Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majanduse alused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on majandus?
  • Kuidas maksimeerida kasumit?
  • Milline efekt majanduses domineerib?
  • Kuidas piirkasulikkuse teooria selgitab tarbija valikuid?
  • Millal peaks riik sekkuma majandusse?
  • Miks valitsus sekkub majandusse?
  • Miks see võimalik on et SKP mõõdab nii sissetulekut kui tarbimist?
  • Millest tulenevad erinevused riikide SKP s?
  • Millest sõltus Robinson Crusoe heaolu?
  • MIS ON MAJANDUSTSÜKKEL?
  • Miks Eesti peaks inflatsiooni pidurdama?
  • Mis on deflatsioon?
  • Miks tegelevad riigid aktiivselt väliskaubandusega?
Vasakule Paremale
Majanduse alused #1 Majanduse alused #2 Majanduse alused #3 Majanduse alused #4 Majanduse alused #5 Majanduse alused #6 Majanduse alused #7 Majanduse alused #8 Majanduse alused #9 Majanduse alused #10 Majanduse alused #11 Majanduse alused #12 Majanduse alused #13 Majanduse alused #14 Majanduse alused #15 Majanduse alused #16 Majanduse alused #17 Majanduse alused #18 Majanduse alused #19 Majanduse alused #20 Majanduse alused #21 Majanduse alused #22 Majanduse alused #23 Majanduse alused #24 Majanduse alused #25 Majanduse alused #26 Majanduse alused #27 Majanduse alused #28 Majanduse alused #29 Majanduse alused #30 Majanduse alused #31 Majanduse alused #32 Majanduse alused #33 Majanduse alused #34 Majanduse alused #35 Majanduse alused #36 Majanduse alused #37 Majanduse alused #38 Majanduse alused #39 Majanduse alused #40 Majanduse alused #41 Majanduse alused #42 Majanduse alused #43 Majanduse alused #44 Majanduse alused #45 Majanduse alused #46 Majanduse alused #47 Majanduse alused #48 Majanduse alused #49 Majanduse alused #50 Majanduse alused #51 Majanduse alused #52 Majanduse alused #53 Majanduse alused #54 Majanduse alused #55 Majanduse alused #56 Majanduse alused #57 Majanduse alused #58 Majanduse alused #59 Majanduse alused #60 Majanduse alused #61 Majanduse alused #62 Majanduse alused #63 Majanduse alused #64 Majanduse alused #65 Majanduse alused #66 Majanduse alused #67 Majanduse alused #68 Majanduse alused #69 Majanduse alused #70 Majanduse alused #71 Majanduse alused #72
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 72 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tirtssu Õppematerjali autor
Terviklik konspekt kõigi teemade kohta, põhineb loengu materjalidel:Mis on majandus?Nõudlus ja pakkumine.Nõudluse elastsus.Firma roll. Konkurents.Tarbija valikud.Riigi roll. SKP.Majandustsüklid,kogupakkumine ja kogunõudlus.Tööhõive ja tööpuudus.Inflatsioon.Raha ja monetaarpoliitika.Riigieelarve ja fiskaalpoliitika.Rahvusvaheline kaubandus.Konkurentsivõime.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
82
docx

MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT

Kasumi suurendamiseks võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestades erinevatele ostjatele erinevad hinnad Monopoli tekkepõhjused: Sisenemisbarjäärid - Takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. - Seaduslikud piirangud ­patendid - Majanduslikud piirangud ­firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus) Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver.

Majandus alused
thumbnail
15
doc

Majanduse mõisted

Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvised jaotada. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest.

Majandus
thumbnail
22
docx

Majanduse kordamisküsimused vastustega

1. Mis on majanduse põhiprobleem? Valitseb nappus. Maj. peab sellele andma vastuse kuidas nappivate ressursside tingimustes saab tarbija maksimeerida rahulolu ja ettevõtted kasumist 2. Mis on majanduse põhiküsimused? · mida toota - neid kaupu mida tarbija tahab ja mille eest ta on nõus maksma. Alati võib toota toidukaupu, esmatarbekaupu. Vananev rahvastik- ravimid, abivahendid, med. teenused · kuidas toota - otsustab tootja valib ressursid ja tehnoloogia. Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine

Majandus
thumbnail
24
docx

Majanduse alused põhjalik konspekt

Rim 6001 Majanduse alused Majandusteadus – õpetus nappusest; majandussubjektide käitumise seletamise viis (lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teist nende eesmärkide saavutamiseks) Majandusteooria – tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus – tegeleb tundmaõpitud majandusteaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides; hõlmab praktilisi valdkondi (turundus, juhtimine, majandusarvestus jne)

Majandus
thumbnail
23
docx

Majanduse alused eksam

Arvestuse teemad 1.1 Majanduse üldteooria mõiste Majandusteaduse teke 17.-18.sajandi Lääne- Euroopas, kus hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi, mitte enam Jumala tahet. Erinevad koolkonnad: * klassikaline ­ esindajad A. Smith majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv süsteem, pakkumine loob ise enesele vastava nõudluse, kasulikkuse teooria; * neokeinsistlik ­ esindaja J.M. Keynes. Tema väitis, et majanduse isekorrigeerivad jõud on nõrgad ja aeglased ning põhiprobleemiks on töötus; * monetaristlik (Chicago koolkond) ­ majandus on oma põhiolemuselt stabiilne, valitsuse vahelesegamine teeb tavaliselt rohkem head kui halba, pakkumine on olulisem kui nõudmine; * uusklassikaline - esindajad A. Marshall ja M. Friedman. Nemad lausa eitavad valitsuse võimet majandust mõjutada, majandus on täiesti isereguleeruv tänu hindade ja palkade paindlikkusele;

Majandus
thumbnail
58
docx

MAJANDUSTEOORIA

vabatahtlik kindlustsus-mega kallis, ebaefektiivne)  Ei tohi ignoreerida senikehtivat teooriat (kuni uus teooria pole leidnud tõestust)- MAJANDUSTEOORIA METODOLOOGIA  Majteo liigitatakse traditsiooniliselt 2 peavaldkonnaks: o Mikromajandus- vaatleb maj üksiksubjekti (majapidamise, ettevõtte) tasandilt. Probleemiks: valiku- ja jaotusprobleem o Makromajandus-uurib kogu majanduse (riigi) tasandit (majapidamisesektorid, ettevõttesektorid)  Positiivne majte- majprotsesside kirjeldamine ja modelleerimine. Maj kasvas jne  Normatiivne majt- hindame maailmavaate, eetika jm lähtuvalt. Siin hakkame hindama. Mikroökonoomika lähtepunktis on üksik majandussubjekt oma kõikvõimalike otsustustega. Majandusmudeli koostamine üksikult üldisele. Makroökonoomia uurimussuund on üldiselt üksikult. UURIMISMEETODID Kirjeldamine

Sissejuhatus majandusteooriasse
thumbnail
37
doc

Majandusteooria

selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika ­ teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika ­ rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaatika. Protsesse vaadeldakse kogu majanduse (riigi) tasandilt (majapidamised koondatakse majapidamissektoriteks, ja ettevõtted ettevõttesektoriteks). Uurib majanduse kui terviku käitumist, keskendub kõigi üksikute majandussubjektide individuaalsete tegevuste koosmõju uurimisele. Uurimisobjektiks on kogunõudlus ja kogupakkumine kaubaturul, koguprodukti maht ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused (inflatsioon), tööpuudus, rahaturg jne. Oluline roll on valitsuse poliitikal.

Õigus
thumbnail
18
docx

Avaliku Sektori Ökonoomika Konspekt I osa

Regulatiivne roll: läbi seadusloome, eriti lepingute ja tarbijate kaitse valdkonnas,tagab valitsus turumajanduse funktsioneerimise. Stabiliseeriv roll: läbi majanduspoliitiliste meetmete saab valitsus mõjutada makromajandust (inflatsioon, tööpuudus) Oluliseimad teemad: Kulutused: missuguseid kaupu ja teenuseid peaks valitsus pakkuma? Maksud: kuidas valitsus peaks kasutama oma raha? Millal peaks valitsus majandusee sekkuma: Tavaliselt suudavad konkureerivad eraturud kindlustada majanduse efektiivse toimimise, seljuhul ei ole võimalik õigustada valitsuse sekkumist majandusse. Valitsuse sekkumine on õigustatud kui: esinevad turutõrked ja ressursside jaotus on ebaõiglane.Turutõrked: Kaupu toodetakse liiga vähe või liiga palju. Turg on tasakaalust väljas ja nõuab valitsuse sekkumist. Ümberjaotamine: ressurss suunatakse ühelt ügrupilt teisele. Muudab isikute käitumist, ning omab kulusid maksude kogumise näol.

Avaliku sektori ökonoomika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun