· Tähelepanu hälbimine · Mõttelaiskus (ei vaevu olema pikemalt kuulaja rollis) · Vastuvõtja paneb tähele vaid ootuspärase teemaga seotud informatsiooni, naaberteemade kohta antav informatsioon jääb tähelepanuta, ununeb kohe. · Vastuvõtja keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale (sõna, väide). · Omaenda "superesinemise" ettevalmistamine. Psühholoogiline barjäär: · kahtlev hoiak · eelarvamuslik suhtumine · otsene antipaatia Akommunikatiivsus Suutmatus saavutada emotsionaalset või intellektuaalset kontakti teiste inimestega. Avaldub korduvates mõistmishäiretes, võimetuses avada inimestele oma sisemaailma. Seda saadab üksindus- ja võõrandumistunne, sotsiaalsete sidemete püsimatus, haprus.
tunneb kaasa sotsiaalabi vajavale inimesele ja seetõttu ta seda abi pakkuda soovibki. Eetika alla kuulub minu arvates ka tolerantsus. Tolerantsus näiteks erivajadustega inimeste vastu. Tolerantsus kodutute vastu. Loomulikult on sotsiaaltöö eelduseks sotsiaalabi vajavate inimestesse normaalselt suhtumine. Kui tuua veel näiteid kodututest, siis eetiline on ka eelarvamustevaba suhtumine. Sotsiaaltöötaja suhtumine kodututesse ei tohiks kindlasti olla eelarvamuslik, näitkes selline, et kodutu on igal juhul ise süüdi oma olukorras. Eetika kuldreegelgi ütleb, et meie käitumine on eetiline, kui me käitume teistega nii, nagu tahaksime, et teised meiega käituvad ning keegi ei taha, et nendesse suhtutaks eelarvamulikult. Kui sotsiaaltöötaja suhtuks nii kodutusse, ei leiaks ta võibolla põhjust kodutule ka sotsiaalabi pakkuda ja sel juhul kaoks sotsiaaltöö mõte üldse ära. Samamoodi rääkides võlgade või mõne muu
teooriatest ja näidetest. Autori arvates on eelarvamus fikseeritud, ettevalmistatud hoiak, mida rakendatakse objekti suhtes, hoolimata selle individuaalsusest või loomusest. Inimestel on pea iga asja kohta oma eelarvamus, mis on kujunenud inimese elu ajal läbi elatud kogemustest. Pean selle väitega nõustuma. Meil on kõigil iga asja peale oma eelarvamus. Autor tõi väga hea näite Adorno põhjal. Ehk siis teatud tüüpi inimestel on kasvatuse tagajärjel suurem kalduvus olla eelarvamuslik grupiväliste isikute suhtes. Näiteks teisest rahvusest inimesed. Meie eestlased oleme olnud raudse eesriide taga päris pika aja ja alles vene võimu välja minekul hakkasid eestlased rohkem reisima ja ise nägema millised on võõramaalased. Kes aga pole välismaalastega ise kokku puutunud ei oska ka ise öelda milline on üks või teine rahvus ning nendel isikutel on teatud sorti eelarvamused võõramaalaste kohta. Näiteks öeldakse, et prantslased on ülbed ja arrogantsed
nii siis, kui ta heasoovlikult toetas reformatsiooni esimesi võrseid, kui ka siis, kui ta teravalt mõistis hukka Lutheri tema õpetuste tõttu, kes näiteks õnnistas verist arveteõiendamist. Tõsi on see, et Erasmusel ei olnud Lutheri jõudu, aga tal ei olnud ka tema närkusi. Ta oli inimene, kes tõeliselt kehastas komplitseeritud, vastuolulise ja suure ajastu - Euroopa renessansiajastu humanistlikke ja valgustuslikke tendentse [kallakuid]. Ta kuulutas ette uut mõtlemisstiili, mis ei ole eelarvamuslik, vaid kriitiline, kainelt teadlik nii omandavate tõdede väärtustest kui ka suhtelisusest. Ta rajas uue humanitaarteaduse, mis mõistab ja võtab omaks kogu selle ideede rikkuse, millele tõeline tsivilisatsioon ainult saabki tugineda. Ta oli lõpuks uue kultuuri hingeks, mis teadlikult ja järjekindlalt seab esiplaanile inimliku ja kõik selle, mis soodustab inimmõistuse, tunde ja tahte vaba arengut. Ja kuivõrd
tarvitanud neid. Gruppide välimus oli lausa kultuslik. Kes seltskonda kuuluda tahtis, pidi sarnanema. Hipid valisid Dahabi piirkonna 60ndatel ja 70ndatel oma paradiisirannaks, kus koos puhkamas ja pidutsemas käidi. Hipiliikumise levikust üritasid kasu saada massimeedia ja tootjad. Seda võib nimetada tõelise hipiliikumise väljasuretajaks, kuna hipid olid elanikkonna kiht, kes tahtsid erineda, mitte massi sekka ära kaduda. Avalikkuse esialgselt eelarvamuslik suhtumine asendus kasusaamissooviga: üksteist reklaamiga üle trumbates hakati kõikjal müüma hipistiilis ehteid, rõivaid, heliplaate jne. Seitsmekümnendatel alanud majandussurutis tõi kunsti ja kultuuriellu uusi tuuli. Muutusid meeleolud, inimesi tabanud kahtlused ja kainenemine ja peremured sundisid paljusid loobuma kommuunielust ja romantilisest vaesusest. Hipiliikumisest sündinud kasutegur on sealtmaalt alguse saanud tugevdatud huvi ökoloogia vastu,
see tööotsinguil suureks plussiks. Paljugi oleneb firmast, kus juhiabi tööd teeb ning milliste välismaiste klientidega enim suheldakse, nõutakse siis just seda keele oskust. Kui tegu on välismaalt tulnud kliendiga, siis peaks juhiabi austama tema rahvuslikke ja religioosseid eripärasid, kindlasti ei tohiks ta klienti solvata tema uskumuste pärast. See jätab välismaisele kliendile halva maine organisatsioonist. Juhiabil ei tohiks olla eelarvamuslik inimene, vaid ta peaks olema kõikide klientidega sõbralik, viisakas ning korrektne, olenemata kliendi välimusest, rahvusest, usulisest kuuluvusest, nahavärvist. Leian, et juhiabil peaks olema üsnagi lai silmaring ning teadma rohkelt kõneainet pakkuvatest majandus ning poliitilistest uudistest. Arvan, et juhiabi töökohal peaks olema inimene, kes tunneb ja teab, et ta tahab seda tööd teha ning tuleb igapäevaselt tööle rahulolevalt
tarvitanud neid. Gruppide välimus oli lausa kultuslik. Kes seltskonda kuuluda tahtis, pidi sarnanema. Hipid valisid Dahabi piirkonna 60-ndatel ja 70-ndatel oma paradiisirannaks, kus koos puhkamas ja pidutsemas käidi. Hipiliikumise levikust üritasid kasu saada massimeedia ja tootjad. Seda võib nimetada tõelise hipiliikumise väljasuretajaks, kuna hipid olid elanikkonna kiht, kes tahtsid erineda, mitte massi sekka ära kaduda. Avalikkuse esialgselt eelarvamuslik suhtumine asendus kasusaamissooviga: üksteist reklaamiga üle trumbates hakati kõikjal müüma hipistiilis ehteid, rõivaid, heliplaate jne. Seitsmekümnendatel alanud majandussurutis tõi kunsti- ja kultuuriellu uusi tuuli. Muutusid meeleolud, inimesi tabanud kahtlused ja kainenemine ja peremured sundisid paljusid loobuma kommuunielust ja romantilisest vaesusest. Hipiliikumisest sündinud kasutegur on sealtmaalt alguse saanud tugevdatud huvi ökoloogia vastu, soorollide
Kokkuvõte loetud raamatust äärmiselt sümpaatne poiss. Kuigi osad tegelased on loomad on nad väga inimlikke omadustega. Raamat on täis põnevaid hetki, saladusi ja intriige. Seda raamatut on raske käest ära panna. Täiskasvanuna ma märkan selles loos rohkem detaile ning näen asju veidi teise nurga alt. Siin on juttu taunitavatest tegudest nagu alkoholi tarbimine. Me näeme ka seda kuidas võim rikub inimesi ja kui madalale nad on valmis langema oma soovide täitumise nimel, kui eelarvamuslik on valitsus. Ka seda, et tegelikult ei pea Lollidemaad kaugelt otsima, see on meie ümber ja igaüks meist võib langeda valede ja petturite ohvriks. Soovitus: Ma soovitan seda raamatut ettelugemiseks juba 4-5 aastastele lastele. Laps peab varakult selgeks õppima, et hea võidab kurja. Selles vanuses ta juba oskab esitada küsimusi ja tema mõttemaailma on veel võimalik mõjutada. Laps on nagu plastiliin ja see sõltub meist vanematest,
tarvitanud neid. Gruppide välimus oli lausa kultuslik. Kes seltskonda kuuluda tahtis, pidi sarnanema.Hipid valisid Dahabi piirkonna 60-ndatel ja 70-ndatel oma paradiisirannaks, kus koos puhkamas ja pidutsemas käidi. Hipiliikumise levikust üritasid kasu saada massimeedia ja tootjad. Seda võib nimetada tõelise hipiliikumise väljasuretajaks, kuna hipid olid elanikkonna kiht, kes tahtsid erineda, mitte massi sekka ära kaduda. Avalikkuse esialgselt eelarvamuslik suhtumine asendus kasusaamissooviga: üksteist reklaamiga üle trumbates hakati kõikjal müüma hipistiilis ehteid, rõivaid, heliplaate jne. Seitsmekümnendatel alanud majandussurutis tõi kunsti- ja kultuuriellu uusi tuuli. Muutusid meeleolud, inimesi tabanud kahtlused ja kainenemine ja peremured sundisid paljusid loobuma kommuunielust ja romantilisest vaesusest. Hipiliikumisest sündinud kasutegur on sealtmaalt alguse saanud tugevdatud huvi ökoloogia vastu, soorollide vabam
MÕISTED: · Identiteet Ühtekuuluvustunne, samastumine mingi grupiga väärtuste põhjal. Inimest seob oma grupiga identiteet. 2 · Sotsialiseerumine Pidevalt kasvamise ja arenemise kõrval toimuv protsess, mille käigus omandatakse väärtused.(Põlvkonnad jaotatatakse selle põhjal, nt. Samal ajal koolis või ülikoolis käinud. Kool on üks tähtsamaid sotsialiseerumise kohti.) · Stereotüüp Eelarvamuslik ettekujutus, tavaliselt negatiivne. Inimest seob teiste gruppidega stereotüüp. Selline suhtumine aitab tugevdada sidemeid oma grupiga (Näiteks Hitler õhutas viha juutide vastu, et liita sakslasi tugevamalt ühtseks grupiks). Paljudesse rahvustesse, eriti naaberriikidesse suhtutakse eelarvamusega(Eestlase soomlased etc.). · Mobiilsus Liikumisvalmidus · Geert Hofstede saksa kirjanik, kelle põhi aineks on rahvuslike ja organiseeritud
Hoiakutega seostuvad väärtused Hoiaku kujunemine Täna nähtav hoiak on kokkuvõte inimese senistest elukogemustest. See on selline nagu ta kellelgi parajasti on, seda ei pea, aga saab omakorda käsitleda hinnanguliselt. Hinnanguline suhtumine aga on põhiliselt hoiakutega töötavale liiklusohutuse spetsialistile sama hukatuslik, kui eelarvamusliku hoiaku omanikule. Eelarvamuslik inimene kasutab vaid valitud hulka informatsiooni, mis mahub tema hoiaku kohase lubatavuse piiridesse ja välistab või lausa mõistab hukka kõik alternatiivid Inimene on nii huvitatud maailmast reaalset ettekujutust omama ja tulemuslikult tegutsema, et korrigeerib ise läbi elu minnes pidevalt oma hoiakuid. Põhiliseks tagasiside andjaks on talle tema enda käitumise tulemuslikkus, aga ka teiste
võimu kehtestada. Samas aga üksikud venelastest tegelased olid teoses sümpaatsed, näiteks lahke õunavenelane ja õpetajahärra Belinski. Samuti oli ebameeldivaid venelasi, näiteks Riia kooli õpetajad, kes sümboliseerisid venestamise pealesurumist. Seega ei saa väita, et venelane kui inimene oleks ebasümpaatne olnud, vaid pigem see suhtumine, need võõrad ideed, mille osad neist kaasa tõid. Ka tänapäeva Eestis on rahvusvähemused kaasa toonud võõraid ideid, sellest ka eelarvamuslik suhtumine. Enne kui Aurel leiab oma tee ehk lõpliku pöördumise Saksamaale (,,... siis tundus Aurelile, nagu oleks ta pärast aastasadu kestnud eksirännakuid taas koju pöördunud, nagu süleleksid teda kindlalt ja tugevalt emakäed."), peab ta maha võitluse baltisaksa õiguste ja ennekõike enda leidmise nimel. Kuna baltisakslased seisid tol ajastul mitme tule vahel, siis on arusaadav ka seisukohtade paljusus. Vegesack on vaadete mitmekesisust edastanud peamiselt Aureli
saaksid neid rakendada. e) 2 Mul on võime viia asju lõpuni ja see on üks minu isiksuse omadusi, mis muudab mind tulemuslikuks. f) Olen hea inimeste tundja ja mul on kerge mõista kuidas grupp või tema liikmed ennast tunnevad. g) 3 Tunnen kiiresti ära tuttavad situatsioonid ja tean, mida nõuab neis töötamine. h) 2 Olen võimeline looma ratsionaalseid ja argumenteeritud tegevuste alternatiive ilma et oleksin kallutatud või eelarvamuslik. i) Olen nõus olema ajutiselt ebapopulaarne, kui see aitab kaasa mõistlike tulemuste saavuitamiseks. II. Minu nõrgaks küljeks meeskonnatöös on: a) Ma ei tunne ennast kindlalt, kui meeskonna tegevus ei ole hästi struktureeritud, kontrollitud ja juhitud b) Mul on kalduvus toetada ja minna kaas teiste ideedega, mis tunduvad õiged ja kohased ka siis kui see ei ole meeskonna poolt läbi arutatud
ökoloogiline lähenemisnurk tajule ja toimingutele. Selle suuna rajajaks oli James J. Gibson. Tajus on esindatud eelkõige keskkonna (metsa, põllu, tänava, kabineti jmt) nn võimalused (affordances )- see, mida üks või teine objekt, ese, selle omadus võimaldavad teha, kuidas neid saab kasutada, mida neilt oodata. · Võites kiiruses, võrreldavuses ja universaalsuses, kaotame paraku nüansirikkuses, täpsuses ja riskime olla eelarvamuslik või ebaobjektiivne. Inimese tajus on oluline koht täita ka kindlatel üksikomadustel ja tunnustel nagu näol, zestidel, kõnnakul, kõnel, kehaehitusel, aga ka välistel tunnustel nagu kosmeetika, riietus jne. Püsiomadusteks on intelligentsus, iseloom, füüsiline võimekus jne. · Kulmutõstmine, kõõrdpilk, ninasõõrmete avamine, huultetorutamine, pilkkontakt, lõua etteajamine, simade kissitamine, autokontakt(st muiudgi iseenda, mitte suvalise auto
1) Meie-nemad 2) Enne/praegu-pärast Maine Hinnang kuuluvusväärtuse põhjal. Seda mõõdab hindaja enesehinnang. Manipulatsioon Kaitsev kontseptsioon, et publik on vastane. Massipsühhoos Kollektiivne hüsteeria Meelelaad Sallivuse ja kriitilisuse alusel moodustuv meelsuse tüüp. 1) Salliv ja kriitline - skeptitsism 2) Salliv ning anduv - tolerantsus 3) Sallimatu ning anduv- fanatism 4) Sallimatu ning kriitiline - maailmavaade Meelsus Eelarvamuslik ent püsiv psüühiline seadumus. Meie-tunne Mitteratsionaalne kuuluvusvajaduse rahuldus. Must propaganda PS ühitab oma Propagandasõnumi vastase autorikujundiga. Oportunism Lõppeesmärgi eiramine hetkekasu nimel. Objektiveering Tegevus, mille tulemusel sümbol omandab konkreetse kuju.
Möödunud aasta pahameelele tagasi vaadates on esitatud ka küsimus: kas harjumuspärane, parlamentaarne otsuste tegemise viis on end ammendanud? Kogemused mujalt ja läbi ajaloo paraku näitavad, et igal rahvahääletustel ei võida tingimata õiglasemad ja inimlikumad väärtused, nagu selle pooldajad loodavad. Rahvahääletus võib toetada surmanuhtluse taastamist, vähemuste õigusetust, hariduskulude kärpimist. Tuletagem meelde, kuidas kümme aastat tagasi Prantsusmaal osa inimeste eelarvamuslik suhtumine idaeurooplastesse keda sümboliseeris Poola torulukksepp otsustas referendumi tulemuse. Sestap ongi esindusdemokraatia olnud edukas: valitud saadikud peavad võtma vastutuse, peavad julgema hääletada riigi ja rahva huvides ning eirata kohati ülesköetud populismi. Küll aga peame tõsiselt mõtlema sellele, kuidas langetada edaspidi otsuseid nii, et kõigi huviliste arvamused ja mured oleksid mitte ainult ära kuulatud, vaid ka arvesse võetud.
Gruppide välimus oli lausa kultuslik. Kes seltskonda kuuluda tahtis, pidi sarnanema. Hipid valisid Dahabi piirkonna 60-ndatel ja 70-ndatel oma paradiisirannaks, kus koos puhkamas ja pidutsemas käidi. Hipiliikumise levikust üritasid kasu saada massimeedia ja tootjad. Seda võib nimetada tõelise hipiliikumise väljasuretajaks, kuna hipid olid elanikkonna kiht, kes tahtsid erineda, mitte massi sekka ära kaduda. Avalikkuse esialgselt eelarvamuslik suhtumine asendus kasusaamissooviga: üksteist reklaamiga üle trumbates hakati kõikjal müüma hipistiilis ehteid, rõivaid, heliplaate jne. Seitsmekümnendatel alanud majandussurutis tõi kunsti- ja kultuuriellu uusi tuuli. Muutusid meeleolud, inimesi tabanud kahtlused ja kainenemine ja peremured sundisid paljusid loobuma kommuunielust ja romantilisest vaesusest. Hipiliikumisest sündinud kasutegur on sealtmaalt alguse saanud tugevdatud huvi
teistest · Tuntakse enda väärtust ja leitakse, et ka teistel on neile midagi head pakkuda · Koostöös tegutsetakse ülesehitavalt ja konstruktiivselt. · Vastutusvõime ja hea konfliktitaluvus. 68 Mina olen OK sina ei ole OK · Teisi süüdistatakse,mõistetakse hukka või halvustatakse · Teistest üritatakse ruttu lahti saada neid näiteks solvates või alandades · Halb teenindus solvab ja ärritab neid väga · Jäik ja eelarvamuslik suhtumine 69 Mina ei ole OK sina oled OK · Ei tunta end teistega võrdsena vaid abitu ja küündimatuna · Sageli eneseusalduseta ja depressiivsed · Takerdutakse võimukate persoonide külge või üritatakse vältida teisi inimesi 70 Mina ei ole OK sina pole OK · Inimesel on vähe energiat ja puudub initsiatiiv · Ükskõiksus, osavõtmatus, lootusetus ja tugev negatiivsus
· Teisi süüdistatakse,mõistetakse hukka või · Ei tunta end teistega võrdsena vaid abitu ja halvustatakse küündimatuna · Teistest üritatakse ruttu lahti saada neid · Sageli eneseusalduseta ja depressiivsed näiteks solvates või alandades · Takerdutakse võimukate persoonide külge · Halb teenindus solvab ja ärritab neid väga või üritatakse vältida teisi inimesi · Jäik ja eelarvamuslik suhtumine 69 70 Mina ei ole OK sina pole OK Psühholoogilised põhihoiakud · Inimesel on vähe energiat ja puudub · Enamasti on tegu kõigi nelja hoiaku initsiatiiv kombinatsiooniga, kus üks domineerib
• Kirik on inimese ja ühiskonna õiglustunde võimas kujundaja • Mulle meeldib kirikus käia, ma saan sealt tuge ja õigeid mõtteid • Mulle meeldib kirik sõbraliku ja toetava õhustiku pärast • Kirik õpetab õigeid asju, kuid teatud piirangutega • Ma usun headusse ja siirusesse ka ilma kiriklike tseremooniateta • Tundub, et liiga palju raha läheb kirikule • Kirik esindab liigselt vanu dogmasid ja keskaegseid arusaamu • Kirik on ahne ja eelarvamuslik • Ma arvan, et kirik on ühiskonna parasiit LOUIS GUTTMAN’I, EMORY BOGARDUS’E SKAALAD • Guttmani kumulatiivne skaala (1944): unidimensionaalsete nähtuste mõõtmiseks. • Kumulatiivsus: eeldus, et valik tähistab ka järgmiste skaalapunktide aktsepteerimist. Näide: palju nõus aastas annetama? • Guttmani rakendus: Bogarduse sotsiaalse distantsi skaala. Kaugele lubatakse teistsuguseid? Näited. BOGARDUSE SOTSIAALSE DISTANTSI SKAALA NÄIDE
teistest · Tuntakse enda väärtust ja leitakse, et ka teistel on neile midagi head pakkuda · Koostöös tegutsetakse ülesehitavalt ja konstruktiivselt. · Vastutusvõime ja hea konfliktitaluvus. 68 Mina olen OK sina ei ole OK · Teisi süüdistatakse,mõistetakse hukka või halvustatakse · Teistest üritatakse ruttu lahti saada neid näiteks solvates või alandades · Halb teenindus solvab ja ärritab neid väga · Jäik ja eelarvamuslik suhtumine 69 Mina ei ole OK sina oled OK · Ei tunta end teistega võrdsena vaid abitu ja küündimatuna · Sageli eneseusalduseta ja depressiivsed · Takerdutakse võimukate persoonide külge või üritatakse vältida teisi inimesi 70 Mina ei ole OK sina pole OK · Inimesel on vähe energiat ja puudub initsiatiiv · Ükskõiksus, osavõtmatus, lootusetus ja tugev negatiivsus
hoiaku objekti suhtes. Samas viitab Sats (2004) Krechi, Crutchfieldi ja Ballachey antud definitsioonile hoiakute kohta, mille järgi on hoiakud kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid, emotsionaalsed läbielamused ning sotsiaalsete subjektide suhtes poolt või vastu tegutsemise tehnikad. Satsi (2004) arvates tuleks vahet teha eelarvamusel ja hoiakul. Tema arvates on eelarvamus fikseerunud, ettevalmistatud hoiak. Eelarvamuslik suhtumine kellesegi ei luba tema hindamisel kaaluda alternatiivseid võimalusi ega seletusi, pigem on teise isiku hindamise tulemus ette ennustatav ja otsustatud mõne suvalise tunnuse alusel, mida objekt omab. Kuulmislangusega laps tunneb end tavaklassis erinevana, kuna kannab kuulmisabivahendeid ning tema jaoks võib olla suhtlemine eakaaslastega raskendatud (Reilson, 2005). Mitmed autorid (Reilson, 2005; Tvingstedt, 1993 jt.) arvates on oluline õpetajapoolne positiivne ja toetav
piirkonnas. Toimib toniseerivalt kõigile, kes kergesti külmetuvad. Stimuleerib aeglustunud vereringet. (Verner- Bonds. L . 2003) Punase vastandid · Häving (Verner- Bonds. L . 2003) 13 Punase positiivsed võtmesõnad · Ülemus · Resoluutne · Võitlev · Jõuline · Töökas · Lugupidav (Verner- Bonds. L . 2003) Negatiivsed võtmesõnad · Brutaalne · Ihar · Eelarvamuslik · Karm · Kangekaelne · Ebaaus · Türanniseeriv (Verner- Bonds. L . 2003) 3.3 Valge Valge on universumi mõistlikuse vaimu hiilgus . Valge on ülim puhtus. Tema põhiolemuse moodustab tõik, et valges on kõik värvused võrdsed. Valgele on omane ülim usk, mida ta ammutab mõistuslikkusest. Ta võib esile tuua lootust, kuid negatiivsena on valge iseenda suurim vaenlane. Valge on reibas ja vilka liikuvusega sestap tõmbab teda ratsionaalsete ja
eluvaldkondades võrdselt teistega. Puudega inimesel peab olema võimalik õppida, töötada, valida elukohta, veeta vaba aega samamoodi, nagu kõigil teistel inimestel. (Roosental, 2003). Kirjanduses on andmeid, et puuetega inimesed on oma puude tõttu teistest halvemas olukorras: paljud kohad on neile füüsiliselt ligipääsmatud, kulutused teenindusele, rehabilitatsioonile, abivahenditele, haridusele, kultuurile jms. on suured ning kaaskodanike suhtumine sageli eelarvamuslik (Pedak, 2006). Füüsilised, psühholoogilised, emotsionaalsed või kognitiivsed puuded on sageli sünonüümiks sotsiaalsele isolatsioonile ja võimalustele teha tegevusi (Whiteford, 2006: 236). Eeldades, et puuetega inimesed on teistest halvemas olukorras, otsitakse vastust, kas tegevustest kõrvalejäämine on seotud sellega, et paljud kohad on neile füüsiliselt ligipääsmatud, et tegevustes osalemine nõuab
Aga nendeta ei saa ju kuskil hakkama. Ei oska aga arvata, kui palju neid 17 abivahendeid kasutatakse läbirääkimistes, probleemide lahendamisel organisatsioonis, tähtsate otsuste tegemisel. 4. Arvutisuhtluse psühholoogilised ja sotsiaased mõjud Millised on arvuti kui suhtluse vahendaja peamised psühholoogilised mõjud inimestele? 18 Segavaks faktoriks on inimeste eelarvamuslik suhtumine. Arvuti ekraanile tuleb tekst, mis on impersonaalne. Selle teksti taga ei nähta teist inimest. Samuti nagu e-postiga saadetud kirjal puudub käsitsi kirjutatud kirjale omane personaalsus. Paljusid segab arvuti ja temaga edastatava teate liiga 'tehniline' iseloom. Arvutisuhtluse areng on tugevalt mõjutanud suhtlust grupis. Varem, kui grupisuhtlus (näiteks kaastöötajate vahel) toimus tavalise posti teel ja ringlevate märgukirjadena, oli selge,
autoriteetsete inimeste käitumist (sotsiaalse tõenduse printsiip). Hoiakute mõju käitumisele. Tänapäeval nähtav hoiak on kokkuvõte inimese senisest elukogemusest. See on selline nagu kellelgi parajasti on, seda ei pea aga saab omakorda käsitleda hinnanguliselt. Hinnanguline suhtumine aga on põhiliselt hoiakutega töötavale liiklusohutuse spetsialistile sama hukatuslik, kui eelarvamusliku hoiaku omanikule. Eelarvamuslik inimene kasutab vaid valitud hulka informatsiooni, mis mahub tema hoiaku kohase lubatavuse piiridesse ja välistab või lausa mõistab hukka kõik alternatiivid. Hoiakute mõju käitumisele võib olla väga tugev ja väga nõrk. Hoiak kui molekul sisaldab nii kognitiivseid kui ka afektiivseid representatsioone. Hoiaku afektiivses komponendis sisaldub automaatne käitumisvalmidus. Hoiak, kui ennustus ootus-väärtus mudel. Hoiaku moodustavad uskumused objekti ja tagajärgede
unustatakse kohe. Jäiga ootusmudeliga kuulajat võiks võrrelda aardekütiga, kes peidetud varandust otsides ei oska hinnata neid aardeid, mis ta teele juhuslikult ette satuvad. · Keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale (sõnale, väitele). · Omaenda supperinimese identiteedi valmistamine. · Psühholoogiline barjäär: kahtlev hoiak kommunikaatori asjatundlikkuse suhtes; eelarvamuslik suhtumine või otsene antipaatia teabe lähetajasse. Kõik ülaltoodud suhtlustõkked võivad arvatuil eri viisidel omavahel kombineeruda, kasutades vahel igati kasuliku teabe vastu viimase huvisädeme. Keskne suhtlushäire aktualiseerib alatasa ka seeria teisi. Millega seda seletada? Üheks põhjuseks on inimese vaistlik kogetiivne kaitse tarbetu, liigse, kahtlase väärtuse kohta kipub seeläbi olema tihti absolutiseeriv: tarbetu või hinnaline (Kidron 1986: 30-32).
Rosenthali ja Jacobsoni(1968) uurimusest selgus, et algklassides võivad õpetajate eelarvamuslikud ootused üsna oluliselt mõjutada õpilaste üldvõimete arengut. Selliste eelarvamuslike ootuste iseennast teostavat ja võimendavat mõju õpilaste arengule nim Pygmalioniefektiks. Hilisemad uurimused näitasid, et see efekt avaldub nii negatiivselt kui positiivsel kujul ainult kindlates olukordades. Brophy ja Goodi (1997) käsitluse kohaselt ilmneb see efekt vaid siis, kui õpetajal on eelarvamuslik hoiak ja tendentslik suhtumine mõnedesse õpilastesse, kui ta kohtleb õpilasi vastavuses nende hoiakutega ja edastab selgelt oma ootusi õpilastele ning kui õpilased võtavad omaks õpetaja edastatud ootused ja hakkavad käituma vastavuses nendega. 12. Mida kujutavad endast üldistamine ja ülekanne õppimisel. Millised võtted aitavad kaasa õpitu üldistumisele ja ülekandele? (5.1) Õppe
Samas on hoiak kui niisugune midagi väga inimlikku ja loomulikku. Võime öelda, et meil on kõige suhtes, millega oleme kokku puutunud, mingi suhtumine. Eelarvamuse eripära seisneb negatiivses põhjendamatus, tegelikkusele mittevastavas suhtumises. Eelarvamuse puhul ei rajane suhtumine reaalsetel kontaktidel, vaid põhjendamatul arvamusel. Seesuguse arvamuse tõttu on üsna raske saavutada teise osapoolega kontakti ja saada põhiküsimuse suhtes mingit selgust või seisukohta. Eelarvamuslik suhtumine on tegelikkusest sõltumatu. Konflikti puhul on eelarvamuse sihtgrupiks teine osapool. Mida teine ka ei tee, see tundub ikkagi olevat vaenulik, ebapädev, poolik, riukalik ja kahtlustäratav. Eelarvamused kujunevad erisugustel põhjustel. Üldistatult võib öelda, et eelarvamused tekivad ressursside jagamisel, kujunevad välja lapsepõlves või õpetatakse meile selgeks kaaslaste poolt, kelle sekka me kuulume. Kindlasti on veel põhjusi, näiteks isiklikud
5. Sotsiaalkindlustuses ja sotsiaalpoliitikas Kõige suurema tähelepanu all on sooline diskrimineerimine, s.h. 1. Osalusmäär otsustamisel 2. Staatus ja palk tööturul 3. Tasustatud ja tasustamata tööde jagunemine Diskrimineerimine tööturul: Tööhõivega seotud diskrimineerimine - töölevõtmine, töölt vallandamine või koondamine; Ametialane diskrimineerimine – nn naiste ja meeste tööd, eelarvamuslik töö ja selle tegija ettekujutus; Nn. ‘klaaslae fenomen’, kus teatud gruppide esindajatel on raskem kui teistel saavutada kõrget ametiposti ning ebavõrdsusilmingud edutamisel. Palgadiskrimineerimine- samal ametikohal saavad töötajad erinevat tasu. Ebavõrdse töötasu probleem - samaväärse töö eest saadakse erinevat tasu. --- Diskrimineerimisteooriad: 1. Gary Beckeri diskrimineerimisteooria
eeltoodud tajuvigade puhul saab ,,tõe välja tuua" neljal moel: *inimsilma mitte usaldades ja seetõttu objektiivsemaid füüsikalisi mõõtmisi läbi viies Rsk veel 3 punkti Objektide äratundmist mõjutab oluliselt kontekst. Paar väikest välimuse muutust viib äratundmise protsendi 100%lt mingi paarikümnele. Plastiline opp näiteks. Kõrgemate kognitiivsete protsesside pettused tajumisel ja intellektuaalsetes otsustustes. Inimene on eelarvamuslik, hoiakute süsteem kaitseb tema harjumuspärast mina ja maailmanägemist, tõrjub seda, mis ei lähe sellega kokku. Hoiakumõjud (eelarvamused, stereotüübid, sotsiaalsed väärmüüdid, vale kui isiksuse adaptsioonimehanism); õigetest eeldustest implitseeritud väärjäreldused (teadlik valejäreldustele suunamine tajutava abil, nt manipulatsioonid reklaamis ja poliitilises propagandas (jokk)-konstrueerida väited nii, et
eeltoodud tajuvigade puhul saab ,,tõe välja tuua" neljal moel: *inimsilma mitte usaldades ja seetõttu objektiivsemaid füüsikalisi mõõtmisi läbi viies Rsk veel 3 punkti Objektide äratundmist mõjutab oluliselt kontekst. Paar väikest välimuse muutust viib äratundmise protsendi 100%lt mingi paarikümnele. Plastiline opp näiteks. Kõrgemate kognitiivsete protsesside pettused tajumisel ja intellektuaalsetes otsustustes. Inimene on eelarvamuslik, hoiakute süsteem kaitseb tema harjumuspärast mina ja maailmanägemist, tõrjub seda, mis ei lähe sellega kokku. Hoiakumõjud (eelarvamused, stereotüübid, sotsiaalsed väärmüüdid, vale kui isiksuse adaptsioonimehanism); õigetest eeldustest implitseeritud väärjäreldused (teadlik valejäreldustele suunamine tajutava abil, nt manipulatsioonid reklaamis ja poliitilises propagandas (jokk)-konstrueerida väited nii, et
Rosenthali ja Jacobsoni(1968) uurimusest selgus, et algklassides võivad õpetajate eelarvamuslikud ootused üsna oluliselt mõjutada õpilaste üldvõimete arengut. Selliste eelarvamuslike ootuste iseennast teostavat ja võimendavat mõju õpilaste arengule nim Pygmalioniefektiks.Hilisemad uurimused näitasid, et see efekt avaldub nii negatiivselt kui positiivsel kujul ainult kindlates olukordades. Brophy ja Goodi (1997) käsitluse kohaselt ilmneb see efekt vaid siis, kui õpetajal on eelarvamuslik hoiak ja tendentslik suhtumine mõnedesse õpilastesse, kui ta kohtleb õpilasi vastavuses nende hoiakutega ja edastab selgelt oma ootusi õpilastele ning kui õpilased võtavad omaks õpetaja edastatud ootused ja hakkavad käituma vastavuses nendega. Õppimise ja õpitava väärtustamise olulisus õpimotivatsiooni vormijana. Kuigi õpimotivatsioonis eduootust mõjutavad faktorid seostuvad
nägema peamiselt positiivset, negatiivseid omadusi ei märgata. Negatiivne oreool võimendub halb, hea jäetakse tahaplaanile, seda ei hinnata ega märgata. Sotsiaalse pretseptsiooni aluseks on mehhanismid, mis kindlustavad info defitsiidi tingimustes edu saavutamiseks vajaliku lihtsustamise, valiku ja kategoriseerimise. Võites kiiruses, võrreldavuses ja universaalsuses, kaotame täpsuses ja riskime olla eelarvamuslik või ebaobjektiivne. INIMTAJU PÜSIOMADUSTE SITUATIIVSETE ÄRATUNDMINE TUNNUSTE ÄRATUNDMINE KINDLA EMOTSIOONIDE SUUNITLUSEGA
peaksid nad üksteist sallima. 71 · Locke on seejuures hingelt moralist: kõike ei saa inimene iial teada. "meie intellektuaalseks vastutuseks on mitte teada kõiki asju, vaid ainult selliseid, mis puudutavad meie käitumist." Ehk moraali. Usk, mõistus ja moraal. · Inimene sünnib ratsionaalsena, kuid õpib kogu aeg olema eelarvamuslik. · Põhimõtteliselt võib eraisik tunda eelarvamust teiseusuliste (olgu kristlaste või paginate) suhtes, kuid ei tohi võtta temalt vara ega tarvitada vägivalda. "Kui keegi inimene eksib õigelt teelt, siis on see tema enda õnnetus, mitte sinule tehtud kahju; ega pea sa teda karistama ka selle elu asjade suhtes seetõttu, et sa arvad, et tema käsi käib halvasti tulevases elus." 4. Riigi ja kiriku eraldatus
oma tegusid nt Pärtliöö ja muude üksikute vana rezhiimi halbade näidetega, kuid nii monarhias kui katoliku kiriku tegevuses oli ka häid päevi...), 2. revolutsionäärid arvasid, et poliitika on etteennustatav, 3. iga teooria lihtsustab üle, muutub kogemuse väliseks ja ei sobitu kokku praktikaga. Burke pole ratsionalist, vaid empiirik ning seega vastandab praktilise tarkuse teoreetilisele teadusele. Instinktiivne, harjumuslik ja eelarvamuslik pole vastuolus mõistusega, on sellega koos, kuid seejuures on oluline, et õpetamatud ja loomulikud tunded on ülemad puhta mõistuse suhtes. Burke kui elitarist Inimesed ei ole loodud võrdseteks, suhete hierarhia ja ebavõrdsus on paratamatu, looduslik, loomupärane. Mõnedel lihtsalt on rohkem võimu kui teistel. Seisused inimühiskonnas on samuti loomupärased ja õiglased, nagu ka aadliseisuse soosimine. Ühiskonna eri kihtide ebavõrdsus ei takista kogu terviku ühtsust ja harmooniat
Kongruentsus- mittekongruentsus tuleneb lapsepõlvest. Igal inimesel ja eriti lapsel on tugev vajadus positiivse suhtumise, armastuse ja teiste poolse aktsepteerituse järele. Mõned vanemad muudavad positiivse suhtumise tingitavaks nad teevad lapsele selgeks, et temaga ollakse hea sel juhul, kui ta käitub nii, nagu vanemad seda soovivad. Vastasel juhul ei ole laps positiivset suhtumist "välja teeninud". Lapsel tekitab selline vanemate eelarvamuslik suhtumine arvamuse, et nad pole armastust väärt. Lapsed püüavad sellise negatiivse kogemuse minapildist eemaldada. Mõned lapsevanemad suudavad säilitada oma lapse suhtes tingimatu positiivse vaate on lapse vastu head vaatamata sellele, kas ta käitus hästi või halvasti. Neil lastel pole vaja oma mina-pildist midagi "välja jätta". Seega soodustab vanemate tingimatu armastus laste mina-kontseptsiooni suurt kongruentsust. Ja
annaabi.ee 
