Noorsootöö alused ja korraldus Noorsootöö põhimõisted: 1. Noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid noorsootöö otsuste tegemisse. 2. Noorsootöös lähtutakse noorte vajadustest, huvidest ja soovidest. 3. Noorsootöö põhineb noorte osalusel ja nende vabal tahtel. 4. Noorsootöö põhineb noorte omaalgatusel. 5. Noorsootööd läbib nii riigisisene kui ka rahvusvaheline lõimumine. 6. Noorsootöös lähtutakse eetilistest kaalutlustest ja võrdse kohtlemise printsiibist. 7. Noorsootöötaja lähtub töös noortega sallivuse ja part- nerluse põhimõttest. Noorsootöö korralduse põhimõtted: 1. Noorsootööd pakutakse noortele võimalikult nende elukoha lähedal. 2
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöötajate põhiteadmiste ja oskuste koolitusprogramm Eesti ja Lasnamäe piirkonna noorsootöö korralduse ülevaade Lasnamäe on Tallinna idaosa, mis asub mõlemal pool Tallinna-Peterburi maanteed. Linnaosa territooriumi pindala on 27,41 km², mis moodustab pealinna pindalast 17,2%. Lasnamäe elanike koguarv, 112 000, moodustab 28,1% Tallinna elanikest, seega on Lasnamäe ülekaalukalt suurim Tallinna linnaosa. (Lasnamäe linnaosa arengukava). Noorsootöö on noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil vaba
Inimõiguseid aluseks võtva noorsootöö vajalikkusest ja võimalikkusest Eestis Arutlus Juhendaja: Tallinn SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 2 1. Noorsootöö vajalikkus ja võimalikkus Eestis...................................................................3 KOKKUVÕTE...................................................................................................................... 10 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................ 11 SISSEJUHATUS 2
võimalikud filosoofilise arutelu üldküsimused)? 1) Mida ma võin teada?(tunnetusõp) 2) Mida ma pean tegema?(eetika) 3) Mida ma tohin loota?(metafüüsika) 4) Mis on inimene?(antropoloogia) 4) Mis on loogika ning milliste probleemidega tegeleb loogika? Loogika ehk mis on tõde ja kuidas me selleni jõuame. Loogika on mõtlemise ja arutlemise teooria. Teaduse mõtlemise korrektsuse ja korrastatuse tingimuste kohta selgitab loogika välja väidetest järelduste tulemise reeglid. 5) Kirjeldada noorsootöö kujunemisprotsessi alates antiikajast? Kirjalikud mälestised, mis sisaldavad noorsoo õpetamise ja kasvatamisega seonduvat, leiduvat vanaajast. Noorsootöö algus seondub 18 saj lõpus alanud tööstusrevolutsiooniga, mil noored asusid elama maalt linnadesse ning hakkas kujunema linnanoorte subkultuur. Vahepeal loodi 1844 Londonis esimene noortele meestele suunatud organisatsioon NMKÜ. 1878- Girls Club Union. Noorsootöö mõiste tuleb kasutusele 1920-ndate lõpul ning 1999 a
Kahe kohaliku omavalitsuse noorsootöö korralduse võrdlus. Kohtla-Järve linn ja Järvakandi vald. Kohtla-Järve kohalik omavalitsus ja Järvakandi valla kohalik omavalitsus on väga erinevad mitmelt poolt, sealhulgas ka noorsootöös, kuid nii Kohtla-Järves, kui ka Järvakandi vallas(ja kõikides teistes Eesti Vabariigi ja Euroopa liidu linnades) on noorsootöös ühine eesmärk. Noorsootöö eesmärk on luua noortele tingimused personaalseks (isiksuslikuks) ja sotsiaalseks arenguks läbi uute teadmiste ja oskuste omandamise mitte-formaalse ning informaalse õppimise keskkonnas (noorsootöö strateegia 2006-2013). Järvakandi valla ja Kohtla-Järve linna peamine erinevus seisneb asukohast ja suuruseest. Järvakandi vald asub Rapla maakonnas, aga Kohtla-Järve linn asub Ida-Viru maakonnas. Järvakandi valla pindala
Mida on võita kooli ja noorsootöö omavahelisest koostööst? Antud videoklipp räägib kooli ja noorsootöö omavahelisest koostööst, mis on filmitud SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo ja Eesti Noorsootöötajate Ühenduse koostöös aset leidnud koolituse „ Teadmiste paja jätkusündmus- koolis noorsootöötajad ja koolirahvas“ raames. Kooli ja noorsootöö eesmärkidest kõneleb Triino Lest, kes on Eesti Huvijuhtide Liidu juhatuse esimees. Ta toob välja selle, et nii noorsootöö, mis on noorsootööseaduses kui ka kooli eesmärgid, mis on kirjas riiklikus õppekavas kirjeldavad ühte ja sama asja- noor oleks õnnelik ja toime tulev. Samuti käsitleb ta kooli kui linki, kus noor õpib, saab oma teadmised ja noortekeskuses rakendab õpitut praktiliselt. Hea näide, mis välja toodi on järgmine „ koolis õpin matemaatikat ja noortekeskuses kokandusringist osavõttes rakendan ma matemaatikas õpitut,
[email protected] Tunnustused Seda raamatut polnud kunagi tunnustatud pärast seda aega,kui toodeti toetuseks suurel hulgal inimestele. Esiteks, 32 Noorsootöötajat ja Noort kes osalesid intervijus ja jagasid mõtteid ja kogemusi,soojust,avatust,ausust,terviklikkust. Teiseks,Dr.Neil Kendra,Yvonne Field ja Amanda Harrigton komenteerisid hindamatult kannatanutest ja abist mida see kõik head kaasa toob. Lõpuks, Rahuvahelised Noorsootöö Agendid kes võimaldasid mul kasutada interviju materjale algse rapordi 1996-99 Noorsootöö Arendustoetuste Programmidest. Lühidalt märkmeid Metoodikast See raamat põhineb intervjuude kogumisest Noorsootööst ja Noortest üle kogu Ingismaa,Walesi ja Põhja-Iirimaa. Sisaldab 32 üksikisiku : kellest 16 peamine panus on niivõrd suur ja ma spetsiaalselt korraldasin interjuu nendega ja nende intervjuu esindab olulist tähendust tekstides.
mõjusam koostöö. Noorel peab olema teadmine, et politseil ei ole vajadus teha trahvi, vaid seda noort mõjutada ja valelt teelt kõrvale juhtida. Üksi seda noort ükski asutus ei muuda. Lapse üleskasvatamise ja arendamise esmane vastutus on tema vanematel. Riigi ülesanne on pakkuda selleks abi mitmesuguste teenuste ja toetustega (Laste heaolu). Just nimelt riigi ülesanne on pakkuda abi, mitte üksi pere rolli ära täita. Noorsootöö peamine ülesanne on seista noorte kõrval nagu artiklis oli välja toodud, ühe käega õlale patsutama ja teisega vajadusel tagumikule laksu andma. Noorsootöötaja peab nii hoolitsema, kui ka vajadusel mõjutama. Noorsootöötaja ei pea kasvatama teistest inimestest enesesarnast, vaid inimest, kes on enesest teadlik ja usub endasse, mõistab oma tegude tagajärgi ja vastutab nende eest (Noorsootöö õpik). Noorsootöötaja ei peaks olema noorele vanemate eest ning ei saagi seda olla
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogiline Seminar Noorsootöö osakond Käesolev referaat on kirjutatud tutvustamaks TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia(TÜ VKA) huvihariduse lektor Külli Salumäe artikli ,,Kool on noorsootööks parim koht!" põhilisi ideid ning artikli autori seisukohti formaalhariduse ja noorsootöö sidususest ning sellest tulenevatest probleemidest. Juba artikli alguses toob K. Salumäe välja kaks vastanduvust formaalhariduse ja noorsootöö sidususes: positiivsest küljest on Eestis riigi tasandil koolinoorsootöötaja olemasolu vajadust hinnatud piisavalt kõrgelt, et võimaldada selles vallas tasuta kõrgharidust (TÜ VKA õppekava ,,huvijuht-loovtegevuse õpetaja"); negatiivsest küljest aga puudub nii formaalhariduse süsteemis sees kui ka munitsipaaltasandil suures osas
6. Keda teavitan, kui plaanin korraldada noorteüritust? Noortekeskuse juhendaja, omavalitsust, päästeamet ja politsei-piirivalveamet teavitama. Samas oleneb ka kohast, kus seda korraldatakse ja nende õigusaktidest, eeskirjadest (KOV määrus). 7. Millistele nõuetele peab vastama laagrikasvataja? Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded https://www.riigiteataja.ee/akt/802055 Laagri kasvataja kvalifikatsiooninõuded on järgmised: * pedagoogiline, noorsootöö või sotsiaaltöö alane kõrg- või keskeriharidus või keskharidus ja ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta Laagri kasvataja eksam hõlmab kolme teemat: 1) turvalisus laagris- laagritegevust puudutav seadusandlus kasvatajat puudutavas osas; erivajadustega laps laagris. 2) pedagoogika- lapse ealised iseärasused 3) laagri kasvataja töö- grupi juhtimine; meeskonnatöö; konfliktsituatsioonide lahendamine;
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Noorsootöö Ingela Kaljuste NOORED KUI RESSURSS VÕI PROBLEEM NOORTEPOLIITIKAS Essee Tallinn 2016 Maailm ja selles valitsev ühiskond on pidevas muutumises. Areng toimub aina kiiremini. Iseseisvumine peab ühiskonnas valitseva pinge all üha varasemas eas aset leidma. Miski ei ole enam kindel. Kui veel eelmise sajandi keskpaigaski oli lapsel juba perre sündides päris
muusikakooliga said 4 noort ka tasuta kitarritundidesse, kus aktiivselt kohal käidi. Lisaks tegime ka kodutöödegruppi, mis osutus ootamatult edukaks. Selles väikelinnas tegi kohaliku omavalitsise noorsootöötaja linnale pigem karuteene ja tema roll oli lausa negatiivne. 3 aastat hiljem, kui käisin seal linnas koolitusi tegemas, avastasin ahastusega, et see spetsialist on veel oma ametikohal. Seda, et mina tahan panustada ühiskonda just noorsootöö kaudu, leidsin mina juba ümbes 8 aastat tagasi, mil olin Tallinna vanalinnapäevadel lasteala korraldusmeeskonnas. Minu sobivust alale tõestab just see, et kõige kiuste olen 8 aastat hiljem endiselt alal edukalt aktiivne. Tõsi, ma ei suuda ennast noorsootööga edukalt majandada, sellepärast otsustasingi gõmnaasiumi minna kutsekooli, kus omandasin ka maastihuarhitektuuri eriala, peale mida asusin elama Soome, kus sel alal hakkasin ettevõtjaks. Lisaks sellele olin ka vabatahtlikult
Youth. Identity Young, The Art of Youth Work. by: Kerry Yong Pille-Riin Pruus Autorist • Kerry Yong • 1977 seotud • Probleemide olemus Meetodika • Põhineb intervjuude kogumisest • 32 üksikisikut • 3 peamist põhjust Filosoofia • Olemuse mõistmine • Noorsootöö identiteet • Edukas Noorsootöötaja • Põhilised väljakutsed Identiteet • Olemus • Tähtsus • Mõjutavus Töö noortega • Noor hakkab teadvustama iseennast ning teisi! Kolb learning cycle 1984 Kasutatud kirjandus • https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.p hp/756593/mod_resource/content/0/The artoftheyouthwork.pdf TÄNAN KUULAMAST!
vastutav, et tänased noored huvituksid Rahvusringhäälingu poolt pakutavast. Üheks olulisimaks argumendiks, miks peaks ERR kavasse võtma konkreetsema orienteerituse noortele, seisneb selles, et hetkel puuduvad neile mõeldud saated üldisest programmist peaaegu täielikult. Ometi, aga on 16-27 aastaseid inimesiEesti rahvastikust 21,7%, mis oleks märkimisväärne potentsiaalne auditoorium, kellele luua spetsiifilisemaid saateid (Eesti Noorsootöö Keskus, 2015). Seda enam, et ERR toob ka oma arengukavas välja, et nende eesmärgiks on kõnetada kõiki ühiskonnas esindatud gruppe ja temaatikaid (Eesti Rahvusringhääling, 2013). Kui vaadata näiteks ETV2 programmi, siis väga suures ülekaalus on lastesaated ning noored on selgelt tagaplaanile jäänud (Kava.ee, 2015). Arvan, et lastesaadete arvelt annaks noortesaadete vähemus viia omavahelisse proportsiooni ning siis täidaks ERR selgelt oma kohustusi ja eesmärke.
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogiline Seminar Noorsootöö Pille-Riin Pruus Suulise ja kirjaliku kommunikatsiooni praktikum Iseseisvad tööd Juhendaja: Katrin Aava Tallinn 2014 Sisukord Suuline ja kirjaliku komunikatsiooni praktikum Pille-Riin Pruus Sisukord....................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Victoria Orav NT-11 TERVISESPORDI JA TERVISLIKE ELUVIISIDE TÄHTSUS NOORE ELUS Referaat Juhendaja: M.Veigel Tallinn 2010 2 Sisukord TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR.............................................................1 Noorsootöö- ja täiendõppe osakond............................................................................ 1 TERVISESPORDI JA TERVISLIKE ELUVIISIDE..................................................1 TÄHTSUS NOORE ELUS..........................................................................................1 Sisukord....................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.....................................................................................
probleem praeguses ühiskonnas lapsevanemate kiire elu ja kohustuste veeretamine nö teiste õlgadele. Lastel on sageli vabad käed ja hoolivuse puudus tekitab sageli ülejäänud probleeme. Oluline on ära märkida ka see, et paljud lapsed kasvavad üldse omapäi või sugulast/naabrite hoole all, kui lapsevanemad välisriikides töötavad. Kindlasti on enamik lapsevanemaid väga tublid, ent tasub siiski mõelda, kui palju nad lastega reaalselt tegelevad. Probleeme aitab ennetada noorsootöö, huvitegevus, ennetusprogrammid. Praegu on avatud Noorte turvamaja, mis on mõeldud kõigile noortele, kes vajavad abi. Noorte turvamajas võib veeta öö turvaliselt. Sinna võib helistada ja seal võib käia. Aga sellest ei piisa. Valitsus peab organiseerima erinevaid seminaare, spordipäevi, noorte organisatsioone ja pöörama rohkem tähelepanu noorte elule. Politsei peab jälgima, et alaealistele ei müüda alkoholi ja jälgida olukorda tänavatel, klubides ja diskodel.
Millised tegurid mõjutavad sõltuvuse väljakujunemist (nimeta 3 laiemat)? Lastehoolekanne Liis, Pilleriin ei Skandinaavias ja EST 10 Lepitusteenus, tänavatöö Pille, Kätlyn, Marit + 7.Nimeta mobiilse noorsootöö töömeetodeid (4) 11 Vangistuse printsiibid Ehte, Reet, Margi + 8.Millised kaks olulisemat teadmist said ettekandest Eesti vs Skandinaavia vangistuse kohaldamise erinevustest?
Tallinna Pedagoogiline Seminar Tervisesport noorsootöö osana Mäesuusatamine Helina Lillsoo Luivi Kruusmäe Mäesuusatamine · Sissejuhatus · Ajalugu · Võistlused · Spordiala tublimad (mehed, naised) · Eesti mäesuusatajad · Mäesuusakeskused · Suusavarustus Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Ajalugu Mäesuusatamise kodumaa on Norra, nüüdisajal
vastutusvõimeline, terve eluhoiakuga ja eetiliste väärtushinnangutega õnnelik inimene, kes väärtustab iseennast ja osaleb aktiivselt erinevates inimkooslustes; on omandanud põhihariduse; toetab oma teadmiste, oskuste ja tegudega klassi, kooli, linna, Eesti ühiskonna, kultuuri ja looduskeskkonna jätkusuutlikku arengut. PÄRNU NOORTE VABAAJAKESKUS Pärnu Noorte Vabaajakeskus on MTÜ Pärnu Vabakooli Seltsi avatud noorsootöö põhimõtteid järgiv allorganisatsioon, mis loodi Pärnu Linnavalitsuse ettepanekul 2008. aasta suvel. Samal aastal tehti algust ehitustöödega Pärnu Noorte Vabaajakeskusele mõeldud hooneosas Noorte väljak 2. Ehitustööde lõppedes kolisid uude keskusesse lisaks noortekeskused Force Majeure ja CHE. Viimane neist muutis oma nime eelmise etapi lõppemise ja uue etapi võrsumise tõttu noortekeskuseks MKE Muusika Kogu Eluks. 29. jaanuaril 2009.a
jne). See sektor tegeleb rohkem kultuuri ja sitsiaalsete teenustega, sest nendes valdkonnas on kodanike eelistused mitmekesised. Kõik kolm sektorid on seotud oma tegevustes. Kolmas sektor pakub meile vabatahtlikku tegevuse ning ka hariduse valdkonnas. Kolmanda sektori õppimine tavaliselt on seotud sootsiaalse kogemusega. 7 Hariduse poolt kolmas sektor koosneb rohkem mitteformaalsest õppimist. Näiteks noortekeskused ja noorsootöö on kolmanda sektori osa, mis väga sõltub riigist (riigitoetus, strateegia planeerimine). Noorsootöö aitab noori leida huvitegevusi vabal ajal. NT pakub üürituse erinevatel tasemedel. NT nagu kõik kolmanda sektori organisatsioonid on seotud õppimisega. Tavaliselt see on sotsiaalsed teadmised: koostöö, austamine jne. Aga ka mõnikord kolmas sektor pakub kursused. Kolmas sektor erasektoriga koos aitab täita inimeste vabaaja veetmist. Ka kolmas sektor rohkem kui
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................
kutsetunnistusi). Eesti eesmärk on aastaks 2020. vähendada põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte osakaalu 9,5%-ni ja suurendada kolmanda taseme haridusega 30-34-aastaste inimeste osakaalu 40%-ni. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik käimasolevate väljalangust vähendavate poliitikamuudatuste täielik rakendumine, lisaks tuleks arendada õppenõustamist ja karjääriteenuseid. Oluline on ka noorsootöö ja mitteformaalne haridus. Üldhariduses on vajalik lisaks faktiteadmistele järjest enam arendada loovust, ettevõtlikkust ning kujundada teisi õpilaste sotsiaalseid võtmepädevusi. Mõlemad eesmärgid on minu arvates saavutatavad, sest Eestis on pikemas perpektiivis hariduspoliitika peamiseks suunaks kõrghariduse kvaliteedi ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine ja riigi poolt rahastavate kõrghariduse
Painduvus ja selle arendamine Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö kaugõpe Karin Kiilaspä, Kalev Saar Painduvus Painduvus on tugi-liigutusaparaadi morfofunktsionaalne omadus, mis määrab liigutuste liikuvuse ulatuse, sõltudes liigese ehitusest, lihaste ja kõõluste venitatavusest Painduvus näitab sportlase võimet ja omadust suuta sooritada laiaulatuslikke liitusi omal jõul või väliste jõudude mõjul ühe või mitme liigesega. Painduvusharjutuste tegemine Kiirendab valgusünteesi
– Postimees, 19.05.2005; www.postimees.ee). "12 Kooli Klubi" kutsel asutasid auväärse ajalooga koolid 22. veebruaril 1989. a Tartu Õpetajate Seminaris (siis pedagoogiline kool) ajalootõe kaitseks B. G. Forseliuse Seltsi, mille esimeheks sai prof. Arnold Rüütel (auesimees 9. jaanuarist 2002, Eesti Vabariigi ekspresident). Selts ühendab auväärse ajalooga koole üle Eesti, üksikisikuid, luterlikke kogudusi ja ühinguid. Selts osaleb aktiivselt Eesti hariduselus: noorsootöö, hariduse ja nüüdiskooli probleemid, uuriv õppetöö, haridustraditsioonide ja haridusloo uurimine. Süvendame koolide ühtekuuluvustunnet auväärse ajaloo ja ühistegevuse kaudu ja kasvatame austust õpetajakutse vastu. Igal aastal toimuvad hariduspäevad (koos konverentside ja täiendõppeseminaridega), suvekoolid. Kasutatud kirjandus: www.forselius.ee ja www.histrodamus.ee
ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku. 2) Kui “vana” on füüsiline isik - NOOR? Noor on seitsme kuni kahekümne kuue aastane füüsiline isik. 3) Millised on laagrikasvataja kvalifikatsiooninõuded? Laagri kasvataja kvalifikatsiooninõuded on järgmised: pedagoogiline, noorsootöö või sotsiaaltöö alane kõrg- või keskeriharidus ja ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta § 5 lõikes 2 nimetatud teemadel või muu kõrg- või keskeriharidus ja ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta § 5 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teemadel või
Samas on alati võimalus välismaale tööle minna, kuna seal on suurem võimalus töökoht leida. Oluline on teada ka seda, millised töö võimalused üldse Eestis on. Näiteks, kui kedagi huvitab lendude juhtimine või mõni muu amet lennujaamas ja tahetakse kindlasti Eestisse elama jääda, siis tuleb arvestada sellega, et Eestis on ainult üks suur lennujaam. Ei ole kindel, et kohe oma valitud ametisse tööle saab, kuna võimalusi on vähe. Igal aastal korraldab Eesti Noorsootöö Keskus infomessi Teeviit. Sellel aastal korraldatakse seda juba kuueteistkümnendat korda. Messi eesmärk on pakkuda noortele võimalikult palju informatsiooni õppimise, koolituse, täiend- ja ümberõppe võimaluste, vaba aja veetmise, tööhõive ja kõige muu kohta, mis puudutab tulevase elu planeerimist. Kindlasti võiks iga õpilane seda messi külastada. Seal tutvutakse erinevate ametitega, ning aitab oma töökoha valikule kaasa.
sotsiaalkindlust, muutuvad nad riigi majanduse ja sotsiaalse stabiilsuse jaoks suureks ohuks. Kõige tõenäolisemad ohud, mis toob endaga noorte tööpuudus: Süveneb vaesus ja väheneb noorte perede eelarve (omakorda – suureneb lahutuste arv; abordid; sünnituste arvu vähenemine; kodutute, hüljatud laste, orvude, puuetega laste osakaalu suurenemine ) Sotsiaalkindlustuse vähenemine ning ebapiisav noorsootöö hindamine võib viia riikliku patriotismini, mis toob kaasa alternatiivsete tööpakumiste otsimisele varimajanduses ja sellistes ärivaldkondades, mis õõnestavad huvi hariduse valdkonnas. Süvenemas on kriminaalmenteluse olukord riigis. Sellega suureneb kuritegude kasv; õitseb alkoholi ja naorkootikumide kuritarvitamine; suureneb suguhaiguste ja teiste haiguste osakaal, mis omakorda vähendavad riigis eluiga; suremuse määr tõuseb – riigis hakkab toimuma rahva
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Noorsootöö RKH Merlyn Jürgenson HAAVATAVATE SIHTRÜHMADE TOETAMINE NOORSOOTÖÖS Portfoolio Tallinn 2018 Sisukord 2 1 SISSEJUHATAV ENESEANALÜÜS Ma olen töötanud nüüdseks peaaegu juba kolm kuud Pärnu Noorte Vabaajakeskuses ning mind on mõjutanud võib olla suuresti see, et inimesed ei tea ega saa aru, et mis on noorsootöö ning räägivad sellest nii öelda halvas valguses. Nad arvavad, et kõik noored, kes noortekeskuses käivad ongi nende sõnul “pätid ja huligaanid”. Asendasin koolis, kus varem ise õppisin ja ka praktikal käisin õpetajat. Mul tuli seal teiste õpetajatega samuti juttu enda põhitööst noortekeskuses, kus õpetajad ütlesid, et noortekeskuses käivad ainult need noored, kellel pole normaalset pere ja/ või vanemad on alkohoolikud. Üks teine õpetaja aga ütles, et ta
Triin Tähtla Noorsootöö Koordinatsioon ja selle arendamine Koordinatsioon Üks võimalik viis seletada koordinatsiooni mõistet... Koordinatsioon on sportlase oskus kõige täiuslikumalt, kiiremini, täpsemalt, ökonoomsemalt ja leidlikumalt lahendada keerukaid ja ootamatult tekkinud liigutusülesandeid ning väliste ja seesmiste jõudude kooskõlastatud tegevust organismis motoorse potensiaali täilikuks kasutamiseks (Loko 2007) Koordinatsioon Üldine Spetsiifiline laiaulatuslik liikumine konkreetne paljudel erinevatel spordiala, tehnika spordialadel Koordinatsioon on tihedalt seotud teiste kehaliste võimetega: Paiduvus Vastupidavus Jõud Kiirus ilma nendeta ei saa rääkida koordinatsioonist Koordinatsiooni alaliigid Tasakaal Liigutuste täpsus Liigutusvilumus Rütmitunnetus Ruumitunnetus Täpsusvõime Ümberkohanemine Tasakaal Võime hoida oma keha tasakaalus, ning peale keha liigutam...
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar ESSEE Lapsed elavad kahes maailmas Noorsootöö kujunemine ja filosoofia Õpilane: Keili Kurisman Õppejõud: Einar Väre Tallinn 2013/2014 Lapsed elavad kahes maailmas- Larissa Potapova Kas väärtusi saab jagada reaalseteks ja virtuaalseteks? Ei, minu meelest ei saa. Kui inimesel on omad väärtushinnangud, siis need mõjutavad nii virtuaalset- kui ka reaalset elu
Tõnis Lukas haridus ja teadusminister Valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Rein Lang justiitsminister Valitsemisalas on õigusloome koordineerimine, õigusaktide süstematiseerimine, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, vanglate, notarite ametitegevuse ja õigusteenuse korraldamine ning õigusloome ministeeriumi pädevuse kohaselt, samuti välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku
järelevalvet. 6. Ava ´´valitsemisala´´ tähendus. Valitsemisala all tuleb mõista vastava ministeeriumi reaalpädevust ehk valdkonda, millega ministeerium tegeleb (mitte alluvussuhteid). Valitsemisalade korraldamiseks on moodustatud Vabariigi Valitsuse seaduse alusel ministeeriumid. Näiteks Vabariigi Valitsuse seaduse § 58 alusel on haridusministeeriumi valitsemisalas riigi hariduse, teaduse ja noorsootöö korraldamine, keeletöö kavandamine ja elluviimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 7. Kuidas toimub avalike haldusülesannete üleandmine? Kellele võib haldusülesandeid üle anda? 8. Millistel tingimustel võib haldusorgan taotleda teiselt haldusorganilt ametiabi? Antakse teise organi palvel, kui tegu ei ole alluvussuhtega Ametiabi taotlemise alused Puudub pädevus tegevuse sooritamiseks Puuduvad tehnilised vahendid tegevuse sooritamiseks
venekeelseid noori ühiskondlikku diskussiooni. Aastal 2008 astus Eesti Keskerakonda ning 2009. aastal sai valitud Tallinna Volikogusse, kus osales haridus- ja kultuurikomisjoni töös, samuti õiguskorra ning Tallinna Noorsoo- ja Spordiameti komisjonis. 2011. aasta märtsis osutus valituks Riigikogusse. Tema volitused on lõpetatud sama aasta aprillis seoses nimetamisega Tallinna abilinnapea ametisse, kus tema vastutusvaldkondadeks on haridus, kultuur, sport, noorsootöö, muinsuskaitse, rahvussuhted ja ühtse integratsioonipoliitika väljatöötamine ning Kodurahu foorum. Veendunud venekeelse hariduse säilitamise pooldaja, kes on valitud vene koolide nõukokku. Avaldanud mitmeid artikleid poliitilistel ja ühiskondlikel teemadel. Teda on autasustatud Rahvusvahelise Taekwon- do Föderatsiooni (ITF) ordeniga panuse eest taekwon-do arendamisesse. Eesti Vabariigi 90. aastapäevaga seoses 2008
• Paljud uurijad siirdusid tasuvamatele ametitele äris, poliitikas või reklaamis. Sarnaselt noortega emigreerusid ka mõned noorsoouurijad. Vähesed allesjäänud noorteuurijad pidid profileeruma ümber väiksematele uuringutele kuna suuri esinduslikke uuringuid enam ei rahastatud. Noorsoo sotsioloogilise uurimise algus Eestis Noorte vaba aja arendav sisustamine toimus põhiliselt vabatahtliku tegevuse ja vabatahtlike organisatsioonide raames. • Noorsootöö toimus sageli kooli ruumides, noorte juhendajateks olid sageli õpetajad. Kõige rohkem liikmeid oli alles 1930. aastate alguses moodustatud Kaitseliidu noorteorganisatsioonidel Noored Kotkad ja Kodutütred. •Kogu vaba aja veetmine koondati kommunistliku partei noorteorganisatsiooni komsomol kontrolli alla. Ideoloogilist selgitustööd noorte mõjutamiseks viidi läbi nii otseselt (koolis
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Haridus kui vahend eesmärgi saavutamiseks Referaat-essee Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 Haridus - eesmärk või vahend.......................................................................................4 Kokkuvõte......................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus:......................................................................................................6 Sissejuha...
Sissejuhatus Mina viisin enda vaatluspraktika kahes noortekeskuses: Valga Noortekeskus ja Järve Noortekeskuses. Noortekeskustes vaatlesin põhiliselt suhtlemis viise ja tegevus- ja õppekeskkonda. Töövarju päeva tegin samuti Valga Noortekeskuses. Seal jälgisin noorsootöötaja igapäevaseid tegevusi ja suhtlemis viisi noortega. Minu eesmärgid Minu peamiseks eesmärgiks seoses vaatluspraktikaga ja töövarju päevaga oli näha ja aru saada, mida kujutab endast noorsootöö, milliste olukordadega peab noorsootöötaja igapäeva töös kokku puutuma, milline on noorsootöötaja tavaline tööpäev. Teiseks luua endale ettekujutus sellest tööst, sest ise olen sellest vähe teadlik. See praktika näitab, kas tahan seda eriala õppida või mitte. JÄRVE NOORTEKESKUS Õppe- ja tegevuskeskkond 1) Milline on asutuse asukoht, hoone ümbrus, mängu-või tegevusväljak(ud), üldine mulje?
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö ja täiendusõppe osakond Dagne Press MINU RAHVARÕIVAS Referaat Juhendaja: L. Soova Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Rahvarõivaste, nagu ka teiste riideesemete esmaseks ülesandeks on kandja varjamine ja katmine võõraste pilkude eest. Samas täidab rõivastus ühiskondlikku ülesannet, väljendades selle kandja sugu, seisust, vanust, elukutset või isegi jõukust. Rahvarõivas, vaatamata oma esmasele ülesandele on aga väga kaunis, maitsekas ja esinduslik. Nii on ka rahvarõivastel tänapäeval täita mõningaid ühiskondlikke ülesandeid olla esindusriietuseks teatud pidulikel puhkudel, aktustel, vastuvõttudel jne. Eriti suure uhkusega kantakse rahvariideid rahvapidustustel (laulu- ja tantsupeod), kus nende kandjateks on valitsevalt naised ja lapsed. Rääkides riiete eripäradest, sii...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond NT 11 Maarika Tungal STEINER PEDAGOOGIKA Referaat Tallinn 2010 Steiner pedagoogika tuntakse ka Waldorfpedagoogoka nime all.See toetub Rudolf Steineri (1861-1925) kasvatusteooriale,mida kõigepealt (1919) asuti ellu viima Saksamaal.Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemusest ja selle
Eesti. II Mitmetasandiline omavalitsussüsteem- Suurem ehk piirkondlik omavalitsus(maakond, liidumaa jm.) jaguneb väiksemateks omavalitsuslikeks haldusüksusteks(linn, vald jm.). Keskvalitsuse roll kohaliku elu suunamisel on väike. Esineb föderatsioonis, nt. Rootsi. 13. Kultuuriomavalitsus- kultuuriautonoomia-Vähemusrahvustele antud luba luua organisatsioone, seltse, koole, et edendada oma rahvuskultuuri 14. Milliseid avalike teenuseid pakub KOV? Noorsootöö, teede ja tänavate korrashoid, elamu- ja kommunaalmajandus, kanalisatsioon, ühistransport, haridus. KOV tuluallikad- Osa üksikisiku tulumaksust, maamaks, riigi toetus, kohalikud maksud, laenud, trahvid, riigilõivud. 15.Kodakondsus- inimese õiguslik suhe riigiga (kaasnevad õigused ja kohustused) Kodanik- inimene, kellel on mingi riigi kodakondsus. Kodakondsuse omandamise viisid: 1) Sünnijärgselt 2)naturalisatsiooni korras 3) Eriliste teenete eest riigi ees
Haridus- ja Teadusministeeriumi juhivad minister, kantsler ja kolm asekantslerit: kõrghariduse ja teaduse, noorte ja välissuhete ning üld- ja kutsehariduse asekantsler. Ministrile allub otse siseauditi osakond, kantslerile analüüsi-, rahandus-, riigivara-, õigus- ja üldosakond ning Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk. Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad riigiasutused on Riiklik Eksami- ja kvalifikatsioonikeskus, Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk, Eesti Noorsootöö Keskus. Maakonna tasandil osaleb haridussüsteemi juhtimises maavanem, kellel on vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele õppe- ja kasvatustegevuse riikliku järelevalve ülesanne. Maavanem (maavalitsuste haridus- ja kultuuriosakondade abil) teostab ministri ülesandel lasteasutuste ja koolide üle riikliku järelevalve prioriteetidest tulenevat temaatilist järelevalvet, sh hariduse arengukava koostamine
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond NT 11 Maarika Tungal STEINER PEDAGOOGIKA Referaat Tallinn 2010 Steiner pedagoogika tuntakse ka Waldorfpedagoogoka nime all.See toetub Rudolf Steineri (1861-1925) kasvatusteooriale,mida kõigepealt (1919) asuti ellu viima Saksamaal.Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemusest ja selle
antud tegevusloa alusel töötav institutsioon, kus ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja laager tegutseb aastas üle 60 päeva. Projektlaager on laager, mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas mitte üle 60 päeva. Välislaagreid ehk väljaspool Eestit toimuvaid laagreid on võimalik osta nii turismibüroode kaudu. Üheks vahendajaks on näiteks ka rahvusvaheline noortelaagrite võrgustik "Platform". Eestit esindab võrgustikutöös Eesti Noorsootöö Keskus. Popid laagrid on päästeala noortelaagrid, mille raames jagatakse uusi teadmisi ning toimuvad treeningud päästealaga seotud valdkondades. Eesti päästeala noorsootöö kulminatsiooniks on üleriigiline 5 päästeala noortelaager, mis toimub igal suvel ja millest võtavad osa lisaks eesti lastele ka noored välisriikidest. (Lisa1, 2)
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Ajastu koolis" Referaat Juhendaja: Maire Grass
NOORTE MATKA OLEMUS JA LIIGITUSED Matkamine on üks turismi liike ning matkamist võib defineerida kui kogemiseks ja tundmaõppimiseks ette võetud eeldatud ootamatusega rännakut, kus liigutakse kaugetes piirkondades. (Tohva 2009) On olemas palju erinevaid matkaliike jalgsimatk, mängimatk, veematk, suusamatk, jalgrattamatk, automatk, alpinism jne. (Matkaliigid 2007) Matke saab korraldada noorsootöö raames näiteks noortekeskustes projektina või laagrites. Hästi planeeritub matk toob lastele ning noortele palju rõõmu. Matkad annavad lapsele kogemusi oma jõu hindamisel, arendavad tema silmaringi, õpetavad suhtumist juhendaja ning oma kaaslastega ja õpetavad arvestama nooremate ning nõrgemate lastega. (Talvoja, Põder, Kurve 2000) Mõne matka saab korraldada väga väikese ettevalmistusega, mõni matk on
1 1. Sotsiaaltöö tegevusalad jagunevad kolmeks grupiks: ennetav (päevahoid, kooli sotsiaaltöö, noorsootöö, andragoogika, töö eakatega), integreeriv (puuetega inimesed, migrandid, kasvatusmajad, pagulased, töötud), rehabiliteeriv (kohanemisraskustega inimesed, vangid kriminaalhooldusalused, vaimse tervise häiretega inimesed, pikaajalised töötud). 2. Sotsiaaltoetused: olemus- professionaalne lähenemine inimese elukeskkonna ja heaolu paremaks muutmiseks. Funktsioon- leevendada inimeste rahamuresid, toetada inimesi
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond Sotsiaalpsühholoogia Veetlus ja inimsuhted Karolin Aariste NT-32 Juhendaja: Kaja Adra Tallinn 2015 Sisukord Inimsuhted…………………………………………………………….……..2 Hea suhtleja kehakeele nipid………………………………………………...3
Käsutada riigivara Korraldada ühistransport, tervishoid, kultuur ja haridus Planeerida regiooni arengut Kriisireguleerimine 19) Milline roll on kohalike omavalitsuste volikogudel? Kuidas saadakse volikogu liikmeks? V: Kandideerida volikogu liikme kohale võib ainult Eesti kodakondsust omav vähemalt 18- aastane inimene. 20) KOV ülesanded. V: Põhi- ja gümnaasiumiharidus Noorsootöö Vanurite hoolekanne Sotsiaalabi ja-teenused Ühistransport ning kohalike teede ja tänavate korrashoid Avalike teenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuri loomine ja hooldamine Veevarustus ja kanalisatsioon Elamu- ja kommunaalmajandus Ruumiline planeerimine ja ehitustegevuse suunamine Jäätmehooldus Heakord 21) Milline on Eesti kohtusüsteem? V: Kolmeastmeline
Saksa Kultuuri Instituutide, Saksa Akadeemilise Vahetusteenistuse (DAAD), Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelse osakonna, Saksa Välismaise Koolihariduse Keskuse poolt lähetatud saksa keele õppekonsultandi ja Robert Boschi Fondi poolt lähetatud õppejõudude tegevust. Saksa välismaale suunatud kultuuri- ja hariduspoliitika üheks põhisuunaks on saksa keele õppe edendamine üldharidus- ja kõrgkoolides. Olulisesed töövaldkonnad on ka teadlaste, üliõpilaste ja õpilaste vahetus, noorsootöö ja kirikute vaheline koostöö. Kahe maa vaheliste suhete arengule aitavad kaasa ka nii kontaktid eraisikute vahel kui omavalitsuste vaheline suhtlus. Majandus Saatkonna majandusosakond toetab, edendab ja hoiab Eesti ja Saksamaa vahelisi majandusalaseid kontakte olles tihedas koostöös Balti-Saksa Kaubanduskojaga ja teiste Saksa välismajandusinstitutsioonidega ning Saksa ettevõtjatega Eestis. Niipalju kui võimalik, toetab saatkond Eestis asuvate Saksa
õppekulude eelarvete alt. Samuti saame õppida renoveeritud ruumides, mille jaoks on riik teinud palju kulutusi. Lisaks katab valitsusse laekuv tulu 30% koolieelsete lasteasutuste kuludest, mis tagab pea kõigile soovijatele lasteaia koha ja võimaluse vanematele tööle tagasi naasmiseks. Riik püüab panustada ka noorsoo ja huviharidusega seotud valdkonda nagu näiteks Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ja erimevad noorsootöö alased projektid. Üks eesmärkidest on tagada kõigile tahtjatele võimalus õppida ja seeläbi anda neile võimalus panustada meie ühiskonda. Väga suuri kulutusi vajab tervishoiu valdkond. Eestis töötavad kõrgelt haritud ja hinnatud arstid. Sotsiaalmaksu makstes on meil olemas tervisekindlustus, mis tagab meile arstiabi kättesaadavuse. Paraku on inimestel palju muresid, aga pole piisavalt doktoreid, kes nendega tegeleda jõuaksid. Sageli kurdetakse, et järjekorrad on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
