Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Majanduse mõisted (4)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Majanduse mõisted


Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks.
Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega.
Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides.
Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist.
Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga.
Majanduse kolm põhiküsimust on:
  • mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota;
  • kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota;
  • kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvised jaotada.
    Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks.
    Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest.
    Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid
    Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki looduslikke ressursse
    Mittelooduslik ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid
    Finantskapital ei kujuta endast majandusressurssi!
    Traditsiooniline majandus põhineb väikestel majandusüksustel nagu majapidamine või küla. Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal.
    Plaanimajandus on majandussüsteem, kus otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim. Süsteem on iseloomulik totalitaarse režiimiga riikidele, sageli nimetatakse ka käsumajanduseks.
    Turumajanduse korral jaotavad ressursse eraisikud , seega toimub ressursside jaotamine majapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal. Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism.
    Reaalses maailmas ei ole puhtaid majandussüsteeme!
    Positivistlik majandusanalüüs - majandusteadlased konstrueerivad mudeleid, mis võimaldavad prognoosida võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas sõltuvalt erinevatest poliitilistest otsustest
    Normatiivne majandusanalüüs - majandusteadlased hindavad alternatiivseid majanduspoliitilisi otsuseid, tulusid ja kulusid , mis need otsused kaasa toovad
    Alternatiivkulu - saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest.
    Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju – kõver langeb alati paremale alla.
    Turg - institutsioon või mehhanism , mille puhul ostjad ja müüjad kontakteeruvad kaupade ja teenuste vahetamiseks. Keskne tunnusjoon on hind.
    Nõudlus - seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida ostajad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil osta
    Nõudlusseaduse kohaselt ostavad tarbijad rohkem, kui toote või teenuse hind langeb, ja vähem kui hind tõuseb – seega on toodete ja teenuste hind ning nõutav kogus pöördvõrdeliselt seotud.
    Nõudluskõveral negatiivne tõus näitab, et tarbijad soovivad ja suudavad madalamate hindad korral osta suuremaid koguseid.
    Turu puudujääk - olukord, mille puhul nõutav kaubakogus ületab pakutava kauba koguse antud hinna puhul
    Asendusefekt - olukord, kus toode muutub teiste sarnaste kaupadega võrreldes odavamaks ning tarbija ostab seda toodet rohkem ehk asendab odavama tootega teisi, kallimaid tooteid.
    Sissetulekuefekt - olukord, kus pärast kauba hinna langemist saab tarbija sama sissetuleku juures seda kaupa rohkem osta.
    Nõudlust (nõudluskõvera nihkeid) mõjutavad tegurid :
    • Kauba hinna muutumine
    • Tarbija individuaalse maitse muutumine
    • Tarbija ostujõu ehk sissetulekute taseme muutumine
    • Tarbija krediidisaamise võimaluste muutumine
    • Tarbijate tulevikuootuste muutumine
    • Tarbijate arvu muutumine
    • Teiste kaupade hindade muutumine

    Pakkumine - seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida müüjad soovivad ja suudavad müüa antud hinna puhul. Pakkumisseaduse kohaselt pakutakse suuremat kogust kui toote või teenuse hind tõuseb ning väiksemat kogust kui hind langeb.
    Pakkumiskõver positiive tõusuga tähendab, et kõrgemate hindade korral soovivad ja suudavad tootjat pakkuda suuremat kogust kaupu ja teenuseid
    Ülepakkumine - olukord, mille puhul pakutav kaubakogus ületab nõutava kauba koguse antud hinna puhul
    Pakkumist mõjutavad tegurid:
    • Muutused toote hinnas
    • Muutused tootmistehnoloogias
    • Muutused looduskeskkonnas, mis mõjutavad ressursside hindu
    • Muutused ootustes
    • Muutused krediidisaamisvõimalustes
    • Muutused pakkujate arvus turul
    Kõverate ristumispunkt nõudluskõvera ja pakkumiskõvera kujutamisel ühel graafikul kujutab turu tasakaalu. Turu tasakaalu puhul puuduvad turul jõud, mis muutusi esile kutsuksid.
    Tasakaaluhind on hind, mille juures nõutav toote kogus ja pakutav kogus on võrdsed.
    Tasakaalukogus on selle hinna puhul nõutav ja pakutav kogus.
    Elastsus = nõutava koguse protsentuaalne muutus / hinna protsentuaalne muutus
    Nõudluse hinnaelastsus on defineeritud nõutava koguse protsentuaalse muutuse jagatisena kauba hinna protsentuaalsesse muutusesse.
    Nõudlus on elastne, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus ehk elastsuse väärtus on suurem kui 1.
    Nõudlus on mitteelastne , kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus ehk elastsuse väärtus on väiksem kui 1.
    Nõudlus on ühikuelastne, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus ehk hinnaelastsuse väärtus võrdub 1 –ga.
    Nõudluse hinnaelastsus on oluline kauba müüjate jaoks, sest kehtib seos nõudluse elastsuse ja kauba müügist saadava tulu vahel.
    R - tulu suurus; p - kaubaühiku hind; Q - müüdud kogus

    R = pQ


    Kui elastsus >1, on nõudlus elastne ehk hinnamuutuste suhtes tundlik ning hinna tõus vähendab kogutulu . Nõudluskõver on lame (väikse tõusuga)
    Kui elastsus = 1, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks.
    Kui elastsus , on nõudlus mitteelastne ning hinna tõus suurendab kogutulu. Nõudluskõver on järsk (suure tõusuga)
    Nõudluse elastsust mõjutavad:
    • kauba või teenuse asenduskaupade olemasolu
    • hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus
    • kui suurt osa sissetulekutest kauba või teenuse ostmiseks kulutatakse

    Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus elastne.
    Pakkumise hinnaelastsus mõõdab seda, kuidas reageerivad hinna muutusele kauba pakkujad .
    Elastsus = kauba pakutava koguse protsentuaalne muutus / kauba hinna protsentuaalne muutus
    Analoogselt nõudlusega :
    • Elastsus . Pakutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus.
    • Elastsus = 1, pakkumine on ühikuelastne. Pakutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus
    • Elastsus > 1, pakkumine on elastne. Pakutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus.

    Pakkumise hinnaelastsust mõjutavad
          • hinnamuutusega kohanemise aeg
          • kauba tootmise alternatiivide olemasolu

    Maksimumhind on valitsuse poolt määratud kõrgeim hind, mida antud tootele või teenusele kehtestada võib. Eestis on kõige enam kasutatavaks maksimumhinnaks elamispinna üüri piirmäär.
    Miinimumhind on seadusega kehtestatud madalaim hind, mis viib enamasti turu ülejäägile. Eestis soovitatakse miinimumhinda kasutada põllumajanduses, tagamaks põllumeestele sissetulekute osas suuremat kindlustunnet .
    KASUM = TULUD – KULUD
    Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldaks nelja olulist tunnust:
    • Müüjate arv turul
    • Müüjata poolt pakutava kauba omapära
    • Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks
    • Müüjate võime mõjutada hinda

    Neli erinevat turutüüpi:
  • täielik konkurents
  • monopol
  • monopolistlik
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Majanduse mõisted #1 Majanduse mõisted #2 Majanduse mõisted #3 Majanduse mõisted #4 Majanduse mõisted #5 Majanduse mõisted #6 Majanduse mõisted #7 Majanduse mõisted #8 Majanduse mõisted #9 Majanduse mõisted #10 Majanduse mõisted #11 Majanduse mõisted #12 Majanduse mõisted #13 Majanduse mõisted #14 Majanduse mõisted #15
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 327 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sikis Õppematerjali autor

    Mõisted

    majandusteadus, mikroökonoomika uurimisobjektiks, inimressurss, plaanimajandus, positivistlik majandusanalüüs, normatiivne majandusanalüüs, alternatiivkulu, turg, turu puudujääk, asendusefekt, sissetulekuefekt, ülepakkumine, tasakaaluhind, nõudluse hinnaelastsus, nõudlus, nõudlus, nõudluse hinnaelastsus, nõudluskõver, nõudluskõver, esmatarbekaupade nõudlus, maksimumhind, firmade arv, monopol, seaduslikud piirangud, diferentseeritud toodang, oligopol, kartell, hinnaliider, avalik sektor, avalik sektor, konkurentsitus, välistamatus, heaoluökonoomika, tootmisvõimaluste kõver, turutõrked, avalikud kaubad, välismõjud, mittetäielikud turud, informatsioonitõrked, paternalism, sisemajanduse koguprodukt, sisemajanduse koguprodukt, nominaalne skp, reaalne skp, rahvuslik kogutoodang, eksport, varimajandus, varimajandust, kogunõudlus, kogupakkumine, investeerimine, tööealine elanikkond, tööjõud, töötusemäär, tööpuudus, tööpuudus, struktuurne tööpuudus, tsükliline tööpuudus, inflatsioon, tarbijahinnaindeks, tootjahinnaindeks, autonoomne tarbimine, pakkumisinflatsioon, nõudlusinflatsioon, phillipsi kõver, rahaagregaat, kohustuslik reservinõue, rahapoliitika, ekspansiivne rahapoliitika, diskontomäär, valitsuse deposiidid, import, eksport, kaubandusbilanss negatiivne, loomulikeks kaubanduspiiranguteks, makroökonoomika keskpunktis, maksud sissetulekutelt, maksukandja, riigieelarve, fiskaalpoliitika, fiskaalpoliitika, fiskaalpoliitika, kuluekvivalentsus, otsesed maksud, tulumaks, aktsiiside puhul

    Kommentaarid (4)

    everleigh profiilipilt
    everleigh: Super hea materjal! Leidsin mida mul vaja oli. Aitäh!
    16:39 15-12-2011
    bixxol profiilipilt
    bixxol: Asjalikud ja kokkuvõtlikud. Soovitan !
    19:48 06-06-2011
    mariekva profiilipilt
    Marie Kõvask: väga kasulik ja inforohke materjal:)
    13:10 04-08-2010


    Sarnased materjalid

    72
    docx
    Majanduse alused
    82
    docx
    MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT
    40
    doc
    Majanduse alused
    38
    docx
    Majanduse mõisted
    16
    docx
    Majanduse abc
    16
    docx
    Majanduse mõisted
    36
    docx
    Majandus
    35
    doc
    Majanduse alused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun