Tänapäeva sotsiaalprobleemid (1)

Sotsiaalse probleemi defineerimine
sotsiaalne - ühiskondlik

• Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa
  
• Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks
  

vaatleja – mõni organisatsioon ; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette

• Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt.
  

Sotsiaalministeeriumi definitsioon:
Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna
Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, inimarengu edendamiseks ning ühiskonnaliikmete heaolu tagamiseks
Sotsiaalprobleem –eksisteerivad teaduse ja poliitika tihedad seosed:
Vaesuse põhjuste seletus USA-s

• Enne 1960. aastaid – “cultural deficit” “cultural deprivatisation” jm teooriad – esiplaanil olid individuaalsed vaesuse põhjused
  
• 1960-70 aastatel kui ameerikas viidi ellu Great Society programme( Kennedy ), tuli päevakorrale “blocked opportunities” teooria – vaesuse põhjused on nii individuaalsed kui ka struktuursed (ühiskondlikud).
  

Ühiskonnal roll elujärge parandada. Inimestega koostöö nende edukuse edendamiseks.
Sotsiaalprobleemid :

• Haigused ja kriis tervishoiusüsteemis – eesti tervishoiusüsteemis kriisi ei ole, kuid on kriisi oht. Teemasid millega ei tegeleta või tegeletakse vähe on mitmeid. Ülalpeetavaid palju.
  
• Alkohol ja teised meelemürgid – probleem tervise vaatepunktist.
  
• Vägivald ja kuritegevus
  
• Pereprobleemid
  
• Noored ja vanad
  
• Rassi- ja rahvusprobleemid
  
• Sooline ebavõrdsus
  
• Seksuaalne sättumus – probleemiks siis, kui tekitatakse konfliktisituatsioon.
  
• Majanduslik toimetulek
  
• Töö ja töötus
  
• Haridusprobleemid
  
• Linnastumise kriis
  
• Rahvastiku- ja keskkonnaprobleemid
  
• Teadus ja tehnoloogia
  
• Ülemaailmsed konfliktid
  
• Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus
  

---
Sotsioloogi põhiparadigmad:

• Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism) – ühiskond kui teatud institutisoonide pinnal toimiv süsteem.
  

Ühiskonda käsitleti süsteemina , milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll.
Süsteemi osad on seotud teatud kindla struktuuriga.
Struktuuri moodustavad institutsioonid – riik, turg , perekond, haridus , kirik / religioon jne
Struktuuri ja tema üksikute osade eesmärgiks on hoida ühiskonnas korda ja tasakaalu
Seda (tasakaalu) taotletakse integratsiooni, stabiilsuse, konsensuse, tasakaalu jne kaudu
Teineteisest sõltuvad osad. Avaliku võimu tegevuse kaudu võimalik sekkuda probleemidesse.

• Konfliktiteooria ( marksism , neomarksism, radikaalne sotsioloogia);
  

Ühiskond jaotub osadeks ebavõrdsuse ja konflikti pinnal
Ühiskonda ei nähta niivõrd kui siduvat ja sidusat süsteemi, kui konfliktide ja võitluse välja
Inimesed saavutavad oma eesmärke ja realiseerivad oma ootusi mitte ühise tegutsemise, vaid teiste tahte oma tahtele allutamise arvel.
Eesmärkide saavutamise tavapäraseks teeks on ressursside ümberjaotamine

• Interaktsionism (sotsiaalne tegevus, fenomenoloogia, sotsiaalne vahetus, interpretivism) – seletab maailma arengut ja edasiliikumist interaktsiooni kaudu.
  

Ühiskond on üksteisega suhtlevate indiviidide või väikeste gruppide tegevuse tulemus.
Traditsiooniliselt käsitleti suhtlusena näost-näkku suhtlust. Tänapäeval on suhtluskanalite hulgas tavameedia (meediast mõjutatud käitumine), sotsiaalmeedia jne. S.t. Lisandunud kolmandad „näod“.
Selle teooria pooldajad ei tunnista selliseid institutsioone, nagu rahvusriik, majandus vms.
Iga suhtluse juhtum loob uued perspektiivid, ootused aga ka piirangud, millest indiviidid tulevikus lähtuvad.
Suhtlus tagab arengu.
Kelle käes on meedia saab kujundada inimeste arvamust. Lõpplik seisukoht tekib aga inimeste omavahelisel suhtlemisel ja teema arutamisel.
---
Sotsiaalprobleemide käsitlemise ajalugu:

• Meditsiiniline mudel
  

On olemas „normaalsuse universaalne teooria“.
Ebanormaalsus on seotud „pahade inimeste“ olemasoluga (vaimne puue , ebapiisav haridus , vähene sotsialiseerumine vms)
Nimetatud patoloogiad on probleemiks, sest nad õõnestavad moraalset korda

• Absolutistlik lähenemine
  

Tähelepanu ühiskondlikel tingimustel, mis toitsid sotsiaalseid probleeme ( migratsioon , urbanisatsioon , industrialiseerumine).
Uuriti nn sotsiaalseid areaale ( linnaosad , kus oli kõrge rändeaktiivsus, kriminaalsus vms)
---
Tänapäeva hälbimise uuringud:
R.Merton ´i sotsiaalse pinge/nihke ( social strain) teooria. Ühiskond püstitab ülesanded ja annab vahendid selle eesmärgi täitmiseks. Hälbimus tekib, kui inimesed on omaks võtnud eesmärgid, kuid neil pole ressursse nende saavutamiseks
Sildistamise teooria. Sildistatakse inimesi, keda nende käitumise põhjal peetakse mittenormaalseteks. Kõige sagedasem sildistamine laste kaudu.
---
A. Maslow 1943 artikkel „A Theory of Human Motivation“
Maslow püramiid
5) Eneseteostusvajadus- inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab
4) Tunnustusvajadus- igaüks vajab, et keegi hindaks teda.
3) Armastus- ja kuuluvusvajadus- inimene tahab tunda et teised teda armastavad teda ja hoolivad temast.
2) Kaitstusvajadus- inimestel on tarvis turvalisust ja kindlust.
1) Füsioloogilised vajadused- Seksuaal -, vee-, toidu-, unevajadus jms.
Noorteprobleemid ja noorsoopoliitikad
Noored vastuolulistes oludes:

• Vabadusi ( otsustus või kaasarääkimisõigust) – otsustuspiirid viiakse madalamale või antakse täielik otsutamisõigus (abort)
  
• Garantiisid
  
• Võimalusi
  
• Füüsilist kontrolli
  
• Oskusi, emotsioone jms, mida vanemal põlvkonnal on vähem kui noortel
  
• Ettekirjutusi
  
• Riske
  
• Piiranguid
  
• Sotsiaalse kontrolli puudumist
  
• Nii-naa (sotsiaalteaduslikke) teadmisi
  

----
Traditsiooniline sotsioloogia noortekäsitlus:
Noorte siire – noorukist täiskasvanuks

• Noored kui lapsepõlvest täisikka suunduv (siirduv) grupp. Noored kui „lõpetamata“ ja täiskasvanud kui „valmisprodukt“. Noorsootöö peab aitama läbi „tormi ja tungi“ perioodi stabiilsesse täisikka. - Kõik eluks vajalikud teadmised pole veel omandatud.
  
• Noorus on probleem! – Siirdeperiood on keeruline. Noored ise pole probleem.
  
• Nooruse lõpu tunnus on lõpetatud haridustee, töö, perekond, raha teenimine …. – saabub üldisest tsüklist erinevalt (nt kool pooleli , aga minnakse tööle). Erinevus: Noortel pole kogemust, aga täiskasvanutel, nt uuesti abielludes , juba on kogemus.
  
• Täiskasvanute käitumine viimastel kümnenditel kummutab selle lähenemise. Täiskasvanud elavad vabaabielu (või abielluvad korduvalt), on lülitunud elukestvasse õppesse, kombineerivad palga- ja vabatahtlikku tööd, teevad karjääris (puhke)pause jne.
  

Noorte areng

• Käsitletakse kui liikumist ühest etapist, staadiumist teise. Füüsilise jõu ja intellektuaalse võimekuse omandamine. Väga vana lähenemine, Aristotelesel 3, Solonil 9, Confuciusel 6 faasi jne
  
• Nii nagu täiskasvanute elu pole „jõgi ühes ja samas voolusängis“, pole ka teismeliste areng liikumine ühte ja sama teed pidi. Teid on mitmeid (palju), on kõrvalteid, on tagasipöördumisi jne.
  
• Kui situatsioonid, mida noor läbi elab, on erinevad sellest mida täiskasvanu läbi elab (õppima või tööle asumine , partneriga kooselu alustamine, eluaseme muretsemine), siis on vajalik noorte jaoks erinev poliitika. Kui mitte, siis on noori ja täiskasvanuid eristav joon sündmuse esmakordsus (noored) ja kordus (täiskasvanud). Kui räägime noorte kodutusest (Noored kodutud vanadest eraldatud. Noored – narkarid; vanad üldiselt alko või psüühiliste probleemidega.), rasestumisest, narkotarbimisest vms, siis on vaid osa neid nähtusi kirjeldavaid tunnuseid omased ainult noortele.
  

Noorte subkultuur

• Nii nagu täiskasvanud nii ka noored ei soovi kultuuritarbimise “valmispaketti“, vaid koostavad selle eri sündmusi, stiile, nähtusi segades ise.
  
• Klubikultuur kui noortekultuur on seotud elutsükliga (inimese vanusega). Muusikalise maitse murdepunktid on 10-11 ja järgmine 30 aasta paiku
  
• Noorte kultuuriväljendused on hea baas mikro- ja minikogukondade tekkeks. Nii sport , kultuur kui ka ühistegevus genereerib sõprust ja loob kuuluvustunnet
  
• Enamik noori valib oma välimuse ja elustiili seisukohalt kesktee. Seega on subkultuuri seisukohalt keskmisest eristuvad noored samaväärsed kõrgmoe kaudu keskmisest rõivakandjast eristuvate täiskasvanutega.
  

----
Noorsooprobleem -> noored kui probleem

• Noored kui röövlid (thugs – autopõletajad, koolitulistajad, comorra mootorratturröövlid vms)
  
• Noored kui tarbijad (alkohol, uimastid , suits, rasestuvad korterijärjekorda saamiseks, hoolivad ainult endast jne)
  
• Noored kui ohvrid – sündinud düsfunktsionaalsetes peredes , kehva haridusega, töötud jne
  

---
Noored sünnitajada:
Üsnagi suur probleem USA-s (820 tuhat noort sünnitajat 3.954 sünnist 2011).
80% noorte sünnitajate lastest on mitteplaneeritud
4 noort naist 10-st, kelle esimene seksuaalakt oli vanuses 13-14 aastat väidavad, et see oli soovimatu (vägivaldne)
Iga 4-s noor ema saab teise lapse 2 aasta jooksul peale esimest sünnitust
Noorte emade haridustee on eakaaslaste omast lühem (vähem gümnaasiumi- või ülikooliharidust) ja tööalane positsioon madalam
---
Narkoennetus:
1) Konservatiivne – tugev narkootikumide müügi ja levitamise kontroll (USA). Pakutakse ravi/ sekkumise meetodeid raha eest.
2) Alternatiivide pakkumine (Rootsi)
3) Kahjude vähendamise poliitika – ( Holland ) püütakse vähendada narkari kahju teistele inimestele. Metadoorravi (asendus narkots), doos saadakse narkokeskusest.
---
Hariduspoliitika põhiküsimus:
Hariduspoliitika põhiküsimus on tänapäeval keskhariduse küsimus. Mis on parim:

• Usa – enamik noori kuni 18.a. Saamiseni päevases keskkoolis
  
• Euroopa – ühetaoline haridus keskastme algosani (progümnaasium), edasi tulevad valikud (ülikooli orienteerib 3 a. akadeemiline aste)
  
• Jaapani mudel – kõik lapsed keskkooli lõpetamiseni koolis, valik 15 aastaselt, suunatakse erineva kvaliteedi ja prestiižiga koolidesse
  

----
Noorsootöö ja noorsoopoliitika:
Noorsoopoliitika staatiline ja dünaamiline käsitlus
Staatiline – noorsootöö ongi noorsopoliitika
Dünaamiline – “tänane” noorsootöö on “eilse” noorsoopoliitika tulemus (noorsootöö kui muutumise protsess)
---
Noorsootöö lähtekoht - suhtumine

• Laissez faire ja patriarhaalne suhtumine perekonda
  
• Riiklik paternalism ja lastekaitse tähtsustamine
  
• Sünniperekonna ja vanemate õiguste kaitse
  
• Laste õigus enesemääramisele (Fox Harding, 1991)
  

----
Noorsootöö sihtgrupid:
Noored EL-s 15-24 a. (Eestis 7-26.a.)
Sünnist-25/30 a. (austria, belgia, saksamaa, soome)
Algkoolist- 25 a. ( iirimaa , holland, lux)
11/13-25 a. (prantsusmaa, island , norra, inglismaa)
Põhikooli lõpetamisest –25/30 a. ( hispaania , kreeka, portugal , rootsi)
Eesmärgid:
Mitteformaalne haridus ( eelduseks juurdepääs spordirajatistele, kultuuriobjektidele jne)
Initsiatiivikuse, loovuse, ettevõtlikkuse arendamine
Sotsiaalne haaratus
Osalus
Mobiilsus
Tööhõive
Juhtimine:
Regionaalne ja kohalik tasand
Põhjamaades – politika vastutust kannab rahvas (mtü-d). Riik sekkub siis, kui mtü-d võimetud asju korraldama
Lõuna-euroopa maad – juhtimine avalikul võimul (bürokraatial)
Taotlused hariduses:
Vähendada koolist väljalangevust
Täiendada hariduse kvaliteeti nii õppimise kui oskuste osas
Seostada omavahel formaalharidust, mitteformaalset koolitust, tööturgu
Taotlused tööhõive alal:
Noorte tööhõive suurendamisele suunatud vahendite otsimine. Seda katsutakse teha noorte tööhõive kulude alandamise kaudu:
Praktika (koolituse) lepingud – miinimumpalgast madalam ja töölepinguga tööst erinevalt maksustatud ( tööandja jaoks)
Noortele tööd pakkuvate tööandjate sotsiaalkindlustusmaksu alandamine
Palgatoetus noortele tööd andvatele tööandjatel
Taotlused sotsiaaltöö alal:
Kaasatus ja sotsialiseerimine
Erinoorsootöö kui alternatiiv formaalsetele institutsioonidele (eelkõige koolile , avatud noortekeskused, päevakeskused käitumisprobleemidega lastele jms)
Osalus noorteorganisatsioonides:
Pikk traditsioon, kõrge osalus põhjamaades (rootsis 82%, taanis 77%)
Lühike traditsioon, madal kuid kasvav osalus lõuna euroopas (kreekas 36%, portugalis 40%, 1997.a. andmed)
Poliitiline osalus – murettekitavalt madal. Noorte usaldus poliitiliste organisatsioonide suhtes ühtviisi madal soomes, suurbritannias, hispaanias, itaalias, portugalis
Vaesus ja tõrjutus
Sotsiaalpoliitika taotleb inimeste turvalisuse loomist ja heaolu.
Sotsiaalpoliitika kolm põhisuunda: vaesuse kaotamine, võrdsuse taotlemine ja heaolu
---
Heaoluriik :
Heaoluriigis on poliitikad ja administratsioon rakendatud turujõudude mõjutamisele järgmistes suundades:

• indiviididele ja perekondadele minimaalsissetuleku kindlustamine sõltumata nende turuväärtusest
  
• finantskaitse loomine kriiside puhuks (vanadus, haigus, töötus, invaliidsus) mis võib indiviidi või perekonna tõugata nn sotsiaalse kontingendi hulka
  
• kõigile indiviididele ja perekondadele sõltumata nende staatusest või klassist parima kvaliteediga sotsiaalteenuste kindlustamine
  

võimalused:

• Heaoluriik on ebamajanduslik
  
• Heaoluriik on ebaproduktiivne – kasutab resursse ebasootsalt
  
• Heaoluriik on ebatõhus – lubab rohkem, kui on võimeline ellu viima
  
• Heaoluriik on ebaefektiivne – heaolu teenused jms efektiivsuse piiridest all
  
• Heaoluriik on despootlik
  
• Heaoluriik on vabaduse piiraja
  

---
Vaesuse defineerimine:
Vaesus kui ressursside vähesuse (ebapiisavuse) küsimus
Vaesus kui ressursside jaotuse küsimus
Vaesus kui individuaalne mure – seotud isiku patoloogiaga, motivatsiooni, distsipliini vms puudumisega
Vaesus kui ühiskondlik fenomen – inimese elutingimused ja saatus on tihedal seotud ühiskonna ja selle korraldusega
---
Nälg arenguriikides:
Rääkides näljast globaalses võtmes tähendab see toidu tarvidust või puudust riigis. Selle definitsiooni kohaselt ei tohiks arenenud riikides nälga olla.
FAO (The United Nations Food and Agriculture Organization) konstateerib, et 2011/12 aastal kannatas 7,1 miljardist maakera inimesest kroonilist alatoitlust 870 miljonit. 852 arengu- ja 16 miljonit arenenud riikide elanikku.
1990-92 oli näljas 842 miljonit inimest. 1996.a. World Food Summit lubas 2015.a. vähendada seda numbrit poole võrra. Näeme, et faktiliselt on number kasvanud.
Maailma toidutoodang võimaldab kindlustada igale inimesele 2720 kcal energiast päevas
Põhjused:
Vaesus (ressursside puudus)
Diktaatorlikud jm ebaõiglased valitsemisvormid
Katastroofid - sõjad , konfliktid, loodusõnnetused
Nälg arenenud riikides:
Vastav FAO aruanne ei esita andmeid nälja kohta Euroopas, s.h. Eestis. Võime otsida analoogiaid teiste riikidega.
Türgi (SKP ühe inimese kohta ligilähedane Eestiga ) real on nälgijate protsent kehv õppimine-> kehv töökoht->ebastabiilne abielu jne
Vaesuse strukturaalsed seletused :
L.Beeghley esitab neli põhjusterühma:

• Vaesus kui nõiaring, millest vaesed ei suuda välja rabelda
  
• Klassisüsteem taastoodab iseennast
  
• Majanduskorraldus taastoodab vaesust
  
• Teatud gruppide institutsionaalne diskrimineerimine paneb nad halba seisu
  

Sotsiaalkindlustusest tulevad selgitused :

• Paljud inimesed ei saa ühiskondlikku abi
  
• Abi, mis antakse, on ebapiisav
  
• Abi jõuab kohale hilja
  

Majanduskorraldusest tulenevad seletused:

• Liberaalne seletus- tööturg pole ühtne (terviklik) vaid segmenteeritud. Primaarne ja sekundaarne tööturg
  
• Radikaalne seletus- vaesus kui kapitalistliku majanduse efektiivsuse tagaja. Sisuliselt marksistlik seletus
  

Diskrimineerimine ja vaesus:
Mustade, eakate , naiste vaesust selgitatakse diskrimineerimisega
Töölevärbamise protseduurid (Ameerikas) eelistavad valgeid mehi
Lahutusprotseduurid “garanteerivad” emale lapsed, aga mitte piisava sissetuleku
Lapse (laste) sünnitamisest ja kasvatamisest tulenev mehest erinev objektiivne karjäärimuster naisel
Lahutuse järel sattub naine halvemasse sotsiaalmajandusliku situatsiooni võrreldes mehega (näiteks Saksamaal puudub kodusel naisel üldjuhul sotsiaalkindlustus jms)
---
Vaesuse kultuuriline seletus:

• Vaesus kui spetsiifiline väärtuste ja käitumisskeem. (O. Lewis , 1962, 65, jne)
  
• Vaesuskultuuri teooria- elustiil ja identiteet , praktiline käitumine. Vaeste koondumine kui selle tõestus. Vaesed vaeste tagant ei varasta. Vaeste linnaosades pole oodatud ametnikud, kiirabi, politsei, õpetajad.
  

Eestis vaesuskultuuri kui sellist pole.
Neli tunnustegruppi:

• Subkultuuri ja domineeriva kultuuri suhted – mitteintegreerumine olemasolevate institutsioonidega
  
• Kohalik kogukond – lokalism, orienteerumine vahetule ümbrusele
  
• Perekond – kooselu, mitte juriidiline abielu
  
• Veendumused, uskumused jm .- fatalism (juhtub, mis juhtub – saatus), minnalaskmine, samas vabaduse kõrge hindamine. Väärtuste edasikandumine põlvest põlve
  

• Alamklassi teooria
  
• Kultuurilise deprivatsiooni teooria jt.
  

Vaesuse funktsioonid:

• Vaesus tagab, et must töö tehakse ära
  
• Keskklassid saavad eksisteerida ainult tänu vaeste madalatele palkadele ja kõrgetele maksudele
  
• Vaesus loob palju töökohti (sotsiaaltöö, politsei, võlanõustamine jne)
  
• Vaesed ostavad vananenud kaupu (autod) ja kasutavad vande või vähekogenud teenindajate tööd
  
• Vaesed kui teatud kultuuritüüpide loojad ja kultuuri tootjad
  
• Vaesed kui mõõdupuu, “Kroonlinna null” teistele klassidele, et stimuleerida tõusu
  
• Vaesus pakub rikastele (naistele) heategevusvõimalust
  
• Vaesed, omamata poliitilist mõju, maksavad üldjuhul reformide kulud
  

Vaesus tänapäeva sotsiaalpoliitikas:

• Subjektiivne vaesus – vaesus kui enesehinnang (ka elustiili põhjal antud hinnang väljastpoolt)
  
• Otsene (absoluutne vaesus) – rahvuslikult määratud vaesuspiir . Kriteeriumid mida kasutatakse on riigiti erinevad. Kriitiline vaesuse tase on süvavaesus – 80% absoluutsest vaesuspiirist. Vaesusriski piirid 100-125% absoluutsest vaesusest
  
• Suhteline vaesus - võrdluse aluseks on rahvuslik mediaansissetulek (mitte aritmeetiline keskmine, vaid mediaan – 50% isikute sissetulekud on sellest näitajast väiksemad ja 50% suuremad)
  
• “Kui ühel konkreetsel aastal on vaesed 12-15% elanikest, siis 10 aastasel perioodil talub vaesust vähemalt aasta jooksul 40% rahvastikust. Vaesed pendeldavad vaesusesse ja sellest välja, nad pole vaesed pikka aega. Vaesus on fenomen, mis puudutab tavalisi tööinimesi, mitte abstraktseid “teisi” ühiskonna äärerühmade hulgast" - Michael Zweig, What's Class Got to do With It, American Society in the Twenty- first Century , 2004
  
• Maailmapanga hinnang süvavaesuse (extreme poverty ) kohta – süvavaesed on need, kes kulutavad vähem kui 1$ päevas (1,1 billion). Vähem kui 2$ päevas (2,7 billion)
  
• Millenium Developent Goals – ÜRO programm vähendada 1990-2015 kaks korda inimeste arvu, kes saavad kulutada vähem kui 1$ päevas
  
• Absoluutne vaesuspiir Eestis – elatusmiinimum . Elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõudu säilitada ja taastada. Minimaalne toidukorvi maksumus (nimekirjas 41 toiduainet 2400 kcal/ööpäevas)
  
• Tuluvaesus ja kuluvaesus. Kuluvaesus tähistab vaest tarbimisstruktuuri – ülemäära suur osa kulutustest toidu ja eluaseme peale
  
• Tarbimiskaalud: OECD soovitus 1:0,7:0,5. Eestis kasutatakse 1:0,8:0,8
  
• Vaesuslõks (povery trap) – töiste tulude ja sotsiaalkaitsest saadavate tulude proportsioon , mis ei stimuleeri inimest töötama. Tekib sagedamini juhul, kui miinimumpalk on suhteliselt madal, mitte siis, kui sotsiaaltoetus on suhteliselt kõrge või siis kui koos töise tuluga suureneb maks
  
• Vaesuslõhe (poverty gap) – vahe mediaantulu ja vaesuspiiri vahel. Kasutatakse sotsiaaltoetuste tõhususe hindamiseks – kui palju vähendavad toetused vaesuslõhet. Tehakse n.ö. tagurpidi arvutus (tulu pärast toetusi ja tulu ilma toetusteta)
  

Arenenud riikides pole eakad vaesed, vaid lapsed.
Sissetulekute erinevus
Palju erinevaid mõõtmisvõimalusi: Gini koefitsient (arvutatakse Lorenzi kõvera järgi), 20% kõrgeima ja 20% madalaima sissetulekuga grupi summaarse sissetuleku erinevus, 1% kõrgeima ja 20% madalaima sissetuleku grupi sissetuleku erinevus jms.
Ka suhteline vaesus mõõdab sisuliselt sissetulekute erinevust. 80% ühiskond (taotlus saavutada enamiku inimeste tuluks vähemalt 80% mediaansissetulekust.
---
Laekenei indikaatorid – sotsiaalne tõrjutus
Leibkond saab endale lubada järgmisi hüvesid
1. Maksta arveid (üür, kommunaalteenused, laenud/järelmaksud)
2. Puhata igal aastal 1 nädal kodust eemal
3. Hoida eluruumid mõnusalt soojad
4. Süüa igal teisel nädalapäeval liha, kana või kala
5. Katta ootamatud kulud
Vastavalt soovile on leibkonnal kas
6.televiisor
7 telefon,
8 auto,
9. pesumasin
---
Toimetulekutoetus :
Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks
Summa suuruse määrab Riigikogu igal aastal uuesti. 2015.a. kehtivad toimetulekupiirid: üksi elavale inimesele või esimesele pereliikmele 90EUR kuus, igale järgnevale pereliikmele 72 EUR kuus + 15EUR alaeliste leibkonnale.
Sotsiaaltoetuse määramise alused:

• Tulu
  

-Jooksvad rahalised tulud
-Jooksvad rahalised tulud+ varad (kinnisvara jm)

• Kulud
  
• Leibkond (võrgustik)
  
• Spetsiifilised kulutusvajadusest lähtuvad toetused:
  

• Puuetega inimeste toetused
  
• Üksikvanemale mõeldud toetused
  
• Eluasemetoetus (omanikule, üürnikule, üliõpilasele – erinevad põhimõtted)
  

Sotsiaaltoetus kui n.ö. viimane toetuse liik. Ainult erakorraline abi veel peale selle (toit, varjupaik , riideabi)
Sotsiaaltoetuste hindamine:

• Toetuse sihitus vähekindlustatud rühmadele (targeting)
  
• Toetuse piisavus süvavaesuse leevendamiseks
  
• Toetuse mõju inimese tööturukäitumisele
  
• Häbistava mõju puudumine toetuseskeemis osalejale
  
• Kulude jätkusuutlikkus (financial sustainability) (Andrews, 1999)
  
• Vahel eristatakse ka efektiivsus I ja efektiivsus II
  
• Efektiivsus I – palju sotsiaaltoetused vähendavad vaesuse määra, vaeseid enne ja pärast sotsiaaltoetust
  
• Efektiivsus II – palju sotsiaaltoetused vähendavad vaesuslõhet, mediaansissetuleku erinevuse vähenemine võrreldes vaesuspiiriga
  

Sotsiaaltoetuste liigid:

• BASSISSETULEK ( basic income ) – miinimum mida makstakse, kõigile, ilma sissetulekute testita. Lastetoetus 45EUR on sisuliselt baassissetulek
  
• GMI (guaranteed minimum income) – elatusmiinimumile vastav sissetulek, määratakse sisstulekute testi ja töökohustuse või vabatahtliku töö kohustuse vm tingimuste juures. Eeldab nn sotsiaalse miinimumi arvutamist, miinimumpalga süsteemi jm (et tööandjad ei veeretaks tinglikult palga maksmise kohustust hoolekandele jms)
  
• Negatiivne tulumaks ( negative income tax NIT) inglise poliitik Juliet Rhys-Williams propageeris seda 1940 aastatel, USA majandusteadlane Milton Friedman 1960/70 aastatel, 1980ndatel kehtestas president Mitterand selle Prantsusmaal (2 kuuks)
  

Müüdid ja faktid eakate sotsiaalkindlustustest:

• Vanad inimesed on vaesed, riiklikud sotsiaalkindlustusprogrammid peavad tegelema eakate heaoluga
  
• NB! Kui sotsiaalpoliitika eesmärgiks on vaesuse leevendamine, siis tuleb investeerida noortesse perekondadesse!
  
• Üksikvanema perekonnad ja lasterikkad perekonnad. Üldreeglina vaesus suurem lasterikastes perekondades; rohkem ülalpeetavaid ühe töötaja kohta.
  

ÜLDINE ARVAMUS: Avalikud sotsiaalkindlustusprogrammid on progressiivsed, sest jaotavad sissetulekud ümber vaeste kasuks
On 4 peamist tegurit, mis elimineerivad programmide positiivse efekti

• Oma mõjujõu tõttu on enamik programmidega haaratuid keskmise või kõrgema sissetulekuga
  
• Jõukamate kodanike pikem eluiga võimaldab neil kauem programmidest osa saada
  
• Maksustatavate sissetulekute lagi nivelleerib vaeste ja rikaste panuse erinevusi (ei kehti Eestis)
  
• Kui toetused on seotud sissetulekuga, saavad jõukamad kihid rohkem kasu (proportsionaalsed toetused, näiteks vanemahüvitis)
  

Võitlus vaesusega -> arengumaad

• Majanduskasvu stimuleerimine
  

(välis)investeeringud majandusse, kaupade ost jm)

• Otsene abi (k.a. toiduabi)
  
• Vaeste elanike ümbruskonna parandamine
  

(eluasemeprogrammid) ja nende võimete-oskuste arendamine

• Haridusprogrammid
  
• Avaliku sektori arendamise programmid
  

Eluaseme probleem sotsiaalse probleemina
Eluaseme omadused:

• Ühiskonna materiaalse ja sotsiaalse struktuuri nurgakivi .
  
• Kauakestev, püsiv komponent asula ( asumi ) koosseisus ja tehiskeskkonna kujundaja, üks peamisi maakasutajaid linnades.
  
• Avalike teenuste ja nende kohaletoimetamiseks vajalike struktuuride (kommunikatsioonid jm.) väljakujundaja.
  
• Äri ja tööstuse loomupärane toetaja (ehitus-, remondi - jm. teenuste kasutaja) ning oluline element tööjõuturu kujundamisel.
  
• Peamine investeering või väljaminek üksikutele perekondadele ning nende heaolu ja rahulolu taseme kujundaja.
  
• Elamusuhted puudutavad eranditult kõiki ühiskonnaliikmeid
  
• Elamumajandus on selline ühiskonnaelu valdkond , kus kõige tihedamalt põimuvad individuaalsed ja ühiskondlikud otsustused
  
• Eelnevat arvesse võttes sõltuvalt riigi poliitikast individuaalsed ja kollektiivsed tegutsemisstrateegiad eluaseme valdkonnas kas põrkuvad või vastupidi toetavad teineteist.
  
• Kooskõla otsitakse eluasemepoliitika abiga ( Housing and Local Government, 1988)
  

Kriisi võimalused elamusekrotis

• Ulatusliku ühiskondlike suhete murrangu perioodil (industriaalühiskonna tekkel)
  
• Ühiskonna ruumilise elukorralduse muutumisel (suburbaniseerumise käigus – USA-s II MS eel, Euroopas peale II MS, Eestis algus 1980. aastatel ja jätkub praegu)
  
• Valede valikute korral elamuprobleemi lahendamiseks ( massiline elamuehitus ENSV -s)
  
• Sotsiaalprobleemide kuhjudes
  

Miks eluasemepoliitika?

• Valitavatel kohtadel tegutsevatel isikutel (poliitikutel) on kohustus lahendada sotsiaalseid probleeme ja soov enda vaateid ja tegusid propageerida. Elamistingimustega rahulolematutelt kodanikelt on poliitikutel suhteliselt lihtne enda toetuseks hääli saada. (vt. Keskerakond ja sundüürnikud) Eestis
  
• Kvaliteetse eluaseme igale kodanikule kättesaadavaks tegemine on arenenud maades riikliku poliitika osa. Õigus eluasemele võib olla sätestatud Põhiseaduses, mõnes konkreetses seaduses, võib olla ka sätestamata (nagu Eestis). Eesti pole ratifitseerinud ka Euroopa Sotsiaalharta eluaset puudutavaid artikleid
  
• Halvas seisukorras elamud ja asumid mõjuvad negatiivselt omavalitsuse finantshuvidele. Vaene elanikkond maksab vähe makse, halb keskkond peletab eemale võimalikke investeerijaid.
  
• Korraliku eluaseme võimaldamine on oluline osa üldiste sotsiaalprobleemide lahendamisel. Varjupaikade, turvakodude jms. rajamine ei lahenda sotsiaalprobleeme, vaid ainult leevendab sotsiaalseid pingeid.
  
• Sotsiaalteadlased on selgeks teinud, et isiksuse degradatsioon on kõige kiirem siis, kui inimene kaotab kindla eluaseme (=kodu).
  

Elamumajandussüsteemide tüüpe 1980ndatel aastatel:
1) Laissez-faire – turg kujundab eluasemepoliitika pakkumise ja nõudluse. Avalik poliitika sekkub hästi vähe. USA
2) Liberaalne-interventsionalistlik – püütakse ühendada turg ja avaliku sektori jõud. Lääne-Euroopa
3) Sotsiaaldemokraatlik – Põhjamaad . Müüakse mõttelist osa maja pinnast ( korter )
4) Sotsialistlik-mõõdukas – Kesk-Euroopa. Operatiivne elamuehitus. Korterid riigilaenuga ehitatud, kui elanikud laenu ära maksavad, saavad korteri endale, muidu see riigi oma
5) Sotsialistlik-totalitaarne – riiklik elamuehitus. Tinglik munitsipaalehitus või ettevõtete rahadega.
1990ndad. Muutused eluasemepoliitikas:
Lääne-Euroopa

• Avaliku sektori elamuehituse vähenemine – polnud raha; alalistel elanikel elamispind olemas
  
• Pakkumise toetamise asemel nõudluse toetamine
  
• Üürisektori stagnatsioon – üüripinna osatähtsus vähenes, pinnale jäid elama madala sissetulekuga inimesed – erastamise tulemus
  
• Üürisektori marginaliseerumine
  
• Eluasemekulude kasv
  
• Sotsiaalse tõrjutuse kasv
  

Ida-Euroopa

• Avalike eluruumide erastamine
  
• (Osaliselt) denatsionaliseerimine – elamispindade tagastamine omanikele. Suhtumine tagastamisse kahtlev (Poola – endised omanikud sakslased)
  
• Riigi eemaldumine elusasemesektorist
  
• Ruumiline segregatsioon – erineva sotsiaalse staatusega inimesed paiknemas eri piirkondades
  
• Elamuehituse hindade ja eluasemekulude hüppeline kasv - lisamakse vaja palju maksta
  

Reformide vajalikkus Eesti elamusektoris

• Eluasemeprobleem oli sotsialistliku süsteemi riikides sotsiaalne probleem
  
• Elamuprobleemi lahendamiseks tehti valesid valikuid (riiklik masselamuehitus ja subsideeritud üür ENSV-s)
  
• Valede valikutega elamupoliitikas kaasnesid muud sotsiaalprobleemid (ränne, noore pere piiratud eluasemevõimalused jm.)
  

Reformide iseloom:

• Aeglased reformijad – riigid, kus oli sotsialismiperioodil suur kooperatiivne elamufond (Ungari, Tsehhi) ja ühiskondlikud eluruumid ei tekitanud märkimisväärset survet riigieelarvele või surunud alla eraüürisektori potentsiaalset arengut.
  
• Kiired reformijad – riigid, kus domineeris riiklik elamufond (Eesti, Leedu)
  
• Kõhklejad – Rumeenia , Bulgaaria – mitte väga suure ühiskondliku elamusektoriga, kõhklusi ja vastuolusid tekitas eelkõige denatsionaliseerimine. Paraku on kõhklemine neis riikides toonud kaasa suurimad sotsiaalsed probleemid (investeeringute tegemise takerdumine olemasolevasse elamufondi, kodutus jms). Samas ei katkenud neis riikides uusehitus sellisel drastilisel moel, nagu Eestis, Leedus jm
  

Tulemused:

• Eluasemeturu tekkimine
  
• Elamistingimuste paranemine (1989.a. leibkondade arv 5% suurem eluruumide arvust, 2000.a. eluruumide arv 5% suurem leibkondade arvust, 2011.a. eluruumide arv 11% suurem leibkondade arvust)
  
• Eluruumide heakorra tõus (mugavuste kasv)
  
• Riigieelarve vabastamine elamuehituse- ja üürisubsiidiumitest
  
• Eluasemekulude osa leibkonna kogukuludest on kontrolli all (1996 17,8%, 2004.a. 15,4%, 2011.a. 17,4%)
  
• On tekkinud sotsiaalsete probleemidega grupid, keda varem polnud (23,4 tuhat leibkonda tagastatud majade üürnikud, 3-5 tuhat kodutut jt)
  
• Noored perekonnad on raskustes eluasemeturule pääsemisel
  
• On tekkinud ja kasvab eluaseme- ja tööturu (inimeste elukohtade ja töökohtade pakkumise) mittevastavus
  

Mis võinuks olla teisiti?

• Kohalikud omavalitsused ei taibanud, et võttes omandireformi käigus üle riigile kuulunud eluruumid võtavad nad sellega endale põhivastutuse eluasemeprobleemide lahendamisel
  
• Riiklik poliitika (surve maksimaalsele erastamisele ei soosinud reformi ajal KOV-te poolseid tasakaalustatud lahendusi elamusektoris.
  
• Ametlik eluasemepoliitika (Eesti elamumajanduse arengukava aastani 2010, Eesti elamumajanduse arengukava aastateks 2003-2008 ja Eesti elamuvaldkonna arengukava 2008-2013 ) on kitsas , lühiajaline ja ressurssidega kindlustamata ( formaalne ).
  
• KOV-l (v.a. Tallinn) puuduvad kohalikud strateegiad eluaseme vallas, samuti eluasemepoliitikasse sekkumise instrumendid (v.a. Tallinna ja Tartu Eluasemefondid
  
• Sotsiaaleluruumide pakkumine eluasemeteenuse vajajatele (Sotsiaalhoolekande seaduse mõttes)
  
• Tagastatud majade üürnikele eluaseme pakkumine (kohtu poolt väljatõstetud ja sotsiaaleluruumi vajajad)
  
• Mõnevõrra tegeldakse kodutusega
  
• Selle poliitika tulemusena on
  

-Munitsipaalsektori üürnikud tugevalt marginaliseerunud
-Munitsipaalelamufond on tugevalt residualiseerunud
Omanikuasutuse negatiivne mõju

• Eluaseme ostu ja müügiga seotud kulud takistavad inimesi töö kaotuse korral elukohta vahetama
  
• Noorte inimeste ja töötute võimetus muretseda endale kinnisvara (eluruumi) takistavad neid uude kohta kolimast
  
• Töötajad, kes ei ole häälestatud elukohta vahetama, võivad lõpetada mitte sobiva (meelepärase) töö tegemise ja see tõstab kulusid majanduse jaoks
  
• Maja (eluruumi) omanikud on tugev lobby grupp, kes jälgib planeeringute tegemist ja võib takistada uute ettevõtete asutamist
  
• Eluruumi omanike töösõidud
  

Eluasemeturg. Murekohad.

• Põhiosa eluasemetest muretsetakse k.a. eluasemelaenu või liisinguga. Ca 1/4 leibkondadest omab kohustusi pankade ees (2010.a. keskpaik ). Kokku kõik kohustused (lepingud) 1107,5 tuhat (leibkondi 572,5 tuhat)
  
• Pankade laenupoliitika agressiivne ja riskantne (laenuvõtja, mitte panga seisukohast ). Laenuandjal puudub sotsiaalne vastutus
  
• Pole kogemust eluasemelaenu mõjust teistele protsessidele (demograafiline käitumine jm)
  
• Praegu laenuturul olev noorte põlvkond on esimene, kes oma tarbimise on üles ehitanud krediidile. Pole kogemust nende käitumisest majandusliku ja sotsiaalse ebaõnnestumise korral (töökaotus või pankrot, abielu lagunemine , toitja surm jne)
  

Avaliku sektori sekkumine

• Eluasemelaenu intresside tagastamine (koolituskulud, intressid , annetused ja kingitused kuni 1920EUR aastas)
  
• Arenduspiirkondades infrastruktuuri rajamine (teed ja valgustus) on planeerimisseaduse järgi KOV ülesanne. Enamasti kokkuleppel arendajaga veeretatakse need tulud tulevaste eluruumi omanike kaela.
  
• KredEx garanteeritud laenud. Noorele perele (kuni 15.a. lapsed) , noorele spetsialistile, tagastatud majas elavale üürnikule, Kaitseväe või Kaitseliidu veteranidele mõeldud eluasemelaenu käendusi on pakutud alates 2000. a. Selle aja jooksul (2013 lõpp) on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 24 832 peret).
  

Eluasemeprobleemid:

• ROOFLESSNESS (peavarjuta olek) – avalikes kohtades või varjupaikades ööbivad isikud
  
• HOUSLESSNESS ( koduta olek) – naiste varjupaikades, põgenikelaagrites, institutsioonides (hooldekodu, vangla , haigla jms) , toetatud elamisel jm. olevad kliendid
  
• INSECURE HOUSING (ebakindel eluase ) – sunnitult vanemate, sõprade, tuttavate juures elavad, ilma üürilepinguta eluruumi kasutavad, perekonna või partneri poolt vägivalla hirmus elavad
  
• INADEQUATE HOUSING (ebasobiv eluase) rahvuslikele normidele või standarditele mitteavastav eluase, üleasustatus vm
  
• peavarjuta olek (kodutus 1) – defineerimata
  
• koduta olek (kodutus 2) – institutsioonides viibivaid isikuid käsitletakse elamispinnaga kindlustatutena
  
• ebakindel eluase – käsitletakse eluruumi vajajana, elamispinna vajajate reeglid kehtestab iga KOV ise
  
• ebasobiv eluase – karmistatud elektriseadmetele esitatud normid loovad piiranguid elektri kasutamisel kuid ei keela elamist (elektrita)!
  

Sotsiaaleluase

• Rahvuslikud definitsioonid , omavahel raskesti võrreldavad
  
• Üürileandmine kasumit mitte taotleval põhimõttel (kui omanik ja üürileandja ei kattu, võib omanik ka kasumit saada)
  
• Üürniku jaoks üldjuhul tegemist subsideerimisega
  
• Koos eluasemega ajutine või püsiv sotsiaalteenuste osutamine
  
• Eestis sotsiaalhoolekandeseaduse definitsioon (sotsiaaleluruum kui üks eluasemeteenuse osutamise vorm) ei ava nähtuse sisu
  
• Faktiliselt on kasutusel kaks erinevat sotsiaaleluaseme määratlust
  

-staatusest lähtuv käsitlus
-situatsioonist lähtuv käsitlus
Kokkuvõte:

• 1990ndatel aaastatel toimunud eluasemereform muutis radikaalselt Eesti eluasemepoliitikat. Täielikult sotsialistliku (socialist with pure state control ) eluasemepoliitika asemel juurutati liberaalne laissez faire süsteem.
  
• Eluruumide erastamine 1994-2004.a. (toimus vautserprivatiseerimise vormis) oli elanike enamuse huvides. Artikli autori poolt tehtud uuringu kohaselt erastas 80% Tallinnas leibkondadest endale reformi käigus soodsalt (ainult juriidiliste toimingute kuluga) eluruumi. Väiksemates omavalitsustes oli eraelamufondi suurema osakaalu tõttu nimetatud protsent väiksem.
  
• Erastamise järgselt käivitus Eestis eluasemeturg kõige laiemas mõttes. Juba viidatud uuringu järgi prandas viimase 10 a. jooksul oma elamistingimusi 50% tallinlastest
  
• Riik sekkub käesoleval hetkel eluasemeturgu peamiselt kolme finantsmehhanismiga: eluasemelaenu intresside tagastamine (kasusaajateks on väga hästi või hästi toime tulevad leibkonnad ), eluasemelaenu võtmisel laenugarantiide andmine noortele peredele ja spetsialistidele (kasusaajateks on hästi või rahuldavalt toime tulevad isikud) ja toimetulekutoetuse maksmine majanduslikult halvasti toime tulevatele isikutele.
  

Diskrimineerimine (tööturul)
Kas diskrimineerimine on olemas?

• Teema on aktuaalne 1960ndatest aastatest, selle ajaga pole loodud ühtki üldtunnustatud diskrimineerimist selgitavat majanduslikku teooriat
  
•  Diskrimineerimine on sageli varjatud ja eri gruppide jaoks eri vormidest
  
•   Diskrimineerimise juured on tihti väljaspool majandust
  
• Diskrimineerimise aluseks on võim ja domineerimine
  

Võim ja diskrimineerimine

• Eelarvamused seotuna grupihuviga on diskrimineerimise aluseks (Blumer 1961, viidatud Vander Zanden 1990:188-89):
  
• Tunne, et ollakse mingist vähemusgrupist, teisest grupist tähtsamad, paremad.
  
• Tunne, et vähemusgrupi liikmed on oma olemuselt erinevad ja võõrad.
  
• Tunne, et dominantgrupil on ainuõigus privileegidele, võimule ja prestiižile.
  
• Hirm, et vähemusgrupp ihaldab dominantgrupi positsiooni.
  

Vähemusgrupid:

• Sotsiaalse domineerimise teooria käsitleb erinevaid grupil põhinevaid süsteeme: vanussüsteem, sugupoolesüsteem, rassi või rahvuse süsteem, sotsiaalse kihi või klassisüsteem
  
• Vähemusgrupi tunnused
  

1. Vähemusgrupi liikmed kogevad diskrimineerimist, segregatsiooni, rõhutust, tagakiusamist dominantgrupi liikmete poolt.
2. Vähemusgrupp kannab füüsilisi või kultuurilisi erijooni, mis teda dominantgrupist eristab,
3. Vähemusgrupi liikmed kannavad sarnast grupi eneseteadlikkust,
4. Üldiselt ei ole vähemusgruppi kuulumine vabatahtlik, see kuuluvus omistatakse inimestele, sest inimesed sünnivad mingisse staatusesse,
5. Üldiselt abielluvad vähemusgrupi liikmed oma grupikaaslastega.
Diskrimineerimise valdkonnad:

• Diskrimineerimine võib esineda väga erinevates valdkondades (Poverty and Discrimination in America):
  

1. Tööturul
2. Kapitaliturul (ärikapitaliga seotud diskrimineerimine);
3. Hariduses (hariduse omandamisel)
4. Tooteturul (kindlustusega seotud diskrimineerimine).
5. Sotsiaalkindlustuses ja sotsiaalpoliitikas

• Kõige suurema tähelepanu all on sooline diskrimineerimine, s.h.
  

1. Osalusmäär otsustamisel
2. Staatus ja palk tööturul
3. Tasustatud ja tasustamata tööde jagunemine
Diskrimineerimine tööturul:

• Tööhõivega seotud diskrimineerimine - töölevõtmine, töölt vallandamine või koondamine;
  
• Ametialane diskrimineerimine – nn naiste ja meeste tööd, eelarvamuslik töö ja selle tegija ettekujutus ;
  
• Nn. ‘klaaslae fenomen’, kus teatud gruppide esindajatel on raskem kui teistel saavutada kõrget ametiposti ning ebavõrdsusilmingud edutamisel.
  
• Palgadiskrimineerimine- samal ametikohal saavad töötajad erinevat tasu.
  
• Ebavõrdse töötasu probleem - samaväärse töö eest saadakse erinevat tasu.
  

---
Diskrimineerimisteooriad:
1. Gary Beckeri diskrimineerimisteooria

• Diskrimineerimismaitse kui distantsihoidmine mingi grupi esindajate suhtes (Beckeril valgel tööandjal musta töötaja suhtes).
  
• Diskrimineerijad on nõus selle maitse eest maksma, diskrimineerimine toob neile tegelikult rahalist kahju. Valged ettevõtjad kaotavad sissetulekus ja valged töötajad võidavad
  
• Kui diskrimineerimise kulud lähevad liiga kõrgeks (mittediskrimineeriva tööandja eelis suureks), siis nad on nõus diskrimineerimisest loobuma
  
• Beckeri mudel selgitab inimeste käitumist turul, miks nad eelistavad rahvuslikke tooteid (Eesti vorsti vm)
  
• DISKRIMINEERIMISKOEFITSIENT
  

Ww=Wb+d
Ww – VALGE TÖÖTAJA PALK
Wb – MUSTA TÖÖTAJA PALK
d – DISKRIMINEERIMISKOEFITSIENT
Eelarvamused ja diskrimineerimine. Robert Mertoni klassifikatsioon :
1. Liberaalid iga ilmaga. Ei ole eelarvamusi vähemuste suhtes. Ei diskrimineeri neid, isegi kui see toob kaasa isiklikke kahjusid.
2. Hea ilma liberaalid. Peavad ennast eelarvamuste vabaks, kuid pöörduvad vastavalt tuulele, kui see toob neile kaasa kahjusid.
3. Kartlikud vagatsejad. Neil on eelarvamused, kuid avalikkuse surve või majanduslike huvide tõttu käituvad nad juhindudes egalitaarsetest (võrdsetest) printsiipidest. Näide: nurgapoe omanik.
4. Aktiivsed vagatsejad. Neil on eelarvamused vähemusrahvuste suhtes ja nad diskrimineerivad neid
2. Thomas Sowell’i diskrimineerimisteooria

• Sowell väidab, et diskrimineerimine saab püsida ainult siis, kui tegu on mingi monopoli või konkurentsi puudumisega.
  
• Kui konkurents on madal või olematu ning siis saab diskrimineerimise kulud veeretada tarbijate, kauba ostjate või teenuse kasutajate õlgadele:
  
• Reguleeritud avalikud üldkasutatavad teenused ei ole tavaliselt konkureerivad.
  
• Valitsusasutused ei konkureeri omavahel; valitsusasutustes on diskrimineerimine võimalik.
  
• Sowell arvab , et minimaalpalga poliitika põhjustab diskrimineerimist ja tööpuudust:
  
• miinimumpalgad tõstavad üldist palgataset;
  
• tööd soovib saada rohkem inimesi kui on töökohti, tekib ülepakkumine;
  
• ülepakkumise tingimustes on tööandjal lihtne käituda diskrimineerivalt
  

3. Lester Thurow diskrimineerimisteooria

• Thurow väidab, et diskrimineerimine peegeldab kartelli, monopolistliku koondise vms salasepitsust ühe grupi poolt teha vahet mingi teise grupi esindaja(te) suhtes. et
  
• Thurow' teooria on selges vastuolus Beckeri teooriaga (tabel 9).
  
• Diskrimineerimine leiab aset siis, kui see on mingile huvigrupile majanduslikult kasulik, kuid samas on võimalik, et keegi diskrimineerivast grupist saab tegelikult diskrimineerimise läbi kahju.
  
• Miks diskrimineerimisest kaotavad inimesed sellega kaasa lähevad, vastused selle võiksid olla järgmised:
  

1. loodetakse võita mingist teisest diskrimineerimise aspektist ;
2. tekib kokkupõrge diskrimineerimise olemusega, ei saada selle vastu astuda;
3. sunnimehhanism – milleks võib olla riigivõim, mõni institutsioon , sotsiaalne surve.
4. Statistiline diskrimineerimisteooria

• Üksikisiku omaduste vms. üle otsustatakse grupi keskmiste näitajate alusel. Tüüpiline näide on kindlustus (meil autokindlustus)
  
• Tööandja saab kasu. s.t. selline keskmisest tuletatud käitumine ei tekita kahju – kasu tööjõu värbamise kulude kokkuhoid
  
• Järelikult pole põhjust loota, et statistiline diskrimineerimine kaob
  

5. Võrreldava väärtuse teooria.

• Laialdaselt kasutatav teooria
  
• On avaliku sektori töötajate palkade määramise aluseks (võrdlus erasektori töökohtadega, töö keerukus, vastutuse määr, pinge, kvalifikatsioon jm)
  

Ülekoormuse mudel – kutsealane segregatsioon:

• Levinuim diskrimineerimse selgitus
  
• Tööalane segregatsioon põhjustab naiste tööjõu pakkumise kõvera väiksemat elastsust. Naised piirduvad oma valikutes väiksema arvu tegevusaladega kus töötada
  
• Kuna naised piirduvad väiksema arvu kutsealadega, siis on nõudlus nende tööjõu järele väiksem, palgamäär meestest madalam
  
• “Tasakaal” tööturul tänu naiste madalamale ja meeste kõrgemale palgatasemele.
  

Individuaalne ja institutsionaalne diskrimineerimine
Institutsionaliseeritud eelarvamused ja diskrimineerimine tähistab ühiskondlikku korraldust, mille puhul ühiskonna üks või mitmed institutsioonid on struktureeritud nii, et annavad eelised ühele domineerivale inimeste grupile teiste arvel.
Ühiskond on struktureeritud nii, inimeste väärtused kujunevad vastavalt eelarvamuslikule sotsiaalsele
korrale.
Diskrimineerimine kaasneb püüdega säilitada teatud sotsiaalseid, poliitilisi ja majanduslikke eeliseid
---
Segregatsioon, segmentatsioon, separatsioon
*Segregatsioon - piirangud kontaktidele, sotsiaalsetele sidemetele, suhtlemisele. Etnoste territoriaalne ja institutsionaalne lahutamine. On vabatahtlik või vägivaldne. Etniline rühmitus toonitab mingi organisatsiooni, käitumisviisi või muuga enese erinevust teistest. Vägivaldne segregatsioon pealesunnitud kahel teel: de jure (seadusandlikult, õiguslikule alusele põhinedes) või de facto (tegelikes suhetes toimivana, olenamata õiguslikust alusest)
*Segmentatsioon - ühe rahvuse piires esindatud kõik sotsiaalsed grupid. Eksisteerib nagu kaks eraldatud ühiskonda.
*Separatsioon – võrdsed kuid eraldi (puuetega inimestel võrdsed õigused kogu elanikkonnaga, kuid neid realiseeritakse täielikult või osaliselt lahus (spetsiaalsetes institutsioonides)
Segregatsiooni indeks

• Klassikaline moodus teatud tunnuste ebaproportsionaalse esindatuse hindamiseks, on segregatsiooni indeksi arvutamine.
  
• Arvutame segregatsioni indeksi keele põhjal, kasutades selleks mustvalget kahe keele põhimõtete (eesti keel ja muu keel). Andmetena kasutame 2000 ja 2011.a. rahvaloenduse numbreid, mille kohaselt oli Tallinnas vastavalt 209676 (208711) eesti keelt emakeeleks pidavat isikut ja 190193 (183792) muu emakeelega inimest.
  
• Kõige rohkem mõjutavad pilti kaks linnaosa – Lasnamäe, kus on suur elanike arv ja märgatav keeleline disproportsioon, ning elanike arvu poolest mitte nii suur, kuid keeleliselt samuti selgelt eristuv Nõmme linnaosa
  

PM: Suuremast näitajast lahutada väiksem kahe grupi pealt -> liita vahed -> jagada gruppide arvuga
Ränne
Rände osa rahvastikupoliitikas:

• Rahvastikupoliitika on abinõude (meetmete) kompleks , mille sihiks on mõjutada
  
• RAHVA ARVU
  
• RAHVASTIKU STRUKTUURI – sooline proportsioon
  
• RAHVASTIKU PAIGUTUST (M.Livi-Bacci, 1994)
  
• Kahte esimest näitajat mõjutab rahvastikupoliitika kitsamas mõttes. Seda osa rahvastikupoliitikast on perepoliitikast raske kui mitte võimatu eristada. Sageli sünonüümid
  
• Rahvastiku paigutust mõjutab rände (s.h. immigratsiooni) poliitika. Rändepoliitika käsitleb nii riigi alalise elanikkonna elukoha valikuid kui ka immigrantide võimalusi/vajadusi.
  

Rändepoliitika osaks

• ….. on inimeste õigused (osalised või täielikud õigused s.h. poliitilised)
  
• …. perekonnaliikmete (rände lähtekohta mahajäänute) õigused – järelränne =soositakse pere järele tulemist
  
• …. abi sisserännanutele
  

Mõisted:

• Pendelränne
  
• Siseränne
  
• Rahvusvaheline ränne
  
• Pöörduv ränne
  
• Pöördumatu ränne
  
• Legaalne ränne
  
• Illegaalne ränne
  
• Sunniviisiline ränne (sõjad, ümberasustuspoliitika, inimkaubandus jms)
  
• Sunnitud ränne – sunnitud kodumaalt lahkuma
  
• Vabatahtlik ränne
  

Kodaniku- ja sotsiaalsed õigused

• Immigrantidel toimub kodanikuõiguste (poliitiliste õiguste) omandamine sotsiaalsete õiguste kaudu
  
• Mida ulatuslikumad sotsiaalsed õigused on saadud, seda raskem on põhjendada kodanikuõiguste puudumist.
  
• EV andis kõigile Eesti elanikele EV taastamise hetkest täielikud sotsiaalsed õigused. Pole erinevust kodanike ja mittekodanike sotsiaalsetes õigustes, faktiliselt on üks erijuhtum.
  
• Välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikul, eesti rahvusest isikul ja temaga koos Eestisse elama asunud abikaasal, lapsel ja vanemal, kes on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 1. või 2. lõikes sätestatud vanaduspensioniikka, on õigus igakuisele sotsiaaltoetusele rahvapensioni määras, kui isiku kuusissetulek on alla rahvapensioni määra. (Sotsiaalhoolekande seadus, RT I 1995, 21, 323)
  

Rändetoetused (integratsiooni SA)
Tagasipöördumise toetust saavad taotleda need kaasmaalased (eestlased ja/või Eesti kodanikud), kes on 10 või rohkem aastat väljaspool Eestit elanud või välisriigis sündinud. Tagasipöördumistoetuse maksimaalmääraks
on 2 000 eurot täiskasvanu kohta.
Remigreerumistoetusi saavad taotleda Eestis vähemalt viimased 10 aastat püsivalt elanud välismaalased, kes soovivad Eestis elamisloa tühistada ja alaliselt elama asuda oma päritolumaale või mõnda teise riiki. Kõige rohkem lahkutakse toetuse abiga elama Vene Föderatsiooni. Remigreerumistoetuse maksimaalmäär on 1 000 eurot.
NB! Eesti kodakondsust omanud taotleja peab olema Vabariigi Valitsuse otsusega vabastatud Eesti kodakondsusest.
Immigrandid:

• Demograafiline käsitlus:
  

-Põlissündinud
-Välissündinud
1,2, 3 põlvkonna immigrandid. Üldjuhul hinnatakse integratsiooniks vajaminevat aega kolme põlvkonnaga (3 põlvkond võiks olla teoreetiliselt integreeritud)

• Poliitiline (sotsiaalpoliitiline) käsitlus:
  

1. Kodanikud või rahvuskaaslased
- Jus sanguinis – kodakondsus on garanteeritud isa rahvuse kaudu (vallaslastel ema rahvuse kaudu). Põhimõte kehtib mandri Euroopas ja Põhjamaades. Neist riikidest on toimunud ulatuslik väljaränne (Norra, Soome, Rootsi) ja nii hoitakse rahvuskaaslasi riigiga seotuna
- Jus soli – kodakondsus garanteeritud kõigile, kes sündinud antud riigis (USA, Kanada , Austraalia )
2. Topeltkodakondsusega isikud. Kategooria iseloomulik impeeriumitele
3. Pagulased (põgenikud). Kategooria on väga täpselt määratletud ÜRO Genfi põgenikekonventsiooniga. Räägitakse majandus ja poliitilistest põgenikest. Esimene kategooria ei ole põgenikud.
Sotsiaalpoliitika aspektist on neil täielikud sotsiaalsed õigused ? Pagulastele antavad eelised
4. Immigrandid-kodanikud – kodanikud naturalisatsiooni kohaselt või sünnijärgsed kodanikud.
ÜRO Lapse õiguste deklaratsioon kohustab andma kodakondsuse sünnist kodakondsuseta vanemate lastele
Immigrandid-kodanikud täielike poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete õigustega. Faktiliselt on nende majanduslikud võimalused piiratud
5. Alalise elamisloaga immigrandid – praktiliselt täielikud sotsiaalsed õigused, enamasti ka õigus osaleda kohalikel valimistel (kas passiivne või passiivne ja aktiivne valimisõigus. Alalise elamisloa saamise võimalus on riigiti väga erinev (leebe kord Hollandis, karm Saksamaal)
Selle (alalise elamisloaga) immigrantidega kaasnev keeruline probleem on abikaasad (perekonnaliikmed)
6. Tähtajalised immigrandid tähtajaline elamisluba või viisa. Pole poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Sageli on nad hooajatöödel (pm, ehitus, turism ). Probleemid tekivad tööõnnetuse korral, sest neil pole kindlustust

• Illegaalsed immigrandid.
  

Toetuvad olemasolevale legaalsele immigrantide kogukonnale . Mida rohkem legaalseid immigrante, seda rohkem illegaalseid. Palju probleeme – ei saa arsti juurde minna jms
Illegalse immigratsiooni liigid:
1. Illegal entry (illegal border crossing)
2.Entry using false documents
3. Entry using legal documents, but providing false information in those documents
4. Overstaying a visa-free travel period or temporary residence permit
5. Loss of status because of nonrenewal of permit for failing to meet residence requirements or breaching conditions of residence
6. Being born into irregularity
7. Absconding during the asylum procedure or failing to leave a host state after a negative decision
Immigratsioonipoliitika:

• EL püüab ühtlustada oma pagulaste poliitikat –pagulane kui n.ö. tugevalt kaitstud subjekt
  
• Ka immigratsioonipoliitikasse tuuakse järjest rohkem USA, Kanada, Austraalia immigratsioonipoliitika elemente. Nõudluse (tööjõu vajaduse vms) hindamiselt minnakse üle pakkumise hindamisele (punktisüsteem)
  

Nõudluse hindamine:
1. Sisserände kvoodid – määravad sisserände üldvoo
2. Selektiivne konkreetsete erialade esindajate lubamine riiki
Pakkumise hindamine:
Kanada punktisusteem (al 1967. a.; võimalik koguda 100 punkti)
Haridus =25, keeleoskus =24, tööoskus =21, vanus =10.
Viisa saab min 75 punktiga.
Pagulaspoliitika

• 1997.a. Pagulasseadus (aluseks 1951.a. Genfi konventsioon )
  
• Poliitiline, usuline, tagakiusamine või selle oht. Majanduspõgenikul üldtunnustatud staatus puudub, see on konkreetse riigi (Rootsi) definitsioon.
  
• 1997-2013.a. keskpaik -Eestis esitatud 415 varjupaigataotlust, rahuldatud 67 (2012 a IV kvartal).
  
• Struktuurid : kaugem struktuur UNHCR (ÜRO Pagulasabi), PPA , varem Illuka (nüüd Vao) vastuvõtukeskus, Maardu väljasaatmiskeskus, MTÜ Pagulasabi, KOV-d
  
• Väga nõrk juriidiline (3 aastane elamisluba), majanduslik (toimetulekutoetus kui sissetuleku garantii) ja sisuline (elu-ja töökoht) kaitse. Sotsiaalsed õigused nagu kõigil legaalselt Eestis elavatel isikutel.
  

---
Inimkaubandus:

• Aktiivsem tegevus USA-s, Euroopas (EL) alates 1996.a.
  
• Puudub usaldusväärne statistika. NATO huvi selle teema vastu kirjeldab kaudselt probleemi ulatust(mahud võrreldavad narko- ja relvakaubandusega).
  
• Eksisteerib ka väikesemahulist inimkauplemist üksikute kaasosalistega, on üldjuhul tegemist siiski suurte ettevõtetega ja rahvusvaheliste võrgustikega, organiseeritud "tööstusega", millel on nii poliitiline toetus kui majanduslikud ressursid ohvrite päritolu-, transiit- ja vastuvõtumaades.
  
• Teemaga tegelemist piirab erinev arusaamine prostitutsioonist (vabatahtlik (Skm) või sunnitud (Põhjamaad) tegevus
  
• 2011.a. EL direktiiv: Karistatav on isiku värbamine, transportimine, üleviimine, varjamine või vastuvõtmine, sealhulgas kõnealuse isiku üle saavutatud kontrolli vahetamine või üleandmine ärakasutamise eesmärgil.
  
• Ärakasutamine hõlmab vähemalt järgmist:
  

- isiku kasutamine prostituudina või muud seksuaalse ärakasutamise vormid;
- sunniviisiline töö või pealesunnitud teenused, sealhulgas kerjamine, orjus või muud samalaadsed tingimused, sunnitöö, ärakasutamine kuritegelikuks tegevuseks või elundite eemaldamine.

• Ärakasutamisega on tegemist niipea, kui inimese osas võetakse sunnimeetmed (kasutatakse ähvardusi, jõudu, inimröövi, kelmust, pettust jne), ilma et isik oleks selleks andnud oma nõusoleku.
  
• Kui kuriteo ohver on laps (alla 18-aastane isik), on ärakasutamine automaatselt inimkaubandus, isegi kui ühtegi eespool nimetatud sunnimeedet ei ole võetud.
  
• Tegelevad:
  

1) Diplomaatiline võrgustik
2) Jõustruktuurid
3) Mittetulundussektor
4) Tavaline riigi või KOV ametnik teemaga tegelemisel suhteliselt kogenematu ja abitu
---
Tavarände mõjutajad :

• Vanus (noorß----------àvana telg )
  
• Perekond (vallalineß---àabielus telg)
  
• Abikaasa (koduneß-----töötav telg)
  
• Lapsed (väikesedß----àsuured lapsed telg)
  
• Hõive (töötuß----àtöötav telg)
  
• Haridus (kõrgeß----àmadal haridus telg)
  
• Kaugus (lähedaneß---àkauge ´uus elukoht telg)
  
• Sihtkoha majandusaktiivsus (madalß--àkõrge töötus, palgatase , rakendusstruktuur jm telg)
  

Info (adekvaatne – moonutatud)
Heaolukorraldus (heaoluriik—heaoluühiskond)
---
Ränne kui kapital :

• Rändeotsuseid käsitletakse rahapaigutusena inimkapitali
  
• Eluaegse teenistuse loodetavat kasvu võrreldakse investeerimiskuludega ( kaotatud sissetulek seoses kolimisega, kolimise ja eluaseme vahetuse kulud, psühholoogilised kulud)
  
• Rände keskmine eluaegne tulemimäär on positiivne, tema suurust hinnatakse 10-20%. S.t. rändeotsused statistiliselt keskmiselt on kasulikud
  
• Rände tulemusena paigutub tööjõud efektiivsemalt, madalama väärtusega (tootlusega) sektoritest ja piirkondadest kõrgema väärtusega piirkondadesse
  
• Ränne muudab sissetulekute jaotust rände lähte- ja sihtpiirkondade vahel
  
• Ränne muudab sisetulekute jaotust lähte- ja sihtpiirkondade teatud gruppide (defitsiidiga tööjõu gruppide) vahel
  
• Palkade erinevused võivad (ei pruugi) põhjustada kapitali voolu madala palgaga piirkondadesse. Kõrge palk iseenesest ei põhjusta kapitali äravoolu
  
• Legaalse ja illegaalse rände mõju tööjõuturule on erinev.
  
• Legaalne ränne surub palkasid alla. Illegaalse rände mõju palkadele on tühine, sest illegaale rakendatakse sekundaarsel tööturul olevatel kohtadel
  

Integratsioonipoliitika:
Eesti integratsioonipoliitika toetub 3 vaalale

• Poliitiline integratsioon (kodakondsus)
  
• Kultuuriline integratsioon (haridus ja keel)
  
• Sotsiaalmajanduslik integratsioon (sotsiaalmajanduslik keskkond)
  

Tööhõive ja töötus
Tootmistegurite käsitulus:
Kolm tähtsaimat tootmistegurit: maa, kapital, töö
1,5-2 sajandi jooksul on nende tootmistegurite tähtsus muutunud

• maa – oli tähtsaim tootmistegur traditsioonilises ühiskonnas
  
• kapital –on tähtsaim tootmistegur industriaal-, oluline postindustriaalühiskonnas
  
• töö kombinatsioonis inimkapitaliga - on tähtsaim tootmistegur infoühiskonnas
  

Mõisted:

• Tööjõud – kõik isikuid, kes töötavad või otsivad tööd (on valmis tööle asuma).
  
• Juriidiline tööjõud – isikud kes seaduse järgi saavad töötada (on tööeas, s.t. pole alaealised ega pensioniealised (juhul, kui riigis on kohustuslik pensioniiga), välismaalastena omavad elamis - ja tööluba jne.)
  
• Töötud - isikud, kes on tööta, otsivad tööd ja on valmis teatud aja jooksul (ILO definitsiooni järgi 2 nädala jooksul) tööle asuma.
  
• Pikaajaliselt töötud - isikud, kes on tööta üle 12 kuu
  
• Varjatud töötud (heitunud isikud)- isikuid, kes on tööta, on valmis töö leidmisel kohe tööle asuma, kuid kes ei otsi tööd.
  
• (Majanduslikult) aktiivne rahvastik = tööjõud
  
• (Majanduslikult) passiivne rahvastik = mitteaktiivne rahvastik – isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised (koduperenaised, õpilased-üliõpilased, invaliidid , lapsehoolduspuhkusel emad jt.)
  
• Töötajad:
  

• palgatööline
  
• tööandja – ettevõtja
  
• üksikettevõtja (FIE)
  
• Tasuta pereettevõttes töötav isik (põllumajandus; kaubandus vm.)
  
• Ajutiselt ei tööta (puhkus, haigus, koolitus, töötüli vms)
  

Tööturg

• Tööturg – koht, kus töölised vahetavad oma töö muude hüvede (palk, staatus, sotsiaalkindlustus jm.) vastu (ringdal, 1990).
  
• Tööturg – mehhanism , mis kindlustab töövõtjad tööga ja tööandjad tööjõuga, kujundab tööhõivealaseid otsuseid ning ühiskonna rakendusmustri (ehrenberg, smith, 1996)
  
• globaalne tööturg
  
• rahvulik tööturg
  
• kohalik tööturg
  
• sisemine tööturg (ettevõtte tasand)
  
• teisene (sekundaarne) tööturg (turg; kus vahendatakse madalapalgalisi; ebastabiilseid jms. töökohti)
  
• Aktiivsuse määr – tööjõud : tööealine rahvastik
  
• Tööhõive määr – hõivatud : tööealine rahvastik
  
• Töötuse määr – töötud : töötajad + töötud
  
• Täielik hõive – töötus kuni 2%
  
• Optimaalne hõive – töötus kuni 5-6% 
  
• Kriitiline hõive – töötus üle 10%
  

Tööpoliitika ja tööturupoliitika

• Tööpoliitika
  
  • -riigi poolt tööandjate ja töövõtjate vaheliseks suhtlemiseks sätestatud reeglid (seadused)
    
  • -ettevõttesisesed otsused töökohtade, palga, puhkuse, töökorralduse jms. kohta
    
• Tööhõivepoliitika – töökohtade loomisele, säilitamisele, arendamisele suunatud regulatsioonid ja tegevused
  
• Tööturupoliitika – tööturul toimuvate protsesside reguleerimine ja suunamine ühiskonnale soovitud suunas
  
• Passiivne tööturupoliitika – osa sotsiaalpoliitikast, töö kaotusega ja tööpuudusega kaasnevate negatiivsete tagajärgede leevendamisele suunatud tegevus
  
• Aktiivne tööturupoliitika – segu sotsiaal- ja majanduspoliitikast (regionaalpoliitika), majanduspoliitiliste hoobade kasutamisega tööturul tasakaalu taotlemine
  

Alati ei õnnestu passiivse ja aktiivse, ennetava ja korrigeeriva poliitika samme teinetesisest eristada.
Tööturu toimimise majanduslikud selgitused:

• Klassikaline majandusteooria (A.Smith) – pakkumisest (tööjõuturust) lähtuv teooria. nn. Say seaduse järgi tööjõu pakkumine loob ise nõudluse, igaühel on võimalik tööd leida. palk jm. tingimused ei pruugi olla sobivad.
  
• J.Keynes – nõudluse stimuleerimisest lähtuv teooria. tööpuuduse põhjuseks on ebapiisav nõudlus, mida saab stimuleerida valitsuse kulutuste suurendamisega.
  
• Tööturu toimimise määravad:
  

1. rakendustingimused (palk, preemia, sotsiaalkindlustushüvitised, töötingimused)
2. rakendustase või määr – töökohtade hulk
3. tööjõu struktuur: sooline, vanuseline, hariduslik, erialane jms rakendusstruktuur
Rakendamata tööjõu struktuur on pm alati erinev.
---
Tööjõu nõudlus ja pakkumine
Tööjõu nõudluse määravad töö ja kapitali ühendamise tingimused:
 palgatase: palga tõus ->mastaabieffekt (tööjõu pakkumine suureneb) -> asendusefekt (tööjõu asemel tehnika)
 nõudluse tase: nõudluse tõus -> mastaabieffekt (tööjõu nõudlus suureneb) ->palgatõus
 kapitali hind langus ->asendusefekt (tööjõud asendatakse tehnikaga)
Nõudluse analüüs toimub:
 ettevõtte tasand,
 haru tasand
 kogu turu tasand
Tööjõu pakkumise määravad palga jm . hüvitiste tase
1) ettevõtte tasand– üksik ettevõte võib teatud aja pakkuda keskmisest madalamat palka
2) kogu turu tasand – kujuneb välja tasakaalupalk, millest alla ja üles palka pakutakse vähe.
Iga eriala jaoks on 3 gruppi inimesi:
1) inimesed, kes mingitel tingimustel sellele erialale tööle ei lähe;
2) inimesed, kelle otsuseid mõjutab sellel ja asendavatel erialadel pakutav palk
3) inimesed, kes teeksid seda tööd ka madala palgaga
---
Töö ökonoomika
TÖÖ ÖKONOOMIKA – tööturu kui nähtuse funktsioneerimise ja funktsioneerimise tulemuste analüüsile suunatud uurimisvaldkond

• Tööandjate käitumise analüüs.
  
• Töövõtjate käitumise analüüs.
  
• Tööturu mehhanismide (palk, mitterahalised stiimulid, töötingimused jms.) analüüs.
  
• Valitsuse, a/ü jt. tööturgu mõjutavate subjektide käitumise analüüs.
  

Positiivsest majandusteooriast lähtuv uurimissuund:

• Igasugustele positiivsetele mõjutustele reageerivad inimesed positiivselt, käitumise määravad ära preemiad ja karistused (B.F. Skinner “The Behavior of organism”
  

-preemiad – rahalised ja mitterahalised hüvitised
- karistused – kulud (trahvid) või kasutamata võimalused

• Põhipostulaadid on:
  

• resursside piiratuse postulaat – resursside kasutamine peab võimaldama suurimat tulu ja vältima suurimat kahju
  
• ratsionaalse käitumise postulaat
  
• Motivatsiooniteooriad:
  

F. Herzenbergi kahe faktori teooria:
1) Hügeeni faktorid – mõjutavad tööga rahulolematust
2) Motivatsiooni faktorid – mõjutavad tööga rahulolu
Negatiivsete ilmingute kaotamine ei tähenda positiivsete tekkimist.
Normatiivsest majandusteooriast lähtuv uurimissuund:
Lähtub tõsiasjast, et tööturul sõlmitakse kahte liiki tehinguid :

• (Vabatahtlikud) tehingud , millest mõlemad osapooled saavad kasu
  
• (Survega) seotud tehingud, kus üks osapool võidab, teine kaotab. Viimased on tihti valitsuse poliitikaga seotud tehingud.
  

Ühiskonna (tööturu 3 osapoole) heakskiidu saavad tehingud:
1. kus kõik tehinguga seotud subjektid võidavad
2. kus mõned tehinguga seotud subjektid võidavad, keegi ei kaota;
3. kus mõned tehinguga seotud subjektid võidavad, mõned kaotavad, kaotajate kulud hüvitatakse võitjate poolt.
Tööturu tõhusat funktsioneerimist häirib:

• informeerimatus
  
• administratiivsed (seadustega kehtestatuid) tõkked
  
• moonutatud hinnad
  
• turu puudumine
  

Tööturu killustatusest lähtuv uurimissuund:
Segmented labour markets
Dual labour market theory (primaarne ja sekundaarne)
Rakendamata tööjõu struuktuur on põhimõtteliselt alati erinev rakendatud tööjõu struktuurist!
----
Globaalne tööturg
1.    Töökohtade bilanss arenenud riikides: + või --?
1.1.   töökohtade liikumine kolmandatesse riikidesse
1.2.   töökohtade kadu uute tehnoloogiate kasutuselevõtu tõttu
2. Töökohtade bilanss +
2.1. uued töökohad teenindussektoris madalamapalgalised
2.2. uued töökohad eelistavad osaajaga rakendust
2.3. uued töökohad eelistavad naisi (2 töötajaga leibkonnad)
2.4. kolledzihariduse devalveerumine (töökohad, mis ei nõua kõrgharidust
3.  Töökohtade bilanss –
3.1.   Sotsiaalse staatuse, sissetulekute jne. järsk polariserumine(0,5%, 4%, 16%, 80% (51%)
3.2. Keskkihtide erosioon
1) finatskapital majanduse kontrollijana
2)  finantskapitali ja organiseeritud töötajate kontroll
3)  teabetöötajate kontroll (teadlased, konstruktorid, maksu- ja juhtimiskonsultandid, it spetsialistid , meedia kontrollijad, juristid jne.)
3.3.   Reaalpalga üldine alanemine
3.4.   “Kahekihiline tööhõivesüsteem”
1) ajutine tööjõud
2) allhanked väikefirmadelt – ametiühingute poolne kontroll, teabetöötajate liisimine – uue turukorralduse võitjad ja ohvrid
3.5.   “Uus ja ohtlikum maailm 
---
Eesti tööturu tendentsid:
Eesti tööturu üldisi tendentse iseloomustavad 1990/2000 aastatel järgmised momendid.
1. Hõivatute arv vähenes kuni 1990 aastate lõpuni. Peale 2000.a. vahelduvad tõusud mõõnadega.
2. Töötuse määr on üldjuhul kõrgem kui EL keskmiselt. Töötajate arve vähenemisel liiguvad nad nii töötute kui mitteaktiivsete hulka.
3. Kuigi Eestis oli 1990 aastatel tööturu ümberstruktureerumine kiirem kui teistes üleminekuriikides, ei ole vanade asemele uusi töökohti piisavalt loodud. OECD analüütikute hinnangul on üleminekuriikides tööpuuduse põhjuseks tööjõu vähene paindlikkus , ettevõtete madal innovaatilisus ja juhtimisoskuste defitsiidist tulenev töökohtade aeglane tekkimine (õigemini kadu).
4. Tavaarvamusest erinevalt ei ole teenindussektori hõive absoluutarvudes palju kasvanud. 1990 aastatel pakuti tööd 350 tuhandele inimesele, samal ajal toimus hõivatute arvu vähenemine teistes sektorites. 2000-2015 kasv 350-lt 410-le tuhandele
5. Töö ajaline paindlikkus (olulisim tööturu paindlikkust iseloomustav näitaja) on Eestis väike. Valdav osa (90%) hõivatutest töötab täistööajaga, osaajaga rakendatutest suurim grupp kuulub üksikettevõtjate hulka, järgmine on palgata peretöötajad.
6. Pikaajalise tööpuuduse (üle 12 kuu töötud) osa on kõrge (2013.a. oli ca 44% töötutest pikaajaliselt töötud). Töötute arvu vähenemine toimub esmajärjekorras lühemaajaliselt tööta inimeste rakenduse suurenemise arvel, 2005-2008 majandusbuumi ajal nii pikaajaliselt töötute kui ka mitteaktiivsete arvel.
---
Kolm kaasageset töötururežiimi:
USA – mittesotsiaalsete isikuteenuste sektori arengu mudel
Saksamaa – tööstuslike teenuste arengu mudel
Rootsi – sotsiaalteenuste arengu mudel
---
Töötuse riskid:

• Sugu (Eestis ei ole sugu riskifaktor (vähemalt ei saa nii väita)
  
• Päritolu (kohalikud immigrandid, on riskifaktor, rohkem seotud keele kui päritoluga)
  
• Haridustase (madal haridus on olulisim riskifaktor kõikjal, ka Eestis).
  
• Abielu(perekonna)seis (kesealised vallalised mehed on suurema töötuse riskiga , kui samaealised vallalised naised või abielus mehed/naised)
  

Passiivne tööturupoliitika:

• Sissetuleku kindlustamine töötule ja tema perekonnale töö otsimise (töö kaotuse) ajaks. Nimetus mõnevõrra vale. Abiraha peab toetama aktiivset tööotsingut
  
• Levinud kolm süsteemi:
  

Vabatahtlik kindlustus. Ajalooliselt vanim süsteem. Täna marginaalse tähendusega (Taani, Soome jt)
Kohustuslik töötuskindlustus
Töötuabiraha (eelarvepõhine, universaalne, madal abiraha)

• Faktiliselt enamikus riikides kaheastmeline süsteem (töötuskindlustus ja töötu abiraha)
  

Nõuded töötushüvitise saamiseks:

Hõlmatus – enamasti ainult palgatöölistele, eraldi skeemid talunikele

Kvalifikatsioonitingimused – minimaalse tööstaaži (kindlustusmaksete maksmise perioodi ) olemasolu. Töötu abirahade maksmine paindlikum, k.a. koolilõpetanud, emad jt

Ooteaeg Euroopa Sotsiaalkindlustuskoodeksi järgi mitte üle 7 päeva, nii ka Eestis

Hüvitise määr. Kindlustuskeemi puhul kuni 90% palgast (Soome, Taani, min Itaalia 30%) Töötuabiraha fikseeritud, suurus võib sõltuda ülalpeetavate arvust

Väljamaksete pikkus – sõltub staažist. Belgias piiramatu, sagedane määr 60 kuud (5 a)
6. Finantseerimine – tööandja ja -võtja kindlustusmaksed nihkega –võtja poole (on töötaja probleem)
7. Nõuded tööotsijale
7.1. Aktiivse tööotsingu nõue
Osalemine koolitusel jm
Sobiva töö vastuvõtmise nõue
Kättesaadavus töö pakkujale (tööturu institutsioonile)
Aktiivne tööturupoliitika:
Tööandjale suunatud võtted

• Palgatoetused (üldised või mingile sihtgrupile)
  
• Maksusoodustused
  
• Töökoha maksumuse alandamine (erinevad toetused töökohtade loomiseks, ümberprofileerimiseks jms)
  

Töövõtjale suunatud võtted

• Ettevõtlustoetus ( ettevõtjaks saamine)
  
• Täienduskoolitus. Sotsiaalne ja erialane koolitus
  
• Ümberõpe
  
• Rändetoetus (elukoha vahetus)
  
• Praktika toetus jms
  

Pikaajalise töötuse spetsiifika:
Pikaajaline töötus põhjustab probleeme nii indiviidi kui ka ühiskonna tasandil.
Individuaalsed probleemid on:
1)    mõju indiviidi psüühikale ja tervisele, alkoholi tarbimine (tarbimise kasv) jms.
2)    mõju peresuhetele, laste vajaduste rahuldamatajäämine jms
3)    pikaajaliselt töötute äärmine vaesus
4)    tööharjumuse kadu ja erialaste oskuste allakäik
Ühiskondlikud probleemid:
1)    rahvatulu kadu kasutamata tööjõuressursist
2)    sotsiaalhoolekande kulutuste kasv
3)    hälbiv käitumine jm. ühiskonnaohtlik tegevuse levik (kuritegevus, varimajandus )
4)    tööturu solkimine (lepinguta ja sotsiaalsete garantiideta töö)
5)    tõrjutus ja sellest tulenev oht ühiskonna püsivusele (Torjus, 2003, Venesaar , Hinnosaar, Luuk , Marksoo, 2004).
Tervis
Tervis ja tervise tootmine
WHO (1948) Tervis on täielik füüsiline, vaimne ja sotsiaalne heaoluseisund, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine”
Tervis kui indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vaheline seos – inimese võime toimetada oma igapäevaseid tegevusi (tervis kui functional fitness)
Tervishoid kui üks tervise tootmise sisenditest – intersektoriaalne tervise tootmise analüüs. Tervishoiuteenus kui spetsiifiline kaup, mida tarbitakse tervise parandamiseks
Tervise seos isiku võimalustega kontrollida oma elamis- ja töötingimusi – sotsiaalse tasandi analüüs
Heaolu determinandid :
Geneetika: kehaehitus ja talitus, närvisüsteemi tüüp, küpsemine, vananemine
Eluviis: toitumine, töö- ja puhkerežiim, harjumused, kehaline aktiivsus
Keskkond: toit, looduslik keskkond, sotsiaalmajanduslik keskkond, tehiskeskond
Tervishoid: haiguste ennetus , ravi, hooldus , terviseedendus
Terviseedendus –ajalugu
Health Promotion – 1974.a. Kanada
Tervise edendamine Eesti– 1993.a.
Sotsiaalministeeriumis loodi rahvatervise osakond ,
Eesti Tervisekasvatuse Keskus (õigusjärglane täna TAI).
Mõisted (WHO)

• TERVISEDENDUSEL (health promotion) WHO defineerib tervisedendust kui protsessi, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ja sellega parandada oma tervist.
  

• TERVISKASVATUS (health education) on inimese tervise arengu sihikindel suunamine ja mõjutamine .
  

• TERVISKÄITUMINE (health behaviour) on igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, olenemata sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte.
  

• RISKIKÄITUMINE (risk behaviour) on käitumisviis, millega võib kaasneda suurenev vastuvõtlikkus teatud haigustele või põdurusele
  

• Tervise edendamine - inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine.
  

• Haiguste ennetamine – inimese haiguseelsete seisundite varasele avastamisele suunatud tegevus ja meetmed haigestumise vältimiseks.
  

• Tervisekasvatus – teabe sihipärane levitamine ja inimese harjumuste kujundamine tervise säilitamiseks ja tugevdamiseks.
  

Üldine käsitlus

• Rõhutatakse tõenduspõhist ( evidence based ) lähenemist
  

• Näide liikumisest tõenduspõhise käsitluse poole noorte narkoennetus
  

• Tihti on tõenduspõhisus võrdsustatud parima praktikaga
  

• Eristatakse universaalset (kogu elanikkond vms), selektiivset (riskigrupp) ennetust ja suunatud ennetust (probleemne käitumine olemas aga sõltuvus pole välja kujunenud). Pluss töö probleemiga (alkohoolikud, narkomaanid, HIV viiruse kandjad vm)
  

• Efektiivsem on ennetada riskitegureid ehk kujundada kaitsefaktoreid, ravi ja rehabilitatsioon on kallis ja väheefektiivne
  

Sotsiaalsed tervisemõjurid:
Varajane areng, Vaesus, Elamistingimused, Sissetulek, Haridus, Töö ja töötingimused, Sotsiaalne sidusus, Sotsiaal-majanduslik positsioon, Sotsiaalpoliitika, Sotsiaalne tõrjutus, Sotsiaalne usaldus
Tervis sõltub suurel määral eluviisist ja keskkonnast nende mõistete kõige laiemas tähenduses. Pärilikkusel ja arstiabil on tunduvalt väiksem roll inimese tervises.
Tervisekasvatuse alus - eluoskuste konseptsioon:

• õpetada kriitilisi eluoskusi,
  
• pakkuda hädavajalikke käitumist mõjutavaid teadmisi,
  
• selgitada väärtushinnanguid eakaaslastega,
  
• mõjutada enesehinnangut,
  
• mõjutada tervistsoodustavaid hoiakuid,
  
• selgitada vääruskumusi ehk müüte
  

Inimese tervis koosneb:

• füüsilisest,
  
• intellektuaalsest,
  
• emotsionaalsest,
  
• sotsiaalsest,
  
• eetilisest ja
  
• saavutuslikust tervisetahust
  

6 peamist riskikäitumist:
1. Käitumised, mille tagajärjeks on vigastused (traumad, vägivald)
2. Alkoholi jt. uimastite kuritarvitamine
3. Suitsetamine
4. Riskantne seksuaalkäitumine , mille tulemuseks on soovimatud rasedused, suguhaigused ja HIV/AIDS
5. Ebatervislik toitumine
6. Ebaadekvaatne liikumine
Tervis kui kapital

• Täiskasvanute (hooldusvajaduse tõttu ka laste) haigestumisel on mõju majandusele ja inimeste tööalastele tulemustele (s.t. palgale)
  
• Haigestumise vähendamine annab majanduslikku kasu, s.t. kulutused tervisesse on investeering inimkapitali
  

Tervise mõju majandusele

• Täiskasvanute haigestumine avaldab majandusele mõju kahes vormis
  
• Töötundide (töötatud aja) vähenemine
  
• Väljumine tööturult
  
• Keskmise oodatava eluea indikaatorid on eriti halvad meeste jaoks. Võrdlus EU 15 vana riigiga (-8,5 meestel ja –3,6 naistel)
  
• Väikelaste ja imikute suremuses mahajäämus väiksem (5,26 promilli EU 15 ja 7,64 Eesti, 2002)
  
• Suremuse tõus ja sündimuse vähenemine
  

1990 aastate keskel polnud omane kõigile Ida-Euroopa üleminekumajandusega riikidele. S.t. üleminekul olid üldised ja spetsiifilised tegurid.

• Võrreldes Soomega on Eesti meeste suremusel kaks selget tippu – 5-10 a. vanus (väike surmade absoluutarv) ja 25-65 a.
  

Tervisekadu

• Kaotatud eluaastate arv 2002.a. 338000 (elanikke samal aastal 1 361 242), sellest 140 tuhat haiguste ja vigastuste ja 198 tuhat surmade tõttu enne keskmise oodatava eluea saabumist. NB. See on lihtsustav lähenemine, kui kõik oleks elanud faktiliselt selle vanuseni, oleks keskmine oodatav eluiga palju kõrgem
  

• Südame veresoonkonna haigused annavad 33%, haigused 20% ja välispõhjused 12% haiguskoormusest
  

• 2012 a. võib eluaastate kadu AIDSI haigestumise tõttu olla sama suur kui südame-veresoonkonna haiguste läbi 2002 a.
  

Kaotatud eluaastate meetod:

• Dempsey, 1947
  

• DALY = kaotus suremuses (YLL)+kaotus haigestumuses (YLD)
  

• YLL= surmade arv (N) x erinevus oodatava eluea standartist (L)
  

• YLD = haigestumus (I) x haiguse kestus(D) x haiguskaal (DW)
  

Kaotus suremuses:

• Suur ebavõrdsus suremuses meestel ja naistel. “ Varase ” suremuse tähendus – 13% Eesti meeste surmadest enne 45 a., nende arvele jääb 25% meeste kaotatud eluaastatest. Naistest 4% sureb enne 45 a., 11% naiste kaotatud eluaastatest
  
• Suremus ja haigestumus on naiste tervisekaos võrdse tähendusega, meeste kaotuses on 2 x ülekaal suremuse tõttu kaotatud aastates
  

Kaotus haigestumises:

• Peale 65 a põhjustavad haigused nii meestel kui naistel ühesuguse kaotuse eluaastates, enne 65.a. on meeste kaotus (73 tuhat eluaastat ) 2,3 korda suurem kui naistel (32 tuhat)
  
• Haigena elatud eluaastaid on naistel 1/3 rohkem kui meestel, peamiselt kasvajate ja liiges-lihashaiguste tõttu
  

Tervise riskitegurid:

• Suitsetamine
  

• Vähene füüsiline aktiivsus
  

• Liigne alkohol (45-54 mehed 29% vähe, 12% mõõdukalt ja 48% tervist kahjustavas koguses)
  

• Need tegurid kokku tingivad 60-85% enneaegsest suremusest
  

• Riskitegurite sooline iseloom – mehed kaotavad naistest 3,7 korda rohkem eluaastaid suitsetamise, naised 2,1 korda meestest rohkem riskiva seksuaalkäitumise tõttu
  

• Terviserisk arvutatakse tema haigusega seostatava osa järgi . On vaja teada terviseriski levimust rahvastikus ja terviseriski suhtelist suurust .
  

• Suitsetamise ja alkoholi tarvitamise piiramiseks kasutatavad meetmed on kuluefektiivsed (s.t. annavad tulu)
  

• Soovitatav sekkumismeetod on täiendav maksustamine
  

Mehed

• Suitsetamine
  

• Alkohol
  

• Narkootikumid
  

• Vähene juur- ja puuvilja tarvitamine
  

Naised

• Ülekaal ja vähene kehaline aktiivsus
  

• Riskiv seksuaalkäitumine (sisuliselt väikese kaaluga)
  

• Alkoholi tarvitamine täiskasvanud elanikkonna hulgas: 33% vähe, 15% mõõdukalt, 22% tervisele kahjulikus koguses, s.h. 40% meestest ja 5% naistest tarvitab alkoholi tervist kahjustavas koguses
  

• Vähene alkoholitarbimine aitab hoida südame-veresoonkonna haigustesse haigestumist
  

• Alkoholi tarbimisega seotud tervisekaost on 34% tingitud välispõhjustest, põhiosa aga südame-veresoonkonna haigustest . Kokku kaotus 22 tuhat aastat
  

• 8,3% haiguskoormusest, 28 tuhat eluaastat
  

• Kaotus surmade tõttu ületab 3 x kaotusi elukvaliteedi langusest
  

• Mehed kaotavad suitsetamise tõttu 4 korda rohkem eluaastaid
  

Kopsuvähk , südame isheemiatõbi, insult
Tervise majanduslik mõju indiviidi tasandil

• Tööjõu pakkumine (haigus, vigastus , puue, 40-50 tuhat inimest 15-74 tööturult väljas).
  
• Väga halva tervise enesehinnanguga inimestel on 45% madalam tunnitasu ja 64% madalam tööhõive tõenäosus kui väga hea tervisehinnanguga inimestel
  
• Tootlikkus ja selle tõttu sissetulek
  
• Ülekaalulisuse ja palga seos (eriti naiste puhul). Objektiivne erisus tootlikkuses ja diskrimineerimine
  

Töötamist piirav tervisehäire:
Mehed:
Hõivatud – 3,0%
Töötud – 9,4%
Mitteaktiivsed – 24,9%
Naised:
Hõivatud – 3,1%
Töötud – 10,6%
Mitteaktiivsed – 18,1%
Perepoliitika
Rahvastikupoliitika tuum
Rahvastikupoliitika peamised toimevaldkonnad
Otsesed mõjutusvaldkonnad

• Ühiskonna üldiste ideaalid, s.h. perekonnaideaali kujundamine ja indiviidide hoiakute kujundamine
  
• Juriidiliste mehhanismide loomine emaduse, perekonna ja laste huvide kaitseks (s.h. naiste töö ja perekonnaelu ühendamine)
  
• Meditsiini edusammude kasutamine; momendil mõnikord eetilise piiri peal (mitmiksünnid kunstlikul viljastamisel, laste arengu probleemid)
  
• Perekonna funktsioneerimist toetavate majanduslike võtete rakendamine (laste “kulukuse” vähendamine
  
• Kaudsed mõjutusvaldkonnad
  
• Kõik kaudselt perekonna elolu mõjutavad poliitikad, eelkõige haridus-, eluaseme-, tööhõive poliitika
  

Rahalised toetused kui ühiskonna suhtumise väljendaja

• Sünnitoetus
  
• Igakuine lapsetoetus
  
• Hoiutoetus (alternatiiv avalikele teenustele)
  
• Ühekordsed eritoetused (koolitoetus, abiellumistoetus)
  
• Regulaarsed eritoetused (üksikvanema toetus, puudega lapse toetus)
  
• Vanemapalk (- hüvitis )
  
• Ülalpidamistoetus (alimendid, elatusraha)
  

Emaduse toetamine rahvastikupoliitikas

• Ema ja isa koolitus
  
• Teenused (rasedate arstlik järelevalve , sünnitusabi, ema-väikelapse tervise kaitse)
  
• Rasedus - sünnituspuhkus koos toetuste maksmisega
  
• Töötavale emale tööturule tagasipääsu kindlustamine (töökoha juriidiline garanteerimine, tavaliselt 3 a., ema täienduskoolitus või ümberõpe enne tööleminekut)
  

Rahvastikupoliitika kui suhtumine

• Nn. perekonna reaktsionäärid – toetavad traditsioonilist perekond, ka traditsioonilisi soorolle, eitav samasooliste abielu jms
  
• Nn. perekonna pragmaatikud – tunnistavad poliitika kohandamise vajalikkust sõltuvalt perekonnavormide mitmekesistumisele jms
  
• Nn perekonna liberaalid – rõhutavad inimeste vabadust elada enda valitud kooselu vormides , kooslustes jms
  

Rahvastikupoliitika kui majandus

• Maksukorraldus. Indiviid, paar, perekond kui maksusubjekt.
  
• Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi . Näiteks
  

– lastehoid kui pensionistaaži andev tegevus,
–hoolduskindlustus (sisuliselt lastetusmaks) kui üksikute/perede maksukoormust ühtlustav jne.

• Laste ja peretoetused kui osa sotsiaalkaitsest.
  
• Individuaalsed sotsiaalteenused (eelkõige lastehoid)
  
• EL “lastetoetuste pakk”
  
• (Tulu)maksusoodustused
  
• Sotsiaalkindlustusmaksed (laste- ja perekonnatoetused ja sotsiaalabi)
  
• Tervishoiukulud
  
• Eluasemekulud
  
• Analüüsiti 5 erinevasse sissetulekuklassi kuuluvate perede seisu
  

-1 töötajaga paar või üksikvanem , sissetulek 0,5 meestöötaja sissetulekust riigis
-1 töötajaga paar või üksikvanem, sissetulek 1,0 meestöötaja sissetulekust riigis
-1 töötajaga paar või üksikvanem, sissetulek 1,5 meestöötaja sissetulekust riigis
-Paar, ühe vanema sissetulek 1,0 meestöötaja sissetulekust riigis, teise vanema sissetulek 0,66 naistöötaja sissetulekust riigis
-Paar, ühe vanema sissetulek 1,5 meestöötaja sissetulekust riigis, teise vanema sissetulek 1,5 naistöötaja sissetulekust riigis

• Suurim lastetoetuste pakk Luksemburg , Prantsusmaa, Belgia, Saksamaa
  
• Keskmine lastetoetuste pakk Taani, Soome, Rootsi, Austria, Suurbritannia
  
• Madal lastetoetuste pakk Iirimaa, Portugal, Holland, Hispaania, Itaalia, Kreeka (Eesti)
  

Laste vaesuse vähendamine – edukad poliitikad
Perekonna struktuuri, tööturu võimaluste, riikliku sekkumise ja muude abinõude (s.h. turu) kombinatsioon Universaalse ja selektiivse (abi väiksema sissetulekuga peredele, s.h. teenused) kombinatsioon.
Teenused lastele ja eakatele :
1. Erinevused teenusekorralduse režiimides, mis on seotud rahvusliku spetsiifikaga
2. Konvergents, mis on seotud EL-ga (Lissaboni deklaratsioon 2000.a., naiste tööhõive 2010 65%, Barcelona deklaratsioon 2002.a., lastehoid 33% kuni 3 aastastele ja 90% üle 3 aastastele 2010 aastaks)
3. Naiste töö (contra hooldamine) kui vaesuse teema

• Skandinaaviamaad – ulatuslik teenustepakkumine lastele ja eakatele, kõrge naiste tööhõive, KOV kui peamine teenustepakkuja. Süsteemi universaalsust murendavad viimastel aastatel tõusvad teenustasud.
  
• Anglo-saxi sissetulekute testil baseeruv süsteem - avaliku sektori teenused vähekindlustatutele, ulatuslik erasektor : Sotsiaalteenuste pakkumine kirjeldab sõjajärgse heaoluriigi muutumist tunduvalt liberaalsemaks
  
• Traditsiooniline koduhoolduse mudel (L-Euroopa ja Iirimaa)- v.a. eelkool on sotsiaalteenused nõrgalt arenenud. Enamik teenuseid mitteformaalsete osutajate või halli sektori poolt, jõukamad kasutavad erasektori abi. Töötavate naiste osa väike, töötavad täisajaga.
  
• Hollandi-Saksa subsidiaarsusmudel – religioossed ja poliitilised organisatsioonid olulised teenusepakkujad (ka Soomes parteid eakatele teenusepakkujad). Nad on tänu erinevatele rahastamisallikatele sõltumatud nii riigist kui tarbijatest. Tervisekindlustus kui rahastaja. Eakate hooldus (kodu ja institutsioon) Hollandis üks Euroopa parimaid. Laste hoolekanne nadi.
  
• Prantsuse-Belgia mudel – toetub perekonnapoliitikale, parim eelkoolisüsteem maailmas, ka lastesõimed on tasemel. Emad täisajaga tööl. Eakate hooldus on keskmine, sarnane Hollandi-Saksa mudelile. Palju koduhooldust, baseerub kas erasektoril või mitteformaalsel hooldusel. Rahastamine kindlustuse või hooldustoetuste abiga .
  

Viljakuslõksu hüpotees :
Hüpoteesi kohaselt summaarse sündimuskordaja (TFR – total fertility rate ) langemisel allapoole 1,5 piiri, ei ole populatsioonil sellest lõksust võimalik välja pääseda. Viljakus võib lühemaks ajaks tõusta nimetatud piirist kõrgemale, kuid langeb edaspidi uuesti sellest madalamale. (vt Lutz, W., Skirbekk, V., Testa, M.R, 2007, New Empirical Evidence on The Low Fertility Trap Hypothesis vm)
Laste- või lapsepõlvepoliitika:

• Laissez faire ja patriarhaalne suhtumine perekonda
  
• Riiklik paternalism ja lastekaitse tähtsustamine
  
• Sünniperekonna ja vanemate õiguste kaitse
  
• Laste õigus enesemääramisele (Fox Harding, 1991)
  

ÜRO lapse õiguste kaitse konventsioon:
Kaitse ( protection )
Hoolitsus (provision)
Osalus (participation) Konventsioon käsitleb selliseid õigusi, nagu
-toit (art 3,24, 27)
-Eluase (art 23, 24)
-Tervishoiuteenused (art 12, 23, 24)
-Vaba aeg ja puhkus (art 9, 23)
-Arenguks vajalikud ressursid (art 15, 17)
-Spetsiifilised east , soost, puudest, kultuurist tulenevad vajadused (art 8, 9, 14, 20)
Eeslinnad
Eeslinn ja eeslinlik eluviis:

• Administratiivpiiridest „üle voolamise“ tõttu tekkinud tiheasustuse ala
  
• Ruraalse (maa-omavalitsuse) territooriumi tiheasustusega arenduspiirkond, linnaga seotud töö ja/või teenindus jm sidemete kaudu
  
• Omaette omavalitsusstaatusega väikelinn, linnaga seotud töö ja/või teenindus jm sidemete kaudu
  
• Eeslinna kogukond - „self-selected group“
  
• Eeslinlik eluviis – füüsiline distants teiste potentsiaalsete kontaktisikutega tingib lokaalsete kontaktide domineerimise
  

Huvi eeslinnastumise vastu

• Keskkond (masselamuehituse vormis ehitatud
  

elamud)

• Eluviis – komformistlik ja unifitseeritud eluviis
  
• Familism – perele orienteeritud eluviis
  
• Momism – jõulised kesk-klassi emad püüavad korraldada igaühe elu eeslinnas
  
• Eeslinn kui hüppepakk – pered jäävad eeslinna niikauaks, kui keskklassi jõudnud isad liiguvad karjääris üles ja pered liiguvad edasi jõukamasse eeslinna
  
• Eeslinnade arhitektuuril oli suur mõju USA arhitektuurile. Samad arhitekturielemendid levisid üle USA
  

Esimese põlvkonna uuringud:

• William Whyte (1956) The Organization Man. Park Forest - Võimendatud sotsiaalsus. Familism (suur osa vabast ajast kulus lastele). Eeslinn kui ajutine elukoht (lõpetamata mobiilsusahel, soov liikuda ülespool)
  
• Seeley, Sim&Loosely (1956) Crestwood Heights : A Study of the Culture of Suburban Life. Crestwood Heights. Elanikud kasutasid oma elamise välist ja sisemist pilti staatuse rõhutamiseks. Lapsed olid sotsialiseeritud. Igapäevaelus domineeris komformism. Elanikud ei „piilunud“ järgmist eeslinna, nad olid „kohal“.
  
• Fava (1956) uuris NY – Manhattan, Queens , Nassau maakond. Suhtlus naabruskonnaga selgelt erinev. Kesklinnas madalaimad, siseringis kesktasemel, eeslinnas kõrgeim.
  

Kirjeldades eeslinna eluviisi, ei suudetud näidata eeslinna mõju indiviidile . S.t. nad tõid oma eluviisi kaasa, mitte eeslinn ei kujundanud seda.
Teise laine uuringud:

• Berger (1960/68) Working -Class Suburb. Eeslinn ei muutnud töölisklassi indiviidide käitumist. Liikudes linnast eeslinna muutusid nad üürnikest omanikeks. Kuid nende elustiil ei muutunud (70% ei osalenud klubides vm organisatsioonides, passiivne kultuuritarbimine). Naiste suhtlus naabruskonnaga varasemast aktiivsem
  
• Gans (1967) The Levittowners. Beebibuumi perekonnad, alam-keskklassi esindajad. Oluline eluviisi muutus. Uus keskkond toetas nende soovitud eluviisi. Sotsiaalne kuuluvus on tähtsam eluviisi kujundaja kui eeslinna keskkond
  

Eeslinna valiku põhjused:
Ameeriklaste elukoha ja eluaseme valiku eelistused – pigem väikelinn või eeslinn, pigem üksikelamu
Michelson (1977) on kokku võtnud varasemate uuringute põhjal elukoha valiku põhjused

• Töökoha asukoha ja prestiiziga seotud põhjused
  
• Lapse sünd
  
• Elamistingimused (ebapiisav eluruum)
  
• Naabrite (keskkonna) vahetuse soov
  

Rahulolu eeslinna eluga on samal tasemel rahuloluga väikelinnas või maal. Samas ei ole eeslinnas kadunud hirm kuritegevuse ees
Eeslinna eluviis

• Eeslinna eluviis on suuremal määral lokaalne võrreldes eluviisiga kesklinnas (suurem lokaalsus muuhulgas ka slum ́is)
  
• Gans (1962) defineerib eeslinna elanike omavahelisi sidemeid kui kvaasi-primaarseid (intiimsemad kui sekundaarsete sidemete puhul kuid rohkem kontrollitud kui primaarsete puhul)
  
• Eeslinna eluviis ei sobi teismelistele, tegevused, mis neile meeldivad, on tasulised (bowling, sate jms). Põhitegevus hängimine
  
• Eeslinn on feministlike sotsioloogide lemmik kriitikaobjekt- kolledziharidusega noored naised on eeslinna elust frustreeritud
  
• Eeslinn on domineeriv USA eluvorm, juba selle fakti tõttu on alates 1980 aastatest eeslinnadesse hakanud kolima probleemid
  

Eeslinna slummistumine

• 1960 aastate eeslinna leibkond – eelkooliealised või teismelised lapsed (1/3), noored või keskealised vanemad
  
• 1970 aastate eeslinna leibkond – teismelised või eel-täiskasvanud noored, keskealised vanemad
  
• 1980 aastate eeslinn – lapsed iseseisvunud (kolinud eeslinna omaette elama) lasteta paarid
  
• 1990 aastate eeslinn – hall eeslinn (eakad paarid või üksikud, 65+ osa keskmisest linna määrast kõrgem, ca 1/3). Vaeste elanike osatähtsuse kasv
  
• Eeslinna elustiil ja elukorraldus on orienteeritud noorele elanikkonnale, eakatele sobimatu
  
• Margaret Stacey – lokaalse sotsiaalse süsteemi (kogukonna) teke vajab 50-80 aastat. Enamik elanikke peab olema sündinud või elanud sellises kogukonnas.
  
• Vertikaalsed sugulussidemed ja horisontaalsed naabruskonna sidemed moodustavad kogukonna aluse
  
• Mobiilsuse mõju kogukonnale mõõdukas
  
• Elanike sotsiaalne staatus alanenud (alam-keskkihtide asemel ülem-tööliskihid vms)
  
• Kinnisvara hoolduse küsimused teravnenud
  
• Muutunud elanikkonnale sobivad teenused ( toitlustus , vaba aeg)
  
• Transport (ühistranspordi vajadus)
  
• Isolatsioon
  
• Turvalisuse probleemid (kogukonna kontroll nõrgenenud, vandalism, kriminaalsus)
  

USA ja Euroopa eeslinna tüübid:
USA
1.Eksklusiivsed kõrgklassi eeslinnad – nõrk kogukonna elu, baseerub nn nomenklatuursetel struktuuridel (kirik vm)
2. Keskklassi eeslinnad – tüüpiline eeslinn
3. Kosmopoliitsed professionaalide eeslinnad (Silocon Valley jt)
4. Töölisklassi eeslinnad – vähem mobiilne elanikkond kui keskklassi eeslinnas, indiviidile, mitte staatusele orienteeritud elustiil
Euroopa
1. Industriaalne eeslinn – 19 sajandi töölisasula; töökohtade ja elukohtade mix, mis 2o sajandil on nõrgenenud
2. Keskklassi eeslinn – suurem elanike-hoonete tihedus kui USA-s
3. Magalad – kesk-ja tööliskihtide elupaigad, nõrgalt arenenud teenindus mis pärsib ka sotsiaalset suhtlust (toimub väljaspool elukohta). Puuduvad Vahemeremaades , kus tüüpiline eeslinn on puhkeasula (hooajaliste elanikega asum)
4. Uued töölisklassi eeslinnad – rajatud avaliku sektori poolt
Kogukond ja võrgustik
1.Töölisklassi esindajate suhete baasi moodustab võrgustik.
2. USA uuringud näitavad töölisklassi spetsiifilise eluviisi jätkumist nende kolimisel eeslinna
3. Euroopa (Inglise) uuringud väidavad, et teataval määral omandatakse keskklassile omane familistlik eluviis.
4. Sugulussidemed nõrgenevad, lokaalse naabruskonna elust osavõtt nõrgem võrreldes keskklassiga
5. Urban village(rahvuspõhise kogukonna) ja eeslinna erinevus- teises pole nii tugevalt välja arenenud lokaalset sotsiaalse vastutuse süsteemi
D. Harvey naabruskonna liigitused:
1. Defineerimata naabruskond (pole arenduspiirkond, omavalitsus vm)
2. Füüsiline naabruskond – looduslike piiridega määratletud
3. Homogeenne naabruskond – sisemiselt füüsiliselt ja sotsiaalselt ühetaoline
4. Funktsionaalne naabruskond – domineeriva töö-, elu-, õppimise vm funktsiooniga
5. Kogukondlik naabruskond – seotud tugevate primaarsete sidemetega
Koha (ruumi) defineerimine sotsioloogias
1.Ruumi korraldus struktureerib inimeste igapäevase majandus- ja sotsiaalse elukorralduse
2. Struktureerib inimeste eluteed, pakkudes neile võimalusi või tehes takistusi
3. Ühise kogemuste ja teadmiste omandamise koht
4. Pakub võimaluse sotsialiseerumiseks ja sotsiaalseks taastootmiseks
5. Areeni sotsiaalsete normide kujundamiseks
Urbaanse deprivatsiooni teooria
Definitsioon
1. Meie majandusteadlased (Majanduse leksikon) kasutavad mõistet sotsiaalne deprivatsioon - inimese halvast majanduslikust olukorrast tingitud, vähesed võimalused osaleda majandus-, ühiskonna-, poliit- ja kultuurielus või nende võimaluste täielik puudumine.
2. Tavaliselt kirjeldatakse deprivatsiooni kui vaesuse ja ebasobiva eluruumi kasutamisega seotud nähtust.
3. Hindamiseks kasutatakse mingit standarti, mis on kogu elanikkonnale kättesaadav. Eestis näiteks pesemisvõimalusega eluase (2007.a. vaid 7% Eesti eluasemetest pesemisvõimaluseta). Standart on muutuv ajas.
4. Suhteline (relatiivne) deprivatsioon – põhineb individuaalsel enesehinnangul (Runcimann 1966). Hinnatakse ressursse, mida indiviid tahaks omada ja näeb et need on teistele kättesaadavad.
Deprivatsiooni ruumiline iseloom

• Arenenud riikides on see eelkõige linna keskusega (siirdealaga)
  

seotud nähtus

• Oluline roll deprivatsiooni tekkel on avalikul elamusektoril ( council housing)
  
• Siebel (1984) eristab „kolme linna“:
  

-‘international’ city - CBD
-normal’ city - keskklassi linnaosad
- ‘marginalised’ city – enim deprivatsioonist mõjutatud linnaosad

• Arenguriikides on deprivatsioon eeslinnadega (slum vm termin) seotud nähtus!
  

Deprivatsiooni teooriad:
1. Vaesuskultuuri teooria
2. Ülekantud deprivatsiooni teooria (deprivatsiooni tsükkel )
3. Institutsionaalse väärfunktsioneerimise teooria
4. Ressursside ja võimaluste väärjaotuse teooria
5. Strukturaalse klassikonflikti teooria
6. Alamklassi teooria (vt. Sissejuhatus sotsiaalpoliitikase, teema „Vaesus“)
Vaesuskultuur kui subkultuur
Kuigi vaesus maal on statistilises mõttes ulatuslikum kui linnas, on ta linnas paremini nähtav.
Subkultuur (Fisher ́i järgi) on uskumuste, väärtuste, normide, tarbimise kogum koos suhteliselt selgesti eristatava sotsiaalse subsüsteemiga ja kultuuriga .
1. Mida suurem ja tihedam on koht, seda suurem on subkultuuriline varieerivus
2. Mida suurem ja tihedam on koht, seda intensiivsemad on subkultuurid (institutsioonid, kommunikatiivne võrk jms)
3. Mida suurem ja tihedam on koht, seda kõrgem on mittekonventsionaalse (mittenormikohase) käitumise näitaja (selliste isikute suhtarv)
Urbaanse sotsiaalpsühholoogia põhiküsimused
1.Millist mõju avaldab linn kui elukoht indiviidile – tema käitumisele, hoiakutele, isiksusele tervikuna
2. Millised on inimeste sotsiaalsed suhted suurlinnades, nende iseloom, baas (millel põhinevad), areng (mis suunas muutuvad)
3. Millist mõju avaldavad vaimsed protsessid ja sotsiaalsed suhtedkogukonna ökoloogiale?
Uuringud linnaelanike tiheduse mõju kohta
Uurimused vaimse tervise kohta
Uuringud tolerantsi jadifusiooni ( hajuvuse ) kohta
Tiheduspatoloogia hüpotees
1. 1960 aastatel levis psühholoog John B. Coulhan ́i uuringute toel nn käitumismülka teooria (behavioral sink)
2. Rottidel tehtud uuringud (asustustiheduse suurenedes
suureneb agressiivselt käituvate isendite hulk) kanti üle
inimpopulatsiooni.
3. Linnade tiheduse kasv suurendab asotsiaalse käitumise hulka.
4. Faktiliselt sel ajal USA-s linnarahvastiku tihedus suburbanisatsiooni tõttu vähenes
5. Sotsioloogide poolt tehtud testimised ei andnud ühest kinnitust väitele, et elanike tiheduse kasv suurendab riski-, asotsiaalset vms käitumist
Järeldused:
1. Naabruskonna elanike tihedus ei oma iseseisvat negatiivset tähendust lahust keskkonnast ja sotsiaalsest staatusest
2. Vaese naabruskonna suur tihedus annab kõrge haigestumuse ja kriminaalsuse. Samas tiheduse vähendamine ei too automaatselt kaasa käitumise muutust
3. Jõukas naabruskonnas tiheduse jakäitumise seos puudub ( tihedust mõjutab eelkõige naabruskonna tsükkel)
Deprivatsiooni tsükkel:
Vaimne tervis suurlinnas
1. Suurlinna elanike vaimne tervis parem kui maa- või väikelinna elanikel (põhjuseks migratsioon, sugulus jms).
2. Vaimupuudega inimeste paremad hooldusvõimalused maaperekonnas mõjutavad hoolekande korraldust (maal pigem perekond, kogukond vm, linnas institutsioon)
3. Halvem vaimne tervis - pikema pidev elamine linnas
4. Halvem vaimne tervis – ülekanne ühelt põlvkonnalt teisele (s.t. sõltub sellest, mitmes linnaelanike põlvkond; sisuliselt sama nähtus esineb maal)
“ Amoraalne maastik”

• Kirjeldab antud kultuuri poolt amoraalseks kuulutatud tegevuste paiknemist. Näiteks prostituutide (lõbumajad, punaste laternate piirkonnad), coffee shop ́ ide, varjupaikade jms paigutust.
  
• Nimetatud tegevuste koondamise efekt kontrolli jms lihtsustamise eesmärgil on küsitav
  
• Vastava klastri olemasolul toimib tegevusvaldkond efektiivsemalt, s.t. kliendil on suurem valik ja konkurentsi mõju „jõuab kiiremini pärale (ebaefektiivsed teenusepakkujad kaovad)“ ( geograaf Symanski, 1981 väide). Hollandi 1400 coffe shopist2007 k.a. Alles pooled (650-700). Nii administratiivse surve kui ka turu mõju
  
• Tänavakodutute asualad. Linnageograaf Bogue kirjeldas 1963.a. ühena esimestest tänavaelanike piirkonna populatsiooni. Nad on
  

- vaesed
- enamasti koduta
- sügavad isiklikud probleemid
- alkohoolikud või narkomaanid
- perekonnata (pole abielus olnud) ja sõpradeta (võrgustikuta)
-suurlinnades immigrantide üleesindatus
- enamasti vaimsete probleemidega (puue või haigus).

• Hilisemad uuringud näitavad kodutute noorenemist, naiste ja perede osa tõusu, kõrgema haridusega isikute osa tõusu jne. Down on their luck : a study of homeless street people. 1993. By David A. Snow, Leon Anderson
  
• Samad piirkonnad on kõrgema kriminaalsusega alad
  

Kontrollitav ruum:
1. Arhitekt Oscar Newman (1972) analüüsis arhitektuuri ja kriminaalsuse seoseid . Tema väitel arhitektuuri ja kriminaalsuse seos olemas.
2. Koridori tüüpi kõrgelamud vabaplaneeringuga alal – kõrgeim kriminaalsuse tase
- koridori ei kontrollita
- õue ei kontrollita
- tänavat ei kontrollita
3. Le Corbusier – vabaplaneeringu põhimõte ( open planning system)
4. Kriminaalpreventsiooni toomine planeerimisprotsess
Olustikuline kriminaalpreventsioon:
1. Õigusrikkumise toimepanemist raskendavad tegevused
2. Õigusrikkumise vahelejäämise riski suurendavad tegevused
3. Õigusrikkumisest saadavat tulu vähendavad võtted
Sotsiaalne kriminaalpreventsioon:
1. Ühiskonna elukorralduse parandamine
Lähtub Chicago koolkonna seisukohast, et kuritegevus on kiirete, ühiskondlikku kontrolli nõrgendavate sotsiaalsete muutuste tagajärg. Jämedates joontes õige seisukoht, paraku
–„ühiskond“ ei suuda nendel hetkedel „ühiskonda“ kontrollida
–Ühiskonna elukorraldus avaldab äärerühmadele vähe mõju
2. Ühiskonna turvalisuse suurendamine
Alloleva ressursi (rohujuuretasandi) kasutamine turvalisuse tõstmiseks (Naabrusvalve 10 a tagasi, vabatahtlikud päästjad k.a. jms)
3. Ühiskonna üldine arendamine
-Linnaplaneerimise põhimõtete muutmine – privaatsuse ja turvatunde dilemma lahendamine (nähtavus contra ligipääsetavus)
–Keskkonna üldseisundi parandamine (elurajoonide heakorrastamine üldise investeeringute voo stimuleerimiseks)
–Elamumajanduse detsentraliseerimine, s.h. elanike kaasamine piirkonna elu korraldamisse)
– Elamispinna jaotamise põhimõtete muutmine (homogeense elanikkonna asemel heterogeenne)
Föderaalne slum
1. Pruitt–Igoe föderaalne elamuehitusprojekt St.Louis ́is, Missouris, alustati ehitust 1954. 33 korrusmaja (11 korrust, 2762 korterit. Lasti õhku 1970 aastate keskel.
2. Arhitekt Minoru Yamasaki NY kaksitornid)
3. Juba 1960 aastate sai kurikuulsaks kui vaesuse, kriminaalsuse, segregatsiooni näide. Elanikud lahkusid ise, nii et õhkulaskmise (tühjaks tegemise) hetkel oli ¼ korteritest tühjad.
4. Uusehitusega likvideeriti mingi osa slumile iseloomulikke keskkonnaohtusid (elektrilöögi, kukkumise vm pool-lagunenud hoonetele omased ohud) kuid alles jäid sotsiaalsed probleemid
5. Olid olemas võrgustikud (kuid tavalisest väiksemad), teatab naabruskond (kuid mitte n.ö. Standartne, 2/3 perekonnapeadest naised)
Deprivatsiooni indeks
- Tulu/sissetuleku puudus (ka auto puudus, üürieluase vms)
- Tööhõive puudus (ka mitteaktiivsus)
- Tervise puudus ja/või puude olemasolu (pikaajalise terviseprobleemiga inimeste arv, madala sünnikaaluga imikute arv)
- Hariduse, oskuste, treeningu puudus (ka koolist väljalangemine, 15-16.a. mitteõppivate arv
- Geograafilise ligipääsu puudumine teenustele (kaugus teenustest, s.h. avalikest )
- Eluase (mugavusteta, ülerahvastatud vm)
- Halb sotsiaalne keskkond (kuritegevus, vandalism, väike osavõtt ühiskondlikust elust)
Indeksi tehnika
1) Samale nimetajale viidud näitajad summeeritakse
2) Kasutatakse faktoranalüüsi
Indeksi arvutamine tavaline Inglismaal (teatav alternatiiv on omavalitsuse võimekuse indeks)
Indeksi moodustamise tehnika
1.Aluseks võetakse indiviid -hinnatakse teatud kaupade/teenuste/ tegevuste/olukordade hädavajalikkust elutegevuseks (määratakse kaubad , mida igaüks peaks saama endale lubada)
2. Piirkonnapõhine deprivatsiooni indeks – kasutatakse olemasolevaid näitajaid,
1) otseselt ja
2) kaudselt deprivatsiooni kirjeldavaid
Mitmese deprivatsiooni indeks (MDI)
Indeksi koostamise etapid
1) kontseptsiooni ja mudeli formuleerimine
2) mudeli operatsionaliseerimine
3) statistiliste toimingute valik
4) eritähelepanu all olevate näitajate valik
5) nimetaja valik (leibkondade, elanike vm arv)
6) usaldusväärsuse hinnang
Tingimused näitajatele:
1) valdkonda iseloomustav
2) deprivatsiooni mõõtev
3) värskete andmete põhjal määratav
4) regulaarselt uuendatav
5) statistiliselt usaldusväärne
6) ühesuguse regionaalse lõikega esitatav
Deprivatsioon regiooniti
1. Lõuna-Eesti omavalitsused
2. Peipsi äärsed ja Saaremaa omavalitsused
3. Üksikud omavalitsused Ida-Virumaal
Halvimad näitajad kumuleeruvad (sissetulek, töötus, eluase, tervis, väiksem kuhjumine hariduse ja teenuste osas)
Indeksid saab kasutada ressursivajaduse hindamiseks ja sotsiaalteenuste pakkumiseks
Deprivatsioon arenduspoliitikas
1. EL EQUAL projektides mis on suunatud ettevõtluse arendamisele ja sotsiaalsete ettevõtete toetamisele on arendatud või testitud linlikel deprivatsiooni alade ettevõtlust.
2. Põhitähelepanu on finantsiliste ja mittefinantsiliste ressursside ühendamine
3. Sel eesmärgil toetatakse nii individuaalse kui kogukonna võimekuse suurendamist ( individual and community capacity building .)