Sotsiaalse probleemi defineerimine (0)

Sotsiaalse probleemi defineerimine

Mis on sotsiaalne probleem?

• Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa
  
• Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks.
  
• Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel.
  
• Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. struktuurne aspekt.
  

Definitsioon:

• sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna
  
• sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, inimarengu edendamiseks ning ühiskonnaliikmete heaolu tagamiseks
  
• ( http://www.sm.ee/est )
  

Sotsiaalprobleem –eksisteerivad teaduse ja poliitika tihedad seosed

• Enne 1960. aastaid – “cultural deficit” “cultural deprivatisation” jm teooriad – esiplaanil olid individuaalsed vaesuse põhjused
  
• 1960-70 aastatel kui ameerikas viidi ellu Great Society programme , tuli päevakorrale “ blocked opportunities” teooria – vaesuse põhjused on nii individuaalsed kui ka struktuursed (ühiskondlikud)
  

SOCIOLOGY 1020 - SOCIAL PROBLEMS AND SOCIAL CHANGE

• Haigused ja kriis tervishoiusüsteemis
  
• Alkohol ja teised meelemürgid
  
• Vägivald ja kuritegevus
  
• Pereprobleemid
  
• Noored ja vanad
  
• Rassi- ja rahvusprobleemid
  
• Sooline ebavõrdsus
  
• Seksuaalne sättumus
  
• Majanduslik toimetulek
  
• Töö ja töötus
  
• Haridusprobleemid
  
• Linnastumise kriis
  
• Rahvastiku- ja keskkonnaprobleemid
  
• Teadus ja tehnoloogia
  
• Ülemaailmsed konfliktid
  
• Globaliseerumine, s.h. globaalne majandus
  

Sotsioloogia põhiparadigmad

• Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism );
  
• Konfliktiteooria (marksism, neomarksism, radikaalne sotsioloogia);
  
• Interaktsionism (sotsiaalne tegevus, fenomenoloogia , sotsiaalne vahetus, interpretivism)
  

Funktsionlistlik teooria

• Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll.
  
• Süsteemi osad on seotud teatud kindla struktuuriga.
  
• Struktuuri moodustavad institutsioonid – riik, turg , perekond, haridus , kirik /religioon jne
  
• Struktuuri ja tema üksikute osade eesmärgiks on hoida ühiskonnas korda ja tasakaalu
  
• Seda (tasakaalu) taotletakse integratsiooni, stabiilsuse, konsensuse, tasakaalu jne kaudu
  

Konfliktiteooria

• Ühiskond jaotub osadeks ebavõrdsuse ja konflikti pinnal
  
• Ühiskonda ei nähta niivõrd kui siduvat ja sidusat süsteemi, kui konfliktide ja võitluse välja
  
• Inimesed saavutavad oma eesmärke ja realiseerivad oma ootusi mitte ühise tegutsemise, vaid teiste tahte oma tahtele allutamise arvel.
  
• Eesmärkide saavutamise tavapäraseks teeks on ressursside ümberjaotamine