Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Majanduse alused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on majandus ?
  • Kuidas maksimeerida kasumit ?
  • Milline efekt majanduses domineerib ?
  • Kuidas piirkasulikkuse teooria selgitab tarbija valikuid ?
  • Millal peaks riik sekkuma majandusse ?
  • Miks valitsus sekkub majandusse ?
  • Miks see võimalik on, et SKP mõõdab nii sissetulekut kui tarbimist ?
  • Millest tulenevad erinevused riikide SKP s ?
  • Millest sõltus Robinson Crusoe heaolu ?
  • MIS ON MAJANDUSTSÜKKEL ?
  • Miks Eesti peaks inflatsiooni pidurdama ?
  • Mis on deflatsioon ?
  • Miks tegelevad riigid aktiivselt väliskaubandusega ?
 
Säutsu twitteris

I LOENG.

I OSA Mis on majandus?


Majandusteadus - on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest.
Majandusteooria - tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega
Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus ,juhtimine, majandusarvestus jne
Majandusteooria jaguneb:
  • Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit.
  • Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele.

Majanduse kolm põhiküsimust:
  • Mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota;
  • Kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota;
  • Kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidastoodetud hüvised jaotada.

Majandussüsteemid tulenevalt sellest, kuidas üks või teine majandussüsteem lahendab majanduse põhiküsimusi, samuti klassifitseeritakse majandussüsteeme.
MAJANDUSSÜSTEEMIDE LIIGID:
  • Traditsiooniline majandus
    Põhineb väikestel majandusüksustel nagu majapidamine või küla. Majandustegevust juhivad kombed ja tavad. Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal. Iga majandusüksus otsustab, mida ja kui palju toota ning kuidas toodetud hüviseid jaotada tööjõu spetsialiseerumise tase on väga mada
  • Plaanimajandus /käsimajandus
    Majandussüsteem, kus otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim ehk tsentraalne planeerija. Tavaliselt on ressursside omanikuks riik ning majanduse organiseerimise aluseks on plaanid, mis määravad, kui palju ja missugust toodangut toota ning kuidas ja kellele toodetud hüviseid jaotada.Iseloomulik on kõrvuti tootjate vabaduse piiramisega ka tarbijate vabaduse piiramine.
  • Turumajandus
    Turumajanduse korral jaotavad ressursse eraisikud, seega toimub ressursside jaotamine majapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal.Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Turult saadud hinnasignaalide alusel teevad ettevõtted otsuseid, mida toota ja missuguseid tootmistegureid kasutada.
    Pareto efektiivsus
    • Eelduseks on ressursside piiratus .
    • Efektiivne on majandus, kus: kõik ressursid on maksimaalselt kasutatud ning toodetav heaolu maksimaalne. Ning sama ajal kui soovitakse suurendada mingi kauba või teenuse hulka tuleb tootmisressursid ümber suunata ehk vähenda mingi teise kauba või teenuse hulka.

    Ressursid või tootmistegurid -on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade ja teenuste) valmistamiseks.
    Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks:füüsiline jõud;teadmised;oskused;ettevõtlikkus
    Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki loodulikke ressursse mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada:haritav maa; maavarad ;matsad; veeressursid ;kliima
    Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud vahendeid, mis on loodud varasema majandustegevuse käigus: tootmisvahendid ;tootmishooned; masinad ; seadmed ;materjalid
    Finantskapital- Finantskapital ei kujuta endast klassikalise majandusteooria kohaselt majandusressurssi
    Postivistlik ja normatiivne analüüs
    Positivistliku majandusanalüüsiga on tegemist, kui majandusteadlased kirjeldavad majandust ja konstrueerivad mudeleid , mis võimaldavad prognoosida võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas .
    Normatiivse majandusanalüüsiga on tegemist juhul kui majandusteadlased hindavad alternatiivseid majanduspoliitilisi otsuseid ning võimalikke tulusid ja kulusid , mida need otsused kaasa toovad.
    Majandusanalüüsi vahendid
    Majandusteadlased konstrueerivad mudeleid selleks, et paremini selgitada erinevaid majanduslikke muutujaid.Mudelid on lihtsustatud teooriad, mis näitavad seoseid majanduslike muutujate vahel. Mudelite abil on analüüsist võimalik välja jätta ebaolulised detailid ning keskenduda olulistele seostele. Mudeli analüüsi tulemuste kirjeldamisel ja rakendamisel on oluline meeles pidada, et mudelist tulenevad järeldused kehtivad vaid siis, kuid muud tingimused jäävad samaks ehk kehtib ceteris paribus printsiip.
    Verbaalne mudel. Kui me ütleme, et turul muutub nõutava kauba kogus pöördvõrdeliselt tema hinnaga, siis me väljendame verbaalselt lihtsat nõudlusmudelit.
    Matemaatiline mudel. Esitatud nõudlusmudeli puhul on tegemist kahe hulgaga : p (hind) ja q (kogus). Kui on olemas kaks hulka p ja q ning kui hulga p igale elemendile vastab hulga q mingi element, siis on tegemist funktsiooniga. Seega saab nõudlust väljendada funktsioonina kauba hinnast : qd= f (p), qd on tarbijate poolt nõutav kauba kogus ja p on kauba hind. Toodud funktsioon esitab kahe muutuja omavahelist seost.
    Kui on teada kauba kogused , mis vastavad mingile hinnatasemele, siis saab analüüsi vahendina kasutada tabelit.
    Parema ülevaatlikkuse huvides kasutatakse majandusteoorias sageli graafilist väljendusviisi. Kahe muutuja - hinna ja koguse seost kujutatakse kahemõõtmelises teljestikus.
    Mudel-tootmisvõimaluste kõver
    Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate kaupade või teenuste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju – kõver langeb alati paremale alla
    Alternatiivkulu printsiip- Piiratud ressursside puhul peavad majandussubjektidoma vajaduste rahuldamiseks pidevalt valima erinevate alternatiivide vahel millegi kasuks otsustamine tähendab loobumist millestki muust. Teatud toote tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste kaupade ja teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Alternatiivkulu saab defineerida kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest.

    I LOENG II OSA. Nõudlus ja Pakkumune


    Turg - tähistab mistahes institutsiooni,mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad. Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril.
    Igal turul on oma spetsiifiline struktuur,mis tähistab turu kõige olulisemaid tunnusjooni:
    • Turul osalejate arv
    • Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus
    • Turule sisenemise võimalused
    • Turul osalejate konkurentsi vormid, võime mõjutada hinda

    Turu keskne tunnusjoon on HIND. Hinnad edastavad signaale ja informatsiooniv ostjatele ja müüjatele motiveerides: tarbijat ostma tooteid ja teenuseid nii odavalt kui võimalik ja tootjat müüma tooteid ja teenuseid nii kõrge hinnaga kui võimalik.
    Nõudlus kirjeldab seost toodete ja teenuste hulga ja antud hinna vahel, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta .Nõudlust saab väljendada tabeli kujul(hind/nõutav kogus) ja graafiliselt
    Nõudlusseaduse kohaselt ostavad tarbijad rohkem, kui toote või teenuse hind langeb, ja vähem kui hind tõuseb toodete ja teenuste hind ning nõutav kogus on pöördvõrdeliselt seotud.madalama hinna korral ostavad tarbijad kaupu ja teenuseid rohkem kui kõrgema hinna puhul.
    Nõudlust kajastab terve nõudlustabel võinõudluskõver kogu oma pikkuses . Iga konkreetne punkt nõudluskõveral näitab nõutavat kogust antud hinna puhul.
    • Nõudluskõver kulgeb ülalt alla paremale, ehknõudluskõver on negatiivse tõusuga.
    • Negatiivse tõusuga kõver peegeldab alati pöördvõrdelist seost.
    • Nõudluskõvera puhul on negatiivne seos kauba hinna ja ostjate poolt nõutava koguse vahel.

    Majandusteadlased põhjendavad pöördvõrdelist seost järgmiste asjaoludega: tarbimisel leiab aset piirkasulikkuse langus toimub ühe kauba hinna suhteline muutumine teistekaupade hindade suhtes ehk asendusefekt sissetulekuefekt, kus kauba hinna tõus või langusvastavalt kas vähendab või suurendab inimese reaalsetsissetulekut.
    Nõudlust ehk nõudluskõvera nihkeid mõjutavad järgmised tegurid :
    • Tarbija ostujõu ehk sissetulekute taseme muutumine
    • Tarbija individuaalse maitse muutumine
    • Tarbija krediidisaamise võimaluste muutumine
    • Tarbijate tulevikuootuste muutumine
    • Tarbijate arvu muutumine
    • Teiste kaupade hindade muutumine – asenduskaupade puhul

    Normaalkaubad – nõudlus kasvab, kui tarbijasissetulek kasvab
    Inferioorsed (väheväärtuslikud) kaubad – sissetuleku kasvades nõudlus väheneb
    Asenduskaubad – kui ühe kauba hind tõuseb, hakkavad inimesed eelistama teist, suhteliselt odavamat, teise kauna nõudlus suureneb
    Täiendkaubad (kaupu kasutatakse tarbimisel koos) – ühe kauba hinna tõus toob kaasa teise kauba nõudluse vähenemise.
    Pakkumine on seos kauba hinna ja selle kogusevahel, mida pakkujad soovivad ja suudavad müüa .
    Pakkumisseaduse kohaselt kehtib seos, mida kõrgem on kauba hind, seda suurem on pakutav kogus ehk tegemist on võrdelise sõltuvusega.
    Majandusteadlased põhjendavad võrdelist seost kauba hinna ja pakutava koguse vahel kahe asjaoluga: kõrgema hinna puhul on tootjad huvitatud suurema koguse kauba pakkumisest, sest antud kauba hind on suhteliselt kõrgem võrreldes teiste toodetavate kaupade hindadega kasvava alternatiivkulu seadus (Law of Increasing Opportunity Cost ), mille kohaselt suudab tootja rohkem toota kõrgema hinna korral.
    Selgitus : kasvava alternatiivkulu seadus
    Kasvavad alternatiivkulud tähendavad, et ettevõte peab loobuma kasvavas koguses ühe kauba tootmisest , selleks et vabastada piisavalt ressursse täiendava ühiku teise kauba tootmiseks. Samuti võib tõlgendada, et ettevõtja peab loobuma kasvavas koguses ühest investeerimisvõimalusest, selleks, et vabastada piisavalt ressursse tema omanduses olevas ettevõttes täiendava ühiku kauba tootmiseks
    Kasvavate alternatiivkulude põhjus on et ressursidvõi tootmistegurid pole homogeensed ühe tootmisteguri kõik ühikud pole sama kvaliteediga neid ei kasutata samasuguses proportsioonis neid ei kasutata samasuguse intensiivsusega Eelõige tuleb siin välja tuua just kapitali kahanevuse seadust, mille kohaselt on iga järgneva toodanguühiku tootmine eelmisest kallimiga lisanduv ressursi ühik annab vähem täiendavat toodangut, mis toob omakorda kaasa suuremad kulud.
    Pakkumist ehk pakkumiskõvera nihkeidmõjutavad tegurid:
    • Muutused tootmistehnoloogias ressursside hindu
    • Muutused tootjate ootustes
    • Muutused krediidisaamisvõimalustes
    • Muutused pakkujate arvus turul
    • Muutused looduskeskkonnas, mis mõjutavad ressursside hindu

