Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Majanduse alused (0)

Majandus - Majanduse alused
1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on majandus?
  • Kuidas maksimeerida kasumit?
  • Milline efekt majanduses domineerib?
  • Kuidas piirkasulikkuse teooria selgitab tarbija valikuid?
  • Millal peaks riik sekkuma majandusse?
  • Miks valitsus sekkub majandusse?
  • Miks see võimalik on et SKP mõõdab nii sissetulekut kui tarbimist?
  • Millest tulenevad erinevused riikide SKP s?
  • Millest sõltus Robinson Crusoe heaolu?
  • MIS ON MAJANDUSTSÜKKEL?
  • Miks Eesti peaks inflatsiooni pidurdama?
  • Mis on deflatsioon?
  • Miks tegelevad riigid aktiivselt väliskaubandusega?

I LOENG.

I OSA Mis on majandus?


Majandusteadus - on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest.
Majandusteooria - tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega
Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus ,juhtimine, majandusarvestus jne
Majandusteooria jaguneb:
  • Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit.
  • Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele.

Majanduse kolm põhiküsimust:
  • Mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota;
  • Kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota;
  • Kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidastoodetud hüvised jaotada.

Majandussüsteemid tulenevalt sellest, kuidas üks või teine majandussüsteem lahendab majanduse põhiküsimusi, samuti klassifitseeritakse majandussüsteeme.
MAJANDUSSÜSTEEMIDE LIIGID:
  • Traditsiooniline majandus
    Põhineb väikestel majandusüksustel nagu majapidamine või küla. Majandustegevust juhivad kombed ja tavad. Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal. Iga majandusüksus otsustab, mida ja kui palju toota ning kuidas toodetud hüviseid jaotada tööjõu spetsialiseerumise tase on väga mada
  • Plaanimajandus /käsimajandus
    Majandussüsteem, kus otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim ehk tsentraalne planeerija. Tavaliselt on ressursside omanikuks riik ning majanduse organiseerimise aluseks on plaanid, mis määravad, kui palju ja missugust toodangut toota ning kuidas ja kellele toodetud hüviseid jaotada.Iseloomulik on kõrvuti tootjate vabaduse piiramisega ka tarbijate vabaduse piiramine.
  • Turumajandus
    Turumajanduse korral jaotavad ressursse eraisikud, seega toimub ressursside jaotamine majapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal.Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Turult saadud hinnasignaalide alusel teevad ettevõtted otsuseid, mida toota ja missuguseid tootmistegureid kasutada.
    Pareto efektiivsus
    • Eelduseks on ressursside piiratus .
    • Efektiivne on majandus, kus: kõik ressursid on maksimaalselt kasutatud ning toodetav heaolu maksimaalne. Ning sama ajal kui soovitakse suurendada mingi kauba või teenuse hulka tuleb tootmisressursid ümber suunata ehk vähenda mingi teise kauba või teenuse hulka.

    Ressursid või tootmistegurid -on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade ja teenuste) valmistamiseks.
    Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks:füüsiline jõud;teadmised;oskused;ettevõtlikkus
    Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki loodulikke ressursse mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada:haritav maa; maavarad ;matsad; veeressursid ;kliima
    Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud vahendeid, mis on loodud varasema majandustegevuse käigus: tootmisvahendid ;tootmishooned; masinad ; seadmed ;materjalid
    Finantskapital- Finantskapital ei kujuta endast klassikalise majandusteooria kohaselt majandusressurssi
    Postivistlik ja normatiivne analüüs
    Positivistliku majandusanalüüsiga on tegemist, kui majandusteadlased kirjeldavad majandust ja konstrueerivad mudeleid , mis võimaldavad prognoosida võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas .
    Normatiivse majandusanalüüsiga on tegemist juhul kui majandusteadlased hindavad alternatiivseid majanduspoliitilisi otsuseid ning võimalikke tulusid ja kulusid , mida need otsused kaasa toovad.
    Majandusanalüüsi vahendid
    Majandusteadlased konstrueerivad mudeleid selleks, et paremini selgitada erinevaid majanduslikke muutujaid.Mudelid on lihtsustatud teooriad, mis näitavad seoseid majanduslike muutujate vahel. Mudelite abil on analüüsist võimalik välja jätta ebaolulised detailid ning keskenduda olulistele seostele. Mudeli analüüsi tulemuste kirjeldamisel ja rakendamisel on oluline meeles pidada, et mudelist tulenevad järeldused kehtivad vaid siis, kuid muud tingimused jäävad samaks ehk kehtib ceteris paribus printsiip.
    Verbaalne mudel. Kui me ütleme, et turul muutub nõutava kauba kogus pöördvõrdeliselt tema hinnaga, siis me väljendame verbaalselt lihtsat nõudlusmudelit.
    Matemaatiline mudel. Esitatud nõudlusmudeli puhul on tegemist kahe hulgaga : p (hind) ja q (kogus). Kui on olemas kaks hulka p ja q ning kui hulga p igale elemendile vastab hulga q mingi element, siis on tegemist funktsiooniga. Seega saab nõudlust väljendada funktsioonina kauba hinnast : qd= f (p), qd on tarbijate poolt nõutav kauba kogus ja p on kauba hind. Toodud funktsioon esitab kahe muutuja omavahelist seost.
    Kui on teada kauba kogused , mis vastavad mingile hinnatasemele, siis saab analüüsi vahendina kasutada tabelit.
    Parema ülevaatlikkuse huvides kasutatakse majandusteoorias sageli graafilist väljendusviisi. Kahe muutuja - hinna ja koguse seost kujutatakse kahemõõtmelises teljestikus.
    Mudel-tootmisvõimaluste kõver
    Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate kaupade või teenuste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju – kõver langeb alati paremale alla
    Alternatiivkulu printsiip- Piiratud ressursside puhul peavad majandussubjektidoma vajaduste rahuldamiseks pidevalt valima erinevate alternatiivide vahel millegi kasuks otsustamine tähendab loobumist millestki muust. Teatud toote tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste kaupade ja teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Alternatiivkulu saab defineerida kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest.

    I LOENG II OSA. Nõudlus ja Pakkumune


    Turg - tähistab mistahes institutsiooni,mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad. Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril.
    Igal turul on oma spetsiifiline struktuur,mis tähistab turu kõige olulisemaid tunnusjooni:
    • Turul osalejate arv
    • Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus
    • Turule sisenemise võimalused
    • Turul osalejate konkurentsi vormid, võime mõjutada hinda

    Turu keskne tunnusjoon on HIND. Hinnad edastavad signaale ja informatsiooniv ostjatele ja müüjatele motiveerides: tarbijat ostma tooteid ja teenuseid nii odavalt kui võimalik ja tootjat müüma tooteid ja teenuseid nii kõrge hinnaga kui võimalik.
    Nõudlus kirjeldab seost toodete ja teenuste hulga ja antud hinna vahel, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta .Nõudlust saab väljendada tabeli kujul(hind/nõutav kogus) ja graafiliselt
    Nõudlusseaduse kohaselt ostavad tarbijad rohkem, kui toote või teenuse hind langeb, ja vähem kui hind tõuseb toodete ja teenuste hind ning nõutav kogus on pöördvõrdeliselt seotud.madalama hinna korral ostavad tarbijad kaupu ja teenuseid rohkem kui kõrgema hinna puhul.
    Nõudlust kajastab terve nõudlustabel võinõudluskõver kogu oma pikkuses . Iga konkreetne punkt nõudluskõveral näitab nõutavat kogust antud hinna puhul.
    • Nõudluskõver kulgeb ülalt alla paremale, ehknõudluskõver on negatiivse tõusuga.
    • Negatiivse tõusuga kõver peegeldab alati pöördvõrdelist seost.
    • Nõudluskõvera puhul on negatiivne seos kauba hinna ja ostjate poolt nõutava koguse vahel.

    Majandusteadlased põhjendavad pöördvõrdelist seost järgmiste asjaoludega: tarbimisel leiab aset piirkasulikkuse langus toimub ühe kauba hinna suhteline muutumine teistekaupade hindade suhtes ehk asendusefekt sissetulekuefekt, kus kauba hinna tõus või langusvastavalt kas vähendab või suurendab inimese reaalsetsissetulekut.
    Nõudlust ehk nõudluskõvera nihkeid mõjutavad järgmised tegurid :
    • Tarbija ostujõu ehk sissetulekute taseme muutumine
    • Tarbija individuaalse maitse muutumine
    • Tarbija krediidisaamise võimaluste muutumine
    • Tarbijate tulevikuootuste muutumine
    • Tarbijate arvu muutumine
    • Teiste kaupade hindade muutumine – asenduskaupade puhul

    Normaalkaubad – nõudlus kasvab, kui tarbijasissetulek kasvab
    Inferioorsed (väheväärtuslikud) kaubad – sissetuleku kasvades nõudlus väheneb
    Asenduskaubad – kui ühe kauba hind tõuseb, hakkavad inimesed eelistama teist, suhteliselt odavamat, teise kauna nõudlus suureneb
    Täiendkaubad (kaupu kasutatakse tarbimisel koos) – ühe kauba hinna tõus toob kaasa teise kauba nõudluse vähenemise.
    Pakkumine on seos kauba hinna ja selle kogusevahel, mida pakkujad soovivad ja suudavad müüa .
    Pakkumisseaduse kohaselt kehtib seos, mida kõrgem on kauba hind, seda suurem on pakutav kogus ehk tegemist on võrdelise sõltuvusega.
    Majandusteadlased põhjendavad võrdelist seost kauba hinna ja pakutava koguse vahel kahe asjaoluga: kõrgema hinna puhul on tootjad huvitatud suurema koguse kauba pakkumisest, sest antud kauba hind on suhteliselt kõrgem võrreldes teiste toodetavate kaupade hindadega kasvava alternatiivkulu seadus (Law of Increasing Opportunity Cost ), mille kohaselt suudab tootja rohkem toota kõrgema hinna korral.
    Selgitus : kasvava alternatiivkulu seadus
    Kasvavad alternatiivkulud tähendavad, et ettevõte peab loobuma kasvavas koguses ühe kauba tootmisest , selleks et vabastada piisavalt ressursse täiendava ühiku teise kauba tootmiseks. Samuti võib tõlgendada, et ettevõtja peab loobuma kasvavas koguses ühest investeerimisvõimalusest, selleks, et vabastada piisavalt ressursse tema omanduses olevas ettevõttes täiendava ühiku kauba tootmiseks
    Kasvavate alternatiivkulude põhjus on et ressursidvõi tootmistegurid pole homogeensed ühe tootmisteguri kõik ühikud pole sama kvaliteediga neid ei kasutata samasuguses proportsioonis neid ei kasutata samasuguse intensiivsusega Eelõige tuleb siin välja tuua just kapitali kahanevuse seadust, mille kohaselt on iga järgneva toodanguühiku tootmine eelmisest kallimiga lisanduv ressursi ühik annab vähem täiendavat toodangut, mis toob omakorda kaasa suuremad kulud.
    Pakkumist ehk pakkumiskõvera nihkeidmõjutavad tegurid:
    • Muutused tootmistehnoloogias ressursside hindu
    • Muutused tootjate ootustes
    • Muutused krediidisaamisvõimalustes
    • Muutused pakkujate arvus turul
    • Muutused looduskeskkonnas, mis mõjutavad ressursside hindu

    TURU TASAKAAL
    Hinda, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad, nimetatakse tasakaaluhinnaks. Turg liigub tasakaaluhinna poole, kus nõutav kogus võrdub pakutava kogusega.Vastav kogus on tasakaalukogus .
    Turul võib tekkida lühiajaliselt turu puudujääk. Turu puudujääk ehk defitsiit on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse
    Graafiliselt väljendatuna jääb puudujääk nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktist allapoole
    Turu puudujäägi tingimustes ei saa ostjad soovitud kaupa ning nad on nõus ostma kaupa kõrgema hinnaga. Kui hind tõuseb, kasvab ka pakutav kogus, sest pakkujad suudavad kõrgema hinna korral kaupa rohkem pakkuda.Samal ajal väheneb ka nõutav kogus, sest tarbijad hakkavad otsima asenduskaupu. Puudujääk hakkab vähenema kuni jõuab tasakaaluhinnani.
    Turul võib tekkida lühiajaliselt ka turu ülejääk ehk liigpakkumine.
    Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. Graafiliselt väljendatuna jääb liigpakkumine nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktist kõrgemale.
    Turu ülejäägi tingimustes hakkavad need tootjad, kes ei saa hinnaga 10 eurot oma kaubast lahti, pakkuma kaupa madalama hinnaga.
    See omakorda sunnib ka teisi pakkujaid hinda alandama. Kui konkurents surub hinna alla, vähendavad tootjad pakkumist.Tarbijad hakkavad madalama hinna juures rohkem kaupu ostma. Ülejääk väheneb, kuni hind jõuab punkti E, kus nõudlus ja pakkumine lõikuvad.
    Turu tasakaal püsib nii kaua kuni turul toimivad jõud hakkavad muutma kas nõudlust või pakkumist. Graafiliselt väljendatuna tähendab see kas nõudluskõvera või pakkumiskõvera nihkumist ,mis viib uuele tasakaalupunktile, millel vastavad uus tasakaaluhind ja tasakaalukogus.
    KOKKUVÕTE: Turul toimub kaupade ja teenuste vahetamine ninghinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjateleNõudlus on seos toodete ja teenuste hulga ja antud hinna vahel, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta Pakkumine on seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida pakkujad soovivad ja suudavad müüa Hinda, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad, nimetatakse tasakaaluhinnaks ja vastavat kogust tasakaalukohuseks.

    I LOENG III OSA. Nõudluse elastsus


    Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Selle täpsustamiseks on kasutusel võetud nõudluse hinnaelastsuse mõiste. Elastsus mõõdab tarbijate kauba hinnale reageerimise tundlikkust ehk on tarbijate reageerimistundlikkuse mõõt.
    Nõudluse hinnaelastsus on defineeritud nõutava koguse protsentuaalse muutuse jagatisena kauba hinna protsentuaalsesse muutusesse.
    • Nagu eelnevad arvutused näitasid, on arvutamisel nõudluse hinnaelastsus alati negatiivne
    • Kuna hinna tõus toob kaasa nõutava koguse vähenemise
    • Kokkuleppeliselt kasutatakse elastsuse puhul absoluutväärtust

    Sõltuvalt sellest kuidas nõutav kogus reageerib hinna muutustele, eristatakse hinnaelastsuse liike:
    • Täielikult mitteelastne -Täielikult mitteelastsenõudluse puhul ei mõjuta hinnatõus nõutava koguse muutust ehk hind ei ole tarbija jaoks oluline. Elastsus = 0
    • Mitteelastne-Kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus on tegemist mitteelastse nõudlusega.Elastsus
    • Ühikuelastne-Kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus on nõudlusühikuelastne. Elastsus = 1
    • Elastne-Kauba nõudlus onelastne, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus. Elastsus >1
    • Täielikult elastne-Täielikult elastsenõudluse korral tarbivad tarbijad teatud kindlal hinnatasemel kogu kauba koguse, mida müügile pakutakse. Elastsus = lõpmatuseni

    HIND JA ETTEVÕTTE KOGUTULU
    Ettevõtte kogutulu = kauba hind x müüdud kogus
    R = p x q
    Nõudluse elastsust mõjutavad:
    •Kauba või teenuse asenduskaupade olemasolu
    •Hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus
    •Asjaolu, kui suurt osa oma sissetulekutest kauba või teenuse ostmiseks tarbija kulutab
    •Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus elastne

    II LOENG

    I OSA. Firma roll majanduses. Konkurents


    Turumajandusteooriate kohaselt on turgpeamiseks majanduselu reguleerivaks institutsiooniks, kus toimivaks regulaatoriks on konkurents Turul pakuvad samalaadseid kaupu tavaliselt mitmed ettevõtted, kes kõik omavahel konkureerivad.
    • Ettevõtted soovivad müüa oma toodangut võimalikult kallilt, kuid turul olevad tarbijad on tavaliselt hästi informeeritud ja ei ole nõus maksma kallimat hinda.

    Ettevõte on tootmisüksus, mis kasutab erinevaid tootmistegureid kaupade ja teenuste tootmiseks ja müümiseks.
    Ettevõtte eesmärk: Majandusteadlased eeldavad, et kõikide ettevõtete eesmärgiks on kasumi maksimeerimine. Maksimaalse kasumi saamisel kasutab ettevõte ressursse kõige optimaalsemalt. KASUM = TULUD –KULUD
    Kuidas maksimeerida kasumit? Konkurentsi tingimustes on ettevõte hinnavõtja , ehk ei saa mõjutada toote hinda ning sellest tulenevalt tulusid. Maksimaalne kasum saadakse kulude minimeerimisel.
    KULUD
    Püsikulu (fikseeritud ressurss) kajastab sellised firma poolt tehtavaid kulutusi tootmisteguritele, mille suurust firma antud ajaperioodil ei saa muuta.
    Püsikulud ei sõltu sellest, kui palju toodetakse. Kui toodangu maht on null, siis firma kogukulud võrduvad püsikuludega. tegevusmahu suurenemisel püsikulu tooteühiku kohta väheneb.Näiteks : rendikulu
    Muutuvkulu saab firma antud ajaperioodil muuta, vastavalt vajadusele kas suurendada või vähendada.
    Muutuvkulud sõltuvad selles, kui palju toodetakse ehk toodangu mahust. Kui toodangu maht on null, siis firmal muutuvkulusid ei ole. Muutuvkulud muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad konstantseks.Näiteks: tooraine kulu
    • Eelnevalt jooniselt on näha, et kui ettevõte alustab tegevust väikese tootmismahuga, siis ei teeni ta kasumit tulu
    • Tootmise mahu suurenedes tulu = kulu
    • Veelgi toodangu hulka suurendades tulu > kulu
    • Tootmistehnoloogia määrab kui palju on antud tootmisteguritega võimalik tootmise mahtu suurendada

    Toodangu kasvu, mis on tingitud kõigi tootmisressursside mahu suurenemisest, nimetatakse mastaabiefektiks.
    PÜSIV MASTAABIEFEKT - Toodang suureneb võrdselt sisendite mahu kasvuga.Olukord, kus tootmisressursside mahu suurendamisel 10% võrra, suureneb toodangu maht selle tulemusel samuti 10%. Sel juhul ei ole vahet, kas kaupu toodetakse suuremas ettevõttes või väiksemas ettevõttes.1 töötaja ja 1 arvuti.
    Kasvav mastaabiefekt- Toodangu maht kasvab võrreldes tootmisressursside mahu kasvuga kiiremini. Olukord, kus tootmisressursside mahtu suurendamisel 10% võrra suureneb toodangu maht selle tulemusena rohkem kui 10%.
    Kasvav mastaabiefekt on enamasti saavutatav suurema spetsialiseerumise teel.
    • Näiteks kui mingis tehases suurendatakse tööliste arvu kümnelt kahekümnele, siis iga inimese erinevate tööülesannete arv väheneb.
    • Töötajad saavad spetsialiseeruda mõnele konkreetsele tööülesandele ning viia selle sooritamine maksimaalselt efektiivseks

    Kahanev mastaabiefekt: oodangu maht suureneb vähem kui kasvab tootmisressursside maht.Olukord, kus tootmisressursside mahtu suurendatakse 10% ning toodangu maht suureneb selle tulemusel vähem kui 10%. Kahanev mastaabiefekt kaasneb kõige sagedamini seoses väga suurte ettevõtete juhtimisega juhtimine muutub kohmakaksvõivad tekkida mitmed info probleemid (info levik on kulukas ja võivad tekkida infovead.
    Milline efekt majanduses domineerib ? Majandusteadlased on leidnud, et teatud tootmiskoguseni võivad firmad reeglina kogeda kasvavat mastaabiefekti tänu suuremale spetsialiseerumisele.Mingist kogusest alates hakkab siiski domineerima kahanev mastaabiefekt, mis on seotud väga suure tootmisettevõtte keerulise juhtimisega.
    Kasumi maksimeerimine: Ettevõtetel on vajadus hoida oma (püsi) kulusid kontrolli allon oluline teada kulutusi tootmisele, nende kulutuste olemust ning tootmistegurite erinevaid kombinatsioone.
    Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldaks nelja olulist tunnust:
    • •Müüjate arv turul
    • •Müüjate poolt pakutava kauba omapära
    • •Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks
    • •Müüjate võime mõjutada hinda

    Tuntakse nelja erinevat turutüüpi:

    Täielik konkurents
    Vajalik neljatingimuse olemasolu:
    •firmade arv on suur, kuid nende tootmismaht väike ning ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest
    •firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda ei oste
    • turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast

    •kõikidel tootjatel ja tarbijatel on olemas täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon
    Monopolistlik konkurents
    •Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul
    • Diferentseeritud toodang–tooted on sarnased, kuid mitte üksteist täielikult asendavad (erinevad seebisordid)
    •Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse siseneda
    Monopolistliku konkurentsi firmal on teatav monopoolne võim ta suudab hinda mõjutada teatud piires
    • Ebaefektiivsus -Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamile
    Oligopol–turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastiku sõltuvad.
    •Kuna oligopol hõlmab väikest arvu firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit.
    Oligopoli tekkimise põhjused:
    •mastaabiefekt -Mõnes tootmisharus saavutatakse kõige madalamad kulud ainult siis, kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt
    Sisenemisbarjäärid-Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega, mille toodangut tarbijad seni on aktsepteerinud. Seaduslikud piirangud –paten
    KARTELL
    Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. ( kohv, suhkur, nafta)
    •Kartellikokkulepped kui konkurentsi kahjustavad kokkulepped on konkurentsiseadusega keelatud nii Eestis kui ka EL tervikuna .
    Monopol on turu struktuur, kus kaupu toodab ja müüb üksainus firma. Kasumi suurendamiseks võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestades erinevatele ostjatele erinevad hinnad.
    Monopol võib olla efektiivne kui eksisteerib loomulik monopol. Loomulik monopol suudab toota kogu majandusharusvajaliku toodangu madalamate kuludega , kui seda teeksid kaks või rohkem firmat . Loomuliku monopoli puhul on turule sisenemise kulud on väga suured ning toodangu mahu kasvades hakkavad kulutused ühele ühikule vähenema.
    Monopol on ebaefektiivne, sest soovib toota turule alati väiksemat kogust kaupa kui tema kasutuses olevad tootmisressursid seda võimaldaksid.
    Monopoli tekkepõhjused:
    Sisenemisbarjäärid.takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. seaduslikud piirangud – patendid majanduslikud piirangud –firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada.Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus).
    Mastaabiökonoomia-Kui üks firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga , kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, on tegemist loomuliku monopoliga
    Loomulik monopol-Suudab majanduses pakkuda kaupu ja teenuseid efektiivsemalt kui seda teeks konkurentsiturg.Vesi ja kanalisatsioon , raudtee, elektrienergia , sadam
    Konkurentsitõrked
    • •Ideaalne on täieliku konkurentsi turg
    • •Mittetäielik turg ei taga majanduses efektiivsust, seega esinevad konkurentsitõrked
    • •Kui turg ei toimi, muutub oluliseks valitsuse sekkumine ehk interventsioon majandusse (vt loeng 6)
    • •Konkurentsi tagamiseks rakendatakse seadusi
    Konkurentsi reguleerivad seadused reguleerivad:
    • •turujõu kuritarvitamist nõrgemate konkurentide suhtes
    • •tootjate vahelisi kokkuleppeid
    • •ettevõtete ühinemisi ja ülevõtmisi
    • •Lisaks võib valitsus mõjutada piirhindu ja kehtestada tootmismahtusid

    II OSA. Tarbija valikud


    Täiendavate kaupade tarbimine suurendab tarbija rahulolu ja kogukasulikkust. Kasulikkuse hulka, mille võrra lisandub tarbijale rahulolu nimetatakse piirkasulikkuseks (ka marginaalseks kasulikkuseks.
    • Kaasaegsetele tarbijavalikute teooriatele on olnud aluseks piirkasulikkuse teooria
    • Tarbijate käitumist seletatakse kasulikkuse arusaamast lähtudes
    • Kasulikkus on tarbija subjektiivne hinnang kauba tarbimisomadustele

    Piirkasulikkuse teooria põhineb järgmistel eeldustel:
    • kaupu ostetakse selleks, et saada nende tarbimisest rahulolu ehk kasulikkust
    • kaupade kasulikkust saab mõõta ???
    • tarbijate ostuvõime on piiratud
    • vahendeid kasutatakse alati selliselt , et saadav kogukasulikkus oleks võimalikult suur
    • kogukasulikkuse juurdekasv ehk piirkasulikkus on kahanev.

    Kogukasulikkus on rahulolu summa
    Jooniselt võib näha, et iga täiendav tarbitava kauba kogus suurendab tarbija kogukasulikkust.Teatud kogusest alates hakkab aga kasulikkus hoopis vähenema –tekib küllastuspunkt.
    PIIRKASULIKKUS
    • Piirkasulikkus näitab kasulikkust, mida annab lisanduv kauba ühik ehk täiendavalt lisanduvat kasulikkust täiendava kaubaühiku tarbimisel
    • Piirkasulikkuse kõver on pidevalt langev
    • Iga täiendav ühik kaupa lisab vähem täiendavat rahulolu, kuni piirkasulikkus muutub negatiivseks

    KASULIKKUS
    • Kuidas piirkasulikkuse teooria selgitab tarbija valikuid?
    • Tarbija võrdleb kauba tarbimisel täiendavalt lisandunud kasulikkust ehk piirkasulikkust ja hinda, mida tuleb kauba eest maksta
    • Tarbija kogukasulikkus on maksimaalne kui piirkasulikkuse ja hinna suhe on kõikide tarbitavate kaupade puhul sama
    • Probleem –kasulikkuse mõõtmine

    Kauba väärtuse paradoks-Kuidas saab teemantide hind olla nii kõrge ja vee hind nii madal, kui vesi on meile hädavajalik kaup ja teemandid mittevajalikud.
    Vee hind on madal, sest vett leidub väga palju, vee pakkumine turul on väga suur ja seetõttu ka on hind madal.Kuna vee hind on madal, siis tarbitakse seda suurtes kogustes ja sellisel viisil, mis annab väga vähe täiendavat heaolu (näiteks autopesu vms.) .Seega madal hind tähendab madalat piirkasulikkust ehk viimase kasutatava ühiku madalat hinda, nagu näitab joonisel lõik BE.
    Teemantide puhul on vastupidi, nende hind on väga kõrge, sest neid leidub looduses väga vähe, teemante on väga kulukas toota, seetõttu saab neid turul pakkuda ka väga kõrge hinnaga. Teemante ostavad isikud, kelle jaoks piirkasulikkus on piisavalt kõrge.Järelikult teemantide kõrge hind tähendab, ainult marginaalse ehk viimase tarbitud kauba hulka
    Kuigi vee puhul on kogukasulikkus kõrge,on tema piirkasulikkus madalja teemantidel vastupidi, kuigi kogukasulikkus on madal, siis piirkasulikkus on kõrge.
    TARBIJA VALIKUD
    • Piirkasulikkuse teooria vastukaaluks kujunes 1930.aastatel välja tarbijaeelistuste ükskõiksus-ehk samaväärsuskõverate teooria.
    • Erinevalt piirkasulikkuse teooriast, kus tarbija peaks määratlema saadud kasulikkuse suuruse, piisab samaväärsuskõverate teooria puhul tarbijal ainult kaupade järjestamisest oma tarbimiseelistuste järgi.
    • Teatud kaupade kombinatsioonid on aga tarbija jaoks samaväärsed
    • Isikud peavad tegema valikuid alternatiivsete kaupade vahel
    • Tarbijate ostuvõimalused on alati piiratud eelarvega
    • Tarbija tarbib erinevaid kaupu ja teenuseid erinevates kogustes ehk valib oma eelarve piires mingi konkreetse kombinatsiooni kaupu ja teenuseid
    • Oluline on teada, missugune on nende kaupade optimaalne kogus
    Eelarvejoon näitab tarbija sissetuleku ja kaupade hindade vahekorda ehk seda kui palju võimaldab eelarve tarbida. Eelarvejoon võib muutuda tarbija sissetuleku või kaupade ja teenuste hindade muutudes.
    Ükskõiksuskõverate mudel (Indifference Curves)
    • Tarbijal on võimalik valida mingi kombinatsioon soovitud kaupadest
    • Teatud kaupade kombinatsioonid on tarbija jaoks samaväärsed ehk annavad võrde kasulikkuse
    • Seda saab väljendada samaväärsuskõvera (ükskõiksuskõvera) abil
    • Ükskõiksuskõvera mudel eeldab, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba tarbimise vähendamise arvel
    ÜKSKÕIKSUSEKÕVERAD
    • Tarbija jaoks võib olla erinevaid kaupade kogumeid lõpmatul hulgal, seega võib ka ükskõiksuskõveraid olla lõpmatul hulgal
    • Tarbija on ükskõikne ainult ühel ja samal ükskõiksuskõveral asuvate kaupade ja teenuste kogumite suhtes.
    • Mida kaugemal nullpunktist, seda suuremat kasulikkust ükskõiksuskõver väljendab
    TARBIMISE TASAKAAL-Kasutades ükskõiksuskõveraid ja eelarvejoont , saame leida tarbimise tasakaalu. Tarbimise tasakaal näitab optimaalset kaupade kogumit, mis tagab tarbijale maksimaalse kasulikkuse.
    Ükskõiksuskõverad on kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes.Kas ükskõiksuskõveratel saab olla ka mõni teistsugune kuju? Kas tarbijad konkureerivad omavahel kaupade tarbimisel?

    III LOENG

    I OSA. Riigi roll majanduses

    Avalik sektor valitsuse tegevus ja selle tagajärjed .Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaülekannetega.
    Valitsus saab enamuse tuludest maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Valitsus mõjutab majandust kontrollifunktsiooni kaudu, mida ta teostab rahapoliitikat ehk monetaarpoliitikatja eelarvepoliitikat ehk fiskaalpoliitikat kasutades.
    Valitsuse neli põhilist rolli majanduses:
    • ressursside ümberpaigutamine-ressursside ehk tootmistegurite ümberpaigutamine- maksimaalse majandusliku heaolu saavutamiseks tagab valitsus turu tasakaalu, mis monopoli ja teiste turutõrgete tõttu ei pruugi toimida
    • ümberjaotav roll- valitus taotleb õiglust ja mõjutab seda sissetulekute ümberjaotamise kaudu ( maksud ja toetused)
    • regulatiivne roll-äbi seadusloome , tagatakse turumajanduse funktsioneerimine. Eriti oluline on omandiõiguse tagamine
    • stabiliseeriv roll-äbi eelarve, raha- ja teiste majanduspoliitiliste meetme saab mõjutada makromajandust

    VALITSUSE KULUTUSED
    Avaliku sektori suurusest annab ülevaate valitsuse poolt tehtavate kulutuste suurus.
    Põhiliselt teevad valitsused nelja liiki kulutusi

    Valitsuse roll ja suurus – erinevad arvamused
    Mõned peavad avalikku sektorit liiga suureks ja suhtuvad skeptiliselt valitsuse võimesse lahendada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme.
    Teised usuvad, et avalik sektor on liiga väike ja valitsuse kulutuste suurendamine aitaks lahendada vaesusest tulenevad probleemid.
    Klassikalise majandusteooriapooldajad peavad väga oluliseks
    • avaliku sektori kulutuste madalat taset,
    • efektiivset maksude kogumist ning
    • madalaid maksumäärasid

    Pehme majanduspoliitikapooldajad:
    • Suuremad avaliku sektori kulutused ja ühtlasi ka kõrgem maksukoormus kiirendab majanduskasvu
    • Ümberjaotuspoliitika kaudu väheneb ebavõrdsus
    • Täiendavad ressursid võimaldavad vaestel omandada hariduse, leida parema töö saada produktiivsemateks

    Millal peaks riik sekkuma majandusse?
    • Küsimusele otsib vastuseid heaoluökonoomika teooria
    • Heaoluökonoomika on raamistik , mida kasutatakse
    • hindamaks erinevate valitsuse aktsioonide soovitatavust selleks et
    • saavutada ühiskonnas piiratud ressurssidega suurim hüvede hulk ning
    • tagada sotsiaalne õiglus.
    • Heaoluökonoomika on normatiivne majandusteaduse haru, mille raames uuritakse majandustegevust ja antakse soovitusi, kuidas majandustegevus peaks olema korraldatud

    Tootmisvõimaluste kõver on graafik , mis näitab toodangu hulka, mida on majanduses võimalik antud ressurssidega toota.
    Pareto-efektiivne ressursside jaotus
    • Sellist ressursside jaotust, mille korral ei ole võimalik kellegi olukorda parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata, nimetatakse
    • Pareto efektiivseks ressursside jaotuseks
    • Konkurentsiturgudel tekib teatud tingimustel ressursside jaotus, mis vastab niisugusele olukorrale
    • Turud võimaldavad algset ressursside paigutust parandada ning suurendavad sellega majanduse efektiivsust ning ühiskonna heaolu

    Heaoluökonoomika põhiteoreem
    • Kui tootjad ja tarbijad käituvad nagu tõelised konkurendid,
    • st ostjad püüavad osta võimalikult odavalt ja müüjad müüa võimalikult kallilt,
    • kui on olemas turud ning majandusagendid valdavad täielikku informatsiooni,
    • siis on nendel turgudel esinev tasakaal Pareto-efektiivne
    • ehk ei saa parandada kellegi heaolu ilma kellegi teise heaolu vähendamata
    • Heaoluökonoomika põhiteoreemi kohaselt on majandus Pareto – efektiivne ainult teatud tingimuste olemasolul
    • Need on täieliku konkurentsi turu eksisteerimiseks vajalikud tingimused (vt konkurentsi loeng
    • Eksisteerib rida põhjuseid, millal turud ei ole Pareto– efektiivsed - neid nimetatakse turutõrgeteks
    • Turutõrgete olemasolul võib valitsuse sekkumine parandada majanduse tulemuslikkus

    TURUTÕRKED
    • Täielik turutõrge, turg ei suuda kaupa toota avalik kaup
    • Osaline turutõrge, turg toodab kaupa, kuid kogus ei ole optimaalne konkurentsitõrked
    • Välismõjud informatsioonitõrked sh mittetäielikud turud
    • Makroökonoomilised häired töötus inflatsioon

    Valitsuse sekkumise 1. põhjus
    • Turud ei suuda tagada Pareto efektiivset ressursside paigutust majanduses, seega esinevad turutõrked
    • Valitsus turuvälise jõuna sekkub ja paigutab ümber tootmisressursse
      • Tööjõud, Kapital,Loodusressurss

    Heaoluökonoomika teine teoreem
    • Pareto efektiivsus näitab seda, et ühiskonnas ei toimu ressursside raiskamist, kuid samas, ei ütle see teoreem midagi selle kohta, kas ressursid on ka õiglaselt jaotunud.
    • Ressursside jaotus võib olla nii võrdne kui ka ebavõrdne.
    • Heaoluökonoomika teine teoreem väidab, et kui ühiskonnale ei meeldi konkurentsiturul tekkinud optimaalne ressursside paigutus ,
    • tuleb seda jaotust korrigeerida ,
    • loobumata sealjuures turumehhanismi kasutamisest
    • .Jaotuse korrigeerimine toimub ümberjaotamise kaudu ehk riik kehtestab maksud ja annab toetusi.
    • Missugune on parim ja õiglasem jaotus, see sõltub juba iga riigi poliitikast.
    • Seega sekkub valitsus majandusse sotsiaalse õigluse tagamiseks

    Valitsuse sekkumise 2. põhjus
    • Turud suudavad küll tagada Pareto efektiivse ressursside paigutuse majanduses
    • Kuid see ressursside jaotus on ühiskonna seisukohalt ebaõiglane
    • Valitsus maksustab ja maksab toetus

    NB! Turutõrgete esinemine oli esmane põhjus, miks valitsus sekkub majandusse .
    Täielik turutõrge - avalikud kaubad
    • Kaupade klassifitseerimine selle järgi kuidas neid tarbitakse
      • Erakaubad-Kaupade, nagu toit ja riietus tarbimise puhul eksisteerib konkurents ühe isiku poolt kauba tarbimine välistab selle kauba tarbimise teise isiku pooltKauba hind on signaaliks, mille järgi teevad oma otsuseid ostjad ja müüjad ja sellega on tagatud ressursside efektiivne paiknemine
      • Avalikud kaubad-Teine ekstreemne juhus on puhas avalik kaup, mida tarbitakse kollektiivselt kõikide poolt. Kaubad nagu riigikaitse või puhas õhk onkonkurentsitud, kuna iga isik võib kasu saada kauba tarbimisest, vähendamata kellegi teise võimalust seda teha javälistamatud, kuna on võimatu tõkestada isikul nautida teenusest saadavat kasu. Paljusid avalikke kaupu pakutakse kui tervikut , seda ei saa jagada osadeks. Nendel kaupadel puudub hind ning turg, mis tavaliselt määrab ressursside jaotuse majanduses, ei saa toimida. Turuväliseks reguleerimise mehhanismiks on valitsus, maksude ja eelarve kaudu

    Põhiline erinevus erakauba ja avaliku kauba vahel
    • Erakaupade nõudlus kujuneb turul tarbijate individuaalsete nõudluste summana.
    • Hinna määrab turunõudlus ehk ostusoovide summa ja turu pakkumine
    • turukauba tarbija maksab kauba eest otsesed kulud
    • Isikud ostavad kaupa erineval hulgal, kuid maksvad kauba eest sama hinda
    • Avaliku kauba pakkumise üle otsustab tavaliselt valitsus
    • Avaliku kauba tarbija jagab maksukulusid teiste maksumaksjatega
    • Isikud tarbivad sama kogust kaupa kuid maksvad erineva hinda

    Avaliku kauba omadused
    • Puhta avaliku kauba üheks omaduseks on konkurentsitu tarbimine.
    • Erakauba puhul ei ole võimalik siis kui üks isik on kauba juba ära tarbinud, ühelgi teisel isikul kaupa tarbida, täiendav tarbija toob alati kaasa täiendavaid kulusid.
    • Avaliku kauba konkurentsitus - kui kauba tootmiseks on kulutused juba tehtud, siis täiendava tarbija lisandumine ei too kaasa täiendavaid kulusid.
    • valiku kauba teiseks omaduseks onkaubavälistamatus.
    • Kui kaupa juba tarbitakse, ei ole võimalik takistada teistel selle kauba tarbimist.
    • Välistamatustähendab, et on võimatu kasutada hinnasüsteemi, sest tarbijatel puudub soov kauba eest maksta.
    • Inimeste soovimatust maksta vabatahtlikult üldkasutatavate teenuste eest nimetatakse priisõidu probleemiks(free riderproblem)

    Osaliselt avaliku kauba tunnustega kaubad:
    ringhääling pakub konkurentsitut teenust, kuid välistamine on võimalik.
    maanteed pakuvad teenust, mida tarbitakse kollektiivselt, kuid iga täiendava tarbija lisandumine suurendab osaliselt konkurentsi.
    Kas eelpooltoodud kaupu peaks pakkuma eraturg või avalik sektor?
    • Teenuseid, mille pakkumise piirkulu on ühiskonna seisukohalt null, oleks otstarbekam tasuta pakkuda avaliku sektori poolt või võiks tarbijalt sisse nõudaainult piirkulu ulatuses kasutamistasu
    • Mõnede kaupade puhul võib välistamine olla võimalik, kuid mitte soovitatav, kuna teenuse osutamine ei tooks täiendavaid kulusid või oleks välistamine liiga kulukas
    • Teenused, mille pakkumisega täiendavatele tarbijatele kaasneb suur piirkulu: haridus , tervishoid
    • Kui oma loomult erakaupa pakutakse avaliku sektori poolt tasuta, võib tekkida selle teenuse ülemäärane tarbimine.
    • Kaasneb vajadus avaliku sektori poolt pakutavate tasuliste teenuste tarbimise piiramiseks
    • Piiramine on võimalik:
      • kasutamistasu kehtestamise läbi, kus tarbija ei maksa kinni kogu teenuse maksumust
      • pakkudes teenust avaliku sektori poolt kõigile samas koguses
      • normeerides teenuste kasutamist näiteks järjekorra vormis
    • Paljusid avaliku sektori poolt pakutavaid teenuseid on võimalik pakkuda nii tasuta avaliku sektori kui ka tasulisena erasektori poolt.
    • Suhe avaliku sektori poolt pakutavate ja erasektori poolt pakutavate teenuste vahel on erinev riigiti ja muutub ka ajas sama riigi sees.
    • Üks tähtsamaid avalikke kaupu on riigivalitsemine: parem, efektiivsem, kohusetundlikum valitsus on kõigile kasulik.

    Konkurentsitõrked
    Selleks, et turg toimiks Pareto - efektiivselt, peab valitsema konkurents
    Turutõrked põhjustab mittetäielik konkurents:
    • •monopol
    • •oligopol
    • •monopolistlik konkurent

    Välismõjud
    isiku kasu või kahju ei teki mitte ainult tema enda majanduslikust tegevusest, kaupade ja teenuste tarbimisest vaid kellegi teise isiku majandusliku tegevuse tulemusena
    kahe isiku vahel on vastastikune majanduslik sõltuvus, mis toimib väljaspool turgu ehk hinnamehhanismi
    Negatiivne välismõju– firma tekitab teistele firmadele kulu, kuid jätab selle kompenseerimataNäiteks õhu ja vee reostamine
    Positiivne välismõju- üks firma võib tekitada teistele firmadele kasu, kuid ei saa selle eest kompensatsiooniNäiteks lilleaia rajamine
    Riigi ja omavalitsuste abinõud:
    • trahvid ja maksud
    • regulatsioonide kehtestamine ühe grupi poolt teisele avaldatavate välismõjude piiramiseks
    • kulutuste doteerimine negatiivsete välismõjude vastu
    • välismõjude leevendamine seaduslikult eelkõige tugeva omandiõiguse kaudu
    • Ühiskonna kulud bensiini tootmisele ületavad erakulud, sest sisaldavad ka negatiivseid välismõjusid
    • •Ühiskonna seisukohalt oleks optimaalne bensiini kogus väiksem, kui seda on turu tingimustes tekkinud tasakaalukogus
    • •Maksu kehtestamine valitsuse poolt viib bensiini tootmise vähenemiseni ja ühiskonna seisukohalt optimaalse bensiini koguse tootmiseni
    • •Seega valitsuse meetmed on suunatud mõjutamaks eratootjaid efektiivse koguse tootmiseni

    •Ühiskonna kulud bensiini tootmisele ületavad erakulud, sest sisaldavad ka negatiivseid välismõjusid
    •Ühiskonna seisukohalt oleks optimaalne bensiini kogus väiksem, kui seda on turu tingimustes tekkinud tasakaalukogus
    •Maksu kehtestamine valitsuse poolt viib bensiini tootmise vähenemiseni ja ühiskonna seisukohalt optimaalse bensiini koguse tootmiseni
    •Seega valitsuse meetmed on suunatud mõjutamaks eratootjaid efektiivse koguse tootmiseni
    Informatsioonitõrked
    valitsuse sekkumise ajendiks majandusse on tarbijate käsutuses oleva informatsiooni puudulikkus ning arvamus, et turg ise pakub liiga vähe informatsiooni
    probleemiks pole informatsiooni puudus vaid informatsiooni asümmeetrilisus
    see tähendab, et tavaliselt on kauba müüjal rohkem informatsiooni kui kauba ostjal
    selle tagajärjel võib kaduda turg
    Mittetäielikud (puudulikud) turud –üks informatsioonitõrke liik
    Eraturud ei suuda kaupa või teenust pakkuda, kuigi selle pakkumise kulu on väiksem kui tarbijad on nõus maksma
    • Kindlustusturg
    • Laenuturg
    • Tööturg

    Valitsuse sekkumise selgitused
    • Lisaks mikroökonoomika heaoluökonoomika teooriale on ka teisi selgitusi valitsuse sekkumise selgitamiseks
    • Makroökonoomika
    • Paternalism

    Makroökonoomilised häired
    Enamik majandusteadlasi peab kõrget tööpuudust esmaseks sümptomiks, mis näitab, et konkurentsiturul on midagi korrast ära, seega on vajalik valitsuse sekkumine
    Paternalism
    • On veel üks selgitus selle kohta, miks valitsused sekkuvad majandusse ja seda juhul, kui Pareto efektiivsus turul on olemas
    • Arusaam, et valitsus teab paremini, mis on isikutele kasulik, kui seda teavad isikud ise, tuleneb paternalismi käsitlusest
    • Põhjuseks on kartus , et teatud kaupade (meritgood), tarbimisel võib üksikisik mitte toimida oma huvidele vastavalt ja võtab vastu endale kahjulikke otsuseid
    • turvavöö, kohustuslik põhiharidus, sigaretid, alkohol , narkootikumid

    Miks valitsus sekkub majandusse?
    • Turg ei suuda tagada efektiivset ressursside paiknemist – turutõrgete likvideerimine
    • Ühiskonnale ei meeldi turu toimel tekkinud ressursside jaotus – sotsiaalse õigluse tagamine
    • Valitsus sekkub, sest isikud ei pruugi teha endale kasulikke otsuseid
    • Valitsus sekkub majanduse stabiliseerijana

    II OSA. SKP


    Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga.
    • Tänapäeval on võimalik saada objektiivsetmajandusinformatsiooni süstemaatiliselt
    • Valitsusasutused jälgivad kuidas kodumajapidamised ja firmad käituvad majanduses
    • Nende andmete põhjal summeeritakse informatsioon riigi kui terviku kohta.
    • Majandusteadlased kasutavad kogutud statistilist informatsiooni majanduse uurimiseks

    Poliitikud jälgivad arenguid ja formuleerivad informatsiooni põhjal uusi otsuseid.
    Kõige enam kasutataks ekolme statistilist näitajat:

    SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT
    • Sisemajanduse koguprodukti (SKP, ka SKT) peetakse kõige paremaks näitajaks majanduse toimimise kohta.
    • SKP on kogu tulu mis on teenitud antud riigi territooriumil. SKP liidab kokku majandustegevuses liikunud iga euro teatud ajavahemikus .
    • SKP on riigi territooriumil aasta jooksul toodetud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses
    • SKP arvestusel on kaks poolt: ühelt poolt on SKP kogu sissetulek, mida teenivad majanduse liikmed teiselt poolt kogu kulutused ehk kaupade ja teenuste tarbimine.

    Miks see võimalik on, et SKP mõõdab nii sissetulekut kui tarbimist?
    Kogu majanduse jaoks peavad olema sissetulekud võrdsed kulutustegaiga majandustehingu puhul on olemas nii ostja kui ka müüja iga ostja poolt tarbimiseks kulutatud kroon saab sissetulekuks kauba müüjale.
    SKP arvestusse läheb ainult jooksval aastal toodetud kaupade ja teenuste väärtus
    Kui te müüte oma kasutatud auto, siis selle auto väärtus enam SKP arvestusse ei lähe, kuigi toimub ostu- müügitehing.
    SKP mõõtmise kolm meetodit :
    SKP SISSETULEKUTE MEETOD
    SKP TOOTMISE MEETOD
    SKP TARBIMISE MEETOD
    Sisemajanduse koguprodukti prognoosimine
    Valitsus (Rahandusministeerium) alustab eelarveotsuste ettevalmistamist alati SKP prognoosimisest.
    Nominaalne SKP – jooksvates hindades
    Reaalne SKP – püsivates hindades, nominaalne SKP on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga
    SKP deflaator annab informatsiooni, kuidas muutub majanduses üldine hinnatase .
    Reaalse SKP protsendilist muutust nimetatakse majanduskasvuks.
    SKP elaniku kohta (per capita )
    • Erinevate riikide võrdlemiseks kasutatakse näitajat
    • SKP ühe elaniku kohta.
    • SKP ühe elaniku kohta saadakse kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga

    Ostujõu pariteet ehk purchasing power parity (PPP)võtab arvesse kaupade ja teenuste hindade erinevused. Võimaldab paremini mõõta kaupade ja teenuste tegelikku väärtust ning võrrelda omavahel erinevaid riike.
    Big Mac indeksi võttis kasutusele Briti majandusajakiri. The Economist 1986. aastalValuutade vahetuskursi määramisel võetakse aluseks ühe ja sama kauba hind erinevate riikide turgudel. Indeks lähtub ostujõu pariteedi (PPP) teooriast, mille järgi identseid kaupu peaks ühe dollari eest saama samapalju maailma mistahes paigas. Selle teooria kohaselt jälgitaksegi, kui mitu Big Mac hamburgerit võib üks statistiliselt keskmine tarbija ühes või teises riigis osta.
    SKP – d kasutatakse riigi arengu- ningheaolutaseme iseloomustamiseks ning rahvusvaheliste võrdluste tegemiseks
    Selle näitajana on SKP-l ka puudusi:
    • Riikide rahvaarv on erinev (SKP per capita)
    • Hinnataseme muutused (SKP deflaator)
    • Valuutade ostujõu erinevused (ostujõu pariteet PPP – Purchasing Power Parity)

    SKP puudused
    • SKP ei arvesta vaba aja väärtus
    • SKP ei näita, milliseid kaupu ja teenuseid ning millises proportsioonis toodetakse (vaestes riikides suurendavad esmatarbekaubad heaolu rohkem kui luksuskaubad)
    • SKP ei arvesta negatiivsete välismõjude olemasolu (kekskonna saastatus )
    • Klimaatilised tingimused võivad mõjutada SKP väärtust (põhjapoolsetes riikides suuremad kulutused kütmisele ja soojadele riietele ei pruugi tähendada rohkem
    • SKP ei kajasta varimajanduse osa majanduses

    Varimajandus on majandustegevus, mida ametlik majandusstatistika ei kajasta
    Varimajandust on kolme liiki:illegaalne tegevus – prostitutsioon ja muud kriminaalsed tegevusalad. maksude vältimiseks väljaspool arvepidamist tehtav töö, töötamine ilma vajaliku loata illegaalsete välismaalaste puhul. Kodumajapidamistes toodetud ja tarbitud kaubad ja teenused – õun
    Riikide SKP erinevused
    Millest tulenevad erinevused riikide SKP s?
    Võib öelda, et maailm on tervikuna muutunud kuid riikide vahel on väga suured erinevused nii SKP suuruses kui SKP kasvu kiiruses
    Tootlikkus
    Mida rohkem üks riik suudab toota kaupu ja teenuseid, seda kõrgem on SKP ehk riigi heaolu ja elatustase riigis.
    Põhjus, miks mõned riigid arenevad kiiremini kui teised ja miks on suured erinevused heaolus arenenud riikide ja arenevate riikide vahel, on töö erinev
    Tootlikkus näitab kaupade ja teenuste hulka, mida valmistatakse ühe töötunni jooksul.
    Tootlikkuse kasv võimaldab:tarbida rohkem kaupu ja teenuseidkasutada vaba aega muudeks tegevusteks
    Millest sõltus Robinson Crusoe heaolu?
    Tootlikkus sõltub järgmistest teguritest:

    Tootmisfunktsioon : Y = F ( L, K )
    SKT arvutamiseks on kolm viisi, mis vigade puudumisel annaksid sama tulemuse:
    • tulumeetodil: SKP = sissetulekud (sh palk, rent, intress, kasum)+ amortisatsioon (ehk kulutused põhivahendite remondiks) + kaudsed maksud (toote hinna sees)
    • kulumeetodil: SKP = C ( eratarbimine )+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE ( netoeksport )
    • toodangust lähtudes: SKP = lisandväärtus + netomaksud toodetele

    IV LOENG

    I OSA. Majandustsüklid, kogunõudlus ja kogupakkumine


    SKP tase määratakse ära kogunõudluse ja kogupakkumise tasakaalupunktis.
    Kogunõudlus AD (aggregate demand) näitab reaalset kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad, valitsus ja välismaalased soovivad ja on võimelised ostma igal antud hinnatasemel. Kui hinnatase tõuseb, siis kogutoodangu nõutav kogus väheneb ja vastupidi.
    Kogunõudlusel on neli komponenti:
    C - tarbimine
    I - investeeringud
    G - valitsuse kulutused
    (X-M) netoeksport ehk eksport - import
    AD = C + I +G + (X - M)
    • Analoogselt mikroökonoomikas käsitletudnõudluskõveraga, on ka kogunõudluskõver negatiivse tõusuga
    • See tähendab, et mida kõrgem on hinnatase, seda vähem kulutusi soovitakse teha
    • Liikumine mööda AD kõverat toimub siis, kui muutub hinnatase
    • Kogunõudluse suurenemist väljendab kogunõudluskõvera nihe paremale
    • Kogunõudluse vähenemist väljendab aga kogunõudluskõvera nihe vasakule

    Kulutuste taset riigis ja seega kakogunõudluskõvera nihkeid võivad mõjutada:
    • Tarbijate käitumise muutumine C
    • Kodumaiste kaupade tarbimise asendamine välismaistekaupade tarbimisega (või vastupidi)
    • Säästmiskalduvuse muutumine
    • Tulevikuootuste muutumine
    • Muudatused maksustamises

    Investeeringute mahu muutumine I
    • Muudatused intressimäärades
    • Muudatused ettevõtete maksustamises
    • Tehnoloogia areng
    • Kasumiootuste muutumine

    Valitsuse kulutuste suurenemine või vähenemine G
    Muudatused ekspordis ja impordis (X-M)
    • Muudatused kaubanduspartnerite majanduses
    • Valuutakursside muutumine

    Kogupakkumine AS (aggregate supply) onsisemajanduse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel, ehk ettevõtete ja majapidamiste poolt antud hinnataseme juures pakutud kaupade koguhulk.
    Kaupade kogupakkumine:määratakse antud riigi käsutuses olevate tootmisteguritega ja tootmistehnoloogiaga. on võrdne majanduse kogutoodanguga.
    Majanduse kogutoodang on igal antud ajamomendil fikseeritud ning muutub ainult siis, kui toimub muutus tootmistegurite pakkumises või tehnoloogias .
    Kogupakkumise ja selle muutumise käsitlemisel on majandusteadlaste seas vastuolulised seisukohad ning puudub ühene selgitus
    • Klassikaline koolkond
    • Keynesi koolkond

    KOMPROMISSKÄSITLUS
    Kuivõrd kogupakkumise puhul esinevad erinevate koolkondade vahel erinevad arusaamad on jõutud kompromisskäsitluseni
    Kogupakkumise puhul tehakse vahet lühiperioodi ja pika perioodi kogupakkumiskõvera vahel.
    KEYNESI KOOLKOND
    Kogupakkumiskõvera horisontaalses piirkonnasvõib kogutoodang suureneda ilma hinnataseme tõusuta.
    Kogupakkumiskõvera kuju antud piirkonnas on tingitud sellest, et ei ole hindu tõstvat survet majandusele. Kogupakkumiskõvera horisontaalne piirkond viitab sellele, et majanduses on palju rakendamata tootmisvõimsusi.
    Vabu ressursse võib kasutada lisatoodangu tootmiseks ilma, et firmad peaksid hindu tõstma
    KLASSIKALINE KOOLKOND
    Pika perioodi pakkumine on selline majanduse kogutoodangu tase, kus iga firma toodab täisvõimsusel ja majanduses on täistööhõive. Majandus (SKP) on saavutanud oma potentsiaalse taseme. Pika perioodi kogupakkumiskõver on vertikaalne, st et pikal perioodil on kogutoodangu tase konstantne ja muutub ainult hinnatase.
    MAJANDUSTSÜKLID
    Toodangu mahtu, mida on võimalik saadatootmistegurite (kapital, töö) maksimaalsel ärakasutamisel, nimetatakse potentsiaalseks toodanguks.
    Tavaliselt ei suudeta tootmissisendeid maksimaalselt ära kasutada ja nii tekib erinevus potentsiaalse ja tegeliku toodangu vahel.
    Igas majanduses on tööhõive, tööpuudus,sisemajanduse koguprodukt ja tööstustoodang periooditi muutuvad suurused.
    Turumajandusmaadele on iseloomulik tsükliline areng.
    Majandustsüklid on juba aastakümneid olnud majandusteadlaste huviorbiidis
    Varasemalt peeti majandustsüklite peamisteks põhjusteks nõudlusepoolseid muutusi – eratarbimise, investeeringute, valitsuskulutuste muutusi
    Tänapäeval peetakse sama olulisteks pakkumispoolsetest teguritest põhjustatud muutusi – tootmistegurite suhteliste hindade muutused.
    Majandustsüklid näitavad muutusi toodangus ja tööhõives, mis võivad kesta aastakümneid.
    Majandustsüklite kujunemisel on kõige olulisemad muutujad :
    toodangu mahud,hinnad, investeeringud, firmade kasumid ja teised finantsnäitajad.
    MIS ON MAJANDUSTSÜKKEL?
    • SKP väärtus muutub pidevalt.
    • Võib eristada muutusi lühiperioodil ja muutusi pikal perioodil.
    • Muutusi pikal perioodil kajastatakse potentsiaalse SKP muutustena.
    • SKP on oma potentsiaalsel tasemel, kui kõik tootmisressursid on hõivatud.
    • Seega saab potentsiaalne SKP kasvada sel juhul, kui suureneb tootmisressursside (maa, töö, kapital) maht või nende produktiivsus.

    Kuigi pikal perioodil saab SKP muutusi kajastadalineaarsena, esineb SKP arengus lühiperioodil nii tõuse kui mõõnu.
    See tähendab, et SKP kord kasvab kiiremini, siis aeglasemalt, mõnikord võib ka kahaneda.
    Neid kõikumisi SKP tasemes nimetatakse majandustsükliteks (business cycles)
    Majandustsüklite jooksul kõigub reaalne SKP ümber oma potentsiaalse taseme.
    Majandustsükkel on sisemajanduse kogutoodangu mahu perioodiline kõikumine suurenemine ja lähenemine potentsiaalsele tasemele , mis on täistööhõive tase, siis aga vähenemine ning langemine potentsiaalsest tasemest madalamale. Majandustsüklit iseloomustab toodangu üheaegne langus või tõus mitmes majandussektoris.
    Majandustsükkel koosneb neljast faasist:
    Kui reaalne SKP kasvab, siis sellist etappi nimetatakse tõusufaasiks
    Kui SKP langeb või kasv aeglustub, nimetatakse sellist etappi langusfaasiks
    Tsükli langusfaasis ilmnevad järgmised protsessid:
    Eratarbimine väheneb, ettevõtete kaubavarud suurenevad,mis viib tootmise vähenemiseni, järelikult ka SKP vähenemiseni.
    Ettevõtete investeeringud vähenevad ning pika langusperioodi korral vallandatakse osa töölisi,mille tagajärjeks on tööpuuduse kasv.
    Ettevõtte kasumid ja makstavad dividendid vähenevad, mis toob kaasa aktsiate hinnalanguse ja müügibuumi börsil.
    Langenud nõudluse tõttu alanevad ka toorainehinnad.
    Tsükli põhjas toimub konkurentsivõimetute ettevõtete pankrotistumine ning tehnoloogiline hüpe teistes ettevõtetes st amortiseerunud füüsilise ja inimkapitali väljavahetamine
    Peale tsükli põhja läbimist algab tõusufaas, kus kõik eelpoolkirjeldatud protsessid toimuvad vastupidises suunas.
    Majandustsüklite aluseks olevaid šokke on kolme tüüpi:
    Nõudlusšokid – erasektori tarbimis- ja investeerimisotsuste muutused, mis põhinevad tulevikuootuste muutumisel
    Pakkumisšokid – tehnoloogia areng, kliimatingimuste muutumine, looduskatastroofid , uued ressursside leiukohad ja sellega kaasnevad tooraainehindade muutused
    Poliitilised šokid – tekivad majanduspoliitiliste otsuste tagajärjel ja mõjutavad enamasti nõudluse poolt nagu muudatused raha pakkumises, vahetuskurssides ja maksudes.

    V LOENG

    I OSA. Tööhõive ja Tööpuudus


    Tööpuudus
    Majanduspoliitika eesmärgiks on saavutada majanduses olukord, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud.
    Kui majanduses ei kasutata ressursse täielikult, on tegemist ressursside osalise hõivega.
    Töö kui tootmisteguri osalist hõivet nimetatakse tööpuuduseks.
    Tööpuudusega seondub mitmeid nii majanduslikkekui ka sotsiaalseid kulusid, millest ainult osa on mõõdetavad.
    Tööpuuduse majanduslik kulu üksikisikule väljendub saamata jäänud sissetulekus.
    Tööpuuduse kulu ühiskonnale väljendub aga saamata jäänud rahvamajanduse kogutoodangus. (vt SKP sissetuleku meetodil)
    Tööealine rahvastik
    Eesti Statistikaamet arvestab tööealise rahvastikuhulka kõik 15 -74 aastased inimesed
    Tööealine rahvastik omakorda jaguneb kaheks:
    • Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik
    • Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik

    Majanduslikult aktiivne rahvastik-Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud moodustub nendest inimestest, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama. Sellesse kategooriasse kuuluvad kõik töötavad isikud ja töötud isikud.
    Tööjõu L moodustavad kõik hõivatud isikud E ehk need kes töötavadja töötud U ehk aktiivselt tööd otsivad inimesed.
    L = E + U
    HÕIVATU
    Töötaja on isik, kes kuulub tööjõu hulka ja on rakendatud.
    Töötajate koguarvu väljendab näitaja hõivatute arv.
    (Tööga) hõivatu on isik, kes uuritaval perioodil
    - töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena;
    - töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus ;
    - ajutiselt ei töötanud.
    TÖÖTU
    Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimelinetöötama ja kes soovib tööd leida.
    Töötute koguarvu väljendab näitaja töötute arv.
    Töötu on isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust:
    - on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt);
    - on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama;
    - otsib aktiivselt tööd.
    Mitteaktiivne rahvastik- Mitteaktiivsed ehk väljaspool tööjõudu on isikud, kes ei tööta ning ei ole end tööotsijana registreerinud. Sellesse kategooriasse kuuluvad õppurid, koduperenaised, heitunud isikud.
    TÖÖJÕUD
    Tööjõu hulk ei ole püsiv suurus, vaid muutub vastavalt majandustsüklile
    Kui on head töösaamisvõimalused, ilmuvad tööjõuturule koduperenaised, tudengid , jt., suurendades tööjõu hulka
    Kui majandus on langusfaasis, siis üldreeglina taanduvad need rühmad tööjõuturult.
    Kui inimene lõpetab aktiivse tööotsimise, siis ei loeta teda tööjõu hulka.
    Tööturu mõõtmine
    • Tööhõive määr- Tööhõive määr ( employment -to-population ratio ) on protsentides väljendatud suhtarv ,

    mis saadakse, kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga.
    Tööhõive määr iseloomustab nii seda, kui palju on saadaval töökohti kui ka seda, kuidas sobivad omavahel kokku inimeste tegelikud oskused ja need oskused, mis on tööturul vajalikud.
    Nimetatud näitaja väärtus kasvab äritsüklite tõusufaasis ja langeb langusfaasis.
    Majanduses toimib pidevalt protsess, kus osa tööga hõivatud isikutest kaotavad oma töö ning osa töötutest leiavad töö.
    • Tööjõus osalemise määr-Näitab tööjõu osatähtsust tööealises rahvastikus.

    • Töötuse määr-Tööpuuduse määr on majandusnäitaja, midakasutatakse riigis majanduse olukorra hindamiseks.

    Mida suurem on tööpuuduse määr riigis, seda vähem kasutab see riik oma käsutuses olevaid ressursse, mille tulemusena jääb tootmata suur hulk kaupu ja teenuseid.
    Seega jääb rahuldamata ka suur hulk inimestevajadusi ning inimeste elatustase on madal.
    Tööpuuduse määr on protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui töötute inimeste arv jagatakse tööjõuga.
    Tööpuudus
    Tööpuudust on vabatahtliku ja mittevabatahtliku
    Tööpuudus eeldatakse olevat vabatahtlik siis, kui inimesed võiksid kiiresti leida tööd, kuid nad otsivad parema palga ja tingimustega tööd.
    Tööpuudus on mittevabatahtlik, kui inimesed on kaotanud töö, kuid nad tahavad ja on võimelised tegema tööd isegi palga eest, mis on madalam kui antud oskustega oleks võimalik saada.
    Tööpuuduse klassifitseerimine

    Friktsionaalne ehk siirdetööpuudus
    ajutine töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega ehk sobivama töökoha otsinguga.
    Uued töövõimalused võivad tekkida mõnel tegevusalal teatud regioonis või tööstusharus, potentsiaalsed töövõtjad ja tööandjad vajavad aega turu-uuringuteks.
    Siirdetööpuudust peetakse vabatahtlikuks töötuseks.Vaba tööjõuturg ei saa eksiteerida ilma siirdetöötuseta.
    Siirdetöötuse all võib eristada järgmisi alaliike :
    Ümberõppest tingitud siirdetöötus - kui inimene otsib tööd koolituse ajal, peetakse teda töötuse definitsiooni kohaselt töötuks. Tal võib asuda peale koolitust uuele töökohale, samas võib tal olla võimalus ka vanasse töökohta tagasi minna
    Töötajate voolavusest tingitud töötus – töösuhe on lõppenud seoses uue töökoha otsimisega või uuele töökohale siirdumisega.
    Sesoonne töötus – tekib hooajalise hõive vähenemise tõttu mõnedes majandusharudes. Hooajaline tööpuudus on põhjustatud tööjõu nõudluse või pakkumise muutustest kalendriaasta jooksul. Eriti tüüpiline on sesoonne tööpudus põllumajanduses, ehituses , turismis.
    Struktuurne tööpuudus
    näitab majanduse struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mittevastavust tööjõu pakkumisele.
    Tööjõu nõudluse muutumise ja tehnoloogia täiustumise tõttu võivad teatud piirkonnad vajada kas rohkem või vähem kindlate oskustega töötajaid. See tähendab, et töötajad ei saa enam oma vanade oskustega tööd.
    Struktuurne tööpuudus võib ilmneda ka mingi ettevõtte sulgemisel.
    Struktuursel töötusel on järgmised alaliigid :
    Demograafiline töötus – tööta on jäänud mõned kindlad elanikkonna grupid näiteks noored, pensionärid, vähemusrahvuste esindajad.
    Hariduspoliitikast põhjustatud struktuurne töötus – on omane nendele elukutsetele, kus mingitel põhjustel on spetsialiste võrreldes vajadusega rohkem ette valmistatud
    Kapitali puudumisest tingitud struktuurne töötus – olukord on tüüpiline arengumaadele . Kapitali defitsiidi tõttu jääb riigi tööjõupotentsiaal rakendamata ning kodumaise kogunõudluse suurenemine ei too kaasa tööjõuressursi paremat hõivet vaid impordi suurenemise ja inflatsiooni.
    Regionaalne töötus –struktuurne tööpuudus esineb riigi mõnedes geograafilistes piirkondades (ääremaadel, looduslikult halvemates tingimustes)
    Tsükliline tööpuudus
    tekib majanduse tsüklilise iseloomu tõttu.
    Tsükliline tööpuudus esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuste tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam.
    Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb iseenesest ja hõive majanduses taastub.
    Varjatud tööpuudus
    töötuse liik, mida ametlikus statistikas ei kajastata.
    Varjatud töötus võib tekkida juhul kui töötajate piirtootlikkus on null või negatiivne. Sellisel juhul oleks majanduse kogutoodang suurem, kui antud töötajad oleksid töötud või hõivatud mõnes teises valdkonnas, kus nende piirtootlikkus oleks positiivne.
    Varjatud tööpuuduse puhul on osa inimesi alahõivatud, töötavad osalise tööajaga, kuigi nad sooviksid töötada täiskohaga. Täiskohaga töötamine pole võimalik tööturul kujunenud olukorra tõttu (ettevõttel pole piisavalt tellimusi, napib toorainet).
    Tasakaal tööjõuturul
    Tööjõuturg määrab kindlaks palgad ja tööhõivetingimused.
    Tööturul saavad kokku tööandjad ja töövõtjad.
    Tööturg on tasakaalus, kui tööjõu pakkumine ja tööjõu nõudlus on ühesuurused.
    Tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõttedsoovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta.
    • Mida kõrgemat palka peab ettevõtja töötajale maksma, seda vähem töötajaid soovib ettevõtja tööle võtta, sest töötajate palkamine muutub liiga kulukaks.

    Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest.
    • Mida kõrgem on palk, seda rohkem inimesi tahab selle palga eest töötada.

    Miinimumpalga seadus
    Kui miinimumpalk osutub kõrgemaks turu tasakaalupunktist, siis tööjõu pakkumine suureneb, aga tööjõu nõudlus, vastupidi, väheneb.
    Seega pakkumine ületab nõudlust ja tekib ülejääk tööturul ehk tööpuudus.
    Miinimumpalga seadus – valitsus põhjustab seadustega palkade jäikuse ning takistab majanduses palkade langemist tasakaalupalga tasemele.
    Miinimumpalga seadus toob kaasa tööpuuduse suurenemise eelkõige:
    madala haridustasemega ja oskustega isikute hulgas vähese töökogemusega noorte hulgas.
    Ametiühingud ja kollektiivlepingud
    Palga kujundamisel on väga oluline roll ametiühingutel.
    Ametiühingud, mida peetakse tööturulmonopolideks, sest neil on suur mõju palgatingimuste kehtestamisel, nõuavad oma liikmetele niisugust palka, mis on oluliselt kõrgem tasakaalupalgast.
    Ametiühingute tegevus tekitab tööturul konfliktierinevate töötajate gruppide vahel – eksisteerivad nn insiderid ja outsiderid.
    Juba palgatud töötajad soovivad hoida palgataset võimalikult kõrgel, tööd soovivad isikud eelistaksid madalamat palgataset, mis võimaldaks firmal palgata rohkem tööjõudu
    Efektiivsuspalga teooria
    Ettevõtjal on kasulik maksta oma töötajatele tasakaalupalgast kõrgemat palka, sest see tagab töötajate lojaalsuse ja nende töö kõrge tootlikkuse, firma jaoks omakorda suurema kasumi.
    Seetõttu ei soovi tööandjad alandada palga määra, juhul kui see osutub tasakaalupalgast madalamaks.
    Tagajärjeks on madalam töö leidmise määr ja suurem tööpuudus.
    TÖÖTURUPOLIITIKA
    Tööturu reguleerimisel ja tööpuuduse vähendamisel on suur osa valitsusel
    Tööpoliitikat saab jaotada:
    • Aktiivseks
    • Passiivseks

    Aktiivne tööturupoliitika
    niisugune tööturu reguleerimine, mille abil püütakse tööpuuduse tekkimise põhjuseid ennetada
    Uute töökohtade loomine – ettevõtluse soodustamine madalate maksude, ettevõtjate koolituse toetamise ning ettevõlust toetava infrastruktuuri loomise abil
    Täiend - ja ümberõpe – toetatakse inimeste oskuste taseme tõstmist
    Hädaabitööd – töömahukad ja vähest kvalifikatsiooni nõudvad ühiskondlikud tööd
    Tööturuprogrammid – erinevatele sihtgruppidele (noored, pikaajalised töötud, puuetega inimesed) suunatud meetmed, mille eesmärgiks on inimeste eneseusu ja kindluse taastamine.
    Passiivne tööturupoliitika
    on suunatud tööpuuduse tagajärgede likvideerimisele
    Töötu abiraha – rahaline toetus mida töötu saab kindlaksmääratud aja jooksul
    Stipendiumid – võimaldavad töötutel ümber õppida.
    25 aasta jooksul väheneb rahvastik ca 120 tuhande inimese võrra
    Vähenemine ca 5000 inimest aastaa pagulastest immigrantide kaasamine tööturule mõjutas eritinoorte ja vähemharitud taanlaste kutse- ja ametialast mobiilsust ning genereeris tõhusa mehhanismi analüütiliste ja kommunikatsioonioskuste suurendamiseks ja seeläbi palkade tõusuks sundides tegelema haridus- ja tööalase enesetäiendamisega, mis omakorda toetas asumist manuaalseid oskusi nõudvatelt ametikohtadelt paremini tasustatud töökohtadele ja tõi kaasa tööhõive kasvu.

    II OSA. INFLATSIOON

    Arthur Okun- Inflation gives people a feeling that they have no basis for planning , no sense offairness and justice.
    Inflatsioon
    Inflatsioonon üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus.
    Inflatsiooni tulemusena väheneb kindla suurusegarahasumma ostujõud.
    Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse:
    Tarbijahinnaindeksit THI, mis näitab nende tarbekaupade ja teenuste fikseeritud ostukorvi kaalutud keskmist hinda, mida on tarbinud antud majanduses kodumajapidamised.
    Tootjahinnaindeksit, mis väljendab tootmisressursside eest makstud hinda, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt ostnud
    Vt Stat.eehttp://pub.stat.ee/pxweb.2001/Database/Majandus/04Hinnad/04Hinnad.asp
    • Eluaseme hinnaindeks
    • Tööstustoodangu tootjahinnaindeks
    • Ehitushinnaindeks
    • Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks
    • Teenuste tootjahinnaindeks

    SKP deflaatorit–kogutoodangu hinnataseme indeksit või SKP komponentide keskmist hinda.
    Klassikaline inflatsiooniteooria
    Varasemalt pidasid majandusteadlased inflatsiooni põhjuseks ülemäärase raha ringlusse laskmist.
    Seega võib inflatsioon olla majanduspoliitiliselt tekitatud ehk inflatsiooni põhjuseks võib olla ekspansiivne rahapoliitika , mille eesmärgiks on finantseerida eelarvedefitsiiti.
    Ajaloost on tuntud klassikalise hüperinflatsiooni näide 1920 aastatel Austrias ja Saksamaal, mille põhjustas just raha juurdetrükkimine valitsuskulude katteks.
    Inflatsioon
    Tänapäeval on majandusteadlased jõudnud arusaamale, et inflatsioonil on mitmeid põhjuseid:
    • Pakkumisinflatsioon
    • Nõudlusinflatsioon

    Pakkumisinflatsioon
    põhjuseks on tootmiskulude tõus, mis on seotud pakkumisepoolse survega toodangu või tootmistegurite turgudelt.
    Pakkumis-(kulu-) inflatsioon võib kutsuda esile olukorra, kus palgad ja hinnad spiraalina tõusevad, kõrgemad hinnad viivad kõrgemate palkade nõudmiseni, mis põhjustab hindade tõusu jne.
    Pakkumisinflatsioon võib toimuda isegi suure tööpuuduse ja tootmissisendite väikese hõive korral.
    Kuna palgad on tihti ettevõtete peamisteks kuludeks, võib inflatsiooni tekkepõhjuseks olla ka palgatõus, mis ei ole tingitud tootlikkuse kasvust.
    Nõudlusinflatsioon
    põhjuseks on liignõudlus, mis viib turul hinnataseme üles
    Kui majandus on allpool täishõive toodangu taset ja nõudlus suureneb, siis SKP suureneb. Suurenemine saab toimuda SKP täishõive tasemeni
    Kui nüüd kogunõudlus jätkab kasvamist, kasvab ainult hinnatase, sest kõik ressursid on täielikult hõivatud .
    Nõudlusinflatsiooni võib põhjustada ka: fiskaalpoliitika , mis suurendab avaliku sektori kulutusi või vähendab makse rahapoliitika, mis suurendab rahapakkumist ja alandab intressimäära, kutsudes esile suuremaid investeeringuid.
    Inflatsiooni tagajärjed
    Kas inflatsioon on hea või halb?
    Inflatsiooni kahju väljendub üldise hinnataseme tõusu tõttu majanduses tekkiva disproportsiooni poolt esile kutsutud täiendavas kulus ühiskonna liikmetele.
    Kulu suurus sõltub majandussubjektide võimest ennast inflatsiooni vastu kindlustada.
    Seega võib inflatsiooni puhul majanduses olla kaotajaid ja võitjaid.
    Eristatakse kahte tüüpi inflatsiooni:
    • äraavatud inflatsioon
    • ootamatu inflatsioon

    Äraarvatud inflatsioon
    majandussubjektide poolt õigel ajal ja täies ulatuses prognoositud ning ka majandustehingutes kajastatud hinnatõus
    Isegi siis kui on arvestatud kõikide lepingute puhul inflatsiooni, tekivad ikkagi lisakulud
    Äraarvatud inflatsioonilisakulud
    Raha hoidmise alternatiivkulu tõus. Inimesed hoiavad vähem raha pangas, püüavad osta tarbekaupu
    Menüükulud.Vajadus vahetada pidevalt hinnasilte, seadistada ümber taksofone, mänguautomaate jms.
    Maksutuludena eelarvesse laekuva raha reaalväärtuse langus.Võib tekkida olukord, kus eelarvedefitsiit tekitab inflatsiooni, mis viib omakorda maksutulude kahanemisele ja uuesti eelarvedefitsiidi suurenemiseni.
    Ootamatu ehk prognoosimatu inflatsioon
    Majandussubjektid ei oska või enam ei jõua ennast inflatsiooni vastu kaitsta
    Ootamatu inflatsiooni tagajärjel jaotub rikkus erinevate elanike kihtide vahel ümber.
    Rikkuse ümberjaotumine
    Laenuandja ja laenuvõtja.Inflatsioon jaotab tulu ümber laenuvõtja kasuks.
    Tööandja ja töövõtja.Töölepingud sõlmitakse pikema aja peale ja nende ümbervaatamine ei toimu nii sageli. Seega võidavad inflatsioonist tööandjad, töövõtjad aga kaotavad.
    Varade omanikud .Kaotavad finantsvarade omanikud. Kinnisvara on tavaliselt inflatsiooni eest kaitstud.
    Turusignaalide moonutamine.Firmade tulemid näivad inflatsiooniperioodil tegelikest suuremad, mis võib kaasa tuua ebaratsionaalseid investeeringuid. Tulude ülehindamine kodumajapidamiste poolt võib viia ületarbimiseni ja alasäästmiseni.
    Seos inflatsiooni ja töötuse vahel
    Phillipsi kõveron Inglise majandusteadlase Phillips’ipoolt välja töötatud empiirilise uurimistöö käigus.
    Phillips leidis, et on kindel seos töötuse määra ja palgamäärade vahel ja umbes 5,5 % -line tööpuudus hoiab palgataseme paigal.
    Phillipsi kõver
    Phillipsikõver tähendab majanduspoliitiliselt, et
    töötust saab vähendada ainult kõrgema inflatsiooni hinnaga ja
    inflatsiooni saab vähendada töötuse määra suurenemise hinnaga.
    Tavaliselt eelistavad poliitikut madalamat tööpuudust madalamale inflatsioonile
    Suure võlakoormusega riikidele võib inflatsioon meeldida.
    Phillipsi mudeli kriitika
    Phillipsikõvera kohta on esitatud ka palju kriitikat:
    Naftakriisi perioodil suurenesid nii inflatsioon kui tööpuudus
    On kasutusel rahaliidu teooriate puhul analüüsi vahendina
    Kas inflatsiooni tuleks pidurdada ?
    Üldlevinud seisukoht on, et kui inflatsioon tõuseb üle majanduse arengut stimuleeriva piiri, siis tuleb seda pidurdada.
    Majanduse arengut stimuleerivaks inflatsioonitempoks loetakse 2-4% -list aasta keskmist hinnatõusu.
    Miks Eesti peaks inflatsiooni pidurdama?
    Maastrichti kriteeriumi kohaselt on inflatsiooni referentsväärtuseks
    • kolme madalama riigi keskmine inflatsiooni määr
    • + 1,5 %

    Tavapäraselt on see olnud ca 3 %
    Eurole üleminek
    Praktilised ettevalmistused algasid juba enne liitumist EL ga.
    15.jaanuaril 2004 aasta valitsuskabineti nõupidamine -
    eesmärk olla euro kasutuselevõtuks tehniliselt valmis 2006 aasta keskpaigaks, mis võimaldanuks eurole üle minna 1.jaanuaril 2007
    27.aprill 2006 –uus eesmärk -1.jaanuar 2008
    30 november 2006 -otsus loobuda euro kasutuselevõtu kuupäevalise eesmärgi seadmisest
    9. aprill 2009 –uus eesmärk võtta euro kasutusele hiljemalt 1.jaanuar 2011
    Mis on deflatsioon ?
    Inflatsiooni vastandnähtus
    Üldise hinnataseme langus, mille põhjustab liialt vähe raha võrreldes majanduses toodetavate kaupade ja teenuste hulgaga
    Tavaliselt seotud ülikiire produktiivsuse kasvuga
    Jaapani majandus

    VI LOENG

    I OSA. Raha ja monetaarpoliitika


    Adam Smith- “Et tööstust käima panna, on vaja kolme asja: materjale mida töödelda, töövahendeid, mille abil neid töödelda ja palkasid või kompensatsioone, mille nimel .Raha ei ole materjal, mida töödelda, ega töövahend, millega seda tööd teha, ning ehkki töötegija palk makstakse talle enamasti rahas, seisneb tema tegelik tulu, nagu kõigi teiste inimestegi oma, mitte rahas, vaid raha väärtuses; mitte metallitükkides, vaid selles, mida ta nende eest võib saada.”
    Raha
    Kaupa, mida saaksime igas olukorras rahaks nimetada, pole kerge defineerida
    Kõige kindlamalt võib rahaks nimetada ringlevaid paberrahasid ja münte ehk keskpanga pooltemiteeritud sümbolraha
    Lisaks sularahale defineeritakse rahana ka nõudmiseni hoiuseid pankades ehk jooksvaid
    Peale nõudmiseni hoiuste täidavad raha funktsiooni ka tähtajalised hoiused pankades.
    Raha funktsioonid - traditsiooniliselt
    Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – võimaldab hinnata kaupade ja teenuste väärtust
    Vahetusvahend ehk bartertehingu asendaja – aitab kaasa kaubanduse kasvule ja muudab vahetuse efektiivsemaks
    Vara kogumise vahend ehk akumulatsioonivahend – võimaldab koguda rikkust.
    RAHA FUNKTSIOONID
    Paljudel kaupadel võivad olla eelpoolnimetatud funktsioonid,kuid ainult rahal on olemas kõik kolm,
    Raha mikroökonoomilised funktsioonid
    arvestusühik - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel.väärtuse mõõt - võimaldab hinnata kaupade .väärtustvahetusvahend - raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes barterit. maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse.maksevahend edasilükkuvate maksete korral, sealhulgas ka laenusuhetes - krediit. vara kogumise ehk akumulatsioonivahend - raha on vara, mida saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel.
    Raha makroökonoomilised funktsioonid
    likviidne vara - kiiresti realiseeritav vara
    turu- ja jaotussuhete süsteemi raamistiku kujundaja
    majanduse põhjuslik tegur – käibeloleva raha hulk majanduses mõjutab inflatsiooni ja intressimäärasid
    majanduse juht- ja kontrollihoob - raha seob kõigi majandusliku suhtlemise protsessis osalejate ühised, aga ka vastandlikud huvid terviklikuks süsteemiks.
    Raha nõudlus
    Keynesi rahateooria väidab, et raha nõudlus on seotud kolme motiiviga:
    Tehingumotiiv – soov omada raha, et teostada igapäevaseid
    Ettevaatusmotiiv – soov omada raha ettenägematuteks
    Spekulatsioonimotiiv – soov omada raha juhuks kui intressimäär tulevikus peaks tõusma
    Raha pakkumine
    Rahapakkumine kujutab endast kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval.
    Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid.
    Eestis kasutatakse järgmisis rahaagregaate:

    • M1 = sularaha majanduses + nõudmiseni

    • M2 = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused

    Primitiivne pangandus – kullassepp
    • Kuld toodi hoiule ( deposiit ) , vastu saadi dokument, mida aktsepteeriti maksevahendina (võlakiri)
    • Jõude seisev kuld laenati välja

    Raha loomine kommertspankade poolt
    Pangad tegutsevad kasumi saamise eesmärgil, võttes raha sisse madala protsendiga ja laenates välja kõrgema protsendiga.
    Klientide poolt arvele paigutatud summasid käsitletakse panga võlakohustustena
    Seaduse kohaselt peavad pangad hoidma osa summadest reservina, ülejäänud võivad välja laenata
    Kui raha on välja laenatud, siis see ka kulutatakse ning muutub tavaliselt deposiidiks pangas, mida on võimalik jälle kasutada laenu andmiseks .
    Oletame, et reservinõue on 20 %.
    Kui kommertspank saab uusi hoiuseid 1000 euro eest, siis peab ta jätma 200 eurot reservi ja 800 võib välja laenata.
    Väljalaenatud 800 eurot tuleb uute hoiustena panka tagasi.
    Uutest deposiitidest peab pank hoidma reservis 20% ehk 160 eurot, seega võib välja laenata 640 eurot. Laenusumma kasvab 1440 euroni
    Väljalaenatud 640 eurot tuleb uute hoiustena panka tagasi
    Nüüd võib pank välja laenata 20 % ehk 512 eurot. Laenusumma kasvab 1952 euroni.
    Väljalaenatud 512 eurot tuleb uute hoiustena pankatagasi
    Nüüd võib pank välja laenata 80 % ehk 410 eurot.
    Laenusumma kasvab 2362 euroni
    Väljalaenatud 410 eurot tuleb uute hoiustena panka tagasi
    Nüüd võib pank välja laenata 80 % ehk 328 eurot. Laenusumma kasvab 2690 euroni
    Väljalaenatud 328 eurot tuleb uute hoiustena panka tagasi
    Nüüd võib pank välja laenata 80 % ehk 262 eurot. Laenusumma kasvab 2952 euroni.
    Kui protsess jätkub ning sularaha vahepeal välja ei
    võeta, siis on pangad loonud uut raha 5000 –1000 (esialgne deposiit) = 4000 eurot.
    Raha multiplikaator
    Reservide kasv suurendab deposiite ja seega ka rahapakkumist koguse võrra, mis on võrdne raha multiplikaatoriga 1/r, kus r on reservisuhe.
    Raha multiplikaator on deposiitide laienemine jagatud sularaha reserviga
    Kui reservinõue on 20 %, võib pankade laenutegevuse tulemusena raha pakkumine majanduses suureneda kuni 5 korda. 1/ 20% = 1/ 0,2 = 5
    Raha tasakaal
    Rahaturu tasakaalu määrab nõudluse ja pakkumisevahekord.
    Raha hind ehk tasakaaluintressi määr tekib rahanõudluse ja raha pakkumise kõverate lõikepunktis.
    Joonisel on näha, et tasakaal rahaturul tekib intressimäära juures, kus nii nõutav kui pakutav raha kogus on võrdsed.
    Raha nõudlus
    Nõudlus DM on negatiivse tõusuga, sest mida kõrgem on intressimäär, seda kõrgem on raha hoidmise alternatiivkuluning raha nõutav kogus väheneb
    Kui toimuvad muutused mõnes teises raha nõutavat kogust mõjutavas teguris, toimub DM kõvera nihe.
    Raha pakkumine
    Rahapakkumise SM kõver on positiivse tõusuga,sest mida kõrgem on intressimäär, seda vähem raha soovivad inimesed sularahana hoida, suurenevad säästud ning see suurendab pankade poolt loodava raha hulka
    Kõrgema intressimäära korral soovivad ka kommertspangad hoida vähem reserve , kuna nende eest nad intressitulu ei teeni.
    Mida vähem pangad reserve hoiavad, seda rohkem on nad võimelised raha looma ja seda suurem on ka rahapakkumine.
    Monetaarpoliitika ehk rahapoliitika
    Rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine on keskpanga ülesanne.
    Rahapoliitikal võib olla mitmeid eesmärke, mis on erinevates riikides väga erinevad.
    Rahapoliitika eesmärke
    Põhiliselt võib eristada järgmisi rahapoliitika eesmärke:
    • hindade stabiilsus
    • majanduskasv
    • kõrge tööhõive
    • finantsturgude stabiilsus
    • intressimäära stabiilsus
    • välisvaluuta reservide stabiilsus

    Rahapoliitika
    Rahapoliitika meetmed võimaldavad teostada ranget ehk kitsendavat rahapoliitikatekspansiivset ehk laiendavat rahapoliitikat.
    Range (kitsendav) rahapoliitika
    • tähendab raha pakkumise suhtelist vähendamist võrreldes SKP kasvuga.
    • intressimäärade tõus
    • Tagajärjeks on investeeringute vähenemine, kogunõudluse vähenemine ja inflatsiooni aeglustumine

    Ekspansiivne (laiendav) rahapoliitika
    • tähendab raha pakkumise suhtelist suurendamist võrreldes SKP kasvuga.
    • intressimäärade alanemine
    • Tagajärjeks on investeeringute suurenemine, kogunõudluse suurenemine, reaalse SKP suurenemine

    Rahapoliitika vahendid ( instrumendid )
    Rahapoliitika enamlevinud vahendid on:
    • Avaturuoperatsioonid
    • Laenu ja hoiuse püsivõimalused ehk diskontomäär
    • Pankade kohustuslikud reservid keskpangas.

    Avaturuoperatsioonid
    Avaturuoperatsioone sooritades müüb või ostab keskpank teatud väärtpabereid eesmärgil mõjutada kommertspankade reserve (arved keskpangas), rahamassi ja intressitaset
    Väärtpabereid pankadelt kokku ostes suurendab keskpank nende eest makstes pankade reserve ja seega rahamassi.
    Väärtpaberite müüki paiskamine vähendab rahahulka.
    Näiteid
    USA keskpanga hiigelmahukas võlakirjade ostuprogramm, mida kutsutakse ka rahatrükiks, lõpeb majanduse taastumise jätkumise korral juba oktoobris , selgub Föderaalreservi Vabaturu komitee, mis Ühendriikide rahapoliitika üle otsustab, juunikuise koosoleku
    Riiklike võlakirjade ostuprogramm on hoidnud pikaajaliste võlakirjade intressimäärad madalal ning suunanud investorid riskantsemate väärtpaberite nagu aktsiad või ettevõtete võlakirjad, suunas. See omakorda on ärgitanud USA ettevõtteid rohkem laenama, kulutama, investeerima ning palkama uusi töötajaid.
    Euroopa Keskpank (EKP) kulutas neljapäevalvälja ulatusliku võlakirjade ostmise programmi, mille järgi hakkavad liikmesriikide keskpangad kokku ostma riikide investeerimisreitinguga võlakirju ja Euroopa institutsioonide võlakirju mahus 60 miljardit eurot kuus.
    Varaostuprogrammi raames vahetub võlakirjade omanik, kuid ei kasva riikide poolt emiteeritud võlakirjade maht.
    • Suureneb raha pakkumine, mis vähendab eurodes nomineeritud võlakirjade intressimäärasid
    • Investorid suunduvad ostma suurma tootlusega riskantsemaid varasid
    • Pangad lõdvendavad laenutingimusi ja ettevõtted saavad odvamat laenu
    • Investoreid otsivad kõrgemat tootlust välismaalt, mis vähendab euro väärtust ja suurendab eksporti

    Näited Eesti Pank
    • Ühes kuus ostab Eesti Pank 2015. aastal keskeltläbi 120 miljoni euro eest võlakirju
    • Üldjuhul ostab avaliku sektori võlakirjaostuprogrammi raames iga keskpank oma riigi valitsuse võlakirju, teiste riikide võlakirju ei osteta.
    • Kuna Eesti riik võlakirju emiteerinud ei ole, siis Eesti Pank ostab Euroopa institutsioonide võlakirju ( Euroopa
    • Finantsstabiilsuse Fond , Euroopa Investeerimispank) erandkorras sai Eesti pank loa osta Eesti riigile kuuluva ettevõtte Elering võlakirju

    Diskontomäär
    Diskontomäär on intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele.
    Kui keskpank suurendab diskontomäära, siis laenavad kommertspangad keskpangast vähem raha ja väljastavad seetõttu ka tarbijatele vähem laene , mistõttu rahapakkumine väheneb
    Diskontomäära alandades on võimalik keskpangal rahapakkumist suurendada.
    NÄITED
    PRESSITEADE
    4. september 2014 - Rahapoliitilised otsused
    Tänasel istungil võttis EKP nõukogu vastu järgmised rahapoliitilised otsused:
    • Alandada eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäära 10 baaspunkti võrra 0,05%ni
    • Alandada laenamise püsivõimaluse intressimäära 10 baaspunkti võrra 0,30%ni
    • Alandada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 10 baaspunkti võrra –0.20%ni

    4. detsember 2014 - Rahapoliitilised otsused
    • Tänasel istungil otsustas EKP nõukogu säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäärana 0,05%,
    • laenamise püsivõimaluse intressimäärana 0,30%

    • ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana - 0,20%

    6. detsember 2007 - Rahapoliitilised otsused
    Tänasel istungil otsustas EKP nõukogu säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonidepakkumisintressi alammäärana 4,00%,
    laenamise püsivõimaluse intressimäärana 5,00% ning hoiustamise püsivõimaluseintressimäärana 3,00%.
    KOHUSTUSLIK RESERVI MÄÄR
    Keskpangad nõuavad kohustuslikus korraskommertspankadelt teatud osa hoiuste hoidmistreservidena keskpangas.
    Keskpank saab mõjutada rahapakkumist kohustuslikkureservimäära muutes.
    Kui reservimäära tõstetakse, siis saavad pangadinimestele vähem laenu väljastada ning rahapakkumineväheneb.
    Reservimäära alandades saab keskpank rahapakkumistsuurendada.
    Näited
    Eesti Pank otsustas 1. septembrist 2006 tõsta pankade kohustusliku reservi määra 13%lt 15%le. Selle otsusega andis keskpank selge sõnumi majanduse ülekuumenemise ohu tõsidusest.
    EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EÜ) nr 1745/2003, 12.
    september 2003, (EKP/2003/9)kohustuslike reservide kohaldamise kohta
    Artikkel 4
    1. Nullprotsendilist reservimäära kohaldatakse…
    2. Kõikide muude reservibaasi kuuluvate kohustuste puhul on reservimäär 2,0 %.
    Alates 18. jaanuarist 2012 on kohustusliku reservi nõue alla kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 1 protsent ja üle kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 0 protsenti.
    EUROOPA KESKPANGA EESMÄRK---
    RAHALIIDU LOOMINE
    1. jaanuar 1999 - Rahaliiduga ühinesid esialgu 11 riiki (Rootsi ja Kreeka ei täitnud kriteeriume ning Taani ja Suurbritannia jaoks on tehtud asutamislepingus erand )
    1. jaanuar 2001 - lisandus Kreeka
    1. jaanuar 2002 - tulid käibele euro paberraha ja mündid
    1.jaanuar 2007 – liitus Sloveenia (pidi ühinema Eesti)
    1. jaanuar 2008 – Küpros ja Malta
    1.jaanuar 2009 – Slovakkia
    1.jaanuar 2011 – Eesti
    1.jaanuar 2014 – Läti
    1.jaanuar 2015 – Leedu
    DEVALVEERIMINE
    Devalveerimine – ühe valuuta väärtuse ootamatulangus (odavnemine) teise valuuta väätuse suhtesfikseeritud kursi tingimustes ehk uue vahetuskursikehtestamine.
    Tavaliselt kehetestakse riigi valitsuse otsusetulemusena eesmärgiga suurendada riigikonkurentsivõimet välisturgudel.
    Omab üldiselt lühiajalist efekti, kuivõrd importkaupade koguse vähenemisest tulenev efekton väiksem kui hilisem inflatsioon, mille põhjutab importkaupade kõrgem hind.
    Näited
    Poola Zloti devalveerimine
    Ennelõunal odavnes zlott euro suhtes 0,5% 4,2080 zlotile eurost ning vastavalt 0,3% ja 0,2% odavnesid ka Ungari forint ja Tšehhi kroon.
    Revalveerimine
    Ühe valuuta väärtuse tõus teise valuuta väärtuse suhtes.
    Näited
    Ärileht vahendas 15. jaanuaril, et Šveitsi Keskpank rabasfinantsturge, otsustades loobuda oma rahapoliitika alustalast, kolm aastat kestnud kokkuleppest, et vahetuskurss euro suhtes on 1,20 franki.
    Samm tõsis frangi kurssi euro suhtes pärast otsuse teatamist koheselt 30%, nii et osa kauplejaid peatas frangiga kauplemise. Hiljem vähenes frangi tõus eilsega võrreleds 14 protsendile, tasemele 1,026.
    Šveitsi keskpanga eilne otsus kaotada frangi ülempiir euro suhtes on tekitanud paanika Poolas ja Horvaatias,kus inimeste eluasemelaenud on frangiga seotud.

    Ülesanne


    Kommertspankadele kehtestatud kohustuslik reservinõue 15% tähendab:
    hoiustatud summadest saavad pangad välja laenata ………. %
    pankade laenutegevuse tulemusena võib raha pakkumine majanduses suureneda kuni ……….. korda.
    Äripäev, 03.03.2014, 09:22
    Venemaa keskpank teatas täna ootamatult baasintressimäära tõstmisest, kui pingete kasv Ukrainas viis rubla rekordmadalale tasemele.
    "Otsuse eesmärk on ohjeldada inflatsiooniriski ja ebastabiilsust finantsturgudel," teatas keskpank.Intressimäära tõsteti 150 baaspunkti võrra 7%-le 5,5 protsendilt.
    Äripäev, 03.03.2014, 12:31
    Danske Banki analüütikud on seisukohal, et Venemaa keskpanga tänane ootamatu baasintressimäära tõstmine ei aita rubla langust pidurdada
    "Pigem vastupidi," nendivad analüütikud. "Usume, et see hoopis lisab paanikat rublaturgudel."
    Kui kõrge intressimäär pikemalt püsima jääb, mõjutab see negatiivselt Venemaa majanduskasvu, leiavad analüütikud
    Selline rahapoliitika karmistamine võib Venemaa majanduse juba 2014. aastal langusesse viia, kui arvestada investeeringute kasvu pärssivaid riske ja lääneriikide võimalikke sanktsioone.

    II OSA. RIIGIEELARVE JA FISKAALPOLIITIKA


    Valitsuse roll majanduses
    Valitsuse tegevusel võib olla väga erinevaid eesmärke.
    Põhiliselt täidab valitsus majanduses järgmisi rolle:
    • ressursside paigutamine
    • ümberjaotav roll
    • regulatiivne roll
    • stabiliseeriv roll - makroökonoomiline roll

    Fiskaalpoliitika
    Majandusliku stabiilsuse tagamiseks on valitsuselkasutada kaks suurt hooba, millega ta saabmakroökonoomilist keskkonda mõjutada:
    • maksud
    • avaliku sektori kulutused

    Valitsuse fiskaalpoliitilised otsused kajastuvadriigieelarves.
    Valitsuse tulud
    Oma ülesannete täitmiseks vajavad valitsusedtulusid.
    Valitsuse tulude peamiseks allikaks onmaksud
    MAKSUD
    Kõige levinumad maksustamise viisid on:
    • maksud palgafondilt - sotsiaalmaks
    • maksud üksikisikute sissetulekutelt – tulumaks
    • maksud ettevõtete sissetulekutelt - tulumaks
    • maksud kulutustelt – käibemaks
    • maksud omandilt – maamaks
    • loodusressursside kasutamise tasud

    MAKSUD EESTIS
    Maksukiil ehk summa, mida peab tasuma tööjõukuludena tööandja ja töövõtja poolt netopalgana saadavate summade vahe on ca 39 %, mis on suurem EL keskmisest ca 35 %
    Suur kulutuste maksustamise ehk tarbimismaksude osakaal (ca 14 % SKP st)
    Keskmisest suurem tööjõu maksustamise osakaal (ca 51 % moodustavad tööjõumaksud kogu maksude summast )
    Väga väike omandi maksustamise ehk kapitalimaksude osakaal (ca 2 % SKP st).
    Maksususüsteem on soodsam nendele, kes omavad kapitali ja võrreldes oma sissetulekuga tarbivad proportsionaalselt väiksema osa sissetulekust
    Kõige madalama sissetulekuga isikud maksavad maksudena proportsionaalselt väga suure osa sisstulekust.
    MAKSUDE OLEMUS
    Olemuselt jaotuvad maksud kahte gruppi:
    • otsesed maksud – isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid

    • kaudsed maksud – kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist, maksumaksja ja maksukandja on erinevad majandussubjektid

    Maksusüsteem võib jaotuda 3 kategooriasse
    Regressiivne maksusüsteem – kõrgemasissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimesed
    Proportsionaalne maksusüsteem – kõik isikud sõltumata oma sissetuleku suurusest maksvad maksudeks ühesuguse protsendi oma sissetulekust
    Progressiivne maksusüsteem – väiksemasissetulekuga isikud maksvad proportsionaalsetvähem kui suurema sissetulekuga isikud.
    Avaliku sektori kulutused võib jaotada 4-ja rühma
    Avaliku sektori kulud – tarbimiskulud, mis on seotudkaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektoritöötajatele palga maksmisega
    Riiklikud investeeringud – infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide ehituseks
    Valitsuse tulusiirded erasektorile – valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid , töötu abirahad, subsiidiumid
    Riigivõla intressid – riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude summa intressid.
    RIIGIEELARVE
    Riigieelarvet võib defineerida kui riigi tulude ja kulude plaani mingil perioodil ehk eelarveaastal, mis kinnitatakse parlamendi poolt seadusena ja on aluseks valitsuse eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuse rahastamisel.
    Riigieelarve koosneb tuludest ja kuludest
    Kui tulud ja kulud on võrdsed, siis on eelarve tasakaalus. T=K
    Kui tulud on suuremad kui kulud, on eelarve ülejäägiga. T>K See ülejääk moodustab valitsuse säästu.
    Kui aga kulud on suuremad kui tulud, on eelarve puudujäägiga ehk defitsiidiga T
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 72 lk · .docx · 38 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Majanduse alused #1 Majanduse alused #2 Majanduse alused #3 Majanduse alused #4 Majanduse alused #5 Majanduse alused #6 Majanduse alused #7 Majanduse alused #8 Majanduse alused #9 Majanduse alused #10 Majanduse alused #11 Majanduse alused #12 Majanduse alused #13 Majanduse alused #14 Majanduse alused #15 Majanduse alused #16 Majanduse alused #17 Majanduse alused #18 Majanduse alused #19 Majanduse alused #20 Majanduse alused #21 Majanduse alused #22 Majanduse alused #23 Majanduse alused #24 Majanduse alused #25 Majanduse alused #26 Majanduse alused #27 Majanduse alused #28 Majanduse alused #29 Majanduse alused #30 Majanduse alused #31 Majanduse alused #32 Majanduse alused #33 Majanduse alused #34 Majanduse alused #35 Majanduse alused #36 Majanduse alused #37 Majanduse alused #38 Majanduse alused #39 Majanduse alused #40 Majanduse alused #41 Majanduse alused #42 Majanduse alused #43 Majanduse alused #44 Majanduse alused #45 Majanduse alused #46 Majanduse alused #47 Majanduse alused #48 Majanduse alused #49 Majanduse alused #50 Majanduse alused #51 Majanduse alused #52 Majanduse alused #53 Majanduse alused #54 Majanduse alused #55 Majanduse alused #56 Majanduse alused #57 Majanduse alused #58 Majanduse alused #59 Majanduse alused #60 Majanduse alused #61 Majanduse alused #62 Majanduse alused #63 Majanduse alused #64 Majanduse alused #65 Majanduse alused #66 Majanduse alused #67 Majanduse alused #68 Majanduse alused #69 Majanduse alused #70 Majanduse alused #71 Majanduse alused #72
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 72 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tirtssu Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Terviklik konspekt kõigi teemade kohta, põhineb loengu materjalidel:Mis on majandus?Nõudlus ja pakkumine.Nõudluse elastsus.Firma roll. Konkurents.Tarbija valikud.Riigi roll. SKP.Majandustsüklid,kogupakkumine ja kogunõudlus.Tööhõive ja tööpuudus.Inflatsioon.Raha ja monetaarpoliitika.Riigieelarve ja fiskaalpoliitika.Rahvusvaheline kaubandus.Konkurentsivõime.
    Majanduse alused Nõudlus pakkumine Tarbija valikud

    Sarnased õppematerjalid

    MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT
    82
    docx

    MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT

    Kasumi suurendamiseks võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestades erinevatele ostjatele erinevad hinnad Monopoli tekkepõhjused: Sisenemisbarjäärid - Takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. - Seaduslikud piirangud ­patendid - Majanduslikud piirangud ­firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus) Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver.

    Majandus alused
    Majanduse mõisted
    15
    doc

    Majanduse mõisted

    Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvised jaotada. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest.

    Majandus
    Majanduse kordamisküsimused vastustega
    22
    docx

    Majanduse kordamisküsimused vastustega

    1. Mis on majanduse põhiprobleem? Valitseb nappus. Maj. peab sellele andma vastuse kuidas nappivate ressursside tingimustes saab tarbija maksimeerida rahulolu ja ettevõtted kasumist 2. Mis on majanduse põhiküsimused? · mida toota - neid kaupu mida tarbija tahab ja mille eest ta on nõus maksma. Alati võib toota toidukaupu, esmatarbekaupu. Vananev rahvastik- ravimid, abivahendid, med. teenused · kuidas toota - otsustab tootja valib ressursid ja tehnoloogia. Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine

    Majandus
    Majanduse alused põhjalik konspekt
    24
    docx

    Majanduse alused põhjalik konspekt

    Rim 6001 Majanduse alused Majandusteadus – õpetus nappusest; majandussubjektide käitumise seletamise viis (lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teist nende eesmärkide saavutamiseks) Majandusteooria – tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus – tegeleb tundmaõpitud majandusteaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides; hõlmab praktilisi valdkondi (turundus, juhtimine, majandusarvestus jne)

    Majandus
    Majanduse alused eksam
    23
    docx

    Majanduse alused eksam

    Arvestuse teemad 1.1 Majanduse üldteooria mõiste Majandusteaduse teke 17.-18.sajandi Lääne- Euroopas, kus hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi, mitte enam Jumala tahet. Erinevad koolkonnad: * klassikaline ­ esindajad A. Smith majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv süsteem, pakkumine loob ise enesele vastava nõudluse, kasulikkuse teooria; * neokeinsistlik ­ esindaja J.M. Keynes. Tema väitis, et majanduse isekorrigeerivad jõud on nõrgad ja aeglased ning põhiprobleemiks on töötus; * monetaristlik (Chicago koolkond) ­ majandus on oma põhiolemuselt stabiilne, valitsuse vahelesegamine teeb tavaliselt rohkem head kui halba, pakkumine on olulisem kui nõudmine; * uusklassikaline - esindajad A. Marshall ja M. Friedman. Nemad lausa eitavad valitsuse võimet majandust mõjutada, majandus on täiesti isereguleeruv tänu hindade ja palkade paindlikkusele;

    Majandus
    MAJANDUSTEOORIA
    58
    docx

    MAJANDUSTEOORIA

    vabatahtlik kindlustsus-mega kallis, ebaefektiivne)  Ei tohi ignoreerida senikehtivat teooriat (kuni uus teooria pole leidnud tõestust)- MAJANDUSTEOORIA METODOLOOGIA  Majteo liigitatakse traditsiooniliselt 2 peavaldkonnaks: o Mikromajandus- vaatleb maj üksiksubjekti (majapidamise, ettevõtte) tasandilt. Probleemiks: valiku- ja jaotusprobleem o Makromajandus-uurib kogu majanduse (riigi) tasandit (majapidamisesektorid, ettevõttesektorid)  Positiivne majte- majprotsesside kirjeldamine ja modelleerimine. Maj kasvas jne  Normatiivne majt- hindame maailmavaate, eetika jm lähtuvalt. Siin hakkame hindama. Mikroökonoomika lähtepunktis on üksik majandussubjekt oma kõikvõimalike otsustustega. Majandusmudeli koostamine üksikult üldisele. Makroökonoomia uurimussuund on üldiselt üksikult. UURIMISMEETODID Kirjeldamine

    Sissejuhatus majandusteooriasse
    Majandusteooria
    37
    doc

    Majandusteooria

    selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika ­ teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika ­ rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaatika. Protsesse vaadeldakse kogu majanduse (riigi) tasandilt (majapidamised koondatakse majapidamissektoriteks, ja ettevõtted ettevõttesektoriteks). Uurib majanduse kui terviku käitumist, keskendub kõigi üksikute majandussubjektide individuaalsete tegevuste koosmõju uurimisele. Uurimisobjektiks on kogunõudlus ja kogupakkumine kaubaturul, koguprodukti maht ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused (inflatsioon), tööpuudus, rahaturg jne. Oluline roll on valitsuse poliitikal.

    Õigus
    Avaliku Sektori Ökonoomika Konspekt I osa
    18
    docx

    Avaliku Sektori Ökonoomika Konspekt I osa

    Regulatiivne roll: läbi seadusloome, eriti lepingute ja tarbijate kaitse valdkonnas,tagab valitsus turumajanduse funktsioneerimise. Stabiliseeriv roll: läbi majanduspoliitiliste meetmete saab valitsus mõjutada makromajandust (inflatsioon, tööpuudus) Oluliseimad teemad: Kulutused: missuguseid kaupu ja teenuseid peaks valitsus pakkuma? Maksud: kuidas valitsus peaks kasutama oma raha? Millal peaks valitsus majandusee sekkuma: Tavaliselt suudavad konkureerivad eraturud kindlustada majanduse efektiivse toimimise, seljuhul ei ole võimalik õigustada valitsuse sekkumist majandusse. Valitsuse sekkumine on õigustatud kui: esinevad turutõrked ja ressursside jaotus on ebaõiglane.Turutõrked: Kaupu toodetakse liiga vähe või liiga palju. Turg on tasakaalust väljas ja nõuab valitsuse sekkumist. Ümberjaotamine: ressurss suunatakse ühelt ügrupilt teisele. Muudab isikute käitumist, ning omab kulusid maksude kogumise näol.

    Avaliku sektori ökonoomika


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun