Sotsiaalpoliitika (0)

RIA 6004
Sotsiaalpoliitika (3AP)
lektor: Mai Luuk, MA
kontakt: [email protected]
Loeng 1
Sotsiaalpoliitika olemus
· Igandlik arusaam rikastelt raha äravõtmine ja
vaestele (viletsatele, saamatutele ja laiskadele)
andmine
· Eesti poliitikute valmiseelsed lubadused ei
seondunud sotsiaalprobleemide lahendamisega
­ surve selleks tuli EL-lt ­ hakati koostama SP
valdkondade strateegiaid ja tegevuskavasid
· Kaasaegne euroopalik arusaam
investeerimine inimkapitali vastavalt inimeste
erinevate elutsüklite (lapsepõlv, tööiga,
vanaduspõlv) vajadustele solidaarsusprintsiibil
· Solidaarsusprintsiip väljendub riikliku
pensionikindlustuse, ravikindlustuse ja
töötuskindlustuse ning pere- ja lapsetoetuste
kaudu
Kuidas defineerida SP?
On välja toodud 2 võimalust:
· Avalike poliitikate valdkondade kaudu ­
tervishoiu-, tööturu-, pensionipoliitika jne.
Sõltuvuse kaudu teistest poliitikatest ­ SP vajab
toimimiseks teiste poliitikate (nt. maksupoliitika
fiskaalseid vahendeid) ­ see on keeruline ja
praktikas vähe kasutatav
Kuhu kuulub hariduspoliitika ­ see sõltub
poliitikute kokkuleppest, Eesti hariduspoliitika
SP alla ei kuulu
SP avalike poliitikate kontekstis
· AP- mida valitsus otsustab avalikkust puudutavate
probleemidega teha või tegemata jätta. See on nii poliitikute
kavatsuste, reaalse tegevuse kui ka tagajärgede kogum
· Politic (arukas, mõistlik, kaval, osav /poliitikaga tegelemine)
- parteprogrammid, sotsiaalpartnerite manifestid jne.
· Policy (poliitika, tegutsemisviis):
- Eesmärgid (koalitsioonilepe, strateegiad)
- Output (väljund) - õigusaktid, rahaeraldised
- Outcome (lõpptulem, tagajärjed) -"Welfare without Work"
versus "Welfare to Work"
SP kui AP osa, on tavakodanikele kõige tähtsam, sest see
puudutab kõiki elanikkonnakihte
Ühiskonna heaolu ja turvalisuse kriteeriumid
· Rahvastikuprotsessid (rahvastiku vähenemine ja
vananemine) ühiskonna jätkusuutlikkus
· Tööhõive ja töötuse määrad heaolu ja maksubaas
· Vaesuse näitajad heaolu ja sotsiaalne sidusus
· SKP ja palgakasv, miinimumpalk majanduslik heaolu
· Tervishoiuteenuste kättesaadavus heaolu ja
turvalisus
· Sotsiaaltoetuste ja ­teenuste tase heaolu ja
turvalisus
· Hariduse kättesaadavus, elanikkonna haridustase
ühiskonna jätkusuutlikkus, inimareng
· Eluaseme kättesaadavus heaolu ja turvalisus
Sotsiaalkulutused GDP-st
· Heldemad kulutused: traditsioonilised
heaoluriigid (Kesk-Euroopa riigid ja
Põhjamaad)
· Madalad kulutused: Kesk- ja Ida-Euroopa
riigid (liberaalne poliitika, üldine vaesus,
madal elatustase), Iirimaa ja Küpros
(keskmisest noorem elanikkond ­
väikesed pensioni- ja tervishoiukulutused)
Sotsiaalkulutused GDP-st
· Vanaduspenisonid (EL27 = 11%)
Helded; Austria, Itaalia, Saksamaa, Kreeka,
Prantsusmaa, Rootsi, Taani, UK
Kasinad: Iirimaa (noor elanikkond), Eesti, Läti,
Leedu, Rumeenia
· Tervishoid (EL27 = 7,7%)
Helded; Prantsusmaa, Holland, UK, Saksamaa,
Rootsi, Belgia, Sloveenia
Kasinad: Läti, Eesti, Leedu, Poola
Sotsiaalkulutused GDP-st
· Pere- ja lapsetoetused (EL27 = 2,2%)
Helded: Taani, Saksamaa, Luksemburg, Soome, Rootsi
Kasinad: Malta, Hispaania, Itaalia, Bulgaaria, Rumeenia,
Eesti, Läti, Leedu
· Puuetega inimeste toetused (EL27 = 2,1%)
Helded: Rootsi, Taani, Soome
Kasinad: Iirimaa (noor elanikkond), Rumeenia, Läti,
Eesti, Leedu, Malta, Kreeka
SP analüüsimeetodid
· Institutsionalism - riigiinstitutsioonide ja nende
tegevusmotiivide analüüsimine
· Grupiteooria - poliitiliste protsesside ja
gruppidevahelise interaktsiooni analüüsimine
· Eliiditeooria - põhineb pigem väikese hästi
informeeritud eliidi nõudmistel (Eesti) Üldsust peetakse
passiivseks ja väheinformeerituks
· Süsteemiteooria - avalik poliitika on poliitilise süsteemi
vastus ümbritseva keskkonna mõjudele
· Ratsionalism ­ "seos soovitud väärtuste ja saavutatud
väärtuste vahel" on positiivne ja tugev (ideaalmudel)
Policy failure: põhjused
· Poliitika kujuneb poliitilise süsteemi , mitte
üksikute poliitikute tegevuse tulemusel
· Poliitiline süsteem saab palju erinevaid
"signaale", kuidas tuleks poliitikat kujundada
· Poliitika seab väärtused pingeritta, kujundab
eelistused ­ võib tekkida väärtuskonflikt
· Kognitiivsed piirid ühiskonna mõistmisel,
mõistuse ja emotsioonide vastuolu
· Suutmatus kujundada ja valida alternatiive
(poliitiline jäikus)
SP määratlused
Ühiskonnaelu valdkondade sihipärane korraldamine ja
inimressurssi investeerimine
· Richard Titmuss (1968) ­ üheselt defineerida võimatu
· Allan Walker (1990) ­ SP on kollektiivse sekkumisega
paranda individuaalset heaolu
· Otto von Zwiedineck-Lüdenhorst - SP taotleb ühiskonna
sidususe säilitamist
· T.H.Marshall - SP eesmärk: vaesuse kaotamine;
· võrdsuse taotlemine; heaolu maksimeerimine
Eesti otsingud on kulgenud 2-s suunas:
· soovitakse integreeruda euroopalikku
sotsiaalsesse turumajandusse;
· samas arendatakse aktiivselt ameerikalikku
vabaturu liberalismi ja sellest tulenevalt
liberalistlikku SP-t.
Liberaalne SP on kõige odavam kasutusel
olevatest mudelitest. Võimalikult vähene riiklik
sekkumine - iga kodanik peab ise, ilma
kõrvalise abita toime tulema
Sotsiaalne turumajandus eeldab paljude inimeste
ja organisatsioonide koostööd ning sellist
olukorda, kus põhiväärtuseks on inimene
Eesti riigi haldussuutlikkus
· Strateegiate rakendamine poliitikakujundamise
instrumendina on leidnud enam kasutamist (tänu
EL eeskujule ja nõuetele)
· Säästva arengu põhimõtetest lähtuvat poliitikat
mõjutab EL kuulumine ja vajadus arvestada EL
kehtivaid normatiive
· Poliitikate omavahelist sidusust ja koordineeritust ei
suudeta alati tagada
· Poliitilise spektri killustatus ja poliitikate
vastandamine on halvendanud selle järjepidevust
· Poliitika kujundamises domineerivad üksikud
majanduslikud ja institutsionaalsed huvirühmad
· Ilmne on suundumus ametnike politiseerumisele
EL haldussuutlikkuse kogemusi
· Ei ole olemas poliitika kujundamise ideaalmudelit
· EL riikides vahelduvad otsustustsüklid teatud aja
möödudes (10­15 aastat), mis tagab poliitika ja
valitsemisprotsessi stabiilsuse ja järjepidevuse
· Olulised reformid töötatakse välja poliitiliste
diskussioonide ja üldrahvaliku arutelu tulemusena
· Poliitika kujundamine on tulemuslikum kui
kaasatakse erinevaid huvirühmi ja avalikkust.
· Poliitilised otsused peavad olema sidusad ja
tuginema konsensusel ­ see tagab nende
elluviimise tulemuslikkuse.
Haldussuutlikkuse strateegia poliitika
kujundamisel
· Langetatakse tasakaalustatud, teaduslikult põhjendatud ja
ratsionaalseid otsuseid
· Poliitikate ratsionaalsus tagatakse konsensusliku
otsustamise teel, mis eeldab erinevate huvi- ja
sihtrühmade kaasamist poliitika kujundamise protsessi
· Poliitiliste ostuste kujundamisse kaasatakse analüütilisi
ressursse, mis toetavad tervikliku monitooringusüsteemi
väljaarendamist
· Teadlik ja aktiivne kodanikuühiskond mõjutab valitsust
viima ellu säästva arengu põhimõtetest lähtuvat sihipärast
poliitikat
Näiteid avaliku arvamuse mõjust SP-le
· Riigikoguliikmete palgad ­ avalik arvamus:
"Riigikogu, peatage oma palgatõus!"
· Nõudmist, et keskmine palk (või reatöötaja palk)
peaks Riigikogu palkadele järele jõudma, ei ole
mitte kordagi väljendatud
· Küsimus: kas keskmise- või madala palga
saajate elujärg muutub sellest paremaks, kui RK
liikmete sissetulekuid arvutatakse mõne teise
valemiga (vähendatakse)?
SP areng Euroopas
· Iga mitte- või vähekindlustatud inimene
peaks saama nii palju abi, et tal oleks
võimalik püsida minimaalsel heaolunivool
· Rooma riik ­ kehvikutele "leiba ja tsirkust".
Sellega püüti kasvavaid rahvarahutusi vältida
· Keskaegne Euroopa - vaeseid ja viletsaid
abistasid kogukond, tsunftid ja kirik (alates
12.saj.)
· Poliitilise ja religioosse võimu säilitamise
vajadus!
SP rakendamise põhjused
· Inglismaa ­ Elisabeth I vaesteseadused ­
"tarastamise" (talupojad muutusid hulkuriteks ja
kerjusteks, ülestõusud) mõju leevendamine
· Saksamaa -Bismarcki sotsiaalturvalisuse
programm (1880-tel) ­ välistas revolutsioonilise
situatsiooni tekke, tekitas algse a/ü liikumise
· Beveridge plaan (1942) ­ II. Maailmasõjast
tingitud raskuste ületamine, tööhõivepoliitika
· EL sotsiaalpoliitika ­ subsidaarsus, best practice
EL SP eesmärk
· Järjekindlalt tõsta inimeste elukvaliteeti ja
vastavaid heaolu standardeid.
· Euroopas on loodud "sotsiaalmudel", mis põhineb
Euroopa Sotsiaalhartale (1961, täiendatud 1996),
Euroopa Sotsiaalkindlustuskoodeksile (1964) ja
Euroopa Põhiõiguste Hartale (Põhiseadusliku
lepingu 2.osa), tagab EL liikmesriikide kodanikele
juurdepääsu ühele parematest sotsiaalturvalisuse
võrgustikest
EL SP kujunemislugu
· Neoliberalismiperiood (1957-1972);
· Aktiivse sotsiaalse tegevuse periood (1972-1980);
· Stagnatsiooniperiood (1980-1986);
· Optimismiperiood (1986-1993)
· Alates 1993.aastast subsidaarsusprintsiip
(toetav, "pehmed instrumendid", "best practice")
Neoliberalismiperiood (1957-1972)
· Rooma lepingu (1957) eesmärgiks oli luua
Ühisturg ning tagada kaupade, teenuste,
inimeste ja kapitali vaba liikumine ühest
liikmesriigist teise.
· Majandusühendusele panid aluse 6 Euroopa
riiki: Belgia, Holland, Luksemburg,
Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ­
homogeensed riigid nii majanduse arengult kui
sotsiaalse taseme poolest ­ puudus vajadus
SP koordineerida
Euroopa Ühenduse asutamisleping
(Rooma leping, 1957)
SP-st määratletud järgmised valdkonnad:
· töötajate vaba liikumine
· koordineeritud kindlustussüsteemid
· ühtsed tervishoiunõuded
· meeste ja naiste võrdne tasustamine
· sotsiaalne dialoog töötajate ja tööandjate vahel
· Pandi alus Euroopa Sotsiaalfondi asutamisele ­
olulisim sotsiaalsete programmide rahastaja EL-s
Neoliberalismiperiood (1957-1972)
Liitumine EL-ga :
· 1973.a. ­ Taani, Iirimaa ja Suurbritannia
· 1981.a. ­ Kreeka
· 1986.a. ­ Hispaania ja Portugal
· 1995.a. ­ Austria, Soome ja Rootsi
· 1957 Rooma lepingu seadusandlus ühtse SP
edasiarendamiseks oli ebapiisav ja sisaldas vähe
inimestele laienevaid otseseid õigusi. Valitses üldine
arvamus, et SP ja tööseadusandlus on liikmesriikide
siseasi ja surve Euroopa Liidu tasandilt selle
harmoniseerimiseks oli vähene.
Aktiivse sotsiaalse tegevuse periood
(1972-1980)
· Pariisi tippkohtumisel 1972 - kommünikee, kus
rõhutati majandus- ja sotsiaalküsimuste võrdset
tähtsust ning kutsuti EL institutsioone aktiivselt
tegutsema sotsiaalvaldkonnas.
· 1974 - ühine sotsiaaltegevusprogramm, mille
võtmeteemadeks olid:
-võitlus tööpuuduse vastu,
-inimeste töö- ja elamistingimuste parandamine,
-sotsiaalse dialoogi arendamine
Stagnatsiooniperiood (1980-1986)
· 1974.aastal alanud majanduskriis
· Liitusid Kreeka - 1981; Hispaania, Portugal - 1986.
Suurenes EL riikide majanduslikud ja sotsiaalsed
erinevused. Konfliktid rikkamate-vaesemate vahel
EL poliitikate rahastamisel.
· Oluliseks takistuseks kujunes SB (Thatcheri)
vastuseis töötajate õiguste suurendamisele
firmades, nõrgestas a/ü liikumist ja
kollektiivlepingute sõlmimist
· Otsuste langetamiseks Euroopa Nõukogus oli
vajalik konsensus ehk ühehäälselt otsustamine,
SB võis panna veto kõigile sotsiaalpoliitilistele
ettepanekutele.
Optimismiperiood (1986-1993)
· SP kulutuste seostamine majandusarenguga, selle
ühtlustamine liikmesriikides
· "Sotsiaalse dumpingu"oht, kus madalamate
sotsiaalkuludega saavutatakse mõnedes liikmesriikides
suhteline konkurentsieelis
· Ühtse Euroopa Akt (SEA - Single European Act)
· Euroopa Liidu Sotsiaalharta töötajate põhilistest
sotsiaalsetest õigustest (1989), millega asutamisel
ühines 11 riiki
· Maastrichti leping 1992 ­ sotsiaalprotokoll
Ühtse Euroopa Akt 1987
· Uus mõiste - sotsiaalne sidusus eriti
regionaalpoliitilises võtmes ­ vähearenenud
piirkondade edendamine
· Sotsiaalne dialoog (tööandjate ja töövõtjate
läbirääkimised erinevates tööelu küsimustes)
· Hakati pöörama suuremat tähelepanu
töötingimustele
· SP otsuste hääletamissüsteemi lihtsustumine,
kasutusele võeti kvalifitseeritud häälteenamuse
nõue ­ see soodustas EL kompetentsi
laienemist SP osas
Euroopa Liidu Sotsiaalharta, 1989
Võeti vastu vältimaks sotsiaalse heaolu arvelt
saavutatavat majanduskasvu. Sisaldas põhilisi
töötajate sotsiaalõigusi:
- Õigus töötada vabalt valitud liikmesriigis;
- Vabadus valida ametit;
- Õigus õiglasele palgale
- Õigus parematele elu- ja töötingimustele
- Õigus sotsiaalkaitsele
- Õigus töötajate ühinemisvabadusele (a/ü) ja
kollektiivlepetele
- Töötajate õigus informatsioonile ja konsultatsioonile,
õigus kaasa rääkida firma arengut puudutavates
küsimustes
Alates 1993.aastast
subsidaarsusprintsiip
· Toetav printsiip - EL-l on võimalik sekkuda vaid siis, kui
liikmesriikide tasandil ei ole võimalik saavutada paremat
tulemust.
· ,,Pehmed instrumendid" (soft law) -mittesiduvad
soovitused ja memorandumid
· Roheline raamat (1993) - Euroopa Komisjon alustas
konsultatsioone , et kujundada moodsat, inimesekeskset
SP, kus põhieesmärk on investeerimine inimressurssi
· Amsterdami leping (1997)
· Lissaboni strateegia (2000)
Alates 1993.aastast
subsidaarsusprintsiip
· Valge raamat (1994) Esseni strateegia
o Uued töövormid ja maksusoodustused - uued
töökohad ja tööturu paindlikkus
o Tööjõu kvaliteedi parandamine läbi
kutsehariduse taseme tõstmise
o Töövõimalused tõrjutud gruppidele - noored
töötud, pikaajalised töötud, naiste tööhõive
o Investeeringud inimkapitali ­ elukestev õpe,
tööalane koolitus: ümber- ja täiendõpe
o Uued töövõimalused teenindussektoris
(eeskätt naiste tööhõive tõstmiseks)
Amsterdami leping (1997)
sotsiaalprotokolli küsimused
Kvalifitseeritud häälteenamus
· Töökeskkonna täiustamine, töötingimused
· Töötajate informeerimine ja konsulteerimine
· Meeste ja naiste võrdsed võimalused tööturul ja
tööturualases kohtlemises
· Töötute integratsiooni toetamine tööturule
(laialulatuslikud tööturupoliitika meetmed ja
tööturukoolituse programmid)
Amsterdami leping (1997)
sotsiaalprotokolli küsimused
Ühehäälsuse nõue
· Sotsiaalkindlustus, töötajate sotsiaalne kaitse
· Töötajate kaitse töölepingu lõppemisel
· Töövõtjate (a/ü) esindatus ning kollektiivne huvide
kaitse
· EL territooriumil viibivate kolmandate riikide
kodanike töötingimused
· Riikide rahaline panus uute töökohtade
loomisesse
Amsterdami leping 1997
Rooma lepingule lisati uus tööpoliitikat käsitlev
peatükk:
· Uus ettevõtluskultuur ­ luua uusi ja paremaid
töökohti
· Töölerakendamise uus kultuur (täiendõppe
võimalused töötule ­ 12 kuu jooksul; noortöötule ­
6 kuu jooksul)
· Uute tingimustega kohanemise uus kultuur-
sotsiaalne partnerlus, paindlik töötaja paindlikul
tööturul, tööjõu kaasajastamine
· Võrdsete võimaluste loomise uus kultuur - M
ja N võrdsed palgad võrdse töö eest,
naisettevõtluse toetamine
Lissaboni strateegia 2000 ­ 10 aasta
reformikava
· EL-st peab 2010. aastaks saama kõige
dünaamilisem ja konkurentsivõimelisem
teadmispõhine majanduspiirkond maailmas,
kus on:
· jätkusuutlik majanduskasv
· rohkem paremaid töökohti
· suurem sotsiaalne sidusus (ühiskonna,
regionaalne jm.)
· areng peab toimuma keskkonda kahjustamata
Euroopa Sotsiaalfond, 1957 Rooma
lepinguga
Euroopa Sotsiaalfondi missioon
· Rahastada EL tööhõivestrateegiat
· Investeerida inimestesse (elukestev õpe)
· Suurendada liikmesriikide vastutust tööhõive- ja
sotsiaalküsimustes
· Lihtsustada avaliku sektori administreerimist
· Edendada partnerluse erinevaid vorme
(sotsiaaldialoog, äri-, avaliku- ja 3.sektori koostöö)
· Ergutada kohalikku initsiatiivi
ESF peamised eesmärgid
· Noorte töötute integreerimine tööturule
· Suurendada tööhõivet ja tööturu paindlikkust
erinevate kaasaegsete töövormide kaudu ­
osaajaga töö, kaugtöö, projektitööd jms.)
· Pikaajaliselt töötute integreerimine tööturule
· Hariduse ja tööturukoolituse täiustamine
· Sotsiaalse tõrjutuse riskide vähendamine
· Kohanemine majanduslike muutustega
· Võrdsete võimaluste loomine
· Edendada teadmispõhist ühiskonda
· Avaliku sektori haldussuutlikkuse tõstmine
Eesti inimarengu probleemid
· Surmad ületavad jätkuvalt sünde (2007.a.
vastavalt 17400 surma ja 15800 sündi)
· Lõhed M ja N oodatavas elueas (M ­ 67;
N-79)
· Kõrge suremus vigastussurmadesse
· Koolikatkestajad
· Eluasemeprobleemid
Eesti rahvas vananeb ja väheneb
· Viimasel 17-l aastal on meil olnud negatiivne
iive ­ surmad ületavad sündimust
· Alates 2010. aastast maksumaksjaid
tunduvalt vähemaks, seega on meil ka
pensionikassas ja ravikindlustuses vähem
raha. Leevendusena nähakse pensioniea
tõstmist 65 aastani ja pensioniealiste tööelu
pikendamist paindlike töövormide kaudu
(lühendatud tööajaga töötamine)
Eestlaste ja mitte-eestlaste suitsiidikordajad, 1979-1999
50,0
45,0
40,0
35,0
30,0
Eestlased
25,0
Mitte-eestlased
20,0
15,0
10,0
5,0
0,0
9
0
1
2
3
4
5
6
7
8
90
93
95
96
97
98
99
89
91
92
94
7
8
8
8
8
8
8
8
8
8
19
19
19
19
19
19
19
19
19
19
19
19
19
19
19
19
19
19
19
19
19
Haridus ei ole kõigile kättesaadav
· Osal noortest väga hea haridus
· Vastukaaluks on aga palju (18% kõigist noortest)
koolikatkestajaid ja ainult põhiharidusega noori, kes
edasi ei õpi. Selle põhjuseks on:
- perede vaesus
- perede toimetulematus ja õpitud abitus
- riigi ükskõiksus oma noorte tuleviku suhtes
· Puuduvad täiskasvanute tööalase koolituse
võimalused
Tallinn versus ülejäänud Eesti
· Tallinn on Eesti peamine tõmbekeskus ­ kõige
paremad töökohad, kõige ohutum äri ajada,
kõige uhkemad korterid/majad ja - kõige
saastatum ja närvilisem elukeskkond!!!
· Eesti-sisesed erinevused on väga suured:
erinevad palgad/sissetulekud,
haridusvõimalused, elamistingimused,
võimalused ettevõtluseks ja vaba aja
sisustamiseks, sotsiaalne kihistumine
· Mitmed Eesti piirkonnad on "varjusurmas"
Sotsiaalne kihistumine Eestis (1)
Lähtealus: Pierre Bourdieu väljateooria (majandus-,
kultuuri- ja sotsiaalsete suhete väli)
Eesti üleminekuühiskonnas toimunud makrotasandi
muutused muutsid ka reegleid, mille alusel toimus üh.
erinevatel väljadel positsioonide sissevõtmine erinevalt ­
ühtedel avanes võimalus oma positsiooni parandada,
teistel aga jäi võimalusi vähemaks.
Majandusväli: erastamine ja majanduses toimunud
struktuurimuutused mõju inimeste majanduslikule
aktiivsusele ja tööhõivele; tulude suuruse ja allikate
muutumine; muutused tarbimises ja kaupade
kättesaadavuses ning hinnas
Sotsiaalne kihistumine Eestis (2)
· Sotsiaalsete suhete väli: suhted tööandjate ja töövõtjate;
omanike ja üürnike; vaeste ja rikaste; linlaste ja maaelanike vahel
on teisenenud turumehhanismide mõjul.
· Lisaks veel rahvussuhted; suhted kodanike ja mittekodanike vahel;
"normaalsete" ja nt. seksuaalvähemuste vahel erakondlikud
suhted, mis ulatuvad kaugemale poliitilisest väljast.
· Kultuuriväli:
1) professionaalne versus kommertslik kultuur;
2) kultuurisfäär ei toimi enam rahvusliku kultuuri loojana;
3) vähenenud on kirjanduse, kunsti ja teatri osa kultuuriruumi
kujundajana, selle on üle võtnud tarbimisühiskonna meedia ja
reklaam
Sotsiaalne kihistumine Eestis (3)
... on toimunud 3 teguriterühma mõjul:
a) tööhõive ja omandisuhete muutumisest tingitud positsioon
majandusväljal ja sellest tulenev erinev osa ühiskonna tulude
jaotuses;
b) sotsiaalselt (rahvuslikult, sooliselt, perekondlikult) tingitud
erinev juurdepääs varalistele, kultuurilistele ja sotsiaalsetele
ressurssidele;
c) isikuti erinev kohanemisvõime ja osalussuutlikkus muutuvas
majanduslikus, poliitilises, sotsiaalses keskkonnas, mis v.o.
seotud tervise, vanuse, hariduse või psühholoogiliste
erisustega
Usaldus kaasinimeste vastu Eestis
· Kaasinimesed on täiesti või üldiselt
usaldusväärsed (37%)
· Kaasinimestega peaks pigem ettevaatlik olema
(50%)
· Kaasinimestega tasuks olla väga ettevaatlik
(8%)
· Avatumad ja usaldavamad on kõrgharidusega
vastajad
Kas me oleme õnnelikud? (1)
Uuring: Happy Planet Index, 2006
· Võrreldakse inimeste eluga rahulolu ja keskmist
eeldatavat eluiga sellega, kui palju ressursse nad
oma elutegevuseks kasutavad
· Eesti tagantpoolt 5-kohal (178 riigi seas 173-s), ühe
koha võrra madalamal Venemaast; meist jäävad
maha Kongo, Burundi, Svaasimaa, Zimbabwe
· Soome ­ 123; Rootsi ­ 119 (tarbimise kõrge tase)
· TOP 3 ­ Vanatau, Columbia, Costa-Rica
· Kõik inimesed võiksid paremini elada kui nad ei
raiskaks ressursse asjatult!
Õnn Euroopas? (Eurobarometer)
· Õnnelikem rahvas on Taanis (64% on oma
eluga üliväga rahul), Rootsi, Holland (37%)
· Eesti (5%) - tagantpoolt 4. kohal
· Eestis ­ "mina-keskne" ühiskond - pered ja
ühiskond ei ole eriti ühtehoidvad
· Elu on "mina-keskses" ühiskonnas kallim kui
solidaarses ühiskonnas
Kuidas saada õnnelikuks?
· Õnne retsept on: perekond, sõbrad ja usaldus;
õnnelik abielu suurendab rahulolu samavõrd kui
aastase sissetuleku tõus 100 000 võrra
· Mida enam saavad inimesed usaldada oma
naabreid, poliitikuid, riigiinstitutsioone ja
kaasinimesi, seda õnnelikumad nad on
· Solidaarsus: kui kaotad töö või jääd raskesti
haigeks, ei jäta ühiskond sind hätta
Indiviidi kogurikkus ühiskondlik
rikkus
Indiviidi kogurikkus (Monroe M.Diefendorf; Robert Madden)
· Personaalne väärtus (kes te olete)
· Finantsväärtus (mida te omate, mida te oma
rahaga teete)
· Sotsiaalne väärtus (kuidas te maailma mõjutate,
paremaks muudate)
· Lisaks veel immateriaalsed varad ­ elutarkus,
teadmised, veendumused, kogemused,
elamused, kired jms.)
Et Eestis oleks kõigil hea elada...
· ... tuleb väärtustada iga inimest!
· ...tuleb väärtustada lapsi ja peresuhteid ­ koos
on alati kergem!
· ... tuleb toetada neid, kes ise hakkama ei saa,
mitte neid halvustada
· ... tuleb sisendada noortesse isamaa-armastust
ja hoolivat suhtumist oma vanematesse
· ...tuleb märgata enda kõrval inimest ja tuleb
elada väärikalt!
Eesti sotsiaalpoliitika süsteem
I. TÖÖSUHTED JA TÖÖKESKKOND
1. Töösuhted
· isiku tasand töösuhetes
· ühiskondlikud töösuhted ­ sotsiaalsed
partnerid
2. Palgapoliitika - alampalga kokkulepe
3. Töökeskkond
· tööohutus
· töö- ja puhkeaeg
· töötingimused
Eesti sotsiaalpoliitika süsteem
II. TÖÖTURUPOLIITIKA
1. Tööhõivepoliitika - aktiviseerimisprogrammid
ja meetmed
2. Töötu sotsiaalne kaitse ­
töötuskindlustushüvitis, töötu abiraha
3. Tööturuteenused
· töövahendus
· tööturukoolitus
· toetus tööandjale
· toetus töötule
· kutsenõustamine
Eesti sotsiaalpoliitika süsteem
III. SOTSIAALNE TURVALISUS
1. Sotsiaalkindlustus ja - hoolekanne
· laste- ja peretoetused
· pensionid
· sotsiaaltoetused
· rehabilitatsiooniteenused puuetega inimestele
IV. TERVISHOIUPOLIITIKA - rahvatervise kaitse
ja ravikindlustus
V. ELUASEMEPOLIITIKA
SP kujundamise mehhanismid
SP eesmärk: Iga vähekindlustatud inimene
peaks saama nii palju abi, et tal oleks
võimalik püsida minimaalsel heaolunivool.
Heaolutase sõltub ühiskonna majanduslikest
võimalustest ja valitsevast ideoloogiast.
On kaht tüüpi SP kujundavaid mehhanisme:
· parlamentaarsed ­ valitavad kogud (Riigikogu,
KOV: linna-, vallavolikogu)
· korporatiivsed - sotsiaalsed partnerid (valitsus,
tööandjad, töövõtjad) sotsiaaldialoogi käigus.
Üheks näiteks on töö- ja palgalepingute
süsteem, töötingimused ja tööohutus.
SOT SI AALDI ALOOGI M U DEL
VALITSUS
T Ö Ö A N D J AT E Riigi tasand - AMETIÜHINGUTE
KESKORGANISATSIOON(id) kolme - või kahepoolne KESKORGANISATSIOON(id)
MAJANDUSHARU Majandusharu tasand - MAJANDUSHARU (KUTSEALA)
TÖÖANDJATE ÜHENDUSED kahepoolne AMETIÜHINGUD
REGIONAALSED Regionaalne tasand - REGIONAALSED
TÖÖANDJATE ÜHENDUSED kolme- või kahepoolne AMETIÜHINGUD
Ettevõtte tasand -
TÖÖANDJA ETTEVÕTTE AEMTIÜHINGUD
kahepoolne
KOLLEKTIIVSED TÖÖSUHTED
Individuaalsed
TÖÖANDJA TÖÖVÕTJA
töösuhted
liikmelisus
konsultatsioonid ja läbirääkimised
Sotsiaalprobleemid (töötus, vaesus)
-kelle süü?
· Kas see tuleneb indiviidist ­ inimese
omadustest ja käitumisest?
VÕI
· Kas see tuleneb ühiskonna arengust?