Tänapäeva sotsiaalprobleemid (1)

SOTSIAALPROBLEEMIDE AJALUGU JA TEOREETILINE SELETAMINE

Sotsiaalprobleemide ajalugu

• Traditsiooniliselt kujutati vaesust lääne kultuuriruumi jumaliku ettemääratusena, mille eest tasutakse tulevases elus – “Jumala tahe ”
  
• Ära imetle patuste tegusid, usu Issandasse ja jää oma töö juurde, sest Issandal on kerge teha vaene äkitselt rikkaks (Srk 11:21)
  
• Aga Aabraham ütles “Laps, tuleta meelde, et sa oled oma hea põlve elus kätte saanud, ja nõndasamuti Laatsarus halva. Nüüd rõõmustatakse teda siin, aga sina tunned valu” (Luuka 16:25)
  

• Tegelemine vaesuse ja selle põhjustega oli perekonna ja kogukonna ülesanne ning probleem mitte aga kui ühiskonna kui terviku probleem. Miks?
  

• Toitke näljased
  
• Andke janustele juua
  
• Võtke vastu võõraid
  
• Andke riided alasti olijatele
  
• Külastage haigeid
  
• Külastage vange
  
• Matke surnud
  

Ühiskonna käsitlus antiikajal

• Ühiskond on kihistunud ja koosneb kolmest klassist
  
  • Rikkad, ülemklass – oma olemuselt saamahimuline
    
  • Keskkiht, kesklass – oma olemuselt väärtuslik
    
  • Vaesed, alamklass – sõltuvad ja seetõttu orjameelsed
    
• Ebavõrdsus on looduse loomulik funktsionaalne osa.
  

Sotsiaalprobleemid keskajal

• Thomas Aquino (1225-1274) itaalia teoloog
  
• Sõnastas Aristotelese loomuliku ebavõrdsuse kristliku doktriinina.
  
• Neli tüüpi õigusi, mis said lääne maailma väärtussüsteemi olulisteks osadeks :
  
• Jumalik õigus (divine law)
  
• Loodusseadus (natural law)
  
• Kahuri õigus ( cannon law)
  
• Tsiviilõigus ( civil law)
  
• Absoluutne monarhia , ebavõrdsus meeste ja naiste vahel
  

Realistid

• Realistid uskusid, et ebavõrdsus on inimkonna loomulik osa, kuna nende arvates on inimesed loomult isekad, omakasupüüdlikud ja valmis oma isekate eesmärkide nimel teisi jalgade alla tammuma
  
  • Thomas Hobbes (1588-1679) inglise filosoof
    
  • Herbert Spencer (1820-1903) inglise sotsiaalteoreetik
    

Sotsiaaldarvinism

• Tugineb Charles Dawrini evolutsiooniteooria (The Orgins of Species 1859 ) teesidele loodusliku valiku kohta
  
• Herbert Spencer ja W. G. Sumner
  
• Ühiskond kui kohanev organism
  
• Ühiskond on kui loodus, kus inimesed võitlevad ellujäämise nimel ning võimalus ellu jääda on vaid tugevamatel
  
• Vaesed on vaesed, kuna nad on ühiskonna kõige vähem kohanemisvõimelised liikmed; neil on puudus looduslikust talendist olla edukas
  

Eugeenika

• Sir Francis Galton (Inquiries into Human Faculty and its Developments 1883)
  
• Eugeenika on kõigi inimkontrollile alluvate tegevuste uurimine , mis võivad kaasa aidata tulevaste põlvkondade rassilist kvaliteedi edendamisele või parandamisele;
  
• Inimeste ja nende perede – sh vaeste, pimedate, vaimupuudega inimeste, “kõlvatute naiste”, omasooiharate, tervete rahvuste või “rasside” – määratlemine sobimatutena ehk degenereerunutena ning seejärel nende sundsteriliseerimine või “ eutanaasia ”;
  

• Aaria rassi loomine - natsid;
  
• The Tuskegee Experiment – Ameerika Ühendriigid
  
• Küüditamine – Nõukogude Liit
  
• Islami riik ja ISIS
  
• Mustlased ???
  

Idealistid

• Idealistid olid veendumusel, et ebavõrdsus on “kunstlikult tekitatud” ja soovitud olukord
  
• Ebavõrdsus on ühiskonnapoolt tekitatud ja peamine põhjus ebavõrdsuse tekkeks on eraomand .
  
  • Jean Jaques Rousseau ( 1712 -1778) prantsuse ( šveitsi ) filosoof ja kirjanik
    
  • Oma teoses “Du contract social” (1762) (“Ühiskondlik leping”) väitis Roussau, et esimene inimene, kes joonistas maapinnale ringi ja ütles “see kuulub mulle” oli tsiviliseeritud ühiskonna looja.
    
  • Inimesed kuuluval planeedile maa, aga planeet maa ei kuulu mitte kellelegi.
    
  • Inimene sünnib vabana ja siiski on ta kõikjal ahelais.
    
  • “Õilsa metslase” staatust ei ole võimalik enam tagasi saada, seega peavad inimesed ühiskonna loomiseks sõlmima lepingu.
    
  • Leping muudab vabadust –> üldsuse tahtele allutamine
    
  • Karl Marx (1818-1883) saksa filosoof, majandusteadlane
    
  • Uskus, et “hea ühiskond” – võrdsete ühiskond – saabub vaid juhul kui eraomand kaotatakse
    
  • Vaesus, ebavõrdus on töölisklassi ekspluatatsiooni tulemus;
    
  • Igalt ühelt tema võimete järgi, igale ühele tema vajaduste järgi.
    
  • Marx klassikonflikt –> kriitiline teooria
    

Poor Law 1601

• Kehtestati vaeste maksu kogumise kohustus igale kogukonnale;
  
• Seati sisse “järelvaataja” (overseer) ametikohad
  
• Eesmärk rakendada vaesed tööle
  
• Maaomanikele kehtestati kohustus maksta vaesuse leevendamise maksu
  
• Vaeste kategoriseerimine
  
• Erinevad hoolduse tüübid
  

Tööstuslik revolutsioon

• Kohanemisprobleemid
  
  • Rahamajandus, vajadus teha tööd oma ära elamiseks; isikliku elu korralduse muutus ja desorganiseeritus, usuküsimused
    
• Muutused perestruktuurides
  
  • “traditsioonilise” peretüübi muutumine; maale maha jäänud pered, patriarhaalse autoriteedi nõrgenemine, suurem individualism , eakate prestiiži vähenemine
    
• Tööga seotud probleemid
  
  • Sõltuvuse tekkimine palgatööst, tööpuudus, käsitöö suutmatus konkureerida tööstustoodanguga; tööpäevade pikkus ja tingimused
    
• Isikliku desorganiseeritusega seotud probleemid
  
  • Kuritegevus, vaesus, tööpuudus, prostitutsioon, alkoholism, enesetapud , neuroosid
    

Sotsiaalprobleemide teadusliku uurimuse algus

• Benjamin Disraeli (1804-1881)briti poliitik (konservatiiv) ”Eksisteerib kaks rahvust kelle vahel ei ole suhtlust ega sümpaatiat; kes on ignorantsed teineteise harjumuste, mõtete ja tunnete suhtes nagu erinevate tsoonide või planeetide elanikud. Need on rikkad ja vaesed.”
  
• Sidney Webb – The Fabian Society 1884
  
• Ajakirjanduslikud uurimused
  
• Mark Twain
  
• George Bernard Shaw
  

Esimesed teadusuuringud

• Charles Booth (1840-1916) inglise filantroop ja sotsioloog
  
• Life and Labour of the People in London (1889-1903) 17 köidet . Uuringu kestvus 1886 -1903
  
• Esimene osa East Londonist, kus oli 35% vaeseid
  
• Statistika ja etnograafia
  
• Mõiste vaesuspiir
  
• Londoni kaardid
  
• Seebohm B. Rowntree (1871-1954) inglise sotsioloog
  
  • Poverty , A Study of Town Life (1901)
    
  • Poverty and Progress (1941)
    
  • Poverty and the Welfare State (1951)
    
• Põhjalik ülevaade palkadest, elutingimustest, tarbimisest, töötundidest
  
• 28% York elanikest elas absoluutses vaesuses (uuris 2/3 Yorki elanikest, kellel ei olnud teenijat)
  

Sotsiaalprobleemide seitse teoreetilist perspektiivi

Sotsiaalne Patoloogia

• Definitsioon: Sotsiaalprobleem on ühiskonna moraalsete normide (ootuste) rikkumine .
  
• Põhjused: moraalinormide rikkumine on põhjustatud vähesest sotsialiseerimisest nt haridusvõimaluste vähesus
  
• Tingimused: algselt peeti vähem võimekate indiviide isiklikeks põhjusteks, hilisemad selle suuna esindajad nägid põhjusi ka keskkonnas
  
• Tagajärjed: täiendavad kulud sotsiaalse korra tagamisel ; tugevaimad jäävad ellu; hilisemad esindajad on arvamusel, et selline moraalinormide rikkumine võib muutuda patoloogiliseks ning haarata kogu populatsiooni
  
• Lahendused:
  
  • Radikaalne lahendus – patoloogilise elemendi ellimineerimine – eugeenika
    
  • Mõõdukas lahendus – inimeste ja eriti patoloogilise elemendi moraalne harimine
    

Sotsiaalne desorganiseeritus

• Chicago Ülikool, Robert Park
  
• Ühiskond on korraldatud vastavalt normatiivsetele ootustele või sotsiaalsetele normidele;
  
• Definitsioon: Sotsiaalprobleemid on kiiresti muutuva ühiskonna poolt põhjustatud pingete tulemuseks, kui sotsiaalsed institutsioonid muutuvad ( ajutiselt ) desorganiseerituks;
  
• Põhjused:Desorganiseerituse korral ühiskonnas kehtivad normid või normatiivsed ootused kaotavad indiviidi jaoks oma senise tähenduse ehk on toimunud sotsiaalne muutus (social change ). Kolm desorganiseerituse tüüpi:
  
  • Normitus (normlessness) – ei eksisteeri norme mille järgi käituda;
    
  • Kultuurikonflikt (culture conflict) – eksisteerivad vähemalt kahed (vähemalt osaliselt) vastandlikud normid;
    
  • Seniste normide kokkuvarisemine (breakdown) – normid, mille järgi käituda küll eksisteerivad, kuid need ei too soovitud tulemust või toovad kaasa karistuse;
    
• Tingimused: Ühiskond on pidevas muutuses, kuid üldjuhul saavutab iseseisvalt dünaamilise tasakaalu, kuid teatud demograafilised, tehnilised, kultuurilised jne muutused võivad tekitada sotsiaalse muutuse, mis vajab täiendavat sekkumist;
  
• Tagajärjed:
  
  • Indiviidi tasand: stress –> isiklik desorganiseeritus;
    
  • Ühiskonnatasand:
    
    • Süsteem muutus tagab uue tasakaalu;
      
    • Süsteem jääb endisel kujul koos desorganiseeritusega toimima ;
      
    • Senine süsteem variseb kokku;
      
• Lahendused: põhjalik muutuse analüüs ning kohandatud (uute) normide kehtestamine tasakaalustamaks toimunud sotsiaalset muutust
  

Väärtuskonflikt

• Definitsioon: Sotsiaalprobleemid on need, mida inimesed arvavad neid olevat ja kui olukord ei ole defineeritud probleemina nende inimeste poolt, keda see puudutab, ei ole see ka nende jaoks tegu probleemiga – ehkki see võib olla probleemiks kõrvalseisjate või teadlaste jaoks*
  
• Põhjused: huvide või väärtuste konflikt; erinevate huvigruppide opositsioonilised huvid –> kristalliseerunud huvide konflikt –> sotsiaalprobleem
  
• Tingimused: Kui kaks või enam eriarvamusel olevat huvigruppi on kontaktis siis on huvide konflikt vältimatu . Sotsiaalprobleemid koosnevad objektiivsetest tingimustest (erinevate huvigruppide sarnane probleem) ja subjektiivsetest definitsioonidest (erinevad definitsioonid ja hinnangud probleemile).
  
• Tagajärjed: Vastasseis võib olla arengut (protsessi) pärssiv ja kulukas
  
• Lahendused: Vajalik leida erinevate osapoolte huvide vahel tasakaal. Kui tasakaalu leida ei ole võimalik saavutab oma väärtused see grupp, millel on kõige enam jõudu (mõjuvõimu)
  

Hälbiv käitumine (deviant)

• Definitsioon: Sotsiaalprobleem eksisteerib, kui on olemas oluline lahknevus selle vahel, mis on ja selle selle vahel, mida teatud hulk inimesi arvavad, et peaks olema;
  
• Põhjused: Sobimatu sotsialiseerimine ehk indiviidid on mitte-hälbivate käitumisviiside asemel õppinud hälbivaid käitumisviise. Hälbivat käitumist põhjustab võimaluste puudumine või vähesus ihaldatud eesmärkide saavutamisel;
  
• Tingimused: Piiratud võimalused õppida mitte-hälbivaid käitumisviise
  
• Tagajärjed: kulukas ühiskonnale, illegaalse tegevuse suurenemine; negatiivne näide hälbiva käitumisest ja karistustest;
  
• Lahendused: Deviantselt käituvate inimeste re-sotsialiseerimine ja rehabiliteerimine; deviantsete gruppide laiali saatmine ; alternatiivsete, sobilike saavutusvõimaluste pakkumine
  

Sildistamine

• “Normaalne”, “ soovitav /sobilik” käitumine ei ole inimestele loomuomane vaid sotsiaalne konstruktsioon ehk ühiskond on loonud vastavad sildid
  
• Definitsioon: Sotsiaalprobleemid pole mitte, mida inimesed arvavad neid olevat, vaid mida võimukad ja mõjuvõimsad inimesed arvavad neid olevat
  
• Põhjused: “hälbivate” käitumisega/väärtustega inimeste sildistamine –> subkultuuride tekkimine, alternatiivsed ühendused ;
  
• Tingimused: Silt alati negatiivse väärtushinnanguga vähemalt sildistaja jaoks; sildistajal ja sildistataval erinev positsioon ühiskonnas; sildistaja saab sildistamisest kasu (sildistatav saab sildistamisest kasu);
  
• Tagajärjed: Sildistamine võib viia nn “deviantse” indiviidi käitumismustrite ootuste muutumiseni. Teisene deviantsus ;
  
• Lahendused: ühiskonna tolerantsuse suurendamine ; kasumilikkuse eraldamine sildistamisest;
  
• Esmane ja teisene deviantsus
  

Kriitiline teooria

• Frankfurti Institut für Sozialforschung (1930.aastad);
  
• Karl Marx ja klassikonflikt
  
• Definitsioon: Sotsiaalprobleeme saab tundma õppida ja mõista vaid ühiskondlikku konteksti arvesse võttes.
  
• Ühiskonna muutmine sh sotsiaalprobleemide määratlemine ja lahendamine eeldab ka ühiskonna võimustruktuuri muutmine;
  
• Sotsiaalprobleemide suurimaks puuduseks on kõnealuse ühiskonna kui terviku puudulik teoreetiline mõistmine. Mõeldes sotsiaalprobleemidest pelgalt kitsalt heidame seosed isiklike probleemide ja sotsiaalsetete hädade vahel;
  

• Sotsiaalprobleemide patologiseerimine ja väärtuste neutraalsuse eeldus
  
• Uurija neutraalsus ;
  
• Psühhologism – sotsiaalsete fenomenide selgitamine indiviidide hinnangute ja väärtuste kaudu, mitte ühiskondlike struktuuride kaudu
  

Sotsiaalne konstruktivism

• Mitte ainult sotsiaalprobleemide uurimine või sotsiaalsete fenomenide uurimine
  
• Definitsioon (probleem): sotsiaalprobleem on tingimus mis on kultuuriliselt määratletud, kui problemaatiline, laialt levinud, muudetav (lahendatav) ja muutmist vajav.
  
• Definitsioon (protsess): Sotsiaalne probleem on protsess, mille käigus ühiskonnaliikmed määratlevad ühiskonnas oletatava olukorra sotsiaalseks probleemiks.
  

Töö sotsiaalprobleemidega (social problem work) või
mäng sotsiaalprobleemidega (social problem game)

Tähendused ja kategoriseerimine

• Inimkonnale on iseloomulik kategoriseerida.
  
• Kategooriad on sotsiaalselt konstrueeritud
  
• Sotsiaalprobleem on seega kategooria, mis sisaldab neid tingimusi ja olukordi mida ühiskonna liikmed arvavad olevat laialt levinud, valed, muudetavad ja vajavad muutmist
  

• Kategoriseerimine mõjutab käitumist;
  
• Raamistik – > sarnasused (isiklik lähenemine )–>tüüpifikatsioon
  
• Töötu Tiit armastab õlut ( Reporter 19.02.2010)
  
• Stereotüübid
  

Nõuded ja nõuete konstrueerimine

• Nõue (claim) on iga verbaalne, visuaalne ja käitumuslik avaldus, mis veenab publikut (ühiskonna liikmeid) defineerima tingimusi sotsiaalprobleemina
  
• Retooriline nõue
  
• Visuaalse kujutised
  
• Käitumuslikud nõuded
  
• Sõltumata nõude liigist on nõudlejate eesmärk edu korral veenda publikut mõtlema ja tundma teatud viisil
  
• Miks töötu mees Riigikogu ees oma passi põletas? (Võsareporter 02.03.2010)
  

Publik

• Publik on kriitiliselt oluline, sest sotsiaalprobleeme saab genereerida vaid juhul kui publik hindab nõudeid kui usutavaid ja olulisi.
  
• Publiku olulisuse hierarhia
  
• Isiklik praktiline kogemus
  
• Üldtuntud tõed ( popular wisdom )
  

Nõudlejad (claim-makers)

• Poliitikud
  
• Aktivistid
  
• Lobbistid
  
• Ärisektor
  
• Teadlased
  
• Ajakirjanikud, massimeedia , sotsiaalmeedia
  
• Sotsiaalsed liikumised
  
• Abivajajad (troubled persons)
  

• Subjektiivsed väärtused (isiklik kogemus)
  
• Objektiivsed huvid (nt majanduslikud huvid)
  
• Kogukond (sotsiaalne kaasatus ), emotsioonid
  
• Ehk miks nõudleja esitab nõude?
  

• Esmane nõudleja ( primary claim- maker )
  
• Teisene nõudleja (secondary claim-maker)
  
• Sotsiaalmeedia
  
  • Nt ice bucket challange
    

Tingimuste konstrueerimine

• Eesmärk: veenda publikut sotsiaalprobleemi olemasolust ning lahendamise vajadusest ning leida uusi mõttekaaslasi sotsiaalprobleemi nõudlejatena.
  
• Loogiline põhjendamine
  
• Emotsionaalne liigutamine
  

Võitlus

• Publiku kandevõime
  
• Võitlus sotsiaalprobleemide vahel
  
• Võitlus sotsiaalprobleemide siseselt
  
• Komplektsus ja mitmekülgsus
  

Küsimused millele nõudlejatel peab olema vastus?

• Millised on tingimuste omadused, mis seda iseloomustavad?
  
• Kui palju kahju tingimus põhjustab?
  
• Kes või mis tingimusi põhjustavad?
  
• Mis või kes on tingimustest kahju saanud?
  
• Miks ei saa tingimust tolereerida?
  
• Kuidas saab tingimust elimineerida või leevendada?
  

Aluse (ground) konstrueerimine

• Vastates publiku küsimustele tingimuse põhjustatud kahju ja selle ulatuse kohta konstrueerivad nõudlejad aluse (ground) ehk peamised faktid
  
• Objektiivsed tingimused
  
• Probleemi defineerimine ja ulatus
  

• Kasutada näiteid, et illustreerida ja üldistada mõisteid.
  
• Konstrueerides ekstreemseid näiteid tagajärgedest.
  
• Esitada nõue “õigel” ajal (eluline näide, moraalne šokk)
  

Diagnostilised raamid (diagnostic frames)

• Vastates publiku küsimustele tingimuse olemuse ja põhjuste kohta konstrueerivad nõudlejad diagnostilised raamid (diagnostic frames)
  
• Nõudlejad peavad konstrueerima tingimusi nii, et selle tulemusena on konstrueeritavad ka “süü” ja “vastutus” – peab looma sotsiaalsed põhjused (social causes), mida “süüdistada”
  
• Sotsiaalsed struktuurid (social structure)
  
• Sotsiaalsed tegurid (social forces)
  
• Indiviidi tasand
  

• Konstrueerida lihtsaid diagnostilisi raame
  
• Konstrueerida midagi tuttavat / sarnast
  
• Luua seoseid “uute” ja “vanade” probleemide vahel
  
  • “Piggybacking” ehk kui “uus” probleem luuakse kui erinev (uus) näide juba eksisteeriva probleemi kontekstis – nt. võrdõiguslikkus
    
• (Mõiste) valdkonna laiendamine ( domain expansion) – nt orjandus
  
• … et vältida publiku küllastumist;
  
• … seos peab säilima selge ja loogiline (OHT)
  

Motivatsioonilised raamid (motivational frames)

• Vastates publiku küsimustele, miks tingimus on kahjulik ja miks peaks hoolima konstrueerivad nõudlejad motivatsioonilised raamid (motivational frames).
  
• Uskumused ja väärtused – rahvusluse-patriotismi, turumajanduse-kapitalismi, individualismi, perekonna, religiooni, “ausa mängu” jms kohta – nn kultuurilised teemad
  

• Kasutada tingimuste konstrueerimisel mitmeid kultuurilisi teemasid ehk uskumusi ja väärtusi
  
• Konstrueerida populaarset ehk üldist muret
  
• Konstrueerida tingimusi kui sümboleid
  

Sotsiaalprobleemide omamine:

Konstrueerides inimesi

• Kes põhjustavad sotsiaalprobleemide tingimusi? – Süüdlane ehk “paha” (villian)
  
• Kes kannatavad kahju? – Ohver ehk kannataja (victim)
  
• Emotsioonide loomine: kaastunne ohvri suhtes ja viha süüdlase suhtes
  

Ohvri konstrueerimine

• Sümpaatia loomine ehk “head” ohvrid on kõrge moraaliga head inimesed, kellele on tehtud kohutavat ülekohut ja neil endil ei lasu mingit süüd
  
• Konstrueerida ohvri kannatused kohtutavateks
  
• Ohvri juhuslikkuse konstrueerimine ehk järgmine ohver võib olla igaüks meist
  
  • Andrei Hvostov: Minu elu Annleenaga (20.04.2013 EPL)
    
  • Andrei Hvostov: Annleena kui sümbol (22.04.2013 EPL)
    
• Konstrueerides ohvri “puhta” ja moraalsena
  
• Ohvri personaliseerimine ja võimalusel tuntud isikute konstrueerimine ohvritena
  

• Publikul ei teki ohvri suhtes kaastunnet :
  
• … kui ohver on kahju tekkimises (kaas) vastutav
  
• … kui tekkinud kahju oli väike
  
• … kui ohver on “paha inimene”
  

Süüdlase konstrueerimine

• NB! Publik süüdistab “süüdlast” üldjuhul vaid, siis kui kahju on tekitatud tahtlikult või teadlikult.
  
• Üldjuhul on parem vältida süüdlase konstrueerimist, pigem konstrueerida ohver.
  
• Kui konstrueerida süüdlane siis võimalikult ekstreemselt nt terrorist, sarimõrvar jne. Osama Bin Laden , Josef Fritzel
  

Lahenduste konstrueerimine

• Prognostilised raamid (prognostic frames) lähtuvad alusest , diagnostilisest raamidest, kultuurilisest väärtustest ja on vastuseks küsimustele, “mida tuleks teha probleemi ellimineerimiseks või leevendamiseks?”
  

• Kuidas on konstrueeritud diagnostilised raamid
  
• Millised on konstrueeritud kultuurilised väärtused ja tuleviku moraal
  
• Kuidas on konstrueeritud võimalikud tagajärjed
  
• Milline on võimalik aja, energia ja raha kulu lahendustele
  

Poliitika

• Sotsiaalne muutus ja avalik poliitika
  

• Võtta vastu uusi seadusi;
  
• Võimendada (jätta kehtima) senised seadused;
  
• Uued maksusoodustused soodustamaks teatud käitumist;
  
• Uued maksud heidutamaks teatud käitumist;
  
• Uute (sotsiaal)teenuste või haridusmeetmete loomine;
  
• jätkamine seniste (sotsiaal)teenuste või haridusmeetmete osutamist;
  
• Rohkemate või vähemate institutsioonide loomine;
  
• jne
  

• Valitsuse tasand – kohalikud omavalitsused , (osa)riik, rahvusvaheline tasand;
  
• Erasektori tasandid;
  
• Sotsiaalprobleemide konstrueerimisel on oluline eelkõige veenda avaliku poliitika kujundajaid
  
• Poliitikud, ametnikud bürokraadid, advokaadid, suurettevõtete juhid
  

• Kas sotsiaalprobleemi konstrueeritud lahendus on sihtrühma põhine? NB! Oluline – kes on konkreetne sihtrühm!
  
• Positiivne konstruktsioon ja kõrge poliitiline võim;
  
• Positiivne konstruktsioon ja madal poliitiline võim;
  
• Negatiivne konstruktsioon ja kõrge poliitliine võim;
  
• Negatiivne konstruktsioon ja madal poliitiline võim
  

• Konstrueerides probleeme ja tingimusi “õigel” ajal;
  
• Konstrueerides (suhteliselt) lihtsaid ja (suhteliselt) soodsaid lahendusi;
  
• Konstrueerides lahendusi, mille eesmärgiks on muuta indiviidi;
  
• Kuuluta “sõda” konkreetsele sotsiaalsele probleemile;
  
• Konstrueerides tingimusi ja lahendusi kasutades teaduslikku ja juriidilist keelt;
  
• Konstrueerides sotsiaalprobleeme valitsuse muredena (probleemidena);
  
• Omada organisatsioonilisi toetajaid;
  
• Konstrueerida poliitiliselt aktsepteeritavaid lahendusi;
  
• NB! Poliitikuid huvitab avalik arvamus!!!
  

Sotsiaalprobleemide “valem

• Kui töö sotsiaalprobleemidega on edukas, võivad nõuded muuta
  
• … maailma meie ümber;
  
• … viise, kuidas me hindame ennast ja teisi;
  
• … seda, kuidas tajume isiklikke probleeme.
  

• Sotsiaalprobleemide “valem” (social problems formula story): lugu ekstreemsest kahjust, mis on tehtud kõrge moraaliga “süütutele” ohvritele ning on selge, mida peab tegema, et olukorda muuta
  

Näpunäited kokkuvõtvalt

• Vältige liiga radikaalseid nõudeid;
  
• Põhjendage nõudeid konservatiivsetes (majanduslikes) raamistikes;
  
• Vältige vastuolulisi nõudeid;
  
• Vältige poolikuid nõudeid (“ärge hädaldage”);
  
• Konstrueerige ohvritena eelkõige lapsi, eakaid, puuetega inimesi; (näide)
  

Küünilisuse tsükkel (cycle of cynicism)

Lootuse tsükkel (the cycle of hope)

Miks head ideed ei pruugi teostuda?

• Tõdemus, et maailm ja ühiskond on niimoodi loodud
  
• See ei ole minu vastutada
  
• Üks inimene ei muuda midagi
  
• Maailma muutmine (sotsiaalse muutuse) tekitamine on liiga mahukas ettevõtmine
  
• Mul ei ole selleks aega ega energiat
  
• Ma ei ole pühak
  
• Ma ei tea probleemist piisavalt
  
• Ma ei tea kust alustada
  
• Mina ei ole aktivist
  

Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus

Vaesuse mõtestamine

• In a country well governed, poverty is something to be ashamed of. In a country badly governed, wealth is something to be ashamed of.
  

• Hästi valitsetud riigis on vaesus see mida häbeneda. Halvasti valitsetud riigis on rikkus see mida häbeneda.
  
• Poverty is the worst form of violence . -Mahatma Gandhi
  

• We think sometimes that poverty is only being hungry, naked and homeless . The poverty of being unwanted, unloved and uncared for is the greatest poverty. We must start in our own homes to remedy this kind of poverty. - Ema Teresa
  

• Me mõnikord arvame, et vaesus on vaid nälg , alasti olek ja kodutus. Suurim vaesus on olla soovimatu, armastuseta ja hoolitsuseta. Me peame alustama oma kodust, et sellist vaesust leevendada.
  
• Lapsesuu ei valeta Esimene ja teine Eesti (ERR 2002)
  
• On suur vahe, kas oled vaene või rikas. Vaestel ei ole mitte midagi, rikkad jälle arvavad, et neil on ikka miskit puudu. /Ingrid 9.a./
  

Rowntree ja esmane vaesus

• Esmases vaesuses elav perekond ei tohi iialgi kulutada ühtegi penni rongi- või bussipiletiteks. Nad ei tohi kunagi osta ühtegi poolepennist ajalehte ega osta pennist piletit kontserdile. Nad ei tohi kirjutada ühtegi kirja oma eemal elavale lapsele. Nad ei tohi iial teha annetusi kirikule ega aidata oma naabrit juhul, kui sellega kaasnevad väiksemadki kulutused. Nad ei tohi raha säästa ega kulutada tervisekindlustusele ega maksta ametiühingu liikmemaksu. Nende lastel ei tohi olla mänguasju ega maiustusi. Pereisa ei tohi suitsetada ega kunagi lubada endale pudelit õlut. Ema ei tohi iial osta endale ega oma lastele uusi ja (või) paremaid riideid , mis ei ole hädavajalikud füüsilise tervise säilitamiseks
  

Rowntree ja teisene vaesus

• Kuigi me räägime joomisest, hasartmängudest ja hooletust majapidamisest kui nn teisene vaesuse põhjustest, siis ei tohi unustada, et nad on ise sageli tingitud kahjulikest elamistingimusest, milles paljud töölisklassi liikmed elavad. Eluasemed asuvad enamjaolt räpastel tänavatel, mis on sageli ülerahvastatud ja elamistingimused on ebatervislikud. Nad sunnitud sageli leiba teenima väga monotoonse ja raske tööga. Osalt oma piiratud hariduse, osalt ületunnitööde ja muu füüsilise kurnatuse tõttu ei suuda nad nautida intellektuaalselt vaba aega. Siis ei ole ka ime,et nad langevad kõrtsmike ja kihlveovahendajate saagiks. Ema piiratud silmaringil on tõsine mõju lastele. Nende kodune maailm on kitsas ja ebahuvitav, millest tulenevalt nad kasvavad olles valmis otsima leevendust monotoonsest tööst ja põnevust avalikest majadest ja kihlvedudest.
  

Konseptsioon

• Vaesus kui „seisund, kus kellelgi puudub tavapärane või sotsiaalselt aktsepteeritud hulk raha või materiaalset omandit. Vaesus öeldakse eksisteerivat, kui inimestel puuduvad vahendid oma põhivajaduste rahuldamiseks.“ (Encyclopaedia Britannica inc., 2013)
  
• „Vaesus on üks nendest sõnadest, mille defineerimine näib algul väga lihtne. /…/ Me näeme siin ideede segu, kenasti illustreeritud märkusega "vähe midagi". Kõige hullemate ning ekstreemsemate situatsioonide puhul ei teki meil vaidlusi vaesuse ümber, kuid kui ekstreemne peab situatsioon olema, et selles elav inimene oleks ikka veel tunnistatud vaeseks?“ ( Hill & Bramley, 1986)
  

Vaesuse definitsioon

• Inimesed perekonnad või sotsiaalsed grupid on vaesed siis, kui nende käsutuses olevad ressursid ei võimalda toituda, elada ning osaleda ühiskondlikus elus nii, nagu selles ühiskonnas on tavapärane või üldiselt aktsepteeritud.
  
• Vaeste all mõistetakse inimesi, perekondi, ja inimeste gruppe, kelle ressursid (materiaalsed, kultuurilised ja sotsiaalsed) on niivõrd limiteeritud, see välistab nende võimalused minimaalselt aktsepteeritavaks elustandardiks selles liikmesriigis, kus nad elavad (European Economic Communities 1985)
  

Euroopa Sotsiaalharta

• Et rakendada tulemuslikult õigust kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest, kohustuvad lepingupooled:
  
• võtma üldise ja kooskõlastatud tegevuse raames meetmeid, suurendamaks vaesuses elavate või sotsiaalselt tõrjutud isikute ja nende perekonnaliikmete ning sellesse riskigruppi kuulujate tegelikke võimalusi leida tööd ja eluaset, saada väljaõpet ja haridust ning kasutada kultuuri-, sotsiaal- ja meditsiiniabi;
  
• neid meetmeid aeg-ajalt läbi vaatama, et neid vajaduse korral kohandada.
  
• Termin “vaesus” hõlmab Euroopa Sotsiaalharta kontekstis nii inimesi süvavaesuses (severe poverty) ehk vaesus mis võib olla kestnud mitmeid põlvkondi kui ka ajutisi situatsioone, mis kaasnevad vaesusriskiga;
  
• Termin “sotsiaalne tõrjutus” hõlmab Euroopa sotsiaalharta kontekstis inimesi, kes on ekstreemses vaesuses erinevate kahjude (puuduste) kuhjumise tõttu; inimesi kes kannatavad alandavate olukordade, sündmuste või tõrjutuse tõttu; inimesi kelle õigused toetustele on aegunud kaua aega tagasi või erinevate olukordade/põhjuste kokkulangevuse tõttu.
  
• Sotsiaalne tõrjutus hõlmab ka inimesi, kes olemata vaesed jäävad ilma mingitest õigustest või teenustest, kas pika-aegse haiguse, perekondade purunemise, vägivalla, kinnipidamisasutusest vabanemise või marginaalse käitumise (nt alkoholism, narkomaania) tagajärjel
  

Individuaalsed ja strukturaalsed vaesuse põhjused

• Individualistlikest vaesuse seisukohtadest on tuntuim sotsiaaldarvinistlik lähenemine, mis selgitab vaesust individuaalse võimekuse ja käitumisega. Vaesed on väiksemate füüsiliste ja vaimsete võimetega isikud. Vaesed on vähem haritud, nad ei viitsi või ei oska töötada, on haiged ja (või) paistavad silma hälbiva või mittenormatiivse käitumisega (mõnuainete tarvitamine, kuritegevus jne).
  
• Ühiskondlike ehk strukturaalsete vaesuse põhjuste seas on olulisim ühiskonna ebavõrdsus. Mida ebaühtlasem on hüvede jaotus, seda rohkem on ühiskonnas vaeseid. Hüvede jaotus arvestab eelkõige jõukamate ühiskonnaliikmete huve ning vaestel on siin vähe sõna- ja mõjuõigust. Vaesed on ka rohkem sõltuvad ja mõjutatud ühiskonnas aset leidvatest sündmustest — tootmismahtude või tööhõive vähenemisest, sotsiaalkaitse, tervishoiu- või hariduskorralduse põhimõtete muutumisest, kaupade ja teenuste hindade muutumisest jne. Vaeste üle domineerivad teised ühiskonnakihid, st vaestel on vähem võimu ja kontakte ning nad ei saa eriti mõjutada ühiskonnas tehtavaid otsuseid.
  

Riskifaktorid:

• individuaal - psühholoogilised riskifaktorid, mis jagunevad inimesest sõltuvateks ja sõltumatuteks. Inimesest sõltuvad tegurid puudutavad madalat haridustaset, ebapiisavaid ametialaseid ja sotsiaalseid oskusi, passiivsust, motivatsiooni puudumist, madalat enesehinnangut, jms. Peamised inimesest sõltumatud vaesusriskid on vanus (lapsed ja eakad on kõrgemas vaesusriskis), sugu (naiste vaesusrisk on võrreldes meestega suurem), rahvus (vähemusrahvustel on suurem tõenäosus vaesusesse langeda) ning füüsiline või vaimne puue . Individuaalsete vaesusriskide hulka võib arvata ka mitmesugused ootamatud elusündmused (pereliikme kaotus, haigestumine, koduse vara hävimine jne), mis võivad muutuda oluliseks vaesusesse tõukavaks teguriks ; (Kutsar 1998)
  
• Leibkondlikud riskifaktorid on eelkõige seotud leibkonna struktuuri ja arengufaasiga. Leibkonna struktuuri puhul on oluline vaesusrisk töötavate ja mittetöötavate leibkonnaliikmete ebasoodus arvuline vahekord (suurem vaesusrisk on leibkondadel, kus on rohkem lapsi ja (või) eakaid, samuti on kõrgem vaesusmäär iseloomulik üksikvanema ja töötu või mitteaktiivse leibkonnaliikmega leibkondadel;
  
• Sotsiaalsed riskifaktorid tulenevad ühiskonna strukturaalsetest karakteristikutest (ühiskonna üldine jõukuse tase, ressursside ebaühtlane jaotus, tööhõive, üldised sotsiaalsed eelistused );
  
• Sotsiaalpoliitilised riskifaktorid on seotud sotsiaalse kaitse organiseerimise üldiste põhimõtetega, sotsiaalkaitse rahastamise, eri toetuste ja teenuste vahekorraga ning sotsiaalpoliitika korraldusega. (Kutsar1998)
  

Vaesuse 12 määratlust

• Materiaalsed tingimused:
  
  • Vajadus (need) –
    
    • Vaesus, kui peamiste materjalsete väärtuste ja teenuste puudujääk
      
    • Vaesus, kui vähene füüsiline ja vaimne heaolu, mis on tihedalt seotud ebapiisavate ressursside ja tarbimisega
      
  • Ilmajäetuse mustrid (a pattern of deprivation)
    
    • Iga vajadus ei ole veel võrdne vaesusega
      
    • Vaesus ei piirdu vaid ühe mõõtmega, nt sissetulekud, kuid see avaldub ise kõigis valdkondades elu, nagu eluase , haridus , tervishoid .
      
  • Piiratud ressursid
    
    • Vajadus on otseselt seotud ressurssidega: iga vajadus on vajadus millegi järgi;
      
    • Vaesus seisund, mida iseloomustavad olulised puudujäägid põhivajadustes,
      sealhulgas toidu, puhta joogivee , käimla, tervise, peavarju, hariduse ja teabe puudujäägid. Vaesus ei sõltu mitte ainult sissetulekutest, vaid ka juurdepääsust teenustele (ÜRO definitsioon).
      
• Majanduslik olukord:
  
  • Elatusstandard (allpool vaesuspiiri) (standard of living )
    
    • “Vajaduse” kontseptsioon tähendab et mingid asjad ja teemad on olulised või vajalikud
      
    • Kõige lihtsamal tasandil on üksikisikud või perekonnad vaesed juhul kui nende eluks vajalikud sissetulekud ja kulutused on allpool teatud standardit (ILO definitsioon)
      
  • Ebavõrdsus (inequality)
    
    • Inimesi võib pidada vaeseks, kui nad on ebasoodsamas olukorras võrreldes ülejäänud ühiskonnaga;
      
  • Majanduslik positsioon (klassikuuluvus) (economic position )
    
    • Inimeste klass on virtuaalne majanduslik positsioon, kuidas teatud gruppi ühiskonnas identifitseeritakse;
      
    • Vaesed on lahutamatu osa töölisklassist - kõige vaesemate ja kõige ebasoodsamas olukorras kihist . ... Vaesus on majandusliku klassi asi, mis on tihedalt seotud üldise olukorra klasside ebavõrdsust.
      

• Sotsiaalne klass („alamklass“) (social class )
  
  • Sotsiaalse klassi kontseptsioon on seotud nii majandusliku positsiooniga kui sotsiaal-majandusliku staatusega;
    
  • Vaeste mõiste on seotud enamasti “alamklassi” mõistega
    
• Sõltuvus (dependency)
  
  • Sõltuvus nt riigi abist ja teenustest
    
  • Vaene inimene on sotsioloogiliselt vaatepunktist isik, kes vajab abi vahendite puudumise tõttu
    
• Põhilise turvalisuse puudumine (haavatavus sots. riskide poolt) (lack of basic security )
  
  • Kuigi elementaarne turvalisus on võrdsustatud põhivajadustega, siiski võib seda käsitleda ka kui haavatavust sotsiaalsetele riskidele
    
  • kroonilise vaesuse tulemusena elementaarse turvalisuse puudumine mõjutab samaaegselt mitmeid inimeste elu aspekte , kui see on pikaajaline ja ohustab tõsiselt inimeste võimalusi taastada oma õigusi ning jätkata oma kohustuste täitmist tulevikus.
    
  • Ligipääsu puudumine (lack of entitlement)
    
    • Nt. kodututele puudub ligipääsu võimalused eluasemele või maale
      
  • Tõrjutus (exclusion)
    
    • Sotsiaalne tõrjutus mõjutab indiviide, inimgruppe ja geograafilisi piirkondi. Sotsiaalne tõrjutus ei sõltu vaid sissetulekutest vaid mõjutab ka juurdepääsu tervishoiule, haridusele ja teistele teenustele, eluasemele jne.
      
• Vaesus kui moraalne hinnang (poverty as moral judgement)
  
  • Vastuvõetamatud eluraskused (Unacceptable hardship)
    
    • Vaesus on oluline materiaalne ilmajäetus ja inimesi peetakse vaesteks kui nende materiaalne olukord on moraalselt vastuvõetamatu
      

Omadused:

• Vaesus on dünaamiline :
  
  • põhjused muutuvad koos muutustega ühiskonna demograafilises, sotsiaalmajanduslikus ja poliitilises sfääris;
    
  • dünaamika vaesuse tunnetamise tähenduses
    
• Vaesus on kumulatiivne :
  
  • mida kauem on vaesuse tingimustes elatud , seda sügavamaks muutub sellega seonduv depressioon
    
  • vaesus on kumulatiivne kui sotsiaalne protsess leiab aset läbi segregatsiooni
    
• Vaesuse kogemise viiside diferentseeritus
  

Vaesuse funktsioonid

• Vaesus aitab tagada, et ka must, ohtlik, vähetasuv jms töö saab tehtud;
  
• Vaesed subsideerivad jõukamaid hoides neil raha kokku;
  
• Vaesed loovad töökohti, mis on seotud paljude inimestega;
  
• Vaesed ostavad väheväärtuslikke, kahjustatud ja vanu kaupu (pikendades nende elu- ja tarbimisiga), kasutavad vastava erialase ettevalmistuse saanud professionaalide teenuseid;
  
• Vaesed aitavad ülal hoida ühiskonnas valitsevate normide legitiimsust pakkudes näiteid nende rikkumisest ;
  
• Vaesed aitavad tagada emotsionaalset rahulolu, kutsudes esile kaastunnet, haletsust ja heategevust, nii et jõukamad tunnetavad oma teguviisi õiglasena;
  
• Vaesed aitavad teistel end määratleda kui mitte-vaeseid;
  
• Vaesed aitavad tagada mitte-vaeste kõrgemat mobiilsust ;
  
• Vaesed lisavad mitte-majanduslikele gruppidele sotsiaalset vitaalsust;
  
• Vaesed täidavad kultuurilisi funktsioone;
  
• Vaesed elavad oma subkultuuris, mille mingid osad võib omaks võtta dominantne kultuur;
  
• Vaesed esinevad kui sümboolsed valijad ja oponendid erinevate poliitiliste grupeeringute jaoks;
  
• Vaesed neelavad tihti ühiskonna muutumise ning kasvu;
  

Absoluutne vaesus

• Rowntree uurimuse raames töötati koostöös toitumisteadlastega välja normatiivne toidukorv, mis arvestas nii toidu kalorsust kui ka selle mitmekesisust ja pidi tagama tööealiste inimeste täistöövõime. Minimaalsele toidukorvile lisati minimaalne üürisumma ja väga napid kulutused rõivastele ja jalatsitele. (Trumm 2010)
  
• Absoluutses vaesuses elavad leibkonnad , kes elavad allpool ühiskonnas sotsiaalselt vastuvõetavaks elustandardiks tunnistatud vajalikku sissetulekute taset ehk absoluutse vaesuse piiri. (Tiit 2006)
  
• Absoluutse vaesuse määr näitab leibkondade või isikute osakaalu , kes paiknevad allpool absoluutse vaesuse piiri. Absoluutse vaesuse määr muutub nii palkade tõusu kui sotsiaalpoliitiliste meetmete ja tarbijahindade muutumise koosmõju tulemusena. (Tiit 2006)
  
• Kriteeriumide ebaselgus ja subjektiivsus;
  
• Elanikkonna erinevad tunnetatud vajadused;
  
• Erinevate riikide ja kultuuride arusaamad miinimumstandarditest ja tarbimisstandarditest
  
• Absoluutne vaesus mõõdab vaesust seoses minimaalselt vajaliku rahasummaga põhivajaduste rahuldamiseks nagu näiteks toit, riided ja peavari. ÜRO
  
• Elamine vähem kui $ 1 päevas (u. 22.40 € kuus) ÜRO
  
• Elamine vähem kui $1,25 päevas (u. 28 € kuus) ÜRO
  

• toiduvaesus, s.t leibkond tarbib toitu vähem, kui elatusmiinimumi toidukorv ette näeb;
  
• elustiili vaesus, s.t sissetulekutest kulub üle 75% sundkulutustele (eluase, toit);
  

• eluasemevaesus, s.t eluruum ei vasta miinimumstandardile. Miinimumstandardile vastavas eluruumis peab olema vee saamise, käimla kasutamise, kütmise ja toidu valmistamise võimalus ning vähemalt ½ tuba leibkonnaliikme kohta. Kui vähemalt üks neist tingimustest pole täidetud, ei vasta eluruum miinimumstandardile. (Tiit 2006)
  

• süvavaesus, kuhu kuuluvad leibkonnad, kelle sissetulek on allpool süvavaesuse piiri (80% absoluutse vaesuse piirist );
  
  • 2013. aastal vähem kui 164 € kuus
    
• toimetulekut ohustava vaesuse piirkond, kuhu kuuluvad leibkonnad, kelle sissetulek jääb absoluutse vaesuse piiri ja süvavaesuse piiri vahele (80–100% absoluutse vaesuse piirist);
  
  • 2013. aastal 164 € kuni 205 € kuus
    
• vaesusriski piirkond, mille hulka loetakse leibkonnad, kelle sissetulek ületab absoluutse vaesuse piiri, kuid jääb allapoole vaesusriski piirist (125% absoluutse vaesuse piirist);
  
  • 2013. aastal 205 € kuni 256,25 € kuus
    
• vaesusriski vaba kiht, kuhu kuuluvad leibkonnad, kelle sissetulek ületab vaesusriski piiri (125% absoluutse vaesuse piirist);
  

• Inimesed, perekonnad ja sotsiaalsed grupid on vaesed, kui nende käsutuses olevad ressursid ei võimalda toituda, omada elamistingimusi ning osaleda ühiskonnas sellisel määral, mis on selles ühiskonnas tavapärane või üldiselt aktsepteeritud. Nende ressursside tase on teiste ühiskonnaliikmete tasemest sedavõrd madalam, et see sunnib neid loobuma ühiskonna tavapärasest eluviisist, üldistest tavadest ja tegevustes. (Towsend 1979)
  
• kõrge suhteline vaesus –> ressursside ümberjaotamine
  
• Iseloomustab sissetulekute jaotust ja sotsiaalpoliitika toimivust
  
• Vaeseid on igas ühiskonnas
  
• Suhtelise vaesuse piir näitab ressursside taset, mis on madalam ühiskonna keskmisest ressursside tasemest. Keskmise ressursitaseme määratlemisel võetakse aluseks ekvivalentsissetuleku mediaan
  
• Objektiivne vaesus on olemasolevate ressursside tegelik nappus kas siis objektiivsete põhivajaduste (toit, eluase, kehakatted jne) rahuldamiseks või siis võrreldes ühiskonna normatiivse standardiga.
  
  • Enamasti sissetulekute põhjal
    
  • Vajaduste rahuldamist on keeruline objektiivselt hinnata;
    
• Subjektiivse vaesuse puhul hindab inimene ise, kas tema ressursid on piisavad , et minimaalselt või normaalselt toime tulla ja ära elada või milline on tema ena arvates tema ressursitase võrreldes teistega .
  

Materiaalne ilmajäätus

• majanduslik pinge — suutmatus võimaldada endale piisavalt toitu, riideid, mugavaid ja tervislikke elamistingimusi, osaleda üritustel ja sotsiaalsetes võrgustikes jne;
  
• püsikaupadest ilmajäetus — 19 püsikaupa telefonist ja pesumasinast fritüüri ja riidekuivatini;
  
• eluruumi mugavustest ilmajäetus — vanni või duši, WC, keskkütte ja tsentraalse sooja vee puudumine;
  
• ebasoovitav naabrus — keskkonna saastatus ( müra , heitgaasid), kõrge kuritegevuse tase, eluaseme halb seisund (remontimata, rõsked või sooja mittepidavad eluruumid, lekkiv katus jne);
  
• halb tervis — negatiivne hinnang enda tervisele, puude või kroonilise haiguse olemasolu, liikumispiirangud.
  

• Perede/leibkondade osakaal, kes ei saa endale lubada vähemalt kolme üheksast:
  
  • Maksta üüri, eluasemelaenu või kommunaalmakseid
    
  • Toime tulla ootamatute kulutustega
    
  • Hoida (kütta) oma eluaset piisavalt soojana
    
  • Süüa regulaarselt liha, kana või kala igal teisel päeval
    
  • Minna puhkama vähemalt üheks nädalaks aastas
    
  • Telerit
    
  • Pesumasinat
    
  • Autot
    

• Perede/leibkondade osakaal, kes ei saa endale lubada vähemalt nelja üheksast:
  
  • Maksta üüri, eluasemelaenu või kommunaalmakseid
    
  • Toime tulla ootamatute kulutustega
    
  • Hoida (kütta) oma eluaset piisavalt soojana
    
  • Süüa regulaarselt liha, kana või kala igal teisel päeval
    
  • Minna puhkama vähemalt üheks nädalaks aastas
    
  • Telerit
    
  • Pesumasinat
    
  • Autot
    
  • Telefoni
    

Vaesuse indikaatorid (Laekeni)

• Leibkonna ekvivalentnetosissetuleku keskmine — ekvivalentnetosissetuleku arvutamisel summeeritakse kõikide leibkonnaliikmete netosissetulekud kõikide sissetulekuallikate põhjal ja jagatakse see leibkonna ekvivalentsuurusega. Leibkonna ekvivalentsuuruse leidmisel antakse leibkonnaliikmetele kaalud olenevalt sellest, kui palju on selles lapsi ja täiskasvanuid.
  
• Vaesusriski määr — näitab nende inimeste osatähtsust elanikkonnas, kelle ekvivalentsissetulek on alla 60% riigi mediaansissetulekust.
  
• Vaesusriski süvik (sügavus) — leitakse kui erinevus vaesusriski piiri (60% mediaanist) ja vaesusriskis elavate inimeste mediaansissetuleku vahel ning seda väljendatakse protsendina vaesusriski piirist.
  
• Ebavõrdsuse indikaatorid
  
• Kvintiilide suhte kordaja — ülemise sissetulekukvintiili leibkondade summaarse sissetuleku suhe alumise kvintiili leibkondade sissetulekusse.
  

Sotsiaalne ebavõrdsus

Mõiste _

Liigid

• Staatuseline ebavõrdsus – palk, tulud, varandus , omand, majandustegevus jne;
  
• Poliitiline ja poliitilisest korrast tulenev ebavõrdsus – omada võimu ja autoriteeti, domineerida parteis , kollektiivis, seltskonnas; omada kodanikuõigusi või taluda poliitiliste võimaluste piiranguid jne;
  
• Kultuuriline ebavõrdsus – elustiili ja käitumisstiili erinevused, subkultuurist tulenevad erinevused realiseeruvad ebavõrdsusena;
  
• Religioosne, usuline ebavõrdsus – tööalane, hariduslik, abiellumise ja perekonna loomise eelistatus või piiratus ;
  
• Rahvuslik, etniline ebavõrdus – teisest rahvusest või teise etnilise kuuluvusega isikute mittesallimine, tagakiusamine või nende eelistamine; nende osaks saavad piirangud hariduses, töös, abielus; nende halvustamine, avalikult või varjatult mõnitamine, sildistamine jne;
  
• Rassiline ebavõrdsus – sarnaneb rahvusliku ja etnilise ebavõrdusega, kuid esineb teistsugustes vormides : sallimatus, tagakiusamine, piirangud või eelistatus, hariduses, tööalal, abielus jne;
  
• Indiviidi omadusest tulenev ebavõrdsus – ilu, hea kehaehitus , mõistus, mälu, tahtejõud, töövõime , suhtlemisoskus , liidriomadused, karismaatilisus jne ehk teatud tüüpide eelistamine;
  
• Sooline ja vanuseline ebavõrdsus – meeste ja naiste ning erinevas eas isikute erinev kohtlemine;
  
• Haridusest ja professionaalsest ettevalmistusest tulenev ebavõrdsus – massharidus või priviligeeritud haridus, kõrgelt väärtustatud professionaalsed oskused, kõrgtasemeline ettevalmistus (professionaalne ja haridus);
  
• Elu- ja tegevuskohast tulenev ebavõrdsus – tsentrumi ja perfeeria erinevusest tulenevad erinevused hariduses, informatsiooni kättesaadavuses, kultuuritarbimises, töötasudes, tutvustes, maailmapildis, ühiskonnanägemuses jne;
  

Kihistumise süsteemid-

• Orjanduslik süsteem
  
• Kastisüsteem
  
• Seisuslik süsteem
  
• Klassisüsteem
  

Ebavõrdsus tervises

• Tervis on ainulaadne ressurss, mis on täisväärtusliku elu eeltingimus ning oluline indiviidi ja ühiskonna valikuvõimalusi edendav tegur (Sen 2000).
  
• Tervist võib pidada peamiseks inimõiguseks ja kõigil peaksid olema ühetaolised võimalused parima tervisliku seisundi saavutamiseks.
  
• Oodatav eluiga sünnihetkel.
  
• Ebavõrdsus esineb:
  
• tervises,
  
• Tervisekäitumises
  
• tervishoiuteenuste kättesaadavuses
  
• Terviselõhe - mitte kõigil isikutel ei ole praktikas võrdseid võimalusi kasutada oma põhiõigust „omada võimalikult head terviseseisundit "
  
• Kolm üldist poliitilist lähenemisviisi ebaõigluse vähendamisel tervises:
  
• Parandada madalamate sotsiaalmajanduslike gruppide tervist – eraldi sihtprogrammid kehvemates sotsiaal-majanduslikes oludes elavatele inimestele;
  
• Kitsendada terviselõhesid kõige vaesemates sotsiaalsetes tingimustes elavate ja paremal järjel olevate gruppide vahel – programmid on suunatud kõigile, kuid kujundatud viisil, et vaesemates sotsiaalsetes tingimustes elavate inimeste tervisele on mõju kiirem;
  
• Vähendada kõiki tervisegradiente - erinevate elanikkonna gruppide võimalused, elustandard ja elustiil võivad olla süstemaatiliselt erinevad ning sellest tingitult on nad võrreldes teiste elanikkonna gruppidega ebavõrdsemas seisus (näiteks vanus, sugu, rass , töökeskkond jm).
  

Soolise võrdõigluslikkuse seaduse parem rakendamine

• Lisaks olemasolevate käsiraamatute levitamisele teavitada elanikkonda soolise võrdõiguslikkuse seaduse põhimõtetest ka läbi teiste kanalite (uus meedia);
  

• Töötajate positsiooni tugevdamiseks soodustada töötajate esindusorganite suuremat levikut ja teisalt parandada töötajate usaldusisikute ning ametiühingute esindajate teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse ning palgalõhe temaatikast;
  
• Süvendada õigusalast õpetust ning teha teavitustööd selle kohta, kuhu pöörduda, kui inimesel on kahtlus, et teda koheldakse palga maksmisel (või värbamisel, edutamisel ja koolituse saamisel ebavõrdselt;
  

• Soodustada ja toetada kodanike ühendusi edendama soolist võrdõiguslikkust ning lähtuma soolise süvalaiendamise printsiibist oma töös
  
• Tööturu arengute suunamine lähtuvalt soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõttest;
  
• Avaliku sektori positiivne eeskuju
  

Sissetulekute ebavõrdsus:

• Majanduslik) ebavõrdsus viitab disproportsioonidele majanduslikes väärtustes ja sissetulekutes
  
• Mis põhjustavad ebavõrdsust?
  
• Tööturg
  
• Kaasasündinud võimed
  
• Haridus
  
• Üleilmastumine
  
• Sugu, rass ja kultuur
  
• Jõukuse kontsentratsioon
  
• Inflatsioon
  

Tagajärjed:

• Kõrgem imikute suremuse määr
  
• Rohkem südame-veresoonkonnahaigusi
  
• Rohkem vähki
  
• Enam inimesi tervisekindlustuseta
  
• Alakaaluliste imikute suurem osakaal
  
• Puude tõttu töövõimetute inimeste kõrge osakaal
  
• Palju suitsetajaid
  
• Apaatsete ja heitunud inimeste suurem osakaal
  
• Kõrged ravikulud per capita
  

Töö ja tööpuudus

• Probleem: nt. jahipidamine ei loo objektiivsust ja tehasetööd ei saa koheselt ära tarbida.
  

• Probleem: staatus pole seotud ainult töötamisega.
  

• Probleem: söömine ja šoppamine.
  

• Probleem: informaalne majandus.
  

Tööturu mõisted ILO

• Rahvusvahelise Tööorganisatsioon (International Labour Orgnanization) ILO
  
• Tööealine rahvastik – rahvastik vanusevahemikus 15 kuni 74 aastat.
  
• Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud – isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa).
  
• Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik – isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. Majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku hulka kuuluvad näiteks koduperenaised, mittetöötavad õppurid, invaliidid , lapsehoolduspuhkusel viibijad, heitunud isikud jne.
  
• Töötaja ehk (tööga) hõivatu – isik, kes
  
  • töötab ja saab selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena;
    
  • töötab tasuta pereettevõttes või oma talus ;
    

• Osaajaga töötaja – hõivatu, kelle tavaline nädala tööaeg on alla 35 tunni, v.a. ametid, kus on seadusega kehtestatud lühendatud tööaeg.
  
• Vaeghõivatu – osaajaga töötaja, kes soovib rohkem töötada ja on valmis lisatööd kohe (kahe nädala jooksul) vastu võtma.
  
• Töötu – isik, kelle puhul on üheaegselt täidetud kolm tingimust:
  
  • on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt);
    
  • on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama;
    
  • otsib aktiivselt tööd.
    
• Heitunud isik – mittetöötav isik, kes sooviks töötada ja oleks valmis töö olemasolu korral ka kohe (kahe nädala jooksul) tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest ei usu selle leidmise võimalikkusesse.
  

Tööturu näitajad:

• tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) – tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus;
  
• tööhõive määr – hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus;
  
• töötuse määr – töötute osatähtsus tööjõus;
  
• Registreeritud töötuse määr
  

Töötus:

• 2014. a. lõpus oli Eestis …
  
  • … 6 700 vaeghõivatut
    
  • … 42 700 töötut, neist …
    
    • … 18 800 vähem kui 6 kuud
      
    • … 5 500 kuus kuni 11 kuud
      
    • … 18 500 aasta kuni 2 aastat
      
    • … 9 300 rohkem kui 2 aastat
      
  • … 6 300 heitunut
    
  • … 2 600 vakantset ametikohta
    
    • … 5 194 kogu detsembrikuu jooksul
      

Põhjused:

• Heitunud (kaotanud lootuse tööd leida)
  
• Pensioniiga
  
• Muud põhjused
  
• Hoolitsemine laste või teiste pereliikmete eest
  
• Rasedus -, sünnitus - või lapsehoolduspuhkus
  
• Haigus või vigastus
  
• Õpingud
  

Tööturuteenuste ja –toetuste seadus (mõisted)

• tööturuteenus on teenus, mida osutatakse töötule ja tööotsijale ja käesolevas seaduses sätestatud juhul muule isikule töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks;
  
• tööotsija on isik, kes otsib tööd ja on tööotsijana arvele võetud Eesti Töötukassas. Tööotsija otsib tööd, kui ta pöördub vähemalt kord 30 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks Eesti Töötukassa poole;
  
• töötu on isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas ja otsib tööd;
  
• puudega töötu on töötu, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses või või kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel.
  
• Töötu on eelkõige kohustatud:
  
  • osalema individuaalse tööotsimiskava koostamisel ja seda täitma;
    
  • tulema isiklikult talle määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul Eesti Töötukassasse vastuvõtule;
    
  • olema valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma;
    
  • otsima tööd iseseisvalt ja teavitama Eesti Töötukassat tööotsimise protsessist.
    

Tööpuuduse majanduslikud teooriad

• Makrotasandil enne 1980
  
• Otsimise teooria (search theory), mille kohaselt kulub töötuks jäänud inimesel teatud aeg uue töökoha leidmiseks. Selle peamiseks põhjuseks on (ebareaalselt) suured palgaootused ja tööotsimise perioodi pikenemisega langevad tööotsija nõudmised reaalsemaks.
  
• Lepingute teooria (contract theory), mille kohaselt nõudlust ja pakkumist mõjutavad ametiühingud, mille tegevuse tulemusena kehtestatakse tasakaalupalgast oluliselt kõrgemad palgad .
  
• Mikrotasand alates 1980
  
• Sees- ja väljasolijate teooria ( insider - outsider theory ), mille kohaselt ametiühingute liikmeid ja teisi hõivatuid nimetatakse seesolijateks, kes kaitsevad oma töökohti väljasolijate eest kõrgendatud palganõudmistega.
  
• Efektiivse palga teooria (efficiency wage theory), mille kohaselt maksab tööandja töötajatele turupalgast tunduvalt kõrgemalt palka, et säilitada töötajate lojaalsus ja töötajate töö kõrge tootlikus .
  
• Hüstereesise teooria , mille kohaselt süsteemi tasakaal sõltub süsteemi minevikust (termin on algselt pärit füüsikast). Seega tööpuuduse loomulik määr sõltub tööpuudusest minevikus.
  
  • Ametühingud
    

Tööpuuduse liigid

• Siirdetööpuudus
  
• Sesoonne tööpuudus
  
• Struktuurne tööpuudus
  
  • Demograafiline tööpuudus
    
  • Hariduspoliitiline tööpuudus
    
  • Regionaalne tööpuudus
    
• Varjatud tööpuudus
  
• Loomulik tööpuudus
  
  • ebapiisavast infost vabade töökohtade kohta;
    
  • tööturu regionaalsetest iseärasustest;
    
  • töötajate madalast mobiilsusest;
    
  • tööturu sesoonsetest iseärasustest;
    
  • oskuste ning teadmiste kvaliteedist ja hariduse (eba-)piisavusest
    

Tööpuuduse sotsiaalne hind

• Riigile ja ühiskonnale:
  
  • Sissetulekute ja võimaluste ebavõrdsuse suurenemine erinevates elanikkonna gruppides
    
  • Sotsiaalpoliitilise taustaga rahutused
    
  • Ühiskonna ja riigi „tulude“ vähenemine
    
• Töötule:
  
  • Rahalised raskused à vaesus ja sotsiaalne tõrjutus
    
  • Kodutus ja raskused eluasemekulude eest tasumisel
    
  • Pinged perekonnas ja perede lagunemine
    
  • Tagasiminek kutseoskustes, inim- ja sotsiaalse kapitali erosioon
    
  • Tüdimus, stress ja depressioon
    
    • “Rahaline stress”
      
  • Negatiivsed tagajärjed töötute vaimsele ja füüsilisele tervisele (eriti südame-veresoonkonnahaiguste ja psüühikahäirete osas)
    
  • Eneseusalduse ja –hinnangu langus
    
  • Kuritegevus
    
  • Vanemate tööpuuduse mõju lastele:
    
    • Pikaajaline mõju; omab tagajärgi eelkõige laste haridusele ja tuleviku tööhõivele
      
    • Koolist väljalangemise tõenäosus suurem
      
    • Mõju laste tervisele ja sotsiaalsetele suhetele
      
    • Vanemate töötus avaldub laste käitumisprobleemides ja nende sotsiaalsele kohandumisele