Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Tänapäeva sotsiaalprobleemid (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks eluasemepoliitika ?
  • Mis võinuks olla teisiti ?
 
Säutsu twitteris
Sotsiaalse probleemi defineerimine
sotsiaalne - ühiskondlik
  • Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa
  • Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks
vaatleja – mõni organisatsioon ; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette
  • Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt.

Sotsiaalministeeriumi definitsioon:
Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleemelukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna
Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, inimarengu edendamiseks ning ühiskonnaliikmete heaolu tagamiseks
Sotsiaalprobleem –eksisteerivad teaduse ja poliitika tihedad seosed:
Vaesuse põhjuste seletus USA-s
  • Enne 1960. aastaid – “cultural deficit” “cultural deprivatisation” jm teooriad – esiplaanil olid individuaalsed vaesuse põhjused
  • 1960-70 aastatel kui ameerikas viidi ellu Great Society programme( Kennedy ), tuli päevakorrale “blocked opportunities” teooria – vaesuse põhjused on nii individuaalsed kui ka struktuursed (ühiskondlikud).

Ühiskonnal roll elujärge parandada. Inimestega koostöö nende edukuse edendamiseks.
Sotsiaalprobleemid :
  • Haigused ja kriis tervishoiusüsteemis – eesti tervishoiusüsteemis kriisi ei ole, kuid on kriisi oht. Teemasid millega ei tegeleta või tegeletakse vähe on mitmeid. Ülalpeetavaid palju.
  • Alkohol ja teised meelemürgid – probleem tervise vaatepunktist.
  • Vägivald ja kuritegevus
  • Pereprobleemid
  • Noored ja vanad
  • Rassi- ja rahvusprobleemid
  • Sooline ebavõrdsus
  • Seksuaalne sättumus – probleemiks siis, kui tekitatakse konfliktisituatsioon.
  • Majanduslik toimetulek
  • Töö ja töötus
  • Haridusprobleemid
  • Linnastumise kriis
  • Rahvastiku- ja keskkonnaprobleemid
  • Teadus ja tehnoloogia
  • Ülemaailmsed konfliktid
  • Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus
---
Sotsioloogi põhiparadigmad:
  • Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism) – ühiskond kui teatud institutisoonide pinnal toimiv süsteem.
Ühiskonda käsitleti süsteemina , milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll.
Süsteemi osad on seotud teatud kindla struktuuriga.
Struktuuri moodustavad institutsioonid – riik, turg , perekond, haridus , kirik / religioon jne
Struktuuri ja tema üksikute osade eesmärgiks on hoida ühiskonnas korda ja tasakaalu
Seda (tasakaalu) taotletakse integratsiooni, stabiilsuse, konsensuse, tasakaalu jne kaudu
Teineteisest sõltuvad osad. Avaliku võimu tegevuse kaudu võimalik sekkuda probleemidesse.
Ühiskond jaotub osadeks ebavõrdsuse ja konflikti pinnal
Ühiskonda ei nähta niivõrd kui siduvat ja sidusat süsteemi, kui konfliktide ja võitluse välja
Inimesed saavutavad oma eesmärke ja realiseerivad oma ootusi mitte ühise tegutsemise, vaid teiste tahte oma tahtele allutamise arvel.
Eesmärkide saavutamise tavapäraseks teeks on ressursside ümberjaotamine
  • Interaktsionism (sotsiaalne tegevus, fenomenoloogia, sotsiaalne vahetus, interpretivism) – seletab maailma arengut ja edasiliikumist interaktsiooni kaudu.
Ühiskond on üksteisega suhtlevate indiviidide või väikeste gruppide tegevuse tulemus.
Traditsiooniliselt käsitleti suhtlusena näost-näkku suhtlust. Tänapäeval on suhtluskanalite hulgas tavameedia (meediast mõjutatud käitumine), sotsiaalmeedia jne. S.t. Lisandunud kolmandad „näod“.
Selle teooria pooldajad ei tunnista selliseid institutsioone, nagu rahvusriik, majandus vms.
Iga suhtluse juhtum loob uued perspektiivid, ootused aga ka piirangud, millest indiviidid tulevikus lähtuvad.
Suhtlus tagab arengu.
Kelle käes on meedia saab kujundada inimeste arvamust. Lõpplik seisukoht tekib aga inimeste omavahelisel suhtlemisel ja teema arutamisel.
---
Sotsiaalprobleemide käsitlemise ajalugu:
  • Meditsiiniline mudel
On olemas „normaalsuse universaalne teooria“.
Ebanormaalsus on seotud „pahade inimeste“ olemasoluga (vaimne puue , ebapiisav haridus , vähene sotsialiseerumine vms)
Nimetatud patoloogiad on probleemiks, sest nad õõnestavad moraalset korda
Tähelepanu ühiskondlikel tingimustel, mis toitsid sotsiaalseid probleeme ( migratsioon , urbanisatsioon , industrialiseerumine).
Uuriti nn sotsiaalseid areaale ( linnaosad , kus oli kõrge rändeaktiivsus, kriminaalsus vms)
---
Tänapäeva hälbimise uuringud:
R.Merton ´i sotsiaalse pinge/nihke ( social strain) teooria. Ühiskond püstitab ülesanded ja annab vahendid selle eesmärgi täitmiseks. Hälbimus tekib, kui inimesed on omaks võtnud eesmärgid, kuid neil pole ressursse nende saavutamiseks
Sildistamise teooria. Sildistatakse inimesi, keda nende käitumise põhjal peetakse mittenormaalseteks. Kõige sagedasem sildistamine laste kaudu.
---
A. Maslow 1943 artikkel „A Theory of Human Motivation
Maslow püramiid
5) Eneseteostusvajadus- inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab
4) Tunnustusvajadus- igaüks vajab, et keegi hindaks teda.
3) Armastus- ja kuuluvusvajadus- inimene tahab tunda et teised teda armastavad teda ja hoolivad temast.
2) Kaitstusvajadus- inimestel on tarvis turvalisust ja kindlust.
1) Füsioloogilised vajadused- Seksuaal -, vee-, toidu-, unevajadus jms.
Noorteprobleemid ja noorsoopoliitikad
Noored vastuolulistes oludes:
  • Vabadusi ( otsustus või kaasarääkimisõigust) – otsustuspiirid viiakse madalamale või antakse täielik otsutamisõigus (abort)
  • Garantiisid
  • Võimalusi
  • Füüsilist kontrolli
  • Oskusi, emotsioone jms, mida vanemal põlvkonnal on vähem kui noortel
  • Ettekirjutusi
  • Riske
  • Piiranguid
  • Sotsiaalse kontrolli puudumist
  • Nii-naa (sotsiaalteaduslikke) teadmisi

