4) ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgisaavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis; ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises; haigus, haiguste ennetamine (preventsioon); keskkonnatervis; rahvatervis ja rahvastiku tervis; salutogenees, salutoloogia; sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus; tervisedendus ja terviskasvatus; terviseindikaator/tervisenäitaja; tervisekaitse; terviseprofiil; terviskäitumine, riskikäitumine ja –tegur; tervisekultuur; vaesus; võimestumine; võrgustik 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Tervist mõjutavad elustiil (terviskäitumine), keskkond, pärilikkus, tervishoid, rahu, peavari, haridus, sotsiaalne turvalisus, sotsiaalsed suhted, toit, sissetulek, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, stabiilne ökosüsteem, jätkusuutlik ressursside kasutamine, sotsiaalne õiglus, inimõiguste austamine ja võrdsus. Neist kõige
stressisümptomeid. 29. Keskkonna ja kultuuri mõju tervisele. Kultuur on bioloogilise, psühholoogilise ja geograafilise teguri liitunud mustrite kogumik. Tervist mõjutavad: _ Geneetika _ Perekultuur, väärtushinnangud _ Kooli/lasteaiakultuur _ Elamiskultuur - sotsiaalpoliitika, ökoloogia _ Käitumiskultuur _ Kunsti mõju tervisele 30. Terviskäitumist määravad tegurid ja käitumise muutmise protsess(faasid). . Terviskäitumine – igasugune tegevus tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks; kujuneb neis sotsiaalsetes, majanduslikes ja keskkondlikes tingimustes, kus inimene elab ja töötab Toitumiskäitumine Kehaline aktiivsus Sõltuvust tekitavate ainete tarbimine Turvakäitumine tähendab turvameetmete rakendamist riskiolukordades (kondoom, turvavöö, helkur, kiiver, liigesekaitsed jne)
Heaolu ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgi saavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis, ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises, haigus, haiguste ennetamine (preventsioon), keskkonnatervis, rahvatervis ja rahvastiku tervis, salutogenees, salutoloogia, sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus, tervisedendus ja tervisekasvatus, terviseindikaator/tervisenäitaja, tervisekaitse, terviseprofiil, terviskäitumine, riskikäitumine ja tegur, tervisekultuur, vaesus, võimestumine, võrgustik. 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Hea tervis määrab oluliselt inimese elukvaliteedi ning loob aluse isiksuse iga külgseks arenguks. Üksikisiku jaoks oleneb tervis tema keerukatest seostest ühiskonna, elukeskkonna, ümbruskonna ja iseendaga. Inimese tervis, kui ühiskondlik väärtus, on riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu üheks peamiseks alustalaks. Heaolu on
Majanduslangus ja tervis: toetus ja tõrjutus 8.tervisedendus ja terviskasvatus, majandusliku investeeringu alusel luuakse paremad rahvastiku tervisenäitajad, Suureneb haigestumine ja suremus (töötute suremusmäär erineb töötavate terviseindikaator/tervisenäitaja, tervisekaitse, terviseprofiil, terviskäitumine, suurem tervise õigluspärasus ja ressursside säästev kasutamine. Rahvastiku inimeste omast 20-25%; 3% töötusega kaasneb 4,5% suitsiidide riskikäitumine ja –tegur, tervisekultuur, vaesus, võimestumine, võrgustik tervis (population health) -Terviseseisundi statistiliste ja demograafiliste
eeskirjad. terviseprofiil – abivahend inimeste ja keskkonna terviseseisundi mõõtmisel, hindamisel, analüüsimisel, paremate tervisetulemite eesmärgistamisel ning nende saavutamiseks vajalike tegevuste ja vahendite määratlemisel. Sisendiks on nii indikaatorite alusel kogutud statistilised andmed kui ka kogukonnaliikmetelt, otsusetegijatelt ning tervise- ja muude valdkondade spetsialistidelt kogutud arvamused ja info. terviskäitumine – käitumised, mida inimesed võtavad ette oma tervise parandamiseks ja heaolu suurendamiseks, haiguste ennetamiseks ja avastamiseks või oma tervise kahjustamiseks (riskikäitumine ja –tegur). Käitumisviis, millega võib kaasneda suurenev vastuvõtlikkus teatud haigustele või põdurusele. Nt arstlik kontroll, vaksineerimine, titumine, füüsiline aktiivsus, suitsetamine, riskiv seksuaalkäitumine jne. tervisekultuur – sisuks on uskumused, hoiakud, väärtushinnangud, teadmised,
• tervisekaitse - Haiguste ennetamise juurde kuuluv terviseteenistus, milles kehtivad kohustuslikud normid ja eeskirjad. Käsitleb vahendeid ja abinõusid elanikkonna tervise halvenemise vältimiseks ning on suunatud tervisele ohutu füüsilise, keemilise ja bioloogilise keskkonna tagamisele. • terviseprofiil - Tervist iseloomustavate põhinäitajate kogum, mis annab ülevaate mingi piiritletud inimgrupi tervise hetkeolukorrast ning võimaldab seda hinnata ja analüüsida. • terviskäitumine - Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, olenemata sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte. • riskikäitumine - Käitumisviis, millega võib kaasneda suurenev vastuvõtlikkus teatud haigustele või põdurusele. • riskitegur - Riskitegur on mingi väliskeskkonna olukord, käitumisviis või inimese
levikut. Koolitervishoiu ülesanne on pöörata tähelepanu koolikeskkonnale, et ka allergiline laps võiks seal turvaliselt õppida. Iga koolidirektori ja omavalitsusjuhi vastutada on, et koolid vastaksid tervisekaitsenormidele ja ei kahjustaks laste tervist. Kooli tervishoiutöötaja koos kooli tervisenõukoguga on koolijuhile abiks keskkonna hindamisel ning kõrvalekallete kaotamisel. Koolilaste terviskäitumine Mitme uurimistöö tulemustest selgub, et Eesti koolilaste sagedasemad terviseriskid on ebatervislik toitumine, vähene liikumine, riskialdis seksuaalkäitumine, legaalsete ja illegaalsete uimastite tarbimine. Lähtuvalt kehalise aktiivsuse mõjust tervisele on Ameerika Spordimeditsiini Assotsiatsioon ja mitmed teised rahvatervise organisatsioonid esitanud soovituse optimaalseks kehaliseks aktiivsuseks. Sellekohaselt on tervise huvides vajalik mõõdukas või suur kehaline koormus
Antud uurimistöö teemat võiks käsitleda rohkem nii meedias kui ka koolitundides põnevalt ja atraktiivselt. 30 KASUTATUD ALLIKAD 1. Deikina, J., Jõueleht, A. Toitumis- ja toidusoovitused noortele (2010) Tallinn: Tervise Arengu Instituut 2. Kull, M. (1996) Materjale terviseõpetuseks. Tallinn: HK trükikoda 3. Maser. M. (2004). Kooliõpilaste terviskäitumine. Tervise Arengu Instituut. Tartu: OÜ Tartumaa Trükikoda 4. Vaasik, S., Liebert, T., Maser, M., Pappel, K., Pitsi, T., Saava, M., Sooba, E., Vihalemm, T., (2006) Villa, I. Eesti toitumis- ja toidusoovitused. Tallinn: Tervise Arengu Instituut. 5. Varava, L., Pitsi. T., Oja, L. (2008) Tervis ja terviseteadlikkus läbi toitumis-ja liikumismängude. Tervise Arengu Instituut. Tallinn: Kruuli Trükikoda AS. 6. Niitra, S. (2013, veebruar 16) Murdeiga pole vaja murda. Postimees, 18. 7
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sih...
annaabi.ee 
