Majanduse mõisted (4)

4 HEA

Majanduse mõisted

Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks.
Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega.
Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides.
Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist.
Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga.
Majanduse kolm põhiküsimust on:

mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota;

kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota;

kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvised jaotada.
Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks.
Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest.
Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid
Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki looduslikke ressursse
Mittelooduslik ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid
Finantskapital ei kujuta endast majandusressurssi!
Traditsiooniline majandus põhineb väikestel majandusüksustel nagu majapidamine või küla. Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal.
Plaanimajandus on majandussüsteem, kus otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim. Süsteem on iseloomulik totalitaarse režiimiga riikidele, sageli nimetatakse ka käsumajanduseks.
Turumajanduse korral jaotavad ressursse eraisikud , seega toimub ressursside jaotamine majapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal. Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism.
Reaalses maailmas ei ole puhtaid majandussüsteeme!
Positivistlik majandusanalüüs - majandusteadlased konstrueerivad mudeleid, mis võimaldavad prognoosida võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas sõltuvalt erinevatest poliitilistest otsustest
Normatiivne majandusanalüüs - majandusteadlased hindavad alternatiivseid majanduspoliitilisi otsuseid, tulusid ja kulusid , mis need otsused kaasa toovad
Alternatiivkulu - saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest.
Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju – kõver langeb alati paremale alla.
Turg - institutsioon või mehhanism , mille puhul ostjad ja müüjad kontakteeruvad kaupade ja teenuste vahetamiseks. Keskne tunnusjoon on hind.
Nõudlus - seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida ostajad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil osta
Nõudlusseaduse kohaselt ostavad tarbijad rohkem, kui toote või teenuse hind langeb, ja vähem kui hind tõuseb – seega on toodete ja teenuste hind ning nõutav kogus pöördvõrdeliselt seotud.
Nõudluskõveral negatiivne tõus näitab, et tarbijad soovivad ja suudavad madalamate hindad korral osta suuremaid koguseid.
Turu puudujääk - olukord, mille puhul nõutav kaubakogus ületab pakutava kauba koguse antud hinna puhul
Asendusefekt - olukord, kus toode muutub teiste sarnaste kaupadega võrreldes odavamaks ning tarbija ostab seda toodet rohkem ehk asendab odavama tootega teisi, kallimaid tooteid.
Sissetulekuefekt - olukord, kus pärast kauba hinna langemist saab tarbija sama sissetuleku juures seda kaupa rohkem osta.
Nõudlust (nõudluskõvera nihkeid) mõjutavad tegurid :

Kauba hinna muutumine
Tarbija individuaalse maitse muutumine
Tarbija ostujõu ehk sissetulekute taseme muutumine
Tarbija krediidisaamise võimaluste muutumine
Tarbijate tulevikuootuste muutumine
Tarbijate arvu muutumine
Teiste kaupade hindade muutumine

Pakkumine - seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida müüjad soovivad ja suudavad müüa antud hinna puhul. Pakkumisseaduse kohaselt pakutakse suuremat kogust kui toote või teenuse hind tõuseb ning väiksemat kogust kui hind langeb.
Pakkumiskõver positiive tõusuga tähendab, et kõrgemate hindade korral soovivad ja suudavad tootjat pakkuda suuremat kogust kaupu ja teenuseid
Ülepakkumine - olukord, mille puhul pakutav kaubakogus ületab nõutava kauba koguse antud hinna puhul
Pakkumist mõjutavad tegurid:

Muutused toote hinnas
Muutused tootmistehnoloogias
Muutused looduskeskkonnas, mis mõjutavad ressursside hindu
Muutused ootustes
Muutused krediidisaamisvõimalustes
Muutused pakkujate arvus turul

Kõverate ristumispunkt nõudluskõvera ja pakkumiskõvera kujutamisel ühel graafikul kujutab turu tasakaalu. Turu tasakaalu puhul puuduvad turul jõud, mis muutusi esile kutsuksid.
Tasakaaluhind on hind, mille juures nõutav toote kogus ja pakutav kogus on võrdsed.
Tasakaalukogus on selle hinna puhul nõutav ja pakutav kogus.
Elastsus = nõutava koguse protsentuaalne muutus / hinna protsentuaalne muutus
Nõudluse hinnaelastsus on defineeritud nõutava koguse protsentuaalse muutuse jagatisena kauba hinna protsentuaalsesse muutusesse.
Nõudlus on elastne, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus ehk elastsuse väärtus on suurem kui 1.
Nõudlus on mitteelastne , kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus ehk elastsuse väärtus on väiksem kui 1.
Nõudlus on ühikuelastne, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus ehk hinnaelastsuse väärtus võrdub 1 –ga.
Nõudluse hinnaelastsus on oluline kauba müüjate jaoks, sest kehtib seos nõudluse elastsuse ja kauba müügist saadava tulu vahel.
R - tulu suurus; p - kaubaühiku hind; Q - müüdud kogus

R = pQ

Kui elastsus >1, on nõudlus elastne ehk hinnamuutuste suhtes tundlik ning hinna tõus vähendab kogutulu . Nõudluskõver on lame (väikse tõusuga)
Kui elastsus = 1, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks.
Kui elastsus , on nõudlus mitteelastne ning hinna tõus suurendab kogutulu. Nõudluskõver on järsk (suure tõusuga)
Nõudluse elastsust mõjutavad:

kauba või teenuse asenduskaupade olemasolu
hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus
kui suurt osa sissetulekutest kauba või teenuse ostmiseks kulutatakse

Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus elastne.
Pakkumise hinnaelastsus mõõdab seda, kuidas reageerivad hinna muutusele kauba pakkujad .
Elastsus = kauba pakutava koguse protsentuaalne muutus / kauba hinna protsentuaalne muutus
Analoogselt nõudlusega :

Elastsus . Pakutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus.
Elastsus = 1, pakkumine on ühikuelastne. Pakutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus
Elastsus > 1, pakkumine on elastne. Pakutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus.

Pakkumise hinnaelastsust mõjutavad

hinnamuutusega kohanemise aeg
kauba tootmise alternatiivide olemasolu

Maksimumhind on valitsuse poolt määratud kõrgeim hind, mida antud tootele või teenusele kehtestada võib. Eestis on kõige enam kasutatavaks maksimumhinnaks elamispinna üüri piirmäär.
Miinimumhind on seadusega kehtestatud madalaim hind, mis viib enamasti turu ülejäägile. Eestis soovitatakse miinimumhinda kasutada põllumajanduses, tagamaks põllumeestele sissetulekute osas suuremat kindlustunnet .
KASUM = TULUD – KULUD
Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldaks nelja olulist tunnust:

Müüjate arv turul
Müüjata poolt pakutava kauba omapära
Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks
Müüjate võime mõjutada hinda

Neli erinevat turutüüpi:

täielik konkurents

monopol

monopolistlik konkurents

oligopol
Täielik konkurents:

firmade arv on suur, kuid nende tootmismaht väike ning ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest

Firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda ei osteta

turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast

kõikidel tootjatel ja tarbijatel on olemas täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon
Täieliku konkurentsi turul tegutsev ettevõte ei saa mõjutada hinda, on võimalik mõjutada ainult kauba kogust. Ideaalset täielikku konkurentsi on väga vähe: põllumajandus - kartul , kalandus
Monopol on turu struktuur, kus kaupu toodab ja müüb üksainus firma.
Monopoli tekkepõhjused:

Mastaabiökonoomia. Kui üks firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga , kui seda teeksid kaks või rohkem firmat , on tegemist loomuliku monopoliga.

Sisenemisbarjäärid, mis takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. Seaduslikud piirangud – patendid , majanduslikud piirangud – firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada

kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus)
Monopol on hinnakujundaja – ta saab hinda mõjutada, kuna on toote ainus müüja. Nõudluskõver negatiivse tõusuga: hinna muutus toob kaasa nõutava koguse muutuse.
Monopolistlik konkurents

Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul

Diferentseeritud toodang – tooted on sarnased, kuid mitte üksteist täielikult asendavad (erinevad seebisordid)

Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse siseneda
Suudab hinda mõjutada teatud piires. Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamile.
Oligopol – turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastiku sõltuvad. Kuna oligopol hõlmab väikest arvu firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit.
Oligopol tekib:

mastaabiefekt. Mõnes tootmisharus saavutatakse kõige madalamad kulud ainult siis, kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt

sisenemisbarjäärid. Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega, mille toodangut tarbijad seni on aktsepteerinud. Seaduslikud piirangud – patent .
Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. ( kohv, suhkur, nafta )
Hinnaliider on oligopoolse haru firma, mille poolt kehtestatud hinna teised firmad omaks võtavad (vaikiv kollusioon)
Ideaalne on täieliku konkurentsi turg. Kui turg ei toimi, muutub oluliseks valitsuse sekkumine.
Konkurentsi reguleerivad seadused:

reguleeritakse turujõu kuritarvitamist nõrgemate konkurentide suhtes
tootjate vahelisi kokkuleppeid
ettevõtete ühinemisi ja ülevõtmisi

Avalik sektor - valitsuse tegevus ja selle tagajärg. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaülekannetega. Valitsus mõjutab majandust kontrollifunktsiooni kaudu, mida ta teostab raha- ja fiskaalpoliitikat kasutades.
Wagneri seadus: koos riigi arenguga ehk majanduskasvuga on kalduvus kasvada ka riigikuludel, seda nii absoluutväärtuses kui ka suhtena kogu majandusse.
Majanduskasvu teooriad viitavad sellele, et majanduspoliitika ja riigi sekkumine võivad mõjutada majanduskasvu, samas ei saa üheselt väita, kuidas riigi sekkumine majandusse majanduskasvu mõjutab.
Avaliku sektori ülesanded riigieelarve seisukohalt:

Traditsioonilised riigi ülesanded, kuhu kuuluvad riigivalitsemine , õiguskaitse, turvalisus ja riigikaitse
Riigi heaoluülesanded, kuhu kuuluvad haridus , teadus, kultuur, sotsiaalhoolekanne ja tervishoid
Riigi keskkonna tagamise ülesanded, kuhu kuuluvad keskkond, transport, elamupoliitika
Riigi majanduslikud ülesanded, kuhu kuuluvad põllumajandus, tööstus, tööturg

valitsuse kolme liiki kulutused:

kaupade ja teenuste ostmine

maksuülekanded

intressimaksed
Klassikalise majandusteooria pooldajad :

avaliku sektori kulutuste madal tase
efektiivne maksude kogumine
madalad maksumäärad
kõrged maksud vähendavad inimeste majanduslikku aktiivsust, seega ka tööjõu pakkumist ja soovi investeerida, mis omakorda pidurdab majanduskasvu
Pehme majanduspoliitika pooldajad:

suuremad avaliku sektori kulutused
kõrgem maksukoormus
on võimalik vähendada ebavõrdsust ja kiirendada majanduskasvu. Ümberjaotuspoliitika kaudu väheneb ebavõrdsus. Täiendavad ressursid võimaldavad vaestel näiteks omandada haridust, leida parem töö, koguda vara, investeerida jne. saada produktiivsemateks ühiskonna liikmeteks
Avaliku kauba omadused:
konkurentsitus - kauba tootmiseks on kulutused juba tehtud, siis täiendava tarbija lisandumine ei too kaasa täiendavaid kulusid
välistamatus - Kui avalik kaup on toodetud ja keegi seda kaupa juba tarbib, siis ei ole võimalik takistada kellelgi teisel selle kauba tarbimist
Inimeste soovimatust maksta vabatahtlikult üldkasutatavate teenuste eest nimetatakse priisõidu probleemiks (free rider problem)
Miks valitsus sekkub majandusse:

Turg ei tule endaga toime.

Tulude ebaühtlane jaotus

Ebaefektiivsed otsused tarbija poolt
Heaoluökonoomika - normatiivne majandusteaduse haru, mille raames uuritakse, kuidas majandustegevus peaks olema korraldatud ning mis püüab anda soovitusi , mida tuleks toota, kuidas peaks tootmine olema organiseeritud ja sissetulekud jaotatud, et heaolu oleks maksimaalne.
Tootmisvõimaluste kõver on graafik , mis näitab toodangu hulka, mida on võimalik antud ressurssidega toota.
Heaoluökonoomika põhiteoreem: kui tootjad ja tarbijad käituvad nagu tõelised konkurendid, st ostjad püüavad osta võimalikult odavalt ja müüjad müüa võimalikult kallilt, kui on olemas turud ning majandusagendid valdavad täielikku informatsiooni, siis on nendel turgudel esinev tasakaal Pareto- efektiivne ehk ei saa parandada kellegi heaolu ilma kellegi teise heaolu vähendamata.
Pareto- efektiivne majandus ei ütle midagi selle kohta, kas ressursid on jaotatud õiglaselt!
Heaoluökonoomika teine teoreem - kui ühiskonnale ei meeldi turu loodud jaotus, ei tarvitse ühiskonnal konkurentsituru mehhanismist loobuda, vaid esialgne rikkus tuleb ümber jaotada ja lastes seejärel toimida turumehhanismil. Ümberjaotamine toimub maksude ja toetuste kaudu.
Pareto-efektiivne ressursside jaotus tekib konkurentsiturul ainult täieliku konkurentsi tingimustes, mis eeldab, et:

turul on suur hulk tarbijaid ja müüjaid, kuid neist ükski ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest

turuosalised on kõik hinnavõtjad, kes maksimeerivad oma kasusid (rahulolu) ning igal turul tekib turuhind , mille puhul nõutud kauba kogus võrdub pakutud kauba kogusega.

turul puuduvad sisenemisbarjäärid, miski ei takista turule tulemast ega sealt lahkumast

kõikidel tarbijatel ja müüjatel on olemas täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon turul toimiva kohta
Turutõrked - turumehhanism ei taga Pareto- efektiivset ressursside paigutust:

konkurentsitõrked - Selleks, et turg toimiks, peab valitsema konkurents. Konkurentsi puudus võib olla tingitud sellest, et turule on raske siseneda.

avalikud kaubad - Tegelikus elus on kaupu, millel ei teki turuhinda. See on põhjuseks miks mõnda kaupa kas turg ei taha üldse toota või toodab nende kaupade eriliste omaduste tõttu ebapiisaval hulgal.

välismõjud - üks firma tekitab teistele firmadele kulu, kuid jätab selle kompenseerimata. Samuti võib üks firma tekitada teistele firmadele kasu, kuid ei saa selle eest kompensatsiooni .

mittetäielikud turud - mittetäielikud (puudulikud) turud. Kui eraturud ei suuda kaupa või teenust pakkuda, kuigi selle pakkumise kulu on väiksem kui tarbijad on nõus maksma, esineb turutõrge.

informatsioonitõrked - üheks põhjuseks, miks valitsused sekkuvad on tarbijate käsutuses oleva informatsiooni puudulikkus ning arvamus, et turg ise pakub liiga vähe informatsiooni.

tööpuudus ja teised makroökonoomilised häired - enamik majandusteadlasi peab kõrget tööpuudust esmaseks sümptomiks, mis näitab, et konkurentsiturul on midagi korrast ära, seega on vajalik valitsuse sekkumine.

paternalism - kartus, et teatud kaupade tarbimisel võib üksikisik mitte toimida oma huvidele vastavalt ja võtab vastu endale kahjulikke otsuseid, toob kaasa valitsuse sekkumise.
Negatiivsete välismõjude korral valitsuse võimalused mõjutada turgu välismõjude esinemisel:

trahvid ja maksud

kulutuste doteerimine negatiivsete välismõjude vastu

regulatsioonide kehtestamine ühe grupi poolt teisele avaldatavate välismõjude piiramiseks

välismõjude leevendamine seaduslikult eelkõige tugeva omandiõiguse kaudu
Sisemajanduse koguprodukt - riigi territooriumil aasta jooksul toodetud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma
Sisemajanduse koguprodukt - kõige parem näitaja selle kohta, kui hästi majandus toimib.
Nominaalne SKP – jooksvates hindades (kindla aasta näitaja, näit. 2005)
Reaalne SKP – püsivates hindades
SKP deflaator - annab informatsiooni, kuidas muutub majanduses üldine hinnatase
SKP deflaator = nominaalne SKP /reaalne SKP x 100
Rahvuslik kogutoodang - riigi residentide poolt toodetud kogutoodang ehk lisaks riigi territooriumil toodetule lisandub välismaal teenitud tulu kodumaiste tootmistegurite kasutamisest (ja loomulikult vähendatakse tulu, mis teeniti riigi territooriumil välismaiste tootmistegurite kasutamisest)
Sisemajanduse koguprodukt Y
SKP tulumeetodil
SKP kulumeetodil
SKP kogutoodangu meetodil
(sissetulekute meetod)
(tarbimise meetod)
(tootmise meetod)
palgad
(era) tarbimiskulud C
lisandväärtused
rendid
investeeringud I
põllumajanduses
intressid
valitsuse kulutused G
tööstuses
kasumid
puhaseksport (X-M)
teeninduses
amortisatsioon
eksport - import
valitsussektoris
kaudsed maksud
e. tooraine
netomaksud toodetele
-dotatsioonid

Y=C+I+G+(X-M)
SKP=tulu+(tulu-tooraine)+(tulu-tooraine)+...jne
Varimajandus - majandustegevus, mida ametlik majandusstatistika ei kajasta
Varimajandust on kolme liiki:

illegaalne tegevus – prostitutsioon ja muud kriminaalsed tegevusalad,
maksude vältimiseks väljaspool arvepidamist tehtav töö.
töötamine ilma vajaliku loata illegaalsete välismaalaste puhul

SKP elaniku kohta (per capita ) – kasutatakse erinevate riikide võrdlemiseks, saadakse kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga
Äritsükkel ehk majandustsükkel - kogutoodangu mahu perioodiline kõikumine
Potentsiaalne toodang - toodangu maht, mida on võimalik saada tootmistegurite (kapital, töö) maksimaalsel ärakasutamisel
Kogunõudlus - reaalne kogutoodangu kogus, mida majapidamised, firmad, valitsus ja välismaalased soovivad ja on võimelised ostma igal antud hinnatasemel. Kui hinnatase tõuseb, siis kogutoodangu nõutav kogus väheneb ja vastupidi.
Kogupakkumine - sisemajanduse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel, ehk ettevõtete ja majapidamiste poolt antud hinnataseme juures pakutud kaupade koguhulk
Investeerimine - uue kapitali tootmine ja akumuleerimine jooksva perioodi kapitalihõive säilitamiseks või suurendamiseks
Tööealine elanikkond - inimesed alates 16. eluaastast kuni pensionieani
Tööjõud - kõik töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Kui inimene lõpetab aktiivse tööotsimise, siis ei loeta teda tööjõu hulka.
L = E + U L-tööjõud, E-hõivatud, U-töötud
Tööhõivemäär (employment-to-popupation ratio ) on protsentides väljendatud suhtarv , mis saadakse, kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga.
Töötusemäär on protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui töötute inimeste arv jagatakse tööjõuga.
u = U/L x 100 %
Tööpuudus väljendab seda osa tööjõust, kes soovivad töötada, kuid ei suuda leida sobivat tööd
Isik on töötu, kui ta
a) ei töötanud kogu arvestusnädala jooksul
b) on aktiivselt tööd otsinud eelneva nelja nädala jooksul
c) on võimeline kohe tööle asuma
Isikud, kes ei vasta märgitud kolmele tingimusele, ei ole töötud ja seega ei kuulu tööjõu hulka.
Tööpuudus on vabatahtlik, kui inimesed võiksid kiiresti leida tööd, kuid nad otsivad parema palga ja tingimustega tööd.
Tööpuudus on mittevabatahtlik, kui inimesed on kaotanud töö, kuid nad tahavad ja on võimelised tegema tööd isegi palga eest, mis on madalam kui antud oskustega oleks võimalik saada.
Tööpuuduse liigid:

Friktsionaalne ehk siirdetööpuudus - ajutine töötaolek seoses töökoha vahetusega või sobivama töökoha otsinguga
Struktuurne tööpuudus - majanduse struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mittevastavus tööjõu pakkumisele.
Tsükliline tööpuudus - esineb majanduse langusfaasis , kui osaliselt koormatud tootmisvõimaluste tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam
Hooajaline (sesoonne) tööpuudus - tööjõu nõudluse või pakkumise muutumine kalendriaasta jooksul
Varjatud tööpuudus – töötajate piirtootlikkus on null või negatiivne

Kui tööjõuturg on tasakaalus, siis on tegemist töötuse loomuliku määraga e täistööhõivega.
Tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta.
Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest.
Tööturg on tasakaalus, kui tööjõu pakkumine ja tööjõu nõudlus on ühesuurused.
Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus, mida põhjustavad kasvanud tootmiskulud või liignõudlus antud pakkumistaseme suhtes. Inflatsiooni tulemusena väheneb kindla suurusega rahasumma ostujõud.
Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse:

Tarbijahinnaindeksit THI, mis näitab nende tarbekaupade ja teenuste fikseeritud ostukorvi kaalutud keskmist hinda, mida on tarbinud antud majanduses kodumajapidamised
Tootjahinnaindeksit, mis väljendab tootmisressursside eest makstud hinda, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt ostnud
SKP deflaatorit – kogutoodangu hinnataseme indeksit või SKP komponentide keskmist hinda
Tarbijahinnaindeks - näitab keskmise tarbija ostukorvi hinna tõusu mingil ajaperioodil.
Tootjahinnaindeks - tootmisressursside eest makstud hind, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt ostnud
Autonoomne tarbimine - tarbimine elatusmiinimumi tasemel, eksisteerib nulliga võrduva kasutatava tulu puhul. Autonoomne tarbimine ei muutu kui kasutatav tulu muutub.
Indutseeritud tarbimine muutub, kui kasutatav tulu muutub.
Pakkumisinflatsioon - põhjuseks on tootmiskulude tõus, mis on seotud pakkumisepoolse survega toodangu või tootmistegurite turgudelt.
Nõudlusinflatsioon - põhjuseks on liignõudlus, mis viib turul hinnataseme üles. Nõudlusinflatsiooni võib põhjustada ka fiskaalpoliitika , mis suurendab avaliku sektori kulutusi või vähendab makse ning rahapoliitika , mis suurendab rahapakkumist ja alandab intressimäära, kutsudes esile suuremaid investeeringuid.
Phillipsi kõver - on kindel seos töötuse määra ja palgamäärade vahel ja umbes 5,5 %-line tööpuudus hoiab palgataseme paigal. Töötuse määra suurenedes palgatõusu protsent väheneb, st töötust saab vähendada ainult kõrgema inflatsiooni hinnaga ja inflatsiooni saab vähendada töötuse määra suurenemise hinnaga
Kui inflatsioon on täielikult prognoositud, siis on selle kahju tühine – igal juhul väiksem, kui inflatsioonist vabanemiseks rakendatud ettekavatsetud majanduslanguse tagajärjed. Probleemiks on, et inflatsiooni ei õnnestu täpselt prognoosida.
Kui inflatsioon tõuseb üle majanduse arengut stimuleeriva piiri, siis tuleb seda pidurdada . Majanduse arengut stimuleerivaks inflatsioonitempoks loetakse 2-4% -list aasta keskmist hinnatõusu.
Raha funktsioonid on

maksevahend ,
vahetusvahend,
väärtuse mõõt,
akumulatsioonivahend ehk väärtuse koguja.

Likviidsus väljendab seda, kui kiiresti saab mingi vara täielikult konverteerida sularahaks.
Rahaagregaat - raha hulga kindlaksmääramiseks. Erinevad üksteisest põhiliselt likviidsuse poolest.

M1 = sularaha majanduses + nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved pankades
M2 = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused kroonides + valuutahoiused
Raha nõudlus:

Äritehingute nõudlus
Ettevaatusnõudlus
Spekulatiivne nõudlus

Kohustuslik reservinõue - protsentuaalne osa hoiustest, mida kommertspangad on kohustatud hoidma deposiitidena
Rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu.
Ekspansiivne rahapoliitika - poliitika, mille eesmärgiks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust
Kitsendav rahapoliitika - poliitika, mille eesmärgiks on vähendada rahapakkumist ja majanduse “ülekuumenemist”, pidurdada kogunõudlust.
Kitsendav rahapoliitika

Ekspansiivne rahapoliitika
Rahapakkumine väheneb
Rahapakkumine suureneb
Intressimäär tõuseb
Intressimäär alaneb
Planeeritud investeeringud vähenevad
Planeeritud investeeringud suurenevad
Kogunõudlus väheneb
Kogunõudlus suureneb
Inflatsioon aeglustub
Sisemajanduse koguprodukt suureneb
Rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine on keskpanga ülesanne.
Rahapoliitika eesmärgid:

hindade stabiilsus

majanduskasv

kõrge tööhõive

finantsturgude stabiilsus

intressimäära stabiilsus

välisvaluuta reservide stabiilsus
Rahapoliitika teostamise vahendid:

Vabaturu operatsioonid - keskpank ostab või müüb riigi võlakirju. Kui keskpank müüb võlakirju, siis kommertspankade reservid vähenevad, seega raha pakkumine väheneb. Kui keskpank ostab valitsuse võlakirju, siis raha pakkumine suureneb. Selle tulemusena võlakirjade hinnad tõusevad ja intressimäärad langevad.
Diskontomäär - intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank tahab suurendada raha massi, siis ta alandab diskontomäära, mille tulemusel kommertspangad võtavad keskpangast rohkem laenu. Rahahulga kasv alandab üldist intressimäära riigi majanduses.
Kohustusliku reservi nõue - see osa kommertspankade reservidest, mida nad on kohustatud hoidma keskpangas. Rahapakkumise suurendamiseks võib keskpank reservikohusust vähendada ehk kommertspankadel tekivad lisareservid raha väljalaenamiseks.
Valitsuse deposiidid – valitsuse vabad rahalised vahendid keskpangas, rahapakkumise suurendamiseks kannab keskpank deposiidid üle kommertspankadesse
Valuuta ost ja müük - kui keskpank soovib ära hoida valuutakursi kõikumisi, siis ta saab seda teha, ostes või müües välisvaluutat. Seda poliitikat ei saa teostada valuutakomitee süsteemi korral, kus kodumaise valuuta hulk peab vastama riigi välisvaluuta reservide suurusele.

Eesti rahasüsteem on valuutakomitee tüüpi, seega on Eesti Pangal keskpangana oluliselt vähem võimalusi rahapoliitika teostamiseks.
Keskpank

Valuutakomitee
Pakub sularaha ja hoiuseid
Pakub ainult sularaha
Fikseeritud või ujuv vahetuskurss
Fikseeritud vahetuskurss reservvaluuta suhtes
Muutuvad välisvaluutareservid
100 % välisvaluuta reservid
Piiratud konverteeritavus
Täielik konverteeritavus
Situatsioonikohane rahapoliitika
Reeglitel põhinev rahapoliitika
Viimase instantsi laenuandja
Ei ole viimase instantsi laenuandja
Sageli reguleerib kommertspankade tegevust
Ei reguleeri kommertspankade tegevust
Läbipaistmatu
Läbipaistev
Politiseeritud
Kaitstud poliitilise surve eest
Madal usaldatavus
Suur usaldatavus
Võib tekitada inflatsiooni
Ei saa tekitada inflatsiooni
Saab rahastada valitsuse kulutusi
Ei saa rahastada valitsuse kulutusi
Vajab eeltingimusi rahareformiks
Ei vaja eeltingimusi rahareformiks
Aeglane rahareform
Kiire rahareform
rahamass: riigi majanduses ringleva raha hulk
laenumaht: riigiasutuste, ettevõtete ja eraisikute laenukohustuste kogumaht
intressitase: laenu- ja hoiuseintresside keskmine tase mingil vaadeldaval perioodil
vahetuskurss: ühe valuuta hind väljendatuna teises valuutas
import - kaupade ja teenuste ostmine välismaalt
eksport - kaupade ja teenuste müük välismaale
Kaubandusbilanss = eksport – import
kaubandusbilanss negatiivne ehk defitsiidis - kui riik impordib rohkem, kui ekspordib
kaubandusbilanss ülejäägiga - kui riik ekspordib rohkem kui impordib
Maksebilanss koostatakse selleks, et kajastada riigi tehinguid muu maailmaga mingi aja, tavaliselt aasta (ka kuu ja kvartal ) jooksul.
Maksebilanss sisaldab:

jooksevkontot (kaupade ja teenuste eksporti ning importi, ka välisinvesteeringutelt saadud tulusid ning muid ülekandeid nagu eraisikute ülekanded ja välisabi)
kaupade konto
teenuste konto
tulude konto
ülekannete konto

kapitali- ja finantskontot, mis sisaldab Eesti maksebilansis summasid Eestist alaliselt lahkunud inimestele ning otse- ja portfelliinvesteeringuid ja muud kapitali (välislaenud);
reserve ja statistilist lahknevust

Maksebilanss on ülejäägiga ehk positiivne - kui kaupade ja teenuste ekspordist laekuv tulu ning välisriikide investeeringute summa ületab kaupade ja teenuste impordi kulu ning välisriikidesse tehtud investeeringute summat
Maksebilanss puudujäägiga ehk negatiivne – vastupidisel juhul
Rahvusvahelise kaubanduse kasu väljendub tema absoluutses või suhtelises eelises teiste riikide ees.
Absoluutse eelise teooria - erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolu tasemele , kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis ehk neid kaupu, mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga.
Suhtelise eelise teooria ütleb, et heaolu kasv on võimalik ka juhul, kui riigil ei ole absoluutset eelist. Sel juhul tuleks riigil spetsialiseeruda tootmisele, kus tema mahajäämus on väiksem.
Loomulikeks kaubanduspiiranguteks on transpordikulud ja kultuurilised erinevused riikide vahel
Kaubanduse kaitsemehhanismid:

Tollimaksu kogutakse kaupade riigipiiri ületamisel imporditavalt kaubalt
Impordikvoot kujutab endast teatud kauba lubatud mahtu aastas
Muud kaubanduspiirangud (vabatahtlikud ekspordipiirangud, ekspordisubsiidiumid, ekspordimaks , tehnilised ja administratiivsed piirangud)

Piirangute majanduslik põhjendatus:

kodumaise tootmise kaitse välismaise konkurentsi vastu (nt oma toodangu müümine kunstlikult madalate hindadega)

kohaliku tööhõive ning tootjate tulude kaitse

maksebilansi tasakaalustamine

riigieelarve tuluallikate laiendamine

struktuurimuutuste soodustamine
Makroökonoomika keskpunktis on SKP, inflatsiooni ja tööhõive näitajad
Et tagada majanduslik stabiilsus, on valitsusel kasutada kaks võimalust, millega ta saab makroökonoomilist keskkonda mõjutada:

maksud
avaliku sektori kulutused

Valitsustulude peamiseks allikaks on maksud. Maksud võib jaotada kolme rühma:

maksud sissetulekutelt – tulumaks
maksud kulutustelt – käibemaks
maksud omandilt – maamaks

Olemuselt jaotuvad maksud kahte gruppi:

otsesed maksud – isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid
kaudsed maksud – kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist, maksumaksja ja maksukandja on erinevad majandussubjektid

Maksusüsteeme võib jaotada kolme kategooriasse:

Regressiivne maksusüsteem – kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimesed
Proportsionaalne maksusüsteem – kõik isikud sõltumata oma sissetuleku suurusest maksvad maksudeks ühesuguse protsendi oma sissetulekust
Progressiivne maksusüsteem – väiksema sissetulekuga isikud maksvad proportsionaalset vähem kui suurema sissetulekuga isikud

Avaliku sektori kulud võib jaotada nelja rühma:

Avaliku sektori kulutused – tarbimiskulud, mis on seotud kaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektori töötajatele palga maksmisega
Riiklikud investeeringud – infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide ehituseks
Valitsuse tulusiirded erasektorile – valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid , töötu abirahad, subsiidiumid
Riigivõla intressid – riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude summa intressid

Riigieelarve - riigi tulude ja kulude plaani mingil perioodil, mis tavaliselt on eelarveaasta
Riigieelarve on tasakaalus - kui tulud võrduvad avaliku sektori kuludega .
Eelarve on defitsiitne - kui tulud on väiksemad kuludest
eelarve on ülejäägiga - kui tulud on suuremad kui kulud
fiskaalpoliitika - majanduspoliitikat, mis mõjutab majandusaktiivsust avaliku sektori kulude või tulude baasi muutmise kaudu. Fiskaalpoliitika on avaliku sektori tulude, maksude ja tulusiirete kohta käiva seadusandluse kavatsetud muutmine, vähendamaks majanduse tsüklilisust.
Fiskaalpoliitika on automaatne , kui majandusese käivituvad automaatsed stabilisaatorid ehk fiskaalpoliitika vahendid, mis on sisse ehitatud majandussüsteemi endasse.

Tulumaks
Töötu abiraha

Situatsioonikohane fiskaalpoliitika nõuab valitsuse otsuseid või tegevusi majanduse mõjutamiseks.
Ekspansiivse fiskaalpoliitika korral suurendatakse avaliku sektori kulutusi või alandatakse makse.
Kitsendava fiskaalpoliitika korral vähendatakse avaliku sektori kulutusi või tõstetakse makse.
Eesti majanduspoliitika üldeesmärk on tagada jätkusuutlik ja tasakaalustatud majandusareng.
Maks on võimu poolt enda kasuks kehtestatud kohustuslik makse, mis maksumaksjatele otsest kasu ei anna
Ekvivalentsuse printsiip ( Benefit principle) lähtub eeldusest, et iga maksumaksja peab osalema kulude katmises nende teenuste eest, mida ta saab avaliku sektori poolt ehk õiglane maksusüsteem sõltub ka avalike kulutuste struktuurist.

Kuluekvivalentsus - rakendatakse peamiselt kollektiivsete vajaduste rahuldamisel, kus konkreetset kasusaajat on raske selgitada (näit. politsei kaitseb kõiki kodanikke , õpetaja õpetab kõiki klassi lapsi ühtemoodi jne)
Kasuekvivalentsus - riigipoolse teenuse konkreetne kasu konkreetsele kodanikule - maksumaksjale (näit. sillamaks - silla korrashoidmiseks)

Maksevõimelisuse printsiip ( Ability to pay) lähtub maksumaksja võimalusest maksu maksta ega arvesta kasu suurust, mida riigi poolt pakutav avalik teenus konkreetsele maksumaksjale annab.
Hea maksusüsteemi tunnused:

Maksud peavad olema majanduslikult efektiivsed - st toetama majanduslikku aktiivsust ja ei tohi takistada ressursside efektiivset jaotumist

Maksude administreerimine peaks olema võimalikult lihtne - Lisaks otsestele maksuameti poolt tehtavatele kulutustele lisanduvad maksumaksjatele kaudsed kulutused. Neid kulusid nimetatakse nõusolekukuludeks
Nõusolekukulude puhul tuleks eristada kahte liiki kulusid:
1) kulusid, mida kannab maksumaksja seetõttu, et neid kulusid nõuavad toimingud, mis on maksuametniku poolt peale sunnitud
2) kulusid, mida maksumaksja tõmbab endale vabatahtlikult, sooviga vähendada riigile makstavaid makse
3. Maksusüsteem peaks olema paindlik - reageerima kergesti, mõnel juhul isegi automaatselt majanduses toimuvatele muudatustele.
4. Maksusüsteem peaks olema läbipaistev ja poliitiliselt vastutav maksumaksjate ees - sellest tulenevalt on maksud, mille maksjad on teada paremad kui maksud, mille koormuse kandja ei ole nii ilmne ehk näiteks üksikisiku tulumaks on hea maks ja ettevõtte tulumaks ei ole hea maks.
5. Maksusüsteem peaks olema õiglane – peaks aitama kaasa sissetulekute ja varanduse õiglasele jaotamisele, arvestades ühiskonnaliikmete maksujõudu.
Põhiliselt jagunevad maksud kahte gruppi:

otsesed maksud – isikutele, nii füüsilistele kui juriidilistele

kaudsed maksud – kaupadele ja teenustele
Riiklikud maksud:

tulumaks;

sotsiaalmaks ;

maamaks;

hasartmängumaks;

käibemaks;

tollimaks;

aktsiisid ;

raskeveokimaks
Tulumaks on üksikisiku tulumaksumäär 24 % maksumaksja tulust, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised.
Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis , on 33 protsenti maksustatavalt summalt ning maksustamise periood on kalendrikuu.
Käibemaks on oma sisult lisandunud väärtuse maks, mis tähendab, et maksustamisele kuulub ettevõtte poolt toodetud väärtuse ja ettevõttesse sisenenud väärtuse vahe. Käibemaksumäär on
18 protsenti maksustatavast väärtusest.
Aktsiiside puhul on maksuobjektiks aktsiisikaup, mille nomenklatuur kehtestatakse rahandusministri määrusega.
15

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 366 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

366 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sikis Õppematerjali autor

majandusteadus majandusteooria plaanimajandus hinna elastsus ressursid turg pakkumine nõudlus positivistlik ja normatiivne majandusanalüüs asendusefekt

Sarnased õppematerjalid

docx

Majanduse alused

turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. Majanduse kolm põhiküsimust: Mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; Kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; Kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidastoodetud hüvised jaotada. Majandussüsteemid tulenevalt sellest, kuidas üks või teine majandussüsteem lahendab

Majanduse alused

docx

MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT

Kasumi suurendamiseks võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestades erinevatele ostjatele erinevad hinnad Monopoli tekkepõhjused: Sisenemisbarjäärid - Takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. - Seaduslikud piirangud patendid - Majanduslikud piirangud firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus) Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver.

Majandus alused

pdf

TTÜ MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA

makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama. Õppetool: majandusteooria Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] vastuvõtuaeg: kolmapäeviti 18.30 19.30 X-228 lektor Raissa Kokkota ruum: X-228

Astronoomia

docx

Majanduse alused põhjalik konspekt

Rim 6001 Majanduse alused Majandusteadus – õpetus nappusest; majandussubjektide käitumise seletamise viis (lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teist nende eesmärkide saavutamiseks) Majandusteooria – tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus – tegeleb tundmaõpitud majandusteaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides; hõlmab praktilisi valdkondi (turundus, juhtimine,

Majandus

doc

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

vahet e netoeksporti. Import ei ole kogutulust sõltumatu. Impordifunktsiooni väljendatakse tavaliselt M=Mo+mY, kus mo-sõltumatu import, m-impordi piirkalduvus. Impordi piirkalduvus (MPM) väljendab impordi muudu ja kogutulu muudu suhet MPM= M Y INFLATSIOONI- JA LANGUSLÕHE Kogutoodangu täishõivetase koos hinnataseme srabiilsusega on iga majanduse optimaalne tootmistase. Igal ajal olemasoleva ressursside pakkumise korral on kogutoodangu täishõivetasemeks tootmismaht mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. Suurust mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset nim languslõheks. Inflatsioonilõhe näitab kogust mille võrra kogukulutused ületavad majanduse võimsust. KOGUNÕUDLUS JA -PAKKUMINE

Majandusteaduse alused

doc

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

mille võrra avaliku sektori kulutused (G) ületavad maksutulusid (T) Eelarve puudujääk näitab, et avaliku sektori kulutused on suuremad, kui sissetulekud. Eelarve ülejääk näitab, et sissetulekud ületavad valitsuse väljaminekuid. Riigivõlg on akkumuleerunud defitsiitide summa. Ekspansiivne fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mid teostatakse majandustegevuse aktiveerimiseks. (maksud kahanevad) Kitsendav fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse majanduse kokkutõmbamiseks. Avaliku sektori kulutuste vähendamiseks, või maksude tõstmise abil. Fiskaalpoliitika on valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude baasi majandustgevuse stimuleerimiseks, või vähendamiseks. Maksumultiplikaator MPC/(1-MPC) või MPC/MPS Situatsioonikohane fiskaalpoliitika on avaliku sektori tulude maksude ja tulusiirete muutmine vastavalt konkreetsele majandusolukorrale.

Matemaatika

docx

Mikro ja makroökonoomika - turg, töötus jpm

5. Millised on võimalikud riikide majandussüsteemid? Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Ühiskonna ajaloos on eksisteerinud ja eksisteerib ka praegu : naturaalmajandus, vabaturumajandus, plaanimajandus, segamajandus. 6. Mis on turg majandusteoorias? Majandusteoorias vaadeldakse turgu kui majanduse toimimise korraldust. Turg jaguneb järgmiselt: a) kauba ja teenuste turg b) tootmistegurite turg 1) tööturg 2) maaturg 3) kapitaliturg Turg on üldnimi, mis tähistab mistahes institutsiooni, mille kaudu ostjad (tarbijad) ja müüjad (pakkujad) omavahel suhtlevad ja hüviseid vastastikku vahetavad. 7. Joonista nõudluskõver + mis on nõudlus? NÕUDLUSTABEL HIND NÕUTAV KOGUS

Mikro- ja makroökonoomika

doc

Majandusteooria alused

maksimaalne. Kuna kasum on tulude ja kulude vahe, sõltub kasumi suurus seega tuludest ja kuludest. 20. Piirkasumi mõiste Ettevõtte tulude ja muutuvkulude vahe 21. kogukasumi mõiste Müügitulu, millest on maha arvatud kogukulud (realiseeritud toodete ja tegevuskulud). 22. optimaalse tootmismahu kujunemine erinevate turutüüpide korral. Monopoli korral on nõudluskõver ühtlasi turu nõudluskõver, seega kui monopol suurendab tootmiskogust, siis hind langeb. 23. Valitsuse roll majanduse mikrotasandil Sooviga tarbijat kaitsta, kehtestab hinnapiiriks. Vajadusel reguleerib 26. sisemajanduse koguprodukt ja komponendid Sisemajanduse koguprodukt (SKP), näitab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. Teisisõnu, SKP kirjeldab majanduse väljundit territoriaalsetes piirides, 27. rahvamajanduse koguprodukt ja komponendid Rahvamajanduse koguprodukt (RKP, gross national product - GNP) näitab riigi

Majandusteooria alused

Rohkem sarnaseid