Heaoluriigi mudelid konspekt/kokkuvõte (0)

1. Loeng Peamised heaolurežiimid
Milleks mudel vajalik on: mudel kui ideaaltüüp: seletab konkreetset nähtust teooriast tulenedes. Mudel kui stat. võrreldavus. Mitte kõik rikkad riigid ei ole HR. nt diktatuur. HR-ist rääkides peame silmas mingit riiki, mis on tõsiselt käsile võtnud sotsiaalkindlustussüsteemid.
Klassikaline arusaam HRst: Turg ja valitsus hoiavad üksteist tasakaalus. HR kui turutõrgete pehmendaja: Barr: “HR aitab kaasa majanduslikult efektiivsuse saavutamisele . HR teeb midagi sellist, mida turud ei tee või teevad seda ebaefektiivselt.” : de-commodification ehk lahtikaubastamine.
Kaasaegne arusaam HR: Riik, turg ja kodumajapidamine on omavahel sektoriti seotud.
Richard Titmuss 1960nd: 1. Residuaalne mudel-jääkrahastamise mudel: Indiviidi heaolu peavad tagama turg ja pere, kui need ebaõnnestuvad, siis sekkub riik. Riigi sekkumine on ajutine (hädaolukorras)
2. Industrial performance mudel- tööpanuse mudel:vajadused peavad saama rahuldatud vastavalt isiku panusele (töö tootlikkusele). Tööturu situatsioonid on olulised.
3. Redistributiivne mudel- ümberjaotav: HR on kogu ühiskonda hõlmav institutsioon . Universaalsed teenused väljaspool turu loogikat, vastavalt vajadustele. NB! Titmussi mudel ei ole sotsiaaldemokraatlik, ei sisalda kodakondsuse põhimõtet.
Gösta Esping- Andersen 1990: Tähtteos “The three worlds of welfare capitalism”. Esimene tüpoloogia , millel oli selge teoreetiline lähtekoht. Metodoloogiline lähenemine : institutsiooniteooria. Muutujad: institutsionaalne korraldus (riik-turg/tööturu osapooled), reeglid ja põhim st. lahtikaubastamise määr, sotsiaalse stratifaikatsooni muster. Oluliseimad eristajad: 1.lahtikaubastamine 2. stratifikatsioon 3. policy mix. Tulemuseks kolm režiimi: liberaalne : means -tested abi vaestele. Konservatiiv -korporatiivne: traditsiooniline staatuse vahede hoidmine, sotsiaalkindlustus ja perekond. Sotsiaaldemokraatlik: kõrge keskklassi standard kõigile.
Tabel 1 Esping- Andersen HR mudelid
Liberaalne
Konservatiivne
Sots.demokraatlik
Lahtikaubastamine
Madal
Keskmine
Kõrge
Stratifikatsioon/ Kihistumine
Duaalne: turgude toetamisele suunatud poliitikad
Kõrge: staatusest lähtuvad erinevad võimalused
Madal:võrdsusele suunatud poliitikad
Näidisriigid
USA, SB; Uus- Meremaa , Iirimaa
Saksamaa, Šveits, Prantsusmaa, Austria
Rootsi, Soome, Norra
Tabel 2 Esping-Andersen + Ferrera HR mudelid
Liberaalne
(Anglosaksi)
Sotsiaal Demokraatlik
Konservatiivne Mandri-Euroopa
Rudiment. Vahemere
Keskne inst .
Turg
Riik
Tööturg + pere
Pere
Solidaarsuse põhimõte
Indiviidi-keskne
Sotsiaalne kodakondsus
Korporatiivne Perekondlik
Perekond
Solidaarsuse pakkuja
Turg
Riik
Tööturu osapooled
Perekond
Lahtikaubastamise määr
Madal
Kõrge
Oleneb staatusest
Pigem kõrge
Näited
USA
Rootsi
Saksa
Hispaania
Hr probleemid
Suur ebavõrdsus
Tööturu jäikus
Suur koormus avalikule sek
Madal hõive + kiire vanan.
HR edulisus
Mobiilsus
Sots. dialoog
Tugev sots. sidu , paindlik tööturg
Familis don’t fail
E-A põhidimensioonide tä hendus ja operatsionaliseerimine:
Lahtikaubastamine: heaolu sõ ltuvus turusitutatsioonist ehk tööturupositsioonist.
Stratifikatsioon: kuidas sotsiaalpoliitika mõjutab sotsiaalseid struktuure.
Policy mix: turu, pere ja riigi interaktsioonid sotsiaalpoliitika pakkumisel
Kuidas mõõta?: Lahtikaubastamine: sotsiaalkindlustusmaksete ( pension , töötus, haigusrahad) 1) kaetus (coverage); 2) pikkus (duration); 3) tingimused toetuse saamiseks (eligibility).
Stratifikatsioon – mil määral esineb nn privilegeeritute toetuseid, Pensionisüsteemide public-private mix
E-A tüpoloogia kriitika: Kõik riigid (nt Austraalia , Jaapan) ei mahu 3-sesse tüpoloogiasse. Tüpoloogia jätab arvestamata olulised valdkonnad nagu elamupoliitika,hariduse ja tervishoiu: Massihariduse varane juurutamine USA-s vältis ulatusliku HR kujunemist, st tekkis kohe investeeriv, mitte ümberjaotav HR tüüp ehk teisisõnu hariduse roll heaolupoliitikates.
HR tulemit mõõdetakse rahaliselt (decommodification), aga rahulolu ja elukvaliteet jäävad arvestamata.
Ei arvesta ühelgi tasandil (sotsiaalprogrammid, nende tulemid, sots. stratifikatsioon) soolist aspekti. Lähtub stabiilsetes klassisuhetest ja kihistusest, mida tänapäeval enam pole. Lähtub rahvusriigist ja ei arvesta üleilmastumist + IO-de mõju ( OECD , EL).
Kokkuvõtteks: E-A tõi selgust arusaama, kuidas peamised heaoluallikad riik, turg, pere, interakteeruvad heaolu loomisel ja eeldused süsteemseks võrdluseks senise kulutustekeskse lä henemise kõ rvale . Heaoluriikide kvaliteet pigem sõltumatu, mitte sõ ltuv muutuja . Segadus tüpoloogiate ja ideaaltüü pide vahel
Francis Castles (1993): Welfare families. Muutujad: Geograafiline asukoht, keel, kultuur, traditsioonid, ajalugu. Neli perekonda: Anglo-Saksi (UK, Iirimaa + USA, Uus-Meremaa, Austraalia), Nordic, Mandri-Euroopa, Lõuna-Euroopa (Kreeka, Portugal, Hispaania).
Uued tüpoloogiad: Fookus : ümberjaotamiselt investeeringutele.
A. Giddens - lääneriikide ü mber vaatamine. Ian Gough (2004)- tüpoloogia laiendamine arengumaailmale: Kagu-Aasia- informal security regimes, Aafrika- insecurity regimes (humanitaarabi alad), market versus livelihoods (elavikud), parteipõhine pol. mobiliseerimine versus mitmed erinevad kuuluvusgrupid (rahvus, religioon , eapõhised rühmad, ökokogukonnad), mitmekesisemad võimusuhted (palju toimijaid, sh. r/vahel)
Režiimi tüpoloogia pole relevantne? Mitme dimensioonilisus- oluline mitte niivõrd ulatus kuivõrd disain . Kvantitatiivsete mõõdikute apologeetika pole enam populaarne .
Muutuste komplekssus, vastastikune seotus .
Hybridization. Master variable problem (Pierson)- e. mida mõista HR muutuse all? Kuidas muutust operatsionaliseerida? Klassikaliselt võeti avalike heaolukulude % SKP-st, täna pole see enam adekvaatne (erasektori ja 3.sektori olulisus). Mitmed muutused ei pruugi kulude struktuuris kajastuda (restrukt., mitte lõhkumine). Seega, olgugi, et erinevatest maailmadest ja/või tüüpidest, režiimidest rääkimine on väga levinud ja analüütiliselt ahvatlev, siis empiiriliselt mitte väga relevantne. Eriti kirju ja vastuoluline on pilt, kui vaadata valdkonnapoliitika kulutuste, tööriistade ja lahenduste lõikes. Püüda tüpologiseerida Ida-Euroopat. Pigem tegu teatavate koonduvate klastritega. Nn klastripõ hine lä henemine kasulik ka nn uue heaoluriigi kontekstis, kuid oluline, et nende dünaamilisus ja mitme dimensioonilisus on arvesse võetud
Hea tüpoloogia- kõikehõlmav, vähendab keerukust olemasoleva uurimisparadigma raames (exhaustive and mutually exclusive); siin ei saa olla kriitikat selles osas, et kaasused on ambiguous- empiirilised kaasused on nagu on. Ideaaltüüpide analüüsis on küsimus selles, mil määral üks või teine kaasus kuulub konkreetsesse ideaaltüüpi; mitte ü kski ei kuulu kunagi täielikult
2. Loeng Heaoluriigi kujunemine
Poor Law/ Vaeste seaduse periood (16-18. sajand): Riske lahendati kohalikus kogukonnas (külas, koguduses) Ad hoc meetmed, häbistav, paikkonniti väga erinev, territoriaalselt piiratud. Abisaajad jäid ilma oma poliitilistest õigustest.
HR genees (20. saj. algus): 2 paralleelprotsessi: 1. Rahvusriikide kujunemine. 2. Sotsiaalsete solidaarsusskeemide loomine (kohustuslik riiklik sotsiaal- kindlustus ). Mõlemal protsessil 4 ühisjoont: Selgeliikmelisus (meie-nemad). Uute institutsioonide loomine(nt. kassad). Uute sotsiaalsete ja poliitiliste liitude/ jõujoonte kujunemine. Uute identiteetide kujunemine. Need protsessid põ hjustatud murrangulistest muutustest ühiskonnas- linnastumine , rahvastikukasv, kapitalismi areng nn Great Transformation (Polanyi), mis lõhkus traditsioonilised-lokaalsed heaolu allikad
Sotsiaalkindlustus- läbimurre riigiehituses. Sotsiaalkindlustus: Standardiseeritud hüvitised (benefits). Saamise aluseks selged õigused- kohustused, mitte heategevus või vaesustest (means-testing). Ühtsed üle riigi, mitte paikkondlikud. Kohustuslik.
Tulemused: Keskse täitevvõimu tugevnemine. Riigi vastutus sotsiaalpoliitikas. Bürokraatia kasv
Miks läbimurre? Kindlustuse kohustuslikkus nõudis tugevat ja tsentraliseeritud haldusaparaati. Riigipiirid omandasid sotsiaalse tähenduse. Kodakondsus muutub avaliku poliitika probleemiks (pärast I MS).
Mille poolest Euroopa riigid erinesid ? The “Great Divide” - Universaalne ja Tööpanuse HR
SAKSAMAA e. Tööpanuse mudel: Sots. kaitse juurutamise aeg ◦ 1883 (sickness). 1884 ( work injuries). 1889 (old age). Sots. kaitse juurutamise põhjus- “osta” töölisklassi lojaalsust. Riigiehituslik konsolideerimisvajadus - Reich muutub tavakodaniku igapäevaelus nähtavaks
Great Divide (cont): UK e. universaalne mudel. Sots. kaitse juurutamise aeg. 1911 National insurance Act
1942 Beveridge Report . 1945-1948 reformid loovad sidusa, kodakondsuse põhimõttel rajaneva universalistliku HR. Sots. kaitse juurutamise põhjus “belonging” and “sharing”.
Skandinaavia HR 20. saj. I poolel: Vähem arenenud kui Mandri-Euroopa (eriti Soome, Norra). Talupoja ühiskonnad (paikkondlikud, egalitaarsed) Taani, Rootsi industriaalsemad. Ideoloogilised lõhed mõõdukad (lib-lab-green koalitsioonid). Riigi roll heaolu pakkumisel suurem (ühtluskool, tervishoid , vaesteabi). Kirik ja tööturu osapooled pole sotsiaalpoliitikas aktiivsed. Sellest tulenevalt Skandinaavia: Rakendab universaalse HR põhimõtted. Lähtekohaks vaeste seaduse traditsioon. Algselt pakutakse kaitset vaid eakatele abivajajatele, seega - means-tested. Hiljem vaesustest asendatakse universaalse flat - rate hüvitisega. Sotsiaalkaitse tugines sotsiaalse kodakondsuse printsiibile “citizenship as social right”. Skandinaavia HR väljakujunemine, 20. saj. Keskpaik: Sots–dem/universaalne/ Skandinaavia heaoluriik Heaolu riik: Ulatuslikud avalikud teenused, Maksud on tähtsamad kui sots.kindl. maksed, Tööturu osapooled (korporatism) tähtis vaid mõnel maal (SWE, DNK), Sots-dem. parteid ja feminism olulised (tõend võimu ressursi mudelile)
Kommunistlik HR: müüdid ja tegelikkus
Müüdid: Seal polnud HR-i. Kõik said täpselt samapalju, valitses võrdsus. Riik oli heaolu põhipakkuja. Tegelikkus: korporatiivse HR jooned: Töökohapõ hised heaoluprogrammid (Bismarcki pä rand ), Kolmepoolne otsustusmehhanism (kompartei+valitsus+a/ü). Sotsiaalfondid eraldiseisvad riigieelarvest. Ühiskondlik (tarbimisfond) kom. režiimi kollapsi mõju HR-le: Siirdeaja majandusreformidel oli fundamentaalne mõju heaolu pakkumisele, klassistruktuur paistakse segamini , suured varanduslõhed, uusrikkad, sinikraed suuremas vaesusriskis. Ettevõ tete erastamine teeb võimatuks ettevõtete sotsiaalteenused (elamufond, lastehoid , taastusravi, esmatasandi tervishoid). Elamumajanduse erastamine tõstab rängalt kodukulusid. Tööpuudus, mida varem ei tuntud (ja millega toimetulekuks polnud poliitikat).
Postkom. “heaolumaailm” täna: 1. Catching-up countries 2. Anglo-saxon regimes 3. Failed regimes
Ü ldine tulem: Postkom. regioon on muutunud sisemiselt kirjuks.
Poliitilised ideoloogiad
Ideoloogiate põhiteemad: Inimloomuse muudetavas, Indiviidi ja grupi vahekord , Riigivõimu piirid, Võrdsuse funktsioon ühiskonnas.
Ideoloogia peamised eesmärgid: Seletamine, hindamine, edasiliikumise sihi andmine.
Heaoluriigi suurimad kriitikud uusparempoolsed
Tabel 3 HR põhiteemade tõlgendus
Kriteerium
Konservatism
Liberaism
Sotsiaaldemokraatlik
Inimloomus
Muutumatu
Õpib “elust enesest” kui on vabadus
Muudetav positiivse ühiskogemusega
Indiviid vs kooslus
Tähtsad on lähikooslused. Pere.
Tähtis on idiviid
Tähtsad makrokoos. (rahvas, sots. klass)
Riigi ulatus
Võim jagatud sots.partneritega
“More market less state”
Sekkuv riik
Võrdsus
Klassiühiskond loomulik, vastab igaühe panusele
Ebavõrdsus motiveeriv. Igaühest miljonär
Ebavõrd kontraprodukt. riik peab liiga suurte erisustega tegelema
Uusparempoolsus: Ideoloogiana: Friedman, Hayek, Niskanen. Praktikutena: Reagan, Thatcher. Riik kui osa probleemist, mitte lahendusest. Ratsionaalse valiku teooria ja nn public choice koolkond. Reaganoomika: Majandusedereg.: Tulumaksude alandamine , et elavdada majan., inflatsiooni ohjamine. Avaliku sektori kulude kärpimine, New Public Management : Erasektori põhimõtete rakendamine avalikussektoris. Rahvusvaheliste organisatsioonide toetus - World Bank, IMF.
Thatcherism: Erastamine- recommofication. Välja kontraktimine- restrechment. Tõhusus ja konkurents (riigihanked). HR kulude kärped, sh. kvalif. kriteeriumide karmistamine (retrenchment). Suurimad kärped elamumajanduses ja kõrghariduses. Reguleerimine maksude abil (mitte ainult kärped!). Iseloomulik ka reaganoomikale.
Kolmas tee kui ideoloogia
ANTHONY GIDDENS (1938): Väidetavalt tuntuim Briti ühiskonna teadlane Keynes ’i järel; Igal aastal uus raamat (ca. 40 kokku). Tony Blairi “vaimne isa” ja nõuandja. LSE direktor, nüüd emeritus; seotud Cambridge ’ga; Polity Pressi asutaja . Kaasaegse vasakpoolsuse ja eriti uus-leiborismi põhiteoreetik “kolmanda tee” mõiste autor: al. 2004 paruni tiitel , leiborite esindaja Lordide kojas. Kolmas tee ei ole vasak- ja parempoolsuse vahepeal . Moodne vasakpoolsus (Giddens,1998. The Third way: the Renewal of Social democracy)
Vana sots.demokraatia
Uus sots.demokraatia
Neoliberalism
Diskursus
Õigused, turutõrked, õiglus
Õigused ja kohustused, turu ja riigi tõrked, õiglus ja tõhusus
Kohustused, riigi tõrked, tõhusus
Väärtused
Võrdsus tulemites
Kaasatus
Võrdsed võimalused
Poliitika eesmärgid
Võrdsus, turvalisus, täistööhõive
Positiivne heaolu employabilit
Korras majandus
Poliitika vahendid
Riiklikud meetmed, turvaline tööturg, kõrged maksud, universaalsed teenused.
Sektorite partnerlus, flexicurity, invest . lubavad maksud, teenused kombineerida.
Erasektor , vabaturg töösuhetes , madalad maksud. Riiklike teenuseid vähe, selekt.
Palgad
Kõrged palgad
Reguleeritud min palk
Madalad palgad
Kolmas tee kui valitsemispraktika: Europe : The Third Way – Die Neue Mitte, 1999
Blairi ja G.Schröderi ühisdeklaratsioon. Ühisjooni: Kommunitaarsus (community, Positiivne heaolu, st investeeringud inimkapitali , A modern form of welfare that believes in empowerment, not dependency. Kohustused õ iguste eest (Welfare to Work), Ettevõtlikkus (“managerial strategies to social problems”, J.Newman 2005; nt töötu hakkab ettevõtjaks)
Briti uued leiborid (1997- 2010): Lähteprintsiip neoliberaalne konvergents- sä ilitada konservatiivide-aegset madalat kulutuste taset, kuid samas vähendada ebavõrdsust ja heaolusõltuvust tuua riik “tagasi”
Hõivepoliitika New Deal: Aktiveerimispoliitika - tööotsijate, riigi ja tööandjate koostöö, tööturukoolitus, ettevõtjate subsideerimine töötute noorte hõivamisel, noorte kohustus koolituses osaleda, Joint -up governance (Jobcentre Plus)
Avalike teenuste kvaliteedi tõstmine (Best Value ): Performance indicators (KOV; koolid, haiglad ), Kodanikud pole kliendid vaid teadlikud tarbijad
Saksa sotsiaaldemokraadid 1998- 2005: “Agenda 2010”- Saksa heaoluriigi kärpeplaan, Majandus, Sotsiaalturvalisus. Saksamaa konkurentsivõime maailmas
Schröder sotsiaalpoliitikast: Lähtekoht: päästa Saksamaa euroskleroosist, muuta riik tõhusamaks ja dünaamilisemaks. Enne valimisi lubas, et sots. kulusid ei kärbita. Pärast: Saksa sotsiaalpoliitika on vanamoodne. Kollekt. vastutus tuleb asendada individuaalsega. Sots.kodakondsus tuleb asendada igaühe panustamisega. Tahtis võita keskklassi valijate hääli. Tagajärjed: SPD sisekriis, paljud lahkuvad. Suured protestid Hartz IV vastu. 2005. sunnitud Schröder kuulutama ennetähtaegsed valimised. Merkel (CDU) tuleb võimule
Erinevused Neue Mitte ja 3. tee rakendustes: Saksamaal: suurem rõhk majandusele ja konkurentsivõimele, tähtis tööjõud tervikuna , riigiaparaadi töö muutub vähe.
UK-s- Suurem rõhk riigil ja haldussuutlikkusel. Tähtis individuaalne toimetulek (incl peremured). Palju muutusi avaliku halduse praktikates. Seega: uusvasakpoolsust mõjutas riigi senine ideoloogia ja praktika.
3. tee perspektiividest: Vasakparteide hulgas leidnud erineva vastuvõtu. Vaid briti leiborite ametlik ideoloogia; Saksamaa (Schröder) püüdis rakendada, aga reaktsioon oli negatiivne (võimule tuli Merkel ja CDU). Prantsuse sotsid avalikult kriitilised . Skandinaavia pigem truu klassikalisele sots-demokraatiale. Eesti sotsid? Neoliberaalidele meeldib uus suund rohkem, kui sotsidele. See, kes palju räägib 3. teest ei pruugi seda veel rakendada (ja vastupidi) (Powell, 2004)
Kaasaegne parempoolsus ja HR: UK, D.Cameron al. 2010 (koalitsioon liberaalidega). The Big Society (empowerment, 25%avalikest teenustest era- ja kolmandale sektorile) 2012 -13 pööre paremale, karmimad kärped: NHS – siseturu tugevdamine, teenuseostud erasektorist, The benefit reform , Abirahade vä hendamine , sj. sotisaalelamutes, “ lagi ” ühele perele makstavale kogutoetusele, Noored ja üksikemad abirahadelt tööle, Immigratsioonipiirangud. This is a government for hard -working people: and that’s the way it will stay.” (D.Cameron 2013)
Kaasaegne parempoolsus (järg) A. Merkel (CDU, kantsler al 2005)
Põhirõhk majanduse “käimasaamisel”. Lasteaedade föderaalprogramm. TH reform (2010). Sissemakse määrade tõstmine (15,5% tööandja + töö taja kokku). Merkeli uus grosse koalition al. 2013 (koos SPD) ◦ Föder. Min.palk. Kontroll üürihindade tõusu üle. Geiabielude lubamine. Seega: saksa HR on jäänud endiselt ideoloogiast vähe mõjutatuks (tehnokraatlik).
3. Loeng Hõivepoliitika
(UN) employment policy: 1. Tööturu iseloom heaolurežiimides. 2. Töötute sotsiaalne kaitse HR “kuldajal”. 3. Paradigma muutus: töötute kaitselt hõivepoliitikani. 4. Country studies .
Miks tööturu teema oluline?: Mida kõrgem hõive seda vä iksem koormus HRile. Hõivemustrid on seotud peamiste sotsiaalprogrammide olemusega- kindlustus. Jobless growth - HR peab kohanema asjaoluga, et on pidev töötus, madalam produktiivsus. Kuidas HR saab nende väljakutsetega hakkama?
HR hõivetrajektoorid (Esping-Andersen 1990)
Sotsiaal-demokraatlik režiim: Ulatuslik heaoluriik- avalik sektor kui oluline tööandja: osutab teenuseid ise, loob töökohti juurde kui vaja, reeglina kõrge hõivemäär.
TööturuIe sekkumise argument: edendada solidaarsust, väiksed palgalõhed ( horisontaalselt ja vertikaalselt), emade hõive soodustamine.
Peamine lõhe tööturul: Sooline segregatsioon avaliku ja erasektori vahel (naiste ülekaal avalikus sektoris
Konservatiivne režiim: Kolmepoolne otsustusmehhanism (tööandjad võtmerollis). Konservatiivse ideoloogia peegeldused (naiste madal hõive, väike osa- ajaga hõive, teenindussektor vähe arenenud)
TööturuIe sekkumise argument: hoida turvalisust, kaitsta “insidereid” ehk kaitsta pika staažiga oskustöölisi (sotsiaalkindlustuse teema), garanteerida töö ja teenuste kvaliteet
Peamine lõhe tööturul: Insiders versus outsiders, outsideritel pole sotsiaalset kaitset, raske siseneda, tööjõukulud kõrged, tööturg ei kasva
Liberaalne režiim: Arengud lähtuvad turust, mitte riigi poliitikast , riik sekkub tööturule minimaalselt; mittetöötamine on stigma (“work ethics”; workfare instead of welfare), tööturg on paindlik: kasvab-kahaneb koos turuloogikaga, reeglina kõrge hõivemäär- ca 70%)
Ühte selget lõhet pole, class and “race” väheneva tähtsusega, secure jobs vrs. “junk-jobs”/ “working poor” kasvava tähtusega, sooline palgalõhe pole süsteemne ega oluline.
Töötute kaitse “kuldajal” (1960-80, Euroopa). Töötute kohtlemine “väärikate kodanikena”: Vää rtused : deservingness, compensation, social risks. Töötu oli sotsiaalselt kõ rgema staatusega kui marginaal, kõrged ja pikad hüvitised (kuni 80% palgast, 2-3 a.)
Rahastamise põhimehhanism sotsiaalkindlustus: Juurdepääs lepingu alusel, eristatud üldmaksudest fiskaalselt ja administratiivselt (+ riigi subsiid), sissemakseid käsitleti kui individuaalset hoiust.
Hüvitise saamiseks olid alati teatud tingimused: Kindlustusstaaž, registreerimine tööbüroos, töö vastuvõtmise kohustus, nende tingimuste karmistamine on üks märk paradigma muutumisest.
Uus poliitikaparadigma (al. 1990)
“Liquid labour” uued sotsiaalsed riskid : full time vs part-time or flexitime, payd work vs voluntary work and leisure. Unemployment vs employment; ALMP (active labour market policy) esiletõus
Flexicurity e. paindlik turvalisus: employers- easier to hire and to fire (flexibility), employees- maintaining benefits (security), job security vrs. employment security
Statism vs Liberalism: Et muuta LMP ettevõtlussõbralikumaks, on vaja riigi jõulisemat sekkumist.
Aktiveerimine kui uus paradigma
Paradigmaatiline muutus: uued poliitika eesmärgid ja instrumendid , uuendatud/muutunud institutsionaalne korraldus. Aktiveerimisparadigma põhijooned: Palgatöö e. hõive kui tähtsaim ühiskonna sidumise vahend, töösuhete paindlikumaks muutmine, hõive soosimine (isegi nõ udmine ) sotsiaalhüviste asemel, seniste töötute kaitse ja hõivega tegelevate institutsioonide reform kõikjal Euroopas.
Riigi jõulisem roll
Varasem töötute kaitse poliitika pole tõhus. Ei saa jätta inimese valida, millal ta tööturule naaseb, töötute käitumine vajab suunamist- tööotsimine, ümberõpe, nõustamine (kõige hilisem meede).
Kaitselt (ehk passiivsetelt meetmetelt) aktiveerimisele- from PLMP (toetused) to ALMP.
ALMP erinevad tahud: 1.Inimkapitali investeeriv ALMP. 2.Töö leidmise soodustamine (re-entry facilitation; nimetatud ka re-commodification) nt teenused, start-up’id, nõustamine jm takistuste vähendamisele suunatud. 3.Nn parking-meetmed- meetmed, mis hoiavad inimesed nö tegevuses; ei pruugi otseselt suurendada töö leidmise tõenäosust ega inimkapitali.
Unemployment & joblessness pole enam eraldiseisvad probleemid, mida menetletakse eraldi varem: unemployment- tööturuinstutsioonide funktsioon, joblessness- riigiametite funktsioon. Nüüd: ühendatud (nt Eesti Töötukassa; one-stop-shops)
Kuidas paradigma muutus rakendus ? Üldine suund- liberaalne aktiveeriv. Režiimiti erinevad reformi ideoloogiad ja meetmed.
Tööturureformide võtmesõnad:
Made work pay- neoliberaalne (UK) lähenemine: sihiks madalapalgaliste töökohtade edenadamine. Fordern & Fördern- Saksa piitsa ja prääniku poliitika: sihiks töötute töölepanek.
Flexicurity- Taani proaktiivne lähenemine: sihiks mobiilsus ilma hirmudeta (employers- kergem palgata ja vallandada (flexibility). Employees- hüvitised ei kao (security))
Germany- retrenchment without flexicurity: Algne olukord: tugev kaitstus ja varajase tööturult lahkumise soodustamine, sarnane Prnt. (80ndatel võideldi noorte tööpuudusega läbi eelpensionite süsteemi- 35% 60-64 a meestest jäi tööturule)
90ndate reformid: Paradigma shift- hõive vähendamiselt hõive suurendamisele (madalapalgaliste teemad- make work pay, ettevõtluse ja FIEnduse soodustamine, 90ndatel jäi Emplyment Protection Law suurel määral muutumatuks. 197 a Employment Promotion Act- lähedane UK new Dealiga. Refomid ‘00ndael (Hartz I-IV): Individuaalse vastutuse suurendamine (flexibility without security), Ajendid võtta vastu igasugune töö, naiste tööhõive edendamine, töö leidmist soodustavate ALMP’de edendamine, suunatud koolitused ; toetuste saamine muudeti rangemaks- peale 1 a ranged kriteeriumid ning mõõdukad toetused.
Kokkuvõtteks: Tavapärasest konsensus poliitikast anti no ̈järele–suur vastasseis, parteide ja AÜde vahel- tulemuseks AÜde võimu ahenemine. Olulist hõiveolukorra paranemist ei ole toimunud. Insider -outsider probleemid tööturul- suudetakse paindlikkust luua vaid läbi nö a-tüüpiliste töötajate ehk oursider’ite.
UK- The third way in LMP
Kontekst: Majoritaarne valitsemissü steem , vähe vetopunkte. Liberaalne heaolumudel, US poliitika mõjud. Oluline probleem mitte niivõrd töötus kuivõrd vaesus
Reformid 80ndad- 90ndad (Thatcher): Toetuste vähendamine, töötukindlustuse asendamine. Jobseeker Allowance’iga (tugevalt tingimuslik). AÜde võimu kärpimine. “work first” st töö võtta vastu igal juhul.
Reformid alates 1997 (New Labor ): Paindlik tööturg kui võti. Töötute poliitika sidumine koolitusega. “make work pay” (maksusoodustused madalapalgalistele). Töötutoetuste tingimuslikkuse/ vajaduspõhisuse (means-tested) suurendamine. New Deal- programm noortele, üksikemadele, puuetega inimestele ja teistele riskigruppidele
Kokkuvõte: Leiborite positsioon ja uuenenud programm tegid võ imalikuks paradigma muutuse tööturupoliitikas- passiivsetelt toetustelt nö juhitud aktiveerimiseni. Esmakordselt pälvis leiborite poliitika ka tööandjate toetuse.
Finland - flexicurity as a proactive LMP
Kontekst: Hõive hea, mobiilsus kõrge; EPL keskmine, töötuskindlustuse heldus keskmine, kõrgelt haritud rahvas, kiiresti vananev ühiskond, kuid nö tagurlikke otsuseid- varajase pensioni ajendid pole tehtud.
Reformid: paindlikkuse suurendamine- tööturu„suurendamine “läbi regionaalse fookuse (töösõ itude kompensatsioonid jm), tugev individuaalne lähenemine töötutega tegelemisel ( case management), Proaktiivsus (EKÕ, suunatud treeningud ).
Peamised toimijad: Riiklik tööturuamet võtme toimija.
Kokkuvõtteks: Hõivepoliitika on asendanud töötute sotsiaalse kaitse poliitika. Hõivepoliitika on institutsionaalselt koondunud ühte: tööturu osapoolte roll nõrgenenud, riiklike (munitsipaalorganite roll kasvanud. Oluline väärtusnihe: tööeetika (kes ei tööta see ei söö, töö iga hinna eest), töötu kui kindlustatud staatuse langus.
PENSIONIPOLIITIKA
PP eesmärgid: 1. Solidaarsuse eesmärk (klassialised) vältida vaesust töövõimetuse ja vanaduse korral. Tagada eakatele inimväärne elu. 2. Majandusliku eesmärgid (uuemad): motiveerida töötamist, reguleerida ühtlustada rarbimist elutsüklite lõikes, soosida investeerimist (makrotasandil).
PP instrumendid & põhimõ isted : Ressursikogumise agendid : Avalik sektor - alati PAYG , vahel ka FF (mandatory). Erasektor alati FF, pigem voluntary. Tööandja- occupational
Lubaduste ja vastutuse valemid: Defined benefit- kindlaks määratud pension. Defined contribution - kindlaksmääratud sissemaksed.
Ressursijagamise struktuur- sambad: I sammas- riiklik, PAYG. II sammas- riiklik või töö alane , FF (reeglina kohust). III sammas- alati FF ja vabatahtlik.
Peamised pensionisüsteemid:
Sotsiaalkindlustussüsteemid- Bismarck : Palgast sõltuvad sisse- ja väljamaksed. PAYG. Tugev riiklik & kohustuslik, mistõttu erasektorile pole “ruumi jäänud”. Kõrge usaldus süsteemi vastu (solidaarne, õiglane, usaldusväärne ). Isl: konservatiiv-korp. traditsioonidega maadele. Nt Mandri-Euroopa- Saksa, Tsehhi, Rootsi, Itaalia, Prantsusmaa, Jaapan.
Mitmesamba süsteemid (multipillar system): Tugevam põlvkondade sisene ümberjaotamine, mida võib
kompenseerida PAYG skeemidega. PAYG & FF segu, erasektor oluline toimija. I sammas- mõõduka suurusega (vahel flat-rate), vaesuse leevendamiseks, PAYG. II sammas- kohustuslik era- või riiklik, FF, palgaga seotud, kõige suurema osakaaluga komponent . III sammas- vabatahtlik era, FF. Iseloomulik: liberaalsete traditsioonidega maadele: Nt. UK, Soome, Eesti, Poola. USA NÄIDE: Liberaalne, turgudele ja valikutele orienteeritud sü steem . I sammas väga tugevalt ümber jagav, katab 50% madalast, 40% keskmisest ja 23% kõrgest palgast. II sammas puudub. III sammas- erinevad kommertsplaanid, Firmasisesed pensioniplaanid, Kollektiivsed kindlustused, Eriskeemid FIE-dele, väikeettevõtetele. Keskmine USA pensionär saab tulu mitmest allikast.
Pensionipoliitika tänane kontekst: Rahvastikutrendid (oodatav eluiga, ülalpeetavusemäär). Tööturutrendid ja –näitajad (karjäärimuster, tööturult väljumise vanus, palgatase, ja – lõhed ). Avaliku sektori kulutused pensionidele, Aktsiaturgude seis ja arengud.
Pensionireformide vajadus:
Rahvastiku vananemine : Vähendada avaliku süsteemi heldust- Pensioniea tõstmine, Kvalifitseerumise kriteeriumite tõstmine, Asendusmäära vähendamine. Siduda paremini panus ja saadav tulu- Vaesusvastased meetmed eraldi pensioniskeemidest, Individuaalne konto, FF skeemide sisseviimine. Suurendada erasektori osakaalu pensioniskeemides- Maksuajendid. Pensionisüsteemide dereguleerimine.
Sotsiaalkindlustussüsteemides (Bismarck): PAYG skeemide suur osakaal, mis teeb tuleviku võlaprobleemid akuutseks. Valitsuse suur vastutus ja legitiimsus pensioni tagamisel, seega reformiga kaasneb n elektoraadi pahameel. Ühe skeemi põhisus teeb iga reformi raskeks. Tulemus- süsteem takistab reformimist.
Mitmesambasüsteemid (UK, Eesti): keerukam ja mitmedimensiooniline skeem jätab rohkem ruumi reformide ümberdisainimiseks (määratud sissemaks vs määratud tulu; vastutus osaliselt erasektoril). Süsteemi jätkusuutlikkust küll kergem saavutada, kuid solidaarsus - ja piisavusprobleemid (suuremad pensionitulude „käärid“). Tulemus- reforme küll lihtsam läbi viia, kuid reformi tulemus erineb sotsiaalsete gruppide lõikes (madalapalgalised kaotavad ).
UK reform: PS enne Tatcherit: min riiklik pension, suurematel ettevõtetel oma töökohapõhised skeemid (valitsusest sõltumatud). Igasugune kommertslikus või FF komponent süsteemis puudus. Riiklik pension vähenes ostujõult pidevalt, selle kompenseerimiseks SERPS e. State earnings-related pension scheme: kõigile kohustuslik PAYG. (1975).
Thatcheri reform 1986: üldine erasektori tähtsustamise liin . Reformi põhisisu: SERPS asendati samm- sammult personaalse erapensionikindlustusega. Tööandjal oli kohustus teha sissemakseid oma töötajate eest ühte kolmest võimalikust: riiklikku skeemi (SERPS), occupational scheme (kui tööandja selle loob), individuaalsetesse pensioniskeemidesse. Tulemus- erasektori tähtsus pensionikindlustuses kasvas, pensionide suurus varieeruvam. Samas- eraskeemid vabatahtlikud, madalapalgalistele kättesaamatud
Pensionireformid New Laborite ajal: Pensioniea tõstmine 65le, tulevikus 68-le (2007, 2011)
Eraskeemide propageerimine (2008): Auto-enrolment - Automaatne töötajate liitmine , töökohaskeemiga (kes ise pole valikut teinud). National Employment Savings Trust ( NEST )- kogumispensioni skeem madalapalgalistele. Inimeste võimestamine pensionivalikutes (2011): Lihtsamad (arusaadavad) skeemid, andmete jagamine ja parem kättesaadavus, parem kaitse eluriskide vastu suhetes pensionifondidega.
Ü ldist Eesti pensionisüsteemist: Kulud ca 22% riigieelarvest. Pensionä ride arv on üle 400 000, kellest valdav osa ca 300 000 saab eri liiki vanaduspensione.
Pensionisüsteem on kolmesambaline: I sammas riiklik pension, mida finantseeritakse sotsiaalmaksust (16% palkadelt), suurus sõltub nii staažist kui ka sissetuleku suurusest ja muudest asjaoludest. II sammas nn kohutuslik kogumispension , mille suurus sõltub aja jooksul tehtud sissemaksete suurusest (2% isiku palgast + 4% lisab riik sotsiaalmaksu laekumisest) ja arvust ning pensionifondi tootlusest. II sambaga oli liitunud 2014. aasta alguse seisuga ca 615 000 inimest. III sammas vabatahtlik, 68 000 inimest kindlustuslepingu sõlminud, 56 000 inimest liitunud III samba fondidega.
Eesti peamised pensionipoliitika probleemid EST pensionile jää mise nominaalne iga (63a) madal. 07. aprillil 2010 võttis Riigikogu vastu riikliku pensioni kindlustuse seaduse muudatuse , millega sät. vanaduse pensioni üldiseks eaks 65 a. Alates 2017 . a. sätestatakse üleminekuaeg 1954.–1960. aastal sü ndinud isikutele, kelle pensioniiga kasvab astmeliselt 3 kuud iga jä rgmise sünniaasta kohta ja jõuab 65 aastani aastaks 2026. Muudatus jõustub 01.01.2017. Reaalne veelgi madalam keskmiselt 8 aastat varem seaduse järgsest jäävad inimesele pensionile: kasvab ennetähtaegselt pensionile jäävate inimeste osakaal (halb tervis). Kasvab töövõimetuspensioni saajate arv. Pensionikindlustussüsteem defitsiidis.
Riigikontrolli auditi peamised soovitused: Leida Eesti demograafilist ja majanduslikku olukorda ning pensionisüsteemi eripärasid arvesse võttes kõige sobivam süsteemi automaatne kohandamismehhanism. Muuta pensionifondide tegevust puudutavaid õigusakte nii, et fondihaldus oleks efektiivsem ning elavneks konkurents , mis võimaldaks saavutada väiksed tasud ja suure tootluse.
Hinnata põhjalikumalt kohustusliku kogumispensioni eesmärkide täitmist mõjutavaid tegureid ning teha vastavaid ümberkorraldusi. Kaaluda võimalust kaotada ennetähtaegne pension, eripensionid, väljateenitud aastate pensionid ja soodustingimustel vanaduspensionid.
Uued trajektoorid PENSIONIPOLIITIKAS: Kulukaim osa HRi sotsiaalpoliitikast. Pensionisü steemid suure fiskaalse, demograafilise ja majandusliku surve all. Raske muuta- põlvkondade vaheline ‘leping’ . Pierson’i peamine objekt retrenchment’ist rääkides. Nn double -payerproblem, blame-avoidance strategies
Samas on transformatsioon aset leidnud, sageli isegi mitte niivõrd suured reformid, kuivõrd policy drifts.
Kolm trendi: Multipilllar; Erafondide integreerimine avalikku süsteemi; Exit-strateegiate lõ petamine ja pensioniea küsimused; Ebastandardsete töömudelite mitte-diskrimineerimine.
Depenency ratio : aastaks 2050 2/1 (täna 4/1); mõnikü mmend a tagasi 8/1
SUURIMAD MUUTUSED: PAYG- ei pea vastu. Public-private mix in multipillar system: avalik-kohustuslik-vabatahtlik: suurem vastutus ja riskivõtmine inimese poolt (eriti UK ja US; aga ka Nordic ja CEE). Rahvusvaheliste organisatsioonide tähtsus ja nn pensionifondide kapitalism . Varajase exit’i nn tagasipööramine ja aktiivne vananemine (nt Rootsis 77% 55- 64-a töötab; Eestis 54%; Itaalias 37% jne). Vanadusaegse vaesusriski suurenemine eeltoodud arengutest tulenevalt
Lõpetuseks: Pensionireformid on vältimatud juhul kui on vaja. Hoida jätkusuutlikkust (kiiresti) vananevas ühiskonnas. Garanteerida elamisväärne elustandard eakatele: Lääne-Euroopas, sest see on nii tavaks olnud. Ida-Euroopas, sest vanurite elatustase madal. UK ja Saksa süsteemid lä henevad : UK varem- väike riigi roll, madal asendusmäär, eraskeemid vabatahtlikud. Saksa varem- suur riigi roll, kõrge ja ühtlane asendusmäär, sotsiaalne garanteeritus. Nüüd mõlemail: erakindlustuse õhutamine koos töötajate võimestamise ja riskide eest, riigi jälgiv ja reguleeriv roll mõlemal juhul selgelt näha; see pigem kasvab kui kaob.
4. Loeng PEREPOLIITIKA
Peremustrid: Traditsioonilised (kristlikud- peremustri radikaalne muutumine (väiksem abielulisus, kärgpered, väiksemad leibkonnad, adult worker või dual -earner peretüüp asendab male breadwinner tüüpi naiste õiguselt soolise võrdõiguslikkuse suunas(gendering)).
Need muutused mõjutavad poliitika eesmärke ja kulusid (hoolekanne olulisem (lapsed + vanudrid) Tihedam seos tööturu seisu ja -poliitikaga: emplyment friendly policies.
Perepoliitika eesmärgid: (sündimuste suurendamine, naiste olukorra parandamine, vaesuse vähendamine, töö ja pereelu ühildamine) = Toimetuleku parandamine!
Moodne perepoliitika- Palju eesmärke: töötavad emad, hoitud ja koolitatud lapsed, ohjatud ebavõrdsus probleem. Palju dimensioone- tööjõuturg, sotspoliitika, hariduspoliitika ...
*Esping-Andersen „Incomplete Revolution: Adapting Welfare States to Women's New Roles“ (2009) mudel kirjeldab moodsat perepoliitika kolme olulist komponenti: (a) Mõõdukalt helde ja mõistlikult pikk (1 a) vanemahüvitis; (b) kättesaadav ja kvaliteetne alusharidus (ECEC ühe aastastele ja vanematele lastele); (c) paindlik tööturg.
Perepoliitika instrumendid: Eesmärk: vaesuse leevandmine- benefiits in cash (emapalk jne); benefiits in kind (koolilõunad, lastehoid).
Eesmärk: (targa) hõive suurendamine (töö- ja pereelu ühendamine)- Osa-ajaga töökohtade kättesaadavus, päevahoiu võimalused, lastekasvatamise kohustuste reguleerimine, kõigi laste harimine, õpiharjumuste kujundamine, maksusoodustused- mis ajendab pigem töötama. Nõuab tugeva regulatsioonivõimega riiki!
Peretoetused : On kõikjal euroopas, kuid struktuur ja toetuste tase varieerub . 1) lapsetoetus- tavaliselt universaalne, flat-rate, seega horisontaalselt ümberjaotav; populaarne keskklassi seas, kes teistele toetustele ei kvalifitseeru. 2) Maksusoodustused- väiksema ümberjaotava efektiga, kuna vaesematel vanematel polegi head tulu. 3) Vanemahüvitis- palgaga seotud; populaarsus kasvab (Eesti, Soome, Saksa, UK).
Töö- ja pereelu ühitamine: Euroopa põhitrend al. 21. saj: Tasuta ja tasul. puhkused, paindlikud hõivevõimalused, mitmekesised lastehoiu võimalused. Eellugu, 1990dd: adult worker model – aidata naisi tööturule, meeste roll pereelus ei muutunud. Kaasaeg : kui naised ei saa minna enam mehelikumaks, siis peavad mehed muutuma naiselikumaks (Esping-Andersen).
Perepoliitika režiimid : Universaalne (Skandinaavia)- protestantism , nõrgad suguvõsasidemed, laps kui ühiskonna liige, poliitika siht- pere lõimida ühiskonda, mitte kaitsta seda kui traditsioonilist institutsiooni.
Autonoomne (UK, Iirimaa, NL)- anglikaani ja katolitsismi mõju. Poliitika siht- mittesekkumine pereasjadesse, v.a. vaesuse korral. Subsidiaarne (süda-euroopa, Pr, Benelux)- võitlus riigi ja kiriku vahel; pere kui tervik, kollektiiv ; laps on pere “oma”. Poliitika siht- pere traditsiooniliste funktsioonide säilitamine, kaitsta perekonda. Familism (Lõuna – Euroopa)- katolitsism, tugevad suguvõsa sidemed, riigi sekkumist ei pooldata; Poliitika siht- sarnane eelmisega, aga vähem arenenud.
Heaolurežiimid ja poliitika eesmärgid
Eesmärk
Sots. demo.
Liberaalne
Konserv.
Postkom.
Kagu-Aasia
Rahvastiku taastootmine
x
xx
xx
Vaesuse vähendamine
xx
xx
x
x
Hõive suurendaine
xx
x
x
Töö ja pere ühitamine
xx
xx
Investeering inimkapitali
xx
x
xx
xx
xx
Postkom riigid ei moodusta ühtset gruppi, vaid liiguvad kas sots-dem või konserv.mudeli suunas. (Bahle, 2004)
Kas pererežiim mõjutab kulutusi? Vanemahüvitised (parenting benefits) + lastehoid- suunatud väikelastega peredele , väiksem tulupoliitiline efekt. Üle 50% perepoliitika kuludest. Universaalne režiim + osa KIE riike. Peretoetused (family allowances)- suunatud kõigile lastega peredele, peamiselt tulupoliitilise iseloomuga ; lastehoiuteenus vähem levinud. Üle 60% perepoliitika kuludest. Subsidiaarne režiim (Pr, Belgia, Austria) ja autonoomne režiim (UK, NL).
Kas režiimid reageerisid muutuste vajadusele?:
UK (New Labor): Hõive- isad teevad ületunde, emad tööl osa-ajaga. Tagajärg- gender pay gap. Tööandjad pakkusid rohkem paindlikke hõivevorme- kõrgema positsiooniga naised naasid kiiremini. Toetused-puhkused, Materniy leave pikendati 39 nädalani. Maternity pay tõusis 2x. Tulemus- rohkem võeti puhkust välja kui varem. Paternity leave- võimalus võtta 2 nädalat tasustatud puhkust. Arutlusel kas võimaldada hoolduspuhkuse jagamist ema-isa vahel. Liberalismi joon: see, kuidas puhkust võtta ja üldse milliseid otsuseid peres tehakse, on eraasi; fookus vaesusele.
Põhjamaad : Ajalooliselt kõige pikemad perepoliitika traditsioonid (al. 1970ndad). Sotsid, Alva Myrdal- võrdsuse eest tööturul. Kaasajal- sama kurss “isakvoot” hoolduspuhkusel. Kohustus 2 kuud tasutud puhkusel, kui isa ei kasuta, läheb kaotsi (Tulemus: 90% isasid võtab). Sots-dem. joon: see, kuidas puhkust võtta, on public matter! Põhjamaade edu tagatised perepoliitika väljatöötamisel: Timing- 70ndatel oli veel nn HR kuldaeg. Tööandjate toetus.
Mandri- Euroopa: 1980ndad- male breadwinner model, + naised koju, sest tööpuudus on kõrge. Nn eduactional holidays 3 a. neist 2 tasutud flat-rate, osal. töötamine lubatud. Väga vähe väikelapsi (2%) lastehoius. 1990ndad- Farewell to maternalism, naised tööle sest maksulaekumisi vaja, lastehoiuteenus areneb (+ 600 000 lasteaiakohta). Föderaaleelarve (esmakordne!)+ tööandjate subsiidiumid 2000ndad. Mõlemail vanemail õigus lapsepuhkusele, paindlikum . Kui puhkust kasutavad mõlemad, siis + 2 kuud. Vanemahüvitis 67% netopalgast 1 a. jooksul.
Järeldus Bismarcki mudelile: Olulised muutused : lastepoliitikat serveeritakse majandusarengu võtmes , mitte sooline võrdõiguslikkus või sotsiaalabi, ka kristlikud ja muud parempoolsed parteid hakkavad reforme toetama (sh Merkel), subsidiaarsus väheneb, keskvõimu roll kasvab, konservatismi jooned jäävad, madalapalgalisi õhutatakse vanemapuhkusele (mis on madalalt tasustatud), kõrgemapalgalistel rohkem valikuid . Paindlikud hõivevõimalused. Erinevad lastehoiuvõimalused (üpris kallid, seega maksusoodustused).
Perepoliitika USAs: Segu liberalismist ja konservatismist (töö eetika ) ja üha karmistuv. Ainult 1 eesmärk- vaesuse leevendamine. Universaalsed meetmed (emaduspuhkus, avalik lastehoid, lapsetoetus) puuduvad, kõik meetmed vaesustesti põhised. “welfare mothers” peaaegu sõimusõna (üksikvanemate vaesuse näitajad väga kõrged, lastest alla vaesuspiiri ca. 20%). Al. 1990-ndate lõpust abiprogrammid osariiklikud, block grant keskvalitsuselt, jagatakse osariigi reeglite järgi: 2 a. jooksul peab töö leidma, muidu jääb toetusest ilma; tööturu nõustamist pole. Legaalsed immigrandid 1. aastal ei kvalifitseeru.
Lastehoiu olulisus ( Early childhood education and care- ECEC). Haridus - inimkapitali teoori - mida varasem ja kvaliteetsem “sekkumine”, seda haritum tuleviku töötajaskond.
Care- uued sotsiaalsed risikid- vajadus ühildada töö- ja pereelu:
Uute sotsiaalsete riskidena tuntakse sotsiaalpoliitikas eelkõige neid riske, mis on seotud selliste sotsiaalsete rühmadega, millega klassikaline (mees-leivateenija) sotsiaalpoliitika (pension, töötus , haigushüvitised) ei tegele ja mis on tekkinud seoses elukorralduse muudatustega- pere- ja tööelu ühildamine, lastehoiupoliitika, üksikvanemad, puudega inimesed, elukestev õpe jms.
Esping-Anderseni ideaalne peremudel: Tööhõive kui lastesaamise eeldus, st hea perepoliitika peab soodustama töötamist. Ideaalne mudel komplekt mõõdukast ja hästi tasustatud puhkusest (1 a) ja kättesaadavast ja kõrge kvaliteedilisest lastehoiuteenusest, vastasel juhul ja/või poolik lahendus kumulatiivselt kihistav: nt sageli lastehoid tagatud alles 3. eluaastast, tasustatud puhkus lühem, kvaliteetset lapsehoidu saavad lubada vaid edukamad, seega edukate lapsed topelt hästi hooldatud- kvaliteetne aeg lastehoius, õhtul kvaliteetaeg lapsevanemaga, mistõttu mahajäämus kumuleerub juba väga varajases eas.
Lõpetuseks: Perepoliitika on Euroopas tähtsustunud eeskätt majandusarengu argumentidel: HETKEPERSPEKTIIVIS- vaja hõivet laiendada, naiste tööhõive on tõhus meede laste vaesuse vastu, naiste mittetöötamine on ressursikadu (hariduskulud tehtud), naiste hõive tõstmine vajab komplekspoliitikat: nn. peresõbralik hõivepoliitika = päevahoid + paindlik tööturg (+ riskide tõhus katmine). PIKAS PERSPEKTIIVIS- vajalik “tark” hõive ( smart jobs). Ei tohi lubada varast koolist väljalangemist. Režiimidel konvergeerumistendents Skandinaavia mudeli suunas; Lõuna-Euroopa ei tee reforme, jääb üha rohkem maha.
TERVISEHOIUPOLIITIKA
Põhidilemmad: care vers . Treatment, kus on THP piirid? Haigla kui raviasutus (acute care) ja hoolekandeasutus. Haiglapäevade tõhusus, voodite täituvus. TH süsteem ei saa olla tõhus ilma hea hoolekandesüsteemita (Eesti kui halb näide)
Health services vers. sickness service Rahvatervise (public health) ja arstiabi vahekord
Milline ravi/ meditsiin väärib riigi rahastamist? Hambaravi , ilukirurgia, AIDS, rahvameditsiin , organite siirdamine. Algne idee (haiguspäevade rahaline kompenseerimine) on muutunud sekundaarseks (ca 1/3 eelarvetest)
Tervisehoiusüsteemid: Esping-Anderseni režiimiteooria “ei tööta”. Palju segavariante: Liberaalsetes režiimides pigem riiklik rahastamine (USA kui erand). Bismarckian (Saksamaa nt)- sotsiaalsete aktsionäride suur roll. Beveridgian (Inglismaa)- hierarhiline . Erinevad tervishoiukultuurid
Riigi roll TH süsteemides: Regulatiivne (arstikutse ja praksis, standardid )
Rahastamine (5 tüüpi): 1. Puhas maksupõhine süsteem (UK, Rootsi). 2. Üldmaksud + sihtotstarbelised maksud ( Kanada , Austraalia, Läti). 3. Puhas sotsiaal-kindlustussüsteem (Pr, Jaapan, Korea, Eesti). 4. Segasüsteem (sots.kindl. + erakindl.+ maksud) (Saksa, NL). 5.Erakindlustuse süsteem + riskirühmade kaitse riigieelarvest (USA)
Tüüp
Väärtused
Rahastamine
Teenuse pakkuja
Regul. mehhanism
Riiklik (NHS)
Õiglus: võrdne juurdepääs igaühele
Maksud
Avalik-õiguslikud, riiklikud
Riigibürokraatia
Sotsiaalkindlustus (Haigekassa)
Solidaarsus: võrdne juurdepääs kindlustatule
Sots. kindlustusmaksed palgalt
Eraõiguslikud, non-profit
Kollektiivsed läbirääkimised (sotsiaaldialoog)
Erakindlustuse süsteem
Võrdväärsus: mida maksad, seda saad
Kindlustusmaksed vastavalt kliendi “riskantsusele”
Eraõiguslikud, for-profit (osaline ka non-profit)
Konkurent, väike riigi regulatsioon .
Kas avalikkuse (public) THS’s olek on kohustuslik? JAH, sest externalities (kõrvalmõjud)
EI, sest demokraatia tähendab vabadust, kui sa oled piisavalt rikas, USA, NL, Saksa, Šveits võid lahkuda, USA-s on tervisekindlustus 1 osa töölepingust.
Kindlustussüsteemid pingutavad reeglina rohkem valikuvabaduse nimel. Kassas (Saksas) juba algselt erinevate pakettidega (olenevalt kutsealast, sissemakse määrast). Riik jälgib, et igas “kassas” oleks miinimum tagatud, ülejäänu on konkurentsi asi (nüüdisaja trend)
Kokkuvõte: Süsteemid laenavad üksteiselt reformi-ideid. Riigi “tagasitulek” ja tugevnemine reguleerijana
Integreeritud organisatsioonide levik (rahad+teenused, hoolekanne+ ravi+ ennetus ; ambulatoorne + haiglaravi). Selge suund rahvastiku täielikule kaetusele TH teenusega, e. kättesaadavuse (affordability) olulisus. Kas kulude eskaleerumisele suudetakse piir panna- pole praegu veel selge.
5. Loeng HARIDUSPOLIITIKA
Hariduspoliitika alusprintsiip: Haridus on public affair: *OECD keskmine 5,3% SKPst (2011), *Eestis 5,2% *Avaliku sektori osakaal hariduse rahastamises keskmine 75% *Erasektori rahastus (väike ISCED 1-2 tasemel (OECD keskmine 9%), tugevalt kõikuv ISCED 3 tasemel (78% Koreas, 3% Norras; Eestis 21%))
HP Põhidilemmad: Hariduse funktsioon: kas majanduslik või sotsiaalne? Human capital approach private good . Capabilites approach public good.
Education versus training (ET): Formaalharidus, täiendõpe, elukestev õpe, seamless education. EKÕ varem kui erahüve, individuaalne või tööandja korraldada. Seotud ühiskonna konkurentsivõime ja kestlikkusega ( knowledge economy; upskilling the population).
HP põhiteemad ja võrdluse peamised kriteeriumid: ULATUS?: Õ ppes osalejate osakaalus erinevate õpetasemete lõikes. KUIDAS VALITSEDA?: Era- ja avalike toimijate vahekord- juhtimine, korraldus. Era- ja avalike investeeringute vahekord. Detsentraliseerituse aste. KUIVÕRD PEAB RIIK TEGELEMA TÄIENDÕPPEGA? Kutsehariduse ja EKÕ korraldus, osalus ja ja suunitlus. VABADUS VALIDA JA EBAVÕRDSUS: Haridusliku segregatsiooni ulatus ja vorm hariduslike rööpmete (tracks) mõttes. Koolidevahelised erinevused- õppekava, eksamid, õppimisvõimalused.
Haridus kui HR komponent: Hariduse andmine vanem avalik teenus kui HR.
20. sajandil riigiti/kultuuriti erinev- Saksamaal: liidumaade pädevus, seega ei kuulu Sozialstaati. Prantsusmaal: väga tugevalt etatistlik, lojaalsuse kasvataja. Benelux: sektorite partnerlus, pragmaatiline. Põhjamaad: egalitaarne, sotsiaalne sidustaja. USAs: föderaalne huvi vaid tõrjutute toetamise osas (rassismi vastu, tasuta toiduabi, hiljem saavutustaseme ühtlustamine)
21. sajand- haridus seotakse riigi konkurentsivõ imega . Inimkapitali arendamine. Smart jobs, new jobs for new skills, matching.
Heaolurež iimid ja haridus: peamised dilemmad? Kas hariduspoliitika on sotsiaalpoliitika? Haridus- ja sotsiaalkulutuste vahe: kas teineteist tä iendavad või asendavad kulud? Kas riikide „režiimid“ peavad paika ka hariduses?
Hariduse režiimid:
Sotsiaaldemokraatlik hariduse korraldus: kõrge avaliku sektori hariduskulutuste tase, erakulutused madalad. Kõrge osalus (nii kesk- kui ka kõrgharidus; EKÕ). Rahvusvahelistes võrdlustes hea tulemus. Kutsehariduse kõrge tase. Comprehensive schooling- ühtne süsteem, võrdne juurdepääs, madal perekonna taustaefekt (FBE). Viimasel ajal siiski palju reformitud- nt Rootsis alates 90nadtest tugev fookus nn vabadele koolidele (friskola) ja koolivalikule- ca 12%; opereerib erasektor, rahastab riik; lapsevanematele osalus tasuta ja vabadus valida, milline kool.
Konservatiiv-kontinentaalne hariduse korraldus: Segmenteeritud haridussüsteem- harulisus põhihariduses, mis toob kaasa haridusliku kihistumise . Avaliku sektori kulutused haridusele mõõdukad. Tugev kutsekooli traditsioon, sh integreeritud tööturu praktikaga (see on ka üks põhjus, miks erakulutused kesk- ja kõrghariduse tasemel kõrged). Rahvusvahelistes võrdlustes tulemused pigem madalad. Alamklastrid: 1) Saksa ja Austria; 2) Prantsusmaa, Holland , Belgia; aga ka Iirimaa 3) Lõuna-Euroopa. Viimastes kõrge katoliikluse pärand ja sellest lähtuv kiriku suur roll hariduse korraldamises. Ka kõrghariduse osalus on Austrias ja Saksamaal kõrgem kui teises kahes kontinentaal-Euroopa klastris.
Liberaalne hariduse korraldus: Mõõdukad avaliku sektori hariduskulutused, erakulutused kõrged. Kõrge osalus (nii kesk- kui ka kõrgharidus; EKÕ). Rahvusvahelistes võrdlustes tulemus pigem hea ja ühtlane, olgugi, et hariduslõhed suuremad kui põhjamaades. Palju haridusreforme ja NPMist kantud muutuseid: Koolivalik: Koolidevaheline konkurents, koolide edetabelid jm.
Reformid üldhariduses: NPM mõ jutused :
UK Haridusrefrom 1988: Riiklik õppekava, õpiväljundid. Local management schools . Grant maintained schools (vä ljaspool LEAt, otse keskvalitsuses all). School choice. League tables.
USA No Child Left Behind (NCLB), 2002: NAEP- testid mat-looduses. Koolide “karistamine” testitulemuste põhjal. Ebavõrdsus probleemidega tegelemine. Leiborid jätkavad sama joont + koolitüüpide mitmekesisus .
NCLB 2002 – nicklebee (Bush): An act to close the achievement gap with accountability, flexibility, and choice, so that no child is left behind. Eesmärk: Saavutustaset tuleb tõsta. Vahendid: karmim kontroll toimuva üle. Milline on õpetamise tase? Kuidas kasutatakse föder. rahaeraldisi?
Tööriistad: Kohustuslikud testid matemaatikas ja lugemises. Rahaeraldised seotakse saavutustega. Luusereid (osariike) karistatakse.
OBAMA: *Rohkem raha tuleb anda osariikidele (sh. õpetajate palkadeks). Testida tuleb ka loovust Achivment gap on suur probleem. *Alusharidus on tähtis. *Saavutada maailma kõ rgeim keskkooli lõpetajate osakaal (sj vähendada väljalangevust). *Toetada riiklike grantidega kõrgkooli õpinguid. *Õ pilaste testitulemuse olgu õ petaja töö hindamise aluseks. *Tulemuspalk, karmimad kutsestandardid. *Karmim kontroll grantide kasutamise üle (Race to the Top, 2009 haridusstiimulite pakett).
Reformid üldhariduses: Tulemuste mõõtmine (human capital approach)- OECD (Pisa); IEA (TIMSS, PIRLS, .. jt). Välja lanegvuse vähendamine, “kirjaoskamatute” vähendamine, Teacher policy.
OECD ja nn comparative turn: 1960ndatel oli OECD sõna hariduses vähetähtis. 1990ndatel OECD üks mõjuvõimsaim IO, kes haridusvalitsemises kaasa räägib. Alates 2002 hariduses eraldi direktoraat
1990ndate comparative turn eristab eelmist, nn marginaalse mõju aega ja nüüdset, nn mõjukat perioodi
goverance by comparison (GbyC) and rankings and ratings (R&R) nn vastastikku liikuma panevad mehhanismid, mis panevad osalejad (peers) surve alla. Peamised tööriistad:1) indikaatorite projekt. 2) Peer-review practices.
HEAOLURIIGI MAJANDAMINE
HR kui turutõrgete pehmendaja: Nicholas Barr “HR aitab kaasa majandusliku efektiivsuse saavutamisele. HR teeb midagi sellist, mida turud ei tee või teevad seda ebaefektiivselt”. Gösta Esping-Andersen: de-commodification e.lahtikaubastamine.
Kuidas jõukus ja HR seotud on? 1960-70dd industrialismi tees (lineaarne kasv)
Euroopa muster: Mõõdukas aga pidev kasv (1962- 15%, 1995- 27%, 2005- 27%; 2008- 29%, 2011- 30,6%)
Ühesuunaline otsene seos HR ulatuse ja SKP vahel puudub: Ühed kulutavad oodatavast rohkem (Rootsi, DK, NL, Fr), teised vähem (UK, Saksa, Eesti, USA)
Kui SKP väheneb, heaolukulu osakaal suureneb (ilma sisulise HR kasvuta. Nt Eestis 2008 15,7%; 2009 19,8%: 2014 16,3%.
Kui majanduskasv otse ei mõjuta?: HR jätkusuutlikkust mõjutavad mitmed tegurid koos: *Rahvastikustruktuur (ülalpeetavuse määr). *Tööturu struktuur (nt. palgatase ja -lõhed, hõivemuster) *Avalikkuse ootused elustandardi ja solidaarsuse osas
Seega, heaoluriigi korraldus laiemalt mõjutab: *Sotsiaalkuludelt sotsiaalsetele investeeringutele. *Tihedam seos majandusega. * Innovatsioon on oluline ka sotsiaalpoliitikas (self-care, bio hacking). Need mõjud on universaalsed, kuid mõju tugevus erineb riigiti.
Heaolupoliitikate ressursid : Üldmaksud: Tulumaks *(income tax), *progressive vrs. flat rate. *madalapalgaliste maksuvabastused (Tax exemption.). Käibemaks (VAT).
Sotsiaalkindlustus (Social insurance contributions- ca 70%) Payroll tax (flat, .I.e. less redistributive), Madalapalgalistel väiksemad määrad, “Lagi” kõrgepalgalistele.
Tasud teenuste eest: Tax expenditures: maksude maha arvamised tax breaks/deductions, sotsiaalhüvitiste maksustamine (pensionid).
Maksupoliitika ja HR suuruse seos: Kas heaolukulud “käivad läbi” riigieelarve? (USAs mitte). Kas kõrged maksud tekitavad sotsiaalse dumpingu efekti? Probleem peam. madala kvalif. tööjõu puhul (suurem tööpuudus, võimalik kolida tootmine arengumaadesse. Kas kõrged maksud võimaldavad küsida kõrgemat palka? Ei, vallandatakse, oleneb a/üdest ja võimalusest kanda tõusnud kulud üle tarbijale.
Maksupoliitika variatsioonid HRdes: 1.Tarbimismaks EL-s 1/3 (riigiti vähekõikuv).
2. Kapitalimaks ja tööjõumaks tasakaalustavad üksteist (kokku 2/3).
Kõrge kapitalimaks (33%) ja madal tööjõumaks (40%- UK, Iiri, Itaalia, Lux).
Mõõdukas kapitalimaks (18%) ja kõrge tööjõumaks (60%, Saksa, Austria, Rootsi, Taani).
Eesti: madalaim kapitalimaks 6% ja kõrge tööjõumaks (ca 58%).
Maksude ja tulusiirete social transfers seosed (nt): mõlemaid on vaja arvesse võtta, eriti riike võrreldes
Countrries A & B have compulsory employer ’s contributions to the sick fund. A decides to abolich the tax and force employers to pay directly to qualified individuals. Result: Country A has smaller social spending than country B
A & B do not tax old age benefits. B decides to impose income tax to retirees, but to increase the benefit level to keep income level stabile. Result: Social spending increases in country B
B has a minimum flat rate public pension but gives large tax advantages on contributions to the private pension plans. Result: B has low social spendings.
Heaolurežiimide erinevused ressursside kogumisel:
1) Liberaalsed režiimid: Sotsiaalkindlustust pakutakse turu (erasektori) kaudu valitsuseelarvet läbimata (US). Üldmaksud + ja madalad sots. kindl. maksed; erasektori osalus pensionisüsteemis (UK)
2) Koprporatiivsed režiimid: Kolmepoolsed sots. kindl. asutused (a la haigekaasa). Tähtis osa on tööandja -töövõtja jagatud panusel /sissemaksetel (67% Fra, 64% Germ)
3) Sotsiaal-demokraatlikud režiimid: Üldmaksud põhilised + madalad sots. kindl. maksed (kesk)valitsuse hallata.
Viimasel ajal režiimid konvergeeruvad, suureneb erarahastuse osa sots-dem. maades. Suureneb valitsuse roll korporat . maades (slaid 19).
Deklareerimata töökohtade põhjused: mõlemad pooled võidavad (odavam), ei leita regulaarset töökohta, maksud on kõrged, tunne, et riik ei tee minu jaoks midagi, miks mina peaksin riigi jaoks tegema? Pole süsteemilisi erinevusi skandinaavia ja 3 Balti riigi vahel.
Ressursikogumise põhiprobleemid: 1. kõrged tööjõumaksud (50-60% HOR eelarvest). 2. Maksubaas aheneb: ebasoodne ülalpeetavus-suhe; ebakindlad tööturud. 3. Ootused poliitikatele on kasvanud: tasuta kõrgharidus , tervishoid (mitte ainult haigusraha) 4. Majanduse ja hõive muutumise tõttu juhtimisstruktuur muutub: A/ü-de mõju väheneb, „fiskaliseerumine“ (nt Pr)
Lahendused: 1. Vähendada tööandja sissemakseid, eriti madalapalgaliste ja noorte kohta
2. Laiendada maksubaasi: Maksustada tarbijaid (käibemaks). Juurutada uusi makse (keskkonnatasud; solidaarsusmaks – Fr, Belg; Cadillac tax - USA). Maksustada kapitali (can be easily avoided by transnat. mobility, nt Eestis). Maksustada sotsiaalhüvitised.
HR tõhusus pakkumises ja jaotumises:
Productive inefficiency- kui tõhusalt teenuseid pakutakse?: Admin . kulud (EL keskmiselt 3,5%). Erasektor- tervishoid, pensionid- kulukam ( reklaam , komisjonitasud, valikuvõimalus tõstab kulusid). Kuidas hinnata Eesti Haigekassa, Töötukassa ja kogumispensionisüsteemi tõhusust?
Distributive inefficiency- kas toetused jõuavad abi vajajateni? Matthew efekt- jõukamad klassid saavad suurema osa teenustest ja toetustest (sama Townsend 1979; LeGrand 1982; Paul Krugman 2004 – “ tagurpidi R.Hoodi efekt”): UKs saab kõrgklass 40% rohkem per capita tervishoiuteenuseid kui alamklass
Uks saab jõukaim kvintill 3x enam haridusteenuseid pere kohta kui madalaim kvintill.
6. Loeng KAASAAEGSE HEOLURIIGI VÄLJAKUTSED
Ajastud: *Heaoluriigi kuldaeg – 60-70ndad *Retrenchment and cost containment – 80ndate kriisist alates
*Sotsiaalse investeeringu paradigma – 90ndatest
See on küll üsna levinud jaotus, kuid on ka neid, kes vaidlevad selle üle, kas üldse oli kuldaega ja/või kokkutõmbumist ja kui, siis millal jne
21. sajandi (Hemerijck 2013) 5 peamist muudatust keskkonnas, mis esitavad kaasaegsele HORile väljakutsed
*From outside – intensiivistunud rahvusvaheline konkurents esitab väljakutse HORi ümberjagamisvõimele
*From within – muutunud soorollid ja pere- ja tööelu tasakaal, pikenenud eluiga, vähenev sündimus , teenindussektori esiletõus, töösuhete nn destandardiseerumine – uued sotsiaalsed riskid (USR)
*From the past – crowding out- fenomen
*At the supranational level – EL, kes nii piirab kui ka soosib HORi arengut; nn semi-suveräänsed rahvusriigid
*Precarious political context – keskklassi paaniline hirm oma järglaste nn downward mobility pärast, valimisväsimus, rahvusšovinism
VÄLJAKUTSE 1- From outside: Interconnectedness- HORid pole suletud süsteemid, vaid sotsiaalpoliitikat tingivad mitmed parameetrid , mis on seotud teiste maade olukordadega. Trade competition - vajadus kõrgelt haritud tööjõu ja kõrge lisandväärtusega töökohtade järele. Global financial markets- alates 80ndatest finantsturgude dereguleerimine; veendumus , et vabadus aitab kaas investeeringutele ning raha liigub sinna, kus selle tasuvus kõige parem; libises riikide kontrolli alt välja ja sai litsentsi ja võime teha rahast raha. Austerity bias in macroeconomic policy- tsüklilisuse tagamine ei ole globaalse rahaturu tingumus. Looming tax competition- surve eriti suur ettevõtlusmaksudele. Political logic of globalization
VÄLJAKUTSE 2- from within: The Incomplete Revolution, Esping-Andersen, 2009
Interconnectedness- HORid pole suletud süsteemid, vaid sotsiaalpoliitikat tingivad mitmed parameetrid, mis on seotud teiste maade olukordadega. Trade competition- vajadus kõrgelt haritud tööjõu ja kõrge lisandväärtusega töökohtade järele. Global financial markets- alates 80ndatest finantsturgude dereguleerimine; veendumus, et vabadus aitab kaas investeeringutele ning raha liigub sinna, kus selle tasuvus kõige parem; libises riikide kontrolli alt välja ja sai litsentsi ja võime teha rahast raha. Austerity bias in macroeconomic policy- tsüklilisuse tagamine ei ole globaalse rahaturu tingumusis
Looming tax competition- surve eriti suur ettevõtlusmaksudele. Political logic of globalization.
VÄLJAKUTSE 3- from the past: Vanade poliitikate prioritiseerimine (pensionid nt), permanent austerity ja majanduskasvu aeglustumine ei võimalda uutele sotsiaalsetele riskidele (USR)idele (nt üksikemad, oskuste ammendumine, ebaadekvaatsed sotsiaalsed siirded, pere-ja tööelu tasakaal jm) reageerida
Crowding out HORi võtmes, nn vanade poliitikate kuhjumine, mis ei võimalda USRidega tegeleda
Suurimad pinged seotud nn male-breadwinner mudeli jäikusega ja vanaduspensioniga. Demograafia. VSRide ümber tugevad huvirühmad. Need vähendavad võimalusi inimkapitali investeeringuteks – nt early childhood investments; mis pikas plaanis oleks vajalikud nii tootlikkuse tõstmiseks kui ka dependency vähendamiseks
VÄLJAKUTSE 4- at the supernational level: formaalselt sotsiaalpoliitika endiselt rahvusriikide pärusmaa, reaalselt aga keerukas ELi sotsiaal- ja majanduspoliitika mitmetasandilise valitsetuse süsteem (MLG). Suurim mõjutaja Lissaboni strateegia 2000-2010 mis sotsiaalse investeeringu paradigmast kantud, st efektiivsus ja õiglus kui teineteist täiendavad eesmärgid investeering inimestesse kui aktiivse ja dünaamilise HORi alustala.
VÄLJAKUTSE 5- precarious political contex: Sõjajärgne HOR suuresti nn klassikompromiss, mille eesmärgiks oli täistööhõive tagamine. Selle peamised arhitektid sotsiaaldemokraadid ja kristlikud demokraadid. Tänaseks parem-vasak vastandumise asemel pigem left libertarian/right authoritarian vastuseis. Political de-alignment – usalduse kadu, nn klassipõhise hääletuse kadumine, valijate volatiilsus . Nn kuldaja nostalgia, mis ei arvesta muutunud keskkonnaga. Ka nn halbade otsuste ELga põhjendamine, mille tagajärjeks euroväsimus.
Vana vs uus HOR- mõtlemismustri muutus: Sissetuleku kaitsmise asemel töötamise toetamine
Millised ümberjagavad (distributional) järelmid sel ideoloogia muutusel on? Nn vanade poliitikate suurimad muutused puudutavad pensioneid ja töötuskindlustust.
Palju ka uusi sotsiaalpoliitika valdkondi- parental leave, childcare, in-work benefiits. Seega nn vanade ja uute riskide eristamine- vanad sotsiaalsed riskid (VSR) ja uued sotsiaalsed riskid (USR)
Sotsiaalpoliitika üha rohkem kui osa suuremast poliitökonoomilisest struktuurist, mis mõjutab riigi majandust. See viinud sotsiaal-, fiskaal-, majandus- ja hariduspoliitika tugevama seostamiseni.
Uued sotsiaalsed riskid: On tarvis jõuda nende sotsiaalsete gruppideni, kelle riske senised heaoluprogrammid ei ole üldiselt arvestanud - emad, üksikvanemad, noored, migrandid, madalapalgalised.
USRide tekkepõhjused: postindustriaalne tööhõives; demograafilised ja sotsiaalsed muutused. USRid ohustavad pigem rohkem nooremaid, mistõttu oleks vaja ressursse nö ümber paigutada- nn crowding out- probleem ehk kuidas tagada, et VSR kulutused ei „söö“ ära USRideks vajatavaid investeeringuid. Erisitatakse kompenseerivaid ja investeerivaid kulutusi ning nende tasakaal heaoluriigi kultustes üks võtmemõõdikuid.
HOR kui liikumatu mammut või pidevalt reformitav institutsioon: Pierson- HOR kui immovable object- raske reformida nii rajasõltuvuse kui ka valijate pettumuse kartuse pärast (blame avoidance). Samas on palju reforme läbi viidud ning mõned riigid „teevad isegi paremini“ kui varem just ses mõttes, et suurema osa inimeste sotsiaalsed riskid on maandatud. Pigem on HORi viimaste kümnendite reformidel eri variatsioonid: Retrenchments- tõmbab kokku nendelt sotsiaalkaitse kuludelt, mis kindlustavad tururiskide vastu. Adaptations- kohandab tänaseid instrument selliselt , et need „ teeks seda“, mida nad on mõeldud tegema. Recalibrations- täiendavad tänaseid instrumente, et suuta maandada USRe
On väidetud, et nn uues poliitikas sotsiaalsete aktsionäride roll (poliitilised parteid, ametiühingud, tööandjate esindused jne) väiksem
Kas just väiksem, aga igal juhul etteennustamatum - nn ootamatud toimijate konfiguratsioonid, mida ei saa seletada klassikalise vasak-parem-jaotusega, vaid on seotud erinevate poliitikainstrumentide ja -ideede nn ajutiste koalitsioonidega. Seega actors configurations kui uue poliitika käivitajad. See, milliseid liite õnnestub luua ja milliseid ning mil määral poliitikaid ellu viia sõltub: 1. teemast, mis on laual (strateegia). 2.poliitikaruumi dimensionaalsuest (institutsionaalne seis.) 3. poliitikatoimijate positsioonidest ja jõuvahekordadest (toimijate konfiguratsioonid).
Sotsiaalse investeeringu paradigma: Kolm põhivaala: employment participation, human capital investments and family and childcare servicing
Rahulolematus neoliberalismiga, new left, Giddens- passiivselt HORilt aktiivsele. Üllatuslikult (seni pigem kui neoliberalismi eestkõneleja) tegi nö esimese nähtava pöörde neoliberalismilt sotsiaalse investeeringu suunas OECD oma 1997 Beyond 2000: the new social policy agenda - raportiga. Viimased OECD raportid on kõik selgelt sellest paradigmast kantud.
ELi sotsinvest. paradigma: Juba 90ndate lõpus teadvustatakse sotsiaalpoliitika produktiivsuse aspekti
Lissaboni leping: sätestab Euroopa arengu läbi majandus-, tööjõuturu- ja sotsiaalsete eesmärkide integreerimise, toob lauale efektiivsuse ja õigluse komplementaarsuse, haridus ja inimkapitali areng
naiste ja vanurite tööhõive.
2001 kutsutakse kokku teadlaste rühm ja sünnib Why we need a new welfare state – Esping-Andersen, Hemerijck jt: life course perspective; varajane märkamine ja probleemi identifitseerimine
sotsiaalne investeering pole sotsiaalkaitse asendus, st miinimumtasandi sissetulekute kaitse on efektiivse sotsiaalse investeeringu eeldus, riskidega hakkama saamiseks ettevalmistamine, mitte niivõrd tagajärgedega tegelemine. 2008 – EU Renewed Social Agenda.
Kuidas mõõta? Pole ühtset definitsiooni sotsiaalse investeeringu kulutustele. Hemerijck (2013) jagab
Service-oriented capacitating- ALMP, childcare, education, reserach and the rehabilitation of disabled (liidrid Skandinaaviamaad, siis kontinentaal-E). Benefit-transfer compensating- old age, surviors, disabled (v.a rehabilitatsioon); töötus (v.a ALMP). Siin Skandinaavia, kontinentaal-E, vahemeremaad samal tasemel). NB! ahvatlev capacitating asju mõõta agregeeritult, kuid vananeva ja aktiveeriva ühiskonna puhul see ei pruugi olla adekvaatne; pigem on illustreerivad kulutused per inimene.
HEAOLURIIGI EUROOPASTUMINE
Erinevatel Euroopa riikidel erinev reaktsioon :
Skandinaaviamaad- kõrge tööhõive ja võrdsuse saavutamine läbi avaliku sektori töökohtade arvu suurendamise
Liberaalsed riigid- palju erasektori teenindusvaldkonna (odavaid) töökohti, järgides neoliberaalset dereguleerimise ja retrenchment’i joont.
Kontinentaal-Euroopa- hoidis küll eelarve vaos, kuid seda suure töötuse hinnaga nii avalikus kui ka erasfääris, mis omakorda suurendas insider/outsider – probleemi tööturul ning pani surve alla eelarve rahastamise pika plaani.
Singek market, EMU ja activation through social pacts: Single Market 1986 ja EMU 1999
Asutamise vajaduseks: võtta kontrolli alla valuuta ja inflatsioon . Maastrichti kriteeriumid – riigivõlg, inflatsioon, eelarve tasakaal, intressimäärad . Võeti ette mitmeid tööjõuturureforme, mis keskendusid low- skill töötajate kaasamisele, aktiveerimisele, aga ka eligibility kriteeriumite karmistamisele. Turu korrigeerimine vs turu teenindamine (accommodate). Neoliberaalsed reformid, sh tööjõuturu dereguleerimine ja sotsiaaltoetuste tingimuslikkus tõi küll kaasa ebavõrdsuse kasvu, samas retrenchment ei leidnud aset – HOR pole kunagi kulutanud nii palju kui 2000ndatel.
Capacitating solidarity: From freedom to want to freedom to act. Mitte niivõrd võrdsus, vaid kui põhivajadused ja võimalused oma võimete väljaarendamiseks ja sotsiaalseks kaasatuseks. Amartya Sen, Nussbaum- materiaalne võrdsus pole piisav tingimus õiglaseks eluvõimalusteks, vaja lisada valik ja vabadus. Elik mitte niivõrd de-commodification kui tööjõuturust sõltumatuse loomine, vaid ex ante oskustega tegelemine. Perepoliitika roll!
Lissaboni lubaduste täitmine: Vähesed riigid on rakendanud sotsiaalse investeeringu paradigmat nn comprehensive way – eelkõige Põhjamaad, aga ka UK, Iiri, Holland, Saksamaa, Belgia, Prantsusmaa.
Nn töötuse juhtimiselt tööhõive suurendamisele on läinud hästi, samuti aktiveerimine. Samas ebavõrdsusnäitajad pole paranenud . Süüdistused, et sotsiaalse investeeringu paradigma on lammas hundi nahas (hunt = neoliberaalne poliitika).Samas Lissaboni lepingu fookus, mis algselt tõstis majandus- ja sotsiaalpoliitika ühele tasemele , muutus, alates 2005, mil prioriteetsemaks sai kasv ja töökohtade loomise agenda.
ELi majandus- ja sotsiaalintegratsioon: Euroopa Liit ja rahvusriiklik heaoluriik mõlemad kui näited 20. saj social engineering’u parimatest edulugudest. Tänaseks need üha läbipõimunumad.
Single Market and EMU on toonud sammm-sammult sotsiaalpoliitika lauale. Ses osas 97 a Employment Chapter Amsterdami lepingus märgilise tähtsusega.
Riigipiiride olulisus järk-järgult kadumas – nn semi-suveräänsus; kui ELi majandusintegratsioon vähendas tehingukulusid ja parandas kaubandustingimusi, siis üha vähem on EMU jm kokkulepete tulemusel riikidel vahendeid majanduskriiside reguleerimiseks.
Majandus- ja rahandusintegratsioonil on nn institutsionaalne privileeg (EMU ja Maastrichti lepingu näol), siis siin ei ole mitte vaid funktsionaalne eraldumine HORi sotsiaalpoliitika ja majanduse vahel, vaid hierarhiline subordinatsioon.
Sotsiaalpoliitika osas ühehäälsuse saavutamine tänases kirjususes mõeldamatu – joint decision trap.
Nesting of nation - based welfare state: Konstitutsiooniline asümmeetria institutsionaalses hierarhias
Kui majandus- ja rahaintegratsiooni areng olnud üsna ühemõtteline, siis sotsiaalpoliitika küllaltki heterogeenne ja pigem inkrementaalne areng. Kuni 2000ndad nn permissive consensus. Tekkinud semi-suveräänsed rahvusriigid ja multi -level polity
Küsimus, kas see on piisavalt tugev, et luua sotsialased lepingud , võtta ette sotsiaalreforme ja ravida ühisturust tulenevaid probleeme; hybrid hodgepodge. From austerity-biased negative integration to growth oriented caring Europe. OMC – as European third-way - learning by monitoring. 97 tööturg; 2000 sotsiaalpoliitikad.
7. LOENG HEAOLURIIGI VASTUPIDAMINE
Heaoluriik üle elanud mitmeid kriise ning kirjanduses mitmeid teooriaid heaoluriigi hakkamasaamise ja nn taluvustesti osas. Kaks peamist argumentatsiooniliini, mis HORi hakkamasaamist käsitlevad:
1) nn trade-off-argument; ja 2) triple tragedy-argument
1) Trade-off: Milles seisneb? Helde HOR kui möödapääsmatu kompromiss majanduse efektiivsuse ja sotsiaalse õigluse vahel.
Peamine argument? helde HOR kui poliitiline instrument vaesuse ja ebaõigluse vähendamisel; see toob kaasa majandusseisu halvenemise, kuna sotsiaalsed siirded moonutavad turgu ning toovad kaasa progressiivse maksusüsteemi.
Tegelikkus? Andmed (OECD; Eurostat) pigem annavad alust väiteks, et seos on vastupidine , st helde HOR käsikäes kõrge majanduskasvuga: *GDP per capita – enam-vähem sama Skandinaaviamaades, kontinentaal-Euroopas ja liberaalsetes riikides. *GDP per capita pigem negatiivses seoses riigivõlaga. *Olgugi, et ebavõrdsusnäitajad suurenenud kõikjal, ebavõrdsus suurim (ac. Gini) vahemeremaades ,
liberaalsetes ja ka uutes liikmesriikides (sh Leedu, Poola, Eesti). *Vaesuses elavate laste % suurim vahemeremaades, liberaalsetes ja uutes liikmesriikides; põlvkondade vaheline mobiilsus madalaim vahemeremaades.
2) Triple tragedy: Milles seisneb? Teenusmajanduse ja üleilmastuva konkurentsi tingimusis üha keerulisem rahuldada kolme eesmärki korraga: 1. eelarve tasakaal 2. sissetulekute võrdsus 3. töö kohtade juurdekasv
Väidetavalt suudetakse maksimaalselt vaid kahte eesmärki korraga täita. Tegelikkus- hõive, ebavõrdsus, eelarvetasakaal? Teenindussektori osakaal- 80ndatel 40-60%; täna 55-75%; kõrgeim UKs, Prantsusmaal, Rootsis, Hollandis. Tööhõivemäär- 75-80 ringis Skandinaaviamaades ja UKs; ka Hollandis; ülejäänutes pigem 60-70, kuid progress märgatav. Kontinentaal-Euroopale avaldab pärssivat mõju 80ndat kriisi ebaadekvaatne reaktsioon (alandati pensioniiga). Kui vaadata tundides , siis Hollandi tööhõive nä itajate edu nö kaob ja uute liikmesriikide näitajad tõusevad; see seletatav osaajaga töötamise soodustamisega Hollandis.
Ebavõrdsus: UK – pigem suur; Rootsi, Holland – pigem väike. Naiste tööhõive, vanurite tööhõive ja töötusnäitajad neis riikides pigem head;  Immigrantide tööhõivenäitajad - Hollandis ja Rootsis näitajad küllalt halvad; seletatav nn hilis-immigratsiooni tulvaga
Tööjõuturupoliitika: Employment protection strictness – kõikides Euroopa riikides jäikus vä henenud – kõige jäigem kontinentaal-Euroopas ja vahemeremaades; kõige paindlikum liberaalses, kuid ka Taanis. Skandinaaviamaad keskmised – Taani siin pigem erand. ALMP – Skandinaaviamaad ja Holland esirinnas. Tööhõivenäitajad hariduse kaupa – reeglina lineaarne seos
Eelarve tasakaal: UK, Holland Euroopa mõttes pigem keskmised...
Kas võ imalik positiivne sünergia ehk HORi taluvustest nr 3- sotsiaalse investeeringu paradigma
Milles seisneb? sotsiaalkulu kui produktiivne faktor (sotsiaalse investeeringu paradigma) vastastikune (HOR vs majanduskasv) positiivne mõju
Sotsiaalse investeeringu paradigma kese tulevase produktiivsuse tõstmine läbi varajase probleemi identifikatsiooni. Perepoliitikal oluline roll, kuna ühelt poolt, vananeva ühiskonna hakkamasaamine sõltub suurel määral naiste tööhõivest, teisalt , laste areng nn heavanemlikkusest, mistõttu pere- ja tööelutasakaal võtmetähtsusega.
Nii trade-off kui ka triple tragedy on nö gender-neutral. Sotsiaalse investeeringu lähenemine seda pole, seega võtab vananeva ühiskonna probleemi tõsiselt. Siin sotsiaalpoliitika mõiste laiem, st klassikalistelt näitajatelt (sotsiaalkindlus, sh pension, töötutoetused, haigushüvitised) liigutakse kaugemale. Eelkõige uus fookus naiste tööhõivel, lastehoiul ja heaolul.
Kuidas mõõta üleminekut sotsiaalse investeeringu paradigmale? Pole ühtset definitsiooni sotsiaalse investeeringu kulutustele.
Hemerijck jagab: 1. service-oriented capacitating- ALMP, childcare, education, reserach and the rehabilitation of disabled (liidrid Skandinaaviamaad, siis kontinentaal-E)
2. benefit-transfer compensating- old age, surviors, disabled (v.a rehabilitatsioon); töötus (v.a ALMP). Siin Skandinaavia, kontinentaal-E, vahemeremaad samal tasemel).
NB ahvatlev capacitating asju mõõta agregeeritult, kuid vananeva ja aktiveeriva ühiskonna puhul see ei pruugi olla adekvaatne; pigem on illustreerivad kulutused per inimene.
Kuidas läheb riikidel? Perepoliitika: Skandinaaviamaad tulemuslikud nii vanemahüvitiste kui ka lastehoiu mõttes; kontinentaal-Es (Prantsusmaa, Holland eelkõige) pigem kõrged kulutused lastehoiule ja väiksemad vanemahüvitisele; Visegard’i riikides ja uutes liikmesriikides pigem vastupidi. Sündimusnäitajad- vahemeremaades halvim, ka uutes halb; head Prantsusmaa, Iiri, Skandinaaviamaad; pigem täheldatav positiivne seos naiste kõrgel tööhõivel ja headel sündimusnäitajatel
Palgalõhe- kõrge nö uues Euroopas; ka kontinentaal
Haridus- Hariduskulutused- kõrgeimad Skandinaaviamaades; kontinentaal- kõrge sotskulu-madal hariduskulu; Ida-Euroopa pigem vastupidi.
Kokkuvõtteks
Nii haridusosaluse kui ka haridusinvesteeringute mõttes võib täheldada ELi riikide trendi sotsiaalse investeeringu paradigma suunas. Samas ei ole täheldatav massiline liikumine social protectionilt toward more capacitating social investment (poliitiliselt raske).
Childcare kulutused ja osalus on väga varieeruv, samuti vanemahüvitise määr, mistõttu on riikide suutlikkus perepoliitikatega naiste tööhõivet parandada erinev. Samas, kõik muudatused ei kajastu ka alati sotsiaalkultustes.
Matthew effect – nn uus poliitika soosib pigem keskklassi. Raske ö elda , kuid ka riikides, kus puuduvad sotsiaalse investeerigu ilmingud, ebavõrdsus suurenenud.
Sotsiaalse investeeringu paradigma pearõhk (teenimis-)võimaluste suurendamisel, mis võib, vä hemalt lühiajaliselt kaasa tuua ebavõrdsust. Iseasi, kuidas mõjutab 2007 finantskriis sotsiaalsete investeeringute tasuvust.
Trade-off, triple tragedy ja sotsiaalse investeeringu paradigma erinevates mudelites
Trade-off ja triple tragedy – tõendid puuduvad ja/või vastuolulised. Skandinaaviamaad kui empiiriline näide trade-off’i ja triple tragedy mittekehtivusest; samuti on nemad kõige selgemalt võtnud suuna sotsiaalse investeeringu paradigmale- investeerivad enim haridusse, ALMPi, lastehoidu ja vanemahüvitisse. Liberaalsed riigid on edukad tööhõive suurendamise, GDP kasvu ja eelarve konsolideerimisega, kuid suured probleemid ebavõrdsusega ja vaesusega.
Kontinentaal-Euroopas GDP kasvab, vaesusnäitajad keskmised, kuid pole õnnestunud tööhõive parandamine (v.a Holland) ja problemaatiline naiste, noorte, vanurite kaasamine tööjõuturule. Samuti probleeme riigirahandusega.
Vahemeremaad näivad nõrgemad kõ igis kolmes nn teenindussektori trilemma aspektides, samuti on näitajad madalamad sotsiaalse investeeringu paradigma osas, kuid võtavad vaiksel järele.
Hay ja Wincott (2012) Hard Times : ARTIKLI EESMÄRK: Poliitilise ja majandusliku interaktsiooni olulius Euroopa heaolurežiimides. Eesmärk: Hinnata 2007.a kriisi ulatust ja mõjusid ning seda, mil määral see on toonud kaasa heaolu kapitalismi kriisi koos sellega seotud avalike institutsioonide ja poliitika kriisiga
Dilemmad ja järelmid: kas meil on tegu võla- või kasvumudeli kriisiga? Kui viimane, siis (ainult) kärbe ei aita kriisi järelmistega tegeleda, heaolupoliitiliste kulutuste konkurentsi soodustavad ja söövitavad aspektid ning nende relevantsus nn kärpepoliitika ajastul, heaoluriigid muutuvad pigem erinevamaks, kuid kui kõik kogevad kriisijä rgselt halbu aegu, siis mõnede jaoks on ajad eriti halvad
Hay ja Wincott (2012) Hard Times: ARTIKLI Ü LESEHITUS : Kriisi alguspunkt ja olemus – õlihindade kriis, mis mõjutas madalad intressimäärad – madal inflatsioon tasakaalu; see tasakaal soodustas kinnisvara mulli, mis destabiliseeris nn angloameerikaliku kasvumudelit ning läbi finantsilise vastastiksõltuvuse ka neid riike, kes sellest sõltusid. Kriisi dünaamika mustrid ja nendega seotud lained: kriisi eksogeensed ja endogeensed faktorid 3 kriisi dünaamikat: those associated with asset price bubbling and the exhaustion of Anglo- liberal growth (and endogenous factor); contagion arising from financial interdependence (exogenous); contagion arising from trade interdependence (the second exogenous factor). Kriisimustrite esinemine erinevates heaoluriikides.
MÕISTED
Policy drift- riigi teadlik “tegemata jätmine”, kas vetost tulenevalt või lihtsalt oluliste otsuste tegemata jätmine.
Decommofication- lahtikaubastamine
Jobless growth – HR peab kohanema asjaoluga, et on nn pidev töötus
Matthew efekt- jõukamas klassid saavad suurema osa teenustest ja toetustets. ME võttis sotsioloogias kasutusele R.Merton- rikkad saavad veel rikkamaks; ka teaduses tuntud teadlased pälvivad suurema tunnustuse kui sama töö eest pälviks noor uurija.
Recommofication- erastamine, tagasikaubastamine.
Stratifikatsioon- kihistumine
Policy mix
Restrechment- väljakontraktimine.
Wicked problems- nurjatud (keerulised) probleemid. Sõltuvus ja ülereguleerimine.
29