Konfliktiteooria (marksism, neomarksism, radikaalne sotsioloogia); Interaktsionism (sotsiaalne tegevus, fenomenoloogia, sotsiaalne vahetus, interpretivism) Funktsionlistlik teooria Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll. Süsteemi osad on seotud teatud kindla struktuuriga. Struktuuri moodustavad institutsioonid riik, turg, perekond, haridus, kirik/religioon jne Struktuuri ja tema üksikute osade eesmärgiks on hoida ühiskonnas korda ja tasakaalu Seda (tasakaalu) taotletakse integratsiooni, stabiilsuse, konsensuse, tasakaalu jne kaudu Konfliktiteooria Ühiskond jaotub osadeks ebavõrdsuse ja konflikti pinnal Ühiskonda ei nähta niivõrd kui siduvat ja sidusat süsteemi, kui konfliktide ja võitluse välja Inimesed saavutavad oma eesmärke ja realiseerivad oma ootusi mitte ühise
tõenäolisemalt äri, majanduse ja juura üliõpilastel Õpingutega seotud töö vähendab töökoha otsimise aega ja suurendab tõenäosust, et esimene põhitöö on erialane töö Suurem mõju kui esimesel töökohal (erialasel või mitteerialasel) 4. Hariduse roll tööturul Inimkapitali teooria Koolis omandatakse oskusi, mida saab tööturul müüa Enam koolis käinud inimesed on tööandjate jaoks väärtuslikumad Haridus tagab kõrgema palga ja stabiilsema töökoha Üldised ja spetsiifilised oskused Tööandjad käituvad ratsionaalselt otsides töövõtjaid hariduse järgi ja töövõtjad käituvad ratsionaalselt investeerides haridusse Kriitika inimkapitali teooriale: Täiuslik konkurents Info kättesaadavus Ei anna vastust ameti ja hariduse vahelistesele seostele Mõõtmine Sõelumisteooria Viis toimu tulla mittetäiusliku infoga tööturul
............................................................23 Miks head ideed ei pruugi teostuda?...........................................................24 Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus.................................................................................................................24 Vaesuse mõtestamine....................................................................................... 24 Rowntree ja esmane vaesus...........................................................................25 Rowntree ja teisene vaesus........................................................................25 Konseptsioon.................................................................................................. 25 Vaesuse definitsioon...................................................................................... 25 Euroopa Sotsiaalharta..............................................
Sotsiaalteadlaste ja poliitikute diskussioon: kas valida ,,inimnäoga kapitalism" või ,,nähtamatu käsi" ? SP roll siirdeühiskonnas SP-l on üleminekuprotsessis juhtiv osa selle tõttu, et ta aitab: · kaasa edukale majandusarengule; · ehitada jätkusuutlikku demokraatlikku ja turumajanduslikku ühiskonda; · kaasa Euroopa sotsiaalsele ja majanduslikule integratsioonile Siirderiikide probleemid SP kujundamisel · Vanast reziimist pärinenud hariduse, tervishoiu, eluaseme ja sotsiaalkaitse süsteemide reformimine sobivaks demokraatlikule turumajandusele · Uute sotsiaalprobleemide lahendamine nagu töötus ja laiaulatuslik vaesumine · Rahapuudus SP arendamisel - kogu "aur" suunatakse majandusse (ettevõtlusse) Eestis ettevõtluse vabastamine tulumaksust 1997 · Populistlik lähenemine SP-le poliitikute valimiseelsed lubadused Siirderiikide probleemid SP kujundamisel · Ettevõtted loobusid sotsiaalsetest kohustustest
· Rahvastikuprotsessid (rahvastiku vähenemine ja vananemine) ühiskonna jätkusuutlikkus · Tööhõive ja töötuse määrad heaolu ja maksubaas · Vaesuse näitajad heaolu ja sotsiaalne sidusus · SKP ja palgakasv, miinimumpalk majanduslik heaolu · Tervishoiuteenuste kättesaadavus heaolu ja turvalisus · Sotsiaaltoetuste ja teenuste tase heaolu ja turvalisus · Hariduse kättesaadavus, elanikkonna haridustase ühiskonna jätkusuutlikkus, inimareng · Eluaseme kättesaadavus heaolu ja turvalisus Sotsiaalkulutused GDP-st · Heldemad kulutused: traditsioonilised heaoluriigid (Kesk-Euroopa riigid ja Põhjamaad) · Madalad kulutused: Kesk- ja Ida-Euroopa riigid (liberaalne poliitika, üldine vaesus, madal elatustase), Iirimaa ja Küpros (keskmisest noorem elanikkond väikesed pensioni- ja tervishoiukulutused) Sotsiaalkulutused GDP-st · Vanaduspenisonid (EL27 = 11%) Helded; Austria, Itaalia, Saksamaa, Kreeka,
Kolmas tee kui valitsemispraktika: Europe: The Third Way – Die Neue Mitte, 1999 Blairi ja G.Schröderi ühisdeklaratsioon. Ühisjooni: Kommunitaarsus (community, Positiivne heaolu, st investeeringud inimkapitali, A modern form of welfare that believes in empowerment, not dependency. Kohustused õiguste eest (Welfare to Work), Ettevõtlikkus (“managerial strategies to social problems”, J.Newman 2005; nt töötu hakkab ettevõtjaks) Briti uued leiborid (1997- 2010): Lähteprintsiip neoliberaalne konvergents- säilitada konservatiivide- aegset madalat kulutuste taset, kuid samas vähendada ebavõrdsust ja heaolusõltuvust tuua riik “tagasi” Hõivepoliitika New Deal: Aktiveerimispoliitika - tööotsijate, riigi ja tööandjate koostöö, tööturukoolitus, ettevõtjate subsideerimine töötute noorte hõivamisel, noorte kohustus koolituses osaleda, Joint-up governance (Jobcentre Plus)
Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse Eksamiküsimused 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut, näiteks vaesus, tööpuudus, inimkaubandus, madal iive, alkoholism ja narkomaania, kuritegevus, rassi- ning etnilised konfliktid, rahvastiku vananemine jpm. Selle üle, mis sotsiaalseid probleeme tekitab või kas mõned neist on fundamentaalsemad kui teised, võibki jääda vaidlema. probleeme põhjustab vaesus,abitus,hälbivus(kas majanduslik, vaimne või füüsiline) Kaks põhjuste ringi, mis tekitavad inimeste vahel ebavõrdsust: inimeste võimed ja oskused inimeste valikud (kui hästi ta oskab oma võimeid tööturul realiseerida) 2. EV Põhiseaduse eesmärgid Põhiseadus loob raamistiku, millele peavad vastama kõik alamal seisvad seadused, Põhiseadus annab seadusandjale siduvad suunised riigi põhikorra aluste kohta.
o Riik tagab kollektiivsed hüved - Riik sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi - tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda: · Infrastruktuuri kaubanduse hõlbustamiseks (teed, kanalid, sillad, dokid) · Seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus: ennustatavus, innovatsiooni toetamine (patendid, autoriõigused), üldrahvalik haridus – “valgustatus“ Tagajärjed: nähtamatu käe printsiip, õhuke riik, liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad, ebapiisav võimusuhetega arvestamine, vähem avalike huvide kaitsmist. 2) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; o Sotsiaalne muutus ajendub konfliktist, mille on põhjustatud igale ühiskonnakorrale iseloomulik
eluasemete kättesaadavust haavatavatele ühiskonnagruppidele? Mõistete sisu Strateegia on eesmärkide, otsuste, põhimõtete ja tegevuste süsteemne kogum, mis määratleb ära valdkonna/organisatsiooni olemuse ja edasised arengusuundumused. Poliitika on mingi valdkonna põhiprintsiibid, enamikul juhtudest kirjalikult fikseeritud. Eluase on ühe või mitme leibkonna aastaringseks majutamiseks sobiv eluruum või osa eluruumist. Sotsiaalses mõttes on eluase samastatav koduga. Eluasemepoliitika on abinõude kompleks, mis mõjutab eluaseme kvaliteeti, kvantiteeti, hinda, omandust ning kontrolli elamufondi üle Eluasemestrateegiad Eestis: Eesti elamumajanduse arengukava aastani 2010 (ei kehtestatud); Eesti elamumajanduse arengukava 2003-2008 (hetkel rakendamisel), Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2007-2013 (välja töötamisel) Eluasemefond, elamufond -.ka kinnisvarafond, - reaalselt käsitletav kogum eluasemeid,
1 20.Eeskujuliku tervisekäitumise põhimõtted (programm 2011-2015, RTA jm).......................21 21.Eesti hariduspoliitika eesmärgid (programm 2011-2015)....................................................23 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut, näiteks vaesus, tööpuudus, inimkaubandus, madal iive, alkoholism ja narkomaania, kuritegevus, rassi- ning etnilised konfliktid, rahvastiku vananemine jpm. Selle üle, mis sotsiaalseid probleeme tekitab või kas mõned neist on fundamentaalsemad kui teised, võibki jääda vaidlema. probleeme põhjustab vaesus,abitus,hälbivus(kas majanduslik, vaimne või füüsiline) Kaks põhjuste ringi, mis tekitavad inimeste vahel ebavõrdsust: inimeste võimed ja oskused
püsiv teisest küljest aga pealesunnitud nähtus Seega võib valitsuse tööhõive poliitika olla aeg-ajalt vajalik Kui Keynesil ei olnud õigus ... ... siis võib valitsuse sekkuv poliitika ainult segada tööturu isereguleerivaid jõude ning isegi suurendada tööpuudust. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 1. Langeva tulu seaduse tõttu tulu iga töötaja kohta väheneb täiendava tööjõu ööjõ palkamise lk i korral k l ja j ... 2. ...firmad palkavad töölisi niikaua, kuni palgamäär võrdsustub viimasena palgatud töötaja produktiivsusega. W/P 3. Seetõttu on ka kõvera kuju langev.
tervishoiupoliitika, eluasemepoliitika. 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused. Sotisaalpoliitika on vajalik, sest ühiskonnas on palju sotisaalseid konflikte. Sotsiaalprobleem on elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna. Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut. Näiteks vaesus, tööpuudus, inimkaubandus, madal iive, alkoholism ja narkomaania, kuritegevus. Sotisaalsete probleemide tekete põhjused on vaesus, abitus, hälbivus. 2. Sotsiaalpoliitika põhimõtted EW perioodil Pärast sõja lõppu keskendus riik hoolekande valdkonnas Vabadussõjast osavõtnute probleemide lahendamisele (invaliidistunud isikute ja langenute perekondade eest hoolitsemisele). Tsiviilisikute abistamine jäi varasemast enam ühiskonna madalama tasandi (kogukonna)
Käesoleva ülevaatega tutvustame suhtelise vaesuse, absoluutse vaesuse ja elatusmiinimumi mõisteid ning näidatame, kuidas tarbimiskaalude valik mõjutab erinevate leibkonnatüüpide vaesuse näitajaid. Vaesuse määratlused ja mõõtmisviisid: Vaesust võib määratleda nii inimeste, leibkondade kui ka riikide tasemel. Maailmas on nii rikkaid kuid vaeseid riike, kusjuures Euroopa riigid on enamasti jõukad ja seal on suurema osa inimeste elujärg heal tasemel. Siiski pole vaesus Euroopaski tundmatu. Vaesus on mitme mõõtmeline mõiste, kusjuures vaesuse erinevad komponendid on omavahel seotud majanduslikult vaene isik on sageli halvem tervisega, s.t. on ka tervise poolest vaene, rahalises kitsikuses pere lapsed jäävad tihti ilma hea hariduseta, mis omakorda põhjustab majanduslikku vaesust jne. Vaesuse arvestuses on üldjuhul esmaseks ühikuks leibkond, kuna eeldatakse, et leibkond jaotab oma ressursid liikmete vahel vastavalt nende vajadustele ja seega on kõik
olemasolu indiviidil (Corbin) • aktiivne protsess leidmaks võimalusi ja tehes otsuseid eduka olemasolu jaoks 3) well-being Wellness wheel *Objektiivne heaolu: ...on välja töötatud ekspertide poolt ega olene indiviidi hinnangust oma elule - Füüsiline heaolu- kehaline tervis, toimetulek, suremus-statistika - Materiaalne heaolu- tulu, sissetulek - Areng ja aktiivsus- haridus, kirjaoskus, tööhõive, puhkus/hobid, sõltumatus - Sotsiaalne heaolu- võrgustik, toetus, tõrjutus/ integratsioon, toimetulek rolliga ühiskonnas - Emotsionaalne heaolu- ärevus, depressioon, haigusega kohanemisvõime *Subjektiivne heaolu Väljendab...materiaalsete, sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet, sotsiaalse keskkonna ootusi ja nõudeid, inimese personaalseid iseärasusi, maailmavaadet, suhtumisi ja soove - ühendades nii kognitiivse (rahulolu), emotsionaalse
orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem, majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem, kunst) kunst)
kaasatus.Need on muidugi erineva tähendusega,vaatleme neid kumbagi eraldi: 1. Sotsiaalne tõrjutus-on kompleksne ja sageli vastuoluline nähtus,mis väljendub mitmetes erinevates dimensioonides(ühiskondlikes-poliitilistes,majanduslikus ja hariduslik-kultuurilises).Sageli me jõume läbi raskuste selle olemuseni,kuid siis jääme toppama,kuna ei oska mõistusega enam edasi minna ja inimesi aidata.Algselt peeti tõrjutuse põhjuseks põhiliselt vaesust.Kui vaesus puudutab peamiselt indiviide ja majapidamisi,siis sotsiaalne tõrjutus tuleneb ühiskonna arengust ja indiviidi suhetest ühiskonnaga.Vaesus võib olla sotsiaalse tõrjutuse tagajärg,kuid sots.tõrjutus kätkeb endast ohtu,et vaesus taastekitab"uut ,, vaesust,mille tagajärjel inimene mässib ennast uuesti ja uuesti laenu salakavalasse võrku.See omakorda vähendab riigi tööjõu ressursse,kuna inimene ei suuda endale selgeks mõelda,kuidas ja kust ta abi saaks
Institutsioonide stabiilsus ja muutumine: · Formaalsete reeglite muutmine lihtsam/kiirem (nt ühiskondlik transformatsioon: erinevad ,,kellad" - P. Sztompka); · Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt · Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel. 4. loeng kapitalide käsitlused 1) Inimkapitali mõiste inimkapital - kapital, mis ei ole selle kandjast ,,eraldatav". haridus ja oskused, tervis; motiveeritus ja väärtused; indiviidi-põhine kapital. 2) Sotsiaalne kapital sotsiaalne kapital - sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. · Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet). 3) Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital
Töökoha omamine tähendab täiskasvanu staatust, austust enese vastu, raha, sõltumatust ja võimalust luua kontakte. Tööta noored jäävad ilma olulisest võimalusest leida uusi perspektiive ja lõimuda laiemasse ühiskonda (3) Noorte positsioon tööturul on kehvem kui täiskasvanutel. Probleemid, mille ette mõlemad satuvad, on küll samad, kuid nende tähendus on noorte jaoks tihtipeale palju suurem. Noorte kahjuks räägib ka vanus, mistõttu neil puudub n-ö formaalne haridus ja varasem töökogemus. Lisaks ei ole noortel sellist kaasarääkimisvõimalust tööturupoliitika kujundamisel, kui seda on täiskasvanutel nt ametiühingute kaudu. Kehvemad tingimused tööle asumisel mõjutavad ka teisi eespool mainitud autonoomia komponente, tehes noortest tööandjate silmis mitteusaldusväärse grupi. (3) "Euroopa Liidus on 4,6 miljonit töötut noort (vanuses 15-24), mis teeb noorte töötuse osakaaluks lausa 38,5 % kogu töötust elanikkonnast
kergemini ühiskonda integreeruda (nii sotsiaalses kui majanduslikus mõttes). •Ainult töökohapõhine - miinuseks see, et võidakse tuua sisse tööjõudu sellistele töökohtadele, kus reaalset puudust ei ole (sellele aitab vastu seista OSKA tulemustega arvestamine), teiseks, tuuakse madalama sissetulekuga töökohtadele (vastuteguriks palgakriteerium). •Ainult oskustepõhine – peamiseks miinuseks see, et kui ei arvestada töökoha olemasolu, siis saame töötaja kellel on doktorikraad kuid kes töötab taksojuhina, ehk migrandid ei tööta haridusele vastaval ametikohal (Taani juhtum) Lahenduseks on punktisüsteemi kombineerimine töökoha olemasoluga.
• Kuidas võib ettevõtluskeskkond mõjutada firma jätkusuutlikkust? Kui soodne on keskkond ettevõtluse jaoks, jõukamas riigis võivad paremad võimalused olla, võrgustikute olemasolu lihtsustab ettevõtlust jne • Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 18, 20 6. Loeng – Kapitalide käsitlused Kapital – ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks • Inimkapital – kapital, mis ei ole selle kandjast eraldatav: haridus ja oskused; motiveeritus ja väärtused. • Sotsiaalne kapital – sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatav ressurss (nt info ja sotsiaalsed vahetussuhted) • Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital - vastastikuse normid, mis toetavad kollektiivset tegevust liikmete ühistes huvides, sageli
võimsus on väga erinevad. Erinevate riikide võrdlemiseks kasutatakse tihti näitajat SKP-d ühe elaniku kohta, mis saadakse jagades SKP antud riigi rahvaarvuga. Kui erinevate riikide SKP konverteeritakse ühisesse valuutasse ostujõu pariteedi abil, siis kajastavad riikidevahelised võrdlused üksnes SKP mahu erinevust ehk eri riikide elatustaset. Näiteks Eesti SKP ühe elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel moodustab praegu umbes 2/3 Euroopa Liidu riikide keskmisest 8) SKP töötaja kohta (GDP per worker) arvutuskäik ja kasutuseesmär SKP töötaja kohta (ehk SKP jagatud töötajate arvuga majanduses ehk toodang töötaja kohta) võimaldab teha järeldusi töötajate produktiivsuse kohta. SKP töötaja kohta = 9) Potentsiaalse SKP mõiste ja SKP lõhe tüübid · Potentsiaalne (ehk täishõive või loomuliku taseme) SKP on hinnanguks kogutoodangu
inimene võiinimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ningfüüsilisi võimeid nõudlus ühiskonna infrastruktuurile - vee- varustus, kanalisatsioon, rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema ELUKVALITEET (quality of life) jäätmetöötlus, tervishoid, haridus, ja muud valitsuse teenused; 0risk juhustest- sellega 3.igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja • Üksikisiku arusaam oma positsioonist kultuurija väärtussüsteemi kontekstis, tuleõnnetused, transpordil koormatest pudenemine või tervist ohustavate majanduslikult täisväärtuslikku elu,4.universaalne väärtus ja inimese milles ta elab,seoses oma eesmärkide, ootuste, standardite ja muredega
Vaesus Eestis SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 VAESUS................................................................................................................... 4 SUHTELINE VAESUS AASTAL 2013..........................................................................4 VAESUSE PÕHJUSED............................................................................................... 5 VAESUSE TAGAJÄRJED............................................................................................. 6 MEESTE JA NAISTE PALGAOOTUSED.......................................................................6 KASUTATUD ALLIKAD................................................................
Moodsa sotsiaaltöö korraldaja nägu on mitmepalgeline ja sageli konfliktsete nõudmistega oma käitumises, kuna inimeste grupid, kellega ta peab tegelema, erinevad tihti oma huvidelt (töötud, kreeditorid, omanikud, ettevõtjad jne). (Medar 2002: 51) Sotsiaalteenused mõiste, mis 60ndaist aastaist peale on hakanud katma osaliselt samu asju, mida varem nimetati sotsiaalhoolduseks. Samas märgitakse: ,,Teenus on midagi, mida ei saa anda rahalises vormis. See põhineb inimlikul kontaktil, töötaja ja tarbija vahetul vastastikusel mõjutusel. Teenus saab alguse tarbija algatusest, kes teenust soovib. Kuna teenus on vabatahtlik, võib see olla tasuline. Sundabinõusid ei saa nimetada teenuseks. Tüüpilised sotsiaalteenused on nõustamine, koduabi, päevahoid ja elamisteenused hoolekandeasutuses. Nenditagu kõrvalmärkusena, et sotsiaaltöö ei mahu tervikuna teenuse mõiste alla, kuigi niisugust muljet püütakse naiivsete vahenditega sageli jätta
tunnustatakse kui üldist normi. Ühiskonna või grupi poolt aktsepteeritud ja kujundatud tervist mõjutavad arusaamad, mõtlemisviis, tunded, tegutsemine ja käitumisviis. vaesus – sotsiaalne probleem, mis väljendub teatud inimrühmade materiaalsete ressursside ebapiisavusest tingitud ilmajäetuses ühiskonnas hädavajalikuks peetud elustandardist ning sotsiaalmajanduslikust osalusest. Jaotub: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, süvavaesus ja toimetulekut ohustav vaesus. võimestumine – üksikisiku, grupi ja/või kogukonna suutlikkus korraldada, kontrollida ja juhtida oma elu puudutavaid tegevusi. võrgustik – üksikisikute, organisatsioonide ja asutuste pühendumisel ning usaldusel põhinev koostöögrupp, mis on organiseerunud mittehierarhilisel alusel, tegelemaks tekkinud probleemidega. 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Heolu mõjutavad: individuaalsed tegurid (haridus, võimed, tööhõive, sissetulek, vanus, sugu)
Kuna selle teema kohta leiduvaid raamatuid on väga vähe, leidsin ma kõige värskemat materjali ja informatsiooni ajalehtede artiklitest ning internetist. MÕISTED JA ANDMEALLIKAD Tööturg on abstraktne turg, kus saavad kokku töö otsija ja töö pakkuja. Tööturul on kaubaks tööotsija oskused teha teatud tööd ja töö, mida teha vaja on. Tööturg on tasakaalus, kui kõik tööotsijad leiavad meelepärase töö ja kõik tööpakkujad leiavad vajaliku töötaja. Sellist olukorda ei eksisteeri praktiliselt kunagi. Kui tööotsijad ei leia tööd, siis räägitakse tööpuudusest. Kui tööpakkujad ei leia töötajaid, siis räägitakse tööjõu puudusest. Töö- ja tööjõupuudus võivad esineda ka samal ajal osa tööotsijaid ei leia tööd ja osadele töödele ei leita töötajaid. Sellist olukorda nimetatakse struktuurseks tööpuuduseks. Olukorda tööturul hinnatakse kõige sagedamini rahvastiku hõiveseisundi järgi. Vaatluse alla
Töö muutmine, ettevõtlus ja firmad Traditsiooniline töökäsitlus – omaette eesmärk, kutsumus, moraalne kohustus, eneseväärikuse allikas, pikaajaline töö ühe tööanda juures. Postmodenistlik töökäsitlus – vabaduse allikas, eneseteostamise ja enesearendamise vahend, tunnustus ja saavutus individualiseeritud subjektiviseeritud. Kuidas on muutunud tööjõu kvalitatiivsed karakteristikud? Milles ilmneb töö paindlikkus, fragmentaarsus ja ebakindlus? Mis iseloomustab töötaja käitumist töösfääris? • Töö subjektiviseerimine (geneerilised kompetentsid ja vastutuse enda peale võtmine) • Töö individualiseerimine (loobumine traditsioonilistest töökäitumise mustritest, töö kui oma eesmärkide realiseerimise vahend). • Tööga rahulolu ei välista töölt lahkumist. • Töötajate lojaalsus tööandjale on minevik. • Töötaja võrgustikud. • Tunnustus (hinnatakse saavutusi, mitte rutiinset tööd).
(põhjus). - Sõltuv muutuja muutuja, mis on uurija arvates mingi teise muutuja poolt mõjutatud (tagajärg). · Konstandid nähtused, mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Kõikide inimeste jaoks ühesugune. Nt maa gravitatsioonijõud. Hüpotees uurija poolne väide selle kohta, kuidas asjad maailmas tema arvates on. Hüpotees väljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahel. Näiteks: inimese haridus (sõltumatu muutuja) on positiivselt seotud tema sissetulekuga (sõltuv muutuja). Hüpotees on oluline, sest see paneb paika mida on vaja uurida, mida on vaja analüüsida. Andmete kogumine · Alati ei ole uurijal vaja isiklikult uusi andmeid koguda. Mõnikord saab kasutada teiste poolt varem kogutud andmeid. Kui teadlane pole isiklikult ise andmeid kogunud, aga keegi teine on, siis on ikkagi tegemist empiirilisega Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid
Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal I kursus ,,Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused
Mida rohkem eemaldub Lorenzi kõver diagonaalsest võrdsuse joonest, seda ebavõrdsem on sissetulekute jaotumine. · Gini koefitsient baseerub Lorenzi kõveral; väärtuseks on geomeetrilise ebavõrdsuse piirkonna suhe kogu võrdsuse joone alla jäävasse alasse. Gini koefitsendi väärtused võivad varieeruda nullist (täielik võrdsus) kuni üheni (täielik ebavõrdsus). 6. Mida iseloomustavad absoluutne ja suhteline vaesus? Absoluutne vaesus seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina. Absoluutse vaesuspiiri arvutamisel on oluliseks eesmärgiks säilitada seniste absoluutse vaesuse hinnangute järjepidevus, mis võimaldab analüüsida leibkondade heaolu muutusi pikas perspektiivis. Suhteline vaesus - olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset
täitmist mööda antava elamispinna õiglane jaotamine ühiskondliku kontrolli all, samuti madal korteriüür ja väike tasu kommunaalteenuste eest. Eesti NSV kodanikud peavad säästvalt suhtuma neile antud eluruumidesse. Pikad ootejärjekorrad; Sotsiaalne ebaõiglus eluasemete jaotamisel ,,teened" jaotamise aluseks; Teenuste ja elamufondi nigel kvaliteet; Hariduspoliitika Eesti NSV kodanikel on õigus haridusele. Selle õiguse tagavad: tasuta haridus kõigis haridusliikides, üldise kohustusliku keskhariduse andmine noortele, kutse-, keskeri-, ja kõrghariduse laialdane arendamine sel alusel, et õpetamine seondub elu ja tööga; kaug- ja õhtuõppe teel saadava hariduse arendamine; riiklike stipendiumide maksmine ning soodustuste andmine õpilastele ja üliõpilastele; kooliõpikute tasuta andmine; võimalus õppida koolis emakeeles; tingimuste loomine iseõppimiseks. Haridus oli tasuta lasteaiast ülikoolini;
Religioon (mõjutav suhtumist perekonnaplaneerimisse) Pereplaneerimisvõimaluste olemasolu ja kasutamine (meditsiini areng, kondoomid jms, abordi võimalus) Kooselu traditsioonid (millal alustatakse, monogaamia, polügaamia jne) Väärtused Peapats Traditsioonid ühiskonnas (laste norm. Arv, suhtumine laste saamisse jne) Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, elukorraldamisvabadus Majanduslikud võimalused (toit, raha, eluase, riigi politika) Viimastel aastakümnetel ollakse vabamad ühiskondlikest normidest, mistõttu inimeste käitumist on raske ennustada (sündi ja suremust paika panna). Riikide sündimustaseme võrlemiseks kasutatakse laste arvu näitajat naise kohta. Sündimus erineva rahvastikuarenguga riikides: Rahvastiku arengu traditsioonilises etapis (ausõna, mai tea mis see tähendab): Pereplaneerimisvõtteid enamasti ei kasutata. Enamus inimesi abiellub, naised sageli noorelt
(preventsioon); keskkonnatervis; rahvatervis ja rahvastiku tervis; salutogenees, salutoloogia; sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus; tervisedendus ja terviskasvatus; terviseindikaator/tervisenäitaja; tervisekaitse; terviseprofiil; terviskäitumine, riskikäitumine ja –tegur; tervisekultuur; vaesus; võimestumine; võrgustik 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Tervist mõjutavad elustiil (terviskäitumine), keskkond, pärilikkus, tervishoid, rahu, peavari, haridus, sotsiaalne turvalisus, sotsiaalsed suhted, toit, sissetulek, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, stabiilne ökosüsteem, jätkusuutlik ressursside kasutamine, sotsiaalne õiglus, inimõiguste austamine ja võrdsus. Neist kõige mõjukamad on sotsiaalmajanduslik positsioon, haridus, sissetulekute ebavõrdsus, sugu, etnos ja sotsiaalsed suhted. Heaolu mõjutavad individuaalsed tegurid – haridus ja funktsionaalsed võimed,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