----
Traditsiooniline sotsioloogia noortekäsitlus:
Noorte siire – noorukist täiskasvanuks
  • Noored kui lapsepõlvest täisikka suunduv (siirduv) grupp. Noored kui „lõpetamata“ ja täiskasvanud kui „valmisprodukt“. Noorsootöö peab aitama läbi „tormi ja tungi“ perioodi stabiilsesse täisikka. - Kõik eluks vajalikud teadmised pole veel omandatud.
  • Noorus on probleem! – Siirdeperiood on keeruline. Noored ise pole probleem.
  • Nooruse lõpu tunnus on lõpetatud haridustee, töö, perekond, raha teenimine …. – saabub üldisest tsüklist erinevalt (nt kool pooleli , aga minnakse tööle). Erinevus: Noortel pole kogemust, aga täiskasvanutel, nt uuesti abielludes , juba on kogemus.
  • Täiskasvanute käitumine viimastel kümnenditel kummutab selle lähenemise. Täiskasvanud elavad vabaabielu (või abielluvad korduvalt), on lülitunud elukestvasse õppesse, kombineerivad palga- ja vabatahtlikku tööd, teevad karjääris (puhke)pause jne.
Noorte areng
  • Käsitletakse kui liikumist ühest etapist, staadiumist teise. Füüsilise jõu ja intellektuaalse võimekuse omandamine. Väga vana lähenemine, Aristotelesel 3, Solonil 9, Confuciusel 6 faasi jne
  • Nii nagu täiskasvanute elu pole „jõgi ühes ja samas voolusängis“, pole ka teismeliste areng liikumine ühte ja sama teed pidi. Teid on mitmeid (palju), on kõrvalteid, on tagasipöördumisi jne.
  • Kui situatsioonid, mida noor läbi elab, on erinevad sellest mida täiskasvanu läbi elab (õppima või tööle asumine , partneriga kooselu alustamine, eluaseme muretsemine), siis on vajalik noorte jaoks erinev poliitika. Kui mitte, siis on noori ja täiskasvanuid eristav joon sündmuse esmakordsus (noored) ja kordus (täiskasvanud). Kui räägime noorte kodutusest (Noored kodutud vanadest eraldatud. Noored – narkarid; vanad üldiselt alko või psüühiliste probleemidega.), rasestumisest, narkotarbimisest vms, siis on vaid osa neid nähtusi kirjeldavaid tunnuseid omased ainult noortele.
Noorte subkultuur
  • Nii nagu täiskasvanud nii ka noored ei soovi kultuuritarbimise “valmispaketti“, vaid koostavad selle eri sündmusi, stiile, nähtusi segades ise.
  • Klubikultuur kui noortekultuur on seotud elutsükliga (inimese vanusega). Muusikalise maitse murdepunktid on 10-11 ja järgmine 30 aasta paiku
  • Noorte kultuuriväljendused on hea baas mikro- ja minikogukondade tekkeks. Nii sport , kultuur kui ka ühistegevus genereerib sõprust ja loob kuuluvustunnet
  • Enamik noori valib oma välimuse ja elustiili seisukohalt kesktee. Seega on subkultuuri seisukohalt keskmisest eristuvad noored samaväärsed kõrgmoe kaudu keskmisest rõivakandjast eristuvate täiskasvanutega.
----
Noorsooprobleem -> noored kui probleem
  • Noored kui röövlid (thugs – autopõletajad, koolitulistajad, comorra mootorratturröövlid vms)
  • Noored kui tarbijad (alkohol, uimastid , suits, rasestuvad korterijärjekorda saamiseks, hoolivad ainult endast jne)
  • Noored kui ohvrid – sündinud düsfunktsionaalsetes peredes , kehva haridusega, töötud jne
---
Noored sünnitajada:
Üsnagi suur probleem USA-s (820 tuhat noort sünnitajat 3.954 sünnist 2011).
80% noorte sünnitajate lastest on mitteplaneeritud
4 noort naist 10-st, kelle esimene seksuaalakt oli vanuses 13-14 aastat väidavad, et see oli soovimatu (vägivaldne)
Iga 4-s noor ema saab teise lapse 2 aasta jooksul peale esimest sünnitust
Noorte emade haridustee on eakaaslaste omast lühem (vähem gümnaasiumi- või ülikooliharidust) ja tööalane positsioon madalam
---
Narkoennetus:
1) Konservatiivne – tugev narkootikumide müügi ja levitamise kontroll (USA). Pakutakse ravi/ sekkumise meetodeid raha eest.
2) Alternatiivide pakkumine (Rootsi)
3) Kahjude vähendamise poliitika – ( Holland ) püütakse vähendada narkari kahju teistele inimestele. Metadoorravi (asendus narkots), doos saadakse narkokeskusest.
---
Hariduspoliitika põhiküsimus:
Hariduspoliitika põhiküsimus on tänapäeval keskhariduse küsimus. Mis on parim:
  • Usa – enamik noori kuni 18.a. Saamiseni päevases keskkoolis
  • Euroopa – ühetaoline haridus keskastme algosani (progümnaasium), edasi tulevad valikud (ülikooli orienteerib 3 a. akadeemiline aste)
  • Jaapani mudel – kõik lapsed keskkooli lõpetamiseni koolis, valik 15 aastaselt, suunatakse erineva kvaliteedi ja prestiižiga koolidesse
----
Noorsootöö ja noorsoopoliitika:
Noorsoopoliitika staatiline ja dünaamiline käsitlus
Staatiline – noorsootöö ongi noorsopoliitika
Dünaamiline – “tänane” noorsootöö on “eilse” noorsoopoliitika tulemus (noorsootöö kui muutumise protsess)
---
Noorsootöö lähtekoht - suhtumine
----
Noorsootöö sihtgrupid:
Noored EL-s 15-24 a. (Eestis 7-26.a.)
Sünnist-25/30 a. (austria, belgia, saksamaa, soome)
Algkoolist- 25 a. ( iirimaa , holland, lux)
11/13-25 a. (prantsusmaa, island , norra, inglismaa)
Põhikooli lõpetamisest –25/30 a. ( hispaania , kreeka, portugal , rootsi)
Eesmärgid:
Mitteformaalne haridus ( eelduseks juurdepääs spordirajatistele, kultuuriobjektidele jne)
Initsiatiivikuse, loovuse, ettevõtlikkuse arendamine
Sotsiaalne haaratus
Osalus
Mobiilsus
Tööhõive
Juhtimine:
Regionaalne ja kohalik tasand
Põhjamaades – politika vastutust kannab rahvas (mtü-d). Riik sekkub siis, kui mtü-d võimetud asju korraldama
Lõuna-euroopa maad – juhtimine avalikul võimul (bürokraatial)
Taotlused hariduses:
Vähendada koolist väljalangevust
Täiendada hariduse kvaliteeti nii õppimise kui oskuste osas
Seostada omavahel formaalharidust, mitteformaalset koolitust, tööturgu
Taotlused tööhõive alal:
Noorte tööhõive suurendamisele suunatud vahendite otsimine. Seda katsutakse teha noorte tööhõive kulude alandamise kaudu:
Praktika (koolituse) lepingud – miinimumpalgast madalam ja töölepinguga tööst erinevalt maksustatud ( tööandja jaoks)
Noortele tööd pakkuvate tööandjate sotsiaalkindlustusmaksu alandamine
Palgatoetus noortele tööd andvatele tööandjatel
Taotlused sotsiaaltöö alal:
Kaasatus ja sotsialiseerimine
Erinoorsootöö kui alternatiiv formaalsetele institutsioonidele (eelkõige koolile , avatud noortekeskused, päevakeskused käitumisprobleemidega lastele jms)
Osalus noorteorganisatsioonides:
Pikk traditsioon, kõrge osalus põhjamaades (rootsis 82%, taanis 77%)
Lühike traditsioon, madal kuid kasvav osalus lõuna euroopas (kreekas 36%, portugalis 40%, 1997.a. andmed)
Poliitiline osalus – murettekitavalt madal. Noorte usaldus poliitiliste organisatsioonide suhtes ühtviisi madal soomes, suurbritannias, hispaanias, itaalias, portugalis
Vaesus ja tõrjutus
Sotsiaalpoliitika taotleb inimeste turvalisuse loomist ja heaolu.
Sotsiaalpoliitika kolm põhisuunda: vaesuse kaotamine, võrdsuse taotlemine ja heaolu
---
Heaoluriik :
Heaoluriigis on poliitikad ja administratsioon rakendatud turujõudude mõjutamisele järgmistes suundades:
  • indiviididele ja perekondadele minimaalsissetuleku kindlustamine sõltumata nende turuväärtusest
  • finantskaitse loomine kriiside puhuks (vanadus, haigus, töötus, invaliidsus) mis võib indiviidi või perekonna tõugata nn sotsiaalse kontingendi hulka
  • kõigile indiviididele ja perekondadele sõltumata nende staatusest või klassist parima kvaliteediga sotsiaalteenuste kindlustamine
võimalused:
  • Heaoluriik on ebamajanduslik
  • Heaoluriik on ebaproduktiivne – kasutab resursse ebasootsalt
  • Heaoluriik on ebatõhus – lubab rohkem, kui on võimeline ellu viima
  • Heaoluriik on ebaefektiivne – heaolu teenused jms efektiivsuse piiridest all
  • Heaoluriik on despootlik
  • Heaoluriik on vabaduse piiraja
---
Vaesuse defineerimine:
Vaesus kui ressursside vähesuse (ebapiisavuse) küsimus
Vaesus kui ressursside jaotuse küsimus
Vaesus kui individuaalne mure – seotud isiku patoloogiaga, motivatsiooni, distsipliini vms puudumisega
Vaesus kui ühiskondlik fenomen – inimese elutingimused ja saatus on tihedal seotud ühiskonna ja selle korraldusega
---
Nälg arenguriikides:
Rääkides näljast globaalses võtmes tähendab see toidu tarvidust või puudust riigis. Selle definitsiooni kohaselt ei tohiks arenenud riikides nälga olla.
FAO (The United Nations Food and Agriculture Organization) konstateerib, et 2011/12 aastal kannatas 7,1 miljardist maakera inimesest kroonilist alatoitlust 870 miljonit. 852 arengu- ja 16 miljonit arenenud riikide elanikku.
1990-92 oli näljas 842 miljonit inimest. 1996.a. World Food Summit lubas 2015.a. vähendada seda numbrit poole võrra. Näeme, et faktiliselt on number kasvanud.
Maailma toidutoodang võimaldab kindlustada igale inimesele 2720 kcal energiast päevas
Põhjused:
Vaesus (ressursside puudus)
Diktaatorlikud jm ebaõiglased valitsemisvormid
Katastroofid - sõjad , konfliktid, loodusõnnetused
Nälg arenenud riikides:
Vastav FAO aruanne ei esita andmeid nälja kohta Euroopas, s.h. Eestis. Võime otsida analoogiaid teiste riikidega.
Türgi (SKP ühe inimese kohta ligilähedane Eestiga ) real on nälgijate protsent kehv õppimine-> kehv töökoht->ebastabiilne abielu jne

Vaesuse strukturaalsed seletused :
L.Beeghley esitab neli põhjusterühma:

Sotsiaalkindlustusest tulevad selgitused :
  • Paljud inimesed ei saa ühiskondlikku abi
  • Abi, mis antakse, on ebapiisav
  • Abi jõuab kohale hilja

Majanduskorraldusest tulenevad seletused:
  • Liberaalne seletus- tööturg pole ühtne (terviklik) vaid segmenteeritud. Primaarne ja sekundaarne tööturg
  • Radikaalne seletus- vaesus kui kapitalistliku majanduse efektiivsuse tagaja. Sisuliselt marksistlik seletus

Diskrimineerimine ja vaesus:
Mustade, eakate , naiste vaesust selgitatakse diskrimineerimisega
Töölevärbamise protseduurid (Ameerikas) eelistavad valgeid mehi
Lahutusprotseduurid “garanteerivad” emale lapsed, aga mitte piisava sissetuleku
Lapse (laste) sünnitamisest ja kasvatamisest tulenev mehest erinev objektiivne karjäärimuster naisel
Lahutuse järel sattub naine halvemasse sotsiaalmajandusliku situatsiooni võrreldes mehega (näiteks Saksamaal puudub kodusel naisel üldjuhul sotsiaalkindlustus jms)
---
Vaesuse kultuuriline seletus:
  • Vaesus kui spetsiifiline väärtuste ja käitumisskeem. (O. Lewis , 1962, 65, jne)
  • Vaesuskultuuri teooria- elustiil ja identiteet , praktiline käitumine. Vaeste koondumine kui selle tõestus. Vaesed vaeste tagant ei varasta. Vaeste linnaosades pole oodatud ametnikud, kiirabi, politsei, õpetajad.
Eestis vaesuskultuuri kui sellist pole.
Neli tunnustegruppi:
  • Subkultuuri ja domineeriva kultuuri suhted – mitteintegreerumine olemasolevate institutsioonidega
  • Kohalik kogukond – lokalism, orienteerumine vahetule ümbrusele
  • Perekond – kooselu, mitte juriidiline abielu
  • Veendumused, uskumused jm .- fatalism (juhtub, mis juhtub – saatus), minnalaskmine, samas vabaduse kõrge hindamine. Väärtuste edasikandumine põlvest põlve

Vaesuse funktsioonid:
  • Vaesus tagab, et must töö tehakse ära
  • Keskklassid saavad eksisteerida ainult tänu vaeste madalatele palkadele ja kõrgetele maksudele
  • Vaesus loob palju töökohti (sotsiaaltöö, politsei, võlanõustamine jne)
  • Vaesed ostavad vananenud kaupu (autod) ja kasutavad vande või vähekogenud teenindajate tööd
  • Vaesed kui teatud kultuuritüüpide loojad ja kultuuri tootjad
  • Vaesed kui mõõdupuu, “Kroonlinna null” teistele klassidele, et stimuleerida tõusu
  • Vaesus pakub rikastele (naistele) heategevusvõimalust
  • Vaesed, omamata poliitilist mõju, maksavad üldjuhul reformide kulud

Vaesus tänapäeva sotsiaalpoliitikas:
  • Subjektiivne vaesus – vaesus kui enesehinnang (ka elustiili põhjal antud hinnang väljastpoolt)
  • Otsene (absoluutne vaesus) – rahvuslikult määratud vaesuspiir . Kriteeriumid mida kasutatakse on riigiti erinevad. Kriitiline vaesuse tase on süvavaesus – 80% absoluutsest vaesuspiirist. Vaesusriski piirid 100-125% absoluutsest vaesusest
  • Suhteline vaesus - võrdluse aluseks on rahvuslik mediaansissetulek (mitte aritmeetiline keskmine, vaid mediaan – 50% isikute sissetulekud on sellest näitajast väiksemad ja 50% suuremad)
  • “Kui ühel konkreetsel aastal on vaesed 12-15% elanikest, siis 10 aastasel perioodil talub vaesust vähemalt aasta jooksul 40% rahvastikust. Vaesed pendeldavad vaesusesse ja sellest välja, nad pole vaesed pikka aega. Vaesus on fenomen, mis puudutab tavalisi tööinimesi, mitte abstraktseid “teisi” ühiskonna äärerühmade hulgast" - Michael Zweig, What's Class Got to do With It, American Society in the Twenty- first Century , 2004
  • Maailmapanga hinnang süvavaesuse (extreme poverty ) kohta – süvavaesed on need, kes kulutavad vähem kui 1$ päevas (1,1 billion). Vähem kui 2$ päevas (2,7 billion)
  • Millenium Developent GoalsÜRO programm vähendada 1990-2015 kaks korda inimeste arvu, kes saavad kulutada vähem kui 1$ päevas
  • Absoluutne vaesuspiir Eestis – elatusmiinimum . Elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõudu säilitada ja taastada. Minimaalne toidukorvi maksumus (nimekirjas 41 toiduainet 2400 kcal/ööpäevas)
  • Tuluvaesus ja kuluvaesus. Kuluvaesus tähistab vaest tarbimisstruktuuri – ülemäära suur osa kulutustest toidu ja eluaseme peale
  • Tarbimiskaalud: OECD soovitus 1:0,7:0,5. Eestis kasutatakse 1:0,8:0,8
  • Vaesuslõks (povery trap) – töiste tulude ja sotsiaalkaitsest saadavate tulude proportsioon , mis ei stimuleeri inimest töötama. Tekib sagedamini juhul, kui miinimumpalk on suhteliselt madal, mitte siis, kui sotsiaaltoetus on suhteliselt kõrge või siis kui koos töise tuluga suureneb maks
  • Vaesuslõhe (poverty gap) – vahe mediaantulu ja vaesuspiiri vahel. Kasutatakse sotsiaaltoetuste tõhususe hindamiseks – kui palju vähendavad toetused vaesuslõhet. Tehakse n.ö. tagurpidi arvutus (tulu pärast toetusi ja tulu ilma toetusteta)

Arenenud riikides pole eakad vaesed, vaid lapsed.
Sissetulekute erinevus
Palju erinevaid mõõtmisvõimalusi: Gini koefitsient (arvutatakse Lorenzi kõvera järgi), 20% kõrgeima ja 20% madalaima sissetulekuga grupi summaarse sissetuleku erinevus, 1% kõrgeima ja 20% madalaima sissetuleku grupi sissetuleku erinevus jms.
Ka suhteline vaesus mõõdab sisuliselt sissetulekute erinevust. 80% ühiskond (taotlus saavutada enamiku inimeste tuluks vähemalt 80% mediaansissetulekust.
---
Laekenei indikaatoridsotsiaalne tõrjutus
Leibkond saab endale lubada järgmisi hüvesid
1. Maksta arveid (üür, kommunaalteenused, laenud/järelmaksud)
2. Puhata igal aastal 1 nädal kodust eemal
3. Hoida eluruumid mõnusalt soojad
4. Süüa igal teisel nädalapäeval liha, kana või kala
5. Katta ootamatud kulud
Vastavalt soovile on leibkonnal kas
6.televiisor
7 telefon,
8 auto,
9. pesumasin
---
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Tänapäeva sotsiaalprobleemid #1 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #2 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #3 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #4 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #5 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #6 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #7 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #8 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #9 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #10 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #11 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #12 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #13 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #14 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #15 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #16 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #17 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #18 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #19 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #20 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #21 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #22 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #23 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #24 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #25 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #26 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #27 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #28 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #29 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #30 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #31 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #32 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #33 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #34 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #35 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #36 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #37 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #38 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #39 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #40 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #41 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #42 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #43 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #44 Tänapäeva sotsiaalprobleemid #45
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 45 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-06-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 96 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 238101 Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

HATCHI profiilipilt
HATCHI: väga hea materjal
20:40 01-12-2018


Sarnased materjalid

38
docx
Sotsiaalse probleemi defineerimine
198
doc
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
83
doc
Õiguse sotsioloogia
39
docx
Tänapäeva sotsiaalprobleemid
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
56
doc
Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT
96
pdf
Tarbimissotsioloogia
128
docx
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun