20 64 eluaastates inimeste hulgas aastatel 2008 2012 ............................ lk 9 Kokkuvõte ................................................................................... lk10 - 11 Kasutatud allikad ........................................................................... lk 12 2 SISSEJUHATUS Õppeaine arengu-uuringud arvestustöö eesmärgiks on vaadelda, võrrelda ja analüüsida tööhõive määra Euroopa Liidus (edaspidi EL) soo järgi 20 64 eluaastaste inimeste seas aastatel 2008 2012. Tööhõive määra leidmiseks tuleb 20 64 -aastaste tööga hõivatute arv jagada sama vanuserühma elanike koguarvuga. Antud arvestustöös esitatud näitajad on arvutatud ELi tööjõu-uuringu andmete põhjal. Uuringusse kuulusid kõik tavaleibkondade elanikud, v.a need, kes elasid antud uuringu perioodil institutsioonis (nt pansionaadis, ühiselamus) või olid haiglas
Rahvastiku vananemisega seoses soovitatakse riikidel rakendada järgmisi poliitika meetmeid: 1. Panna suuremat rõhku perepoliitikale ja lastega perede toetamisele; 2. Soodustada kõrgemat tööhõivet; 3. Viia läbi reforme, mis suurendavad töö efektiivsust; 4. Rakendada immigratsiooni ja lõimumispoliitikaid; 5. Kindlustada nendeks tegevusteks jätkusuutlik riigipoolne finantseerimine Osaajaga töötajate osa alates 25. eluaastast Kuna Eestis on juba kuni 69aastaste inimeste tööhõive suhteliselt kõrge, nagu ka naiste osalus tööturul (Joonis 8) ning osaajaga töötajate osatähtsus väike, jäävad lahendusteks eelkõige perepoliitika ja rändepoliitikaga seotud variandid. Tööhõive suurendamiseks on asjakohased tervisele suunatud investeeringud, mis vähendaks haiguste ja töövõimetusega seotud probleeme. Eakate arvukuse suurenemine ühiskonnas võib kaasa tuua siiski üldise innovatiivsuse taseme vähenemise. Selle vältimiseks on oluline anda
Erinevused riigisiseste ja välismaiste ettevõtete tööhõive muutlikkuses ja elastsuses Andra Helena Nigol, Carol Pehme, Brigita Mass, Riho Reilson, Madis Peterson Meie ootused ja valiku põhjendus ● Soov mõista globaliseerumise mõju majandusele ja tööhõivele ● Teema aktuaalsus ● Huvi kodu- ja välismaisete ettevõttete erinevuse vastu Sissejuhatus ● “Are Foreign-Owned Firms Different? Comparison of Employment Volatility and Elasticity of Labour Demand”
Rahvastiku struktuur ja tööhõive Desiree Danielle Lillemets Raido Illak Tööhõive Tööhõive on inimeste hõive riigi majanduses. Tööhõive määr Tööhõive struktuur Rahvastiku stuktuur Vanuseline jaotus Inimeste osalemine tööturul Geograafiline paiknemine Töötuse määr Töötuse määr ehk töötus on töötute osakaal aktiivsete inimeste seas. Kolmas oluline majandusnäitaja Tööpuuduse põhjused Tsükliline tööpuudus Struktuurne tööpuudus Majanduse kasv=tööpuuduse vähenemine
(Töötajad / tööjõud ) * 100 (x) (16888/18190)*100%=92,8% (y) (17888/19460)*100%=91,9% Kui palju muutub töötusemäär? Võrreldes esimese aastaga tõusis töötuse määr teisel aastal 0.9%. _______________________________________________________________________________ 2) Arvuta Eestis käesoleva aasta (võimalikult "värsked" andmed (viide juurde, kust andmed pärit on), mida suudate leida) aasta töötuse määr, tööhõive määr, tööjõus osalemise määr. Võrrelge tulemust eelmiste aastatega. Põhjendage, millest on Teie arvates tingitud erisused/sarnasused ning kuidas saaks/peaks olukorda muutma. Näitaja 2016 aasta II kvartal Töötuse määr 6,5% Tööhõive määr 66,9% Tööjõus osalemise määr 71,5% Allikas: Eesti Statistikaamet
.7 3. TEENUSED PUUDEGA INIMESTE TÖÖHÕIVE TOETAMISEKS...........................9 3.1 Projektid puuetega inimestele..................................................................................10 KOKKUVÕTE.................................................................................................................. 12 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................13 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on puuetega inimeste tööhõive Eestis. Erivajadustega inimeste kaasamine haridusse ja tööellu ning neile selleks võrdsete võimaluste loomine on üheks prioriteetseks teemaks ka meie ühiskonnas. Varasemast enam toetatakse Eestis puudega inimeste tööle rakendamist. Töö eesmärk oli uurida puuetega inimeste võimalusi tööturule sisenemiseks ning kuidas toimub puuetega inimeste kodanikutunnetuse ja ühiskonnas täisosalemise edendamine
ennetamine. Liikumaks pikaajaliste eesmärkide täitmise poole, on järgneval kahel aastal plaanis keskenduda aktiivsete tööturumeetmete arendamisele, sh seada aktiivsuse nõuded töötuabiraha saajatele. Samuti on kavandatud tööhõivemeetmete valiku suurendamine ning juhtumikorralduse ja võrgustikutöö rakendamine. See tähendab, et rohkem tähelepanu pööratakse töötutele vajaliku ja tulemusliku abi osutamisele. Kuna puuetega inimesed on üks tegevuskava peamisi sihtrühmi ning nende tööhõive määr on väga madal, alustati 2004. aastal puuetega inimestele suunatud tööhõivemeetmete pakkumisega. Näiteks on tööhõiveametites puuetega inimeste konsultandid, on välja töötatud töökohtade kohandamise programm ning tegeletakse võrgustikutöö arendamisega. Üldiseks tööhõive edendamiseks kavandatakse parandada koostööd tööandjatega. Suur osa Eesti elanikest kardab tööhõive halvenemist
Töökuulutused Uurimustöö Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Tööhõive ja tööturg 5 1.1. Tööhõive mõiste 5 1.2. Tööhõive Eestis 5 1.3. Arengusuunad tööhõives 5 1.4. Tööturu mõiste 6 1.5. Tööturg Eestis 6 1.6. Arengusuunad tööturul 7 2. Töökuulutused 9 2.1 Töövahendusportaalid 9 2.2 Tööjõu nõudlus ja tööpakkumine 9 2.3 CV-Online töökuulutused 10 2.4 CV keskuse töökuulutused 11 2.5 Tähelepanekud töökuulutuses 13
Kontrolltöö kordamisküsimused Muutused maailma majanduses 1 Mis on RKT? Rahvamajanduse kogutoodang. (Majanduses teatud ajavahemikus toodetud lõpphüviste summa) 2 Mis on tööhõive struktuur? Tööhõive struktuuri iseloomustab erinevates sektorites hõivatud inimeste osatähtsust. Tööhõive struktuur näitab riigi majanduse arengutaset. 3 Millised on tööhõive struktuuri olulisemad muutused viimastel aastakümnetel? Esimese sektori osakaal on vähenenud ja kolmanda sektori osakaal suurenenud. 4 Selgita mõistet - rahvusvaheline firma. (näit.) Rahvusvaheline firma on firma, mis tegutseb mitmes riigis. Näiteks: 1) McDonald's, 2) Coca-cola, 3) Nokia, 4) Google, 5) Microsoft 5 Nimeta rahv.v. firmade eeliseid. Aitavad kaasa majanduslikule arengule: 1) Toovad riiki kapitali 2) Loovad töökohti
inimeste arvu. 18. Oska iseloomustada ja ära tunda erinevaid demograafilise siirde etappe (5)- (keskmine eluiga, sündimus, suremus, (promillides), esineb millistes riikides nt? * traditsiooniline põlvkondade vaheldumine (agraarühiskondades) * demograafiline plahvatus * üleminekuetapp * rahvastiku vananemine * nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine 19. Mõisted: tööhõive, tööhõive määr, tööhõive struktuur, tööpuuduse määr, tööjõud, tööviljakus Töö inimese sihipärane kehaline/ vaimne tegevus, eesmärgiks luua hüvesid/ saada tulu Tööhõive- näitab rahvastiku hõlmatust tööga Tööhõive määr näitab tööga hõivatud ja tööealise rahvastiku
Meeste/naiste võrdõiguslik kohtlemine tööturul Mehi on eelistatud juba ammu tööturul naistest. Arvatakse, et naised ei tee nii head tööd kui mehed ja saavad sageli võrdväärse töö eest meestest madalamat tasu. Sellega kaasneb naiste alavääristamine tööturul. Aga kuidas muuta Arvamused võrdseteks meeste naiste vahel? Naiste tööhõive määr on viimasel kümnendil kasvanud 7,1 % ning jõudnud 2008. aastal 59,1%-ni. See on suhteliselt lähedal Lissaboni strateegias püstitatud eesmärgile (60 % 2010. aastaks). Eestis oli aastal 2008 meeste tööhõive määr 67,8% ja naiste tööhõive määr 59,2%, aastal 2009 meestel vastavalt 58,7% ja naistel 55,7%. Kuigi tavaliselt on olnud Eestis töötuse probleem pigem naiste seas siis nüüdseks on see muutunud ja on rohkem töötuid mehi, kui naisi.
Demograafiline siire on üleminek, millest oleneb rahvaarv, rahvastiku soo-ja vanusjaotus ning nende muutumine. Rahvastiku protsess, mille käigus asenduvad kõrge sündivus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga. Iive on arvuline v koguseline juurdekasv, nt posit v negat. Tööhõive – rahvastiku hõlmatus tööga. Tööhõive määr – tööga hõivatud ning tööealise rahvaarvu suhe ; on riigi majandusliku seisundi oluline näitaja. Tööhõive struktuur – töötajate jagunemine majandussekt, tegevus-ja ametialade jms järgi. Tööviljakus e. töötootlikus- mingis ajaühikus valmistatud toodangu v osutatud teemuste mahu ja kulutatud tööaja suhe. Primaarne sektor – majandussek, mis hõlmab peamiselt põllu-ja metsamajandust ning kalapüüki
RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 2 (Hoolekande- ja pensionisüsteem, tööturg) Sotsiaalministeeriumi haldusala institutsioonid · Tööturuamet likvideeritakse 01.05.2009, muutub Töötukassa struktuuriüksuseks · Tööinspektsioon · Sotsiaalkindlustusamet · Ravimiamet · Tervishoiuamet · Tervisekaitseinspektsioon SP küsimused EL poliitikavaldkonnas Põhisisu: tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused · Rohkem ja paremaid töökohti · Töötamine välismaal (sotsiaalsed garantiid) · Sooline võrdõiguslikkus · Mitmekesisus ja mittediskrimineerimine · Puuetega inimeste probleemid · Sotsiaalsed ja demograafilised suundumused (statistika, uuringud) SP küsimused EL poliitikavaldkonnas · Sotsiaalne kaasamine · Sotsiaalkaitse · Pensionid · Tööõigus · Töötervishoid ja tööohutus · Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise
mitte töötavad isikud Töötuse määr ja selle muutumine on oluline majanduse olukorra näitaja. Suurenemine majanduse halvenemine Vähenemine majanduse paranemine Eesti ja Suurbritannia jagavad oma 5,2- protsendise töötusega 10.-11. kohta Euroopa liidu riikide töötuse võrdluses. Töötuse määr- töötute osatähtsus majanduslikult aktiivses rahvastikus e tööjõus Tööhõive määr- hõivatud isikute osatähtsus tööealises rahvastikus Need kaks erinevad/sõltuvad vanuse rühmades, hariduse tasemest, elupaigast 15. november 2007 Tänavu III kvartalis kahanes töötuse määr 4,2 protsendini, kõige raskem on vaba tööjõudu leida Põhja-Eestis. Võrreldes eelmise aasta III kvartaliga vähenes töötus kõigis piirkondades. Märkimisväärseim on Põhja-Eesti, kus töötuse määr langes rekordiliselt madalale (2,7%).
Kuidas jaguneb tööjõu-uuringutes tööealine elanikkond Tööealine elanikkond jaguneb enamasti kaheks. Inimesed kes saavad töötada kuuluvad majanduslikult aktiivseteks ja ülejäänud majanduslikult mitteaktiivseteks (pensionärid, õppurid) Millest sõltub riigi või piirkonna tööjõu kvaliteet Tööjõu kvaliteet sõltub töötajate teadmistest, osakustest ja töökogemustest aga ka riiklikult tööjõupoliitikast, hariduskorraldusest, ajaloost ja kultuuritavadest Mida näitab tööhõive, tööpuuduse määr?Kuidas peegeldavad need näitajad majanduse hetkeolukord Tööhõive määr näitab hõivatud isikute osatähtsust tööealises rahvastikus. Tööpuuduse määr näitab töötute osatähtsust majanduslikult aktiivses rahvastikus. Kui tööhõive määr kasvab ja töötuse määr kahaneb viitab see majanduse edenemisele kui aga tööhõive määr väheneb ja töötuse määr suureneb siis näitab see majandusolude halvenemist
10 aasta jooksul, luues selleks paremad tingimused. Selleks, et hinnata Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide suunas liikumist, on kogu Euroopa Liidu jaoks kokku lepitud 5 peamist eesmärki. Eesmärgid on omavahel seotud ja tugevdavad üksteist vastastikku. Mina võrdlen neist kolme eesmärki ”Eesti 2020” konkurentsivõime kavaga. Esimene Euroopa 2020. aasta eesmärk on, et 20-64-aastastest elanikest töötab 75%. Eesti eesmärk on aga 2020. aastaks saavutada tööhõive määr 76%. 2012. aastaks jõudis tööhõive määr juba 71,1% tasemele. Eesmärgi saavutamiseks tuleb jätkata ja edasi arendada senist poliitikat töötajate oskuste taseme tõstmiseks ja tööjõu pakkumist suurendada. Minu arvates on see protsent saavutatav, sest peale kriisiaastaid taastus Eestis tööhõive määr kiiresti. Teine Euroopa 2020 eesmärk on seoses kliimamuutuste ja energeetika jätkusuutlikusega vähendada kasvuhoonegaaside heiteid 20% võrra võrreldes 1990.
riikide keskpankadest ja Frankfurdis asuvast Euroopa Keskpangast (EKP). Eurosüsteemi liikmena osaleb Eesti Pank euroala ühtse rahapoliitika väljatöötamises ja sellega seonduvate otsuste tegemises ning nende elluviimises. Euroopa Liidu toimimise leping ütleb, et eurosüsteemi eesmärkidel on selge tähtsuse järjekord. Esmane eesmärk on hinnastabiilsus. Hinnastabiilsus on rahapoliitika kõige olulisem panus soodsa majanduskeskkonna ja kõrge tööhõive saavutamisel. Rahapoliitika saab reaalmajandust mõjutada lühiperioodil. Seetõttu peab EKP üldjuhul vältima majanduskasvu ja tööhõive liigset tasakaalustamatust, kui see on kooskõlas tema esmase eesmärgiga ehk hinnastabiilsuse säilitamisega. Rahapoliitika jaguneb kaheks: Ekspansiivse rahapoliitika eesmärgiks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust Kitsendava rahapoliitika eesmärgiks on vähendada rahapakkumist ja selle kaudu pidurdada inflatsiooni
aastal kui võeti vastu maareformi seadus. Selle seadusega tagastati maa õigusjärgsetele omanikele ja võimaldati maad erastada piirkondliku ostueesõigusega või ka üldistel alustel. Järgmisel aastal võeti vastu põllumajandusreformi seadus, millega pandi alus endiste kollektiiv- ja riigimajandite likvideerimisele, nende varade ja maade baasil uute talude ja põllumajanduslike ettevõtete: osaühingute, aktsiaseltside ja ühistute loomisele. Põllumajandus ja tööhõive Reformide tulemusena kujunes Eesti põllumajanduse struktuur OECD 1996. aasta hinnangu kohaselt majanduslike kriteeriumite alusel soodsamaks kui Lätis ja Leedus. Kuid paremad majanduslikud tulemused saavutati suurel määral sotsiaalsete tegurite arvelt: suureneva tööpuuduse, madalamate palkade ja teenuste kättesaadavuse halvenemisega. Reformide tulemusel toimusid põllumajanduse tööhõives olulised muutused. 1992. aastal töötas põllumajanduslikus tootmises 85 229 töötajat, mis
*Missugused on need kogunäitajad ühiskonna toimimise-kogutoodang lõpptoodanguna-selle mõõtmine läbi SKP ja rahvusliku? koguprodukti. kolme meetodit, kulutuste ehk tarbimiste meetod, tootmise meetod ja üks veel. *SKP ja RSK omavhaeline suhe! peaks teadma puhasprodukti arvutamise viisi..amortasitsioon on kuluva kapitali asendamise määr, rikkuse säilitamiseks on kuluosa kõigepealt määratleda. Rahvatulu- millest koosneb? Mis on inimeste isiklik kogutulu? Mis on isiklik kasutatav tulu? Tööhõive ja töötus. Inflatsioon, inflatsiooni määr kui oluline näitaja majanduse toimimise kohta. SKP alusel arvutatavad teised näitajad: nominaalne ja reaalne SKP, nende omavaheline suhe ja sellega seoses hinnaindeksi regulaator- muutmise peamine vahend, on veel ka raha ostujõu bariteet. Elatustaseme kaudseks mõõtjaks on SKP ühe elaniku kohta ehk perkapiita vms?? * Kogutoodangu tasakaalu saavutamise tingimused ja sellega seonduvad ..potensiaalne SKP ja
MAJANDUSE 3 PÕHIKÜSIMUST- Kes on tarbijateks? Mida tarbijale pakkuda? Kuidas toota? KASUM- omahinna ja müügihinna vahe, eeldusel, et müügihind on omahinnast kõrgem. KAUP- müügiks määratud toode või tooted TEENUS- immateriaalne kaup, mille abil rahuldatakse inimeste vajadusi. TURUMAJANDUS – e. Vanaettevõtlus on eestis kehtiv majandussüsteem. Inimesed on vabad oma majanduslikes otsustes, lootes saada kasu. Eesmärgid: täielik tööhõive, majandusareng, hindade stabiilsus, majandusvabadus, sotsiaalsed tagatised õiguls, tõhusus. TURG- koht, kus saavad kokku ostjad ja müüjad. NÕUDLUS – hüvitiste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest. DEFITSIIT – olukord turul, kus nõudlus ületab pakkumise. ÜLEJÄÄK – olukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse. FÜÜSILINE ISIK – inimene, kes tegeleb ettevõtlusega, kuid ei kasuta selleks äriühingut.
tsiviilsfäär, tegutsevad mittepoliitilised kodanikuühendused 11) Tasand perekond iga üksikisiku isiklik elukorraldus. 12) Sektorid: 13) Avalik sektor 14) Erasektor 15) Mittetulundussektor 16) Ühiskonnatüübid: 17) Agraarühiskond 5000 ema. 18 saj. lõpp. Tootmisviis põllumajanduslik käsitsitöö. Seisused: vaimulikud, aadlikud, ülejäänud. Tööhõive peamiselt põllumajanduses, linna roll väike. 18) Tööstusühiskond 1760/80 1950.a. Tootmisviis mehhaaniline masinad, vabrikud. Sotsiaalsed kihid kõrg-, kesk- ja alamklass. Tööhõive peamiselt tööstuses, linna osatähtsus kasvas kiiresti. 19) Teenindusühiskond XX saj. II Pool - ... Tootmisviis kõrgtehnoloogiline. Sotsiaalsed kihid kõrg-, kesk- ja alamklass. Tööhõive peamiselt teenindussfääris.
Põlvas on neli kooli millele lisanduvad veel eraldi Põlva muusikakool ja Põlva kunstikool. Üks tähtsamaid hooneid on veel Mesikäpa spordihall, mis on väga tuntud ning kuhu tuldakse ka teistest linnadest tihti võistlusi pidama. Tabelilt on näha, et 2014 aastal oli Põlva tööturg kõige paremas kohas, võrreldes eelnevate aastatega. Võrreldes aasta 2010ga oli tööjõudu üle 1000 inimese rohkem. Samuti on vähem töötuid, tööjõus osalemise määr ning tööhõive määr on kasvanud. Tööhõive on tabeli järgi Põlvas 52,0 %, kuid uurides teemat põhjalikumalt leidsin ka teistsuguseid arve-nt 57,9%, mis on väga hea tulemus. Tööturg 2010 2011 2012 201 201 3 4 15-74-aastased hõiveseisundi järgi
Sellega suureneb kuritegude kasv; õitseb alkoholi ja naorkootikumide kuritarvitamine; suureneb suguhaiguste ja teiste haiguste osakaal, mis omakorda vähendavad riigis eluiga; suremuse määr tõuseb – riigis hakkab toimuma rahva loomulik degeneratsioon. Riik peaks looma noorte jaoks sotsiaalselt kindla ja stabiilse sfääri, kuna noored on iga riigi tulevik. Seega tasuks ülevaadata ja muuta õiguslikku raamistikku; korrigeerida poliitikat tööhõive valdkonnas; leida võimalusi valitsuse programmide ja tööhõive ürituste korraldamiseks täiendavat rahastamist; töötama välja stiimulite, soodustuste ja investeeringute süsteemi, piirkondades, kus on madal töötus ( see omakorda stimuleeriks KOV tegelema rohkem tööhõive küsimustega ). Kindlalt tuleks ümbervaadata haridustegevuse kõikides haridusasutustes, kuna ülikool peab üliõpilasest tegema enda ala spetsialisti
Põlvas on neli kooli millele lisanduvad veel eraldi Põlva muusikakool ja Põlva kunstikool. Üks tähtsamaid hooneid on veel Mesikäpa spordihall, mis on väga tuntud ning kuhu tuldakse ka teistest linnadest tihti võistlusi pidama. Tabelilt on näha, et 2014 aastal oli Põlva tööturg kõige paremas kohas, võrreldes eelnevate aastatega. Võrreldes aasta 2010ga oli tööjõudu üle 1000 inimese rohkem. Samuti on vähem töötuid, tööjõus osalemise määr ning tööhõive määr on kasvanud. Tööhõive on tabeli järgi Põlvas 52,0 %, kuid uurides teemat põhjalikumalt leidsin ka teistsuguseid arve-nt 57,9%, mis on väga hea tulemus. Tööturg 2010 2011 2012 201 201 3 4 15-74-aastased hõiveseisundi järgi
programmide teostamiseks rahalist toetust. Euroopa fondid toetavad tööhõive- ja sotsiaalse kaasamise strateegiaid. 1.1 Sotsiaalprogramm aastatel 2000-2004 Niisiis on parandatud Lissaboni strateegia jätk Euroopa Liidu juhtide poolt Nice´is 2000. aastal vastuvõetud sotsiaalprogrammile, mis esimesena pühendus täielikult majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitikate arendamisele. Aastatel 2000-2004 tehti suuri edusamme mitmel rindel. Kuigi Euroopa üldiseid tööhõive eesmärke pole suurel määral saavutada suudetud, on Euroopa tööhõivestrateegia siiski kaasa toonud mõningaid paljulubavaid tagajärgi. Näiteks kaugele on jõutud oma eesmärgi saavutamisel naiste aktiivse osalemise osas tööturul, nimelt on naiste osakaal tööturul kasvanud 3,2 % võrra aastatel 1999-2003, jõudes 15 vanas Euroopa Liidu riigis 56,1%-ni (Lissaboni eesmärgiks oli 57% 2005 aastaks).
2. TÖÖPOLIITIKA TÖÖPUUDUSE VÄHENDAMISEKS Igas Euroopa riigis, kus esineb noorte tööpuudust, on välja töötatud programme ja meetmeid, et muuta olukorda tööturul paremaks ja anda noortele võimalus leida töötamisvõimalusi. Selleks, et mõista noorte tööpuuduse tõsidust, tuleb lähemalt tutvuda ka riigis rakendatavate tööpoliitika meetmetega. Tööpoliitikad on riigiti väga erinevad ja sageli on erinevaid meetmeid omavahel kombineeritud. Kuna hariduse ja tööhõive vahel valitseb tugev seos, on hariduspoliitikal enamikus riikides keskne roll. Paljudes riikides on hakatud enam panustama kutsehariduse reformimisele ja selle tihedamale sidumisele töömaailmaga. Noorte tööleaitamisel peetakse oluliseks ka õigeaegset nõustamist ja tööotsingute assisteerimist (Jaanus, 2006). 2.1 Tööpoliitika tööpuuduse vähendamiseks Eestis ja Euroopas Üks põhilisem ja edukam tööhõiveprobleemide lahendaja on tööpoliitika,
tasemel näitab aga, et selgeid ja üheseid lahendusi ei ole. Eestis on olukord mitmekordselt keeruline. Siinset tööturgu tabasid korraga nii sotsialistliku majanduse kokkuvarisemine, struktuursed reformid kui ka tehnoloogia kiire areng. Nõukogude ühiskonnas olime me harjunud tööhõivega, mis lähenes 100%le. Siinjuures tuleks eraldi rõhutada, et toona iseenesestmõistetav olnud naiste tööhõive Eestis oli kogu maailma jaoks enneolematult kõrge. Mis oli selle peaaegu täieliku tööhõive taga? Riik lõi kõigile töökohad ning reeglina oli töölkäimine kohustuslik. Mõnikord ei olnud sellisel "töölkäimisel" majanduslikku põhjendatust ning taoline töökorraldus võimaldas paljudel väga ebaefektiivselt töötada. Sageli loodi töökohti ka lähtudes poliitilistest kaalutlustest. Nii kujunesid Eestis tööstusettevõtted, mille tarbeks nii tooraine kui töökäed toodi mujalt Nõukogude Liidust ning valmistoodang saadeti samuti Eestist välja.
Allikas. The 2008 Human Development Report. Kõige kõrgem IAI on Norral. Tema kõrget arengut on näha ka maailmamajanduses(nafta tootmine). SKT on ka väga kõrge. Võrreldes Saudi Araabiat ja Norrat, siis on ikkagi märgatav vahe sees. Kui võrrelda Norra ja Saudi Araabia SKT-d, siis on näha kahekordset erinevust. Eesti on oma tasemelt suhteliselt heal kohal(42. Kohal). Eestlaste kirjaoskus on samuti kõrgeim. 3. Riigi hõive iseloomustus Joonis 1: Tööhõive jaotus Saudi Araabias Allikas: The 2008 Human Development Report. Antud sektordiagrammist on näha, et Saudi Araabias on tööhõive teenindussektoris kõige suurem. Põllumajanduses on osakaal väike, järelikult pole Saudi Araabia agraarriik(kõrbes polegi väga võimalik midagi kasvatada). Tööhõive tööstuses on ligi 1/5, peamine osa sellest tööstusest on ilmselt nafta tootmine. 4. Arengutaseme näitjate võrdlus Joonis 2: Arengutaseme näitajate võrdlus
Siht parandada inimeste toimetulekuvõimalusi ning sekkuda majandusse ja tulude jaotamisse. Üheks väga oluliseks tunnuseks on resursside ülekandmine ühest valdkonnast teise, sest see loob ühiskonda tasakaalu. Teiseks tunnuseks on poolte avalike kulude kandumine sotsiaalsfääri, mis näitab üles erilist tähelepanu inimeste heaolulu tagamiseks. Aga milline heaoluriik peaks olema jätkusuutlikus Eestis? Liberaalse heaoluriigi ülesandeks on kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduse kindustamine kõigis valdkondades. Andrus Ansip on öelnud, et: ,,Eestil aitasid heaolu saavutada reformid, millega viidi sisse liberaalne majandusmudel. Rohkem liberalismi ning vähem protektsionismi on minu sõnum riikidele, kes kavatsevad aktiivselt tegelda vaesuse ületamisega." Kõrge tööhõive tagamiseks on oluline ka kvaliteetse hariduse pakkumine, mis soosib haritlaste teket. Haritlaste rohkus loob konkurentsi majanduses, mis
Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) (2007-2013) Et ühtlustada Euroopa regioonide arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, määratakse käesoleva määrusega kindlaks meetmete liigid, mida võib rahastada Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF). Määrusega kehtestatakse samuti ERFi ülesanded ja ERFist antava abi ulatus ajavahemikuks 2007-2013 muudetud ühtekuuluvuspoliitika lähenemise, piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alusel. KOKKUVÕTE Käesoleva määrusega kehtestatakse ja määratakse kindlaks ka ERFi ülesanded ja ERFist antava abi ulatus. ERFist antava abi kohaldamisala on sätestatud Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi käsitlevate üldsätetega määratletud lähenemise, piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi kontekstis. Eesmärk
On vaja teada, kes on need inimesed, kes on jäänud töötuteks, millised on nende isikutunnused (sugu, vanus, rahvus, haridustase jne). Püüangi oma uurimistöös välja selgitada need inimeste grupid, kellel on suurem tõenäosus jääda Eestis töötuks ning muutuda mitteaktiivseteks. 17 2.Ülevaade tööturu olukorrast üldiselt. 2009. aastal toimusid Eesti tööturul ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu ulatuslikud muutused. Tööhõive , mis oli alates 2001.aastast pidevalt suurenenud, vähenes järsult ja kukkus 2004.aasta tasemele. Töötuste arv kasvas aastaga kaks ja pool korda. 15-74 aastastest oli 2009.aastal majanduslikult aktiivsed 691 000, neist hõivatuid 596 000 ja töötuid 95 000. Majanduslikult mitteaktiivseid oli 348 000. Suuremad muutused rahvastiku majanduslikus aktiivsuses toimusid aastatel 2006-2008, kui tööjõus osalemise määr märkimisväärselt tõusis
Sotsiaalse ühtekuuluvuse plaan sisaldab töötute personaalset pikaajalist nõustamist, eraisikutele suunatud teenuste arendamist jne. 2008.aastal oli tööpuuduse keskmine tase 7,4%, registreeritud töötute arv 2,2 miljonit. Maailma majanduskriis mõjutab tööturuprotsesse ka Prantsusmaal, tööpuuduse kasv hoogustus 2008.a. lõpu- ja 2009.a.alguskuudel. Tööturu iseloomustus (pensioniiga, tööaeg) on pikemalt kirjeldatud Ärikeskkonna osas. 2007.aastal oli Prantsusmaa tööhõive määr 64,6% (meestel 69,3% ja naistel 60%), kusjuures meeste tööhõive näitaja jääb alla ja naiste oma ületab Euroopa keskmise näitaja. Naiste tööhõive on Prantsusmaa omast madalam näiteks Kreekas, Hispaanias, Kreekas, Maltal (koguni 36,9%), Tsehhi Vabariigis, Rumeenias, Slovakkias, Itaalias, Luksemburgis . Peamised makromajandusnäitajad 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008
liitude laienemine uute riikide liitumisel. 8) Maailma rahvastik, selle paiknemine ning rahvaarvu muutumine läbi selle aja ja selle põhjused: hetkel elab maal 6,9 mld inimest ning viimasel poolel sajandil on nende arv hüppeliselt kasvanud. Kõige rohkem inimesi 5 mld elab Aasias, Aafrikas elab 2 mld, Euroopas ja Ameerikas elab u. 1 mld elanikku ning Austraalias ja Okeaanias veidikene alla miljardi. 9) Tööhõive ning majanduse struktuur: tööhõive näitab rahvastiku hõlmatust tööga; tööhõive struktuur peegeldab töötajate jagunemist majandussektorite, tegevus- ja ametialade jms järgi; tööhõive määr väljendab tööga hõivatud ning tööealise rahvastiku suhet ning on riigi majandusliku seisundi oluline näitaja; majandustegevust jagatakse kolmeks sektoriks: primaarseks (põllu- ja metsamajandus, kalandus), sekundaarseks (töötlev tööstus, ehitus) ja tertsiaalseks sektoriks (teenindussfäär).
Viimased andmed näitavad, et olukord ELi tööturul üha halveneb majanduskriisi mõjul. Tööpuudus kasvab, vabade töökohtade arv kahaneb endiselt ja ettevõtted annavad jätkuvalt teada ulatuslikust töökohtade arvu vähendamisest eri sektorites. Kõige rohkem kannatab selle tulemusena tööjõu kõige haavatavam osa. Vastusena majandus- ja finantskriisile on EL ja liikmesriigid võtnud meetmeid finantssüsteemi reformimiseks, reaalmajanduse toetamiseks, tööhõive edendamiseks ja maailmamajanduse taastumisele kaasaaitamiseks. 2008. aasta novembris algatas komisjon olulise, majanduskasvu ja tööhõive suurendamisele suunatud majanduse elavdamise kava1. Majanduse elavdamise kava hõlmab endas meetmeid nõudluse suurendamiseks, usalduse taastamiseks ning tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks. Samuti sisaldab see ettepanekuid arukaks investeerimiseks tulevikus vajatavatesse oskustesse ja uuenduslikku
SKP järgi on Malta kogutoodang kõige kõrgem ning Kuubal on kõige madalam kogutoodang. Eestil on SKP järgi palju kõrgem kogutoodang kui Kuubal ja natuke madalam kui Malta kogutoodang. Kogutoodangu järgi on Eesti 42. kohal riikide järjestuses, Malta 37. kohal ja Kuuba 88. kohal. Majandussektorid (hõivatus nendes) Aastal 2010 oli Malta primaarses majandussektoris tööhõivatus 1.9%, sekundaarses majandussektoris oli tööhõive 17.2% ja tertsiaarses majandussektoris oli tööhõive 80.9%. Tööjõud ja tööpuudus Maltas 2001 aasta andmete järgi töötab Maltas veidi üle 145 000 inimese, kui töötuse määr on 3%. Tootmise protsent oli 22.4, sellele järgnes hulgi- ja jaekaubandus 14.7% ning avalik haldus ja riigikaitse oli 8.8%. Vaesus Maltas 2012 aasta uuring näitas, et inimeste palgast 15% jääb alla sissetuleku ja see loeti vaesuse
Eesti majanduse üldiseloomustus Rait Rehemets 9.B Perioodid 20.-21.saj · Kuni 1918 Tsaari-Venemaa osa · 1918 1940 iseseisvusperiood · 1944 1991 NSVL osa · Alates 1991 taasiseseisvus SKT (SKP) · Sisemajanduse kogutoodang (SKT või SKP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. (ingl. GDP) RKP · Rahvamajanduse kogutoodang (RKP) on majanduses teatud ajaperioodil toodetud kaupade ja teenuste summa, millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo. (ingl. GNP) SKT elaniku kohta · SKT elaniku kohta ehk sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta on mingi piirkonna (tavaliselt riigi) majandusliku arengutaseme näitaja. · SKT elaniku kohta arvestamiseks jagatakse sisemajanduse kogutoodang elanike arvuga. SKT võrdlus elaniku kohta (2009) Riik S...
Seminari küsimused 1. Millistel tingimustel palga vähendamine taastab täieliku tööhõive? W Ls a b z W' Ld2 Ld1 Ld0 La Lb Lz L
leida ka neil noortel, kes värskelt bakalaureuse või isegi magistrikraadi omandanud on. Siinkohal tuleb jälle mängu see, et firmad ei usalda tihti mitmeaastase töökogemuseta inimest. Nad eelistavad kasutada kvalifitseeritud tööjõudu, sest neil puudub huvi uuele töötajajale vajaliku kutseoskuse pakkumisest, kuna neil on lihtsam võtta tööle juba töökogemusega inimene. Selleks, et vähendada tööpuudust noorte seas, tuleks võidelda just nende probleemidega. Madal tööhõive on kahtlemata probleem, millega tuleb võidelda üheks abivahendiks oleks nende tööle palkamise soodustamine erinevate vahenditega, sest üldiselt ei taheta noori palgata, kuna neil on vähene või puuduv töökogemus. Samas aga tuleb kuskilt alustada karjääriredelil üles poole ronimist ning seda ei saa teha, kui noore ainsaks võimaluseks tööd leida on seda vaid läbi tutvuste tehes. Riik võiks pakkuda firmadele, kes noori palkavad
1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Keynes: Ei ole nõus mõttega, et tööturg ise tasakaalustub ja väidab, et isegi siis kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu. Kui Keynesil oli õigus: siis võib ühelt p poolt tööpuudus p olla p püsiv teisest küljest aga pealesunnitud nähtus Seega võib valitsuse tööhõive poliitika olla aeg-ajalt vajalik Kui Keynesil ei olnud õigus ... ... siis võib valitsuse sekkuv poliitika ainult segada tööturu isereguleerivaid jõude ning isegi suurendada tööpuudust. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 1. Langeva tulu seaduse tõttu tulu iga töötaja kohta väheneb täiendava tööjõu ööjõ palkamise lk i korral k l ja
Kuna Eesti suureks probleemiks tänasel päeval on suur väljalangevus põhikoolist, siis leiame, me, et olek aeg leida sellele lahendus. 1. Kuulutada välja kampaaniaid, kus teavitatakse noori hariduse väärusest. 2. Kuulutada välja kampaaniaid, kus suunatakse vanemaid oma lapse probleeme mõistma ning teda õppimise poole pealt aitama, enne, kui asi tõsiseks muutub. 3. Suurendada karistusi lapse puudumise, see tekitaks noortes distisipliinitunnetuse. II Tööhõive kasvatamine Pärast masendavat majanduslangust kaotasid paljud eeatlased oma töökoha, ning tööhõive vähenes märgatavalt. Meie mõtted selle leevendamiseks on järgmised: 1. Suurendame sotsiaalsete töökohtade loomist ja toetame neid riigieelarvest. 2. Suurendame töötuskindlustushüvitist ja pikendame selle maksmise perioodi. 3. Taastame õhtusel ajal ja puhkepäevadel töötamise arvestamise ja tasustamise 4
Temanimeline auhind antakse välja vabaduse edendamist eest. ,,Kapitalism ja vabadus". 9. J Keynes. Peetakse tänapäevase makroökonoomia rajajaks. 1936 ,,Tööhõive, intressimäära ja raha üldteooria". Osales IMF-i loomises. Keinsismi põhimõtted: suurendada avaliku sektori töötajate palkasid, seega suureneb nende ostujõud, see suurendab nõudlust ja tarbimist, põhjustab tootmise kasvu, töökohtade teke, suurem tööhõive. Vahendeid majanduskriisist välja tulemiseks: pankade päästmine e rahasüsteemide ümberkorraldus; ei tohi karta eelarve puudujääki; tarbimist tuleb stimuleerida kasutades nt hädaabi töid. 10. Utilitarism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele.
või on tehtava töö eest pakutav palk liiga madal. Kõik me saame aru, et kui pole inimesi, siis pole riiki, kui pole tööd, siis pole makse ja riik ei saa eksisteerida. Eelarve tegemine iga aasta alguses on põhiküsimus riigikogus ja tulude ning kulude tasakaalustamine kütab kirgi. Niisiis on vaja, et töötusprotsent oleks võimalikult madal ja rahalised ressursid sellesse sektorisse võimalikult väikesed. Riik sekkub tööturu toimimisse tööhõive poliitika kaudu. Sekkumise eesmärgiks on tööpuuduse ennetamine, selle tagajärgede likvideerimine, tööpuuduse vastaste meetmete väljatöötamine, koolitusprogrammid jms. Tööhõive poliitikat rakendab ellu 2009.aastal loodud Eesti Töötukassa. Miks pööratakse töötusele nii palju tähelepanu? Kõige selle taga on tegelikult raha ehk siis maksud, mida makstakse riigikassasse. Kui ühiskonnas on palju töötuid, siis väheneb tulude pool ja kasvab kulude pool exceli tabelis
1) HDI on tõusnud aeglaselt riikides, mille arengutase oli juba mõõtmiste algusaastatel kõrge, nt. Saksamaa, USA, Šveits. Samuti on HDI tõusnud aeglaselt Aafrika riikides, millel on püsivalt üpris madal arengutase ning kus pole ka looduslikku resurssi (maavarasid, nt naftat), millele arenenud tööstust rajada, nt. Mauritaania, Sudaan, Tšaad, Niger. Joonis 2. Mauritaania IAI muutumine 1980-2013. Allikas: 2014 Human Development Reports 3. Riigi tööhõive iseloomustus Piret Karu 2014 2 Mongoolia tööhõive struktuur 17% Põllumajandus 51% Tööstus 33% Teenused Joonis 3. Mongoolia tööhõive jaotumine. Allikas: CIA, The World Factbook
Arrak Tootmissektorid · Elanikkond kõik riigis elavad inimesed · 15-74 aastased tööealine rahvastik · Majanduslikult aktiivne tööealine elanikkond tööjõud · Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik tööealine elanikkond, kes ei otsi tööd erinevatel põhjustel Kogu Eesti Tööjõus osalemise Tööhõive määr määr 2005 62.9 57.9 2006 65.5 61.6 2007 65.7 62.6 2008 66.6 63.0 2009 66.5 57.4 ·Töötuse määr näitab töötute osatähtsust tööjõus. 13,8% - Eesti 2009 ·Tööhõive määr näitab tööga hõivatute ostähtsust tööealises rahvastikus. 57,4% - Eesti 2009
Nüüdisühiskonna kujunemine:1) primitiivühiskond, 2) agraarühiskond, 3) industriaalühiskond Muutused: 1) Tööhõive 2) Linnade kasv 3) Muutused kihistumises 4) Demokraatia juurdumine 5) Leibkonnamudeli muutus 6) Riigi ülesanded Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast: Põhiressurss industriaalis masinad, postindust. teadmised. Põhiinstitutsioon tööstuses firma, postis ülikool. Põhiotsustajad firmaomanikud, eksperdid. Tähtsaim kapital varaline rikkus, oskusteave Industriaalses taheti konveieritöölisi, postindustriaalses rohkem haritud spetsialiste kes on
Enamus asuvad kas Lõuna v Lõuna ja Põhja vahepeal . Ülesanne on arengumaade majandusprobleeme käsitlev ogranistatsioon NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse ; North American Free Trade Agreement. Organisatsiooni eesmärk on kaotada aja jooksul liikmesriikide vahelised tollimaksud ning mitmesugused kvoodid. Riigid Ameerika Ühendriigid , Mehhiko , Kanada . MERCOM - Mercom Group Careers and Employment , Mercom Group Karjäär ja tööhõive . Riigid Ameerika Ühendriigid . Karjääri ja tööhõive stabiilsuse hoidmine . Apec ; Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö ;Asia-Pacific Economic Cooperation ; Ühendriigid, Austraalia,Brunei,Filipiinid,Hiina,Hongkong,Indoneesia,Jaapan,Kanada,Lõuna- Korea,Malaisia,Mehhiko,Paapua, Uus-Guinea,Peruu,Singapur,Tai,Taiwan,Tsiili,Uus- Meremaa,Venemaa,Vietnam . Ülesandeks on Vaikse ookeaniga piirnevate maade majandusliku koostöö organisatsioon . Opec -Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon ;Organization of the Petroleum Exporting
Iga liikmesriik pidi aga arvestama oma majanduse taset ja lähtuma oma tavadest ning oludest. Eesti tööhõivepoliitika arengu algus Eestis Eesti ühines Euroopa liiduga aastal 2003. Liiduga sätestati ühise poliitika ja meetmete kaudu eesmärgiks edendada majanduse tegevust,sotsiaalkaitse taset, meese-naiste võrdõiguslikkust ,elu kvaliteedi tõstmist ja elatustaseme parandamist. Euroopa Liidu 1994.a liidu Esseni tippkohtumisel sõnastati viis valdkonda, millest tööhõive areng esmaselt sõltub. Üheks esimeseks sammuks Eesti tööhõivepoliitika väljatöötamisel võiks olla meie seniste töösuhteid ja sotsiaalset kaitset reguleerivate õigusaktide põhjalik analüüs Esseni tippkohtumise ja teiste Euroopa Liisu tööhõivepoliitika alaste soovituste valguses. Tööhõivepoliitika areng nüüdisajal Tööhõive teema on Eestis hetkel üheks tähtsaimaks probleemiks ,kuna prognoositakse 10
Iga laps saab toetust, olenemata pere majanduslikust seisust ja iga vanur saab rahvapensioni ise kui ta pole palgatööl käinud ega makseid teinud. Sellist solidaarsuspõhimõtet ei poolda konservatiivne ega liberaalne heaolumudel. · Liberaalne heaolumudel- levis USAs ja lähtub liberaalsetest põhiväärtustest, vabadusest, võrdõiguslikkusest. Seda mudelit Iseloomustab vanasõna ,,igaüks on oma õnne sepp". Eesmärgiks on kõrge tööhõive tagamine kõigis sfäärides ka hariduses, tervishoius. Pooldatakse väikseid makse nii saavad inimesed lõviosa oma palgast kätte, kuid neil on ka suurem vastutus oma elu korraldamise ees. Igaüks peab mõtlema, kas kulutab raha argimõnudele või laseb end ravida, kindlustab vanaduspõlve, või hariduse lastele. Karjäär ja läbilöögivõime on väga olulised, sest mida paremad kutseoskused, seda kõrgem palk. Paljud terviskindlustuslepingud sõlmitakse töökohtade kaudu
● Pindala:357 111,91 km² ● Asukoht: Euraasia, Euroopa ● Riigikord: Parlamentaarne liitvabariik ● Rahvusvahelised organisatsioonid: Nato, Euroopa Liit, ÜRO, G8 ● Rahaühik: Euro Fakte ● Suuremad linnad: Berliin, Hamburg, München, Köln ● Rahvaarv: 81 757 600 ● Keskmine eluiga: 70 ● * naistel 80 * meestel 73 ● Kõneldavad keeled: saksa, türgi, taani, balkani ● Valdavad usundid: Luterlus, Roomakatoliiklus ● Tööhõive riigis: Tööjõulisi 43,5 miljonit, töötus 7,5% Kliima ● Parasvööde ● * mandriline & mereline kliima ● Keskmised temperatuurid: ● * talvel 1 °C *suvel 17 °C ● Aastas sajab ca 970 mm ● Min temperatuur: -25°C ● Max temperatuur: 39°C Veestik ● Jõed: tähtsaim Rein, Elbe, piirijõgi Oder, Ems, Weser ja lõunaosas Doonau ● Järvi on Saksamaal vähe ● On olemas avatus merele ja ookeanile
Eesti põllumajandus, metsandus ja kalandus. Käes oleval teemal vaatleme Eesti põllumajanduse, metsanduse ning kalandusega seotud teemasid. Nende kasutuslevikut Eestis, importi, eksporti jne. · Põllumajandus Põllumajandusliku maana on Eestis kasutusel ligi 1,5 miljonit ha, mis moodustab kokku 32 % pindalast.Ta jaguneb haritava maa ja loodusliku rohumaa vahel. Eesti põllumajandus tööhõive moodustab koos kalanduse ja metsamajandusega 2011.a seisuga 4,4%. Tähtsaimad põllukultuurid on nisu, kaer, rukkis, oder, kartul, suhrupeet. Tähtsaimad loomakasvatus saadused on muna, liha, piima ja vill. Eesti on teada tuntud transiidimaa, me oleme nagu vahendajad. Eestile on suureks kahjuks see, et me impordime mitmeid tooteid nt puuviljad ja villa, kuna meil on kõik see tegelikult siin kohapeal olemas. Mis meil see välja ja mis teistel see sisse. Kuigi kvaliteet on sama, või isegi parem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
