nominaalse i l SKP puhul. h l K Kumbab SKP näitajat äi j eelistavad li d majandusteadlased riigi majandusliku heaolu hindamisel. 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 7. Analüüsi tabelis toodud Foxlandia SKP näitajate alusel: Aasta Nominaalne SKP SKP deflaator (miljardite kroonides) (baasaasta 1990) 1997 60.0 1,5 1998 65.0 , 1,55 a) Kui suur on nominaalse sissetuleku suhteline juurdekasv 98 a. võrreldes 97 a.? 8,3% 8 3% b) Kui palju kasvas SKP deflaator 1997 a. ja 1998 a. vahel? 3,3% c) Kui suur reaalne sissetulek 1997 a. 1990 aasta hindades? 40
AP = TP : L Täielik konkurents SKP = AD = Y = C + I + G + NX AP, MP muutuv ressursid on need ressursid, mille suurust saab muuta ka lühiperioodil p = MR. Kasutatav tulu Y(d) = Y + TR - Td SKP deflaator = p1q1 : p0q1 MP = TP : L MR = TR : TP, SKP def. = SKPnom/SKPreal*100% TP, AP ja MP kohta kehtivad järgmised seaduspärasused: kus TR on kogutulu, Inflatsiooni määr = deflaator 100
Kui avalik sektor laenab defitsiidi finantseerimiseks, võib ta kaasa tõmmata tuntava osa erasäästudest. 37. Missugused on töötusega seotud probleemid ja missugused probleemid on seotud inflatsiooniga (nii riigi kui ka isiku tasandil)? 38. Kuidas saab inflatsiooni mõõta? Võrrelge tarbijahinnaindeksit ja SKP deflaatorit. Tarbijahinnaindeks (THI) mõõdab keskmise tarbija ostukorvi hinna muutust mingil perioodil. SKP deflaator on hinnaindeks, mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust baasperioodiga võrreldes. 39. Mida näitab loomuliku töötuse määr? Missugused määrad näitavad töötuse- ja hõivetaset? Töötuse loomulik määr on töötuse minimaalne tase, mis võrdub siirde- ja struktuurse töötuse määra summaga. Struktuurne töötus esineb siis, kui tööjõu nõudlus ja pakkumine ei lange kokku kas geograafiliselt, ameti(töö)kohtade lõikes või tootmis(majandus)haruti.
nn (valuuta) ostujõupariteet väljendab valuuta tegelikku ostujõudu ja erineb ametlikust valuuta vahetuskursist; tänu riigis tegutsevatele välisfirmadele (mitteresidendid) on arengumaade SKP reeglina suurem kui RKP, mis võib tekitada näilise, statistilise majandusbuumi illusiooni; RKP ja SKP ei arvesta adekvaatselt toodete kvaliteedi muutumist kui seda ei kajasta kaupade turuhindade otsene muutumine; reaalne SKPSKP deflaator Nominaalne SKP = 100 nominaalne SKP Reaalne SKP = SKP deflaator x100 nominaalne SKP SKP deflaator = reaalne SKP x100 Nominaalne sisemajanduse koguprodukt SKP on inflatsiooniga korrigeerimata ehk jooksevhindades koguprodukt. Reaalne sisemajanduse koguprodukt SKP on inflatsiooniga korrigeeritud ehk püsivhindades SKP. Püsivhind on kauba või teenuse väärtus võrdlusperioodi keskmistes hindades
Mikro-ja makroökonoomika kodutöö Kodutöö esitamise tähtaeg: 10.04.2012 Koostas: (Materjali taaskasutus I) Ülesanne 1 Aasta Nominaalne Reaalne SKP (mln-it SKP deflaator SKP(mln-it eurot, referentsaasta eurot) 2005) 2000 6159,83 7914,532 77,8 2001 6970,869 8411,695 82,8 2002 7776,305 8963,538 86,7 2003 8718,898 9659,591 90,2 2004 9685,274 10272,28 94,2
1 100,000.00 35,000.00 10,000.00 25,000.00 75,000.00 2 75,000.00 32,500.00 7,500.00 25,000.00 50,000.00 3 50,000.00 30,000.00 5,000.00 25,000.00 25,000.00 4 25,000.00 27,500.00 2,500.00 25,000.00 0.00 lõppsumma 0.00 125,000.00 25,000.00 100,000.00 0.00 2016 aasta SKP - nominaalne 21 miljardit THI muutus ehk SKP deflaator 1.1 reaalne SKP 19.1 miljardit baaskuu ostukorvi maksumus oktoober 2015 kaubaartikkel kogus tk/kg/l hind eurodes kokku muna 4.00 0.75 3.00 piim 10.00 0.50 5.00 leib 4.00 0.80 3.20 või 2.00 1.60 3.20
Makroökonoomika kodutöö 1 Vastused Nimi 1. Tabelis on esitatud andmed nominaalse SKP kohta (jooksevhindades, miljardit eurot), hinnaindeks (protsentides) ja reaalne SKP (2010. aasta püsivhindades, miljardit eurot). Täitke tabeli lüngad. nominaalne SKP SKP deflaator = 100 reaalne SKP Reaalne SKP on nominaalse SKP ja deflaatori jagatis. Aasta Nominaalne SKP, Hinnaindeks, % (SKP Reaalne SKP, miljardit miljardit eurot deflaator) eurot 2008 120 80 150 2009 135 90 150
kättesaadavad tööjõu- ja kapitaliressursid ning (2) arvestada kui palju toodangut on nende sisenditega võimalik saavutada. kui reaalne SKP ületab potentsiaalset SKP-d positiivne ehk inflatsiooniline lõhe kui potentsiaalne SKP ületab reaalset SKP-d negatiivne ehk languseline lõhe SKP lõhe (%) = 100 10) Nominaalse ja reaalse SKP definitsioon & arvutuskäik (seos SKP deflaatoriga) Reaalse ja nominaalse SKP erinevust väljendab SKP deflaator. SKP deflaator = *100 Veendume, et nominaalne SKP koosneb kahest põhimõttelisest komponendist esimene neist mõõdab toodangu kogust ja teine hinnataset. nominaalne SKP = reaalne SKP * SKP deflaator 11) Hinnataseme muutus majanduses (4 mõistet) · Inflatsiooniks nimetatakse üldise hinnataseme pidevat tõusu. · Kui inflatsioon on negatiivne, on tegemist deflatsiooniga. · Inflatsiooni aeglustumist nimetatakse disinflatsiooniks.
Ülesanne 2.1.1 Punkte 4 On antud järgmised andmed : Nominaalne SKP Reaalne SKP SKP deflaator 2008 213 100 213 2009 210 99 a) täida tabel b) kas reaalne SKP suurenes või vähenes võrreldes 2008 aastaga? Ülesanne 2.1.2 Punkte 8
c) ettevõte maksab oma töötajate arvutikursuse eest, investeering d) tudeng maksab õppelaenu intresse, tarbimine (tasu laenuteenuse eest) e) Tartus ehitatakse uus sild üle Emajõe, pole kumbki, tegemist valitsuse (omavalitsuse) investeeringuga, mis läheb valitsuse kulutuste alla f) ettevõte ostab vana tootmishoone. Ei kajastu üldse SKP-s 5. Olgu majanduses vaid kaubad A ja B. Leida SKP1nominaalne, SKP2nominaalne, SKP2reaalne ja SKP deflaator ja inflatsioon. A hind kogus B hind kogus 1. aasta 2 100 2,5 200 2. aasta 2,5 200 3 250 SKP1nominaalne,=2*100+2,5*200 = 700 SKP2nominaalne, = 1,2*200+3*250 = 1250 SKP2reaalne 2*200+2,5*250 = 1025 SKP deflaator. (1250/1025)*100=121,9 inflatsioon ~ 22% 6. Tabelis on toodud suhkru müügihinnad ja vaheprodukti väärtused tootmise erinevatel etappidel.
tootmisvahenditele ning kaubavarudele. Siia kuuluvad ka kodumajapidamiste kulutused uue eluaseme soetamiseks. Avaliku sektori kulutused (G)- sisaldavad avaliku sektori kulutusi kaupade ja teenuste ostuks. Tulusiirded on maksed, mida avalik sektor teeb indiviididele, firmadele ja avaliku sektori teistele institutsioonidele. Netoexport (X-M) Kogukulutused (E)- on tarbimis-, investeerimis- ja avaliku sektori kulutuste ning netoekspordi summa. SKP deflaator- on hinnaindeks, mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust baasperioodi suhtes e. inflatsiooni. SKP nom deflaator = -------------------- * 100% SKP reaalne Inflatsioon = deflaator 100 SKP puhasprodukt: SKP D Puhasinvesteeringud on asendusinvesteeringutest üle jäävad uued investeeringud, mis võrduvad koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahega. Rahvamajanduse puhastulu- e
d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 3. Eeldades, et teil õnnestub osta valitsuse 100000 kroonine võlakiri, mis lunastatakse aasta pärast. Millise minimaalse nominaalse intressiga Te oleksite nõus, kui prognoositakse 4% aastainflatsiooni ja võlakiri garanteerib 3% reaalse aastaintressi? a. 3% b. 4% c. 5% d. 6% e. 7% f. 8% 4. Analüüsi tabelis toodud WW riigi SKP näitajate alusel: Aasta Nominaalne SKP SKP deflaator (miljardite kroonides) (baasaasta 1990) 1997 82,8 1,2 1998 90 1,25 Kui suur on 1998 a.reaalne SKP 1990 aasta hindades? a. 65 b. 69 c. 72 d. 85 5. Firma võttis aastase laenu intressiga 13,3%. Sama perioodi inflatsioon oli 10.8%. Kui suur on reaalne intress? Vastus: 13.3-10.8=2.5 a. -2,5 b. 0 c. 2,5 d. pole võimalik leida 6. Kui turul on üks müüja ja palju ostjaid, siis on turustruktuuriks: a. monopson b. oligopol c. monopol d
tootmiseks. Lisandväärtus – tootmise käigus lisandunud väärtus Lisandväärtu s Vahetoodang Nafta 2.- Töötleja 4.- 2.- Hulgimüük 10.- 6.- Tankla 4.- 16.- Klient Lõpptoodang 20.- Nominaalne SKP – jooksvad hinnad (hetke hind) Reaalne SKP – jooksva aasta hinnad on ära korrigeeritud baasaasta hinnaga SKP deflaator = Nominaalne SKP / Reaalne SKP x 100% - näitab kuidas muutuvad hinnad (hinnaindeks) Varimajandus – keelatud kaubad (salakaup) SKP puudused
punkte 32 0 Ülesanne 2.1.1 Punkte 4 On antud järgmised andmed : Nominaalne SKP Reaalne SKP deflaator SKP 2008 213 100 213 2009 210 99 a) täida tabel b) kas reaalne SKP suurenes või vähenes võrreldes 2008 aastaga? Ülesanne 2.1.2 Punkte 8
RKP rahvamajanduse koguprodukt S = Y C - G = I = SKP - C SKP sisemajanduse koguprodukt S sääst Y esmased netosissetulekud e. Netotulud välismaalt Y tootmisfunktsioon __________________________________________________ C tarbimiskulutused RPP = RKP amortisatsioon G avaliku sektori kulutused RPP rahvamajanduse puhasprodukt I investeeringud SKP deflaator = nominaalne SKP( jooksevhindades) AKTIVA PASSIVA 100 1. Pangareservid (R) 1. Erasektori nõudehoiused reaalne SKP ( püsihindades) - sularaha kassas (D) (Paasche indeks muutuva ostukorviga hinnaindeks) - deposiit keskpangas 2. Säästu- ja tähtajalised
tarbijaks on valitsus. vale 4. Akseleraator saadakse SKT jagamisel kapitaliga. ige 5. Puhasinvesteering on positiivne, kui koguinvesteering on suurem kui amortisatsioon ja elanikkonna juurdekasv. ige 6. IKT (isiklik kasutatav tulu) saadakse rahvatulust maksude lahutamise teel. ige 7. Kui RKT on suurem kui SKT, siis viitab see, et riigis on palju vliskapitali. ige 8. Arenenud riikidele on iseloomulik tertsiaarsektori domineerimine primaar- ja sekundaarsektori le. ige 9. SKT deflaator nitab tarbijahindade muutust jooksval aastal. vale 10. Varjatud majandus on ks osa varimajandusest. vale Teie tulemus: igeid vastuseid 9, ksimusi kokku 10 Andres Arrak - Majanduse alused (Majanduskasv) 1. Majanduslikuks konvergentsiks nimetatakse kasvumrade htlustumist riikide vahel. ige 2. Vastavalt Robert Solow majanduskasvu mudelile on SKP elaniku kohta kasv kapita/t-suhte kasvu funktsiooniks. vale 3. Suletud majanduses vib investeering (I) olla suurem kui sst (S). vale 4
Eesti väliskaubanduse arengu üks põhimõtteid on: a. tõmmata partneril igal võimalusel nahk üle kõrvade b. soosida oma kapitali liikumist üle piiri c. takistada väliskapitali väljumist riigist d. tagada kapitali vaba liikumine 12. Oletame, et aastal 1990 toodeti mingit kaupa 400 ühikut hinnaga 20 krooni üks ühik. Järgmisel, 1991 aastal toodeti sama kaupa 500 ühikut, kuid juba hinnaga 30 krooni ühik.Eeldades, et see oligi kogu toodang, arvutage 1991 aasta nominaalne SKP? SKP deflaator = 30 : 20 = 1,5 Nominaalne SKP(1991) = 500*30 =15000 Reaalne SKP(1991) = 15000 : 1,5 = 10000 krooni a. 10000 b. 15000 c. 18000 d. 20000 13. Autonoomsed kulud on a. kulud, mis tagavad autonoomsed sissetulekuid b. kulud, mis ei sõltu väljaminekutest c. kulud, mis ei sõltu kehtivast riigikorrast d. kulud, mis ei sõltu SKP suurusest 14. Analüüsi tabelis toodud WW riigi SKP näitajate alusel: Aasta Nominaalne SKP SKP deflaator miljardite kroonides) (baasaasta 1990)
võrdlemiseks (näiteks majanduse reaalkasvu arvutamisel kõrvaldatakse hindade muutumise mõju). 2. Püsiv seisund stabiilne või veidi kõikuv seisund majanduses, kus majandus ei kasva ega kahane. Sel juhul on kapitali sissevool piisav ainult sama taseme tootlikuse säilitamiseks ehk katab amortisatsiooni oluline efektiivsuse määratlemiseks. Puudub muutumistendents. 3. 4. SKP 2016 = 20 miljardit 1. SKP 2017 = 1 (reaalkasv 0%) * 1,04 (SKP deflaator) *20 (2016 SKP) = 20,8 (miljardit) 2. SKP per capita = 20 800 000 000 / 1 300 000 = 20,8*109 / 1,3*106 = 16*103= 16000 3. SKP per capita = 18000$, vahetuskurss 1 = 1,2$ 18000/1,2=15000/per capita (Riik A on rikkam 16 000 / per capita) 4. Vahetuskurss 1 = 1$ 18000/1=18000/per capita (Riik B on rikkam, 18000 / per capita) 5. SKP tarbimismeetodil Y = C + I + G + (X Z) = 16 + 5 + 4 + (7,5 8,5) = 24 SKP sissetulekumeetodil Y = C + S + T = Palgad + (ettevõttekasum +
territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust, millele lisandub välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite kasutamiseks. 18. Sisemajanduse koguprodukt mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides lõpphüviste turuväärtust. 19. Reaalne SKP on hinnataseme muutustega kohandatud SKP väärtus. See leitakse, kui nominaalne SKP jagatakse SKP deflaatoriga. SKP deflaator on kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks. 20. Nominaalne SKP- on toodangu väärtus arvestades hetke turuhindasi. 21. Sisemajanduse puhastulu on kõikide indiviidide sissetulekute summa, mis leitakse, kui liidetakse kokku palgad, kasumid, intressid ja rent, mida väljendatakse tootmishindades. 22. Tulusiirded kujutavad endast tulu ümberjaotust ja rahvamajanduse arvepidamises ei arvestata neid avaliku sektori kulutuste hulka
o tootmismeetod: o SKP=kõigis majandusharudes loodud lisandväärtuste summa = harude kogutoodang-vahetoodang= kõigi harude lõpptoodang o Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades, reaalne SKP aga võrreldavates (baasaasta) hindades o Reaalse ja nominaalse SKP erinevust väljendab SKP deflaator o Deflaatori näol on sisulisest tegemist hinnaindeksiga, mis mõõdab hindade muutumuse tempot ehk inflantsiooni, tavaliselt väljendatakse deflaatori väärtust protsentides SKPno min aa ln e deflaator = 100% SKPreaaln e o Varimajanduse mõjurid: o majanduse arengutase: kodumajanduse osakaal
sellest, millal nende eest raha laekus/tasuti; sis ka kulud, millega ei kaasne rah väljaminekuid. TOOTEPÕHINE EELARVEST-arvestatakse kulud-tulud iga toote jaoks. E koostatakse lähtuvalt tooteplaanist. PER EELARVEST-staatiline mudel. Jätkuv eelarvest- dünaamiline, orgaaniline mudel. KULUPÕHISE E. e AEGREA MEETOD- vanim. Alus: eelmiste a vastava artikli kulud, tuleva a makoökonoomilise arengu indikaatorid, hinnamuutused, palganõudmised. SKP DEFLAATOR- kajastub kodumaine toodang. Hinnataseme muutus. Jooksva per kaubakogust kasutatakse. Deflaator on hinnaindeks, mõõdab hindade muutmise tempot e inflatsiooni. jagada tuleb sama aasta nom ja reaalne SKP Kulupõhise eelarve põhijooned. Ressursid jagatakse iga kuluobj maksumusele. Kuluobj liigitatakse iseloomu järgi. E koostatakse kulude kasvu% ja kulunorm põhimõttel. Vaadatakse eelarve sisendit, keskendutakse %le, mitte tulemusele. E ei kajasta teenuste väljundeid. E kasvavad.
NX = X Z TN välismajandusest saadavad maksud TN = Td + Ti - TR S I = ( G + TR - Td - Ti) + NX S - I = ( G + TN) + NX (S I) + (TN G) = NX SKP arvutamine tarbimise meetodil G valitsuse kulutused SKP = ESKP = C + I + G + (X-M) E kogukulutused nominaalne deflaator SKPreaalne 100% X - eksport M import nominaalne_SKP I investeerimiskulutused Reaalne_SKP SKP_deflaator C - tarbimiskulutused NDP = NNP
Kulutuste lähenemisviis: SKP = C + I + G + (X M), kus I kodumaised investeeringud ehk investeerimiskulutused C kodumajapidamiste kulutused ehk tarbimiskulutused G avaliku sektori kulutused ehk valitsuse kulutused kaupadele ja teenustele ostuks X eksport, välismaale müüdud M import, välismaalt ostetud (X M) - netoeksport Nominaalne SKP jooksvates või praegu kehtivates hindades arvestatud SKP. Reaalne SKP = Nominaalne SKP / SKP deflaator. Rahvuslik koguprodukt RKP = SKP + netotulud välismaalt (puhasinvesteeringud) Sisemajanduse puhasprodukt NDP = SKP amortisatsioon = C + (I- D) + G + (X M). Netoerainvesteeringud = koguinvesteeringud amortisatsioon. Rahvuslik tulu ehk rahvatulu RT on töötasude ja palkade, renditulude, netointresside ja ettevõtete poolt teenitud kasumite summa. RT = NDP kaudsed ärimaksud. Rahvamajanduse puhastulu NNI on vaadeldavas riigis teenitud residentide ja ettevõtete tulu.
Maailmas on siiski levinud kolm tuntumat inflatsiooni arvutamise meetodit. a) Tarbijahinnaindeksi alusel mõõdetakse kaubaostukorvi hinda teatud baasperioodil võrreldes jooksva ehk vaadeldava perioodiga ( Jooksva kuu ostukorvi hind jagatakse baaskuu ostukorvi hinnaga ja saadud tulem korrutatakse sajaga). Lisaks tarbijahinnaindeksile kasutatakse veel kolme indeksit- Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, ehitushinnaindeks ja ekspordihinnaindeks. b) SKT- deflaator võrdleb kõigi SKT arvestusse läinud kaupade ja teenuste hindu erinevatel aastatel. SKT- deflaator on ülevaatlikum kuna kapitalkaupade hinnale lisandub veel valitsuse poolt ostetavate ning eksporditavate kaupade teenuste hinnad. Eristatakse nominaalset ( väljendatud jooksvates hindades deflaatoriga korrigeerimata) ja normaalset ( deflaatoriga korrigeeritud püsivates hindades)SKT-d. Hinnaindeksi
Sisemajanduse koguprodukt(SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates teritoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. Rahvamajanduse koguprodukt(RKP) mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku aktiivsust, hoolimata sellest, kus tootmine aset leiab. SKP kirjeldab majanduse väljundit riigi territoriaalsetes piirides, RKP aga majanduse väljundit, mis on toodetud riigi kodanike poolt. 4. Nominaalne ja reaalne SKP, SKP deflaator Nominaalne SKP e. Jooksvates hindades Reaalne SKP e. Püsivates hindades, kus nominaalne SKP on korrigeeritud baasaasta hinna indeksiga SKP deflaator = (nom.SKP / reaalne SKP) * 100% väljendatakse %-des SKP deflaator on kõikide SKP- sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks 5. SKP tootmise meetodil SKP TOOTMISE MEETOD Lisand väärtused Põllumajanduses Tööstuses Teeninduses Valitsussektoris + netomaksud toodetele Tootmise meetod
majanduses, ning saadakse teada tegelik SKP kasv mingis ajavahemikus. c. SKP ei näita tingimata riigi majanduslikku heaolu. Näiteks on vaesed riigid, kus leidub naftat SKP poolest maailmas esirinnas, kuna nafta on tohutult suure väärtusega. Nafta puurimine ja müümine kasvatab küll selle riigi SKP-d, kuid ei tähenda tingimata seda, et kõik riigi elanikud sellest osa saavad. SKP arvestus ei mõõda indiviidi olukorda, vaid mõõdab riigi üldiseid näitajaid. d. SKP deflaator aastal 2003: (132904 / 118912) * 100 = 111,77% Saadud tulemus näitab, võttes baasaastaks 2000, kus NSKP ja RSKP suhe on 100%, et ajavahemikus 2000-2003 on hindade tõusuks 11,77%. e. NSKP ja RSKP kasvumäär aastal 2003-2004: NSKP RSKP N-kasvumäär R-kasvumäär 2000 95491 95491 0 0 2001 108218,3 102808,8 12727,3 7317,8
4.liberaalne ja avatud majandus 4.Märkige vastused, mis iseloomustavad majandustsükli tõusufaasi: 1.riigi makroökonoomilised näitajate paranemine 2.tööpuuduse suurenemine 3.palgatõus paljudes majandusharudes 4.ettevõtete tegevuse laienemine ja nende arvu kasv 5.ettevõtte kaubavarude vähenevad 6.tarbijate poolt kestvuskaupadele tehtavate kulutuste vähenemine 7.totaalne aktsiate hindade langus börsil 5.Foxlandia 2008 aasta deflaator võrreldes 1990 aastaga (baasaasta) on 4,5 ja 2000 aasta deflaator võrreldes baasaastaga on 3,0. 2008 aasta nominaalse SKP väärtus on 675 miljardit krooni. 1. Leia 2008 aasta reaalse SKP väärtused (baasaasta 1990)? 2. Eeldame, et otsustati minna üle uuele baasaastale milleks on 2000 a.. Kui suur on sel juhul uue, 2008 aasta, deflaatori arvväärtus? 3. Leia 2008 aasta uue reaalse SKP väärtused (baasaasta 2000)? Reaalne SKP arvutatakse
garantiikohustus sõltumatult vigade tekkimise põhjustest; tooteinfo pakkumine või tellimine riigi enda poolt; miinimumstandardite ja tegevuslubade kehtestamine. 5. Majanduse koguprodukt, selle liigid (sisemajanduse koguprodukt ja rahvamajanduse koguprodukt) ja komponendid. Rahvamajanduse ringkäik. Koguprodukti arvutamise viisid: kulutuste ja sissetulekute lähenemisviis. Reaalne ja nominaalne koguprodukt. Koguprodukti deflaator. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates teritoriaalsetes piirdes toodetud hüvitiste väärtust. Rahvamajanduse koduprodukt(RKP) mõõdab antud riigi majandusliku tegevuse tulemusi. Rahvuslik koguprodukt (RKP) mõõdab antud riigi kodanike ja ettevõtete majanduslike tegevuse tulemusi, vaatamata sellele, kus tootmine aset leiab. Ringkäik: on tulude ja kulude fundamentaalne makroökonoomiline mudel, mis tähistab
tööjõudu. Tööhõivemäär: On protsentides väljendatud suhteaerv, mis näitab hõivatute osatähtsust tööealises rahvastikus. Tarbijahinnaindeks (THI): Indeksit, mis mõõdab representatiivsete perekondade poolt tarbitud tarbekaupade ja teenuste fikseeriud ostukorvi kaalutud keskmise hinna muutust teatud perioodil. SKP deflaator: Kogutoodangu hinnataseme indeksit mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust teatud perioodil. Nõudlusinflatsioon: Teooria väidab, et kui kodunõudlus on suurem majanduse potentsiaalsest kogutoodangust SKP olemasoleval tasemel, siis esineb inflatsioonilõhe. Kuluinflatsioon: On seotud pakkumispoolse inflatsioonilise survega toodangu- või tootamistegurite turgudelt.
tööjõudu. Tööhõivemäär: On protsentides väljendatud suhteaerv, mis näitab hõivatute osatähtsust tööealises rahvastikus. Tarbijahinnaindeks (THI): Indeksit, mis mõõdab representatiivsete perekondade poolt tarbitud tarbekaupade ja teenuste fikseeriud ostukorvi kaalutud keskmise hinna muutust teatud perioodil. SKP deflaator: Kogutoodangu hinnataseme indeksit mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust teatud perioodil. Nõudlusinflatsioon: Teooria väidab, et kui kodunõudlus on suurem majanduse potentsiaalsest kogutoodangust SKP olemasoleval tasemel, siis esineb inflatsioonilõhe. Kuluinflatsioon: On seotud pakkumispoolse inflatsioonilise survega toodangu- või tootamistegurite turgudelt.
c. ainult osa valitsusektori maksutuludest läheb lisandväärtuse loomiseks d. valitsussektori kulutusi käsitletakse ümberjaotamisena ja need ei mõjuta SKP suurust Nominaalne SKP on alati suurem kui reaalne SKP. - Vale Kui jagame SKP väärtuse riigi elanike arvuga, siis saame a. SKP suuruse per capita b. Arvestusliku palgataseme suuruse ühe elaniku kohta c. Rahvatulu ühe elaniku kohta d. Sisseltuleku ühe elaniku kohta SKP deflaator võrdub a. Nominaalse ja reaalse SKP summaga b. Nominaalse ja reaalse SKP korrutisega c. Nominaalse ja reaalse SKP vahega d. Nominaalse ja reaalse SKP jagatisega SKP arvestusse ei kuulu a. Negatiivne puhaseksport (eksport on väiksem kui import) b. Aktsiatehingute väärtus c. Riigi poolsed kulutused infrastruktuuri rajamiseks d. Eratarbimiskulud SKP mõttes lisandväärtus luuakse ainult erasektoris. - Vale
b. Kulum c. Rahvuslik kogutoodang d. Rahvatulu e. Käsutatav tulu 13. Rahvatulu ja RKP arvestamisel ei tohi summeerida: a. Eratarbimiskulusid ja isiklikke sääste b. Puhasinvesteeringud ja eratarbimiskulud c. Ettevõtete kasumid ja ettevõtjate intressimaksed krediitide eest d. Riigihanked ja töötasu e. Eratarbimiskulusid ja koguinvesteeringuid 14. Oletame, et SKP suurenes 50 mlrd. kroonilt 60 mlrd. kroonile ja deflaator 125 kuni 150. Sellistel tingimustel reaalne SKP: a. Ei muutu b. Suureneb c. Väheneb d. Ei saa esitatud andmete alusel arvutada e. Kõik eelnevad vastused valed 15. Allpooltoodud agregeeritud suurustest ei lülitata SKP-sse, mis on arvestatud kulutuste meetodil: a. Koguinvesteeringud b. C+I+G c. Kaupade ja teenuste puhaseksport d. Kaupade ja teenuste riiklik ost e. Töötasu ja palk 16
probleeme. 1.2 Inflatsiooni mõõtmine Inflatsiooni mõõdetakse inflatsioonimääraga. See näitab keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga võrreldes. Eestis (nagu ka teistes riikides) kasutatakse inflatsioonimäära mõõtmiseks erinevaid hinnaindekseid. Enim on kasutatav tarbijahinnaindeks, mis väljendab eratarbija ostukorvis sisalduvate kaupade ja teenuste agregeeritud hindade muutumist. Üldisem näitaja on SKP deflaator, mis kirjeldab põhjalikumalt riigi majanduses toimuvat hinnataseme muutmist. Eraldi arvutatakse veel tootjahinnaindeksit ja ehitushinnaindeksit, ekspordi- ja impordihinnaindeksit. Hinnaindeksi abil mõõdetakse hinnataseme muutumist. Hinnaindeksid liigitatakse järgmiselt: Tarbijahinnaindeks (THI) Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) Ekspordihinnaindeks (EXHI) Impordihinnaindeks (IHI) Mõnel hinnamuutusel on suurem tähtsus. Keskmise hinnatõusu arvutamisel antakse neile
peaksid kuuluma konkreetselt sellele riigile, mille kohta RKP-d arvutatakse. * Lõpptarbimisega toodang * Turu- ehk jooksvad hinnad Üleminek SKP-lt RKP-le: SKP-le tuleb lisada välismaal teenitud netotulu antud riigile kuuluvate tootmistegurite kasutamisest (antud riigi kodanike välistuludest tuleb lahutada välisriikide kodanike tulud antud riigis). Nominaalne SKP antud aastal kehtivates turuhindades Reaalne SKP arvestab hindade muutusi Reaalne SKP = Nominalne SKP / SKP deflaator SKP deflaator kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks. Näitab, kui palju on kaubad ja teenused kallimaks läinud. Sisemajanduse puhasprodukt SNP: SNP = SKP - amortisatsioon. On siis see, kui võetakse maha kulu, on puhastoodang. SKP-d hinnatakse jooksev- või püsihindades (mingisuguse konkreetse aasta hinnatasemele viidud hind). 3. Sisemajanduse koguprodukti arvutamine 3.1 Kulutuste ehk tarbimise meetod Lähtutakse majanduses osalejate kogunõudlusest (kes nõuavad uut toodangut):
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) Territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtus. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) Riigi kodanike ja firmade majanduslik aktiivsus arvestamata territoriaalseid piiranguid. Reaalne SKP Aasta jooskul toodetud kaupade ja teenuste kogusumma, mida korrigeeritakse baasaasta indeksiga; Hinnataseme muutustega kohandatud skp väärrtus. See leitakse kui nominaalne skp jagatakse skp defolaatoriga SKP deflaator Kirjeldab riigi majanduses toimuvat hinnataseme muutmist SKP komponendid Näitavad kui palju me loome lisandväärtust ning kui palju me tarbime ja investeerime Automaatne fiskaalpoliitika Teatud ettemääratud reeglite kogum, mida keskpank ei saa oma igapäevase tegevusega muuta. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika Avaliku sektori tulude, maksude ja tulusiirete muutmine valitsuse poolt vastavalt konkreetsele majandusolukorrale, Keskpank teeb otsuseid. Defitsiidiga finantseerimine
Netomaksude lisamisel baasilistes hindades arvutatud SKP-le, saadakse SKP turuhindades. 6. Hinnatõus põhjustab nendel inimestel, kes tegelevad müügiga sissetuleku tõusu. Kuidas kajastub selline hinnatõus reaalse ja nominaalse SKP puhul. Kumba SKP näitajat eelistavad majandusteadlased riigi majandusliku heaolu hindamisel. 7. Analüüsi tabelis toodud Foxlandia SKP näitajate alusel: Aasta Nominaalne SKP SKP deflaator (miljardite kroonides) (baasaasta 1990) 1997 60.0 150 1998 65.0 155 a) Kui suur on nominaalse sissetuleku suhteline juurdekasv 98 a. võrreldes 97 a.? 8,3% b) Kui palju kasvas SKP deflaator 1997 a. ja 1998 a. vahel? 3,3% c) Kui suur reaalne sissetulek 1997 a. 1990 aasta hindades? 40 d) Kui suur reaalne sissetulek 1998 a. 1990 aasta hindades? 41,9 e) Kui suur on reaalse sissetuleku suhteline kasv 1997 a
Samal ajal kasvavad tootmiskulud laenuintressi kasvu arvel ja tõusevad hinnad. Hinnad- hinnad- võib esineda inflatsiooni genereerimine. Nt Eestis tõusevad toorainete hinnad, siis töötlevates ettevõtetes kasvavad tootmiskulud ja need suruvad üldise hinnataseme ülesse. Tarbijahinnaindeks- fikseeritud toidukorvil baseeruv indeks. Tootjahinnaindeks iseloomustab hindu, mida tootjad maksavad tootmise erinevatel etappidel. Täielik hinnaindeks- e sisemajanduse kogutoodangu deflaator on kõige üldisem hinnaindeks Inflatsiooni soodne mõju: inflatsiooni mõjul palgad suurenevad, inflatsioon sunnib saavutatud elatustaseme säilitamiseks rohkem töötama, ressursside osalise kasutamise korral põhjustab nõudlusinflatsioon tootmise kasvu Negatiivne mõju: kaasneb reaaltulu soovimatu ümberjaotumine, sageli elatustase langeb, ei soodusta sääste hoiustama, sest hoiuse reaalväärtus langeb pidevalt, on seotud nii või teisiti tööpuudusega, ressursside vale jaotus
määrale. Iga katse hoida töötusemäära allpool loomulikku määra toob kaasa inflatsioonimäära suurenemise. 57. Siirdetöötus – Kuni eksisteerib nn siirdetöötus, on majanduses alati olemas teatud tööpuudus. Siirdetöötus kujutab endast tööpuudust, mille põhjuseks on liikumine tööturul, kus töötud leiavad küll töökoha, kuid võivad kulutada teatud aja parema töökoha otsimiseks 58. SKP deflaator – – SKP deflaator ehk hinnaindeks jooksval aastal = (Ostukorvi hind jooksval aastal : Ostukorvi hind baasaastal) x 100 59. Struktuurne töötus – Struktuurne tööpuudus hõlmab eelkõige inimesi, kes töötasid majandusharudes, kus on vähendatud tootmist või, mis on hoopis likvideeritud. See on pikaajaline tööpuudus, mis esineb ka siis, kui majanduses ei ole langust. 60. Tarbijahinnaindeks – Tarbijahinnaindeks mõõdab tüüpilise tarbija kasutatud hüviste hinnataseme muutust
Sisemajanduse koguprodukt- lõpphüviste turuväärtus ( riigi territoriaalsetes piirides ) Rahvamajanduse koguprodukt- riigi kodanike ja ettevõtete majanduslikku aktiivsuse mõõt. Kulutuste lähenemisviis- E=SKP= C(tarbimiskul)+ I (inv)+ G (avalksek. Kul)+ ( X-M ) ( eksport- import ) Sissetulekute lähenemisviis- SKP= palgad, intress, rent, kasum, amort, kaudsed maksud. Reaalne SKP- mõõdab reaalse kogutoodangu väärtust. Reaalne SKP = nominaalne SKP / SKP deflaatoriga. SKP deflaator- kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks. Sisemajanduse puhasprodukt (NDP) NDP= SKP- D ( amortisatsioon ) Kapitali kogus suureneb täpselt niipalju kui suurenevad netoinvesteeringud. Kahesektoriline majandus- Y=E ( Yd ( kasutatav tulu ) = Y = C + Id Autonoomne tarbimine- esineb siis, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. Tuletatud ehk indutseeritud tarbimine- tarbimine, mis muutub, kui kasutatav tulu muutub. Säästmisfunktsioon- S= Yd-C= Yd- (C0 + CYd) ja S= -C0 + (1-c)Yd
Lõpptoode on ette nähtud tarbimiseks, mitte edasiseks töötlemiseks või edasimüügiks. Vahetoode on teiste hüviste valmistamiseks kasutatav toode. Väärtuskasv väldib mitmekordset arvestust. Tema kujunemist uuritakse rahvamajandusharude kaupa. Reaalne SKP on hinnamuutustega kohandatud SKP; mõõdab SKPd võrreldavates (baasaasta) hindades; leitakse nominaalse (jooksvates hindades mõõdetud) SKP väärtuse jagamisel SKP deflaatoriga. SKP deflaator on kõigi SKPsse kuuluvate hüviste hinnaindeks, mis mõõdab hindade muutumise tempot ehk inflatsiooni. SKP nom deflaator = * 100% SKP reaalne Inflatsioon = deflaator 100 Sisemajanduse puhasprodukt võrdub SKP ja amortisatsiooni vahega. Eristatakse: koguinvesteeringuid; puhasinvesteeringuid. Puhasinvesteeringud on asendusinvesteeringutest üle jäävad uued investeeringud, mis võrduvad
c) kodumaise hinnataseme langusega, mis põhjustab välisvaluuta nõudluse vähenemist d) tulutaseme langusega, mis põhjustab välisvaluuta nõudluse vähenemist 30. Kogukulutustejoon muutub järsemaks, kui : a) multiplikaatori väärtus väheneb b) multiplikaatoti väärtus suureneb c) MPC suureneb d) MPS suureneb ÜLESANDED 31 - 35, Kokku 50 p 31. (4) On antud järgmised andmed : Nominaalne SKP SKP deflaator Reaalne SKP 1999 70000 100 70000 2000 78500 110 71363 a) täida tabel reaalneSKP = (nom.SKP / SKPdefl.) * 100 b) kas reaalne SKP suurenes või vähenes võrreldes 1999 aastaga? Suurenes 32. (12p)Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites kroonides: 1) isiklik tulu 250
sest nad arvavad, et vabu töökohti ei ole. 53. Hooajaline töötus on töötus, mis tekib tööjõu nõudluse ja pakkumise muutustest kalendriaasta jooksul 54. Inflatsioon on üldine hinnataseme tõus 55. Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldiste hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teiste perioodi hinnatasemega 56. Phillipsi kõver väljendab graafiliselt inflatsiooni ja töötuse vahelist seost 57. Siirdetöötus 58. SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP komponentide kaalutud keskmine hind 59. Struktuurne töötus on töötus mida põhjustab majanduse struktuuri muutustest tingitud vabade töökohtade mittevastavus tööjõu pakkumisel 60. Tarbijahinnaindeks (THI) on ,,keskmise tarbija" tarbmiskorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks, mis arvutatakse mingi baasperioodi suhtes, kasutades hüviste fikseeriutd kaalusid tarbijakorvis 61. Tööhõivemäär 62
koguväärtus. 4. Millest koosneb SKP? Sisemajanduse kogutoodang = eratarbimine + investeeringud + avaliku sektori (valitsuse) tarbimine + eksport - import 5. Millega ja kuidas mõõdetakse inflatsiooni? · Tarbijahinnaindeks mõõdab kaupade ostukorvi hinda jooksval perioodil mingi baasperioodiga võrreldes. · Jooksva kuu inflatsioon hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes eelmise kuuga. · SKP deflaator - näitab, mitu protsenti on üldine hinnatase (mis kajastab kõigi SKP-s arvestatavate kaupade ja teenuste hinnataset) baasperioodiga võrreldes muutunud. 6. Millist mõju avaldab inflatsioon tarbijale? Inflatsioon ei mõjuta kõiki, vaid neid kes tarbivaid neid tooteid, millel hind on tõusnud, näiteks esmaabitarbed, neid enamasti kasutavad rohkem vanemad inimesed, ning nendele on mõju suurem. Inflatsioon võib mõne jaoks
teenuste hinnaindeks, mis arvutatakse mingi baasperioodi suhtes, kasutades hüviste fikseeritud kaalusid tarbija korvis b. Tootjahinnahindeks (producer price index) PPI on hinnahindeks, mis väljendab tootmisressursside, eest makstud hinda, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt ostnud. c. SKP deflaator (GDP deflator) - on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP komponentide kaalutud keskmine hind (Ostukorvi hind jooksval aastal : Ostukorvi hind baasaastal) x 100 46) Nõudlusinflatsiooni teooria Väidab, et kui kogunõudlus on suurem kui majanduse potentsiaalne kogutoodang SKP antud tasemel, siis on olemas inflatsioonilõhe (on kogus mille võrra kogunõudlus ületab täishõive kogutoodangu taset)
6. Missugune on muutus reaalses koguproduktis kui baasaasta on 2000 (vastus esita protsentides ilma protsendimärgita)? 17 7. Kasutades aastat 2001 baasaastana, leia reaalne SKP aastal 2000 1088300 8. Kasutades aastat 2001 baasaastana, leia reaalne SKP aastal 2001 1275600 9. Missugune on muutus reaalses koguproduktis kui baasaasta on 2001 (vastus esita protsentides ilma protsendimärgita)? 17 10. Leia SKP deflaator aastal 2000 kasutades baasaastana aastat 2000 (deflaator esita vahemikus 1-100) 100 11. Leia SKP deflaator aastal 2001 kasutades baasaastana aastat 2000 (-||-) 96 12. 2017. aasta teises pooles oli peamine majanduskasvu aeglustaja kaubandus, mis 2016. aastal oli majanduskasvu eestvedaja. a) Õige b) Vale 13. Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aastal 2016. aasta võrreldes 5,0%. a) Õige b) Vale 14. SKP kasv ületas 2017. aastal teist aastat järjest töötatud tundide ja hõivatute arvu kasvu. a) Õige b) Vale 15
madal elatustase, tootmise vähenemine. inflatsiooniga seotud probleemid: elatustase langeb neil, kelle nominaalsissetuleku kasv jääb inflatsioonist maha; raha hoiustamine ja investeerimine pidurdub; sagedase hindade ümberarvestamisega seotud kulu 38. Inflatsiooni saab mõõta: THI ja SKP deflaatori võrdlus: indeksite arvutamisel arvestatakse erinevaid hüviseid nt. Avaliku sektori/firmade poolt tarbitavate hüviste hinna muutuse mõju kajastab ainult SKP deflaator. SKP deflaatoris kajastub ainult kodumaine toodang, THI arvutamisel lähetutakse baasperioodi ostukorvist, deflaatori leidmisel kasutatakse aga jooksma perioodi kaubakoguseid. 39. Loomuliku töötuse määr näitab: töötuse minimaalset taset ja võrdub siirde- ja struktuurse töötuse määra summaga. töötuse taset näitab: töötuse määr, mis on töötute ja tööjõu arvu suhe % hõivetaset näitab: hõivemäär, mis on hõivatute ja tööealiste
Inflatisoon on üldise hinnataseme tõus (väljendatud protsentides), mida põhjustavad kasvanud tootmiskulud või liignõudlus antud pakkumistaseme suhtes. Inflatsiooni intensiivsuse ja hinnakasvu alusel eristatakse: hiiliv e roomav inflatsioon e mõõdukas inflatsioon, galopeeriv e jooksev inflatsioon ja hüperinflatsioon. Inflatsiooni mõõtmine- Tarbijahinnaindeks ehk THI (jooksva kuu ostukorvi hind / baaskuu ostukorvi hind) x 100% SKP deflaator •nominaalne SKP X 100% (jagada)reaalne SKP Inflatsiooni põhjused: Klassikaline inflatsiooniteooria, Pakkumisinflatsioon,Nõudlusinflatsioon,Avalik inflatsioon ,Varjatud inflatsioon. Eelarvedefitsiit inflatsiooni põhjusena on olukord, kus valitsuse kulutused ületavad tulusid. Seos inflatsiooni ja töötuse vahel -Phillips leidis, et on kindel seos töötuse määra ja palgamäärade vahel ja umbes 5,5 %- line tööpuudus hoiab palgataseme paigal.
põhjustajaks. Kui inflatsioon on negatiivne, siis tegemist on deflatsiooniga. Inflatsiooni aeglustumist nimetatakse disinflatsiooniks. Inflatsioonimäärad on eri arengutasemega maades ja eriaegadel tavaliselt väga erinevad. Eestis (nagu ka teistes riikides) kasutatakse inflatsioonimäära mõõtmiseks erinevaid hinnaindekseid. Enim on kasutatav tarbijahinnaindeks, mis väljendab eratarbija ostukorvis sisalduvate kaupade ja teenuste agregeeritud hindade muutumist. Üldisem näitaja on SKP deflaator, mis kirjeldab põhjalikumalt riigi majanduses toimuvat hinnataseme muutmist. Eraldi arvutatakse veel tootjahinnaindeksit ja ehitushinnaindeksit, ekspordi- ja impordihinnaindeksit. Enam tuntud on tarbijahinnaindeks (THI), mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi hinna muutmist mingil perioodil. Tarbija ostukorv on teatud tarbimistasemele vastav kaupade ja teenuste fikseeritud struktuuriga kogum. Table 1. Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga.
Vahetoodang- Kaubad ja teenused edasiseks töötlemiseks ja edasimüümiseks SKP arvutamine erinevates hindades? • SKP suurust mõjutab hinnatase • Arvestus alushindades võimaldab hinnata tegelikku ühiskonna tootmismahtude muutust (nominaalne SKP- kaupade ja teenuste väärtus jooksvates hindades vs reaalne SKP- korrigeeritud nominaalne SKP perioodi vältel toimunud hinnamuutustega) • Võimaldab hinnata erinevate SKP ... SKP deflaator=SKPnominaalne/SKPreaalne SKP ja heaolu: • SKP suurus ei peegelda täpselt sotsiaalset heaolu • Varimajanduse ja natruaalmajanduse eksisteerimine • Kõiki teenuseid ja elukvaliteeti ei ole võimalik mõõta • Kaupade kvaliteet ei ole mõõdetav • SKP ei peegelda hüvede jaotust ühiskonnas • SKP ei peegelda välismõjusid Kogunõudlus ja kogupakkumine Graafikul P- üldine hinnatase, inflatsioon Graafikul Q- SKP, suurenemine tähendab majanduskasvu AS- kogupakkumine
Oletame, et riiki hõlmav tuntud kiirtoidu kett soovib suurendada pakutava kiirtoidu kogust. Sel eesmärgil hõivatakse rohkem tööjõudu ja teisi tootmisfaktoreid. Kuna turul on kõva konkurents, tuleb toiduketil nende ressursside pärast konkureerida teiste samalaadsete tegijatega, mis tähendaks: a. pakkumise langust b. pakutava koguse vähenemist c. pakkumise kasvu d. ei mingit muutust pakkumises e. pakutava koguse suurenemist Oletame, et SKP suurenes 50 mlrd. € -lt 60 mlrd. € ja deflaator 125 -lt 150 - le. Sellistel tingimustel reaalne SKP: a. ei saa esitatud andmete alusel arvutada b. väheneb; c. ei muutu d. Suureneb e. kõik eelnevad vastused valed Oligopoli murtud nõudluskõvera mudel eeldab, et : a. firma konkurendid järgivad iga tema poolt algatatud hinna muutust b. muutused firma ühikukuludes ei mõjuta firma tasakaalukogust ja - hinda c. firma konkurendid ignoreerivad firma algatatud hinna alandamist, aga järgivad hinna tõstmist d
annaabi.ee 
