Sotsiaalpoliitika (2)

RIA 6004
Sotsiaalpoliitika (3AP)
lektor: Mai Luuk, MA
kontakt: [email protected]
Loeng 2
(Hoolekande- ja pensionisüsteem, tööturg)
Sotsiaalministeeriumi haldusala
institutsioonid
· Tööturuamet ­ likvideeritakse 01.05.2009,
muutub Töötukassa struktuuriüksuseks
· Tööinspektsioon
· Sotsiaalkindlustusamet
· Ravimiamet
· Tervishoiuamet
· Tervisekaitseinspektsioon
SP küsimused EL poliitikavaldkonnas
Põhisisu: tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed
võimalused
· Rohkem ja paremaid töökohti
· Töötamine välismaal (sotsiaalsed garantiid)
· Sooline võrdõiguslikkus
· Mitmekesisus ja mittediskrimineerimine
· Puuetega inimeste probleemid
· Sotsiaalsed ja demograafilised suundumused (statistika, uuringud)
SP küsimused EL poliitikavaldkonnas
· Sotsiaalne kaasamine
· Sotsiaalkaitse
· Pensionid
· Tööõigus
· Töötervishoid ja tööohutus
· Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise
Fond (Euroopa-ülene tööotsing, -nõustamine, koolitus jt)
· Euroopa Sotsiaalfond (ESF)
Sotsiaalhoolekande areng Eestis
· Esmane hoolekandetegevus Eesti- ja Liivimaal -
kloostrite varjupaigad, seegid, hospidalid
pidalitõbistele, vigastele - XII-XIV saj. tänu
ristiusu levikule
· Seegid on vanimad hoolekandeasutused
Eestimaal, kus inimesed said peavarju ja tasuta
toitu. Seek (saksa keeles Siechenhaus) -
põdurate maja, on aegade jooksul omandanud
teise tähenduse ja tähendab tänapäeval
vaestemaja või vanadekodu (Jaani seek 1237)
Vaeste abistamine Eestis 19.saj.
1. Abi andmine koju - valla täiskogu otsusega anti
nt. jahu ja küttepuid
2. Peredesse hoolekandele - vaeste oksjonid,
külakorda käimine. Vaesteoksjonid 1x aastas,
külakorda käimine - perest peresse
ülalpidamisele. Kõigil valla talupoegadel oli
kohustus anda vallavaestele mõneks ajaks
peavarju ja elatist
3. 1870-1880 hakati rajama valdadesse vaestemaju
4. Kerjamine oma vallas/linnas oli see lubatud. Valla-
ja linnakogukond andis abi ainult "ausatele"
vaestele, mitte aga joodikutele või kõlblusetutele.
Sotsiaalhoolekande areng Eestis
· Joodikute ja moraalitutega hakkasid tegelema
eraorganisatsioonid ­ missioon, töökasvatus
· Tallinna Evangeeliumiselts avas 1887
Magdaleenumi - asutuse, kus püüti prostituute
korralikku ellu tagasi juhtida. Naispühak Maarja
Magdaleena oli langenud kuid meelt parandama
asunud naiste kaitsepühak. Töö ja palvetunnid
· 1889 asutati Eestimaa Jooma- ja Auta Elust
Päästmise Selts, eesmärgiks oli joodikuid
parandusmajas alkoholi tarvitamisest võõrutada
evangeeliumi, täieliku karskuse ja töö abil. Sinna
võetud hoolealused pidid töötama kolme aasta
jooksul alkoholi mitte tarvitades.
Sotsiaalhoolekande areng Eestis
· Eestis alustati sotsiaalse turvalisuse süsteemi
loomist 1920 Bismarcki mudeli alusel
(kindlustusskeemid laienesid töötajatele ja nende
ülalpeetavatele)
· Eesti - põhiliselt agraarriik, poliitiline elu täis
erakondlikke vastuolusid
· Uus hoolekandeseadus võeti vastu 1925.aastal.
EV hoolekande korraldamise aluseks võeti
Lääne-Euroopa põhimõtted
· Hoolekandeseadus nägi ette hoolituse laste eest
ja lastekaitse, hoolituse vigaste, raukade, alaliselt
töövõimetute ning vangis oleva isiku perekonna
eest.
SP areng nõukogude ajal
· Eesti NSV - KOV ja eraorganisats. roll kadus,
toimus riigi tugev sekkumine ja kontroll
· Enam pandi rõhku sotsiaalkindlustusele, tunduvalt
vähem hoolekandele
· Abi anti teatud gruppidele, teised jäid abist ilma
· Raskete liikumis- ja vaimupuuetega inimesed ning
puuetega lapsed olid tabuteema - need saadeti
silma alt ära suurtesse hoolekandeasutustesse
· Kurdid ja pimedad olid eelistatud invaliidid .
Nõukogudeaegse pärandi peamised
poliitilised järelmid SP-s on järgmised:
· sotsiaalsete probleemide eitamine (puuetega
inimesed, toimetulekuraskused jpm.)
· teenuste osutamine riiklikult tsentraliseeritud,
mis jättis varju kohalikud vajadused ja huvid
· töökoht lõi eeldused kollektiivseks "rikkuste"
ümberjaotamiseks ning a/ü oli jaotusprotsessi
administraatoriks
· nõukogude sotsiaalkaitse süsteemi põhimõte -
hüvede diferentseeritud jaotamine lähtuvalt
parteilisest ideoloogiast (nomenklatuur)
1990-aastate SP valikud
Otsingud on kulgenud kahes suunas:
· soovitakse integreeruda euroopalikku
sotsiaalsesse turumajandusse;
· kuid samas arendatakse aktiivselt
ameerikalikku vabaturu liberalismi ja
sellest tulenevalt liberalistlikku SP-t.
Sotsiaalteadlaste ja poliitikute diskussioon:
kas valida ,,inimnäoga kapitalism" või
,,nähtamatu käsi" ?
SP roll siirdeühiskonnas
SP-l on üleminekuprotsessis juhtiv osa
selle tõttu, et ta aitab:
· kaasa edukale majandusarengule;
· ehitada jätkusuutlikku demokraatlikku ja
turumajanduslikku ühiskonda;
· kaasa Euroopa sotsiaalsele ja
majanduslikule integratsioonile
Siirderiikide probleemid SP kujundamisel
· Vanast reziimist pärinenud hariduse, tervishoiu,
eluaseme ja sotsiaalkaitse süsteemide
reformimine sobivaks demokraatlikule
turumajandusele
· Uute sotsiaalprobleemide lahendamine nagu
töötus ja laiaulatuslik vaesumine
· Rahapuudus SP arendamisel - kogu "aur"
suunatakse majandusse (ettevõtlusse) ­ Eestis
ettevõtluse vabastamine tulumaksust 1997
· Populistlik lähenemine SP-le ­ poliitikute
valimiseelsed lubadused
Siirderiikide probleemid SP kujundamisel
· Ettevõtted loobusid sotsiaalsetest kohustustest
(sotsiaalsetest garantiidest) oma töötajate suhtes
· Taasloodud KOV-le langes suur sotsiaalne
koormus (sihtrühmade probleemide lahendamine,
toetuste maksmise korraldamine jms.)
· Välismaiste ekspertide nõuanded (ebapädevad),
sest ei analüüsitud Eesti olukorda
· Nüüdseks on Eesti ise SRÜ riikide nõuandja!
SP kujundamise subjektid
· Lapsed ja lastega pered
· Eakad
· Töötud
· Puuetega inimesed
· Vanglast vabanenud
· Ohvriabi
· Varjupaiga taotlejad
Uued väljakutsed sotsiaalkaitses
· Demograafilise olukorra muutumine ­ tööga
hõivatute ja ülalpeetavate suhtarvu järsk langus
· Tervishoiukulutuste kasv, mis on tingitud
rahvastiku vananemisest ja inimeste
suurenevast nõudlusest raviteenustele,
kallinevad raviteenused , ravimid , mis tuleneb
meditsiinitehnoloogia kiirest arengust
· Töö muutunud iseloom (infotehnoloogia
areng, projektitöö osatähtsuse ja tähtajaliste
töölepingute kasv) ja tööpuudus
· Muutunud peretüübid, peresuhted ja soorollid
(vabaabielude ja üksikemade arvukuse kasv)
Sotsiaalkaitse
Sotsiaalkaitse on ühiskonna erinevate
sotsiaalsete riskide maandamise süsteemide
ja mudelite kogum:
· hõlmab sotsiaalset turvalisust
· sotsiaalhoolekannet
· tehnilisi lahendusvõimalusi (kindlustamine,
teenuste pakkumine, fondeerimine jms.)
Sotsiaalkaitse ülesehitus - solidaarsusprintsiip
Enamik Eesti sotsiaalkaitse liikidest
põhinevad solidaarsusprintsiibil
Need on ravikindlustus, pensionikindlustus (I sammas),
lapsetoetused jm.
Sotsiaalkaitse valdkonna eesmärgid aastani 2010
A stabiilne ja kõiki traditsioonilisi sotsiaalseid riske hõlmav
sotsiaalkindlustussüsteem
B töötamist stimuleeriv ja iseseisvat toimetulekut
soodustav tasakaalustatud sotsiaaltoetuste süsteem
C kliendi vajadustel põhinev (kliendikeskne), motiveeriv ja
iseseisvat toimetulekut soodustav sotsiaalteenuste
võrgustik
Sotsiaalkaitse finantseerimine
1990 kehtestati Eestis sotsiaalmaks ­ määr 20%
töötasufondilt, alates 1994 moodustab
sotsiaalmaksumäär kokku 33% töötasufondilt
Sotsiaalmaksu määr on 33% maksustatavalt
summalt. Riikliku pensionikindlustuse
eelarvesse ülekantava sotsiaalmaksu osa
määr on 20% ja riikliku ravikindlustuse
eelarvesse ülekantava sotsiaalmaksu osa
määr on 13%
Sotsiaalhoolekandeseaduse
põhimõtted (1995. täiend. 2002)
· Inimõiguste järgimine
· Indiviidi vastutus enda ja oma perekonna
toimetuleku eest
· Indiviidi ja perekonna toimetuleku
soodustamine
Põhilised sotsiaalteenustest
· sotsiaalnõustamine;
· rehabilitatsiooniteenus;
· proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite
andmine;
· koduteenused;
· eluasemeteenused;
· hooldamine perekonnas;
· hooldamine hoolekandeasutuses;
· toimetulekuks vajalikud muud sotsiaalteenused,
mida osutab lisaks KOV
Hoolekandeasutused
1) päevakeskus
2) tugikodu, turvakodu
3) varjupaik, kodutute öömaja
4) lastekodu
5) noortekodu
6) üldhooldekodu
7) koolkodu
8) sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus
9) erihooldekodu
Hoolekandesüsteemi kliendiuuring
Uuringutulemused:
- Pikaajaline töötus ­ maaelanike seas
- Kuriteo ohvrid ­ tallinlaste ja ida-virulaste seas
- Üksindus, suhtlemisvaegus, alkoholism - külaelanike seas
- Kriitiline piir ­ 1500 krooni 1 leibkonnaliikme kohta
Raskemini tulevad toime leibkonnad, kus leibkonnaliikmel..:
- on vaimne puue või terviseprobleem (24 tundi ööpäevas);
- viibib kinnipidamisasutuses;
- on suured võlad;
- ei jätku raha toidule, esmatarbekaupadele,
kommunaalteenustele
Kõige suuremaks toeks on oma pere liikmed/lähedased.
Riigiinstitutsioonidest on abi saamisel 1.kohal
tervishoiutöötajad.
Hoolekandesüsteemi kliendiuuring
· 53% vastajatest arvab, et parem on abivajajatele pakkuda
raha asemel tasuta teenuseid
· Probleemsetest leibkondadest vajaks 37% rahalist abi,
10% töötamise toetamist, 9% rahalist abi ravimite
muretsemisel, 8% pensionide tõstmist, 7% meditsiinilist
abi, 5% lastetoetuste suurendamist ja 5% psühholoogilist
nõustamist
· Elanikud on halvasti kursis, milliseid teenuseid ja abi
sotsiaalhoolekandesüsteem pakub. Väga halvasti on kursis
17% ja pigem halvasti 48% elanikest
· Hoolekandesüsteemi tööga on enam-vähem rahul umbes
veerand (26%) elanikest. Pigem, ei ole rahul 31% ja üldse
ei ole rahul 12% vastajatest. Küllalt suur osa vastajatest
(31%) ei osanud sellele küsimusele vastata.
Hoolekande kontseptsioon
· Riik ei taga kõigile elanikele rahvusvahelistes
õigusaktides käsitletud õigusi. Eriti laste ja
puuetega inimeste põhivajadused ei ole täielikult
rahuldatud;
· Abivajajatel puudub subjektiivne õigus
enamusele teenustest (rehabilitatsioonile);
· Teenuste osutamise tase ning kättesaadavus on
erinev, sõltudes iga KOV suutlikkusest ja
prioriteetidest eelarve planeerimisel;
· Riiklikud meetmed (sotsiaal-ja peretoetused) ei
taga inimväärset/minimaalset toimetulekut;
Hoolekande kontseptsioon
· Teenused valitakse lähtudes teenuse olemasolust,
mitte kliendi vajadustest;
· Kliendid ei ole pakutavatest teenustest teadlikud ega
oska ennetavalt abi otsida (eriti suuremates
linnades);
· Avalikkus suhtub sotsiaalabi saajatesse tõrjuvalt;
· Teenuste maht (puudub raha) on sageli ebapiisav
ning abivajajate vajadused seetõttu rahuldamata;
· Sotsiaalabi ja teenuste osutamine ei ole seotud
tööhõive meetmetega ega motiveeri mittetöötavat
tööealist inimest tööle asuma;
· Institutsioonidevaheline koostöö on nõrk,
spetsialistide vastutus ja tööjaotus ebaselge
Hoolekande kontseptsioon
· III. sektori pakutav teenuste maht on võrreldes
riigisektoriga liiga väike;
· Kvaliteetsete teenuste osutamiseks vajalikke spetsialiste
ei ole piisavalt;
· Meetmete efektiivsus sõltub suuresti teistest avalikest
teenustest (nt haridus- ja tööturuteenused), mille
efektiivsus on samuti madal;
· Abisaajate motiveeritus oma olukorda parandada on
vähene, sest parem toimetulek vähendaks toetusi ja
soodustusi;
· Paljud teenusepakkujatest osutavad teenuseid
projektipõhiselt, mis ei anna kindlustunnet teenuste ja
organisatsioonide arendamiseks
Hoolekande kontseptsioon
· Teenuseid käsitlevates õigusaktides on selgelt
defineerimata vastutus mitmete teenuste finantseerimise
eest;
· Puuduvad ühtsed finantseerimisskeemid ja -põhimõtted;
· Teenuste finantseerimise mahud on piiratud ning
võrreldes toetustega väikesed;
· Teenuste eest makstav hind ei vasta tegelikele
kulutustele ega võimalda nõuetele vastava kvaliteediga
teenuste osutamist, spetsialistide töö on alatasustatud;
· Teenuste sihtgrupid ühe KOV piires (eriti maal) on sageli
nii väikesed, et teenuste väljaarendamine ilma KOV-te
koostööta on majanduslikult ebaefektiivne. Kuid valmidus
koostööks on väike.
Pensionisüsteemid- ja skeemid
· 1993.aastal soovitas Maailmapank riikidel
kasutusele võtta 3-sambalise pensionisüsteemi.
· P x N = (S + T) x Y x W
P ­ pension aastas
N ­ pensionäride arv
S ­ keskmine säästumäär
T ­ keskmine maksumäär
Y ­ tootlikkus (kaupade teenuste hulk)
W ­ palgasaajate arv 1 elaniku kohta
Pensionisüsteemid- ja skeemid
· Eesti pensionisüsteemi eesmärgiks on aidata
inimesel pensionile minnes säilitada senine
sissetulek ja elustandard
Pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks:
· I sammas: Riiklik pension
· II sammas: Kohustuslik kogumispension
· III sammas: Täiendav kogumispension
Pensionisüsteemid- ja skeemid
Riiklik pension: tööpanusest sõltuvad pensionid
(vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspension)
ning rahvapension.
Uued pensionivõimalused on:
· ennetähtaegne vanaduspension,
· edasilükatud vanaduspension.
· Ennetähtaegsele pensionile võib jääda kuni 3
aastat enne pensioniiga, sel juhul vähendatakse
pensioni suurust iga varem pensionile jäädud
kuu eest 0,4%.
· Edasilükatud pensioni puhul suurendatakse
pensioni 0,9% võrra iga kuu eest, mille võrra
inimene oma pensioni taotlemist edasi lükkab.
Pensionisüsteemid- ja skeemid
Riikliku pensionisüsteemi jooksev finantseerimine -
PAYG (pay-as-you-go).
Solidaarsuspensionisüsteem - tänastele
pensionäridele makstakse pensione tänaste
töötajate poolt tasutud sotsiaalmaksust.
Keskmine pension = Sotsiaalkindlustatute arv x S x M
Keskmine brutopalk Pensionäride arv
S ­ sotsiaalkindlustusse laekuva osa määr
M ­ maksukogumise protsent
Pensionisüsteemid- ja skeemid
Pensionide indekseerimine : Alates 1.04. 2002.a.
toimub riiklike pensionide suurendamise
vastavusse viimine elukallidusega ja sotsiaalmaksu
laekumisega (palgafondi kasvuga).
Kord aastas korrutatakse pensionid läbi indeksiga,
mis sõltub nii tarbijahinnaindeksi muutusest kui
sotsiaalmaksu laekumise aastasest kasvust.
2009.a. ­ senine indekseerimise kord peatatud
Pensionisüsteemid- ja skeemid
· Vanaduspensioni põhiosa - 1.04.2009.a.1793,44 kr
· Staaziosak - kui palju on pensioniõiguslikku staazi. Need
aastad lähevad arvesse kuni 31.12. 1998. Ühe staaziaasta
väärtuseks on 67,81 kr (1.04.09)
· Kindlustusosak - kui palju on alates 1.01. 1999.a. makstud
sotsiaalmaksu. Kindlustusosaku suuruse arvutamise
aluseks on pensionikindlustuse aastakoefitsientide summa.
Aastakoefitsient - inimese töötasult kalendriaasta jooksul
tasutud sotsiaalmaksu suhe riigi keskmiselt töötasult
tasutud sotsiaalmaksu.
· Aastakoefitsient keskmiselt tööasult - 1,0.
Pensionisüsteemid- ja skeemid
· Kohustuslik kogumispension põhineb
eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub
pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2%
pensionifondi.
Riik lisab (I-sest pensionisambast) sellele töötaja
palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%.
Kogumispensioniga liitunud isiku riikliku pensioni
kindlustusosak muutub nende aastate eest, mil
riiklikuks pensioniks laekus 20% asemel 16%,
väiksemaks.
Pensionisüsteemid- ja skeemid
Täiendav kogumispension:
· sissemaksete suuruse määrab inimene ise;
· 24% tulumaksusoodustust sissemaksetelt;
· fondi vahetamise võimalus;
· maksepuhkuse võimalus;
· aitab hoida väljakujunenud elustandardit
vanaduspõlves;
· kogutud summa saad kasutusele võtta juba 55-
aastaselt;
· väljamaksed on maksuvabad
Pensionisüsteemid- ja skeemid
· Väljakujunenud elustandardi hoidmiseks peab
pension olema ca 65-70% eelnevast
sissetulekust Hinnanguliselt annavad riiklik
pension ja kohustuslik kogumispension kokku
umbes 50% inimese pensionieelsest
kuusissetulekust.
· Elustandardi hoidmiseks vanaduses on vajalik
"toetuda" kõigile kolmele pensionisambale.
Eakad tööturul ­ positiivseid ja
negatiivseid aspekte?
EL ühiste pensionieesmärkide mõju Eesti
pensionisüsteemile Praxis, 2004
Pensionitaseme adekvaatsus ­ eakate vaesusriski vältimine,
varasema elatustaseme säilitamine, põlvkondadevaheline
solidaarsus
Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine ­
pensionisüsteemide finantsaluse tugevdamine, sh tööhõive
suurendamise, varajase pensionile siirdumise võimaluste
vähendamise kaudu, säilitades tasakaalu majanduslikult
aktiivse põlvkonna finantseerimiskoormuse ja pensioniealise
põlvkonna pensionide taseme vahel
Pensionisüsteemide kaasajastamine ­ pensionisüsteemi
reformimine nii, et see oleks läbipaistvam, tagaks M ja N
võrdse kohtlemise ning kohanduks demograafilise, tööturu ja
majandusolukorra muutustega
EL ühiste pensionieesmärkide mõju
Eesti pensionisüsteemile Praxis, 2004
· Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vältimine
· Elatustaseme säilitamine
· Tööhõive tõstmine
· Tööelu pikendamine
· Pensionisüsteemi jätkusuutlikkus
usaldusväärse fiskaalpoliitika kontekstis
Rahvastiku vähenemine ja vananemine
(Eurostat'i prognoos 2050)
· Rahvastiku vähenemine ja vananemine on eriti
tuntav KIE-s
Läti 2 319 1 865 -19,6%
Eesti 1 351 1 121 -17,0%
Leedu 3 446 2 868 -16,8%
Tsehhi 10 211 8 848 -13,4%
Poola 38 191 33 487 -12,3%
2004.a. ­ 4 tööealise inimese kohta 1 üle 65-aastane
2050.a. - 2 tööealise inimese kohta 1 üle 65-aastane
Üle 80-aastaste arv kolmekordistub
Tööturupoliitika
· Tööturg ­ areen, kus töötajad müüvad oma
tööjõudu ja tööandjad ostavad seda
· Tööturupoliitika ­ aktiivne ja passiivne
· Aktiivne ­ eesmärgiks on tööhõive
suurendamine aktiivsete tööpoliitika
meetmete toel (tööturukoolitus jms.)
· Passiivne ­ töötuse tagajärgede
leevendamine sotsiaalsete tagatiste toel
(töötutoetused,töötuskindlustushüvitised)
Tööturu käsitlusi
· Makroökonoomika ­ majanduse areng ja
tööhõiveprobleemid
· Mikroökonoomika ­ tööjõu pakkumine ja
nõudlus
· Töösuhted ­ sotsiaalne partnerlus,
sotsiaaldialoog
· Firma tasandil ­ personalijuhtimine ja
koolitus
Tööturu mõisted
· Tööealine rahvastik (working age population)
­ tööealine rahvastik vanuses 16- N61 (M63)
· Majanduslikult aktiivne rahvastik (tööjõud)
(labour force) ­ kes töötavad võisoovivad
töötada (otsivad aktiivselt tööd)
· Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik ­ kes
mingil põhjusel ei tööta või ei soovi töötada
(õpilased/üliõpilased kes ei tööta, pensionärid,
koduperenaised, lapsehoolduspuhkus, puuetega
inimesed, heitunud isikud, kes on tööotsingutest
loobunud jne..
· Töötajateks ehk tööga hõivatud
isikuteks on:
· töötab ja saab selle eest tasu kas
palgatöötajana, ettevõtjana või
vabakutselisena
· töötab tasuta pereettevõttes või oma talus
· ajutiselt ei tööta (on haiguslehel või
lapsepuhkusel)
Töötuteks loetakse isikuid, kel on üheaegselt
täidetud kolm tingimust:
· on ilma tööta, ei tööta mitte kusagil ega puudu
ajutiselt töölt
· on töö leidmisel valmis koheselt tööle asuma
· otsib aktiivselt tööd (külastab regulaarselt
tööhõiveametit, pöördub tööandjate poole,
kuulutab ajalehes (internetis) ja vastab
tööpakkumiskuulutustele jms.
Tööturu olukorra analüüsimisel kasutatavad
näitajad:
· Tööhõive määr (employment rate) =
tööga hõivatud / tööealine rahvastik
· Tööpuuduse määr ehk töötuse määr
(unemployment rate) =
töötud/tööjõud
Tööpuuduse liigid:
· Friktsionaalne / (hõõrde) tööpuudus ­ töökoha
otsing võtab aega
· Klassikaline töötus ­ ülemäära kõrged
palgamäärad
· Struktuurne töötus ­ vabade töökohtade ja
tööjõu oskuste mittesobivus (Eestis ja
enamikus riikides)
· Tsükliline töötus ­ tekib seoses
majanduskriisidega
· Sesoonne töötus ­ on seotus tootmistsükli
hooajalisusega
Tööhõivestruktuuri muutused
1991-1996
· Põllumajandus - - 55,7%
· Mäetööstus - - 27,2%
· Tööstus - - 14,7%
· Ehitus - - 39,3%
· Kaubandus - + 15,4%
· Finantsvahendus - + 14,9%
· Avalik haldus - + 7,9%
VÄHENEMINE 5 AASTAGA - 15,7%
Töötuse vähenemise põhjused
2005-2007 (oli tööjõupuudus!)
· Majanduse kiire kasv (SKP kasv 2001 ­ 7,7%; 2002 ­
8%; 2003 ­ 7,1%; 2004 ­ 8,1%; 2005 ­ 10,5%; 2006 ­
11,4%)
· Uute töökohtade tekkimine
· Eesti tööjõu siirdumine välismaale tööle
· Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendite kasutamine
(alates 2004) töötute tööalaseks aktiviseerimiseks
· Eelpensioni võimalused
Mitte-eestlaste töötuse põhjused
· Eesti keele oskuse puudumine
· Tööturunõudmistele vastava eriala puudumine
· Kogukondlik isoleeritus ­ Ida-Virumaal,
elatakse ja töötatakse venekeelses
keskkonnas, sõbrad ja tuttavad on mitte-
eestlased
· Puuduvad tutvused
· Eestikeelsed tööandjad ei soovi venekeelseid
töötajaid tööle võtta
· Eesti riigi integratsiooniprogramm ei ole olnud
piisavalt tulemuslik
Tööturuametis registreeritud töötud
27.märtsi 2009.a. seisuga
· TTA-s oli 27.märtsi seisuga registreeritud 54 214
töötut. Viimase nädalaga (23-27.03) lisandus 2365
töötut, kellest koondatuid oli 428 ( 18%)
· TTA-s oli 27.märtsi seisuga 1369 vaba töökohta.
Seega on TTA-s ühe töökoha kohta keskmiselt 40
töötut.
· Tööjõu-uuringud näitavad, et kõik töötuks jäänud
inimesed ei registreeri ennast TTA-s töötuks. Nn.
"headel aegadel" pöördub TTA-sse 40-50% kõigist
töötutest. Kui lähtuda sellest, et 1/3 töötutest ei ole
tänases tööturuolukorras TTA-sse pöördunud, võib
tegelik töötute arv ulatuda ~ 70 000-ni.
Töötuse osakaalu muutus,
jaanuar 2008 - veebruar 2009 (%)
· Ida-Viru 4,5 - 11,3 +6.8
· Võru 4,9 - 11,6 +6.7
· Valga 5,4 - 10,5 +5.1
· Põlva 4,5 - 9,4 +4.9
· Pärnu 2,3 - 7,0 +4.7
· Jõgeva 2,5 - 7,2 +4.7
· Eesti kokku 2,5 - 7,1 +4.6
· Tallinn 1,8 - 5,9 +4.1
Riskigrupid tööturul
· Pikaajaliselt töötud (töötusperiood 12-23 kuud)
· Väga pikaajaliselt töötud (24 kuud ja kauem)
· Heitunud isikud (endised pikaajaliselt töötud, on kaotanud
lootuse tööd leida ja seetõttu TTA-sse enam ei pöördu)
· Noored töötud (15-24-aastased, TTA-s 16-24-aastased)
· Vanemaealised töötud (55-64-aastased, TTA-s 50-
pensioniiga)
· Pikaajalise tervisehäirega ja puudega inimesed
· Mitte-eestlased (ei valda eesti keelt)
Lisaks: Kinnipidamiskohtadest vabanenud,
prostituudid, hasartmängusõltlased jt.
Tööturu paradoksid 2008.a. näitel
· 2008.a. jooksul vähenes tööga hõivatute arv (I kv ­
650,8; IV kv ­ 644,6) ­ 6 tuh võrra
· 2008.a. suurenes töötute arv (I kv ­ 28,7; IV kv ­ 53,5)
­ 25 tuh võrra
Küsimus: Miks tööga hõivatute arv püsib kõrgena?
Sest mitteaktiivsete arv on vähenenud ­ 18 tuh võrra
· 2008.a. tuli tööturule rohkesti õpingud lõpetanud
"laulva revolutsiooni lapsi" (13 tuh), puudega inimesi ja
seni kodus olnud tööealisi.
· 2008.a. sügisel hakkas töökohtade arv vähenema, ka
tööga hõivatute arv vähenes 2008.a. lõpukuudel 11
tuh võrra. 2009.a. I kv on see veelgi süvenenud.
Töötuse määra muutus,
juuli 2008 - jaanuar 2009 (%)
· Läti 5,7 - 12,3 +6.6
· Leedu 4,6 - 9,8 +5.2
· Eesti 4,0 - 8,6 +4.6
· Hispaania 11,0 - 14,8 +3.8
· Iirimaa 5,9 - 8,8 +2.9
· Rootsi 5,3 - 7,4 +2.1
· EL27 6,8 - 7,6 +0.8
Noorte töötuse määra muutus,
juuli 2008 - jaanuar 2009
· Leedu 7,9 - 18,1 +10.2
· Eesti 8,0 - 16,3 + 8.3
· Läti 8,9 - 17,0 + 8.1
· Rumeenia 10,9 - 18,9 + 8.0
· Iirimaa 11,1 - 18,7 + 7.6
· Rootsi 16,5 - 22,9 + 6.4
· Slovakkia 16,6 - 22,5 + 5.9
· Hispaania 24,8 - 30,4 + 5.6
· EL27 14,6 - 17,0 + 2.4
Töötuse kasvu põhjused Eestis ?
Mida soovitada töötutele, kes töökohtade nappuse
tingimustes tööd ei leia?
· Ärge heitke meelt! Eestis on üle elatud ka raskemaid aegu
· Taotleda Tööturuametis pakutavaid tööturuteenuseid
(ümberõppe- ja kohanemiskoolitused jms.)
· Osaleda ESF /TTA jt. tööhõiveprogrammides
· Töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse maksmise periood
on vaid ajutine toimetulekuvõimalus, tuleb aktiivselt tööd
otsida, uurida ettevõtluse alustamise võimalusi
· Võtta vastu töö, mis ei vasta haridusele ja tööoskustele, kuid
leevendab toimetulekuraskusi, pakub uusi tööoskusi ja
vajalikke tööalaseid tutvusi
· Kasutada kõiki võimalusi uue eriala omandamiseks, õppida
iseseisvalt võõrkeeli, aktiivselt kasutada internetivõimalusi
töö leidmiseks, tegeleda tervisespordi ja hobidega, mõelda
positiivselt (lugeda eneseabi-alast kirjandust)
· Puuduliku haridusega noortel on mõistlik jätkata õpinguid
Küsimus: mida lisaks eeltoodule soovitaksite teie?
Töötute sotsiaalsed tagatised
· Töötuskindlustushüvitis laieneb neile, kes on
töötanud ja töötuskindlustusmakset tasunud
vähemalt 12 kuud töötuks jäämisele eelnenud 36 kuu
jooksul (v.a. omal soovil, poolte kokkuleppel ja
vallandatud)
· Töötuskindlustushüvitis (praegu kehtiv): 100 päeva -
50% töötaja varasemast töötasust, alates 101.
päevast ­ 40%
· Töötutoetus: alates 2007 ­ 1000 krooni
· Pikaajaliselt töötud töötukindlustushüvitist ja
töötutoetust ei saa, neil on toimetulekutoetuse
saamise õigus (toimetulekupiir: 1-sele
leibkonnaliikmele 1000 krooni kuus ja igale
järgmisele liikmele ­ 800 krooni kuus)
Amsterdami leping (1998)
tööpoliitikast
1997.a. käivitati Lissaboni protsess ­ EL tööpoliitika põhisuunad, sellele järgnenud
Amsterdami lepingus fikseeriti:
· EL makromajanduslik eesmärk ­ kõrge tööhõivemäär
· Hõiveküsimuste lahendamine ­ kõigi liikmete probleem
· Mistahes poliitika kavandamisel tuleb jälgida selle mõju hõivele ja tööturule tervikuna
· Loodi EL tööpoliitika koordineerimise süsteem (liikmete tööhõive tegevuskavad,
Euroopa Komisjoni soovitused tööpoliitika parandamiseks)
· Pandi alus tööturu analüüsideks ja uuringuteks liikmesriikides
EL tööpoliitika 4 sammast
I Töölerakendamise arendamine
· Võitlus noorte ja pikaajalise töötusega
· Toetused, maksupoliitika, koolitus
· Aktiivse vananemise poliitika
· Elukestev tööalane õpe
· Aktiivsed tööpoliitika meetmed
· Sotsiaalne sidusus, "ei" - diskrimineerimisele
EL tööpoliitika 4 sammast
II Ettevõtluse arendamine ja töökohtade
loomine
· Firma loomine lihtsamaks
· Uued töövormid
· Lokaalne tööhõiveprobleemide lahendamine
· Maksureformid hõive ja koolituse
suurendamiseks
EL tööpoliitika 4 sammast
III Töötajate kohanemise toetamine
· Töökeskkonna kaasajastamine
· Töötajate arenemine koos firmaga
IV Võrdsete võimaluste tagamine
· Meeste ja naiste võrdne esindatus
· Naiste tööturule naasmine kergemaks
· Kolmas sektor tööhõive pakkujana
Aktiivse tööpoliitika meetmed (ATP)
· teave tööturust/tööturuteenustest ja - toetustest;
· töövahendus;
· tööturukoolitus;
· karjäärinõustamine;
· tööpraktika;
· tööharjutus;
· palgatoetus;
· avalik töö (max 50 t kuus)
· toetus ettevõtluse alustamiseks (max 70 000 kr)
· tugiteenused puudega inimestele
EL tööhõive määr 2007
· EL tööhõive suunised: 2005.a. - 67%
2010.a. ­ 70%
· Eakate (55-64-aastased) hõive suurenemine ­ 50%-ni
2007.a. tegelik
· EL keskmine tööhõivemäär ­ 65,4%
· Saavutatud tööhõivemäär: Taani, Holland, Rootsi, UK
(ületatud 70% piir),
Küpros, Austria, Iirimaa, Portugal, Eesti (ületatud 67% piir)
· Mahajääjad: Poola, Malta, Ungari, Itaalia, Slovakkia,
Belgia, Kreeka
Pikaajaliselt töötute probleemid
Pikaajaline töötu ­ töötusperiood üle 12 kuu
· Töökohti "kogu eluks" enam ei ole
· Töö leidmine keeruline, vajalikud tutvused
· Töökoht kodust kaugemal pole väljapääs
· Töötamine "mustalt ja ümbrikupalgaga"
· Madalapalgalised töökohad
· Totaalne rahapuudus
· Töötuse mõju perekonnaelule ja tervisele
Paindlik versus ebakindel tööturg
· Töökohti "kogu eluks" enam ei ole
· Töötajate mobiilsus on suur, suhteliselt kerge on
värvata ja vallandada (seda soosib uuenenud
tööseadusandlus)
· Uued paindlikud töövormid ­ osaajatöö,
tähtajalised töölepingud, töö graafiku alusel
(õhtuti, puhkepäeviti), projektitöö, kaugtöö ­
"varjatud tööpuudus"
· Seoses teenindussektori arenguga suureneb
ebakindla tööturu (ajutised/hooajalised tööd,
madalad palgad jms.) osatähtsus, kus tihtilugu
on töö väga ebastabiilne
Paindlik töötaja paindlikul tööturul
· EL toetab paindliku töötaja väljakujunemist ­
elukestev õpe, võrdsed võimalused, tööjõu
mobiilsus nii riigisiseselt kui EL liikmesriikide
vahel
· Paindliku töötaja kontseptsiooni toetab elukestev
tööalane koolitus (ümber- või täiendõpe)
· Paindlik töötaja on universaalsete oskustega,
suudab sooritada mitmeid erinevaid
tööoperatsioone, asendada vajadusel teist
töötajat (seda toetab firmasisene rotatsioon)
· Töö kaotus on paindlikule töötajale kergem, sest
universaalsed teadmised ja oskused aitavad
suhteliselt kiiresti uue töökoha leida
Eesti ettevõtete töötajate arv
Töötajate arv %
1-9 81,6
10-19 9,1
20-49 5,8
50-99 1,9
100-249 1,1
250 ja enam 0,4
Tööturu osapooled Eestis
· Tööandjad on Eesti tööturu tugevam
pool ­ nemad otsustavad, keda palgata,
millise palga ja tingimustega
· Töövõtjate organisatsioonid ­
ametiühingud ­ on väikesearvulised
(12-13% töötajatest)
· Vaid 20% ettevõtetes on sõlmitud
kollektiivlepingud (fikseeritakse palgad,
töötingimused, tööaeg)
Meeste ja naiste tööelu Eestis
· Naistel haridustee on pikem, nad sisenevad
tööturule hiljem
· 25-34-aastaste naiste hõivemäär on meeste
omast madalam (laste kasvatamine)
· Mehed sisenevad hõivesse varem ja langevad
hõivest välja paremas tööeas (50-54-aastaselt)
seoses terviseprobleemide ja tööõnnetustega
· Üle poole naistest töötab madalapalgalises
tertsiaarsektoris
Populaarsemad
Mehed
tegevusalad
Töötlev tööstus
Ehitus
Veondus, laondus, side
Hulgi- ja jaekaubandus
Kinnisvara ja äritegevus
Naised
Töötlev tööstus
Hulgi- ja jaekaubandus
Haridus
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
Avalik haldus
Sooline palgalõhe
· Naiste brutotunnipalk on meeste omast väiksem
(Eestis ­ 24%, EL-s -15%)
· Sooline palgalõhe on tingitud vanusest,
haridusest, tegevusalast, piirkonnast (2/3
palgaerinevustest on põhjendamatud)
· Mehed teenivad kõigil haridustasemetel naistest
rohkem
· Kolmanda haridustasemega naine teenis
2003.a. Eestis 40% (EL-s ­ 21%) vähem kui
sama haridustasemega mees
· Meeste palk on haridustasemega tihedamalt
seotud kui naiste palk
EL eduprogramm "Tööhõive ja
sotsiaalne solidaarsus" 2006
Üldised eesmärgid:
· Liikmesriikide sotsiaalmajandusliku arengu
analüüsimine, kehtivate sotsiaalmajanduslike
regulatsioonide (poliitikate) analüüsimine,
hindamine ja täiustamine
· Analüüsiks kasutatavate statistiliste meetodite ja
indikaatorite täiustamine
· Sotsiaalsete võrgustike edendamine,
vastastikune kogemuste vahetamine ja parimate
praktikate juurutamine
EL eduprogramm "Tööhõive ja
sotsiaalne solidaarsus" 2006
Tööhõive
· Tööhõiveolukorra kompleksne metodoloogiline
analüüsimine
· EL senise tööhõivestrateegia tulemuste
hindamine
· Vastastikune õppimine, parimate praktikate
rakendamine
· Sotsiaalsete partnerite, regionaalsete ja
lokaalsete toimijate kaasamine rahvuslike
tööhõiveprogrammide rakendamisel
EL eduprogramm "Tööhõive ja
sotsiaalne solidaarsus" 2006
Sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus
· Sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse põhjuste
põhjalik analüüsimine ja uute indikaatorite
väljatöötamine ja rakendamine
· Vastastikune õppimine, parimate
praktikate rakendamine
· Sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse
programmide mahu suurendamine
EL eduprogramm "Tööhõive ja
sotsiaalne solidaarsus" 2006
Töötingimused
· Töötingimuste mitmekülgne analüüsimine,
vastava seadusandluse ja poliitika
täiustamine
· Sotsiaalsete partnerite kaasamine
töötingimuste täiustamise programmidesse
· Tööohutuse-alase järelvalvetegevuse
arendamine eesmärgiga tagada
tervisekaitse ja tööturvalisus
EL eduprogramm "Tööhõive ja
sotsiaalne solidaarsus" 2006
Sooline võrdõiguslikkus
· Soolise võrdõiguslikkuse olukorra
analüüsimine, vastavate poliitikate
täiustamine
· Vastavasisuliste debattide algatamine,
seminaride korraldamine ja
koostöövõrgustike loomine koostöös
sotsiaalsete partnerite ja kolmanda sektori
organisatsioonidega