    TURU TASAKAAL
    Hinda, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad, nimetatakse tasakaaluhinnaks. Turg liigub tasakaaluhinna poole, kus nõutav kogus võrdub pakutava kogusega.Vastav kogus on tasakaalukogus .
    Turul võib tekkida lühiajaliselt turu puudujääk. Turu puudujääk ehk defitsiit on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse
    Graafiliselt väljendatuna jääb puudujääk nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktist allapoole
    Turu puudujäägi tingimustes ei saa ostjad soovitud kaupa ning nad on nõus ostma kaupa kõrgema hinnaga. Kui hind tõuseb, kasvab ka pakutav kogus, sest pakkujad suudavad kõrgema hinna korral kaupa rohkem pakkuda.Samal ajal väheneb ka nõutav kogus, sest tarbijad hakkavad otsima asenduskaupu. Puudujääk hakkab vähenema kuni jõuab tasakaaluhinnani.
    Turul võib tekkida lühiajaliselt ka turu ülejääk ehk liigpakkumine.
    Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. Graafiliselt väljendatuna jääb liigpakkumine nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktist kõrgemale.
    Turu ülejäägi tingimustes hakkavad need tootjad, kes ei saa hinnaga 10 eurot oma kaubast lahti, pakkuma kaupa madalama hinnaga.
    See omakorda sunnib ka teisi pakkujaid hinda alandama. Kui konkurents surub hinna alla, vähendavad tootjad pakkumist.Tarbijad hakkavad madalama hinna juures rohkem kaupu ostma. Ülejääk väheneb, kuni hind jõuab punkti E, kus nõudlus ja pakkumine lõikuvad.
    Turu tasakaal püsib nii kaua kuni turul toimivad jõud hakkavad muutma kas nõudlust või pakkumist. Graafiliselt väljendatuna tähendab see kas nõudluskõvera või pakkumiskõvera nihkumist ,mis viib uuele tasakaalupunktile, millel vastavad uus tasakaaluhind ja tasakaalukogus.
    KOKKUVÕTE: Turul toimub kaupade ja teenuste vahetamine ninghinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjateleNõudlus on seos toodete ja teenuste hulga ja antud hinna vahel, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta Pakkumine on seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida pakkujad soovivad ja suudavad müüa Hinda, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad, nimetatakse tasakaaluhinnaks ja vastavat kogust tasakaalukohuseks.

    I LOENG III OSA. Nõudluse elastsus


    Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Selle täpsustamiseks on kasutusel võetud nõudluse hinnaelastsuse mõiste. Elastsus mõõdab tarbijate kauba hinnale reageerimise tundlikkust ehk on tarbijate reageerimistundlikkuse mõõt.
    Nõudluse hinnaelastsus on defineeritud nõutava koguse protsentuaalse muutuse jagatisena kauba hinna protsentuaalsesse muutusesse.
    • Nagu eelnevad arvutused näitasid, on arvutamisel nõudluse hinnaelastsus alati negatiivne
    • Kuna hinna tõus toob kaasa nõutava koguse vähenemise
    • Kokkuleppeliselt kasutatakse elastsuse puhul absoluutväärtust

    Sõltuvalt sellest kuidas nõutav kogus reageerib hinna muutustele, eristatakse hinnaelastsuse liike:
    • Täielikult mitteelastne -Täielikult mitteelastsenõudluse puhul ei mõjuta hinnatõus nõutava koguse muutust ehk hind ei ole tarbija jaoks oluline. Elastsus = 0
    • Mitteelastne-Kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus on tegemist mitteelastse nõudlusega.Elastsus
    • Ühikuelastne-Kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus on nõudlusühikuelastne. Elastsus = 1
    • Elastne-Kauba nõudlus onelastne, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus. Elastsus >1
    • Täielikult elastne-Täielikult elastsenõudluse korral tarbivad tarbijad teatud kindlal hinnatasemel kogu kauba koguse, mida müügile pakutakse. Elastsus = lõpmatuseni

    HIND JA ETTEVÕTTE KOGUTULU
    Ettevõtte kogutulu = kauba hind x müüdud kogus
    R = p x q
    Nõudluse elastsust mõjutavad:
    •Kauba või teenuse asenduskaupade olemasolu
    •Hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus
    •Asjaolu, kui suurt osa oma sissetulekutest kauba või teenuse ostmiseks tarbija kulutab
    •Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus elastne

    II LOENG

    I OSA. Firma roll majanduses. Konkurents


    Turumajandusteooriate kohaselt on turgpeamiseks majanduselu reguleerivaks institutsiooniks, kus toimivaks regulaatoriks on konkurents Turul pakuvad samalaadseid kaupu tavaliselt mitmed ettevõtted, kes kõik omavahel konkureerivad.
    • Ettevõtted soovivad müüa oma toodangut võimalikult kallilt, kuid turul olevad tarbijad on tavaliselt hästi informeeritud ja ei ole nõus maksma kallimat hinda.

    Ettevõte on tootmisüksus, mis kasutab erinevaid tootmistegureid kaupade ja teenuste tootmiseks ja müümiseks.
    Ettevõtte eesmärk: Majandusteadlased eeldavad, et kõikide ettevõtete eesmärgiks on kasumi maksimeerimine. Maksimaalse kasumi saamisel kasutab ettevõte ressursse kõige optimaalsemalt. KASUM = TULUD –KULUD
    Kuidas maksimeerida kasumit? Konkurentsi tingimustes on ettevõte hinnavõtja , ehk ei saa mõjutada toote hinda ning sellest tulenevalt tulusid. Maksimaalne kasum saadakse kulude minimeerimisel.
    KULUD
    Püsikulu (fikseeritud ressurss) kajastab sellised firma poolt tehtavaid kulutusi tootmisteguritele, mille suurust firma antud ajaperioodil ei saa muuta.
    Püsikulud ei sõltu sellest, kui palju toodetakse. Kui toodangu maht on null, siis firma kogukulud võrduvad püsikuludega. tegevusmahu suurenemisel püsikulu tooteühiku kohta väheneb.Näiteks : rendikulu
    Muutuvkulu saab firma antud ajaperioodil muuta, vastavalt vajadusele kas suurendada või vähendada.
    Muutuvkulud sõltuvad selles, kui palju toodetakse ehk toodangu mahust. Kui toodangu maht on null, siis firmal muutuvkulusid ei ole. Muutuvkulud muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad konstantseks.Näiteks: tooraine kulu
    • Eelnevalt jooniselt on näha, et kui ettevõte alustab tegevust väikese tootmismahuga, siis ei teeni ta kasumit tulu
    • Tootmise mahu suurenedes tulu = kulu
    • Veelgi toodangu hulka suurendades tulu > kulu
    • Tootmistehnoloogia määrab kui palju on antud tootmisteguritega võimalik tootmise mahtu suurendada

    Toodangu kasvu, mis on tingitud kõigi tootmisressursside mahu suurenemisest, nimetatakse mastaabiefektiks.
    PÜSIV MASTAABIEFEKT - Toodang suureneb võrdselt sisendite mahu kasvuga.Olukord, kus tootmisressursside mahu suurendamisel 10% võrra, suureneb toodangu maht selle tulemusel samuti 10%. Sel juhul ei ole vahet, kas kaupu toodetakse suuremas ettevõttes või väiksemas ettevõttes.1 töötaja ja 1 arvuti.
    Kasvav mastaabiefekt- Toodangu maht kasvab võrreldes tootmisressursside mahu kasvuga kiiremini. Olukord, kus tootmisressursside mahtu suurendamisel 10% võrra suureneb toodangu maht selle tulemusena rohkem kui 10%.
    Kasvav mastaabiefekt on enamasti saavutatav suurema spetsialiseerumise teel.
    • Näiteks kui mingis tehases suurendatakse tööliste arvu kümnelt kahekümnele, siis iga inimese erinevate tööülesannete arv väheneb.
    • Töötajad saavad spetsialiseeruda mõnele konkreetsele tööülesandele ning viia selle sooritamine maksimaalselt efektiivseks

    Kahanev mastaabiefekt: oodangu maht suureneb vähem kui kasvab tootmisressursside maht.Olukord, kus tootmisressursside mahtu suurendatakse 10% ning toodangu maht suureneb selle tulemusel vähem kui 10%. Kahanev mastaabiefekt kaasneb kõige sagedamini seoses väga suurte ettevõtete juhtimisega juhtimine muutub kohmakaksvõivad tekkida mitmed info probleemid (info levik on kulukas ja võivad tekkida infovead.
    Milline efekt majanduses domineerib ? Majandusteadlased on leidnud, et teatud tootmiskoguseni võivad firmad reeglina kogeda kasvavat mastaabiefekti tänu suuremale spetsialiseerumisele.Mingist kogusest alates hakkab siiski domineerima kahanev mastaabiefekt, mis on seotud väga suure tootmisettevõtte keerulise juhtimisega.
    Kasumi maksimeerimine: Ettevõtetel on vajadus hoida oma (püsi) kulusid kontrolli allon oluline teada kulutusi tootmisele, nende kulutuste olemust ning tootmistegurite erinevaid kombinatsioone.
    Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldaks nelja olulist tunnust:
    • •Müüjate arv turul
    • •Müüjate poolt pakutava kauba omapära
    • •Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks
    • •Müüjate võime mõjutada hinda

    Tuntakse nelja erinevat turutüüpi:

    Täielik konkurents
    Vajalik neljatingimuse olemasolu:
    •firmade arv on suur, kuid nende tootmismaht väike ning ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest
    •firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda ei oste
    • turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast

    •kõikidel tootjatel ja tarbijatel on olemas täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon
    Monopolistlik konkurents
    •Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul
    Diferentseeritud toodang–tooted on sarnased, kuid mitte üksteist
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Majanduse alused #1 Majanduse alused #2 Majanduse alused #3 Majanduse alused #4 Majanduse alused #5 Majanduse alused #6 Majanduse alused #7 Majanduse alused #8 Majanduse alused #9 Majanduse alused #10 Majanduse alused #11 Majanduse alused #12 Majanduse alused #13 Majanduse alused #14 Majanduse alused #15 Majanduse alused #16 Majanduse alused #17 Majanduse alused #18 Majanduse alused #19 Majanduse alused #20 Majanduse alused #21 Majanduse alused #22 Majanduse alused #23 Majanduse alused #24 Majanduse alused #25 Majanduse alused #26 Majanduse alused #27 Majanduse alused #28 Majanduse alused #29 Majanduse alused #30 Majanduse alused #31 Majanduse alused #32 Majanduse alused #33 Majanduse alused #34 Majanduse alused #35 Majanduse alused #36 Majanduse alused #37 Majanduse alused #38 Majanduse alused #39 Majanduse alused #40 Majanduse alused #41 Majanduse alused #42 Majanduse alused #43 Majanduse alused #44 Majanduse alused #45 Majanduse alused #46 Majanduse alused #47 Majanduse alused #48 Majanduse alused #49 Majanduse alused #50 Majanduse alused #51 Majanduse alused #52 Majanduse alused #53 Majanduse alused #54 Majanduse alused #55 Majanduse alused #56 Majanduse alused #57 Majanduse alused #58 Majanduse alused #59 Majanduse alused #60 Majanduse alused #61 Majanduse alused #62 Majanduse alused #63 Majanduse alused #64 Majanduse alused #65 Majanduse alused #66 Majanduse alused #67 Majanduse alused #68 Majanduse alused #69 Majanduse alused #70 Majanduse alused #71 Majanduse alused #72
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 72 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tirtssu Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Terviklik konspekt kõigi teemade kohta, põhineb loengu materjalidel:Mis on majandus?Nõudlus ja pakkumine.Nõudluse elastsus.Firma roll. Konkurents.Tarbija valikud.Riigi roll. SKP.Majandustsüklid,kogupakkumine ja kogunõudlus.Tööhõive ja tööpuudus.Inflatsioon.Raha ja monetaarpoliitika.Riigieelarve ja fiskaalpoliitika.Rahvusvaheline kaubandus.Konkurentsivõime.
    Majanduse alused , Nõudlus , pakkumine , Tarbija valikud

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    82
    docx
    MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT
    15
    doc
    Majanduse mõisted
    40
    doc
    Majanduse alused
    116
    pdf
    Sissejuhatus majandusteooriasse
    58
    docx
    MAJANDUSTEOORIA
    16
    docx
    Majanduse abc
    24
    docx
    Majanduse alused põhjalik konspekt
    35
    doc
    Majanduse alused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun