Select one: True False Question 12 Üldise hinnataseme tõus muudab kodumaised tooted välismaiste suhtes kallimaks, tuues kaasa kogunõudluse ( Complete AD, aggregated demand Mark 1.0 out of 1.0 ) kõvera nihkumist üles paremale. Select one: True False Question 13 Kogupakkumine langeb, kui Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 jõustub seadusemuudatus, mille tulemusena tõuseb miinimumpalk töötajad soovivad rohkem vaba aega elanikkond on hakanud oluliselt rohkem investeerima kütuse hind maailmaturul kasvab oluliselt tootmise efektiivistamine tõstab tootlikkust
ARVESTUSTEST 9.2 (MAJANDUSE TASAKAAL. KOGUNÕUDLUS JA KOGUPAKKUMINE. KEYNESE RIST. SÜSTID-LEKKED) (15 punkti 15st, hinne 10/10st) 1. Allpooltoodust väljendab pöördvõrdelist sõltuvust: a. Tarbimiskulutuste ja käsutatava tulu seos b. Investeerimiskulutuste ja intressitaseme seos c. Säästmise ja tarbimismäära seos d. Investeerimiskulutuste ja rahvatulu seos e. Kõik valed 2. Investeeringute mahtu mõjutab: a. Intressimäär b. Ettevõtjate pessimistlikud või optimistlikud ootused c. Tehnoloogiliste muutuste tase d. Tootmisseadmete koormatuse tase e. Kõik vastused õiged 3. Allpool loetletust väljendab autonoomsete kulutuste kasvu: a. Tarbimisfunktsiooni kõvera nihkumine üles b. Investeeringute kasv rahvatulu kasvul c. Liikumine tarbimisfunktsiooni kõveral üles d. Liikumine tarbimisfunktsiooni kõveral ...
$UYHVWXVWHVW 0LNURMDPDNUR|NRQRRPLND7.DUP 0LQXNRGXŹ7/00,0$Ź7HHPD Ź$UYHVWXVWHVW 7HVWLQDYLJDWVLRRQ $OXVWDWXG 2OHN /}SHWDWXG $HJDNXOXV 3XQNWLG +LQQH PDNVLPDDOQH .VLPXV RJXQ}XGOXVH $' N}YHUDQLKNXPLQH . .XYDNRUUDJDNVDNHQ 9DOPLV SDUHPDOHHLVDDSHHJHOGDGD /}SHWDOHYDDWXV +LQQH 9DOLNV ...
$UYHVWXVWHVW 0LNURMDPDNUR|NRQRRPLND7.DUP 0LQXNRGXŹ7/00,0$Ź7HHPD Ź$UYHVWXVWHVW 7HVWLQDYLJDWVLRRQ $OXVWDWXG 2OHN /}SHWDWXG $HJDNXOXV 3XQNWLG +LQQH PDNVLPDDOQH .VLPXV .XLNlVXWDWDYWXOX ', YlKHQHEVLLVPXXGH .XYDNRUUDJDNVDNHQ 9DOPLV Y}UGVHWHWLQJLPXVWHNRUUDO /}SHWDOHYDDWXV +LQQH 9DOLNV 0lUJLVWD ...
MAJANDUSTSÜKLID. KOGUNÕUDLUSE-KOGUPAKKUMISE MUDEL Majandustsüklite klassfikatsioon pikkuse järgi 1 · Pikad äritsüklid. J. Schumpeteri1 innovatsiooniteooria kohaselt tekivad iga 40-60 a järel innovatsioonipuhangud, mida nimetatakse Kondratjevi laineteks. Innovatsioon on Schumpeteri järgi kas uute ja oluliselt erinevate toodete turule toomine, uute tootmismeetodite kasutuselevõtt või uue turu avamine. Kaasaegne innovatsioonilaine avaldub nn uue majanduse näol. Uus majandus on majandussüsteem, mis baseerub nüüdisaja infotehnoloogia saavutustel, mille abil muutuvad kardinaalselt firmade ärivõimalused ja tööviljakus suureneb hüppeliselt. Uue majanduse tunnused: - infovahetuse kiirus suureneb oluliselt; - uue majanduse ettevõtted rakendavad paindlikke juhtimismeetodeid; - tarbijaskonnale pakutakse just neile sobivaid tooteid ja teenuseid; - laovarud ja nendega seotud kulud vähenevad. · Keskmise pikkusega äritsük...
ARVESTUSTEST 9.1 (MAJANDUSE TASAKAAL. KOGUNÕUDLUS JA KOGUPAKKUMINE. KEYNESE RIST. SÜSTID-LEKKED) (punkte 17/19st, hinne 8,95/10st) NB! Kaks vastust on valed 1. Kui riik karmistab keskkonnakaitse nõudeid, kutsub see esile: a. Tootmiskulutuste suurenemise tooteühikule ja AS kõvera nihke paremale b. Tootmiskulutuste suurenemise tooteühikule ja AS kõvera nihke vasakule c. Tootmiskulutuste suurenemise tooteühikutele ja AD kõvera nihke vasakule d. Tootmiskulutuste vähenemise tooteühikule ja AS kõvera nihke vasakule e. Tootmiskulutuste suurenemise tooteühikule ja AS kõvera nihke paremale 2. Kogunõudluse kõver tõuseb, kui: a. Langeb intresside tase b. Kasvab tulude tase c. Suurenevad investeeringud tootmisvõimsuste laiendamiseks d. Alaneb rahvusliku valuuta kurss e. Kõik eelnevad vastused õiged 3. Kogunõudluse kõvera taseme langus on: ...
tulumeetodil: SKP = sissetulekud (sh palk, rent, intress, kasum)+ amortisatsioon (ehk kulutused põhivahendite remondiks) + kaudsed maksud (toote hinna sees) kulumeetodil: SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport) toodangust lähtudes: SKP = lisandväärtus + netomaksud toodetele IV LOENG I OSA. Majandustsüklid, kogunõudlus ja kogupakkumine SKP tase määratakse ära kogunõudluse ja kogupakkumise tasakaalupunktis. Kogunõudlus AD (aggregate demand) näitab reaalset kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad, valitsus ja välismaalased soovivad ja on võimelised ostma igal antud hinnatasemel. Kui hinnatase tõuseb, siis kogutoodangu nõutav kogus väheneb ja vastupidi. Kogunõudlusel on neli komponenti: C - tarbimine I - investeeringud G - valitsuse kulutused (X-M) netoeksport ehk eksport - import
koguprodukti. Alates 2008. aasta II kvartalist läks Statistikaamet üle aheldamise meetodile. Aheldamise meetodi puhul ei ole fikseeritud baasaastat — aluseks on arvestusperioodile eelnenud aasta. Uus metoodika parandab rahvamajanduse arvepidamise kasvunäitajate kvaliteeti. SKP JA RKP arvutamisel kasutatakse kolme meetodit: 1) Tootmise meetod 2) Tarbimise meetod 3) Sissetulekute meetod ehk saadud tulu. 8. Majandustsüklid. Kogunõudlus ja kogupakkumine. Majandustsükliks nimetatakse tõusu- ja langusperioode majanduses, mis avalduvad rahvamajanduse kogutoodangu, kogutulu, tööhõive ja töötuse ning inflatsioonitaseme näitajate perioodiliste kõikumistena mingil ajavahemikul ja, mis toimuvad üheaegselt mitmes majandussektoris. Neid tsüklilisi kõikumisi võib perioodi pikkuse järgi jagada: • Pikad äritsüklid, mis teooria järgi peaks tekkima iga 40 – 60 aasta järel, mille põhjustajaks on innovatsioonipuhangud. Nt
rohkem, kui selle soetamiseks kulunud raha ehk lisakulu. Teise võileiva puhul on lisakasu mõnevõrra madalam, kuid ületab veel lisakulu. Tarbija lõpetab võileibade ostmise siis, kui järgneva võileiva kulu on suurem võileiva tarbimisest saadavast tulust. Nii tehes maksimeerib tarbija enda heaolu ehk kogukasulikkust. Negatiivse piirkasulikkuse piirkonnas tarbimist jätkates väheneb tarbija koguheaolu (kogukasulikkus). 2. Mida toob majanduses kaasa olukord, kus kogupakkumine ületab kogunõudluse? Millistel tingimustel vajab eelnimetatud olukord riigipoolset sekkumist ja milles võiks see seisneda? Majanduse kogunõudlus on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Majanduse kogupakkumine on rahvamajanduse reaalse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Pakutakse rohkem kui on nõudlust. Tekib hinnataseme tõus ehk inflatsioon. Pakkujaid on
Näiteks hinnad-palk-hinnad spiraali puhul hakkab kõigepealt nõudluse kasv kergitama hindasid, mistõttu tekib surve palgatõusuks, mis aga omakorda suurendab nõudlust ja põhjustab uut hindade tõusu. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Inflatsiooni kaks peamist liiki on nõudlusinflatsioon ja kuluinflatsioon. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Nõudlusinflatsioon tekib, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kui kogupakkumine. Lisaks erasektori nõudluse kasvule võib nõudlusinflatsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või eelarvepoliitika. Kuluinflatsioon (pakkumispoolne inflatsioon) tekib tootmiskulude järsu kasvu tõttu (toooraine hindade tõus, liiga kiire palgakasv, kaudsete maksude tõstmine jms). Küsimus 3 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Varjatud inflatsiooni puhul on tegemist püsiva hinnataseme juures hüviste kvaliteedi,
Completed on neljapäev, 4 mai 2017, 9:38 Time taken 1 day 10 hours Grade 10 out of 10 ( 100 %) Question 1 Nõudlusin atsioon on põhjustatud järsust tootmiskulude kasvust. Complete Select one: Mark 1 out of 1 True False Nõudlusin atsioon tekib, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kui kogupakkumine. Lisaks erasektori nõudluse kasvule võib nõudlusin atsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või eelarvepoliitika. Kuluin atsioon (pakkumispoolne in atsioon) tekib tootmiskulude järsu kasvu tõttu (toooraine hindade tõus, liiga kiire palgakasv, kaudsete maksude tõstmine jms). Question
• Võimaldab hinnata erinevate SKP ... SKP deflaator=SKPnominaalne/SKPreaalne SKP ja heaolu: • SKP suurus ei peegelda täpselt sotsiaalset heaolu • Varimajanduse ja natruaalmajanduse eksisteerimine • Kõiki teenuseid ja elukvaliteeti ei ole võimalik mõõta • Kaupade kvaliteet ei ole mõõdetav • SKP ei peegelda hüvede jaotust ühiskonnas • SKP ei peegelda välismõjusid Kogunõudlus ja kogupakkumine Graafikul P- üldine hinnatase, inflatsioon Graafikul Q- SKP, suurenemine tähendab majanduskasvu AS- kogupakkumine AD- kogunõudlus AD=C+I+G+NX Kasutatav tulu=kogutuli-kogumaksud e. Y-T Tarbimisfunktsioon: C=C(Y-T) Tarbimise piirkalduvus MPC (näitab muutust kasutatava tulu üheühikulise kasvu korral, on võrdne tarbimisfunktsiooni tõusuga): c=MPC=C/Y Investeering=füüsiline-, inim- ja sotsiaalkapital
Ameerikas odavamaks vorreldes Euroopa omaga. Noudlus importkaubale vaheneb (suureneb Ep). Kover nihkub paremale. 6. VALITSUSE KULUTUSED – kui valitsussektor suurendab oma kulutusi toodete ja teenuste ostmiseks, siis kogunoudlus touseb. Sama efekt on ka riiklike tulusiirete (maksed, mida avalik sektor teeb indiviididele, ka ettevotetele ja nende suurimaks osaks on sotsiaalkindlustusmaksed) suurndamisel. Kover nihkub paremale. Teema 8 Pikaajaline kogupakkumine ja tasakaal, kõver ja selle selgitus!!!!!! 1. pikaajaline kogupakkumine ja tasakaal (klassikaline koolkond) Nende seisukohad: • pakkumine loob ise endale vastava nõudmise ja liigset pakkumist ei saa eksisteerida (kui ettevõte suurendab tootmist, suurenevad majapidamiste tulud); • finantsturg on selleks mehhanismiks, mis muudab majapidamiste säästud ettevõtete investeeringuteks, selle teeb võimalikuks laenuprotsendi paindlikkus
sektori poolt välismaalt ostetud kaupade ja teenuste väärtus. 15. SKP deflaator- (kaudne hind deflaatorit SKT) on näitaja hinnatase kõigi uute, nii kodumaiselt toodetud viimases kaupade ja teenuste majandust. SKT seisab sisemajanduse kogutoodang , koguväärtus lõplik toodetud kaupade ja teenuste selles majanduses kindlaksmääratud aja jooksul. Arvutamiseks kasutatud valemid deflaatorit on: 16. Kogunõudlus ja kogupakkumine. Kogunõudlus on majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitud kaupade ja teenuste koguväärtus. Sisuliselt on tegemist SKP-ga kulude (tarbimise) meetodil. Kogunõudluse elementideks on seega tarbimine , investeeringud , valitsuse kulutused ja puhaseksport. Kogunõudlus– rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja on võimelised ostma igal konkreetsel hinnatasemel.
SKP muutus > kulutuse muutus alati on nii. Toimib multiplikatsiooniefekt ning seepärast see ongi nii. Iga järgnev muutus on väiksem kui eelmine. Kulumultiplikaator_1/(1-MPC) Reaalses majanduses mõjutavad ka import ja maksud. Näide: Antud: C=400+0,8Yd I=200 G=300 X-M=15 T=5 Lahendus: C=400+0,8(Y-5) (kasutatav tulu = kogutulu maks) Y=400+0,8Y-5*0,8+200+300+15 0,2Y=911 Y=4555 m=1/(1-MPC)=1/MPS=1/0,2=5 (multiplikaator on see) I=20 SKP=I*m SKP=20*5=100 7. Kogunõudlus ja kogupakkumine Rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida mahandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel (ceteris paribus). Kogupakkumine rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad müügiks pakkuda igal hinnatasemel (ceteris paribus). Lühiperioodi kogupakkumine on graafiliselt positiive tõusuga joon ja pika perioodi kogupakkumine vertikaalne joon. Vt. joonis 12.4 Sellest teemast osata: oska tasakaalukulusid/-tulusid arvutada,
perioodidel, mil töötus on madal ja vastupidisel juhul suure töötusemäära korral on inflatsioonitase madal. Tööturupoliitikad- aktiivne ja passiivne Negatiivne e laienemise RKT lõhe- kui potentsiaalne RKT on tegelikust väiksem Positiivne e kokkutõmbumise RKT lõhe- kui potentsiaalne tootmismaht on suurem tegelikust, võib tekkida 2 viisil: *kui mingil põhjusel väheneb kogunõudlus, *kui väheneb kogupakkumine Pakkumise sokk e stagflatsioon- kogutoodangu vähenemine koos hinnatõusuga Tsüklite sisemised tegurid- investeeringud, raha pakkumine, konkurentsi puudumine Tsüklite majandusvälised tegurid- päikeseplekkide teooria, poliitilise tsükli teooria, sõjad, riikide lagunemised ja ühinemised, tähtsamad tehnoloogilised leiutised Majanduse indikaator- teatud muutuja, mille väärtus arvatakse sõltuvat mingitest majanduslikest
Elastsukoefitsent P-hinnatase Y-kogutoodangu hulk ( Reaalne SKP ) Kaarelastsus Deposiit , kus R-reserv ja L-Laenud Kogutulu Töötusemäär Nõudluse sissetuleku elastsus Nõudluse ristelastsus Kogukulud Keskmine kogukulu AD-kogunõudlus AFC-keskmine püsikulu Keskmine püsikulu AP-keskmine produkt APC-keskmine tarbimiskalduvus Keskmine muutuvkulu APS-Keskmine säästmiskalduvus Piirkulu AR-keskmine tulu AS-kogupakkumine Piirtulu ...
o maksud ja inflatsioon o seadusandlus ja kontrollorganite tegevus o usaldus riigi vastu ja kohalike omavalitsuste rolli tugevdamine (võõrandumine riigist) o Varimajanduse mõjud: o riigieelarve tulud väiksemad o ebaaus konkurents o tööturg mõju sotsiaalsele kaitsele o statistilised makroökonoomilised näitajad halvemad o maksumaksjate moraal III loeng, kogunõudlus ja kogupakkumine o Kogunõudlus (AD) on defineeritav kui majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt igal konkreetsel hinnatasandil osta soovitud kogutoodangu hulk o Miks on tegemist langeva kõveraga: o nihe mööda kõverat: o intressi mõju o rikkuse efekt o välismaiste ostude mõju o kogunõudluse komponendid: o tarbimine
Vastata küs. Õppida (eksamiks) Makroökonoomika 1) Makroökonoomika mõiste Makroökonoomika uurimisobjektiks on majandussubjektide (majapidamiste, firmade, valitsuse, välissektori) tegevuse mõju majandusele. Selleks, et hinnata majanduse “tervislikku seisu”, on kõige olulisemateks makroökonoomilisteks näitajateks kogutoodang, tööhõive (või tööpuudus), hinnatase ning maksebilanss. 2) SKP(sisemajanduse koguprodukt) SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste väärtust rahas. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et SKP mõõdab üksnes lõpptoodete ja –teenuste väärtust. SKP puudused Ei arvesta vaba aega Ei arvesta varimajandust Ei arvesta keskkonna saastamist Reaalne ja nominaalne SKP SKP, mis mõõdab üksnes tootmiskoguse muutust, ...
Kogunõudluse mõjurid: · Tarbijate käitumise muutumine · Investeeringute mahu muutumine · Valitsuse kulutuste suurenemine või vähenemine · Muudatused ekspordis ja impordis · Muudatused kaubanduspartnerite majanduses · Valuutakursside muutumine SKP tase määratakse ära kogunõudluse ja kogupakkumise tasakaalu punktis Kogupakkumine on reaalse rahvamajanduse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel, ceteris paribus. Hüviste kogupakkumine määratakse antud riigi käsutuses olevate tootmisteguritega ja tootmistehnoloogiaga. Hüviste kogupakkumine võrdub majanduse koguväljundiga. Majanduse koguväljund on igal antud ajamomendil fikseeritud ning muutub ainult siis, kui toimub muutus tootmistegurite pakkumises või tehnoloogias.
Parandage vale väide õigeks. 2. Negatiivse SKP lõhe olemasolust annavad tunnistust suurenev tööpuudus ja langev tulutase. ÕIGE 3. 4. a) ülikooli poolt raamatukokku ostetavate raamatute maksumus b) trükikoja laos olevate raamatute maksumus c) eraülikooli arhiivides hoitavate rariteetsete väljaannete maksumus d) eraisiku koju ostetavate uute raamatute maksumus 5. Inflatsiooniline majanduskasv tekib juhul, kui a) tehnoloogiliste täiustuste tõttu tööviljakus suureneb ja kogupakkumine kasvab b) raha pakkumine kasvab c) streigiähvarduste survel tõstetakse ettevõtetes palku d) ettevõtetevaheline konkurents suureneb 6. Kolmesektorilise majanduse kohta on teada järgmised andmed: eratarbimiskulutused C=250+0,8Y d , planeeritud investeeringud I 0 =100, avaliku sektori kulutused G 0 =600, autonoomsed maksud T0 = 600. 6.1. Kui suur on tasakaalutulu Y? AE=C+I0+G0=C0+c(Y-T0)+I0+G0=250+0,8(Y-600)+100+600 0,8Y+250-480+100+600 0,8Y+470 Tasakaalu korral Y=AE Y=0,8Y+470 Y-0,8Y=470
P1 a Pe D0 0 Q0 Qe Q1 Q a) kui kasvab investorite optimism ja muud tingimused jäävad samaks samaks, siis võib kogunõudlus suureneda, ehk D0 liigub asendisse D1. väide on õige b) kui ettevõtete liitumine ehk fusioon vähendab konkurentsi siis kogupakkumine võib liik d asendist liikuda di t S0 asendisse di S1. nii ii see tõenäoliselt tõ ä li lt on c) kogunõudluskõvera nihe asendist D0 asendisse D1 võib olla põhjustatud kodumajapidamise jõukuse kasvust ja kasutatava tulu suurenemisest. väide on õige 12 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 28
ARVESTUSTEST 6.1 (Tootmisfaktorite turud. Töö-, kapitali- ja maaturg) 1. Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: a. Ressursi hinna ja MRC b. Ressursi hinna ja MRP c. Ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna d. Ressursi piirtootlikuse ja MRC 2. Maa kogupakkumine: a. On suurem lühiperioodil b. On absoluutset elastne c. On absoluutselt mitteelastne d. On iseloomustatav positiivse tõusuga kõveraga 3. Kui maa toob igaaastast renditulu summas 3000 €, siis tema hinnaks 6% kapitali hinna (intressi) puhul kujuneks: a. 50000 b. 20000 c. 18000 d. 5000 4. Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: a. Alanevad MRC b
consume потреблению APS Average propensity to Средняя склонность к Keskmine säästmise save сбережению kalduvus AR Average revenue Средний доход Keskmine tulu AS Aggregate supply Совокупное предложение Kogupakkumine ATC Average total cost Средние общие затраты Keskmine kogukulu AVC Average variable cost Средние переменные Keskmine muutuvkulu затраты C Consumption expenses Затраты потребления Tarbimiskulutused c Marginal propensity to Средняя склонность к Tarbinise piirkalduvus
Tööandja täieliku konkurentsi turul värbab täiendavalt töötajaid seni kuni: Vali üks: a. keskmine toodang on suurem, kui МР b. ressursi piirkulud ületavad MRP c. töötasunmäär on väiksem kui МР d. MRP ületab töötasumäära; ÕIGE e. МС ületab MR Küsimus 8 Kui 100 000 EUR on paigutatud deposiidile aastaintressiga 7%, siis 2.aasta lõpuks intressitulu moodustab: Vali üks: a. 10840 b. 7000 c. 14490 ÕIGE d. 14 000 VALE Küsimus 9 Küsimuse tekst Maa kogupakkumine: Vali üks: a. on suurem lühiperioodil VALE b. on iseloomustatav positiivse tõusuga kõveraga VALE c. on absoluutselt elastne VALE d. on absoluutselt mitteelastne ÕIGE Küsimus 10 Monopson: Vali üks: a. maksab töötasu mis on võrdne MRP b. tõstab töötasu tasakaalu palgatasemest kõrgemale eesmärgiga värvata täiendavat tööjõudu c. võtab turul kujunenud töötasu kui etteantud d. vähendab tööle võetavate töötajate arvu ja see võimaldab järelejäänutele maksta
c. töö pakkumise kõver omandab positiivse tõusu ja MRC kõver on sellest kõrgema d. töö pakkumise ja MRC kõver kattuvad ja on täielikult elastsed Küsimus 12 1,00 punkti 1,00-st Fakt, et 1000 EUR täna ei ole sama väärtusega kui homme, on aluseks: Vali üks: a. nüüdisväärtuse mõistele b. kõigele ülaltoodule c. rendi ja kapitali kontseptsioonile d. liitprotsendi mõistele Küsimus 13 0,00 punkti 1,00-st Maa kogupakkumine: Vali üks: a. on iseloomustatav positiivse tõusuga kõveraga b. on absoluutselt mitteelastne c. on suurem lühiperioodil d. on absoluutselt elastne Küsimus 14 1,00 punkti 1,00-st Firma hangib kasumit maksimeeriva ressursi koguse, kui: Vali üks: a. MRC = MR b. P = MRP c. AVC = MC d. MRP = MRC e. MP = MRC Küsimus 15 1,00 punkti 1,00-st Majandusrent: Vali üks: a. kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine on absoluutselt elastne
Sisemajanduse koguproduktiks SKP riigis vaadeldava perioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul valmisatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata sellest, kes on toodangu valmistamisel kasutatud tootmistegurite omanik. Resident juriidiline või füüsiline isik, kes on tegutsenud antud riigis vähemalt üks aasta. Majanduse kogutoodangu leidmiseks kasutatakse paralleelselt 3 meetodit: tootmismeetod ehk lisandväärtuse meetod, sissetulekute meetod. Kulutuste ehk tarbimismeetod kaudne meetod, mis arvestab lõpptarbimise toodetele ja teenustele tehtud kogutulust, liites kokku kodumajapidamiste KMP eratarbimiskulutused C, kodumaised kogu erainvesteeringud I, avaliku sektori tarbimiskulutused G ja netoekspordi (eksport X import M). SKP= C + I + G + (X-M). Tootmismeetod firmapoolt looudud lisaväärtus = koguprodukt turuhindadest tootmissisendite väärtus. Sissetuleku meetod SKP = W + rt + r + + D + T ( W- töötasu koos sotsiaa...
. 10. Milline on varimajanduse roll riigi heaolutaseme kujunemisel? Mille poolest erinevad varjatud majandus ja kodumajandus? Kas varimajanduses loodud väärtust saab arvuliselt mõõta? Kuidas? Kodumajandus on üks varjatud majanduse harusid, sinna kuuluvad igapäevased kodused toimetused. Saab mõõta rahas, kuid seda ei deklareerita ja seega hiilitakse kõrvale maksudest. 9 7. Kogunõudlus ja kogupakkumine Kogunõudlus majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitus kaupade ja teenuste koguväärtus, kogupakkumine majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut, investeeringud kulutused seadmetele, masinatele, hoonetele igasugune kapitali kasvatamine ühiskonnas, puhaseksport kogueksport miinus import, klassikaline koolkond
. 10. Milline on varimajanduse roll riigi heaolutaseme kujunemisel? Mille poolest erinevad varjatud majandus ja kodumajandus? Kas varimajanduses loodud väärtust saab arvuliselt mõõta? Kuidas? Kodumajandus on üks varjatud majanduse harusid, sinna kuuluvad igapäevased kodused toimetused. Saab mõõta rahas, kuid seda ei deklareerita ja seega hiilitakse kõrvale maksudest. 9 7. Kogunõudlus ja kogupakkumine Kogunõudlus – majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitus kaupade ja teenuste koguväärtus, kogupakkumine – majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut, investeeringud – kulutused seadmetele, masinatele, hoonetele – igasugune kapitali kasvatamine ühiskonnas, puhaseksport – kogueksport miinus import, klassikaline koolkond
Kogunõudluse kogus on pöördvõrdelises sõltuvuses hinnatasemest. Kogunõudlus aga sõltub mittehinnafakto- 32. - - ritest (maksud, investeeringud, investeerimiskeskkond jm.) , 35. Kogupakkumine, aggregate supply, AS turul pakutav hüviste koguhulk sõltuvalt hinnatasemest. Võib vaadelda 33. - lühi- ja pikaajalises käsitluses. - P ASLR
- tööjõu piirtootlikkus Klassikaline koolkond. Põhiseisukohad. a) Majanduse tüüpiline seisund on tasakaal b) Tasakaal saabub täishõive tootmismahus, st. tööturg on tasakaalus c) Parim majanduse mõjutamise vahend on rahapoliitika d) Majandus reguleerib ennast ise. Stimuleerida tuleb pakkumise poolt, kogunõudlus on passiivne, väheoluline tasakaalu seisukohalt. e) Kogupakkumise kõver on vertikaalne sirge f) Kogupakkumine on samal tasemel ühiskonna potentsiaalse tootmismahuga g) Pikaajaliselt põhjustab kogunõudluse muutus vaid hindade, mitte tootmismahu muutuse · POTENTSIAALNE TOOTMISMAHT reaalne SKP, mille majandus saavutab, kui ta toodab võimaliku tootmise piiril. Ressursid on maksimaalselt rakendatud. · Potentsiaalset tootmismahtu mõjutavad: · a) Tööjõu pakkumine ja tööviljakus · b) Kapitali akumulatsioon
Aega kulus 1 tund 21 minutit Punktid 60,0/60,0 Hinne 120,0, maksimaalne: 120,0 (100%) Range rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis reaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid nominaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks kogunõudluse vähendamine. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis nominaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid reaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär Nõudlusinflatsiooni põhjuseks võib olla üleujutus, põud vm looduskatastroof. Vali üks: Tõene Väär Kogunõudluse kasv ...
MAJANDUSTSÜKLID. KOGUNÕUDLUSE-KOGUPAKKUMISE MUDEL Majandustsüklite klassfikatsioon pikkuse järgi 1 · Pikad äritsüklid. J. Schumpeteri1 innovatsiooniteooria kohaselt tekivad iga 40-60 a järel innovatsioonipuhangud, mida nimetatakse Kondratjevi laineteks. Innovatsioon on Schumpeteri järgi kas uute ja oluliselt erinevate toodete turule toomine, uute tootmismeetodite kasutuselevõtt või uue turu avamine. Kaasaegne innovatsioonilaine avaldub nn uue majanduse näol. Uus majandus on majandussüsteem, mis baseerub nüüdisaja infotehnoloogia saavutustel, mille abil muutuvad kardinaalselt firmade ärivõimalused ja tööviljakus suureneb hüppeliselt. Uue majanduse tunnused: - infovahetuse kiirus suureneb oluliselt; - uue majanduse ettevõtted rakendavad paindlikke juhtimismeetodeid; - tarbijaskonnale pakutakse just neile sobivaid tooteid ja teenuseid; - laovarud ja nendega seotud kulud vähenevad. · Keskmise pikkusega äritsük...
Ressursid ehk tootmistegurid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks.Tootmistegurid on- Maa, kapital ja töö. Alternatiivkulu hõlmab seda teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC)- näitab kahe hüviste eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Kus kehtib turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkuretsis. Segamajandus- kus ressursside jaotuse määravad ära riik ( avalik sektor ) on traditsioonid ja tur...
kulututakse impordile 29. Inflatsioonilõhe- kogus , mille võrra kogunõudlus ületab täishõive kogutoodangu taset 30. Kogunõudlus (AD) on reaalne rahvamajanduse kogutoodang, mida tarbijad, ettevõtted, avalik sektor ja välismaised ostjad soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Kogunõudluse komponendid on planeeritud tarbimis-, investeerimis, ja avaliku sektori kulutused ning netoeksport. 31. Kogupakkumine (AS) on reaalne rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudava toota nin müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. 32. Kogutoodangu täishõivetase 33. Languslõhe suurus, mille võrra kogunõudlus on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset 34. Multiplikaator on kordaja, mida näitab mitu korda rahvuslik kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentides. SKP multipikaator on selle tulemus,
endast teatavat minimaalset summat, mida ressurss peab teenima (tekib, kui tööjõu kvaliteet (oskused, haridustase, kvalifikatsioon) ja vältimaks selle teisaldust muule rakendusviisile (vastasel korral paiknemine ei lange kokku töö nõudmise ja pakkumisega. Võib olla rakendatakse ressurssi kõrgemat tasu tagaval tegevusalal); teisaldustulu demograafiline, hariduspoliitikast põhjustatud, kapitali puudusest ületavast osast, mida nimetatakse majandusrendiks. Kogupakkumine tulenev (kapitali defitsiit võrreldes rahvaarvuga) või regionaalne); - ettevõtete poolt igal hinnatasemel pakutava kogutoodangu hulk klassikaline tööpuudus (tekib ametiühingu või valitsuse sekkumisel Kogupakkumise kõver näitab seost pakutavate kaupade ja teenuste palgapoliitikasse. Tasakaalupalgast kõrgema miinimumpalga koguhulga ning üldise hinnataseme vahel Potentsiaalne tootmismaht kehtestamisel vabaneb osa töötajaid)
27. Tarbimise piirkalduvus – mis näitab, kui suur osa kasutatava tulu ühest lisaeurost kulutatakse tarbimiseks. 28. Impordi piirkalduvus – 29. Inflatsioonilõhe- suurus, mille võrra kogukulutused ületavad täishõive kogutoodangu taset. 30. Kogunõudlus – rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandusubjektid soovivad ja on võimelised ostma igal konkreetsel hinnatasemel, ceteris paribus. 31. Kogupakkumine – rahvamajanduse reaalse kogutoodangu suurus, mida ettevõtted tahavad toota ja müügiks pakkuda igal konkreetsel hinnatasemel, ceteris paribus. 32. Kogutoodangu täishõivetase – igal ajamomendil olemasolevate ressurside pakkumise korral olev tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kuita suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. 33. Languslõhe – suurus, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. 34
tarbimine ja kogunõudlus vähenevad samuti. Intressimäära mõju - hindade kasvades suureneb ka intressimäär, mis motiveerib majapidamisi rohkem säästma ja vähem tarbima ning ettevõtteid vähem investeerima; tagajärjeks on kogunõudluse vähenemine. Välismaiste ostude mõju - kodumaise hinnataseme tõustes hakatakse tarbima rohkem odavamaid importkaupu, samas ekspordivõimalused halvenevad. Tagajärjeks on puhasekspordi ja kogunõudluse vähenemine. Kogupakkumine (QS või AS aggregate supply) on majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut. Kogupakkumise maht kujuneb eraettevõtete ja avaliku sektori ettevõtete tootmismahu summana. Kogupakkumine kujuneb ettevõtete ja majapidamiste otsuste koosmõjul. Ettevõtted lähtuvad tootmismahu määramisel kasumi maksimeerimise eesmärgist, arvestades lõpptoodangu ja tootmissisendite (sh. tööjõu) hindade ning olemasoleva tootmistehnoloogiaga
OOTUSED enne, kui valitsus hakkab vähendama raha pakkumist, väheneb majapidamiste tarbimine ja ettevõtete investeeringud. Ootus tulude suhtes muutub pessimistlikuks. Kõver nihkub vasakule. TULUDE JA HINDADE TASE TEISTES RIIKIDES kui N.: Euroopas on inflatsioon kõrgem kui Ameerikas, siis muutub Ameerika kaup Ameerikas odavamaks võrreldes Euroopa omaga. Nõudlus importkaubale väheneb (suureneb Ep). Kõver nihkub paremale. VALITSUSKULUD kui tõusevad, siis KN ka tõuseb 8. Kogupakkumine On rahvamajanduse kogutoodangu kogus, mida ettevõtted tahaksid toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Kogupakkumiskõver seob omavahel rahvamajanduse kogutoodangu koguse ja üldise hinnataseme. Lühiajaline kogupakkumine + tasakaal Keynes'i koolkond (leiab, et valitsus peaks sekkuma) Keynes'i põhieelduseks oli, et hinnad ja palgad on jäigad, nad ei muutu (isegi tööpuuduse tingimustes palkade tase ei lange). Keynes'i KP kõver on horisontaalne, s
Majandus 1.Panganduse alused. Raha ja panganduse ajalugu. Raha roll majanduses. Rahale esitatavad nõuded. Bartertehing. Kliiringtehing. Raha ajalugu: 1265. vermiti Eestis esimesed rahad; 1681. vermiti viimased mündid Eestis; 1918. tuli kasutusele I Eesti raha, mark; 1928. võeti esmakordselt kasutusele Eesti kroon; 1933. krooni väärtust suurendati; 1940. võeti kasutusele vene rubla; 1947. viidi läbi rahareform, rublad vahetati uute rublade vastu; 1961. rahareform, vana rubla vahetati vene rubla vastu 1:10; 1989. IME ehk Ise Majandav Eesti, tekkis sularaha kriis, võeti kasutusele talongid; 1992. kehtib Eestis kroon Panganduse ajalugu: Inimesed hoidsid kulda kullassepa "riipulis" ja kulla asemel kasutati veksleid. See vähendas kulla kaotsimineku riski. Kulda sai ka kullassepa käest vekslite vastu vahetada. Hiljem avastas kullassepp, et ta võib kulda ka teistele laenata, kelle vaja oli, nii tekkis pa...
kujunevad? a. Kogunõudlus – (AD – aggregate demand) on majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitavate kaupade ja teenuste koguväärtus. Sisuliselt on tegemist SKP-gp kulude (tarbimise) meetodil. Kogunõudluse elemendiks on seega tarbimine (C), investeeringud (I), valitsuse kulutused (G) ja puhaseksport (NX – X - IM). AD = C + I + G + (X - IM) b. Kogupakkumine – (AS – aggregate supply) on majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut. Kogupakkumise maht kujuneb eraettevõtete ja avaliku sektori ettevõtete tootmismahu summana. Tootmismahu alla mõeldakse seejuures, nagu makroökonoomikas tavaks, lõpptoodangumahtu ehk toodetud sisemajanduse koguprodukti. 17. Mis on fiskaalpoliitika ja monetaarpoliitika? Milline on Eesti fiskaalpoliitika? a
Kogus, mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, on amortisatsiooni mõõduks. Kaudsed maksud on seotud spetsiifilise majandusliku aktiivsusega. Eestis on olulistemaks kaudseteks maksudeks käibemaks ja aktsiisimaks. Kaudsedmaksud sisalduvad kaupade ja teenuste hindades ning nad ei kuulu ühegi ülalnimetatud tulunäitaja koostisesse. Et SKP koguväärtust leida, lisatakse nad sissetulekutele, kuid mitte osa toodangu väärtusest. 8. Kogunõudlus ja kogupakkumine Kogunõudlus (AD) näitab reaalslt kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad, valitsus ja teised riigid, mida soovivad ja on võimelised ostma igal antud hinnatasemel. Kui hind tõuseb, siis kogunõudlus väheneb ja vastupidi 4 kogunõudluse komponenti 1) tarbimine 2) investeeringud säästmine 3) valitsuse kulutused 4) netoeksport sisseveetud ja väljaveetud kauba vahe Negatiivne tõus langeb alla paremale Kogunõudluse mõju: 1) tarbimine
suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja effektiivselt kasutada. Languslõhe on suurus mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. Multiplikaator on kordaja, mis näitab mitu korda kogutulu muutub kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. Kulumultiplikaator = 1/(1-MPC) või 1/MPS Rahvamajandse kogutulu tasakaalutase on kogutulu tase mille korral on kogunõudlus (plaanitud kulutused) = kogupakkumine - AD(tegelik kogutoodang) Kogukulutused neljasektorilises majanduses (E=C+Id+G) ja turu tasakaal on siis, kui Y=E=C+Id+G harjutused Tasakaalu alternatiivne määramine: kuna Y=C+S+T ja et E=C+Id+G+(X-M) ning tasakaalu korral Y=E, siis saame me valemi C+S+T=C+Id+G+(X-M), ehk taandatult S+T+M=Id+G+X S+T+M=väljavoog Id+G+X=sissevoog Multiplikaatoriefekt tähendab seda, et väikesed muutused avaliku sektori kulutustes võivad põhjustada suuremaid muutusi kogutulus.
Kogutodoangu täishõivetase Yfe - on tootmismaht milleni ühiskond võiks jõuda, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja effektiivselt kasutada. Multiplikaator on kordaja, mis näitab mitu korda kogutulu muutub kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. Kulumultiplikaator = 1/(1-MPC) või 1/MPS Rahvamajandse kogutulu tasakaalutase on kogutulu tase mille korral on kogunõudlus (plaanitud kulutused) = kogupakkumine - AD(tegelik kogutoodang) Kogukulutused neljasektorilises majanduses (E=C+Id+G) ja turu tasakaal on siis, kui Y=E=C+Id+G Tasakaalu alternatiivne määramine: kuna Y=C+S+T ja et E=C+Id+G+(X-M) ning tasakaalu korral Y=E, siis saame me valemi C+S+T=C+Id+G+(X-M), ehk taandatult S+T+M=Id+G+X S+T+M=väljavoog Id+G+X=sissevoog Multiplikaatoriefekt tähendab seda, et väikesed muutused avaliku sektori kulutustes võivad põhjustada suuremaid muutusi kogutulus.
· ettevõtlikus Alternatiivkulu-loobumiskulu- tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Igal valikul on oma kulud ja tulud. Piiriprintsiip- kompromissi otsimine piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Piiriprintsiibi mõte on võimalike muutuste analüüs(mitte hetkeseisiundi) Makroökonoomika uurib majandust tervikuna.-kogunõudlus ja kogupakkumine, kogutoodang ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused,tööturg,rahaturg, intressimäärad. Mikroökonoomika uurib majandust konkreetselt majandusharude ja ettevõtete kaupa. Riigi 4 peamist makroökonoomilist eesmärki: · Hindade stabiilsus madal inflatsioon-rahaväärtuse langemine, deflatsioon-rahaväärtuse tõus. · Kõrge tööhõive(madal tööpuudus- tööjõu nõudlus ületab pakkumise)
eelisseisundit proportsioonides Absoluutne eelis kaubanduse alusena Tootmine oleneb sellest, kas on rohkem kapitali või ressursse Ei hooli maitse-eelistustest Kahes riigis on sarnased maitsed Riigi täielik spetsialiseerumine Iseloomulik riigi mittetäielik spetsialiseerumine Kogupakkumine jääb muutumatuks Pöördnõudlus viib tasakaaluhinnani, muutes nii nõudlust kui ka pakkumist. Kaubandusest on kasu igaühele Kaubandus võib tuua teatud grupile kahju Turutasakaal tekib kui ühe riigi eksport toote osas = teise riigi impordiga antud toote osas. Toodete suhtelist hinda määrab ära pöördnõudlus -- turujõud, mis otsib vastastikust tasakaalu (kui ühe riigi
suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel.Kogunõudluse (AD) komponendid: *eratarbimiskulutused ehk kodumajapidamiste kulutused kaupadele ja teenustele (C); *ettevõtete investeeringud põhivarasse ja kaubavarudesse ning majapidamiste kulutused uute elamute ostmiseks (I); *avaliku sektori kulutused kaupadele ja teenustele ning avaliku sektori töötajate palgakulud (G); *kaupade ja teenuste eksport (X ). AD = C + I + G + (X M) 31. Kogupakkumine (AS aggregate supply) on rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel. Kogupakkumine sõltub rahvamajanduse käsutuses olevatest tootmisressurssidest ja tootmistehnoloogiatest. Kogutoodangu kulu ja üldine hinnatase määravad kogupakkumise kõvera asendi teljestikus, tema kauguse kogutoodangu joonest. Kogupakkumiskõver väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. 32. Kogutoodangu täishõivetasemeks nim
- kasutada vaba aega muudeks tegevusteks Tootlikkus sõltub: Füüsiline kapital Inimkapital Loodusressursid Tehnoloogiline areng Ülesanne: SKP arvutamine sissetulekute meetodil: suurenema peaksid palgad. Liidan kokku sissetulekud (nt palgad, dividendid) 60+50+90+50+150+50= 450!! Lisandunud väärtused (tulu, mida bensiinitööstusest saab): 110+ (250-110) + (450- 250) = 450 Loeng 8: Majandustsüklid, kogunõudlus ja kogupakkumine Majanduse ABC lk 281-290 Majanduse üldine tasakaal SKP tase määratakse ära kogunõudluse ja kogupakkumise tasakaalupunktis Kogunõudlus Kogunõudlus AD näitab reaalset kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad, valitsus ja välismaalased soovivad ja on võimelised ostma igal antud hinnatasemel Kui hinnatase tõuseb, siis kogutoodangu nõutav kogus väheneb ja vastupidi Kogunõudlusel on neli komponenti C -tarbimine I -investeeringud
2) ELUAEGSE TULUTSÜKLI HÜPOTEES inimesed kasutavad tulud tarbimiseks ja säästudeks selliselt, et saada majanduslik heaolu kogu eluea jooksul. Joonis kilelt. 3) SUHTELISE TULU HÜPOTEES inimene tarbib selle elanikkonna kihi tarbimistaseme järgi, kuhu arvab end kuuluvat ja tema tarbimist mõjutab tulude kõrval ka eelneva perioodi tarbimistase. 26 8. KOGUPAKKUMINE 8.1KOGUPAKKUMISE KÄSITLUSED Kogupakkumine on reaalse rahvamajanduse kogutoodangu kogus, mida ettevõtted tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Makromajandusteoorias eristatakse kahte kogupakkumise ja tasakaalu käsitlust: 1. pikaajaline kogupakkumine ja tasakaal (klassikaline koolkond) Nende seisukohad: · pakkumine loob ise endale vastava nõudmise ja liigset pakkumist ei saa eksisteerida (kui
1. Põhimõisted Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutuj...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
