Sotsiaalse probleemi defineerimine (0)

Sotsiaalse probleemi defineerimine

Mis on sotsiaalne probleem?

• Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa
  
• Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks.
  
• Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel.
  
• Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. struktuurne aspekt.
  

Definitsioon:

• sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna
  
• sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, inimarengu edendamiseks ning ühiskonnaliikmete heaolu tagamiseks
  
• ( http://www.sm.ee/est )
  

Sotsiaalprobleem –eksisteerivad teaduse ja poliitika tihedad seosed

Vaesuse põhjuste seletus USA-s

• Enne 1960. aastaid – “cultural deficit” “cultural deprivatisation” jm teooriad – esiplaanil olid individuaalsed vaesuse põhjused
  
• 1960-70 aastatel kui ameerikas viidi ellu Great Society programme , tuli päevakorrale “ blocked opportunities” teooria – vaesuse põhjused on nii individuaalsed kui ka struktuursed (ühiskondlikud)
  

SOCIOLOGY 1020 - SOCIAL PROBLEMS AND SOCIAL CHANGE

• Haigused ja kriis tervishoiusüsteemis
  
• Alkohol ja teised meelemürgid
  
• Vägivald ja kuritegevus
  
• Pereprobleemid
  
• Noored ja vanad
  
• Rassi- ja rahvusprobleemid
  
• Sooline ebavõrdsus
  
• Seksuaalne sättumus
  
• Majanduslik toimetulek
  
• Töö ja töötus
  
• Haridusprobleemid
  
• Linnastumise kriis
  
• Rahvastiku- ja keskkonnaprobleemid
  
• Teadus ja tehnoloogia
  
• Ülemaailmsed konfliktid
  
• Globaliseerumine, s.h. globaalne majandus
  

Sotsioloogia põhiparadigmad

• Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism );
  
• Konfliktiteooria (marksism, neomarksism, radikaalne sotsioloogia);
  
• Interaktsionism (sotsiaalne tegevus, fenomenoloogia , sotsiaalne vahetus, interpretivism)
  

Funktsionlistlik teooria

• Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll.
  
• Süsteemi osad on seotud teatud kindla struktuuriga.
  
• Struktuuri moodustavad institutsioonid – riik, turg , perekond, haridus , kirik /religioon jne
  
• Struktuuri ja tema üksikute osade eesmärgiks on hoida ühiskonnas korda ja tasakaalu
  
• Seda (tasakaalu) taotletakse integratsiooni, stabiilsuse, konsensuse, tasakaalu jne kaudu
  

Konfliktiteooria

• Ühiskond jaotub osadeks ebavõrdsuse ja konflikti pinnal
  
• Ühiskonda ei nähta niivõrd kui siduvat ja sidusat süsteemi, kui konfliktide ja võitluse välja
  
• Inimesed saavutavad oma eesmärke ja realiseerivad oma ootusi mitte ühise tegutsemise, vaid teiste tahte oma tahtele allutamise arvel.
  
• Eesmärkide saavutamise tavapäraseks teeks on ressursside ümberjaotamine
  

Sümbolistliku interaktsionismi teooria

• Ühiskond on üksteisega suhtlevate indiviidide või väikeste gruppide tegevuse tulemus.
  
• Traditsiooniliselt käsitleti suhtlusena näost-näkku suhtlust. Tänapäeval on suhtluskanalite hulgas tavameedia ( meediast mõjutatud käitumine), sotsiaalmeedia jne. S.t. lisandunud kolmandad „näod“.
  
• Selle teooria pooldajad ei tunnista selliseid institutsioone, nagu rahvusriik, majandus vms.
  
• Iga suhtluse juhtum loob uued perspektiivid, ootused aga ka piirangud, millest indiviidid tulevikus lähtuvad.
  

Sotsiaalprobleemide käsitlemise ajalugu.

Meditsiiniline mudel

• On olemas „normaalsuse universaalne teooria“.
  
• Ebanormaalsus on seotud „pahade inimeste“ olemasoluga (vaimne puue , ebapiisav haridus, vähene sotsialiseerumine vms)
  
• Nimetatud patoloogiad on probleemiks, sest nad õõnestavad moraalset korda
  

Absolutistlik lähenemine

• Tähelepanu ühiskondlikel tingimustel, mis toitsid sotsiaalseid probleeme (migratsioon, urbanisatsioon , industrialiseerumine).
  
• Uuriti nn sotsiaalseid areaale (linnaosad, kus oli kõrge rändeaktiivsus, kriminaalsus vms)
  

Tänapäevased hälbimise uuringud

• R.Merton ´i sotsiaalse pinge/nihke ( social strain ) teooria. Ühiskond püstitab ülesanded ja annab vahendis selle eesmärgi täitmiseks. Hälbimus tekib, kui inimesed on omaks võtnud eesmärgid, kuid neil pole ressursse nende saavutamiseks
  
• Sildistamise teooria. Sildistatakse inimesi, keda nende käitumise põhjal peetakse mittenormaalseteks
  

A.Maslow 1943 artikkel „A Theory of Human Motivation“

Maslow püramiid

5) Eneseteostusvajadus- inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab
4) Tunnustusvajadus - igaüks vajab, et keegi hindaks teda.
3) Armastus- ja kuuluvusvajadus- inimene tahab tunda et teised teda armastavad teda ja hoolivad temast.
2) Kaitstusvajadus- inimestel on tarvis turvalisust ja kindlust.
1) Füsioloogilised vajadused- Seksuaal -, vee-, toidu-, unevajadus jms.
Introduction to Social Problems. Part I - Jones & Bartlett Learning
http://samples.jbpub.com/9780763793098/93098_CH01_Thio.pdf

Eluasemeprobleem sotsiaalse probleemina

Eluaseme omadused

• Ühiskonna materiaalse ja sotsiaalse struktuuri nurgakivi.
  
• Kauakestev, püsiv komponent asula ( asumi ) koosseisus ja tehiskeskkonna kujundaja, üks peamisi maakasutajaid linnades.
  
• Avalike teenuste ja nende kohaletoimetamiseks vajalike struktuuride (kommunikatsioonid jm.) väljakujundaja.
  
• Äri ja tööstuse loomupärane toetaja (ehitus-, remondi - jm. teenuste kasutaja) ning oluline element tööjõuturu kujundamisel.
  
• Peamine investeering või väljaminek üksikutele perekondadele ning nende heaolu ja rahulolu taseme kujundaja.
  
• Elamusuhted puudutavad eranditult kõiki ühiskonnaliikmeid
  
• Elamumajandus on selline ühiskonnaelu valdkond , kus kõige tihedamalt põimuvad individuaalsed ja ühiskondlikud otsustused
  
• Eelnevat arvesse võttes sõltuvalt riigi poliitikast individuaalsed ja kollektiivsed tegutsemisstrateegiad eluaseme valdkonnas kas põrkuvad või vastupidi toetavad teineteist.
  
• Kooskõla otsitakse eluasemepoliitika abiga ( Housing and Local Government , 1988)
  

Kriisi võimalused elamusektoris

• Ulatusliku ühiskondlike suhete murrangu perioodil (industriaalühiskonna tekkel)
  
• Ühiskonna ruumilise elukorralduse muutumisel (suburbaniseerumise käigus – USA-s II MS eel, Euroopas peale II MS, Eestis algus 1980. aastatel ja jätkub praegu)
  
• Valede valikute korral elamuprobleemi lahendamiseks (masselamuehitus ENSV -s)
  
• Sotsiaalprobleemide kuhjudes
  

Miks eluasemepoliitika?

• Valitavatel kohtadel tegutsevatel isikutel (poliitikutel) on kohustus lahendada sotsiaalseid probleeme ja soov enda vaateid ja tegusid propageerida. Elamistingimustega rahulolematutelt kodanikelt on poliitikutel suhteliselt lihtne enda toetuseks hääli saada. (vt. Keskerakond ja sundüürnikud) Eestis
  
• Kvaliteetse eluaseme igale kodanikule kättesaadavaks tegemine on arenenud maades riikliku poliitika osa. Õigus eluasemele võib olla sätestatud Põhiseaduses, mõnes konkreetses seaduses, võib olla ka sätestamata (nagu Eestis). Eesti pole ratifitseerinud ka Euroopa Sotsiaalharta eluaset puudutavaid artikleid
  
• Halvas seisukorras elamud ja asumid mõjuvad negatiivselt omavalitsuse finantshuvidele. Vaene elanikkond maksab vähe makse, halb keskkond peletab eemale võimalikke investeerijaid.
  
• Korraliku eluaseme võimaldamine on oluline osa üldiste sotsiaalprobleemide lahendamisel. Varjupaikade, turvakodude jms. rajamine ei lahenda sotsiaalprobleeme, vaid ainult leevendab sotsiaalseid pingeid.
  
• Sotsiaalteadlased on selgeks teinud, et isiksuse degradatsioon on kõige kiirem siis, kui inimene kaotab kindla eluaseme (=kodu).
  

Elamumajandussüsteemide (eluasemepoliitika) tüüpe 1980 aastatel

• Laissez -faire
  
• Liberaalne -interventsionalistlik
  
• Sotsiaaldemokraatlik
  
• Sotsialistlik-mõõdukas
  
• Sotsialistlik-totalitaarne
  
• Pakkumise suurendamine – plussid ja miinused
  
• Nõudluse suurendamine – plussid ja miinused
  

Eesti eluasemepoliitika

1918-1940(1944)
1940(1944)-1991
1991+
Self- owned
Prevailing
Essential
Prevailing
Regulated self-owned
Certain support (long- term low- interest loans )
Centrally planned
Supported ( interest resets)
Private rented dwelling
Essential
Marginal
Essential
Regulation of private rented dwelling
Regulated (rent level limited)
Formally permitted and regulated (taxed), factually grey sector
Unregulated free market (weak rent regulation), economically ”grey” sector
Public rented dwelling
Marginal
Prevailing
Marginal
Housing regime
Corporatist/liberal-interventionist
Socialist with pure state control
Liberal (laissez faire)

1990.a. muutused eluasemepoliitikas

Lääne-Euroopa

• Avaliku sektori elamuehituse vähenemine
  
• Pakkumise toetamise asemel nõudluse toetamine
  
• Üürisektori stagnatsioon
  
• Üürisektori marginaliseerumine
  
• Eluasemekulude kasv
  
• Sotsiaalse tõrjutuse kasv
  

Ida-Euroopa

• Avalike eluruumide erastamine
  
• (Osaliselt) denatsionaliseerimine
  
• Riigi eemaldumine elusasemesektorist
  
• Ruumiline segregatsioon
  
• Elamuehituse hindade ja eluasemekulude hüppeline kasv
  
• Vanade probleemide asemel uued
  

REFORMIDE VAJALIKKUS ELAMUSEKTORIS

• Eluasemeprobleem oli sotsialistliku süsteemi riikides sotsiaalne probleem
  
• Elamuprobleemi lahendamiseks tehti valesid valikuid (riiklik masselamuehitus ja subsideeritud üür ENSV-s)
  
• Valede valikutega elamupoliitikas kaasnesid muud sotsiaalprobleemid (ränne, noore pere piiratud eluasemevõimalused jm.)
  

Elamuehitus Eestis 1950-2009

REFORMIDE ISELOOM

• Aeglased reformijad – riigid, kus oli sotsialismiperioodil suur kooperatiivne elamufond (Ungari, Tsehhi ) ja ühiskondlikud eluruumid ei tekitanud märkimisväärset survet riigieelarvele või surunud alla eraüürisektori potentsiaalset arengut.
  
• Kiired reformijad – riigid, kus domineeris riiklik elamufond (Eesti, Leedu)
  
• Kõhklejad – Rumeenia , Bulgaaria – mitte väga suure ühiskondliku elamusektoriga, kõhklusi ja vastuolusid tekitas eelkõige denatsionaliseerimine. Paraku on kõhklemine neis riikides toonud kaasa suurimad sotsiaalsed probleemid (investeeringute tegemise takerdumine olemasolevasse elamufondi, kodutus jms). Samas ei katkenud neis riikides uusehitus sellisel drastilisel moel, nagu Eestis, Leedus jm
  

ERASTAMINE IDA-EUROOPAS

Avalik üürisektor enne 1990.a. %
Avalik üürisektor peale 2000.a. %
Erastamise %
Eesti
61,0
5,2
91,5
Bulgaaria
6,6
3,0
54,5
Horvaatia
24,0
2,9
87,9
Leedu
60,8
2,4
96,1
Läti
59,0
16,0
72,9
Poola
31,6
16,1
49,1
Rumeenia
32,7
2,7
91,7
Slovakkia
27,7
6,5
76,5
Sloveenia
31,0
3,0
90,3
Tšehhi
39,1
17,0
56,5
Ungari
23,0
4,0
82,6

Eluaseme kasutamise alus 31.12.2011

Tänane elamispinnaga kindlustatus

OSAVÕTT ERASTAMISEST, TALLINN, 2006, (1300 INTERVJUUD)

eestlane
venelane
muu
kokku
Erastasin, see on sama eluruum , kus ma praegu elan
51,4%
71,4%
80,3%
61,2%
Erastasin, aga praegu ma selles eluruumis enam ei ela
22,1%
18,6%
9,9%
20,0%
Eluruum, mida kasutasime, ei kuulunud erastamisele
12,7%
3,8%
4,2%
8,6%
Eluruum jäi erastamata muul põhjusel
7,3%
2,3%
2,8%
5,0%
Ei oska öelda
2,6%
1,0%
1,4%
1,9%
KOKKU
100%
100%
100%
100%

Tulemused - head ja vead

• Eluasemeturu tekkimine
  
• Elamistingimuste paranemine (1989.a. leibkondade arv 5% suurem eluruumide arvust, 2000.a. eluruumide arv 5% suurem leibkondade arvust, 2011.a. eluruumide arv 11% suurem leibkondade arvust)
  
• Eluruumide heakorra tõus (mugavuste kasv)
  
• Riigieelarve vabastamine elamuehituse- ja üürisubsiidiumitest
  
• Eluasemekulude osa leibkonna kogukuludest on kontrolli all (1996 17,8%, 2004.a. 15,4%, 2011.a. 17,4%)
  
• On tekkinud sotsiaalsete probleemidega grupid, keda varem polnud (23,4 tuhat leibkonda tagastatud majade üürnikud, 3-5 tuhat kodutud jt)
  
• Noored perekonnade on raskustes eluasemeturule pääsemisel
  
• On tekkinud ja kasvab eluaseme- ja tööturu (inimeste elukohtade ja töökohtade pakkumise) mittevastavus
  

MIS VÕIKS OLLA TEISITI?

• Kohalikud omavalitsused ei taibanud, et võttes omandireformi käigus üle riigile kuulunud eluruumid võtavad nad sellega endale põhivastutuse eluasemeprobleemide lahendamisel
  
• Riiklik poliitika (surve maksimaalsele erastamisele ei soosinud reformi ajal KOV-te poolseid tasakaalustatud lahendusi elamusektoris.
  
• Ametlik eluasemepoliitika (Eesti elamumajanduse arengukava aastani 2010, Eesti elamumajanduse arengukava aastateks 2003-2008 ja Eesti elamuvaldkonna arengukava 2008-2013 ) on kitsas , lühiajaline ja ressurssidega kindlustamata ( formaalne ).
  
• KOV-l (v.a. Tallinn) puuduvad kohalikud strateegiad eluaseme vallas, samuti eluasemepoliitikasse sekkumise instrumendid (v.a. Tallinna ja Tartu Eluasemefondid
  
• Sotsiaaleluruumide pakkumine eluasemeteenuse vajajatele (Sotsiaalhoolekande seaduse mõttes)
  
• Tagastatud majade üürnikele eluaseme pakkumine (kohtu poolt väljatõstetud ja sotsiaaleluruumi vajajad)
  
• Mõnevõrra tegeldakse kodutusega
  
• Selle poliitika tulemusena on
  

- Munitsipaalsektori üürnikud tugevalt marginaliseerunud
- Munitsipaalelamufond on tugevalt residualiseerunud

ÕNN EI OLE RAHAS (Andrew J Oswald, 1997)

Omanikuasustuse negatiivne mõju

• Eluaseme ostu ja müügiga seotud kulud takistavad inimesi töö kaotuse korral elukohta vahetama
  
• Noorte inimeste ja töötute võimetus muretseda endale kinnisvara (eluruumi) takistavad neid uude kohta kolimast
  
• Töötajad, kes ei ole häälestatud elukohta vahetama, võivad lõpetada mitte sobiva (meelepärase) töö tegemise ja see tõstab kulusid majanduse jaoks
  
• Maja (eluruumi) omanikud on tugev lobby grupp, kes jälgib planeeringute tegemist ja võib takistada uute ettevõtete asutamist
  
• Eluruumi omanike töösõidud
  

Turg

• Põhiosa eluasemetest muretsetakse k.a. eluasemelaenu või liisinguga. Ca 1/4 leibkondadest omab kohustusi pankade ees (2010.a. keskpaik). Kokku kõik kohustused ( lepingud ) 1107,5 tuhat (leibkondi 572,5 tuhat)
  
• Pankade laenupoliitika agressiivne ja riskantne (laenuvõtja, mitte panga seisukohast ). Laenuandjal puudub sotsiaalne vastutus
  
• Pole kogemust eluasemelaenu mõjust teistele protsessidele (demograafiline käitumine jm)
  
• Praegu laenuturul olev noorte põlvkond on esimene, kes oma tarbimise on üles ehitanud krediidile. Pole kogemust nende käitumisest majandusliku ja sotsiaalse ebaõnnestumise korral (töökaotus või pankrot, abielu lagunemine, toitja surm jne)
  

Ülejõukäivad ostu-müügi tehingud

NOORTE JA KESKEALISTE LEIBKONDADE ÜÜRIKULUD VÕRRELDES OMATARBE ELUASEMEGA (OMATARBE ELUASE =100%)

Aasta
Noored üürnike leibkonnad
Keskealised üürnike leibkonnad
Noortest leib-kondadest üürnike leibkonnad
Üürikulu sotsiaal-üüri korral
Üürikulu turuüüri korral
Keskealistest leib-kondadest üürnike leibkonnad
Üürikulu sotsiaal-üüri korral
Üürikulu turuüüri korral
Belgia
1999
52
73,7
36
88,2
110,2
Holland
1998
56
65,8
66,7
23
94,7
104,4
Prantsusmaa
2002
76
65,4
87,9
26
71,3
108,3
Rootsi
1997
54
74,6
72,7
15
79,2
90,0
Saksamaa
2001
50
74,5
84,1
51
50,3
56,5
Soome
2001
57
63,5
13
96,7
Suurbritannia
2000/
01
39
70,5
123,9
28
80,5
Tšehhi
2001
35
77,1
78,0
22
114,3
101,2
Ungari
2003
6
4
94,7
103,5

ELANIKE KOHUSTUSED 2010.A. KESKPAIK (EESTI PANGALIIT)

Arv
Keskmine jääk (EEK)
Õppelaen
113.100
31.000
Eluasemelaen
160.200
602.000
Tarbimislaen
235.300
41.000
Arvelduskrediidi leping
128.300
5000
Krediitkaart
470.600.
6000

AVALIKU SEKTORI SEKKUMINE

• Eluasemelaenu intresside tagastamine (kuni 50000 .-EEK aastas kõik tagastused)
  
• Arenduspiirkondades infrastruktuuri rajamine (teed ja valgustus ) on planeerimisseaduse järgi KOV ülesanne. Enamasti kokkuleppel arendajaga veeretatakse need tulud tulevaste eluruumi omanike kaela.
  

KredEx garanteeritud laenud. Noorele perele, noorele spetsialistile ja tagastatud majas elavale üürnikule mõeldud eluasemelaenu käendusi on pakutud alates 2000. a. Selle aja jooksul on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 12 521 noort peret, 6123 noort spetsialisti ning 65 tagastatud majas elavat üürnikku. leibkond )

• 2004.a. (AS EMORi uuring) oli tõsine eluasemeprobleem 2% leibkondadest (30 tuhat leibkonda).
  
• Eluasemelaenude tasumisega oli 2009.a.lõpul raskusi ligi 4% laenuvõtja e 6 tuhandel perekonnal.
  
• Prognoos, et 20 tuhat leibkonda (15% eluasemelaenu võtjatest satub raskustesse (Õmblus, EPL 12.05.2010)
  
• 2008.a. kulutas 16% leibkondadest eluasemele 40% või rohkem oma eelarvest. 2009.a. oli see protsent 26.
  
• Üle 30% pere eelarvest eluasemekuludele loetakse ülejõukäivaks
  

Eluasemetoetus, abi vaestele eluruumi kasutajatele

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse võlanõustamine

2008
2009
Kokku nõustatud juhtumite (isikute)
1483
2309
s.h. korduvalt võlanõustamisele pöördunud klientide arv
362
455
eluasemega seotud võlgnevused
386
645
võlgnevused pangale
674
852
kiirlaenu võlgnevused
327
631
telefonivõlad
486
268
trahvid
763
491
muud võlgnevused
292
302

ELUASEMEPROBLEEMID (FEANTSA definitsioon, Eesti definitsioon)

• ROOFLESSNESS (peavarjuta olek) – avalikes kohtades või varjupaikades ööbivad isikud
  
• HOUSLESSNESS ( koduta olek) – naiste varjupaikades, põgenikelaagrites, institutsioonides ( hooldekodu , vangla, haigla jms) , toetatud elamisel jm. olevad kliendid
  
• INSECURE HOUSING (ebakindel eluase ) – sunnitult vanemate, sõprade, tuttavate juures elavad, ilma üürilepinguta eluruumi kasutavad, perekonna või partneri poolt vägivalla hirmus elavad
  
• INADEQUATE HOUSING (ebasobiv eluase) rahvuslikele normidele või standarditele mitteavastav eluase, üleasustatus vm
  
• peavarjuta olek (kodutus 1) – defineerimata
  
• koduta olek (kodutus 2) – institutsioonides viibivaid isikuid käsitletakse elamispinnaga kindlustatutena
  
• ebakindel eluase – käsitletakse eluruumi vajajana, elamispinna vajajate reeglid kehtestab iga KOV ise
  
• ebasobiv eluase – karmistatud elektriseadmetele esitatud normid loovad piiranguid elektri kasutamisel kuid ei keela elamist (elektrita)!
  

Kodutute öömajade ja varjupaikade klientuur

KODUTUSE “GEOGRAAFIA”

ÜHISKONNA HOMOGEENSUS BALTIKUMIS SUUREM KUI SKANDINAAVIAS? VÕI VAESED OMANIKUD?

SOTSIAALELUASE

• Rahvuslikud definitsioonid, omavahel raskesti võrreldavad
  
• Üürileandmine kasumit mitte taotleval põhimõttel (kui omanik ja üürileandja ei kattu, võib omanik ka kasumit saada)
  
• Üürniku jaoks üldjuhul tegemist subsideerimisega
  
• Koos eluasemega ajutine või püsiv sotsiaalteenuste osutamine
  
• Eestis sotsiaalhoolekandeseaduse definitsioon (sotsiaaleluruum kui üks eluasemeteenuse osutamise vorm) ei ava nähtuse sisu
  
• Faktiliselt on kasutusel kaks erinevat sotsiaaleluaseme määratlust
  

• staatusest lähtuv käsitlus
  
• situatsioonist lähtuv käsitlus
  

Omanikuasustuse osatähtsus 1990
Omanikuasustuse osatähtsus 2002
Sotsiaaleluruumide osatähtsus 2003¹
Austria
55
56
14
Belgia
67
71
7
Itaalia
67
80
Leedu
84
3
Norra
59
77
5
Prantsusmaa
54
55
18
Rootsi
42
42
21
Saksamaa
38
42
7
Soome
67
58
17
Suurbritannia
68
69
20
Tšehhi
47
20
Eesti
86
0,4

SOTSIAALELUASE JA SOTSIAALABI – SEOSED

Sotsiaaleluruumid ja elanikud

Eluruumide täiendav vajadus (2006)

Tallinn
Suur linn (üle 50 tuhande elaniku)
Keskmine ja väike linn (alla 50 tuhande elaniku
Vald (maaomavalitsus)
Kokku
Olemasolevate eluruumide arv
4801
3616
1817
3416
13650
Ootelehel isikute arv
3790
731
637
720
5878
Eluruumide täiendav vajadus
2850
1272
1158
1349
6629
s.h. kohandatud eluruumi puuetega inimestele ja eakatele
50
180
419
891
1540
Puudujääk %
37%
26%
39%
28%
33%

TARTU SOTSIAALELURUUMI ÜÜRNIKUD –TULUD-KULUD (2006)

Üürivõlglased
Üürimaksjad
Kõik tulud
3621
3466
Eluasemekulu
1261
1031
Eluasemekulu % tulust
35%
30%
Toimetulekut võimaldav tulu
5663
4962
Eluasemekulu toimetulekut võimaldavast tulust
22%
21%

RIIKLIK POLIITIKA

VV 17.01.2008.a. istungi protokolli p.20 heaks kiidetud Eesti elamuvaldkonna arengukava 2008-2013 sätestab eesmärkidena

• Muuta eluase kõigile Eesti elanikele kättesaadavaks
  
• Arendada eluasemefond kvaliteetseks, energiatõhusaks ja jätkusuutlikuks
  
• Tagada eluasemepiirkondade mitmekesisus , tasakaalustatud säästev areng.
  

Arengukava esimese eesmärgi all nimetatakse juba pikka loetelu subjektidest, kes eluasemeturul riigi sekkumist vajavad: paljulapselised pered, noored pered ja noored spetsialistid, vanemliku hoolitsuseta lapsed ja vanemliku hoolitsuseta noored, puuetega inimesed, eakad , üliõpilased, vanglast vabanenud isikud ja kriminaalhooldusalused, kohalikud omavalitsused.Hetkel MKM-s koostamisel uus

OOTUSED UUE ELURUUMI JA NAABRUSKONNA SUHTES

Uus eluase
Väga oluline
Küllalt oluline
Ei ole eriti oluline
Ei ole üldse oluline
Tallinnas
60,5
16,8
8,0
11,6
maal ( Harjumaal )
21,2
20,9
16,3
30,8
sisseelatud rajoonis
41,1
33,5
11,4
9,7
eramu
30,7
18,3
16,8
27,7
renoveeritud isikupärane eluruum
22,1
26,1
22,4
18,0
uues elamugrupis
7,7
25,7
27,3
28,0

Kasutatav eluaseme tüüp 31.12.2011

Leibkondade elamistingimused (m2 ja tube)

Kokkuvõte

• 1990ndatel aaastatel toimunud eluasemereform muutis radikaalselt Eesti eluasemepoliitikat. Täielikult sotsialistliku (socialist with pure state control) eluasemepoliitika asemel juurutati liberaalne laissez faire süsteem.
  
• Eluruumide erastamine 1994-2004.a. (toimus vautserprivatiseerimise vormis) oli elanike enamuse huvides. Artikli autori poolt tehtud uuringu kohaselt erastas 80% Tallinnas leibkondadest endale reformi käigus soodsalt (ainult juriidiliste toimingute kuluga) eluruumi. Väiksemates omavalitsustes oli eraelamufondi suurema osakaalu tõttu nimetatud protsent väiksem.
  
• Erastamise järgselt käivitus Eestis eluasemeturg kõige laiemas mõttes. Juba viidatud uuringu järgi prandas viimase 10 a. jooksul oma elamistingimusi 50% tallinlastest
  
• Riik sekkub käesoleval hetkel eluasemeturgu peamiselt kolme finantsmehhanismiga: eluasemelaenu intresside tagastamine (kasusaajateks on väga hästi või hästi toime tulevad leibkonnad), eluasemelaenu võtmisel laenugarantiide andmine noortele peredele ja spetsialistidele (kasusaajateks on hästi või rahuldavalt toime tulevad isikud) ja toimetulekutoetuse maksmine majanduslikult halvasti toime tulevatele isikutele)
  

Kirjandus:

• Elamistingimused. 2000. Toimetaja Purju, A. Statistikaamet , Tallinn
  
• Housing Change in East and Central Europe : Integration or Fragmentation? Edited by: Lowe, S., .Tsenkova, S. (2003) Ashgate Publishing Ltd
  
• Housing Europe 2007. 2007 Review of Social, Co-operative and Public Housing in the 27 EU member States . CECODHAS.
  
• Kõre,J., R. Murakas 2006. Tallinna ja naaberomavalitsuste elamualade analüüs. Tallinna Linnavalitsuse tellimus
  
• Kõre, J., Purga, H. 2006. Tagastatud majade üürnikud - toetust vajav sotsiaalne grupp. Sotsiaaltöö, nr.1
  
• Kõre, J., Kiik , R., Boswinkel, E., 2006. Homelerssness in Estonia – Problwem of the Individual or the Society?European Journal of Housing Policy , Volume 6, Number 3; 297-312
  
• Kõre, J., Tall , K., Koppel, M. 2006. Toetus ja eluase. Sotsiaaleluaseme kasutamise kogemus Tartu linnas.
  
• Kährik, A., Lux, M., Kõre, J., Hendrikson, M., Allsaar, I. 2004. Eluasemepoliitika üleminekuriikides
  
• Omanikele tagastatud majades elavate üürnike probleemid ja nende lahendusteed. 1998. EKI
  
• Pikaajaliselt töötud ja kodutud Tartu linnas. 2005.
  
• Social Housing in Europe. July 2007. Ed by C.Whitehead and K.Scanlon
  

Jüri Kõre Lossi 36-419, Tartu Juri. Kore @ut.ee