Kasumi suurendamiseks võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestades erinevatele ostjatele erinevad hinnad Monopoli tekkepõhjused: Sisenemisbarjäärid - Takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. - Seaduslikud piirangud patendid - Majanduslikud piirangud firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus) Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver.
Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvised jaotada. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest.
1. Mis on majanduse põhiprobleem? Valitseb nappus. Maj. peab sellele andma vastuse kuidas nappivate ressursside tingimustes saab tarbija maksimeerida rahulolu ja ettevõtted kasumist 2. Mis on majanduse põhiküsimused? · mida toota - neid kaupu mida tarbija tahab ja mille eest ta on nõus maksma. Alati võib toota toidukaupu, esmatarbekaupu. Vananev rahvastik- ravimid, abivahendid, med. teenused · kuidas toota - otsustab tootja valib ressursid ja tehnoloogia. Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine
Rim 6001 Majanduse alused Majandusteadus – õpetus nappusest; majandussubjektide käitumise seletamise viis (lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teist nende eesmärkide saavutamiseks) Majandusteooria – tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus – tegeleb tundmaõpitud majandusteaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides; hõlmab praktilisi valdkondi (turundus, juhtimine, majandusarvestus jne)
Arvestuse teemad 1.1 Majanduse üldteooria mõiste Majandusteaduse teke 17.-18.sajandi Lääne- Euroopas, kus hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi, mitte enam Jumala tahet. Erinevad koolkonnad: * klassikaline esindajad A. Smith majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv süsteem, pakkumine loob ise enesele vastava nõudluse, kasulikkuse teooria; * neokeinsistlik esindaja J.M. Keynes. Tema väitis, et majanduse isekorrigeerivad jõud on nõrgad ja aeglased ning põhiprobleemiks on töötus; * monetaristlik (Chicago koolkond) majandus on oma põhiolemuselt stabiilne, valitsuse vahelesegamine teeb tavaliselt rohkem head kui halba, pakkumine on olulisem kui nõudmine; * uusklassikaline - esindajad A. Marshall ja M. Friedman. Nemad lausa eitavad valitsuse võimet majandust mõjutada, majandus on täiesti isereguleeruv tänu hindade ja palkade paindlikkusele;
vabatahtlik kindlustsus-mega kallis, ebaefektiivne) Ei tohi ignoreerida senikehtivat teooriat (kuni uus teooria pole leidnud tõestust)- MAJANDUSTEOORIA METODOLOOGIA Majteo liigitatakse traditsiooniliselt 2 peavaldkonnaks: o Mikromajandus- vaatleb maj üksiksubjekti (majapidamise, ettevõtte) tasandilt. Probleemiks: valiku- ja jaotusprobleem o Makromajandus-uurib kogu majanduse (riigi) tasandit (majapidamisesektorid, ettevõttesektorid) Positiivne majte- majprotsesside kirjeldamine ja modelleerimine. Maj kasvas jne Normatiivne majt- hindame maailmavaate, eetika jm lähtuvalt. Siin hakkame hindama. Mikroökonoomika lähtepunktis on üksik majandussubjekt oma kõikvõimalike otsustustega. Majandusmudeli koostamine üksikult üldisele. Makroökonoomia uurimussuund on üldiselt üksikult. UURIMISMEETODID Kirjeldamine
selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaatika. Protsesse vaadeldakse kogu majanduse (riigi) tasandilt (majapidamised koondatakse majapidamissektoriteks, ja ettevõtted ettevõttesektoriteks). Uurib majanduse kui terviku käitumist, keskendub kõigi üksikute majandussubjektide individuaalsete tegevuste koosmõju uurimisele. Uurimisobjektiks on kogunõudlus ja kogupakkumine kaubaturul, koguprodukti maht ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused (inflatsioon), tööpuudus, rahaturg jne. Oluline roll on valitsuse poliitikal.
Regulatiivne roll: läbi seadusloome, eriti lepingute ja tarbijate kaitse valdkonnas,tagab valitsus turumajanduse funktsioneerimise. Stabiliseeriv roll: läbi majanduspoliitiliste meetmete saab valitsus mõjutada makromajandust (inflatsioon, tööpuudus) Oluliseimad teemad: Kulutused: missuguseid kaupu ja teenuseid peaks valitsus pakkuma? Maksud: kuidas valitsus peaks kasutama oma raha? Millal peaks valitsus majandusee sekkuma: Tavaliselt suudavad konkureerivad eraturud kindlustada majanduse efektiivse toimimise, seljuhul ei ole võimalik õigustada valitsuse sekkumist majandusse. Valitsuse sekkumine on õigustatud kui: esinevad turutõrked ja ressursside jaotus on ebaõiglane.Turutõrked: Kaupu toodetakse liiga vähe või liiga palju. Turg on tasakaalust väljas ja nõuab valitsuse sekkumist. Ümberjaotamine: ressurss suunatakse ühelt ügrupilt teisele. Muudab isikute käitumist, ning omab kulusid maksude kogumise näol.
Kõik kommentaarid