Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on poliitika?
Vasakule Paremale
Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused #1 Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused #2 Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused #3 Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused #4 Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused #5 Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused #6 Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused #7 Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused #8 Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused #9 Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused #10 Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused #11 Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused #12 Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused #13 Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused #14 Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused #15
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 274 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristajoost Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
25
doc

Sotsiaalpoliitika konspekt eksamiküsimustega

Sotsiaalpoliitika Eksamiküsimused Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused.................................................................2 2.EV Põhiseaduse eesmärgid......................................................................................................2 PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:..............................................................2 3.Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted............................................................................4 Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet................................................................4 Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi:....................................................................................4

sotsiaalpoliitika
thumbnail
83
doc

Õiguse sotsioloogia

Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on

Õiguse sotsioloogia
thumbnail
9
docx

Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse

Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse Sotsiaalpoliitika olemus ja eesmärgid, sotsiaalpoliitika mudelid Sotsiaalpoliitika mõiste on mitmetähenduslik. Enamlevinud tähendustes mõistetakse sotsiaalpoliitika all: 1. seisukohti ja põhimõtteid, mis puudutavad ressursside ja vastutuse jaotust üksikisiku, rühmade ja kogukondade vahel ühiskonnas; 2. abinõude süsteemi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. SP eesmärgiks on tagada inimestele sotsiaalne turvalisus … kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu … vähendada klassivastuolusid …. tagada õiglus ja võrdväärsus Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on inimeste heaolu – nende vajadusterahuldatuse – tagamine Sotsiaalpoliitika kesksed osavaldkonnad on sotsiaalkaitse poliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika, eluasemepoliitika. 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused.

Sissejuhatus sotsiaaltöösse
thumbnail
46
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik ­ Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) ­ logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks:

Sissejuhatus sotsioloogiasse
thumbnail
6
doc

Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse - eksamiküsimused ja vastused

Vastatud on küsimustele: 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused; 2. Sotsiaalpoliitika põhimõtted EW perioodil; 3. Sotsiaalpoliitika põhimõtted ENSV perioodil; 4. EV Põhiseaduse eesmärgid sotsiaalpoliitika kujundamisel; 5. Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted; 6. Nimeta olulisemad inimõigusalased rahvusvahelised dokumendid (vähemalt 5); 7. Sotsiaalpoliitika kujunemine ja selle tekkepõhjused; 8. Mida mõistame sotsiaalse sidususe/kaasatuse/tõrjutuse all; 9. Mis on poliitika? Nimeta poliitikavaldkondi.; 10. Sotsiaalpoliitika olemus ja eesmärgid, sotsiaalpoliitika mudelid.; 11. Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded sotsiaalpoliitika kujundamisel; 12. Lastekaitse põhimõtted, laste õigused ja kohustused; 13. Riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused puuetega inimeste õiguste tagamisel ; 14. Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded eakate õiguste tagamisel ; 15. Riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused lastekaitse alase tegevuse korraldamisel; 16. Töövõimereformi põhimõtted ja eesmärgid; 17. Tervishoiukorralduse alused ja põhimõtted.

Turunduskommunikatsioon
thumbnail
81
docx

Võrdleva Poliitika kodutööd

241- 243). Presidendi rolli hulka kuulub ka peaseadusandjaks olemine - ta hoolitseb selle eest, et seadusi täidetaks kuulekalt, paneb aluse riiklikule poliitikale ning algatab eelnõude arutelusi Kongressis (Constitution of the United States; Gitelson jt, 1996, lk. 243). Sellegipoolest ei ole presidendil voli käsutada riigieelarve vahendeid, sest kontroll riigeelarve üle on Kongressil. See seab presidendile olulised võimupiirid, kuna ilma rahata on tal raske poliitikat ellu viia. Olgugi et enamiku seaduseelnõudest koostab presidendi administratsioon, ei saa president isiklikult neid Kongressile esitada ega seaduseelnõusid kaitsta, vaid tal tuleb leida keegi enda erakonnast, kes seda teeks. (Jakobson jt, 2011, lk. 386). Seadusandliku võimu mõjutamiseks on presidendil üsna kesised võimalused. Nimelt võib president erakorralistel juhtudel kutsuda kokku kas ühe või mõlemad seadusandliku kojad, teavitada

Politoloogia
thumbnail
14
odt

Sissejuhatus politoloogiasse

seadus on samased. Õigusriigi tunnused: põhiseadus, kodanikuõigused, ühiskonna sots probleemide lahendamine kollektiivselt, seaduste kohustuslikkus kõikidele võimudele, riikliku võimu tuginemine seadustele, kodanike vabaduste ja õiguste kaitse, õigus infole ja selle levitamisele. Õigusriik loodi põhimõttel, et vähendada absolutistlikku kuningavõimu. Valitsemisvormilt ja poliitiliselt reziimilt onn õigusriik demokraatia. Selle sisu on deklareeritud ,, Demokraatia ülddeklaratsioon" s. Deklaratsioon tunnistab demokraatia ideaaliks ja eesmärgiks, mis on rajatud ühistele väärtustele. Demokraatia aitab saavutada sotsiaalset õiglust, soodustab majanduslikku ning sotsiaalset arengut. Parim vorm eesmärkide saavutamiseks. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on poliitilise võitluse tulemus. See sünnib kodanike osalemise tulemusena poliitilises protsessis. Ta on lahutamatu õigusest

Politoloogia
thumbnail
90
docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik  Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa  Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette  Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna

Sotsioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun