Majanduse alused põhjalik konspekt (0)

Rim 6001
Majanduse alused
Majandusteadus – õpetus nappusest; majandussubjektide käitumise seletamise viis (lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teist nende eesmärkide saavutamiseks)
Majandusteooria – tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega
Rakenduslik majandusteadus – tegeleb tundmaõpitud majandusteaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides; hõlmab praktilisi valdkondi ( turundus , juhtimine, majandusarvestus jne)
MAJANDUSTEOORIA JAGUNEMINE
1) Mikroökonoomika – uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit
2) Makroökonoomika – kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele
Majanduse kolm PÕHIKÜSIMUST:
Mida? – milliseid kaupu ja teenuseid toota Kuidas? – missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota Kellele? – kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvesid jaotada
MAJANDUSSÜSTEEMID :
Traditsiooniline majandus
- Väikesed majandusüksused nagu majapidamine või küla
- Tegevust juhivad kombed ja tavad
- Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal
- Iga majandusüksus otsustab, mida ja kui palju toota ning kuidas toodetud hüvesid jaotada
- Tööjõu spetialiseerumise tase on väga madal
Kas see on efektiivne majandus?
Plaanimajandus (käsumajandus)
- Otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim ehk tsentraalne planeerija
- Tavaliselt on ressursside omanikuks riik ning majanduse organiseerimise aluseks on plaanid, mis määravad, kui palju ja missugust toodangut toota ning kuidas kellele toodetud hüvesid jaotada
- Iseloomulik on kõrvuti tootjate vabaduse piiramisega ka tarbijate vabaduse piiramine
Miks plaanimajandus ei saa olla efektiivne?
Turumajandus

• Ressursse jaotavad eraisikud, seega toimub ressursside jaotamine majapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal
  
• Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism
  
• Turult saadud hinnasignaalide alusel teevad ettevõtted otsuseid, mida toota ja missuguseid tootmistegureid kasutada
  

Kas tegemis on efektiivse majandusega?
Pareto efektiivsus?

• Eelduseks on ressursside piiratus
  
• Efektiivne on majandus, kus kõik ressursid on maksimaalselt kasutatud ning toodetav heaolu maksimaalne
  
• Sooviga suurendada mingi kauba või teenuse hulka, tuleb tootmisressursid ümber suunata ehk vähendada mingi teise kauba või teenuse hulka
  

Ressursid või tootmistegurid – kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade või teenuste) valmistamiseks

• Inimressurss ehk töö
  
• Loodusressurss ehk maa
  
• Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital
  

Inimressurss – hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks

• Füüsiline jõud
  
• Teadmised
  
• Oskused
  
• Ettevõtlikkus
  

Loodusressurss – hõlmab kõiki looduslikke ressursse, mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada

• Haritav maa
  
• Maavarad
  
• Metsad
  
• Veeressursid
  
• Kliima
  

Mittelooduslik ressurss ehk kapital – hõlmab kõiki inimtööga valmistatud vahendeid, mis on loodud varasema majandustegevuse käigus

• Tootmisvahendid
  
• Tootmishooned
  
• Masinad
  
• Seadmed
  
• Materjalid
  

Mis on finantskapital?
Finantskapital ei kujuta endast klassikalise majandusteooria kohaselt majandusessurssi.
Positivistlik ja normatiivne analüüs

Positivistliku majandusanalüüsiga on tegemist, kui majandusteadlased kirjeldavad majandust ja konstrueerivad mudeleid , mis võimaldavad prognoosida võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas

Normatiivse majandusanalüüsiga on tegemist juhul, kui majandusteadlased hindavad alternatiivseid majanduspoliitilisi otsuseid ning võimalikke tulusid ja kulusid , mida need otsused kaasa toovad
Majandusanalüüsi vahendid

• Mudelid (mudeli analüüsi tulemuste kirjeldamisel ja rakendamisel on oluline meeles pidada, et mudelist tulenevad järeldused kehtivad vaid siis, kui muud tingimused jäävad samaks ehk kehtib certis paribus printsiip)
  

Kui öelda, et turul muutub nõutava kauba kogus pöördvõrdeliselt tema hinnaga, siis me väljendame verbaalselt lihtsalt nõudlusmudelit. Sama mudelit saab väljendada ka matemaatiliselt.
Matemaatiline mudel:

• esitatud nõudlusmudeli puhul on tegemist kahe hulgaga : p (hind) ja q (kogus)
  
• kui on olemas kaks hulka p ja qq ning kui igale elemedile vastab hulga q mingi element, siis on tegemist funktsiooniga
  
• seega saab nõudlust väljendada funktsioonina kuba hinnast: qd= f (p),
  
• qd on tarbijate poolt nõutav kauba kogus ja p on kauba hind.
  
• Toodud funktsioon esitab kahe muutuja omavahelist seost.
  

Tabel
Graafik – kahe muutuja: hinna ja koguse seost kujutatakse kahemõõtmelises teljestikus
Mudel - tootmisvõimaluste kõver

• Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate kaupade või teenuste tootmisvõimaluste
  

kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral.

• Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste
  

kõvera kuju – kõver langeb alati paremale alla.
Alternatiivkulu printsiip

• Piiratud ressursside puhul peavad majandussubjektid oma vajaduste rahuldamiseks pidevalt valima erinevate alternatiivide vahel, millegi kasuks otsustamine tähendab loobumist millestki muust
  

• Teatud toote tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste kaupade ja teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega
  

• Alternatiivkulu saab defineerida kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest
  

NÕUDLUS JA PAKKUMINE
Turg

• Tähistab mistahes institutsiooni, mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad
  
• Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril
  

Turu tunnusjooned:
Igal turul on oma spetsiifiline struktuur, mis tähistab tutu kõige olulisemaid tunnusjooni:

• Turul osalejate arv
  
• Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus
  
• Turule sisenemise võimalused
  
• Turul osalejate konkuentsi vormid, võime mõjutada hinda
  

Turu keskne tunnusjoon on hind!

• Hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele motiveerides tarbijat ostma tooteid ja teenuseid nii odavalt kui võimalik
  
• Tootjat müüma tooteid ja teenuseid nii kõrge hinnaga kui võimalik
  

Nõudlus

• Nõudlus kirjeldab seost toodete ja teenuste hulga ja antud hinna vahel, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta
  

• Nõudlusseaduse kohaselt ostavad tarbijad rohkem, kui toote või teenuse hind langeb, ja vähem kui hind tõuseb
  

• Toodete ja teenuste hind ning nõutav kogus on pöördvõrdeliselt seotud
  

• Madalama hinna korral ostavad tarbijad kaupu ja teenuseid rohkem kui kõrgema hinna puhul
  

Nõudlust saab väljendada tabeli kujul
Hind eurodes Nõutav kogus tk
50
0
30
1
20
3
15
5
12,5
8
10
13
7,5
20
5
30
Nõudlus
• Nõudlust kajastab terve nõudlustabel või nõudluskõver kogu oma pikkuses .
• Iga konkreetne punkt nõudluskõveral näitab nõutavat kogust antud hinna puhul.
Nõudluskõver

• Nõudluskõver kulgeb ülalt alla paremale, ehk nõudluskõver on negatiivse tõusuga (Negatiivse tõusuga kõver peegeldab alati pöördvõrdelist seost).
  
• Nõudluskõvera puhul on negatiivne seos kauba hinna ja ostjate poolt nõutava koguse vahel.
  

Majandusteadlased põhjendavadpöördvõrdelist seost järgmiste asjaoludega:

• Tarbimisel leiab aset piirkasulikkuse langus
  
• Toimub ühe kauba hinna suhteline muutumine teiste kaupade hindade suhtes ehk asendusefekt
  
• Sissetulekuefekt, kus kauba hinna tõus või langus vastavalt kas vähendab või suurendab inimese reaalset sissetulekut
  

Muudatusi nõutavas kauba koguses põhjustab kauba hinna muutumine
Nõudluskõvera nihkumine paremale - nõudluse suurenemine
Nõudluskõvera nihkumine vasakule –nõudluse vähenemine
Nõudlust ehk nõudluskõvera nihkeid mõjutavad järgmised tegurid :

• Tarbija ostujõu ehk sissetulekute taseme muutumine
  
• Tarbija individuaalse maitse muutumine
  
• Tarbija krediidisaamise võimaluste muutumine
  
• Tarbijate tulevikuootuste muutumine
  
• Tarbijate arvu muutumine
  
• Teiste kaupade hindade muutumine – asenduskaupade puhul
  

Nõudlus erinevat tüüpi kaupade puhul

• Normaalkaubad – nõudlus kasvab, kui tarbija
  
• sissetulek kasvab
  
• Inferioorsed (väheväärtuslikud) kaubad – sissetuleku
  
• kasvades nõudlus väheneb
  
• Asenduskaubad – kui ühe kauba hind tõuseb, hakkavad inimesed eelistama teist, suhteliselt odavamat, teise kauna nõudlus suureneb
  
• Täiendkaubad (kaupu kasutatakse tarbimisel koos) - ühe kauba hinna tõus toob kaasa teise kauba nõudluse vähenemise.
  

Pakkumine - seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida pakkujad soovivad ja suudavad müüa

• Pakkumisseaduse kohaselt kehtib seos - mida kõrgem on kauba hind, seda suurem on pakutav kogus ehk tegemist on võrdelise sõltuvusega.
  

Majandusteadlased põhjendavad võrdelist seost kauba hinna ja pakutava koguse vahel kahe asjaoluga:

• kõrgema hinna puhul on tootjad huvitatud suurema koguse kauba pakkumisest, sest antud kauba hind on suhteliselt kõrgem võrreldes teiste toodetavate kaupade hindadega
  
• kasvava alternatiivkulu seadus, mille kohaselt suudab tootja rohkem toota kõrgema hinna korral
  

Pakkumist ehk pakkumiskõvera nihkeid mõjutavad tegurid:

• Muutused tootmistehnoloogias
  
• Muutused looduskeskkonnas, mis mõjutavad ressursside hindu
  
• Muutused tootjate ootustes
  
• Muutused krediidisaamisvõimalustes
  
• Muutused pakkujate arvus turul
  

Ford T

• 1908. aasta septembris veeres Detroiti tehasest välja esimene Ford T
  
• Müügiedu ületas kohe kõik ootused. 1909. aasta mais isegi tellimuste vastuvõtmine katkestati, sest ette oli ära müüdud kogu autotoodang juuli lõpuni.
  
• Lahenduseks sai liikuv koosteliin, mis hakkas tööle 1913. suvel.
  
• Ühe sõiduki kokkupanekuks kulutati nüüd senise 14 asemel kõigest 1,5 tundi
  
• Esimesed Ford T-d maksid 850 dollarit, 1925. aastal aga sai auto kätte lausa 260 dollari eest
  

Turu tasakaal

• Hinda, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad, nimetatakse tasakaaluhinnaks.
  
• Turg liigub tasakaaluhinna poole, kus nõutav kogus võrdub pakutava kogusega – vastav kogus on tasakaalukogus .
  

Turu tasakaal püsib nii kaua kuni turul toimivad jõud hakkavad muutma kas nõudlust või pakkumist.

• Graafiliselt väljendatuna tähendab see kas nõudluskõvera või pakkumiskõvera nihkumist, mis viib uuele tasakaalupunktile, millel vastavad uus tasakaaluhind ja tasakaalukogus
  

Turu puudujääk (defitsiit)

• Turul võib tekkida lühiajaliselt turu puudujääk
  
• Turu puudujääk ehk defitsiit on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse
  
• Graafiliselt väljendatuna jääb puudujääk nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktist allapoole
  
• Turu puudujäägi tingimustes ei saa ostjad soovitud kaupa ning nad on nõus ostma kaupa kõrgema hinnaga.
  
• Kui hind tõuseb, kasvab ka pakutav kogus, sest pakkujad suudavad kõrgema hinna korral kaupa rohkem pakkuda.
  
• Samal ajal väheneb ka nõutav kogus, sest tarbijad hakkavad otsima asenduskaupu.
  
• Puudujääk hakkab vähenema kuni jõuab tasakaaluhinnani
  

Turu ülejääk

• Turul võib tekkida lühiajaliselt ka turu ülejääk ehk liigpakkumine.
  
• Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse.
  
• Graafiliselt väljendatuna jääb liigpakkumine nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktist kõrgemaleTuru ülejääk
  
• Turu ülejäägi tingimustes hakkavad need tootjad, kes ei saa hinnaga 10 eurot oma kaubast lahti, pakkuma kaupa madalama hinnaga.
  
• See omakorda sunnib ka teisi pakkujaid hinda alandama.
  
• Kui konkurents surub hinna alla, vähendavad tootjad pakkumist.
  
• Tarbijad hakkavad madalama hinna juures rohkem kaupu ostma
  
• Ülejääk väheneb, kuni hind jõuab punkti E, kus nõudlus ja pakkumine lõikuvad.
  

Kokkuvõtteks

• Turul toimub kaupade ja teenuste vahetamine ning hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele
  
• Nõudlus on seos toodete ja teenuste hulga ja antud hinna vahel, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta
  
• Pakkumine on seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida pakkujad soovivad ja suudavad müüa
  
• Hinda, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad, nimetatakse tasakaaluhinnaks ja vastavat kogust tasakaalukohuseks
  

NÕUDLUSE ELASTSUS

• Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver
  
• Selle täpsustamiseks on kasutusel võetud nõudluse hinnaelastsuse mõiste
  
• Elastsus mõõdab tarbijate kauba hinnale reageerimise tundlikkust ehk on tarbijate reageerimistundlikkuse mõõt
  

NÄIDE:

• Kui homme supermarketites kogu Tallinnas piima või leiva hind alaneb 5 %, ei muutu sellest oluliselt piima või leiva nõudlus, kasv on minimaalne.
  
• Kui aga jäätise hind alaneb 5 %, järgneb sellele oluliselt suurem jäätise nõudluse kasv.
  
• Tekib küsimus, miks hinnamuutused tekitavad mõnikord ainult väikest efekti, aga teisel juhul on väga suure mõjuga.
  
• Vastuse sellele annab nõudluse ja pakkumise kõvera kuju. Jäätise, mille nõudlus on palju tundlikum hinnamuutusele, nõudluskõver on oluliselt lamedam kui piima nõudluskõver.
  
• Miks see nii on, sõltub sellest kas kaup on asendatav või mitte
  

Nõudluse hinnaelastsus

• Nõudluse hinnaelastsus on defineeritud nõutava koguse protsentuaalse muutuse jagatisena kauba hinna protsentuaalsesse muutusesse
  

Valem:
ELASTSUS = hinna protsentuaalnemuutus / nõutava koguseprotsentuaalnemuutus
Elastsuse arvutamine

• Nagu eelnevad arvutused näitasid, on arvutamisel nõudluse hinnaelastsus alati negatiivne
  
• Kuna hinna tõus toob kaasa nõutava koguse vähenemise
  
• Kokkuleppeliselt kasutatakse elastsuse puhul absoluutväärtust
  

Sõltuvalt sellest kuidas nõutav kogus reageerib hinna muutustele, eristatakse hinnaelastsuse liike:

• Täielikult mitteelastne
  
• Mitteelastne
  
• Ühikuelastne
  
• Elastne
  
• Täielikult elastne
  

• Täielikult mitteelastse nõudluse puhul ei mõjuta hinnaõus nõutava koguse muutust ehk hind ei ole tarbija jaoks oluline. Elastsus = 0
  

• Kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus on tegemist mitteelastse nõudlusega. Elastsus
• Kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus on nõudlus ühikuelastne. Elastsus = 1
  
• Kauba nõudlus on elastne, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus. Elastsus >1
  
• Täielikult elastse nõudluse korral tarbivad tarbijad teatud kindlal hinnatasemel kogu kauba koguse, mida müügile pakutakse. Elastsus = omega
  

Hind ja ettevõtte kogutulu
 Ettevõtte kogutulu = kauba hind x müüdud kogus
 R = p x q
Nõudluse elastsust mõjutavad:

• Kauba või teenuse asenduskaupade olemasolu
  
• Hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus
  
• Asjaolu, kui suurt osa oma sissetulekutest kauba või teenuse ostmiseks tarbija kulutab
  
• Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus elastne
  

ETTEVÕTTE ROLL MAJANDUSES. KONKURENTS
Konkurents
- Turumajandusteooriate kohaselt on turg peamiseks majanduselu reguleerivaks institutsiooniks, kus toimivaks regulaatoriks on konkurents
- Turul pakuvad samalaadseid kaupu tavaliselt mitmed ettevõtted, kes kõik omavahel konkureerivad
Ettevõtted soovivad müüa oma toodangut võimalikult kallilt, kuid turul olevad tarbijad on
tavaliselt hästi informeeritud ja ei ole nõus maksma kallimat hindaettevõtjad peavad arvestama turul väljakujunenud nõudluse ja pakkumise tingimustel kujunenud hinnaga; see tingib ettevõtte jaoks vajaduse hoida oma kulusid kontrolli
all
Ettevõtte roll

• Ettevõte on tootmisüksus, mis kasutab erinevaid tootmistegureid kaupade ja teenuste tootmiseks ja müümiseks
  

Tööjõud Tarbeesemed
Kapital NOOL Tootmisvahendid
Maa Teenused
Info
Saastamine
Ettevõtte eesmärk

• Majandusteadlased eeldavad, et kõikide ettevõtete eesmärgiks on kasumi maksimeerimine
  
• Maksimaalse kasumi saamisel kasutab ettevõte ressursse kõige optimaalsemalt.
  

KASUM = TULUD – KULUD
Kuidas maksimeerida kasumit?

• Konkurentsi tingimustes on ettevõte hinnavõtja, ehk ei saa mõjutada toote hinda ning sellest tulenevalt tulusid
  
• Maksimaalne kasum saadakse kulude minimeerimisel
  
• 
  

Kulud

• Püsikulu (fikseeritud ressurss) kajastab sellised firma poolt tehtavaid kulutusi tootmisteguritele, mille suurust firma antud ajaperioodil ei saa muuta.
  
• Püsikulud ei sõltu sellest, kui palju toodetakse. Kui toodangu maht on null, siis firma kogukulud võrduvad püsikuludega.
  
• tegevusmahu suurenemisel püsikulu tooteühiku kohta väheneb
  

Näiteks: rendikulu
Kasumi maksimeerimine

• Muutuvkulu saab firma antud ajaperioodil muuta,
  

vastavalt vajadusele kas suurendada või vähendada.
- Muutuvkulud sõltuvad selles, kui palju toodetakse
ehk toodangu mahust. Kui toodangu maht on null,
siis firmal muutuvkulusid ei ole.
- Muutuvkulud muutuvad kogusummas, kuid ühiku
kohta arvutatuna jäävad konstantseks
Näiteks: tooraine kulu
Mastaabiefekt

• Toodangu kasvu, mis on tingitud kõigi tootmisressursside mahu suurenemisest,
  

nimetatakse mastaabiefektiks
Püsiv mastaabiefekt

• Toodang suureneb võrdselt sisendite mahu kasvuga.
  
• Olukord, kus tootmisressursside mahu suurendamisel 10% võrra, suureneb toodangu maht selle tulemusel samuti 10%.
  
• Sel juhul ei ole vahet, kas kaupu toodetakse suuremas ettevõttes või väiksemas ettevõttes. 1 töötaja ja 1 arvuti
  

Kasvav mastaabiefekt

• Toodangu maht kasvab võrreldes tootmisressursside mahu kasvuga kiiremini
  
• Olukord, kus tootmisressursside mahtu suurendamisel 10% võrra suureneb toodangu maht selle tulemusena rohkem kui 10%.
  

Kasvav mastaabiefekt on enamasti saavutatav suurema spetsialiseerumise teel.

• Näiteks kui mingis tehases suurendatakse tööliste arvu kümnelt kahekümnele, siis iga inimese erinevate tööülesannete arv väheneb.
  
• Töötajad saavad spetsialiseeruda mõnele konkreetsele tööülesandele ning viia selle sooritamine maksimaalselt efektiivseks.
  

Kahanev mastaabiefekt

• Toodangu maht suureneb vähem kui kasvab tootmisressursside maht
  
• Olukord, kus tootmisressursside mahtu suurendatakse 10% ning toodangu maht suureneb selle tulemusel vähem kui 10%.
  
• Kahanev mastaabiefekt kaasneb kõige sagedamini seoses väga suurte ettevõtete juhtimisega juhtimine muutub kohmakaks võivad tekkida mitmed info probleemid (info levik on kulukas ja võivad tekkida infovead)
  

Milline efekt reaalselt majanduses domineerib ?

• Majandusteadlased on leidnud, et teatud tootmiskoguseni võivad firmad reeglina kogeda kasvavat mastaabiefekti tänu suuremale spetsialiseerumisele
  
• Mingist kogusest alates hakkab siiski domineerima kahanev mastaabiefekt, mis on seotud väga suure tootmisettevõtte keerulise juhtimisega
  
• 
  

Kasumi maksimeerimine
Ettevõtetel

• on vajadus hoida oma kulusid kontrolli all
  
• on oluline teada kulutusi tootmisele, nende kulutuste olemust ning
  
• tootmistegurite erinevaid kombinatsioone.
  

Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldaks nelja olulist tunnust:
• Müüjate arv turul
• Müüjate poolt pakutava kauba omapära
• Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks
• Müüjate võime mõjutada hinda
Neli erinevat turutüüpi:
• täielik konkurents
• monopolistlik konkurents
• oligopol
• monopol
Täielik konkurents (1)
Vajalik nelja tingimuse olemasolu:
• firmade arv on suur, kuid nende tootmismaht väike ning ükski firma ei saa turuhinda
mõjutada lähtuvalt oma suurusest
• firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta
kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda ei osteta

• turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei
  

takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast
• kõikidel tootjatel ja tarbijatel on olemas täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon
Monopolistlik konkurents
• Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul
• Diferentseeritud toodang – tooted on sarnased, kuid mitte üksteist täielikult asendavad (erinevad seebisordid)
• Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse siseneda
• Monopolistliku konkurentsi firmal on teatav monopoolne võim – ta suudab hinda mõjutada teatud piires
• Ebaefektiivsus - Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamile
Oligopol
• Oligopol – turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastiku sõltuvad.
• Kuna oligopol hõlmab väikest arvu firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit.
Oligopoli tekkimise põhjused:
• mastaabiefekt
Mõnes tootmisharus saavutatakse kõige madalamad kulud ainult siis, kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese
• sisenemisbarjäärid
Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega, mille toodangut tarbijad seni on aktsepteerinud.
Seaduslikud piirangud – patent
Kartell
• Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks.
( kohv, suhkur, nafta)
• Kartellikokkulepped kui konkurentsi kahjustavad kokkulepped on konkurentsiseadusega keelatud nii Eestis kui ka EL tervikuna
Kartell
2009. aastal jõudis kohtusse viis kartellikokkulepet ( KarS
§ 400) käsitlevat kriminaalasja
• konsultatsioonifirmade kokkulepe maakonna arengukava koostamise riigihankel (0,6 mln krooni)
• teede-ehitusettevõtete kokkulepe teedeehituse riigihankel (108 mln krooni)
• tänavapuhastusettevõtete kokkulepe teedehoolduse riigihankel (50 mln krooni)
• rehvide taaskasutusega seotud, kolmandaid turuosalisi kahjustavad kokkulepped (kokku 55 lepet )
• Liviko hinnakokkulepe konkurendiga alkoholi jaekaubanduslikes miinimumhindades

• 2011. aastal trahviti Euroopa Komisjoni poolt firmasid Unilever 104 miljoni euro ja Procter & Gamble 112 miljoni euroga pesupulbri hindade fikseerimise eest kaheksas Euroopa riigis aastatel 2002 – 2005. Sellekohase vihje andnud firmat Henkel ei trahvitud
  

Monopol
• Monopol on turu struktuur, kus kaupu toodab ja müüb üksainus firma.
• Kasumi suurendamiseks võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestades erinevatele ostjatele erinevad hinnad
Monopoli tekkepõhjused :

• Sisenemisbarjäärid takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru.
  

seaduslikud piirangud – patendid
majanduslikud piirangud – firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada

• Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle
  

(vajaliku ressursi ainuomandus)

• Mastaabiökonoomia
  

Kui üks firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, on tegemist loomuliku monopoliga

• Loomulik monopol
  

Suudab majanduses pakkuda kaupu ja teenuseid efektiivsemalt kui seda teeks konkurentsiturg.
Vesi ja kanalisatsioon , raudtee , elektrienergia , sadam
Konkurentsitõrked
• Ideaalne on täieliku konkurentsi turg
• Mittetäielik turg ei taga majanduses efektiivsust, seega esinevad konkurentsitõrked
• Kui turg ei toimi, muutub oluliseks valitsuse sekkumine ehk interventsioon majandusse
(vt loeng 6)
• Konkurentsi tagamiseks rakendatakse seadusi
Konkurentsi reguleerivad seadused reguleerivad:
• turujõu kuritarvitamist nõrgemate konkurentide suhtes
• tootjate vahelisi kokkuleppeid
• ettevõtete ühinemisi ja ülevõtmisi
• Lisaks võib valitsus mõjutada piirhindu ja kehtestada tootmismahtusid
TARBIJA VALIKUD
Tarbija valikuteooria
 Kuidas leida tasakaal tarbija mõõtmatult suurte soovide ja piiratud võimaluste vahel?
Tarbija valikud
 Täiendavate kaupade tarbimine suurendab tarbija rahulolu ja kogukasulikkust.
 Kasulikkuse hulka, mille võrra lisandub tarbijale rahulolu nimetatakse piirkasulikkuseks (ka marginaalseks kasulikkuseks)
 Kaasaegsetele tarbijavalikute teooriatele on olnud aluseks piirkasulikkuse teooria.
 Tarbijate käitumist seletatakse kasulikkuse arusaamast lähtudes
 Kasulikkus on tarbija subjektiivne hinnang kauba tarbimisomadustele
Piirkasulikkuse teooria põhineb järgmistel eeldustel:
 kaupu ostetakse selleks, et saada nende tarbimisest rahulolu ehk kasulikkust
 kaupade kasulikkust saab mõõta ???
 tarbijate ostuvõime on piiratud
 vahendeid kasutatakse alati selliselt , et saadav kogukasulikkus oleks võimalikult suur
 kogukasulikkuse juurdekasv ehk piirkasulikkus on kahanev.
Kogukasulikkus
 Kogukasulikkus on rahulolu summa
 Jooniselt võib näha, et iga täiendav tarbitava kauba kogus suurendab tarbija kogukasulikkust
 Teatud kogusest alates hakkab aga kasulikkus hoopis vähenema – tekib küllastuspunkt
Piirkasulikkus
 Piirkasulikkus näitab kasulikkust, mida annab lisanduv kauba ühik
 ehk täiendavalt lisanduvat kasulikkust täiendava kaubaühiku tarbimisel
 Piirkasulikkuse kõver on pidevalt langev
 Iga täiendav ühik kaupa lisab vähem täiendavat rahulolu, kuni piirkasulikkus muutub negatiivseks
Kasulikkus
 Kuidas piirkasulikkuse teooria selgitab tarbija valikuid?
 Tarbija võrdleb kauba tarbimisel täiendavalt lisandunud kasulikkust ehk piirkasulikkust ja
hinda, mida tuleb kauba eest maksta
 Tarbija kogukasulikkus on maksimaalne kui piirkasulikkuse ja hinna suhe on kõikide tarbitavate kaupade puhul sama
 Probleem – kasulikkuse mõõtmine
Kauba väärtuse paradoks
 Kuidas saab teemantide hind olla nii kõrge ja vee hind nii madal, kui vesi on meile hädavajalik kaup ja teemandid mittevajalikud
Kauba väärtuse paradoks
 Vee hind on madal, sest vett leidub väga palju, vee pakkumine turul on väga suur ja seetõttu ka on hind madal.
 Kuna vee hind on madal, siis tarbitakse seda suurtes kogustes ja sellisel viisil, mis annab väga vähe täiendavat heaolu (näiteks autopesu vms.)
 Seega madal hind tähendab madalat piirkasulikkust ehk viimase kasutatava ühiku madalat hinda, nagu näitab joonisel lõik BE
 Teemantide puhul on vastupidi, nende hind on väga kõrge, sest neid leidub looduses väga vähe, teemante on väga kulukas toota, seetõttu saab neid turul pakkuda ka väga kõrge hinnaga.
 Teemante ostavad isikud, kelle jaoks piirkasulikkus on piisavalt kõrge.
 Järelikult teemantide kõrge hind tähendab, ainult marginaalse ehk viimase tarbitud kauba hulka,
 Kuigi vee puhul on kogukasulikkus kõrge, on tema piirkasulikkus madal ja teemantidel vastupidi, kuigi kogukasulikkus on madal, siis piirkasulikkus on kõrge.
Tarbija valikud

• Piirkasulikkuse teooria vastukaaluks kujunes 1930. aastal välja tarbijaeelistuste ükskõiksus ehk samaväärsuskõverate teooria.
  
• Erinevalt piirkasulikkuse teooiast, kus tarbija peaks määratlema saadud kasulikkuse suuruse, piisab samaväärsuskõverate teooria puhul tarbijal ainult kaupade järjestamisest oma tarbimiseelistuste järgi.
  
• Teatud kaupade kombinatsioonid on aga tarbija jaoks samaväärsed.
  
• Isikud peavad tegema valikuid alternatiivsete kaupade vahel
  
• Tarbijate ostuvõimalused on alati piiratud eelarvega
  
• Tarbija tarbib erinevaid kaupu ja teenuseid erinevates kogustes ehk valib oma eelarve piires mingi konkreetse kombinatsiooni kaupu ja teenuseid
  
• Oluline on teada, missugune on nende kaupade optimaalne kogus
  

Eelarvejoon
 Eelarvejoon näitab tarbija sissetuleku ja kaupade hindade vahekorda ehk seda kui palju võimaldab eelarve tarbida.
 Eelarvejoon võib muutuda tarbija sissetuleku või kaupade ja teenuste hindade muutudes
Ükskõiksuskõverate mudel (Indifference Curves)
 Tarbijal on võimalik valida mingi kombinatsioon soovitud kaupadest
 Teatud kaupade kombinatsioonid on tarbija jaoks samaväärsed ehk annavad võrde kasulikkuse
 Seda saab väljendada samaväärsuskõvera (ükskõiksuskõvera) abil
 Ükskõiksuskõvera mudel eeldab, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba tarbimise vähendamise arvel
Ükskõiksuskõverad
 Tarbija jaoks võib olla erinevaid kaupade kogumeid lõpmatul hulgal, seega võib ka ükskõiksuskõveraid olla lõpmatul hulgal
 Tarbija on ükskõikne ainult ühel ja samal ükskõiksuskõveral asuvate kaupade ja teenuste
kogumite suhtes.
 Mida kaugemal nullpunktist, seda suuremat kasulikkust ükskõiksuskõver väljendab
Tarbimise tasakaal
 Kasutades ükskõiksuskõveraid ja eelarvejoont , saame leida tarbimise tasakaalu
 Tarbimise tasakaal näitab optimaalset kaupade kogumit, mis tagab tarbijale maksimaalse
Kasulikkuse
RIIGI ROLL MAJANDUSES
Loengu eesmärk: Tutvustada valitsuse rolli turumajanduses ning
selgitada valitsuse sekkumise põhjuseid
Riigi osa majanduses
Avalik sektor - valitsuse tegevus ja selle tagajärjed
Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaülekannetega.
Valitsus
Valitsus saab enamuse tuludest maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega.
Valitsus mõjutab majandust kontrollifunktsiooni kaudu, mida ta teostab rahapoliitikat ehk monetaarpoliitikat ja eelarvepoliitikat ehk fiskaalpoliitikat kasutades
Valitsuse neli põhilist rolli majanduses:
-ressursside ümberpaigutamine
-ümberjaotav roll
-regulatiivne roll
-stabiliseeriv roll
Valitsuse rollid majanduses

• ressursside ehk tootmistegurite ümberpaigutamine - maksimaalse majandusliku heaolu saavutamiseks tagab valitsus turu tasakaalu, mis monopoli ja teiste turutõrgete tõttu ei pruugi toimida.
  
• ümberjaotav roll - valitus taotleb õiglust ja mõjutab seda sissetulekute ümberjaotamise kaudu ( maksud ja toetused)
  
• regulatiivne roll: läbi seadusloome, tagatakse turumajanduse funktsioneerimine . Eriti oluline on omandiõiguse tagamine
  
• stabiliseeriv roll: läbi eelarve, raha- ja teiste majanduspoliitiliste meetme saab mõjutada makromajandust
  

Valitsuse kulutused
Avaliku sektori suurusest annab ülevaate valitsuse poolt tehtavate kulutuste suurus.
Põhiliselt teevad valitsused nelja liiki kulutusi

• kaupade ja teenuste ostmine
  
• investeeringud
  
• maksuülekanded
  
• intressimaksed
  

Valitsuse roll ja suurus – erinevad arvamused

• Mõned peavad avalikku sektorit liiga suureks ja suhtuvad skeptiliselt valitsuse võimesse lahendada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme.
  
• Teised usuvad, et avalik sektor on liiga väike ja valitsuse kulutuste suurendamine aitaks lahendada vaesusest tulenevad probleemid.
  
• 
  

Klassikaline majandusteooria - pooldajad peavad
väga oluliseks

• avaliku sektori kulutuste madalat taset,
  
• efektiivset maksude kogumist ning
  
• madalaid maksumäärasid
  

Pehme majanduspoliitika pooldajad:

• Suuremad avaliku sektori kulutused ja ühtlasi ka kõrgem maksukoormus kiirendab majanduskasvu
  
• Ümberjaotuspoliitika kaudu väheneb ebavõrdsus
  
• Täiendavad ressursid võimaldavad vaestel
  

• omandada hariduse,
  
• leida parema töö,
  
• saada produktiivsemateks
  

Millal peaks riik sekkuma majandusse?

• Küsimusele otsib vastuseid heaoluökonoomika teooria
  
• Heaoluökonoomika on raamistik, mida kasutatakse hindamaks erinevate valitsuse aktsioonide soovitatavust selleks et saavutada ühiskonnas piiratud ressurssidega suurim hüvede hulk ning tagada sotsiaalne õiglus .
  
• Heaoluökonoomika on normatiivne majandusteaduse haru, mille raames uuritakse majandustegevust ja antakse soovitusi , kuidas majandustegevus peaks olema korraldatud
  

Tootmisvõimaluste kõver ja Pareto efektiivsus
Tootmisvõimaluste kõver on graafik, mis näitab toodangu hulka, mida on majanduses võimalik antud ressurssidega toota
Pareto-efektiivne ressursside jaotus

• Sellist ressursside jaotust, mille korral ei ole võimalik kellegi olukorda parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata, nimetatakse Pareto efektiivseks ressursside jaotuseks
  
• Konkurentsiturgudel tekib teatud tingimustel ressursside jaotus, mis vastab niisugusele olukorrale
  
• Turud võimaldavad algset ressursside paigutust parandada ning suurendavad sellega majanduse efektiivsust ning ühiskonna heaolu
  

Heaoluökonoomika põhiteoreem

• Kui tootjad ja tarbijad käituvad nagu tõelised konkurendid, st ostjad püüavad osta võimalikult odavalt ja müüjad müüa võimalikult kallilt, kui on olemas turud ning majandusagendid valdavad täielikku informatsiooni, siis on nendel turgudel esinev tasakaal Paeto-efektiivne
  

EHK EI SAA parandada kellegi heaolu ilma kellegi teise heaolu vähendamata

• Heaoluökonoomika põhiteoreemi kohaselt on majandus Pareto-efektiivne ainult teatud tingimuste olemasolul
  
• Need on täieliku konkurentsi turu eksisteerimiseks vajalikud tingimused
  
• Eksisteerib rida põhjuseid, millal turud ei ole Pareto-efektiivsed - neid nimetatakse turutõrgeteks
  
• Turutõrgete olemasolul võib valitsuse sekkumine parandada majanduse tulemuslikkust
  

Turutõrked

• Täielik turutõrge, turg ei suuda kaupa toota - avalik kaup
  
• Osaline turutõrge, turg toodab kaupa, kuid kogus ei ole optimaalne:
  

• konkurentsitõrked
  
• välismõjud
  
• informatsioonitõrked sh mittetäielikud turud
  

• Makroökonoomilised häired
  

• töötus
  
• inflatsioon
  

Valitsuse sekkumise 1. Põhjus
- Turud ei suuda tagada Pareto efektiivset ressursside paigutust majanduses, seega esinevad turutõrked
- Valitsus turuvälise jõuna sekkub ja paigutab ümber tootmisressursse:

• Tööjõud
  
• Kapital
  
• Loodusressurss
  

Heaoluökonoomika teine teoreem

• Pareto efektiivsus näitab seda, et ühiskonnas ei toimu ressursside raiskamist, kuid samas, ei ütle see teoreem midagi selle kohta, kas ressursid on ka õiglaselt jaotunud.
  
• Ressursside jaotus võib olla nii võrdne kui ka ebavõrdne.
  
• Heaoluökonoomika teine teoreem väidab, et kui ühiskonnale ei meeldi konkurentsiturul tekkinud optimaalne ressursside paigutus , tuleb seda jaotust korrigeerida , loobumata sealjuures turumehhanismi kasutamisest.
  
• Jaotuse korrigeerimine toimub ümberjaotamise kaudu ehk riik kehtestab maksud ja annab toetusi.
  
• Missugune on parim ja õiglasem jaotus, see sõltub juba iga riigi poliitikast.
  
• Seega sekkub valitsus majandusse sotsiaalse õigluse tagamiseks
  
• Turud suudavad küll tagada Pareto efektiivse ressursside paigutuse majanduses
  
• Kuid see ressursside jaotus on ühiskonna seisukohalt ebaõiglane
  
• Valitsus maksustab ja maksab toetusi
  

Turutõrked

• Turutõrgete esinemine oli esmane põhjus, miks valitsus sekkub majandusse
  

Täielik turutõrge - avalikud kaubad
Kaupade klassifitseerimine selle järgi kuidas neid tarbitakse:

• Erakaubad
  
• Avalikud kaubad
  
• 
  

Erakaubad

• Kaupade, nagu toit ja riietus tarbimise puhul eksisteerib konkurents ühe isiku poolt kauba tarbimine välistab selle kauba tarbimise teise isiku poolt
  

• Kauba hind on signaaliks, mille järgi teevad oma otsuseid ostjad ja müüjad ja sellega on tagatud ressursside efektiivne paiknemine
  

Avalikud kaubad

• Teine ekstreemne juhus on puhas avalik kaup, mida tarbitakse kollektiivselt kõikide poolt.
  

• Kaubad nagu riigikaitse või puhas õhk on konkurentsitud, kuna iga isik võib kasu saada kauba tarbimisest, vähendamata kellegi teise võimalust seda teha ja välistamatud, kuna on võimatu tõkestada isikul nautida teenusest saadavat kasu
  
• 
  

• Paljusid avalikke kaupu pakutakse kui tervikut , seda ei saa jagada osadeks.
  

• Nendel kaupadel puudub hind ning turg, mis tavaliselt määrab ressursside jaotuse majanduses, ei saa toimida.
  

• Turuväliseks reguleerimise mehhanismiks on valitsus, maksude ja eelarve kaudu
  

Põhiline erinevus erakauba ja avaliku kauba vahel

• Erakaupade nõudlus kujuneb turul tarbijate individuaalsete nõudluste summana.
  
• Hinna määrab turunõudlus ehk ostusoovide summa ja turu pakkumine, turukauba tarbija maksab kauba eest otsesed kulud
  
• Isikud ostavad kaupa erineval hulgal, kuid maksvad kauba eest sama hinda
  
• Avaliku kauba pakkumise üle otsustab tavaliselt valitsus
  
• Avaliku kauba tarbija jagab maksukulusid teiste maksumaksjatega
  
• Isikud tarbivad sama kogust kaupa kuid maksvad erineva hinda
  

Avaliku kauba omadused

• Puhta avaliku kauba üheks omaduseks on konkurentsitu tarbimine.
  
• Erakauba puhul ei ole võimalik siis kui üks isik on kauba juba ära tarbinud, ühelgi teisel isikul kaupa tarbida, täiendav tarbija toob alati kaasa täiendavaid kulusid.
  
• Avaliku kauba konkurentsitus - kui kauba tootmiseks on kulutused juba tehtud, siis täiendava tarbija lisandumine ei too kaasa täiendavaid kulusid.
  
• Avaliku kauba teiseks omaduseks on kauba välistamatus.
  
• Kui kaupa juba tarbitakse, ei ole võimalik takistada teistel selle kauba tarbimist.
  
• Välistamatus tähendab, et on võimatu kasutada hinnasüsteemi, sest tarbijatel puudub soov kauba eest maksta.
  
• Inimeste soovimatust maksta vabatahtlikult üldkasutatavate teenuste eest nimetatakse priisõidu probleemiks (free rider problem)
  

Osaliselt avaliku kauba tunnustega kaubad:

• ringhääling pakub konkurentsitut teenust, kuid välistamine on võimalik.
  
• maanteed pakuvad teenust, mida tarbitakse kollektiivselt, kuid iga täiendava tarbija lisandumine suurendab osaliselt konkurentsi.
  

Kas eraturg või avalik sektor?

• Teenuseid, mille pakkumise piirkulu on ühiskonna seisukohalt null, oleks otstarbekam tasuta pakkuda avaliku sektori poolt või võiks tarbijalt sisse nõuda ainult piirkulu ulatuses kasutamistasu
  
• Mõnede kaupade puhul võib välistamine olla võimalik, kuid mitte soovitatav, kuna teenuse osutamine ei tooks täiendavaid kulusid või oleks välistamine liiga kulukas
  

Piiramine on võimalik:

• kasutamistasu kehtestamise läbi, kus tarbija ei maksa kinni kogu teenuse maksumust
  
• pakkudes teenust avaliku sektori poolt kõigile samas koguses
  
• normeerides teenuste kasutamist näiteks järjekorra vormis
  

Kas eraturg või avalik sektor?
Paljusid avaliku sektori poolt pakutavaid teenuseid
on võimalik pakkuda nii tasuta avaliku sektori kui
ka tasulisena erasektori poolt.
Suhe avaliku sektori poolt pakutavate ja erasektori
poolt pakutavate teenuste vahel on erinev riigiti ja
muutub ka ajas sama riigi sees.
Üks tähtsamaid avalikke kaupu on riigivalitsemine :
parem, efektiivsem, kohusetundlikum valitsus on
kõigile kasulik.
Konkurentsitõrked
(vt konkurentsi teema loeng)
Selleks, et turg toimiks Pareto - efektiivselt, peab
valitsema konkurents
Turutõrked põhjustab mittetäielik konkurents:
• monopol
• oligopol
• monopolistlik konkurents
Välismõjud
isiku kasu või kahju ei teki mitte ainult tema enda
majanduslikust tegevusest, kaupade ja teenuste
tarbimisest vaid kellegi teise isiku majandusliku
tegevuse tulemusena
kahe isiku vahel on vastastikune majanduslik
sõltuvus , mis toimib väljaspool turgu ehk
hinnamehhanismi.
Negatiivne välismõju – firma tekitab teistele
firmadele kulu, kuid jätab selle kompenseerimata
Näiteks õhu ja vee reostamine
Positiivne välismõju - üks firma võib tekitada
teistele firmadele kasu, kuid ei saa selle eest
kompensatsiooni
Näiteks lilleaia rajamine
Riigi ja omavalitsuste abinõud:

• trahvid ja maksud
  
• regulatsioonide kehtestamine ühe grupi poolt
  

teisele avaldatavate välismõjude piiramiseks

• kulutuste doteerimine negatiivsete välismõjude
  
• vastu
  
• välismõjude leevendamine seaduslikult eelkõige
  

tugeva omandiõiguse kaudu
Riigi ja omavalitsuste abinõud:
• Ühiskonna kulud bensiini tootmisele ületavad erakulud,
sest sisaldavad ka negatiivseid välismõjusid
• Ühiskonna seisukohalt oleks optimaalne bensiini kogus
väiksem, kui seda on turu tingimustes tekkinud
tasakaalukogus
• Maksu kehtestamine valitsuse poolt viib bensiini tootmise
vähenemiseni ja ühiskonna seisukohalt optimaalse
bensiini koguse tootmiseni
• Seega valitsuse meetmed on suunatud mõjutamaks
eratootjaid efektiivse koguse tootmiseni
Informatsioonitõrked

• valitsuse sekkumise ajendiks majandusse on
  

tarbijate käsutuses oleva informatsiooni
puudulikkus ning arvamus, et turg ise pakub liiga
vähe informatsiooni

• probleemiks pole informatsiooni puudus vaid
  

informatsiooni asümmeetrilisus

• see tähendab, et tavaliselt on kauba müüjal rohkem
  

informatsiooni kui kauba ostjal
selle tagajärjel võib kaduda turg

• Mittetäielikud (puudulikud) turud – üks informatsioonitõrke liik
  
• Eraturud ei suuda kaupa või teenust pakkuda, kuigi selle pakkumise kulu on väiksem kui tarbijad on nõus maksma:
  

• Kindlustusturg
  
• Laenuturg
  
• Tööturg
  

Valitsuse sekkumise selgitused
Lisaks mikroökonoomika heaoluökonoomika
teooriale on ka teisi selgitusi valitsuse sekkumise
selgitamiseks
Makroökonoomika
Paternalism25
Makroökonoomilised häired
Enamik majandusteadlasi peab kõrget tööpuudust
esmaseks sümptomiks , mis näitab, et
konkurentsiturul on midagi korrast ära, seega on
vajalik valitsuse sekkumine
Vt loeng 9 - 10
Paternalism
On veel üks selgitus selle kohta, miks valitsused
sekkuvad majandusse ja seda juhul, kui Pareto
efektiivsus turul on olemas
Arusaam, et valitsus teab paremini, mis on
isikutele kasulik, kui seda teavad isikud ise, tuleneb
paternalismi käsitlusest
Põhjuseks on kartus , et teatud kaupade (merit
good ), tarbimisel võib üksikisik mitte toimida oma
huvidele vastavalt ja võtab vastu endale kahjulikke
otsuseid
turvavöö, kohustuslik põhiharidus, sigaretid , alkohol ,
narkootikumid