Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas Mõiste ,,eluasemestrateegia" on erinevates keeltes erineva tähendusega ning mõiste sisu peegeldab erinevate riikide tegevuse ulatust, detailsuse määrangut ja poliitilist mõju eluasemepoliitika kontekstis. Antud töös Eesti sisulise eluasemepoliitika määratlemises juhindutakse asjaolust, et Eesti kuulub eluasemepoliitika rakendamises Kesk- ja Ida- Euroopa (edaspidi: KIE) blokki järgmiste näitajate poolest: kvaliteedilt jääb Eesti eluasemefond tuntavalt maha arenenud ja vanade Euroopa Liidu (edaspidi: EL) riikide tasemest, erastamisreformist on möödunud ainult 20 aastat; eluasemeturg on valdavalt monotsentristlik ehk eelkõige omanukuasustusel baseeruv süsteem. Uuringutest selgub, et Eesti riiki on viimastel kümnenditel mõjutanud kiire
rahulolu taseme kujundaja. Elamusuhted puudutavad eranditult kõiki ühiskonnaliikmeid Elamumajandus on selline ühiskonnaelu valdkond, kus kõige tihedamalt põimuvad individuaalsed ja ühiskondlikud otsustused Eelnevat arvesse võttes sõltuvalt riigi poliitikast individuaalsed ja kollektiivsed tegutsemisstrateegiad eluaseme valdkonnas kas põrkuvad või vastupidi toetavad teineteist. Kooskõla otsitakse eluasemepoliitika abiga (Housing and Local Government, 1988) Kriisi võimalused elamusektoris Ulatusliku ühiskondlike suhete murrangu perioodil (industriaalühiskonna tekkel) Ühiskonna ruumilise elukorralduse muutumisel (suburbaniseerumise käigus USA-s II MS eel, Euroopas peale II MS, Eestis algus 1980. aastatel ja jätkub praegu) Valede valikute korral elamuprobleemi lahendamiseks (masselamuehitus ENSV-s) Sotsiaalprobleemide kuhjudes Miks eluasemepoliitika?
1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing Tartu 2012 SISUKORD 1. ELUASEMEPOLIITIKA 1.1. Eluasemepoliitika põhimõtted 1.2. Eluasemepoliitika areng heaoluriikides 1.3. Eluasemepoliitika üleminekuriikides 1.4. Elamusituatsioon ja eluasemepoliitika Eestis 2. ELAMUREFORM EESTIS 2.1. Eluruumide erastamine 2.2. Mitteeluruumide erastamine 2.3. Elamuseadus 2.4. Korteriomand 2.5. Korteriühistu 2.6. Energiamärgis 2.7. Sihtasutus KredEx 3. KINNISVARAKESKKOND 3.1. Kinnisvarakeskkonna olemus 3.2. Korrashoiu organisatsiooniline korraldus 3.3. Ühiskonna mõjud kinnisvara keskkonnale
· Avalike kulude kokkuhoid. · Suund sotsiaalsetele investeeringutele (pere- ja tööelu ühitamine, koolitus tasakaalustamine). · Igasugu poliitika kaasamine. · Erasektori kaasamine sotsiaalteenuste pakkumisse (töökoha pension, hambaravi, hüved). Sotsiaalpoliitika Eestis: · Väga kaheti mõistetav. · Koalitsioon ei järgi vaid liberalismi tugev sotsiaaldemokraatia mõju on juures. · Üldiselt 4 suurt valdkonda: Sotsiaalkaitse (kõigile), Tööturg, Tervisehoid ja Eluasemepoliitika. · Tänase ministeeriumi eesmärk on sotsiaalkaitses: · Tagada inimeste majanduslik toimetulek ja hea töö. · Tagada inimeste sotsiaalne toimetulek ja areng. · Tagada lastele paremad arenguvõimalused ja tervise kaitse. · Edendada inimestevahelist hoolimist ja soolist võrdõiguslikkust. · Tagada inimeste pikk ja kvaliteetne elu. · Tagada peredele vajalik riigi tugi. Peamised hüvitised ja toetused: · Lapsetoetus. 300.- , alates 3. lapsest 900.- nägu
Tal on elamispind, aga teda ohustab vägivald kaaselaniku poolt, või pole seal elamine mõistlik. Ta elab ajutisel pinnal, mis on mõeldud õnnetusjuhtumi või kriisi läbi kannatanutele. Ta on osa perekonnast, kes on sunnitud eraldi elama, kuigi normaalsetes tingimustes elaks koos. Ta elab vagunelamus, ent ei oma pinda, kuhu see paigutada. Ungaris pistetakse kodutuid vangi Eestis kodutus Kokkuvõtteks võib öelda, et kodutust põhjustavad struktuursed faktorid Eestis on: eluasemepoliitika on halvasti organiseeritud tööhõivepoliitika peaks haarama kõiki ühiskonna kihte puudujäägid sotsiaalkindlustussüsteemis erivajadustega inimeste rehabilitatsiooni puudulikkus Tallinnas peavarjuuta inimesi ehk tänavakodutuid ligikaudu 400 inimest, koduta inimesi, kes elavad varjupaikades ja sotsiaalmajutusüksustes, umbes 430, .Praeguste andmete põhjal Tallinnas koduta inimesi arvestuslikult 1000-1500 inimest.(2011) uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks ase Kolmas tase
Majandus – Tootmise ja tarbimise korraldamine, mis on vajalik äraelamiseks. 2. Mis on poliitika, kes teevad seda ja nimeta poliitika liigid ja seleta neid. - Poliitika on riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. Poliitikat teevad : Riigivõimu asutused Erakonnad ehk partied. Huvirühmitused Poliitika liigid : Hariduspoliitika. Eluasemepoliitika. Sisepoliitika. Regionaalpoliitika. Sotsiaalpoliitika. Keskkonnapoliitika. Välispoliitika. 3. Nimeta demokraatliku poliitika eesmärgid - Demokraatliku poliitika eesmärgid : Tagada iga rahvuse püsimajäämine. Tagada iga rahvuse kultuurne areng. Ühes riigis elavad rahvad pooldaksid kehtivat ühiskonnakorraldust. Ühes riigis elavad rahvad austaksid selle maa seaduseid. 4
1) Rahvastikupoliitika: · Rändepoliitika · Sündide arvu mõjutamine · Regionaalpoliitika 2) Sotsiaalpoliitika: · Pensionipoliitika · Hariduspoliitika · Toimetulekupoliitika · Meetmed puuetega inimestele 3) Ühised: · Tervishoid · Perepoliitika · Integratsioonipoliitika · Eluasemepoliitika · Tööturupoliitika Linnastumine tööstus- ja infoühiskonnas * Industriaalühiskonnas algas kiire linnastumine, vajati tööstusesse tööjõudu. Maal vajati tööjõudu vähem. I periood 18.-19. saj. Kiiresti kasvasid vanad linnad ning tekkis juurde palju uusi linnu. Kujunesid välja esimesed miljonilinnas (Euroopas Pariis ja London) II periood 20. saj esimene pool. Linnastumise tempo aeglustus, uusi linnu tekkis vähe, kasvasid suurlinnad
eesmärkide saavutamiseks, milleks on eelkõige elanikele inimväärsete võimaluste tagamine. Sotsiaalpoliitika eesmärk on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus, milleks kasutatakse eri meetmeid, näiteks arstiabi ja pensionid. Sotsiaalpoliitika on moodus, kuidas riik sekkub ühiskondlikesse suhetesse, tagamaks kodanike heaolu. Sotsiaalpoliitika tegeleb põhiliselt nelja valdkonnaga: sotsiaalkaitsepoliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika ja eluasemepoliitika. Sotsiaalpoliitika kese on sotsiaalne kaitse, mis hõlmab riiklikke toetusi, mis on saadud sotsiaalmaksust erinevate riskide leevendamiseks (vanadus, invaliidsus, toitjakaotus, haigus, töötus) ning kriitilises vaesuses olevate inimeste ja perede (eelkõige lasterikkad pered) abistamiseks. Kõige enam kulutatakse sotsiaalpoliitikas tervishoiule, vanaduspensionile, töötute kaitsele, perepoliitikale ja sotsiaalhoolekandele. Kas tehtavad kulutused tagavad Eesti sotsiaalpoliitika toimimise?
keskkonnaprobleemid õhusaaste, prügi, joogivee puudus, nakkushaigused, müra Rahvastikupoliitika · Rändepoliitika · Regionaalpoliitika · Sündide arvu mõjutamine (perepoliitika) · Sotsiaalpoliitika a) pensionipoliitika b) hariduspoliitika c) toimetulekupoliitika (toetused) d) erivajadustega inimeste toetused Ühisosa a) tervishoid b) perepoliitika c) integratsioon d) eluasemepoliitika e) tööturupoliitika Rahvastik arengumaades KAVA 1. Demograafilise ülemineku etapid (traditsiooniline, demograafiline plahvatus, vananemine) 2. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid (nimetada) 3. Haridustase ja hõive (kus töötavad jne) 4. Ränne (ülekaalus sisse- või väljaränne, suund ja põhjused) 5. Linnastumine (1. ja 2. etapp, iseloomulikud põhjused, probleemid, linnad, marginaalne rahvastik) Rahvastik arenenud riikides KAVA 1
raskestikasvatatavate noorukite ühiskonnale tagasivõitmisega. 10. Korraldame üleriigiliselt süstemaatilist tööd perekondade pedagoogiliseks nõustamiseks ja abistamiseks, reorganiseerime või loome selleks multifunktsionaalsed päevakeskused. 11. Parandame oluliselt lastekodust ja kasuperest ellu astuvate noorte ettevalmistust iseseisvaks eluks, kindlustame vajadusel tugiisiku kuni kaheks aastaks. Eluasemepoliitika Lähtume põhimõttest, et igaühel on õigus eluasemele. Töötame vastavalt ümber riikliku eluasemestrateegia. 1. Loome esmajoones noortele peredele ja tagastatud majade üürnikele võimalused riigi ja omavalitsuste garantiiga elamispinna hankimiseks sooduslaene saada. 2. Tähtsustame munitsipaalelamuehitust ja sotsiaaleluruumide loomist. 3. Töötame välja riigi ja omavalitsuste ülesanded noortele peredele sotsiaalelamispindade
eesmärkide saavutamiseks. SP eesmärgiks on tagada inimestele sotsiaalne turvalisus … kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu … vähendada klassivastuolusid …. tagada õiglus ja võrdväärsus Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on inimeste heaolu – nende vajadusterahuldatuse – tagamine Sotsiaalpoliitika kesksed osavaldkonnad on sotsiaalkaitse poliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika, eluasemepoliitika. 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused. Sotisaalpoliitika on vajalik, sest ühiskonnas on palju sotisaalseid konflikte. Sotsiaalprobleem on elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna. Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut. Näiteks vaesus, tööpuudus, inimkaubandus, madal iive, alkoholism ja narkomaania, kuritegevus
rahulolu taseme kujundaja. Elamusuhted puudutavad eranditult kõiki ühiskonnaliikmeid Elamumajandus on selline ühiskonnaelu valdkond, kus kõige tihedamalt põimuvad individuaalsed ja ühiskondlikud otsustused Eelnevat arvesse võttes sõltuvalt riigi poliitikast individuaalsed ja kollektiivsed tegutsemisstrateegiad eluaseme valdkonnas kas põrkuvad või vastupidi toetavad teineteist. Kooskõla otsitakse eluasemepoliitika abiga (Housing and Local Government, 1988) Kriisi võimalused elamusekrotis Ulatusliku ühiskondlike suhete murrangu perioodil (industriaalühiskonna tekkel) Ühiskonna ruumilise elukorralduse muutumisel (suburbaniseerumise käigus – USA-s II MS eel, Euroopas peale II MS, Eestis algus 1980. aastatel ja jätkub praegu) Valede valikute korral elamuprobleemi lahendamiseks (massiline elamuehitus ENSV- s) Sotsiaalprobleemide kuhjudes Miks eluasemepoliitika?
saamaks jääda. kaha Tasakaalukogus väheneb. neb Nõudlus kasvab rohkem kui pakkumine: · Pakkumine kasvab rohkem kui nõudlus (tasakaalukogus kasvab/ tasakaaluhind langeb) · Nõudlus ja pakkumine kasvavad ühepalju (tasakaalukogus kasvab, aga tasakaaluhind jääb samaks): · Nõudluse ja pakkumise vastasuunaline muutus: · Eluasemepoliitika: Eluasemepoliitika on riiklik tegevuste ja plaanide kogum, mis näeb ideaalis olukorda, kus kõigil on eluase ja korralikud elamistingimused. o Liberaalne eluasemepoliitika: Elamuturu regulatsioon avaliku sektori poolt on minimaalne; domineerib omanikuasutus. o Korporatiivne eluasemepoliitika: Suhteliselt liberaalne ja elamuid pakub peamiselt erasektor. Avalik üürisektor on
2. Töötu sotsiaalne kaitse töötuskindlustushüvitis, töötu abiraha 3. Tööturuteenused · töövahendus · tööturukoolitus · toetus tööandjale · toetus töötule · kutsenõustamine Eesti sotsiaalpoliitika süsteem III. SOTSIAALNE TURVALISUS 1. Sotsiaalkindlustus ja - hoolekanne · laste- ja peretoetused · pensionid · sotsiaaltoetused · rehabilitatsiooniteenused puuetega inimestele IV. TERVISHOIUPOLIITIKA - rahvatervise kaitse ja ravikindlustus V. ELUASEMEPOLIITIKA SP kujundamise mehhanismid SP eesmärk: Iga vähekindlustatud inimene peaks saama nii palju abi, et tal oleks võimalik püsida minimaalsel heaolunivool. Heaolutase sõltub ühiskonna majanduslikest võimalustest ja valitsevast ideoloogiast. On kaht tüüpi SP kujundavaid mehhanisme: · parlamentaarsed valitavad kogud (Riigikogu, KOV: linna-, vallavolikogu) · korporatiivsed - sotsiaalsed partnerid (valitsus, tööandjad, töövõtjad) sotsiaaldialoogi käigus.
hoolitsus sirguva põlvkonna tervise eest, sealhulgas õpetamise ja töökasvatusega mitteseotud lastetöö keelamine; haigestumiste ärahoidmisele ja vähendamisele ning kodanike pikaajalise aktiivse elu tagamisele suunatud teadusliku uurimistöö arendamine. Kliinikute, polikliinikute, haiglate, sanatooriumide ja teiste raviasutuste võrgustik; Kõik teenused olid patsiendile tasuta (s.h hambaravi); Arstide ülekoormatus ja tervishoiu alarahastamine; Eluasemepoliitika Eesti NSV kodanikel on õigus eluasemele. Selle õiguse tagavad riikliku ja ühiskondliku elamufondi arendamine ja kaitse, kooperatiiv- ja individuaalelamuehitusele kaasaaitamine, heakorrastatud elamute ehitamise programmi täitmist mööda antava elamispinna õiglane jaotamine ühiskondliku kontrolli all, samuti madal korteriüür ja väike tasu kommunaalteenuste eest. Eesti NSV kodanikud peavad säästvalt suhtuma neile antud eluruumidesse. Pikad ootejärjekorrad;
Moraal kogum põhimõtteid ja tõekspidamisi, mis korraldavad ühiskonnas inimeste suhteid f. Kodanikuühiskond ühiskond, mis põhineb kodanike aktiivsel osalemisel ühiskonna elus g. Eraelu indiviidi isilik eluvaldkond 2) Näited: a. Avalik sektor: Tallinna linnavalitsus, Muhu vallavolikogu b. Erasektor: kommivabrik ,,Kalev", Prisma 3) Avalikud poliitikad: a. Hariduspoliitika b. Eluasemepoliitika c. Sotsiaalpoliitika d. Keskkonnakaitsepoliitika 4) Definitsioonid a. mittepoliitiline, poliitikast hoiduv -> apoliitiline b. ühiskonna valdkond, kõlblus ja käitumisnormid-> moraal c. ühiskonna kõrgkiht, paremik -> eliit d. selle tunnused on oma territoorium, rahvastik ja avalik võim -> riik e. ühiskonna osa, mis ei haara kasumi saamisele ja võimule orienteeritud
kasutada. Sundvõõrandatud kinnisasja endisel omanikul on õigus nõuda talle kuulunud kinnisasja tagastamist, kui sundvõõrandisaaja või tema õigusjärglane ei kasuta sundvõõrandatud kinnisasja vastavalt sundvõõrandamise otsusele või teatab loobumisest kinnisasja vastavalt otsusele kasutada. Sundvõõrandiandjal on õigus nõuda sundvõõrandatud kinnisasja tagastamist ka siis, kui sundvõõrandamise pooled on sõlminud sundvõõrandatud kinnisasja võõrandamise lepingu. 50. Eluasemepoliitika olemus ja selle seos kinnisvara haldamisega eluasemepoliitika sisu/eesmärk: rahuldada iga üksikkodanikku,seeläbi terbikuna kõigi ühiskonna liikmete ning elanikkonna gruppide individuaalseid soove ja nõudmisi. 51. Kvaliteetne eluase (eluaseme kvaliteet), selle tunnusjooned ja vajadus ühiskonnale - eluaset on vaja riigile nii otseselt kui kaudselt. Kuid eluaseme kvaliteet on samastatud eluaseme kvatiteediga. 52. Omatarbe-eluaseme omamisega kaasnevad
kasutada. Sundvõõrandatud kinnisasja endisel omanikul on õigus nõuda talle kuulunud kinnisasja tagastamist, kui sundvõõrandisaaja või tema õigusjärglane ei kasuta sundvõõrandatud kinnisasja vastavalt sundvõõrandamise otsusele või teatab loobumisest kinnisasja vastavalt otsusele kasutada. Sundvõõrandiandjal on õigus nõuda sundvõõrandatud kinnisasja tagastamist ka siis, kui sundvõõrandamise pooled on sõlminud sundvõõrandatud kinnisasja võõrandamise lepingu. 50. Eluasemepoliitika olemus ja selle seos kinnisvara haldamisega – eluasemepoliitika sisu/eesmärk: rahuldada iga üksikkodanikku,seeläbi terbikuna kõigi ühiskonna liikmete ning elanikkonna gruppide individuaalseid soove ja nõudmisi. 51. Kvaliteetne eluase (eluaseme kvaliteet), selle tunnusjooned ja vajadus ühiskonnale - eluaset on vaja riigile nii otseselt kui kaudselt. Kuid eluaseme kvaliteet on samastatud eluaseme kvatiteediga. 52
,,avalik"? poliitika avalikkuse huvides, nimel ja hüvanguks; puudutab enamikku, st mitte vaid eratoimijaid, vaid kõiki (nt kütuseaktsiisi tõstmine Avaliku poliitika valdkonnad Reeglina inimeste argielu puudutavad poliitikad; seega julgeoleku ja välispoliitikat ei hõlma Erinevate valdkondade poliitikate arv on sõltuv riikliku sekkumise ulatusest Laias laastus majandus ja sotsiaalvaldkond Majandusvaldkond maksu ja eelarvepoliitika, majandus, hõive, energia ja eluasemepoliitika Sotsiaalvaldkond haridus, hoolekande, pensioni, tervishoiu, perepoliitika Paljud valdkonnad ka läbivad nt hõivepoliitika nii majandus kui ka sotsiaalvaldkonnas Kaasaegne valitsemine reeglina eeldabki erinevate valdkondade ühildamist nt pere ja hõivepoliitika; haridus ja hõivepoliitika jne Avaliku poliitika eesmärkide keerukus Vastuolulisus nt majanduses kasum, sotsiaalpoliitikas vähem ebavõrdsust , * sageli mitterahalisus, pikk perspektiiv
® Planeeriv lähenemine ® Positiivsed poliitikad (struktuursele muutusele kaasaaitamine) ® Turule suunatud (finantsturgude, insti-tutsioonide, infrastruktuuri arendus) Teiste riigi tegevusalade mõju majandusele n Strateegilised vajadused: veondusinfrastruktuur, riigirahvuse loomine, relvastuse väljatöötamine ja tootmine n Sõdade ja maksunduse seos n Keskkonnapoliitika n Heaolumajanduse harud: haridus-, tervishoiu- ja eluasemepoliitika, sissetuleku tagamine, sotsiaalteenuste pakkumine otsene ja kaudne mõju XII Loeng Maailmapoliitika. Rahvusvahelised suhted Maailmapoliitika valdkonnad n Teooria (lähenemise põhivalikud, koolkonnad) n Rahvusvahelised toimijad, institutsioonid ja rühmitused n Maailmasüsteem: riik-suurregioon-maailm n Üleilmastumine: sisu, väljakutsed, käsitlemise võimalused ja piirid n Välispoliitika n Rahvusvaheline anarhia ja selle piiramine: konflikt ja julgeolek
sündi. 3.Pikendame järkjärgult vanemapalga maksmise perioodi kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. 4.Suurendame toetusi paljulapselistele peredele. 5.Laiendame võimalusi laste päevahoiuks (sh paindliku tööajaga pikapäeva rühmades ja päevakeskustes) ka puuetega lastele, et võimaldada vanematel aktiivselt töötada või õppida. 6.Tagame riikliku elatusraha fondi loomise ja toimimise alimente mittesaavate üksik vanemate laste elatusraha kindlustamiseks. ELUASEMEPOLIITIKA 1.Loome esmajoones noortele peredele ja tagastatud majade üürnikele võimalused riigi ja omavalitsuste garantiiga elamispinna hankimiseks sooduslaene saada. 2.Tähtsustame munitsipaalelamuehitust ja sotsiaaleluruumide loomist. 3.Töötame välja kodu kaotamise riskis olevate inimeste toetamise ning (võla-) nõustamise korra. 4.Rakendame meetmeid sundüürnikele omandireformi käigus tehtud ülekohtu heas tamiseks. 5
praegu see kodutu töötab. 26.10.2011 Teooriad, need teooriad, mis pööravad tähelepanu sellele, mis toimub ühiskonnas, ühisk korraldamisele, selle muutumisele. Ja ennekõike, kuivõrd eluaseme poliitika ja turg on aidanud kaasa kodutuse tekkele. Kodutuse kohta teame vähe, aga üks asi, mida teame, et kodutus on kasvuteel. ca 1/3 võrra kasvanud. 1/3 on tugevas sõltuvuses sellest, mida teeb ja mida mitte avalik võim. Kas koolitatakse inimesi. 80dad olid kriisiaastakümme. Eluasemepoliitika oli esimene kärpekääridele ettejäänud. Inglismaal Munitsipaalehitused praktiliselt lõpetati. See oli kindlasti üks põhjus, miks kodutute arv heaoluriikides hakkas kasvama. Sageli kasvu põhjus ja kodanike poolne surve valitsuselekodutute toetamiseks. Tv 3 telefoniküsitlused see pole sotsioloogiliselt korrektne. Aastaid tagasi oli küsimus, kas teotaks kodutuid loomi või inimesi. Ca 80 prots loomi. Kodutus on valitsusel ca 30-das järjekorras, kui raha kusagilt üle jääb
Interventsioon maj-sse, et likvideerida vabaturu negatiivseid efekte. Riik peab jagama ressursse, et kaasa aidata sotsiaalsele õiglusele. Heaoluriigi konseptsioon pärineb aastast 1941 Sir W.Beveridge`ilt. Pakkus välja 5 negatiivset aspekti, mis tulevad kl lib-st, ja mis on tarvis ületada: 1. Haigused vaja on subsideeritud või maksuvaba tervishoidu 2. Puudus (Want) vaja on toimetulekupoliitikat (abirahade maksmine) 3. Viletsus (Squaldor) - vajalik on eluasemepoliitika rakendamine 4. Rumalus vaja on üldist maksuvaba haridust 49 50 5. Jõudeolek vaja on tööhõivepoliitikat (igaühele garanteerida mõtekas töökoht) EESMÄRK: HEAOLU Põhineb majanduslikul arengul, mis finantseeriks võimalikult laia populatsiooni heaolu. Segamajandus I maailma riigid on omaks võtnud segamajanduse.
2. Seadusandlik keskkond – sisaldab endas protseduurireeglistikku, toimingute registreerimise standardeid ning mitmesuguseid kontrolli- ja järelevalve mehhanisme. 3. Ühtne raamistik - krediidisüsteemi usaldusväärsus ning vara hindamise ühtsed standardid on väga olulised tegurid laenuturu ning finantssüsteemi kui terviku jätkusuutlikuks arenguks. 4. Efektiivne eluasemepoliitika eluasemelaenu turu arenguks - see kriteerium sisaldab endas kahte aspekti, milleks on seadusandlik raamistik ja valitsuse sekkumine eluasemelaenude pakkumisse. 2 Basel Committee on Banking Supervision (2008) „Principles for Sound Liquidity Risk Management and Supervision - final document“ (18.03.2013) 22 Eelpool loetletud tegurid moodustuvad ühtse raamistiku finantssüsteemi
annaabi.ee 
