Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused

Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on poliitika?

Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse
Eksamiküsimused

Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused
Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut , näiteks vaesus , tööpuudus, inimkaubandus , madal iive, alkoholism ja narkomaania , kuritegevus, rassi- ning etnilised konfliktid, rahvastiku vananemine jpm.
Selle üle, mis sotsiaalseid probleeme tekitab või kas mõned neist on fundamentaalsemad kui teised, võibki jääda vaidlema .
probleeme põhjustab vaesus,abitus,hälbivus(kas majanduslik, vaimne või füüsiline)
Kaks põhjuste ringi, mis tekitavad inimeste vahel ebavõrdsust:
inimeste võimed ja oskused
inimeste valikud (kui hästi ta oskab oma võimeid tööturul realiseerida)

EV Põhiseaduse eesmärgid
Põhiseadus loob raamistiku , millele peavad vastama kõik alamal seisvad seadused,
Põhiseadus annab seadusandjale siduvad suunised riigi põhikorra aluste kohta.
Eesti põhiseaduse üks alusprintsiipe on sotsiaalriigi põhimõte: riik peab looma eeldused selleks, et siin elavad inimesed saaksid võimalikult suurel määral kõiki oma põhiõigusi realiseerida ja täisväärtusliku liikmena ühiskondlikust elust osa võtta.
PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:
Riik ei tohi oma kodanikku hätta jätta ning peab hoolitsema nende kodanike eest, kes ei suuda ise endale elatist teenida ja tagama nende äraelamise.
Eesti Vabariigi põhiseaduse preambula sisaldab riigivõimu alustalade kõrval ka viidet riigi põhieesmärkidele ja põhiülesannetele. Nendeks on õiglase ühiskonna rajamine, sisemise ja välise rahu kaitse, praeguste ja tulevaste põlvede ühiskondliku edu ja üldise kasu arendamine ning eesti rahvuse ja kultuuri läbi aegade säilimise tagamine. Nii sisemise ja välise rahu kaitse kui ka praeguste ja tulevaste põlvede ühiskondliku edu ja üldise kasu arendamine riikliku eesmärgina sisaldus 1920., 1933. ja 1938. aasta põhiseaduse preambulas.
Riiklikud eesmärgid ja ülesanded ei sisaldu ainult preambulas, vaid on sätestatud ka väljaspool preambulat. Näiteks sisaldab Eesti Vabariigi põhiseadus väljaspool preambulat järgmisi eesmärke ja ülesandeid: loodusvarade ja loodusressursside säästlik kasutamine (§ 5), vanemate ja laste kaitse (§ 27 lg 4), erilise hoole lasterikaste perede ja puuetega inimeste eest (§ 28 lg 3), kutseõppe korraldamise ja tööotsijate abistamise töö leidmisel (§ 29 lg 3), ülesande pidada ülal vajalikul arvul õppeasutusi (§ 37 lg 2), ülesande luua esindus, kaitse, riiklik süüdistus ja seaduslikkuse järelvalve kohtumenetluses (§ 151).
Preambulas sätestab riikliku eesmärgina kõigepealt sisemise ja välise rahu kaitse. Lähtuvalt lepinguteooriast on riik tekkinud vabade ja võrdsete kodanike ühise tahteavalduse tulemusena, millega loobuti vastastikku eraviisilisest vägivallast ja loodi võimas moodustis, kellele usaldati vägivalla monopol. Kui mitte arvestada hädakaitset, on riik ainus, kes tohib legaalsel teel tarvitada vägivalda. Vastutasuks on riik lepingu järgi kohustatud kaitsma oma kodanikke sise- ja välisvaenlaste vastu. Esimesel juhul ähvardab oht nende üksikisikute poolt, kes ei pea kinni ühiskondlikust lepingust ja kasutavad illegaalset vägivalda. Sellest riiklikust eesmärgist võib tuletada riikliku korrakaitsefunktsiooni. Teisel juhul ähvardab oht väljastpoolt riigipiire mõne võõrriigi poolt. Sellest riiklikust eesmärgist tuleneb riigikaitsefunktsioon. Kokkuvõttes on niisiis tegemist riigi esimeste ja peamiste funktsioonidega tagada riigis kord ja pakkuda kaitset välisvaenlaste vastu.
Preambula sama lõige püstitab riigi ees teisegi eesmärgi – rajada riigikord, mis on pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus . Artur-Tõeleid Kliimann on avaldanud arvamust, et selle formuleeringuga on silmas peetud kollektiivseid lähtekohti vastandina liberaalsetele individualistlikele elementidele (Eesti iseseisvuse areng, Õigus 1935, lk. 49 [72]). 1992. aasta põhiseaduses on sel sättel tihe seos preambula kolmandas lõikes sätestatud õigluse ning põhiseaduse §-s 10 sätestatud sotsiaalse riigi põhimõttega. Selle eesmärgi konkreetsemateks väljendusteks võib pidada veel eelkõige põhiseaduse § 27 lg-d 1 ja 4, mille kohaselt on perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskondliku alusena riigi kaitse all, põhiseaduse § 28 lg 4, mille kohaselt on lasterikkad pered ja puuetega inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all, ning põhiseaduse § 37 lg-d 1, 2 ja 5, mis teevad riigile ülesandeks tagada lastele hariduse kättesaadavus.
Viimane eesmärk, Eesti rahvuse ja kultuuri läbi aegade säilimise tagamine, lisati Põhiseaduse Assambleel alles töö lõppjärgus rahvalt laekunud ettepanekute alusel (L.Hänni, teoses: Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee, lk. 761). Tegemist on uuendusega võrreldes varasemate Eesti Vabariigi põhiseadustega. Eesmärgi kajastusteks ja täpsustusteks põhiseaduse tekstis on eelkõige põhiseaduse §-d 6, 49, 51 lg 1, 52 lg 1, mis sätestavad eesti keele riigikeelena, õiguse säilitada oma rahvuskuuluvus, õiguse suhelda riigiasutustega eesti keeles ning eesti keele kui riigi sisemise asjaajamise keele. Eesti Vabariigi põhiseadus teeb riigile ülesandeks kaitsta eelkõige eesti keelt kui eesti kultuuri säilimise üht peamist eeldust . Põhiseaduse § 36 lg 3 sätestab iga eestlase Eestisse asumise õiguse. Ka seda sätet võib vaadelda kui ühte rahvuse säilimise garantii peegeldust. Lisaks võib rahvuse säilimise tagamise garantiidena vaadelda ka põhiseaduse § 27 lg-d 1 ja 4 ning § 28 lg 4, mis teevad riigile ülesandeks hoolitseda sotsiaalsete tagatiste abil tulevaste põlvede esindajate rohkuse eest.
Riiklike eesmärkide ja ülesannete täitmine on eelkõige adresseeritud seadusandjale. Tegemist on seadusandja kohustusega kujundada välja ja sisustada efektiivsed vahendid vastavate eesmärkide saavutamiseks. Riiklikest eesmärkidest ja ülesannetest ei tulene siiski õiguslikud, vaid poliitilised kohustused. Seega on tegemist pigem juhistega, mille täitmata jätmine toob kaasa parlamendi poliitilise vastutuse oma valijaskonna ees. Selle kõrval on eesmärke ja ülesandeid kui põhiseaduse jõuga printsiipe võimalik rakendada ka põhiseaduslikkuse järelvalves kohtute poolt piiri tõmbamisel individuaalsete õiguste ja vabaduste ning avalike huvide vahele. Tegemist on eelkõige abimeestega põhiseaduse ja teiste õigusaktide tõlgendamisel, kuid vaatluse alla võib tulla ka eesmärgile risti vastukäiva seaduse põhiseadusevastaseks tunnistamine.

Heaoluriik ( sotsiaalriik ) ja selle põhimõtted
Sotsiaalriigi põhimõte tähendab esmalt , et avaliku võimu ülesanne on soodustada igati seda, et need inimesed, kes suudavad praegu ise toime tulla, suudaksid seda ka edaspidi.
Seega tuleks olemasolevate valikuvariantide hulgast valida selline lahendus, mis võimaldaks võimalikult suurel hulgal inimestel ja eriti haavatavatel ühiskonna-gruppidel tulla toime iseseisvalt, ilma riigi abita .
Sotsiaalriigi printsiibi väljenduseks on sotsiaalsed põhiõigused:
õigused, mis aitavad kaasa , et inimväärikus oleks tagatud ka sotsiaalsete riskide kui paratamatuse realiseerumisel (nt töökaotus, haigus)
Seega:
sotsiaalsete põhiõiguste tagamise eesmärgiks on kindlustada inimestele inimväärikus ka sotsiaalsete riskide realiseerumisel
Allardt´i heaolukontseptsioon 1975
Heaolu on rajatud vajadustele ning heaolu tase tuleneb vajaduste rahuldamise tasemest:
omamine - vajadused, mis on seotud objektiivsete ja materiaalsete ressurssidega;
kuulumine - vajadused, mis on seotud sõpruse ja armastusega;
olemine - vajadused, mis on seotud enesemääramisega (identiteediga), käsitlevad
seotust ühiskonnaga.
Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet .
Elustandard - sissetulek, eluase, töö, haridus ja
tervis.
Elukvaliteet sõltub:
1) sotsiaalsetest suhetest pereliikmetega,
sõpradega, naabritega
2) eneseteostusest: sotsiaalne staatus, poliitilised ressursid ja võimalus vaba aja veetmiseks
Heaoluriigis kasutatakse võimu (poliitika ja haldusaparaadi abil) turujõudude toime mahendamiseks:

indiviididele ja peredele miinimumsissetuleku tagamiseks sõltumata nende varanduslikust seisust

suurendamaks indiviidide ja perede julgeolekut teatud sotsiaalsete probleemide puhul

tagamaks kodanikele nende sotsiaalsest kuuluvusest või klassist sõltumata teatud kokkulepitud hulk kindla kvaliteediga sotsiaalteenuseid
Heaoluriigi ideoloogia
Residuaalne mudel –

toetused/teenused (minimaalsed)

vastavalt hädavajadusele (vaesustestid)
Ümberjaotav (redistributiivne) mudel -
avalikud ressursid suunatakse abivajajatele läbi maksu- ja sotsiaaltoetuste süsteemi (töötu abiraha , puuetega inimeste toetused, toimetulekutoetused)
jätkub...
Institutsionaalne mudel – riigi sekkumine hüvede pakkumisel – otsesed avaliku sektori poolt pakutavad kaubad ja teenused ( tervishoid , haridus, sotsiaaleluasemed jm.) Richard Titmuss (1907-1973)
Sotsiaalse arengu ideoloogia: sotsiaalne sekkumise määr peab olema ühitatud majanduskasvuga
Heaoluriigi tunnused Catherine Jones Finer, 1999

efektiivne vabaturumajandus

kodanikuõigused (sõnavabadus, rahumeelsed protestiaktsioonid jms.);

poliitilised õigused (valimisõigus);

sotsiaalsed õigused (võrdsed võimalused sotsiaalkaitseks);

arenenud kodanikuühiskond (avaliku-, era- ja kolmanda sektori ühistegevus
riigi osalus heoluriigi kujunemisel
Paul Spicker, 2000

stabiilse majanduskasvu kindlustamine

inimõiguste kaitsmine

ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamine (ühiskonna tasakaalustatud areng, ebavõrdsuse/tõrjutuse vähendamine, sotsiaalne kaasamine)
heaolupoliitika ajalooline taust
Inglismaa esimene vaesteseadus 1553
Eristati abivajajate gruppe:
- vaestemajad-võimetud (vanad, orvud, kroonilised haiged)
- hooldekodud - vigastatud (invaliidid)
- parandusmajad -raiskajad (loodrid, hulkurid, joomarid) -
Elisabethi valitsemisaja Poor Law ( 1601 )
Rahukohtunik määrab igasse kihelkonda ametniku - vaeste järelvaatajad,

kes abistaksid neid, kes töötada ei suuda

ja aitaksid tööd leida neil, kes tööd teha suudavad.
Ametnikul oli õigus koguda nn kihelkonnamaksu,mida pidi maksma vastavalt oma varakusele.
Selle seadusega tekkisid esimesed sotsiaaltöötajad. 18. sajandil rakendus see seadus juba kogu riiki hõlmavalt.
Speenhamlandi süsteem 18.saj lõpus
Rahukohtunik määras vaesteseaduse alusel palgalisa, mis tõstis töötaja sissetuleku minimaalse toimetuleku piirini. See süsteem laienes ajapikku üle riigi, nii et selle rahastamiseks tuli otsida uusi maksuallikaid -näiteks omandimaksu.
Speenhamlandi süsteemi võib lugeda esimeseks katseks juurutada alampalka ja lisas vaesemaile võimalusi toime tulla.
Bismarcki programmi 4 elementi

Töö- ja tööõnnetuskindlustus

Tervisekindlustus

Töövõimetuspensionid

Vanaduspensionid
Programm pani aluse Euroopa korporatiivsele (tööpõhisele) heaolumudelile. Saksamaa sai
kaasaegse sotsiaalturvalisuse, homogeense rahva ja reformistliku töölisliikumise.
Bismarcki sotsiaalkindlustusest kasvas välja üks sotsiaalpoliitika mudel: sotsiaalkindlustus toimib töötasult makstavate maksude kaudu.

Nimeta olulisemad inimõigusalased rahvusvahelised dokumendid
Inimõigused on laiemad, tulenevad rahvusvahelistest õigustest ning neid tunnustatakse kogu maailmas
Inimõiguste kaitse maailmas on Euroopa Parlamendi absoluutne prioriteet .
Olulisemad dokumendid inimõiguste alal:

Inimõiguste ülddeklaratsioon (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 10. detsembril 1948);

Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 16. novembril 1966);

Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 16. novembril 1966);

Euroopa inimõiguste konventsioon (Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, vastu võetud Euroopa Nõukogus 4. oktoobril 1950);

Euroopa sotsiaalharta (vastu võetud Euroopa Nõukogus 18. oktoobril 1961).

Sotsiaalpoliitika kujunemine ja selle tekkepõhjused
Ajalooliselt peetakse sotsiaalpoliitika arengu tõukeks moderniseerimisprotsessi ja industriaalse ühiskonna teket.
Moderniseerimise areng ja riigi osakaalu kasv käisid käsikäes sotsiaalpoliitika arenguga.
Uute ühiskonnakihtide kaasamine poliitilisse otsustusmehhanismi.
Turu reguleerituse vajaduse ilmnemine. Turu reguleerimise nõuded keskendusid vabaturumehhanismide suutmatusele reguleerida sotsiaalseid probleeme.
Riigi haldusstruktuuride tugevuse kasv. Tugevama riigi teke ja sotsiaalpoliitika areng olid otseselt seotud.
Altruism . See fenomen on kõige raskemini analüüstav! Osaliselt arenes ennetav tervishoid altruistlikel motiividel, teiseks oli heategevusorganisatsioonidel oluline roll paljude sotsiaalteenuste arengus.
Mure ühiskonna sotsiaalse stabiilsuse pärast. Sotsiaalselt tõrjutud ühiskonnakihte peetakse ühiskonna stabiilsust negatiivselt mõjutavateks. Just sellelt pinnalt kerkisid algsed sotsiaalabiprogrammid, samuti ka algsed sotsiaalteenuste programmid
(tervishoiuprogrammid).
Mure rahvuse tugevuse ja arengu pärast. Enamikus Euroopa maades on rahvusriigi areng olnud tihedalt seotud sotsiaalpoliitika arenguga. Sotsiaalpoliitika on olnud teatud mehhanismiks rahvusliku ühtsuse saavutamisel.

Mida mõistame sotsiaalse sidususe/kaasatuse/tõrjutuse all, keda see eelkõige võib puudutada
Euroopa Liidu kontekstis käsitletakse sotsiaalset sidusust kui mõistet, millega kirjeldatakse ebavõrdsuse määra ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevust ühiskonnas.
Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki:
1. ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine

sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine.
Sotsiaalne kaasatus tähendab inimeste võimalust osaleda täisväärtuslikult ühiskondlikus elus, omada ligipääse ressurssidele ja teenustele, olgu nendeks siis näiteks:
1 võimalus tööd teha
2 saada sotsiaalkindlustushüvitisi ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid
3 omandada haridust
4 kasutada infotehnoloogia võimalusi
Sotsiaalne kaasatus on mitmetahuline protsess, kus lisaks sissetulekutele, mida käsitletakse peamiselt vaesuse kontekstis, on oluline osa ka sotsiaalsetel võrgustikel.
Tõrjutusena mõistetakse olukorda, kui inimestel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde
(näiteks võimalus tööd teha või ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele, tervishoiuteenustele, kultuurile ja vaba aja veetmise võimalustele või ka infotehnoloogiale ).
1970.-d - sotsiaalse tõrjutuse probleemid seonduvana elanikkonnagruppide madalatest
sissetulekutes lähtuva vaesusega(sissetulekuvaesus)
Deprivatsioon (ilmajäetus) - teatud ressursside nappus ning sotsiaalse sidususe puudumine
1990.aastatate algus - tõrjutus tähendab lisaks hulgaliselt muid probleeme:
raskendatud juurdepääsu haridusele,
kontaktide nõrgenemist või kadumist
ühiskonna, tõrjutud indiviidide ja gruppide väärtushinnangute ja käitumismallide muutumist jpm
Keda ähvardab sotsiaalne törjutus:
Sotsiaalse tõrjutuse spekter on tunduvalt laienenud ja võib mõjustada mitut tüüpi elanikkonnakihte:

keskklassi esindajad,

kestvalt madala sissetulekuga inimesed,

pikaajalise deprivatsiooni tõttu kannatavad inimesed

pikaajaliselt sotsiaalselt tõrjutud inimesed, kel puudub võimalus osaleda ühiskonnaelus riiklike sotsiaalkaitsesüsteemide nõrkuse ja sotsiaalametnike diskrimineerimise tõttu.
Ohutrendid:

Tehnoloogia -, majandus- ja finantssüsteemid muutuvad ja “võrgustuvad” (globaliseeruvad) väga kiiresti.

Regioonide majandusliku ja sotsiaalse arengu

ebaühtlus, kapitali kasvav kontsentratsioon

rahvusvahelisteks monopolideks ja tugevad sotsiaalse polariseerumise tendentsid.

Riigi vähene haldussuutlikkus.
Vananenud teadmised, oskused ja arusaamad viivad sotsiaalse mahajäämuseni ja tõrjutuseni.
Sotsiaalsed oskused, suutlikkus luua ja säilitada sotsiaalseid võrgustikke, suurendada indiviidide, gruppide sotsiaalset kaasatust.
Vaesus:
Vaesust sotsiaalse kaitse ja kaasatuse kontekstis ei tõlgendata üksnes rahaliste ressursside puudumisena, üha enam räägitakse materiaalsete ressursside puudumisest.
Vaesus iseloomustab ühiskonna sotsiaalset kaasatust. Näiteks, majanduslikult vaene inimene on sageli halvema tervisega, rahalises puuduses olevate perede lapsed jäävad sageli ilma heast haridusest, mis omakorda põhjustab vaesust.
2010 AASTA – VAESUSE VASTU VÕITLEMISE AASTA
Liikmesriigid leppisid kokku, et vaesuse ja tõrjutuse vähendamine tuleb võtta ühiseks eesmärgiks ning seetõttu seati sisse uue tööviis – avatud koordinatsiooni meetod ( Open Method of Coordination ehk OMC)
Teisisõnu, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse leevendamiseks lepiti kokku ühised sihtmärgid, kuid abinõud nendeni jõudmiseks saab iga liikmesriik ise valida.
Avatud koordinatsiooni meetod on Euroopa Liidu valitsemise üks uuenduslikke meetodeid .
Kasutatakse riikide omavahelist võrdlemist (benchmarking) ühiste eesmärkide poole liikumisel ja organiseeritakse üksteise kogemustest õppimist.
Kuidas tõsta teadlikust bseoses sotsiaalse kaasatusega:
Tegevuskavade täitmise jälgimine on üheks võimaluseks tõsta erinevate osapoolte teadlikkust vaesusest ja tõrjutusest ning selle mitmetahulisest olemusest.
Lisaks sellele on aruande koostamine üks võimalusi arendada tõrjutuse vähendamisele suunatud poliitikaid, mis leiaksid kajastamist järgmistes strateegilistes dokumentides .
Sotsiaalse kaasatuse veebilehekülg

Mis on poliitika? Nimeta poliitikavaldkondi.
Poliitika on inimeste tegutsemisviis eesmärgiga muuta midagi või kaitsta kedagi muutuste eest. Poliitikale vastandub administreerimise mõiste – administreerimine tähistab tehnilist otsuste elluviimist.
Poliitika on konfliktide lahendamise vahend ning põhimõtteliste otsuste langetamine.
Poliitika tähendab kokkulepitud väärtushinnangute alusel konkreetsete lahenduste valikut.
Poliitikat võib teha riigi, omavalitsuse ja organisatsiooni tasandil.
Poliitikat jaotatakse valdkondadeks ja alavaldkondadeks.

Sotsiaalpoliitika olemus ja eesmärgid
Sotsiaalpoliitika on otseselt ja eranditult poliitiliste süsteemide looming, mille mõistmiseks tuleb tutvuda valitsuse ideoloogiaga, eesmärkide, eeskujude ja põhimõtete ning bürokraatlike menetlustega.Poliitika on eelnevate otsustuste lõpptulemus.
Sotsiaalpoliitika on abinõude süsteem sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks.
See on riigi sekkumine ühiskondlikesse suhetesse, et tagada kodanike heaolu.
See on valdkond , mis seob endas erinevaid aspekte sotsioloogiast, politoloogiast, majandusest, õigusteadusest, psühholoogiast ja käitumisteadustest.
Sotsiaalpoliitika eesmärkideks (Marshalli järgi) on vaesuse kaotamine, võrdsuse tagamine ja heaolu maksimeerimine.
Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on ühiskondliku heaolu arendamine, mis toimub nii riigi valitsuse, maa- ja linnavalitsuste kui ka valdade haldusaladel.
Tagada inimestele sotsiaalne turvalisus
Kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu
Vähendada klassivastuolusid
Tagada õiglus ja võrdväärsus

Sotsiaalpoliitika mudelid
Sotsiaaldemokraatlik (paks riik)
Juhtmõtteks solidaarsus .
Peamine heaolu pakkuja on riik.
Sotsiaalhüvesid saavad kõik, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest .
Tasuta haridus, arstiabi, vajaduse korral sotsiaaltoetusi.
Kõrged maksud , enamasti astmeline maksusüsteem, mis vähendab majanduslikke lõhesid.
Skandinaavia
Liberaalne (õhuke riik)
2 põhiväärtust:
Inimesed on vabad ja võrdsed
Riigivõim sekkub kodanike ellu vähesem määral
Riigi ülesandeks on ei ole mitte heaoluteenuste pakkumine, vaid kõrge tööhõive ja ausa konkurentsi tagamine.
Madalad ja võrdsed maksud
Riigilt saavad toetust vaid väga vaesed ja pensionieas inimesed
Ameerika Ühendriigid

Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded sotsiaalpoliitika kujundamisel
Riigi kohustused:

otsesed hoolekandekohustused
soodustada vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet (PS §28)
riikliku sotsiaalkaitse poliitika väljatöötamine
tagada OVle piisavad rahalised vahendid neile pandud ülesannete täitmiseks

PS ei sätesta, kuidas omavalitsusi toetada!
Kov kohustused:

riiklikud ülesanded: sotsiaalstatistika, registrite pidamine,info edastamine poliitika kujundamiseks.
kohaliku elu küsimused
kohustuslikud kohaliku elu küsimused (nt sotsiaalabi ja –teenuste korraldamine)
vabatahtlikud kohaliku elu küsimused
Lähtuda ülesande traditsioonilisest kuuluvusest, subsidiaarsuspõhimõttest ja ülesande seotusest kohaliku kogukonnaga

5.3.2. Keskvõimu kohustused
Keskvõimul on vähemalt kahte liiki kohustused. Esiteks on keskvõimul otsesed hoolekandekohustused. Teiseks on keskvõimul kohustus soodustada vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet (PS § 28 lg 3).
5.3.2.1. Hoolekandekohustused
Riigil võivad tekkida otsesed hoolekandekohustused vähemalt kahel juhul. Esiteks võib
teatud hoolekandealaseid ülesandeid lugeda riiklikeks ülesanneteks (nt. teatudhoolekandeasutuste ülevalpidamine).Teiseks võib riigi hoolekandekohustus (eelkõige abi andmise kohustus) tekkida siis, kui muud subjektid ei ole oma kohustusi täitnud või kui muudel subjektidel puudub võimalus abi anda. Teoreetiliselt on see küll mõistetav põhimõte, kuid praktikas eeldab seemehhanismide ja struktuuride loomist, et vajaduse korral riik abi siiski osutada suudaks. Näiteks juhul, kui tegemist ei ole enam “tavapärase” sotsiaalhoolekandega, võivad riigi kohustused mängu tulla. Näiteks looduskatastroofi või muu erakorralise sündmuse tõttu peavarjuta jäänud inimesed vajavad abi nii suures ulatuses, mis tingib keskvõimutegutsemise.
5.3.2.2. Toetuskohustused
Põhiseaduse § 28 lõikest 3 tulenevad keskvõimu toetuskohustused omavalitsuste suhtes on mitmetahulised. Kõige laiem toetuskohustus seisneb keskvõimu kohustuses välja töötada üldine riiklik sotsiaalse kaitse poliitika. Kuna sotsiaalhoolekande valdkonnas on abi saamisega seonduvate küsimuste reguleerimine vajalik seadusega, on tegemist keskvõimu põhiseadusliku kohustusega.
Samuti on keskvõimul kohustus seda poliitikat teadvustada ning aidata kaasa selle elluviimisele. Riigil on ka koordineeriv roll erinevate omavalitsuste tegevuse efektiivsemaks muutmisel.
Otsesemad toetuskohustused seisnevad kohustuses tagada omavalitsustele piisav finantseering neile pandud ülesannete edukaks täitmiseks. Omavalitsuste tulubaasi kujundamine on paratamatult suures osas riigi otsustada (kohalike maksude kehtestamine, nii nagu ka täiendavate kohalike tulude saamine, on võimalik vaid seaduse alusel ja seaduse loal).

Lastekaitse põhimõtted, laste õigused ja kohustused
Lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid.
Lastekaitse tagatakse riiklike, omavalitsuslike ja ühiskondlike organite kaudu.
Lastekaitse korraldamine
Laste õiguste kaitsega tegelevad kõik institutsioonid, mis edendavad Eestis elavate inimeste heaolu. Samas on tegevusvaldkonnast sõltuvalt väljakujunenud ka teistest enam lastega tegelevad institutsioonid.
Valitsusasutused: Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, mõnevõrra ka Kultuuriministeerium ning Siseministeerium .
Riiklik lastekaitse sisaldab endas laste tervishoiu, hariduse, töö, puhkuse, huvitegevuse ja hoolekande korraldamist.
Riik peab tagama vajaliku seadusloome ja järelevalve, arendama lastekaitse eriala, töötama välja strateegiad ja tegevuskavad ning osalema rahvusvahelises koostöös.
Riik peab tagama ka vanemliku hoolitsuseta laste ülalpidamise ning korraldama rahvusvahelist lapsendamist.
Maavalitsuste ülesandeks on:
lapsendamise korraldamine,
järelevalve teostamine sotsiaalteenuste kvaliteedi osas ning
kohalike omavalitsuste nõustamine lastekaitsega seotud küsimustes.
Kov ülesanneteks on:
Lastekaitse põhirõhk on kohalikul omavalitsusel:
korraldab laste kaitset ja abi osutamist kohaliku omavalitsuse territooriumil ning peab tagama lastele ja peredele vajalike teenuste kättesaadavuse.
Kohalikes omavalitsustes on lastekaitse korraldamiseks tööle võtnud lastekaitsetöötajad või andnud vastavad ülesanded sotsiaaltöötajale. 2007.aastal töötas kohalikes omavalitsustes 155 lastekaitsetöötajat.
Valitsusvälised organisatsioonid :
Oluline roll lastekaitses on ka valitsusvälistel organisatsioonidel , kellega nii riik kui kohalikud omavalitsused teevad koostööd lapse õiguste tagamisel ning lastele ja peredele teenuste osutamisel.
Suuremad lapse õiguste valdkonnas tegutsevad organisatsioonid Eestis on Lastekaitse Liit, Eesti Lastefond , UNICEF Eesti Rahvuskomitee.
Olulisemad dokumendid, millest Eestis laste õiguste kaitse tagamisel lähtutakse:
ÜRO Lapse õiguste konventsioon
ÜRO Lapse õiguste komitee soovitused Eestile
Lapse oiguste tagamise strateegia
Lastekaitse kontseptsioon
Laste ja perede arengukava 2012-2020
Laste ja perede arengukava rakendusplaan 2011-2015
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus

Riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused puuetega inimeste teenuste arendamisel (SHS)

Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded eakate teenuste arendamisel (SHS)

Riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused lastekaitse alase tegevuse korraldamisel

Lastele mõeldud sotsiaalteenused

Probleemid lastekaitsealase töö korraldamisel

Laste ja perede arengukava 2012-2020 eesmärgid ja põhimõtted

Eesti riigi tööturupoliitika (programm 2011-2015)

Sotsiaalne turvalisus, puuetega inimeste elukvaliteedi parandamine (programm 2011-2015)

Eeskujuliku tervisekäitumise põhimõtted (programm 2011-2015, RTA jm)

Eesti hariduspoliitika eesmärgid (programm 2011-2015)

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 283 allalaadimist

Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused #1

Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused #2

Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused #3

Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused #4

Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused #5

Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused #6

Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused #7

Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused #8

Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused #9

Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused #10

Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused #11

Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused #12

Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused #13

Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused #14

Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused #15

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

283 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristajoost Õppematerjali autor

sotsiaalse põhiseadus poliitika sotsiaalpoliitika

Sarnased õppematerjalid

doc

Sotsiaalpoliitika konspekt eksamiküsimustega

.......................6 5.Sotsiaalpoliitika kujunemine ja selle tekkepõhjused................................................................6 6.Mida mõistame sotsiaalse sidususe/kaasatuse/tõrjutuse all, keda see eelkõige võib puudutada....................................................................................................................................7 7.Mis on poliitika? Nimeta poliitikavaldkondi...........................................................................8 8. Sotsiaalpoliitika olemus ja eesmärgid.....................................................................................9 9.Sotsiaalpoliitika mudelid..........................................................................................................9 10.Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded sotsiaalpoliitika kujundamisel...........................11 11.Lastekaitse põhimõtted, laste õigused ja kohustused...........................................................12

Sotsiaalpoliitika

docx

Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse

Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse Sotsiaalpoliitika olemus ja eesmärgid, sotsiaalpoliitika mudelid Sotsiaalpoliitika mõiste on mitmetähenduslik. Enamlevinud tähendustes mõistetakse sotsiaalpoliitika all: 1. seisukohti ja põhimõtteid, mis puudutavad ressursside ja vastutuse jaotust üksikisiku, rühmade ja kogukondade vahel ühiskonnas; 2. abinõude süsteemi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. SP eesmärgiks on tagada inimestele sotsiaalne turvalisus … kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu … vähendada klassivastuolusid …. tagada õiglus ja võrdväärsus

Sissejuhatus sotsiaaltöösse

doc

PÕHISEADUSE PÕHIPRINTSIIBID

Vaid teatud õiguste puhul aksepteerib Euroopa Sotsiaalsete Õiguste Komitee nende dünaamilist iseloomu, mis paneb riigile kohustuse tegutseda täieliku õiguste realiseerimise suunas. Vaid dünaamililiste õiguste puhul ei pruugi riik olla veel saavutanud nõutavat sotsiaalse heaolu taset, kuid kui riik astub samme, mis viitavad tegevusplaani olemasolule selle heaolu saavutamiseks, ei saa riiki süüdistada õiguste rikkumises. Eesti Vabariigi sotsiaalpoliitika ajalugu on lühike. Üheks murettekitavamaks sotsiaalseks probleemiks peetakse tänapäeval vaesust, mis oma olemuselt on heaolu vastandolukord. Tavaliselt mõeldakse vaesuse all situatsiooni, kus inimesel puuduvad materiaalsed ressursid normaalseks elutegevuseks. Vaesus on oma olemuselt kumulatiivne, mis väljendub vaesuse kuhjumises ehk kogunemises. Sotsiaalpoliitika ülesandeks on suunata ühiskonna sotsiaalset arengut. 21. sajandi märksõnaks

Õigusteadus

103

pdf

Lastekaitse seaduse hindamine

..... 86 Viidatud allikad .............................................................................................................................................. 87 Lisa 1. Seaduseelnõu (13.10.2013 versioon) ................................................................................................. 91 Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Sissejuhatus 5 SISSEJUHATUS Eesti lastekaitsesüsteemis joonistuvad lapse õiguste kaitsmisel ning laste ja perede heaolu tagamisel välja kolm omavahel tihedalt seotud probleemigruppi (Lastekaitse seaduse… 2012a):  lapse üldise heaolu tagamisega seotud probleemid;  lapse heaolu toetava süsteemiga seotud probleemid;  kehtiva lastekaitseseaduse regulatsiooniga seotud probleemid

Sotsiaalse analüüsi alused

docx

Riigiõigus

Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sanktsioone- tuleb va

Õigusteadus

doc

Keskerakond

Peame vajalikuks suurema osa maapiirkondades töötavate ettevõtete üleviimist bioenergeetikal põhinevale tehnoloogiale. Seisame selle eest, et maapiirkondades tegutsevad bioenergeetikal põhinevad ettevõtted oleksid avaliku võimu poolt tõhusalt toetatud (vastav maksupoliitika, riiklikud programmid, lisatoetused jm). 10. Loome tingimused kodumaise kalanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks. SOTSIAALNE TURVALISUS JA SOTSIAALHOOLEKANNE Eesti ühiskonnal puudub selge sotsiaalpoliitika ning kokkulepe, millised on riigi kohustused oma kodanike ja elanike ees. Meedias ja argiteadvuses valitseb uusliberalism, solidaarsust ja teisi humanistlikke põhimõtteid pahatihti naeruvääristatakse. Suur osa Eesti elanikkonnast on langenud allapoole vaesuspiiri. Kindlusetunde puudumine on viinud enesehävituslikule käitumisele. Eesti on maailmas esirinnas kõikvõimalike vägivaldsete ja õnnetussurmadega.

Ühiskonnaõpetus

doc

Keskerakond/referaat.

Pooldame sotsiaalpoliitikat, mis pakub reaalset katet harta lubadustele sotsiaaltagatiste ja tervishoiu osas. Töösuhete paindliku põhimõtte rakendamine seadusandluses ei tohi halvendada töötaja turvalisust ja tagatisi töösuhetes. Toetame töötaja kaitsele suunatud töösuhete regulatsiooni. Seisame selle eest, et edendada kõigi aktiivset osalemist tööturul ning võitleme ühiskonnas kõrvale jäänud rühmade vaesuse ja tõrjutuse vastu. Peame oluliseks, et tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnad üksteist vastastikku täiendaksid. Õigus tervise kaitsele peab muutuma üheks peamiseks inimõiguseks ka praktikas. Liikmesriigid ja Euroopa Liit tervikuna peavad tagama piisava inim- ja rahalise ressursi arstiabi kättesaadavuse tagamiseks. · Hoiame töötajaid ja toome rohkem inimesi tööturule. Loome Tallinnas 5 aastaga 25 000 uut töökohta ja Eestis 10 aastaga 100 000 töökohta. · Seisame Euroopa Liidu tööhõive alaste programmide rahastamise suurendamise eest.

Ühiskonnaõpetus

docx

Sotsiaalne sidusus

Sotsiaalne sidusus mõiste, millega kirjeldatakse ebavõrdsuse määra ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevust ühiskonnas. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: 1)ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine 2)sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine. Euroopa Nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: "Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist. Sidus ühiskond koosneb üksteist toetavatest vabadest inimestest, kes saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult." Sidusa ühiskonna komponendid: 1. Sotsiaalne kaasatus. Praktiliselt kogu Eesti elanikkond osaleb väärtuste loomisel ja nende tarbimises, aga ka ühiskonnaarengu kujundamisel. Indikaatorid: Gini indeks, tööhõive määr, töötava rahvastiku ja kogurahvastiku suhtarv, allpool vaesuspiiri elavate leibkondade osakaal, tervisekindlustusega haaratud elanikkonna os

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid