Turustruktuur Info levik Firmade suurus ja Toodangu laad Barjäärid Hinna kujundamine Kasum pikal perioodil mastaabi- sääst Täielik Info levis hästi. Info Firmasid on palju. Iga firma Toodang on Sisenemis- ja Firma on hinnavõtja. Ta Pikal perioodil firma konkurents on täielik (odav, on nii väike, et ei saa homogeenne väljumisbarjäärid müüb oma toodangut teenib kättesaadav ja mõjutada hinda. Firma on (sarnane, ühesugune). puuduvad. Kui firma kehtiva turuhinnaga. ainult normaalkasumit. sümmeetriline hinnavõtja
Millised tooted moodustavad ühise turu? Ühise turu moodustavad sama liiki ja samadel põhimõtetel toimivad tooted. 8.2 Konkurentsi liigid Konkurents sõltub sellest: 1. kui palju on antud turul müüjaid; 2. kuidas nad mõjutavad hindu; 3. millised on turule sisenemise võimalused; 4. millist toodangut müüakse. Konkurentsi liigitust nimetatakse ka turu struktuuriks. Neli põhilist liiki on: 1. Täielik konkurents - tootjad konkureerivad omavahel ilma igasuguste takistusteta. Ettevõte on hinnavõtja. Kasum minimaalne. Mida tähendab hinnavõtja? Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. 2. Monopolistlik konkurents - toodangu erinevuse tõttu on pakkujatel võimalus mõjutada hindu. 3. Oligopol - paar suurt firmat kontrollivad kogu turgu. Olgopson turg, kus on vähe suuri ostjaid. 4. Monopol - turgu valitseb ainult üks tootja. Monopson turg, kus on üks ostja. Monopolist võib hinnaga diskrimineerida
täiuslik konkurents Turul on palju müüjaid ka neist ükski ei suuda mõjutada turuhinda. Tootjate tooted või teenused on samad. monopolistlik konkurents- Iseloomustab turgu, kus on palju müüjaid, kelle toodang on küll sarnane, aga mitte identne. oligopol- konkurentsivorm, mille korral turul valitsevad üksikud suured ettevõtted. Oligopson-ostja monopol- turg, kus on ainult üks müüja. Sarnased asenduskaubad puuduvad. Monopson- ühe ostjaga turg turule sisenemise barjäärid: seaduslikud piirangud (litsents, patent- seaduslik õigus kasutada uut toodet või ideed kuni 20 aastat. Kaubamärk- spetsiaalsed kujundid, nimed või sümbolid, mis tähistavad toote teenust või firmat. Autoriõigus- õigus ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest.), loomulikud monopolid- elektri- ja veevarustusettevõtted. ressursside ainuomandus- majanduslikud pii...
E = Q/Q : P/P E< 1. E=1. E> 1. TR = Q *p TP = f(L,K) TP - firma koguprodukt; L kasutatud töö hulk; K kasutatud kapitali kogus AP = TP : L AP, MP muutuv ressursid on need ressursid, mille suurust saab muuta ka lühiperioodil MP = TP : L TP, AP ja MP kohta kehtivad järgmised seaduspärasused: 1. kui MP > AP, siis AP suureneb; 2. kui MP < AP, siis AP väheneb; 3. seega, MP = AP, kui AP on maksimaalne; 4. seni, kuni MP on positiivne, TP kasvab; 5. kui MP on negatiivne, TP väheneb; 6. kui MP = 0, siis TP on maksimaalne Valemid: MC = TC : TP, TC = firma kogukulud MC = VC : TP Keskmine püsikulu: AFC = FC : TP Keskmine muutuvkulu: AVC = VC : TP Keskmine kogukulu: ATC = TC : TP Täielik konkurents p = MR. MR = TR : TP, kus TR on kogutulu, TP koguprodukt. MR = MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel). (p > AVC). (TR > VC Sulgemispunktis MC = AVCmin p = ATCmin .kasumilävi e tasuvuspunktis (TR = TC). Mittetäie...
Ühed keskenduvad erilistele teenustele teised toovad turule paremaid materjale ja tootmismeetodeid, mis muudavad nende toodete kvaliteedi konkurendi omast paremaks. Kuidas ettevõtted omavahel konkureerivad- selle määrabki ära turustruktuur. Turustruktuuri jagavad majadusteadlased tavaliselt kahte kategooriasse: 1. Hinnavõtja-tüüpi ettevõtlus: Hinnavõtjad on ettevõtted kes ei oma turul sellist mõjuvõimu, et mõjutada keskmist turuhinda. Hinnavõtja lepib turul kujunenud hinnaga ning otsustab kulude põhjal, kas ja kui palju sellise hinnaga hüvist toota. Sellisel juhul on tegemist täiskonkurentsi turuga. 2. Hinnakujundaja-tüüpi ettevõtlus: Hinnakujundajad püüavad leida oma kaubale õiget hinda, sest omavad turul piisavalt võimu mõjutamaks keskmist hinda. Sellisel juhul on tegemist mittetäieliku konkurentsi turuga. Täiskonkurents
hüvise hind muutub teise hüvise ja sissetuleku konstantseks jäädes. Hinna-tarbimise kõverast tuletatakse nõudluskõver, kui sissetulek on teada, saab leida maksimaalseid koguseid. Hinnakujundaja – Hinnakujundaja (price searcher) on hüvise müüja (ressursi ostja), kelle turuosa on nii suur, et ta suudab hüvise müügikoguse (ressursi ostukoguse) muutmise abil mõjutada hüvise (ressursi) turuhinda. Hinnavõtja – Hinnavõtja (price taker) on hüvise müüja (ressursi ostja), kelle turuosa on nii väike, et ta ei suuda hüvise müügikoguse (ressursi ostukoguse) muutmise abil mõjutada hüvise (ressursi) turuhinda. Hüvis – Hüvis (commodity) on kaupade ja teenuste üldnimetus. Inferioorsed – Inferiooorsed (väheväärtuslikud hüvised) (inferior goods) on hüvised, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui tarbija sissetulek väheneb (suureneb)
puuduvad lähedased asenduskaubad sisenemistakistused on suured täielik kontroll hinna üle mastaabi säästuefekt - esineb juhul, kui tootmise laienedes kulutused ühe ühiku tootmiseks vähenevad loomulik monopol - ettevõte, mille monopoolse seisundi peamiseks põhjuseks on mastaabisääst või kallid alginvesteeringud täielik konkurents (ka: täiuslik konkurents) - turuvorm, kus turg on killustunud paljude väikeste ettevõtete vahel, kes kõik on hinnavõtjad hinnavõtja - on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda hinna diskrimineerimine - situatsioon, kus mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku eest Valitsus- 1) püüab mõjutada turustruktuuri a) ettevõtete ühinemised
· Normaalkasum tootmistegevusest saadud tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks · Kaudsed kulud mõõdab tulu, mida vaadelvav ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral · Muutuvkulud kulu, mille suurus muutub, kui firma tootmismaht muutub · Otsesed kulud tegelik rahaline kulu, mida firma teeb ressursside muretsemiseks · Hinnavõtja üksiktarbija või tootja, kes peab leppima olemasoleva turuhinnaga ning kes ise turuhinda mõjutada ei suuda. · Homogeenne kaup kaup, mis on alati ühesugune · Piirtulu ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendav tootmiskulu · Täielik konkurents ükski individuaalne tootja või tarbija ei suuda turuhinda üksinda mõjutada · Monopol üksainus firma toodab ja müüb kogu haru toodangu
Turustruktuuride tunnused Müüjate arv turul; müüjate poolt pakutava hüvise omapära; uute müüjate võimalused turule sisenemiseks; müüjate võime mõjutada hinda. Täieliku konkurentsiga on tegemist, kui: - On palju ettevõtteid, mis pakuvad sarnast kaupa; - On palju ostjaid; - Puuduvad turule sisenemise barjäärid; - Tööstusharus olevad ettevõtted ei oma eeliseid värskelt turule sisenenute üle; - On täielik info hindade kohta. Hinnavõtja - kui mingi hüvise ostjate ja müüjate arv on piisavalt suur, ei oma üksik ettevõte mingit mõju turuhinnale, ehk kõik on hinnavõtjad - Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. Ettevõtte valikud - täieliku konkurentsiga turul olev ettevõte peab tegema kolm otsust: 1) kas jääda tööstusharusse püsima või lahkuda sellest?
on aga suuremad kui turuhind, ei saa nii jätkata ja peavad konkurentsis püsimiseks midagi uut välja mõtlema. Oma heaolu suurendamise nimel toimuv konkurents toimib kõigil elualadel ja sunnib inimesi olema ettevõtlikud ja töökad. Eristakase nelja liiki konkurentsivorme: · täielik konkurents; · monopolistlik konkurents; · oligopol; · monopol. Täielik konkurents on turuvorm, kus turg on killustunud paljude väikeste ettevõtete vahel, kes kõik on hinnavõtjad. Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib väljakujunenud hinnaga ega tõsta ning langeta hindu omal käel. Täielikule konkurentsile lähedane olukord on põllumajandus ja kalandus. Täieliku konkurentsiga turul on iseloomulik see, et hind on võimalikult madal. Hinna tõus ja suurema kasumi saamine meelitab ligi uusi müüjaid ning vanadel müüjatel jääb tulu saamata. Monopolistliku konkurentsiga on tegemist, kui turul on suur hulk tootjaid, kes kõik
duopol- turg, kus tegusteb kaks firmat hinnakõrgend- protsent mis lisatakse huvise AVC-le. reaktsioonifunktsioon- kajastab graafiliselt firma parimat valikut vastuseks teise firma tegevusele Turustruktuur Ettevõtet Toodang Turule Mõjuvõim Toodangu e arv sisenemin hinna üle näited e TKT palju homogeenne kerge hinnavõtja põllumajandus väikseid e saadused MKT palju diferentseeritu kerge väike tesktiilitooted väikseid d Oligopol väike arv diferentseeritu raske hinnakujundaja arvutid, teras d Monopol üks unikaalne raske hinnategija veevarustus
mõnda, mitte kõiki kasutavate ressursside hulka. 13. Pikk periood majanduses tähendab hinna muutust pakutavale kogusele pärast seda, kui tootjal on olnud piisavalt aega hinna muutustega täielikult kohaneda. 14.Turustruktuurid on: Täieliku konkurentsi turg- täieliku konkurentsi turul on suur hulk firmasid, kusjuures igaühe turuosa on nii väike, et üksinda ei suuda neist keegi turuhinda mõjutada. Seega on firma sel turul hinnavõtja. Nimetatud turgu iseloomustab lisaks see, et kaubeldakse ühesuguse, homogeense kaubaga. Turuosalistel on täielik info turutingimuste kohta ja puuduvad igasugused turutõkked. Monopol- monopoolsel turul on üks müüja. Toodangul pole lähedasi asendajaid ja turgu kaitsevad tugevad sisenemisbarjäärid. Monopolistlik konkurents- monopolistliku konkurentsi turul on palju firmasid, kes pakuvad diferentseeritud kaupa. Turu sisenemisbarjäärid on suhteliselt madalad.
määratud hinnaga. Teades turuhinda, otsustavad firmad, kui palju kaupa sellise hinnaga toota. Konkurentsiturul on edukad ettevõtted, kes suudavad turuhinaga müües kasumit teenida. Kahjuks vastavad eespool kirjeldatud tingimustele vähesed turud. Põllumajandustootmine on täieliku konkurentsi tunnustega. Teravili, liha, piimatooted on kaup, mida leiame poes üsna suure valiku ja samas sarnase maitsega. Iga müüja on sellisel puhul tüüpiline hinnavõtja ning turule tulev uus firma peab arvestama olemasoleva hinnataseme ja tingimustega. Samalaadne turustruktuur on kujunenud mõnes IT valdkonna segmendis, aga samuti organiseeritud suurematel börsidel ja väärtpaberiturgudel. Mittetäielik konkurents Täiskonkurentsi turust erinevad vormid kuuluvad kõik mittetäieliku konkurentsi alla. Kui mingis tootegrupis on turul toodet või teenust pakkumas vaid üks firma (nt Vene Gazprom oma gaasi), kutsume turuolukorda monopoliks
Madal hind Kasum: -10 Kasum: -15 Kasum: -30 Kasum: -15 20 ja 20 30 ja 10 10 ja 30 15 ja 15 13. MKF-i piirtulukõver: on negatiivse tõusuga ja langeb nõudluskõveraga kokku on horisontaalne sirge ja langeb nõudluskõveraga kokku on negatiivse tõusuga ja asub nõudluskõvera all ei eksisteeri, kuna firma on hinnavõtja 14. Mis alljärgnevast ei ole iseloomulik MKF pika perioodi tasakaalupunktile: Toodangu hind võrdub minimaalse keskmise kogukuluga Piirtulu võrdub piirkuluga Toodangui hind võrdub keskmise kogukuluga Toodangu hind on suurem kui piirkulu 15. Arusaam, et pika perioodi tasakaalupunktis saab MKF null majanduskasumit, põhineb eeldusel, et: Piirkulud kasvavad Firma toodangu nõudlus on täiesti elastne Turu sisenemisbarjäärid on nõrgad
Ressursid ehk tootmistegurid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks.Tootmistegurid on- Maa, kapital ja töö. Alternatiivkulu hõlmab seda teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC)- näitab kahe hüviste eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Kus kehtib turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkuretsis. Segamajandus- kus ressursside jaotuse määravad ära riik ( avalik sektor ) on traditsioonid ja tur...
TURG Turg on mistahes institutsioon, mille vahendusel ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning tooteid ja teenuseid vahetavad. Turul toimuvad vahetustehingud. Vahetustehing võib toimuda konkreetses kohas või arvuti, telefoni, faksi, jms vahendusel. Laiemas mõistes on turg majanduse toimimise süsteem, kus kõik otsused tehakse turu vahendusel. Iga tootja on vaba otsustama, mida ja kui palju toota ning millist hinda küsida ning iga ostja saab otsustada, kelle käest hüviseid soetada. Turud jaotakse: · tootmistegurite turg kus ostetakse ja müüakse tootmistegurid (maa-, töö-, kapitaliturg) · hüviste turg kus ostetakse ja müüakse kaupu ja teenuseid. Turustruktuur määrab ära konkurentsi tingimused. Struktuuri iseloomustab turul osalejate arv, konkurentsi tase, turule tulemise ja sealt lahkumise kergus ning turuinformatsiooni kätte saamise kergus. Toodangu turud saab struktuuri (tüüpide) järgi jagatakse nelja põhikategooriass...
Maie ja Valdur TURG JA KONKURENTSILIIGID Uurimistöö Õppeaines: Mikro- ja makroökonoomika ….teaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 KONKURENTS Konkurents on võitlus klientide pärast, mida peavad kõik samu vajadusi rahuldavad ettevõtted. Konkurents ettevõtete vahel muutub üha teravamaks ja seda põhjustavad eelkõige ettevõtete arvu suurenemine, tootehindade üleüldine alanemine ning tarbijate ja ettevõtjate targemaks muutumine. Konkurents majanduses on müüjate (tootjate) võitlus ostjate pärast. Konkurents on majandustegevuses osalejate püüdlemine sama eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Ettevõtte konkureerimise viisid sõltuvad turu st...
Firmade arv Väga palju palju vähe (üksikud suurfirmad) üks (suur ettevõte) Toodang Ühesugune (hüvise Erinev (tooted on Erinev ja ühesugune Unikaalne (sarnased homogeensus) väikeste asenduskaubad erinevustega) puuduvad) Mõju Hinnavõtja (puudub Väike (mõningane Vastastikune sõltuvus (kontroll Hinnategija (täielik kontroll hinnale kontroll hinna üle) kontroll) hinna üle suur, kartellkokkulepe hinna üle) teiste müüjatega) Sisenemise Turg on avatud (kerge Madalad (turule Kõrged (turule raske pääseda Väga kõrged (Teised
· Mis ulatuses riik maksab · ,,konkurents turu pärast" VS ,,konkurents turul" · Terminali asukoht · Tarbijate arv, asustus, paiknemine · Geograafia Millest sõltub pakkumine transpordis? · Teenuse pakkumise kulud · Hind, millega teenust saab müüa · Teiste teenuste kasumlikkus, mida pakutakse ühendatuna (joint supply) · Nõudlus ja pakkumine sõltuvad osaliselt teineteisest Kasumit maksimeeriv pakkumine · Kui firma on hinnavõtja, st on väike tegija ja peab müüma turuhinnaga või on hind reguleeritud, on parimaks strateegiaks pakkuda kogust Qp, mille juures piirkulu võrdub müügihinnaga. Vangi dilemma Kaks kurjategijat arreteeritakse ja viiakse eraldi kongidesse. Politseil ei ole piisavalt tõendeid arreteeritute peamises kuriteos süüdimõistmiseks ning annab kummalegi võimaluse kaaslane välja anda kui kumbki partnerit välja ei anna, saavad mõlemad karistuse 1 kuu
MRTSLK = K/L = MPL/MPK Jutt on tootmistegevusest e firma käsitlusest. MRTSLK kui suurendame töötajaid 1 töötaja võrra, kui paljudest kapitali näitajatest oleme nõus loobuma. Teisaldustulu + majandustulu = kvaasirent Maa rent; töö palk; kapital intress; ettevõtlus kasum TP (kogutoodang e koguprodukt): TP = (K, L, maa, aeg, info, ...) tootmisfunktsioon. TÄIELIKULT KONKUREERIV ETTEVÕTE e TFK i kui hinnavõtja firma piirtulu MR võrdub tooteühiku hinnaga P ning keskmise kogutuluga ATR e AR. MR = P = ATR. TÄIELIKU KONKURENTSI TURUL (TKT-l) VMPL = MRPL, kus VMPL töö(jõu)piirprodukti väärtus, MRPL - töö(jõu) piirtulu ehk piirprodukti tulu. MRPL = MPL x P = MRCL, kus MRPL - töö(jõu) piirtulu ehk piirprodukti tulu, MPL töö(jõu) piirprodukt, P hüvise (toote) ühikuhind, MRCL = MFCL tootmisteguri piirkulu ehk töö(jõu) piirkulu.
Nullkasum firma ei saa ei kasumit, ega kahjumit. Teenib üksnes normaalkasumit. Pikk periood on ajavahemik, mille vältel kõikide totmisteguritega võib varieerida. Sulgemispunkt MC=AVC lõpeta tootmine! Sisenemisbarjäärid võivad takistada firma turule tulekut või takistada sealt väljumist (patendid, määrused) Täielik konkurents -turuinstitutsioon kus ükski tootja või tarbija ei suuda turuhinda üksinda mõjutada. Täielikult konkureeriv firma on hinnavõtja ja määrab turuhinnna Turuhinna määrab turunõudluskõvera ja turupakkumiskõvera lõikepunkt. Kasumi maksimeerimise kuldreegel: MC=MR Kui marginaalne tulu on suurem kui marginaalne kulu, siis kasum kasvab MR=(TR2-TR1)/(Q2-O1) kuna MC=MR, siis (TC2-TC1)/(Q2-Q1)= (TR2-TR1)/(Q2-O1) HARJUTUSED Täielikult konkureeriva firma puhul on MR võrdne nii tooteüiku hinna, kui ka AR Lühiperioodil on firma nõus kahjumiga tootma ainult siis, kui kahjum ei ületa firma püsikulu.
Turuhinna määrab turunõudluskõvera ja turupakkumiskõvera lõikepunkt. Nullkasum firma ei saa ei kasumit, ega kahjumit. Teenib üksnes normaalkasumit. Sulgemispunkt MC=AVCmin lõpeta tootmine! Sisenemisbarjäärid võivad takistada firma turule tulekut või takistada sealt väljumist (patendid, määrused) Täielik konkurents -turuinstitutsioon kus ükski tootja või tarbija ei suuda turuhinda üksinda mõjutada. Täielikult konkureeriv firma on hinnavõtja ja määrab turuhinnna HARJUTUSED Täielikult konkureeriva firma puhul on MR võrdne nii tooteüiku hinna, kui ka AR Lühiperioodil on firma nõus kahjumiga tootma ainult siis, kui kahjum ei ületa firma püsikulu. Täielik firma valmistab toodet ka kahjumga, seni kuni MC>AVC Kui tooteühiku hind=ATC, siis firma saab ainult normaalkasumit Kui firma kasum ja kahjum on maksimaalselt suur, siis on TC ja TR vahe suurim Täieliku konkurentsi korral on firma konkurents mitteelastne PT 6
Täieliku konkurentsiga on tegemist, kui: On palju ettevõtteid, mis pakuvad sarnast kaupa On palju ostjaid Puuduvad turule sisenemise barjäärid Tööstusharus olevad ettevõtted ei oma eeliseid värskelt turule sisenenute üle On täielik info hindade kohta Hinnavõtja Kui mingi hüvise ostjate ja müüjate arv on piisavalt suur ei oma üksik ettevõte mingit mõju turuhinnale, ehk kõik on hinnavõtjad Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ega kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda Ettevõtte valikud: Täieliku konkurentsida turul olev ettevõte peab tegema kolm otsust: 1. Kas jääda tööstusharusse püsima või lahkuda sellest? 2. Kui otsustatakse jääda, siis kas toota või olla ajutiselt suletud? 3. Kui otsustatakse toota, siis kui palju toota?
1. Põhimõisted Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutuj...
AVC = ATC - AFC TÄIELIK KONKURENTS TURUTÜÜBID: 1. täielik konkurents 2. monopol 3. monopolistlik konkurents 4. oligopol TÄIELIKU KONKURENTSI TURU (TKT) TUNNUSJOONED 1. Turul osaleja suutmatus turuhinda mõjutada 2. Ühetaolise kauba müümine 3. Täieliku info olemasolu. 4. Turukaitsetõkete puudumine TÄIELIKULT KONKUREERIVA FIRMA (TKF) NÕUDLUSKÕVER: horisontaalne sirge. Nõudlus on täiesti elastne. TKF on hinnavõtja PIIRTULU (MR): firma lisatulu ühe täiendava tooteühiku müügist MR = TR : TP TKF-i OPTIMAALNE KOGUS: see, mille puhul MR = MC 8 Mare Randveer, TTÜ KASUMI MAKSIMEERIMISE KULDREEGEL: MR = MC TKF-i nõudluskõvera kogu ulatuses: MR = p = AR LÜHIPERIOODI KAHJUMI korral on mõtet tootmist jätkata, kui kogutulu ületab firma
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine Mikro- ja makroökonoomika Konkurents ettevõtluses Referaat Õppejõud: Maret Güldenkoh Üliõpilane: Anna Koltsova Tallinn 2015 1 Sisukord Konkurentsi mõiste ja olemus.................................................................................3 Konkurendid............................................................................................................ 3 Millist infot on vaja teada konkurentidest?.............................................................4 Konkurentsieelis..................................................................................................... 4 Konkurentsivormid ja nende tunnused......................................
1. Põhimõisted Mikroökonoomika- Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. Makroökonoomika- Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus ri...
MINA JA MAJANDUS 1.1. Majanduslikud otsused ● Majandus on ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi ● Majandusega puutuvad oma tavapärases tegevuses kokku kõik inimesed Igapäevaselt teeme me erinevaid valikuid ja võtame vastu majanduslikke otsuseid. Iga otsuse tegemise juures võtame me aluseks enda käsutuses olevad ressursid. Me saame poes kulutada nii palju raha, kui meil seda rahakotis või pangakontol olemas on. Samas saame ka raha juurde laenata, et ostusid sooritada, kuid sellega kaasneb tulevikus laenu tagasi maksmine ja seda oluliselt suuremas summas, kui algselt laenatud sai. Ressursside piiratus on põhjuseks miks me peame tegema valikuid ja kõik valikud kokku ongi meie igapäevane majanduskäitumine Ülesanne 1.1 ● Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste ...
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
LOENG 1 Maj. teadus on sotsiaalteadus, mis kasut. Teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Rahuldada piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes maj. käitumine. Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. Mikroökonoomika teoreetiline majanduse osa. Uurib maj. otsuste tegemist majanduse üksikosalejata, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete(firmade) poolt. Mikroökonoomika ehk hinnateooria. Makroökonoomika rahvamajandus tervikuna. Uurimisobjektiks majanduse konjunktuuri kõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu maj. tsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksbilansi puudujääk. Tasakaal! Eraldus 193ndatel nn Suure Depressiooni ajal. John Maynard Keynes 3 põhiprobleemi majanduses: - MIDA toota? - KUIDAS toota? - KELLELE toota? Majandussüsteemid: 1) traditsiooniline, tavamajandus 2) plaani- ehk k...
d puuduvad Sisenemis- puuduvad väga või suured suured ostjale barjäärid või väikesed suured väikesed Ettevõtte piiratud sõltuvalt mono- turupositsio hinnavõtja monopoolne hinnavõtja ettevõttest poolne on võim Majandus- kasumi teenimine võimatu võimatu võimalik võimalik võimalik pikal perioodil 32
1 PÕHIMÕISTED Mikro-makro ökonoomika- uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem- on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus- kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine- on hüviste valmistamine. Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital, Ettevõttlikus Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor, välismaailm Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika -uurib majandust kui tervikut. Maj...
poleks kasut kauba X valmistamiseks. ÕIGE Kui piirprodukt on negatiivne peab negatiivne olema ka koguprodukt, kui piirprodukt on negatiivne on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga. VALE (1.pool) Kahanevate tulude seadus väljendab fakti et pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline. VALE Kui firma toodab 0 ühikut on firma muutuvkulud 0. ÕIGE TÄIELIK KONKURENTS Hinnavõtja on firma või indiviid kelle jaoks turuhind on etteantud suurus ja kes seetõttu peavad ostma või müüma kehtiva turuhinnaga. Piirtulu (MR) firma kogutulu muutus, mille põhjustab ühe täiendava tooteühiku müük. =kogutulu muut / müüdud koguprodukti muut Kui piirtulu > piirkulu korral kasum kasvab kui tootmismahtu suurendada. MR>MC Kui piirtulu < piirkulu siis tootmismahu suurenemine vähendab kasumit. Seega kasum
12. KONKURENTSIÕIGUSLIK REGULEERIMINE Reguleerivaks konkurendiks nimetatakse ka konkurentsivõimeliseks juhtimiseks või poliitika konkurendiks. See on nähtus seaduses , ökonoomikas ja poliitikas. Reguleeriv konkurents sõltub ettevõtete töötajate või muud liiki inimestest, kes liiguvad kahe või enama eraldi õigussüsteemis. Neli põhilist konkursiliiki: 1. Täielik konkurents - tootjad konkureerivad omavahel ilma igasuguste takistusteta. Ettevõte on hinnavõtja. Kasum minimaalne. 2. Monopolistlik konkurents - toodangu erinevuse tõttu on pakkujatel võimalus mõjutada hindu. 3. Oligopol - paar suurt firmat kontrollivad kogu turgu. Olgopson turg, kus on vähe suuri ostjaid. 4. Monopol - turgu valitseb ainult üks tootja. Monopson turg, kus on üks ostja. Monopolist võib hinnaga diskrimineerida. Kasum maksimaalne. Konkurenti näite võib tuua kütusefirmade konkureerimisest. Näiteks Statoili ja Alexela
Kui piirtulu on suurem kui piirkulu, tasub tootmismahtu suurendada. Kui piirtulu on väiksem kui piirkulu on mõistlik tootmismahtu vähendada. Kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed on kasum maksimaalne. Käesolevas ülesandes on piirtulu ja piirkulu võrdsed tootmismahu kuus juures. Sellisel juhul on piirtulu kaheksa ja piirkulu on samuti kaheksa. Kasum on 21. b) Kas tegemist võiks olla täieliku konkurentsiga? Selgita! Täieliku konkurentsiga turul tegutsev ettevõtja on hinnavõtja. See tähendab, et hind turul on selle ettevõtja seisukohast fikseeritud ning ta müüb oma toodangut just selle hinnaga. Kui hind on fikseeritud, on järelikult ka piirtulu fikseeritud, sest iga täiendavalt müüdud ühiku eest saab ettevõtja sama hinda ehk lisanduv tulu (piirtulu) on kogu aeg sama. Seega, kui piirtulu on konstantne, on alust arvata, et tegemist on täieliku konkurentsiga. Käesolevas ülesandes on piirtulu konstantne olles kogu aeg kaheksa
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikro- ja makroökonoomika - uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem - on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus - kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised - on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine Tootmine - on hüviste valmistamine Tarbimine - on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid - on ressursid e. tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada); 2. TÖÖ (inimeste vaimsete ja kehaliste ...
piirkulu võrdub piirtuluga (MR=MC). Ükskõik millise teise tootmismahu juures
oleks kasum väiksem sest MR>MC korral võiks kasumit suurendada, tootes või
muues suuremat kogust ja MR
· Erimeelsusi tööandjate ja töötajate vahel lahendab Riiklik lepitaja ja Tööinspektsioon. XI PEATÜKK: KONKURENTS · Konkurents võitlus piiratud ressurside nimel. Kus ühes on võitjad ja teised kaotajad. Konkurentsis on kaks või rohkem osalejaid. · Ettevõte on hinnakujundaja, kui ta püüab leida oma kauvale õiget hinda. · Ettevõte on hinnavõtja, kui ta lepib turu poolt määratud hinnaga ja otsustab palju selle hinnaga toota. · Koostöö, kokkumäng kokkulepe või turukorraldus, mille puhul ettevõtted piiravad oma toodangut, et selle läbi tõsta hindu ja teenida kasumit. · Monpolistlik konkurents ettevõtjatel on sarnased tooted, kuid mitte täpselt ühesugused, tooteid annab eristada. · Oligopol domineerivad üksikud suurfirmad, kus on konkurents väga tihe. Suurettevõtted
Mikro ja makroökonoomika terminid Eesti keeles English На русском Majanduse alusmõisted. Fundamentals of Economics. Фундаментальные понятия ökonoomika economics экономика Ceteris paribus „Other –things-equal” assumption, «при прочих равных условиях» „Muude tingimuste samaks Ceteris paribus jäädes” põhimõtted Principles принципы Teaduslik meetod Scientific method Научный метод seos tradeoffs связь piiranalüüs Marginal analysis Предельный анализ kompositsiooniviga Fallacy of composition Композиционные ошибки Positiivne tõus Positive slope Положительный наклон Verikaalne ja horiso...
püüab oma tooteid müüa turuhinnast kõrgema hinnaga, siis tõenäoliselt ei osteta selle firma tooteid enam. 3) Sisenemis- ja väljumisbarjääride puudumine, miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast 4) täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon, mida valdavad kõik otsuseid tegevad tootjad ja tarbijad. FIRMA JA TOOTMISHARU NÕUDLUSKÕVER Kuna täielikult konkureeriv firma on hinnavõtja, on tema toodangu nõudlus täielikult elastne (firma toodangu nõudluskõver on horisontaalne sirge). Samal ajal tootmosharu nõudluskõver on negatviivse tõusuga (nagu tavaliselt). Täieliku konkurentsi turul võrdub hind a piirtuluga. Piirtulu (MR) on firma kogutulu muutus, mille põhjustab ühe täiendava tooteühiku müük. Võrdub kogutulu (TR) muudu ja müüdud koguprodukti muudu jagatisega. KASUMI MAKSIMEERIMINE
· Soovituslik pika-ajaline keskmine hind KONKURENTS 1. ERINEVAD TURUTÜÜBID (turgude majandusteoreetiline käsitlus) · täiuslik konkurents · monopolistlik konkurents · oligopolistlik konkurents · puhas monopol 2. VERTIKAALNE KONKURENTS (M. Porteri tootmisharu analüüsi skeem). · asenduskaubad · uued sisenejad · tarnijad · toodete vahendajad KONKURENTSI TÜÜP MÄÄRAB ÜLDJOONTES ÄRA HINNAKUJUNDUSE VABADUSE: · Hinnavõtja või hinna küsija · Kaalutlus positsioonida hinda konkurentidega samale tasemele, kõrgemale või madalamale MUUD PIIRANGUD Muude piirangute all tuleb arvestada: · valitsuse tegevus ja regulatsioonid, · firmast lähtuvad (tootmisvõimsused), · majanduslik konjunktuur, · toote liik, · toote elutsükli faas 9. Võimalikud hinnakujundusmeetodite grupid, nende kujundamise lähtenurgad
· Turgude uurimisel pööratakse suurt tähelepanu turustruktuurile ehk majandusharu jaotumisele ettevõtete vahel. · Kuidas ettevõtted omavahel konkureerivad selle määrabki ära turustruktuur. · 4 olulist turustruktuuri iseloomustavat tunnust: · müüjate arv turul · müüjate pakutava hüvise omapära · uute müüjate võimalused turule sisenemiseks · müüjate võime mõjutada hinda · Hinnavõtja turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. · · Täielik konkurents · Täielikku konkurentsi ideaalsel kujul on raske leida. Nt. põllumajanduses, kalanduses · Täieliku konkurentsiga turul olev ettevõte peab tegema 3 otsust: · kas jääda tööstusharusse püsima või lahkuda sellest? · kui otsustatakse jääda, siis kas toota või olla ajutiselt suletud?
Tootmisteguri piirkulu (MFC) MFC ehk MRC (ressursi piirkulu) kujutab endast tootmisteguri ühe täiendava ühiku kasutuselevõtuga kaasnevat lisakulu. MFC=teguri kogukulu / teguri hulk Täieliku konkurensi turul, kus tegu hinnavõtjaga, võrdub tootmisteguri (TÖÖ) piirkulu selle teguri turuhinnaga (palgaga) MFC=w, kus w tähistab tööjõu hina (palka). Kasumi maksimeerimise reegel kasumit maksimeeriva tootmistegurite hulga kindlaksmääramise tingimus: MRP=MFC Hinnavõtja kasumi maksimeerimine: Töötajate arv Töö piirpro Hüvise hind (p) Tööjõu hind Töö piirkulu Töö piirpro (L) dukt (MP) (palk) (w) (MFC) dukti väärtus (VMP) 1 5 10 20 20 50 2 4 10 20 20 40
TÄIELIK MONOPOLISTLIK OLIGOPOL MONOPOL KONKURENTS KONKURENTS Palju MÜÜJATE ARV Üks Joonis 8.1. Turustruktuurid 8.2. Täielik konkurents Kui mingi hüvise ostjate ja müüjate arv on piisavalt suur ei oma üksik ettevõte mingit mõju turuhinnale, ehk kõik on hinnavõtjad. Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. Selline olukord tekib, kui üksik tootja toodab väga väikese osa turu kogutoodangust. Täieliku konkurentsi ideaalsel kujul on raske leida. Täielikule konkurentsile väga lähedase olukorraga on tegemist näiteks põllumajanduses ja kalanduses. Oletame, et meil on tegemist talumehega, kes oma kümnel hektaril põllumaal kasvatab kartuleid
MC järgi). Kasumilävi e tasuvuspunkt väljendav sellist toodangu mahtu, mille puhul kogutulude ja kogukulude summad on võrdsed: ettevõttel kujuneb nn nullkasum kasumilävel pole majanduskahjumit, kuid ei teenita ka majanduskasumit kasumilävel TR=TC Kasumi maksimeerimise kuldreegli e optimaalse toodangukoguse valiku printsiibi kohaselt peaks ettevõte valmistama toodangukoguse, mille piirtulu võrdub piirkuluga (MR=MC). TKF-i kui hinnavõtja firma piirtulu MR võrdub tooteühiku hinnaga P ning keskmise kogutuluga ATR e AR MR=P=ATR Lühiperioodil SR võib täielikult konkureeriv firma TKF teenida majanduskasumit (TR>TC) olla kasumilävel, kus TR = TC teenida majanduskasumit, kuid jätkates tootmist (tingimusel, et majanduskasum < TFC) olla sulgemispunktis lõpetada kahjumi tõttu tootmise ja lahkude tegevusvaldkonnast Sulgemishind on turuhind, mis katab täpselt ettevõtte keskmised
eelistuste puudumine). - Ostjatel ja müüjatel on olemas täpne info hüviste hindade ja kvaliteedi kohta. - Müüjaid ja ostjaid on palju. Keegi neist ei saa üksi hindu mõjutada. - Turg on avatud, pääs turule ja sealt ära on vaba. Pole mingisuguseid turule sisenemise ja turult väljumise takistusi Täieliku konkurentsiga turul tegutsev firma on olukorras, kus ta on hinnavõtja. Kuna turul on väga palju firmasid ja kõik toodavad identset toodangut, ei suuda üks firma turuhinda mõjutada. Kui firma hinda tõstab, siis nõudlus puudub, kuna identset toodangut pakuvad ka teised firmad. Tulenevalt sellest, et täieliku konkurentsiga turul tegutsev firma on hinnavõtja, siis selleks, et oma kasumit maksimeerida, saab ta valida üksnes erinevate tootmismahtude vahel Tootmismahtu, mis maksimeeriks firma kasumi, saab leida kahel moel.
töötajate tulekut sellele alale. Tööjõu nõudlus kajastab seost palga ja tööjõu hulga vahel, mida ettevõtted soovivad ja suudavad tööjõu sellise hinna juures vaadeldaval perioodil palgata. Nõudluskõver näitab seost tööjõu hinna ja nõutava koguse vahel, kuid ei võimalda vastata küsimusele, kui palju ja missuguse palgaga nõuavad ettevõtted tööjõudu oma kasumi maksimeerimiseks. Täieliku konkurentsi korral on ettevõte nii hüviste kui ka teguriturul hinnavõtja ehk ettevõte ei saa mõjutada ei hüviste ega ka tootmistegurite hinda (nt palka). Tööjõu piirkulu (MCL) on konstantne, sest ettevõttele on määratud palgatase. Kahaneva piirtootlikkuse seaduse kohaselt tööjõu piirprodukt väheneb, kui palgatud tööjõu kogus kasvab (MPL). Tööjõu piirprodukti tulu MRPL=(TR1-TR2)/(L1-L2)=MPL*MR Tööjõu piirprodukti väärtus VMPL=MPL*p Täieliku konkurentsi turul VMPl=MRPL. Mittetäieliku konkurentsi turul, see ei kehti,
Kui piirtulu on suurem kui piirkulu, tasub tootmismahtu suurendada. Kui piirtulu on väiksem kui piirkulu on mõistlik tootmismahtu vähendada. Kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed on kasum maksimaalne. Käesolevas ülesandes on piirtulu ja piirkulu võrdsed tootmismahu kuus juures. Sellisel juhul on piirtulu kaheksa ja piirkulu on samuti kaheksa. Kasum on 21. b) Kas tegemist võiks olla täieliku konkurentsiga? Selgita! Täieliku konkurentsiga turul tegutsev ettevõtja on hinnavõtja. See tähendab, et hind turul on selle ettevõtja seisukohast fikseeritud ning ta müüb oma toodangut just selle hinnaga. Kui hind on fikseeritud, on järelikult ka piirtulu fikseeritud, sest iga täiendavalt müüdud ühiku eest saab ettevõtja sama hinda ehk lisanduv tulu (piirtulu) on kogu aeg sama. Seega, kui piirtulu on konstantne, on alust arvata, et tegemist on täieliku konkurentsiga. Käesolevas ülesandes on piirtulu konstantne olles kogu aeg kaheksa
ETTEVÕTTE RAJAMINE Uue ettevõtte rajamine koosneb kolmest põhietapist: ettevalmistav periood, tegevuse alustamise periood ja stardi e. käivitamisperiood. I ETAPP: Ettevalmistav periood Ettevalmistavat perioodi iseloomustab kulude puudumine, kuid selles perioodis seisab alustava ettevõtja ees hulk olulisi ülesandeid: äriidee valik ja läbitöötamine, ettevõtlusvormi, ärinime ja asukoha valik, vajaliku stardikapitali ja kasumiläve arvutamine, rahastamisallikate otsimine, riskianalüüs jpm. Nende tegevuste tulemusena valmib äriplaan. Äriplaani koostamine peaks andma vastuse küsimusele, kas üldse tasub ettevõtet teha või mitte. Ettevalmistaval perioodi tegevused: · Ettevõtluskeskkonna analüüs · Turu analüüs · Turu mahu hindamine ja müügimahu kavandamine · Turu segmendi hindamine · Konkurentsieelise leidmine · Konkurentsianalü...
Monopoli korral on kogu turg ühe ettevõtte käes. Nende kahe äärmuse vahele jääb veel mitmeid konkurentsi vorme millest tuntumad on monopolistlik konkurents ja oligopol (ologopson). Alustame erinevate turuvormide uurimist ühest äärmusest, kus konkurents on suurim. 9.2. Täielik konkurents Kui mingi hüvise ostjate ja müüjate arv on piisavalt suur ei oma üksik ettevõte mingit mõju turuhinnale, ehk kõik on hinnavõtjad. Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. Selline olukord tekib, kui üksik tootja toodab väga väikese osa turu kogutoodangust. Täieliku konkurentsi ideaalsel kujul on raske leida. Täielikule konkurentsile väga lähedase olukorraga on tegemist näiteks põllumajanduses ja kalanduses. Oletame, et meil on tegemist talumehega, kes oma kümnel hektaril põllumaal kasvatab kartuleid. Kui sügisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
