TLM474 MIKROÖKONOOMIKA Küsimuse tekst Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Piirkasulikkus (MU -- marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks vee tarbimisele -- esimene, janu kustutav klaas vett annab kindlasti suurema lisakasulikkuse, kui näiteks seitsmes klaas vett järjest. Igast täiendavast ühikust saadav kasulikkus (ehk siis seesama piirkasulikkus) on kahanev ja pärast küllastuspunkti muutub negatiivseks, nagu kujutatud ka alloleval joonisel.
d. Nõutav kogus muutub, kui hind muutub 3. Oletame, et kauba hind tõuseb ja tootjate kogutulu suureneb. Järelikult (1 punkt) a. Kauba nõudlus on elastne b. Kauba pakkumine on elastne c. Kauba pakkumine on mitte elastne d. Pakkumise hinnaelastsuse üle otsustamiseks ei ole piisavalt infot 4. Kas väide on õige: (3punkti) a. Kui piirkasulikkus väheneb (MU>0), väheneb ka kogukasulikkus vale b. Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema vale c. Kui tarbija maksimeerib kogu oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. vale 5. Mis alljärgnevast väidetest on korrektne? (1punkt) a. Kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos b
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud kolmapäev, 11. november 2015, 19:54 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 11. november 2015, 20:55 Aega kulus 1 tund 1 minut Punktid 17,0/21,0 Hinne 8,1, maksimaalne: 10,0 (81%) Küsimus 1 Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Piirkasulikkus (MU — marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks ...
............. 1 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE............................................1 SEMINAR 2 ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD.............................................................3 SEMINAR 4 KONKURENTS................................................................................... 10 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE MU piirkasulikkus (marginal utility); TU üldine (kogu) kasulikkus (total utility). Piirkasulikkus 1 toote korral = kogukasulikkus 1 toote korral ( nt: 10 = 10) Piirkasulikkus 2 toote korral (nt 8) , kogukasulikkus = 10+8 Võrreldav piirkasulikkuse valem: MUA / PA = MUB / PB Piirkasulikkus toote A puhul MUA , toote B puhul- MUB Toote A hind PA , Toote B hind PB (See kumb suurem tuleb, seda tuleks rohkem osta, kuna piirkasulikkus on suurem.) NB! mida suurem on kogus, seda madalam on võrreldav piirkasulikkus. Kogukasulikkus kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summa Tarbija valikuteooria eeldab järgmist:
d. Pakkumiskõver on positiivse tõusuga 3. Oletame, et MUX / PX > MUY / PY. Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks osta: a. Rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y b. Rohkem hüvist Y, kui Y hind tõuseb c. Vähem hüvist X, kui hüvise X hind tõuseb d. Rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X 4. Piirkasulikkus: a. Väheneb tarbimise kasvades b. Suureneb tarbimise kasvades c. On kogukasulikkus jagatud tarbitavate hüviste kogusega d. Võrdub kogukasulikkusega, kui nõudluskõver on sirgjooneline 5. Kui sissetulek jääb samaks, siis nii C kui D hinna langus (vaata joonist): a. Nihkub EJ sissepoole, kuid tema puutepunkt vertikaalteljega jääb paigale b. Nihkub EJ paremale c. Nihkub EJ vasakule d. EJ-i ei mõjuta 6. Eelarvejoon näitab: a. Kõiki tasakaalupunkte ükskõiksuskõveral b
koordinaatide alguspunkti (origoni) suhtes c) kõikide nende hüviste geomeetrilist kohta, mille suhtes tarbijad on ükskõiksed d) kahe tarbitava hüvise erinevaid kombinatsioone, mis annavad tarbijale ühesuguse rahulolu (kogukasulikkuse TU) 4. Kui tarbija sissetulek (tarbimiseelarve) väheneb ceteris paribus, siis normaalkaupade tarbimisel nihkub: a) (tarbimis)eelarvejoon EJ alla vasakule (sissepoole) 5. Kui piirkasulikkus MU on negatiivne, siis kogukasulikkus TU on: c) kahanev/vähenev 6. Kui piirkasulikkus MU on positiivne kuid kahanev (vähenev), siis kogukasulikkus TU kasvab kanahevas ulatuses, st hüvise edasisel tarbimisel on võimalik tarbija kogukasulikkuse TU suurenemine kuni maksimumpunktini; 7. Tarbimise tasakaal, mis näitab optimaalset hüviste kogumit asub eelarvejoone ja ÜKK puutepunktis; 8. 10. Kui tarbija liigub mööda ükskõiksuskõverat ÜKK-d alla paremale, siis kogetav kogukasulikkus TU suureneb;V
Oletame, et üks tarbija tarbib 10 ühikut kaupa S ja 8 ühikut kaupa R, mille ühiku hinnad on vastavalt 2 ja 4 €. Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24. Järelikult: Vali üks: a. on S ja R täiendkaubad b. peaks ta mõlemat kaupa ostma ühepalju c. peaks ta ostma kaupa R vähem ja kaupa S rohkem d. peaks ta ostma kaupa R rohkem ja kaupa S vähem Küsimus 4 Küsimuse tekst Piirkasulikkus: Vali üks: a. suureneb tarbimise kasvades b. on kogukasulikkus jagatud tarbitavate hüviste kogusega c. väheneb tarbimise kasvades d. võrdub kogukasulikkusega, kui nõudluskõver on sirgjoon Küsimus 5 Küsimuse tekst Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse. Üks õige: Vali üks: a. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist b. esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist c. kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat d
Arvestustest 3.1 Küsimus 29 Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija Valmis jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et: Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista küsimus a. kõikide hüviste nõudluse elastsuskoefitsient oleks võrdne b. kogukasulikkus, jagatuna tarbitavate hüviste hulgaga, on võrdne piirkasulikkusega c. piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune d. iga hüvise viimase tarbitava ühiku piirkasulikkused oleksid võrdsed
Kaks kõverat, mis muutuvad paralleelselt väljundi suurenemisel, on: Vali üks: a. Kogupüsikulu ja kogumuutuvkulu kõverad b. Keskmine kogukulu ja keskmine muutuvkulu kõverad c. Kogukulu ja kogumuutuvkulu kõverad d. Keskmine kogukulu ja keskmine püsikulu kõverad e. Keskmine püsikulu ja keskmine muutuvkulu kõverad Tagasiside Õige vastus on: Kogukulu ja kogumuutuvkulu kõverad. Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et: Vali üks: a. kogukasulikkus, jagatuna tarbitavate hüviste hulgaga, on võrdne piirkasulikkusega b. iga hüvise viimase tarbitava ühiku piirkasulikkused oleksid võrdsed c. kõikide hüviste nõudluse elastsuskoefitsient oleks võrdne d. piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune Tagasiside Õige vastus on: piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune. Piirkasulikkuse all mõistetakse: Vali üks: a
Ülesanne: P=10-Q 26.02 Majapidamisteooria Majapidamine - majandusüksus millel on ühine eelarve ja sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks Majapidamisteooria peaeesmärgiks on uurida majapidamiste käitumise seaduspärasusi o Kuidas kujuneb majapidamiste poolt tarbivate hüviste nõudlus o Kuidas prognoosida majapidamise ehk tarbija käitumis turul Kasulikkus (U) Kogukasulikkus on kasu või rahulolu mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest Kogukasulikkus sõltub tarbimise tasemest suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust Koguse suurenedes on lisakasu kahanev, kõige kasulikum on ühe ühikuga tarbimine piirkasulikkus (MU) Piirkasulikkus Lisanduv kasulikkus mida tarbija saab tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem Kasulikkuse mõõtmine Kas kasulikkust saab mõõta?
b. mida rohkem hüviseid te tarbite seda suurem on rahulolu c. inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind langeb d. kui ühe hüvise hind langeb, siis teise hüvise hind suhteliselt kasvab e. inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind tõuseb Tagasiside Õige vastus on: inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind langeb. Küsimus 3 Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna : Vali üks: a. kõik variandid on õiged b. kogukasulikkus muutub väiksemaks kui piirkasulikkus, kui tarbitud ühikute arv kasvab c. piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab d. kauba hind tõuseb, kui tarbitud ühikute arv kasvab Tagasiside Õige vastus on: piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab. Küsimus 4 Kujuta ette, et tudeng (lootuses sooritada eksam majandusõpetuses organiseerib õppegrupi reserveerides ruumi, valmistades ette õppematerjalid ja haarates kaasa kaastudengeid. Tudeng esindab tootmisfaktorit:
1,29 8 10 1,22 10 12 1,18 12 14 1,53 14 16 Arvutage pakkumise elastsuse kordaja ja täitke tabel ning joonistage pakkumise kõver Ülesanne nr. 5 Tabelis on toodud kogukasulikkus, mida saab ostja kui ostab erineva arvu ajalehti ja kassette. Ajalehe tükihind 1,5$, kasseti tükihind- 7,5$. Oletame, et ostja ostab 2 kassetti ja 10 ajakirja. · Kui kallis on selle arvu kassettide ja ajakirjade ost ? Ost on kokku 30$ · Millist kogukasulikkust ostja saab niisuguse kauba kombinatsiooni ostust? Kogukasulikkus 630+371= 1001 · Arvutage piirkasulikkus ajakirjade ja kassettide ostust Tabelis · Näidake joonisel kassettide piirkasulikkuse kõver
Q 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. Kokku MUS 20 18 16 15 13 11 9 8 110 MUT 14 12 11 10 9 7 5 2 70 a) Nii kauba S kui ka kauba T hind on 2 kroon ning sissetulek on 18 krooni. Missuguses koguses kumbagi kaupa otsustatakse tarbida, et maksimeerida kogukasulikkus. Miks? Kasulikkust maksimeeriv tarbija valib alati sellise tarbimiskomplekti, mille korral kulutatakse ära planeeritud tarbimiseelarve nii, et piirkasulikkuste ja hindade suhted oleksid võrdsed. Seega peavad kehtima järgmised kaks tingimust: Lähtudes ette antud hindadest ja sissetulekust ning teada olevast piirkasulikkusest, teeb tarbija oma parima valiku, tarbides kuus ühikut kaupa S ja kolm ühikut kaupa T. Seega: b) Selgita, mida iseloomustab asendamise piirmäär
kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks. õige 41.Optimaalne tootmismaht on seal kus piirkulu on väiksem kui keskmine kulu. vale 42.kauba pakutava koguse kasvu põhjustab eelkõige tootmiskulude vähenemine. Vale 43.Tarbijate sissetuleku suurenemine toob kaasa inferoorse kauba nõudluse kasvu. Vale 44.Punktides võimaliku tootmise piiri peal on tootlikud ressursid hõivatud 100%. õige 45.Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt on kogukasulikkus maksimaalne kui tarbija rahulolu iga tarbitud ühiku puhul on ühesugune. vale 46.Ühikelastse nõudluse puhul ei too hüvise hinna muutus kaasa müüja tulude muutust. vale 47.mikromajandusteoorias käsitletakse peamise nõudluse mõjutajana tarbijate soove. vale 48.Kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule siis tasakaaluhind tõuseb seda rohkem mida elastsem on pakkumine. vale 49.,,Nähtamatu käe" termini võttis esimest korda kasutusele soti filosoof ja
Valikud: a) kõiki kaupu 3 ühikut; b) 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C; c) 4 ühikut kaupa A, 4 ühikut kaupa B ja 5 ühikut kaupa C; d) 2 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C. 1. 1. Mitu ühikut kaupa A ostab tarbija? 2 2. 2. Mitu ühikut kaupa B ostab tarbija? 5 3. 3. Mitu ühikut kaupa C ostab tarbija? 4 4. 4. Kui suur on antud kombinatsiooni kogukasulikkus? 222 Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 41 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 5 eurot, kauba B hind on 2 eurot ja kauba C hind on 6 eurot! Valikud: a) kõiki kaupu 3 ühikut; b) 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C; c) 4 ühikut kaupa A, 4 ühikut kaupa B ja 5 ühikut kaupa C;
hinna langus nihutab nõudluskõvera paremale. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question 33 Kui kauba nõudlus suureneb ja pakkumine väheneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question 34 Kogukasulikkus saavutab maksimumi seal, kus piirkasulikkus > 0 Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 35 Kogukasulikkuse all mõistetakse kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuste summat. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question
Küllastuspunkt saavutatakse, kui piirkasulikkus (MU) võrdub nulliga. Vastavalt sellele on kogukasulikkuse maksimum punktis, kus MU= 0. Tänapäeval kasutatakse Gosseni I seadust kui maksimeerimise esimest reeglit. Kahaneva piirkasulikkuse seadus: Kahanev piirkasulikkus näitab, et kui mingi hüvise tarbimist suurendatakse (ceteris paribus), lisab iga täiendav ühik tarbimisest saadavale kogukasulikkusele vähem kui eelmine ühik. Hüvise X piir- ja kogukasulikkus: Hüvise X tarbitav kogus Kogukasulikkus (TU) Piirkasulikkus (MU) 0 0 - 1 12 12 2 19 7 3 23 4 4 25 2
oligopson üks väheseid ostjaid turul. TARBIMISKÄITUMINE piirkasulikkus täiendavast tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkuse hulk, mis suurendab või kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu. Piirkasulikkuse kõver on alati alanev. Kasulikkuse ühik UTIL. Piirkasulikkuse teooria reeglid: Piirkasulikkuse kõver on alati alanev. Kogukasulikkuse kõver algab 0-st (o-tarbimist, 0-kasulikkust). Kogukasulikkus kõver saavutab lae, kui piirkasulikkus on 0. Piirkasulikkus annab kogukasulikkusele kõvera kalde. piirprintsiip majandusteooria põhiprintsiip, millest lähtudes huvitutakse mitte niivõrd tarbitud ja toodetud hüviste ühikutest kokku kuivõrd viimasest tarbitavast ühikust saadud kasulikkusest (piirkasulikkus) ning viimasest toodetud ühikust (piirprodukt). samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse
oligopson üks väheseid ostjaid turul. TARBIMISKÄITUMINE piirkasulikkus täiendavast tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkuse hulk, mis suurendab või kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu. Piirkasulikkuse kõver on alati alanev. Kasulikkuse ühik UTIL. Piirkasulikkuse teooria reeglid: Piirkasulikkuse kõver on alati alanev. Kogukasulikkuse kõver algab 0-st (o-tarbimist, 0-kasulikkust). Kogukasulikkus kõver saavutab lae, kui piirkasulikkus on 0. Piirkasulikkus annab kogukasulikkusele kõvera kalde. piirprintsiip majandusteooria põhiprintsiip, millest lähtudes huvitutakse mitte niivõrd tarbitud ja toodetud hüviste ühikutest kokku kuivõrd viimasest tarbitavast ühikust saadud kasulikkusest (piirkasulikkus) ning viimasest toodetud ühikust (piirprodukt). samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse
· Täielikult elastne(erandjuhus)-pakkumiskõver on sel juhul horisontaalne. · Pakkumise elastsuse tähtis mõjur on hinna muutumisega kohanemise perioodi pikkus. Esimene Gosseni seadus-küllastusseadus.Ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt.Küllastuspunkti või rahulolupunkti leidmine põhineb piirkasulikkusel(MU).Küllastuspunkt saavutatakse siis, kui piirkasulikkus võrdub nulliga.sellisel juhul kogukasulikkus enam ei suurene. Kogukasulikkus on maksimaalne punktis, kus piirkasulikkus võrdub nulliga(MU=0). Kahanev piirkasulikkus-näitab kui mingi hüvise tarbimist suurendada, lisab iga täiendav ühik tarbimisest saadavale kogukasulikkusele vähem kui eelmine. Nõudmise ja pakkumise hinnaelastsus näitavad, kui tundlikult reageerivad ostjad ja müüjad hinna muutusele. MRSxy= Hinnasuhe näitab määra, kui palju tarbijad saavad asendada hüvist Y hüvisega X.
d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3. Piirkasulikkuse all mõistetakse: a) tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub; b) muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; c) muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; d) kauba tarbimisest saadava kogurahulolu ja tarbitud ühikute arvu jagatist. 4. Piirkasulikkus: a) on kogukasulikkus jagatud tarbitavate hüviste kogusega; b) võrdub kogukasulikkusega, kui nõudluskõver on sirgjoon; c) suureneb tarbimise kasvades; d) väheneb tarbimise kasvades. 5. Mis alljärgnevatest väidetest on korrektne? a) kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos; b) kogukasulikkus on võrdne piirkasulikkuse muutusega, mis tekib hüvise ühe täiendava ühiku tarbimisel; c) kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb;
1. Sõnastage langeva piirkasulikkuse seadus ja illustreerige seda näidetega. Kuidas on omavahel seotud hüvise kogukasulikkus ja piirkasulikkus?Kas võib olla olukordi, kus langeva piirkasulikkuse seadus ei kehti? Kui jah, toogemõni näide. Olukord, kus esimene ühik tarbitavat kaupa või teenust annab suhteliselt kõige suurema heaoluvõidu. Sellele järgnevad ühikud annavad juba väiksema heaoluvõidu. Näitena võib tuua võileiva: näljase tarbija jaoks on võileiva tarbimisest saadav heaoluvõit ehk lisakasu väärt rohkem, kui selle soetamiseks kulunud raha ehk lisakulu. Teise võileiva puhul on lisakasu
V 42.Majandusliku ratsionalismi eeldused sõnastas 19. sajandil majandusteadlane ja filosoof 43.Alfred Marshall. T 44.Nõudmise seadus väidab,et mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. V 45.Kui kauba nõudluse hinnaelastuse koefitsient on 2,5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa nõutava koguse kasvu 25% võrra. T 46.Keskmine kulu on püsikulu ja muutuvkulu summa. V 47.Kui tarbimispunkt liigub mööda samasuskõverat ülespoole, siis tarbija kogukasulikkus ei muutu. V 48.Mida vähem onkaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. T 49.Pakkumise seadus väidab, et mida kõrgem on hind, vähem soovivaid tarbijad seda toodet osta. V 50.Majandusliku ratsionalismi üheks põhieeludseks on täiuslikku konkurentsi puudumine. V 51.Majanduspoliitika tegeleb majandusseaduste rakendamisega üksikindiviidi huvides. V 52.Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib samasuunaline sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. V 53
asendusefektiga. Arvestustest 3.1 1. Ekvimarginaalsuse printsiip ütleb, et tarbija võrdsustab piirkasulikkuse ja hinna suhted kõikide kaupade puhul. Tõene 2. Gosseni 1. seaduse ehk küllastusseaduse alusel lõikub piirkasulikkuse kõver mingil hetkel kindlasti horisontaaltelge. Tõene 3. Tarbija maksimeerib kasulikkust iga eraldivõetud hüvise tarbimisest. Väär 4. Isiklikuks kasutatavaks tuluks nimetatakse tulu peale maksude mahaarvamist. Tõene 5. Kogukasulikkus saavutab maksimumi seal, kus piirkasulikkus = 0. Tõene 6. Piirkasulikkuse teooria mõõdab iga täiendavalt tarbitud hüviseühikust saadud kasulikkust. Tõene 7. Ühe ja sama tarbija samasuskõverad võivad lõikuda. Väär 8. Ordinaarse kasulikkuse teooria väidab, et ühe hüvise tarbimise suurendamine on võimalik vaid teise hüvise tarbimise vähendamise arvel (säilitades sama suur kogukasulikkus). Tõene 9. Tarbija lisakasu tekib sellest, et ta saab mõned hüviseühikud tasuta. Väär
hinnangutele ostetavate hüviste kasulikkuse suhtes. Hermann Heinrich Gossen: "Mida suurem on mingi vajaduse rahuldamise aste, seda vähem lisakasulikkust annab iga täiendav tarbitav hüviseühik. H.H. Gossen: " Ühe ja sama tarbe rahuldamise tung väheneb sedavõrd, kuivõrd selle tarbe rahuldamine jõuab küllastumuseni." Kasulikkus (utility U) on funktsioon tarbitavatest hüvistest Tarbijad kasutavad oma piiratud vahendeid selliselt, et kogukasulikkus TU oleks maksimaalselt suur Tarbitud hüviste koguste kasvades kogetav rahulolu ja kogukasulikkus TU suurenevad (vähemalt küllastuspunktini) Konkreetse hüvise täiendava ühiku tarbimisest saadav täiendav kasulikkus (e piirkasulikkus MU) väheneb suhteliselt Saadav rahulolu e subjektiivne kasulikkus on mingite konkreetsete mõõtühikutega mõõdetav suurus (kardinaalkasulikkus) Kogukasulikkus TU on kaupade ja teenuste tarbimisest saadav
Missugune on sigarettide nõudluse hinnaelastsus teismeliste Vastus 1 hulgas? ELASTNE Missugune võiks olla staažikate suitsetajate sigarettide nõudluse Vastus 2 hinnaelastsus? MITTEELASTN Tagasiside Vastuseni jõuudmiseks tuleb analüüsida hinna muutuse mõju tarbimise muutumis nõudluse hinnaelastsuse mõistega. Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Vali üks: Tõene !!! Väär Tagasiside Piirkasulikkus (MU — marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisand järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulik tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks vee tarbimise
Mikroökonoomika eksam Nõutav kogus väheneb kauba hind tõuseb. Nõutav kogus suureneb kauba hind langeb. Normaalkaubad kui raha on rohkem, siis ostan rohkem. Inferioorkaup kui raha on rohkem, siis ostan vähem. Giffenikaup kui hinda tõsta, siis ostetakse rohkem. Pakkumine (S) seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. PAKKUMISSEADUS: muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hüviste hind,seda suurem on pakutav kogus. Hinnavaru tarbija ülejääk, iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek makta on suurem kui tarbimiskulutused. Nõudluskõver mida vertikaalsem, seda väiksem hinna tundlikus. Mida horisontaalsem, seda suurem hinna tundlikus. Hinnaelastsuse määrab asenduskaupade lähedus ja olemasolu, kauba kasutamisvõimalused. Hind ja kogukulutused muutuvad samas suunas kui nõudlus on mitteelastne (1st väiksem). Hind ka kogukulutused muutuvad erinevas suunas kui nõudlus ...
Q tarbitava hüvise koguse muut GLOSSENI I SEADUS kui MU = 0, siis TU on maksimaalne KAHANEVA PIIRKASULIKKUSE SEADUS hüvise piirkasulikkus MU kahaneb mingist tarbitavast hüvise kogustest alates iga kord, kui tarbija omandab täiendava koguse seda kaupa. Kui MU > 0 (positiivne), ning , TU suurenevas (kasvavas) ulatuses Kui MU > 0 (positiivne), ning , kogukasulikkus TU kahanevas (järjest vähenevas) ulatuses. Kui MU = 0 on TU maksimaalne Kui MU < 0 (negatiivne) ja absoluutväärtuses , kogukasulikkus TU hüvisekoguse suurenedes kasvava määraga. GLOSSENI II SEADUS (MUA = MUB = MUC = ... ) tingimusel et: KARDINAALKASULIKKUS piirkasulikkuse teooria eelduste kohaselt saab mõõta ja väljendada konkreetsete, numbriliste suurustega (1,2,3,...) e absoluutarvudes.
Kaasaegsetele tarbijavalikute teooriatele on olnud aluseks piirkasulikkuse teooria. Tarbijate käitumist seletatakse kasulikkuse arusaamast lähtudes Kasulikkus on tarbija subjektiivne hinnang kauba tarbimisomadustele Piirkasulikkuse teooria põhineb järgmistel eeldustel: kaupu ostetakse selleks, et saada nende tarbimisest rahulolu ehk kasulikkust kaupade kasulikkust saab mõõta ??? tarbijate ostuvõime on piiratud vahendeid kasutatakse alati selliselt, et saadav kogukasulikkus oleks võimalikult suur kogukasulikkuse juurdekasv ehk piirkasulikkus on kahanev. Kogukasulikkus Kogukasulikkus on rahulolu summa Jooniselt võib näha, et iga täiendav tarbitava kauba kogus suurendab tarbija kogukasulikkust Teatud kogusest alates hakkab aga kasulikkus hoopis vähenema – tekib küllastuspunkt Piirkasulikkus Piirkasulikkus näitab kasulikkust, mida annab lisanduv kauba ühik
V: 26. Nimeta erinevad nõudluse hinnaelastsuse liigid? V: Nõudluse hinnaelastsuse liigid: Ø E > 1, on tegemist elastse nõudlusega (nõutava koguse muutus > hinna muutus) Ø E < 1, on tegemist mitteelastse nõudlusega (nõutava koguse muutus < hinna muutus) Ø E = 1, sellist nõudlust nimetatakse ühikelastseks nõudluseks (nõutava koguse muutus = hinna muutus) 27. Tuleta meelde elastsuse arvutamine lähtuvalt keskpunkti valemist. V: 28. Mis on kogukasulikkus ja piirkasulikkus. Kuidas neid joonistel kujutatakse? V: Piirkasulikkus näitab kui palju suureneb tarbija kogukasulikkus, kui suureneb tarbitavate hüviste hulk ühe ühiku võrra ehk siis kui palju täiendav ühik tarbitavat hüvist annab juurde täiendavat kasulikkust. Piirkasulikkuse käsitulusel tugineb kogu kardinaalse kasulikkuse teooria, seetõttu nimetatakse seda teooriat sageli ka piirkasulikkuse teooriaks. 29
a) Õige b) Vale 3. Kui kaup X on kallim kui kaup Y on järelikult kauba X piirkasulikkus suurem kui kaubal Y. a) Õige b) Vale 4. Kui MUx/Px=5 ja MUy/Py=3, siis antud sissetuleku ja hindade juures peaks tarbija suurendama kauba X tarbimist ja vähendama kauba Y tarbimist. a) Õige b) Vale 5. Käsu- või plaanimajanduses ei lähtu tarbija kasulikkust maksimeerides piirkasulikkusest. a) Õige b) Vale 6. Tüüpiline tarbija teeb oma valikuid olukorras, kus kogukasulikkus on kahanev. a) Õige b) Vale 7. Käsu- või plaanimajanduses ei ole tarbija eesmärk kasulikkuse maksimeerimine. a) Õige b) Vale 8. Kasulikkuse maksimeerimist saab hinnata ainult turumajanduses. a) Õige b) Vale 9. Olgu mingil hetkel kauba S piirkasulikkus 40 ühikut ja kauba T piirkasulikkus 60 ühikut ning kauba S hind 50 senti ja kauba T hind 2 eurot. Tarbija on maksimeerinud sellisel juhul oma kogukasulikkuse? a) Õige b) Vale 10
Õige Selle esituse hinded 1/1. Question23 Punktid: 1 Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub vasakule. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question24 Punktid: 1 Samasuskõver iseloomustab kahe hüvise kombinatsioone, mis annavad tarbijale võrdse kasulikkuse. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question25 Punktid: 1 Kui tarbimispunkt liigub mööda samasuskõverat ülespoole, siis tarbija kogukasulikkus suureneb. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question26 Punktid: 1 Segamajanduseks loetakse majandussüsteemi, mille puhul esinevad tavamajanduse ja nn Robinson Crusoe majanduse elemendid. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question27 Punktid: 1 Piirtoodang on kogutoodangu suurenemine, mis on tingitud mingi kindla sisendi suurenemisest ühe ühiku võrra. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question28 Punktid: 1
saadavat kasulikkust, mis võib olla ka negatiivne. Piirkasutlikkusteooria vaatleb ühte kaupa korraga. Kasulikkust mõõdetakse rahas ja tähistatakse tähega u. · Piirkasulikkus võrdub hinnaga. · Kordinaalsekasulikkuseteooria ehk ükskõiksusekõverateooria ehk samasuskõverateteooria(ÜKK)- kahest kaubast saadav kasulikkus, kus tarbija on erinevate kaupade kaubakoguste suhtes ükskõikne kuna tema kogukasulikkus kauba koguste muutudes ei muutu. · Eelarvejoon ehk tarbimisvõimaluste sirge Ettevõtteteooria- ehk firmateooria · Majanduslikus mõttes jagunevad ettevõtted kaheks: · Kasumit taotlevad ettevõtted · Kasumit ei taotle ja seadusandlikult kasumit jaotada ei tohi. MTÜ ja SA seaduse alusel loodud äriühingud. AS, OÜ, ÜO, TÜ · Ettevõttetulud · Tulu pole garanteeritud, slp on tuludest olulisem, keskenduda ettevõtte kuludele kus
TP Total product Общий продукт Kogutoodang TR Total revenue Общий доход Kogutulu Tr Transfer Трансферные платежи Siirdemaksed e.transferid TVC Total variable cost Общие переменные Kogumuutuvkulu затраты TU Total utility Общая полезность Kogukasulikkus u Unemployement Безработица Töötus V Velosity Оборачиваемость денег Käibekiirus VC Variable cost Переменные затраты Muutuvad kulud VMP Value marginal product Ценность предельного Piirprodukti väärtus продукта w wage Зарплата Palk
MUX/MUY = MRS b. MUX/MUY = PX/PY c. MUX = MUY d. MRS = PX/PY 2. Asenduse piirmääraks on: a. Proportsioon, mille korral ühe resursi vahetus teise vastu maksimiseerib toodangu väljalaske b. Hüviste hulk, mille võrra tootja peab vähendama ühe hüvise tootmist teise hüvise täiendava ühiku saamiseks c. Ühtede hüviste hulk, mida indiviid on valmis vahetama teise hüvise vastu, kusjuures kogukasulikkus ei muutu d. Töö hulk, mida on võimalik vahetada teatud hulga kapitali vastu, ilma, et alaneks nii töö kui kapitali piirtootlikkus 3. Välised kulud ilmnevad siis, kui: a. Tarbijad saavutavad efektiivsuse tarbimisel b. Hüvise tootmise kogukulud ületavad kulud, mida kannab tootja c. Hinnad ületavad piirkulu d. Firmad saavutavad efektiivsuse tootmises 4. Pareto-efektiivsus – see on: a
cost industry) on tootmisharu, mille kulud kahanevad, kui tootmiskogus pikal perioodil kasvab. Kapital – Kapital (capital, K) on tootmisprotsessi sisend, mis on varasema tootmisprotsessi tulem ja mida kasutatakse pikema aja jooksul. Seega on kapitaliks esemed (rajatised, masinad, seadmed jne). Kaude kulu – Mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Ei kajastu raamatupidamises. Kogukasulikkus – Kogukasulikkus (Total utility, TU) ehk kogu rahulolu, mida tarbija saab teatud koguse hüvise tarbimisest. Kogukulu – (total cost, TC) on püsikulude ja muutuvkulude summa. Lühiperiood – Lühiperiood (short run, SR) on ajavahemik, mille jooksul vähemalt üks tootmissisend ei ole muudetav. Püsiressursi suurus ei muutu lühiperioodil (maa, tootmispind). Muutuvressursi suurus muutub lühiperioodil (tööjõud, materjal) Lühiperioodi pakkumiskõver – Lühiperioodi pakkumiskõver (short-run supply curve)
Sotsiaalne pareto-efektiivsus saavutatakse tingimusel: Vali üks: a. SMRS = MRSkõigi VALE b. SMRT = MRTkõigi c. SMRT = SMRS ÕIGE d. SMRS = MPX MPY VALE Küsimus 2 Küsimuse tekst Ühiskondlikud hüvised on need, mis: Vali üks: a. on ühiskondlikus omanduses b. eristuvad nende mitterivaalsusega c. eristuvad nende mittevälistatavuse ja mitterivaalsusega üheaegselt ÕIGE d. eristuvad nende tarbimise mittevälistatavusega Küsimus 3 Coase teoreem: Vali üks: a. väidab, et teatud juhtudel riik ei pea sekkuma väliskuludest tulenevate probleemide lahendamiseks ÕIGE b. on kasutatav seal, kus välised effektid on olulised, aga tehingute sõlmimise kulud kõrged c. kasutatav siis, kui riik on sunnitud kehtestama korrigeeriva maksu erafirmasdele, et kõrvaldada negatiivsed välised efektid d. väidab, et riiklikud subsiidiumid tuleb ette näha neile firmadele, kelle ühiskondlikud tulud on suuremad eratuludest Küsimus 4 küsimus Küsimuse tekst ...
V 32.Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsent on 2,5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa nõutava koguse kasvu 25% võrra. 33.Primaarkauba nõudlusin hinna madalamas sektoris ülielastne. V 34.Ressursside piiratuse kontseptsioon tähendab seda, et kõik majandussubjektid ei saa alati pangast laenu. T 35.Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) madalamale. V 36.Ühiskonna poolt saadud kogukasulikkus võrdub ühiskondliku kasulikkuse ja erakasulikkuste summaga. T 37.Pareto-efektiivsed on kõik punktid võimaliku tootmise piiri peal. T 38.Mitmete ühishüviste puhul (sisejulgeolek, riigikaitse jms) puudub traditsiooniline turg, seepärast ei saa hinda määrata. T 39.Ühiskondliku kogukasulikkuse saame, kui lahutame ühiskondlikust kasulikkusest maha erakasulikkuse. V 40.Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on
Tootmisvõimaluste piir märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel MAJAPIDAMISTEOORIA Majapidamine – majandusüksus, kellel on ühine eelarve ja ühine otsus hüviste tarbimiseks Majapidamisteooria – peaeesmärgiks on uurida majapidamiste käitumise seaduspärasusi: o Kuidas kujuneb majapidamiste poolt tarbitavate hüviste nõudlus? o Kuidas prognoosida majapidamise ehk tarbija käitumist turul? Kogukasulikkus on kasu või rahulolu, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest o Kogukasulikkus sõltub tarbimise tasemest o Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust Piirkasulikkus – lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem Kasulikkuse maksimeerimisele seab piirid majapidamise sissetulek ning kaupade ja teenuste hinnad
b. Vale põhjuse viga Post hoc fallacy - arvamist, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelnes. 9) Nõudlus Demand - On seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodilsooivad ja suudavad osta (ceteris paribus ) 10) Pakkumine - Supply on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel , mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil toota ja müüa (ceteris paribus) 11) Kogukasulikkus Rahulolu, mis tarbijad saavad oma tarbimisvalikutest 12) Nõudlustabel Demand schedule-Nõudluse kajastus tabeli kujul. Kajastab neid hüvise koguseid, mida tarbijad hüvise erinevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta 13) Nõudluskõver Demand curve On nõudlustabeli graafiline kujutis. Nõudluskõveral on negatiivne tõus, mis näitab, et tarbijad soovivad ja suudavad madalamate hindade
kasulikkust kui ta sööb ära veel teise pirni. Me ei saa aga mõõta, kui palju rahuldust see inimene saab. Majandusteaduses siiski eeldatakse, et kasulikkust on võimalik mõõta, hinnates kui palju andis kasulikkust esimese või teise pirni söömine. Inimene, kes armastab pirne võib öelda, et esimene pirn andis talle näiteks 10 ühikut kasulikkust, teine pirn 8 ühikut kasulikkust. Kogukasulikkus on kasu või rahulolu, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest. Kogukasulikkus sõltub tarbimise tasemest. Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust. Tabel 4.1 iseloomustab erinevate pitsa ja veini koguste tarbimisest saadavat kogukasulikkust. Kui Anu ei osta ühtegi pitsat, ei saa ta ka kasu. ostes ühe pitsa, saab ta 50 ühikut kasulikkust. Mida rohkem Anu pitsasid ostab, seda suurem on kogukasulikkus. Ostes 10 pitsat, saab Anu 250 ühikut kogukasulikkust. Tabel 4.1
Tõene Test 3 tarbijakäitumine 1. Ekvimarginaalsuse printsiip ütleb, et tarbija võrdsustab piirkasulikkuse ja hinna suhted kõikide kaupade puhul. Tõene 2. Gosseni 1. seaduse ehk küllastusseaduse alusel lõikub piirkasulikkuse kõver mingil hetkel kindlasti horisontaaltelge. Tõene 3. Tarbija maksimeerib kasulikkust iga eraldivõetud hüvise tarbimisest. Väär 4. Isiklikuks kasutatavaks tuluka nimetatakse tulu peale maksude mahaarvamist. Tõene 5. Kogukasulikkus saavutab maksimumi seal, kus piirkasulikkus = 0. Tõene 6. Piirkasulikkuse teooria mõõdab iga täiendavalt tarbitud hüviseühikust saadud kasulikkust. Tõene 7. Ühe ja sama tarbija samasuskõverad võivad lõikuda. Väär 8. Ordinaarse kasulikkuseteooria väidab, et ühe hüvise tarbimise suurendamine on võimalik vaid teise hüvise tarbimise vähendamise arvel (säilitades samasuur kogukasulikkus). Tõene 9. Tarbija lisakasu tekib sellest, et ta saab mõned hüviseühikud tasuta. Väär 10
Tõene Test 3 – tarbijakäitumine 1. Ekvimarginaalsuse printsiip ütleb, et tarbija võrdsustab piirkasulikkuse ja hinna suhted kõikide kaupade puhul. Tõene 2. Gosseni 1. seaduse ehk küllastusseaduse alusel lõikub piirkasulikkuse kõver mingil hetkel kindlasti horisontaaltelge. Tõene 3. Tarbija maksimeerib kasulikkust iga eraldivõetud hüvise tarbimisest. Väär 4. Isiklikuks kasutatavaks tuluka nimetatakse tulu peale maksude mahaarvamist. Tõene 5. Kogukasulikkus saavutab maksimumi seal, kus piirkasulikkus = 0. Tõene 6. Piirkasulikkuse teooria mõõdab iga täiendavalt tarbitud hüviseühikust saadud kasulikkust. Tõene 7. Ühe ja sama tarbija samasuskõverad võivad lõikuda. Väär 8. Ordinaarse kasulikkuseteooria väidab, et ühe hüvise tarbimise suurendamine on võimalik vaid teise hüvise tarbimise vähendamise arvel (säilitades samasuur kogukasulikkus). Tõene 9. Tarbija lisakasu tekib sellest, et ta saab mõned hüviseühikud tasuta. Väär 10
on tarbimisest saadav rahulolu. Piirkasulikkus on rahulolu juurdekasv arvestusperioodi jooksul. Varudesse arvestatakse kõik kaubad (toore, antud hüvise täiendava ühiku tarbimisest. Kardinaalse kasulikkuse pooltooted, lõpetamata toodang, valmistoodang), mida ei ole arvestatud teooria kohaselt on tarbija rahulolu maksimaalne, kui piirkasulikkus kapitalimahutustena. Lisandunud varud hinnatakse ostjahindades, võrdub nulliga ja kogukasulikkus enam ei suurene. Ordinaalse eemaldatud varud asendusmaksumuses, st varudest eemaldamise ajal kasulikkuse teooria põhineb eeldusel, et tarbijad on võimelised kehtinud hindades. Omanditulu tähendab sissetulekuid järjestama erinevaid hüviste kogumeid vastavalt oma eelistusjärjestusele. põllumajandusliku või muu maa omandilt, patentidelt, autoriõiguselt,
3) tulude jaotaja ühiskonnas, tootjad, kes suudavad toota ja müüa odavamalt, saavad rohkem kasumit Majapidamine on majandusüksus, kellel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks. Piirkasulikkuse teooria mõõdab täiendavalt tarbitud hüvise ühikust saadavat kasulikkus. Piirkasulikkus on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus. Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga Samasuskõverate teooria kohaselt pole võimalik erinevate hüvisekomplektide kasulikkust mõõta, küll aga komplekte järjestada ja seda konkreetse majapidamise eelistuste alusel. Konkreetse majapidamise eelistusi kirjeldab selle majapidamise kasulikkusfunktsioon (iga majapidamise jaoks erinev), mis seab erinevad tarbimiskomplektid vastavusse mingi kasulikkuse indeksiga, mis on samaväärsetel komplektidel sama ja sõltub
eelnes. 9) Nõudlus (demand)- nim sellist kaupade ja teenuste hulka (kogust), mida tarbijad soovivad antud ajaperioodil osta ning on võimelised nende eest ka maksma olemasoleva hinna juures soovitud hinda. 10) Pakkumine (supply)- all mõistetakse sellist kaubakogust, mida pakkuja (tootja, vahendaja vm) soovib ja on ka võimeline turule tarnima antud ajahetkel olemasoleva hinna juures. 11) Kogukasulikkus rahulolu, mida tarbijad saavad oma tarbimisvalikutest 12) Nõudlustabel (demand schedule)- peegeldab nõudluse koguse ja hinna vahelist seost ehk nõudluse struktuuri 13) Nõudluskõver (demand curve)- andes tabelis toodud andmed koordinaatteljestikku, saame nõudmise struktuuri kirjeldada ka graafiliselt. 14) Asendusefekt (substitution effect) on üks osa hinna muutuse efektist nõutavale kogusele, mille põhjuseks on suhteliste hindade muutus
Pakkumise hinnaelastsus näitab pakutava koguse suhtelist muutust hinna suhtelise muutuse suhtes · PS on olemas sissetuleku elastsus, kaupade ristelastsus Nõudluse ja pakkumise elastsusest, ja nende omavahelistest kombinatsioonidest, sõltub, kuidas muutub turu tasakaal erinevate nõudluse või pakkumise muutudes. 2. Majapidamisteooria: majapidamine kui tarbimisüksus. Tarbija eelarve ja tarbimiskomplekti kujunemine. Piir- ja kogukasulikkus. Tarbimisühikuks on mikroökonoomikas majapidamine. Majapidamist vaadeldakse ühtse subjektina, st majapidamise sisekonflikte mikroökonoomikas ei vaadelda. See lubab meil selle aine raames samastada majapidamise tarbijaga ning käsitleda majapidamise tarbimisvalikute tegemist tarbija valikutena. Kuidas majapidamine e tarbija otsustab, milliseid kaupu millises koguses osta. Üheks piiriks on kahtlemata tema eelarve (budget), st milline on tema kasutada oleva raha koguhulk
Toimib kahaneva piirkasulikkuse seadus (mida rohkem meil on, seda vähem kasulikkust me tunneme sellest asjast) optimaalne tarbimiskomplekt Majapidamisteooria mõisted: Kasulikkus (U)-tarbija poolt omandatav (tajutav) rahulolu või heaolu Piirkasulikkus (MU)- muutus kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku, mis suurendav või kahandab (neg kasulikkuse korral) tarbija rahulolu. Väheneb tarbimise kasvades. Kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb. Kahaneva piirkasulikkuse seadus-tarbitava koguse kasvades iga lisanduva ühiku piirkasulikkus kahaneb. Kogukasulikkus (TU) hakkab kahanema sellest hetkest alates, kus piirkasulikkus (MU)muutub negatiivseks. Marginal utility= MU Q Kogukasulikkus TU- kõigist tarbivatest hüviste kogustest saadud kasulikkus ehk piirkasulikkuse summa. Testi küsimused: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale
Muutuvkulud e varieeruvad kulud TVC. Muutuvad koos toodangu mahu muutumisega. KOGUTULEM e KOGUTULUD: TR = P x Q, kus P hind, Q kogus. KOGUTULU TR: TR = P x TP realis = P x Q realis, kus TR kogutulu, TP realis kogutoodang (realis, mis maha müüakse), P hind, Q realis müüdud kogus. Realis mõte, et toodang mida toodetakse müüakse ka maha. KÜLLASTUSPUNKT (Gosseni I seaduse kohaselt) kui MU = 0, siis TU on maksimaalne. MU piirkasulikkus, TU kogukasulikkus. MAJANDUSKASUM: Majanduskasum = kogutulud TR (otsesed kulud + kaudsed kulud) Majanduskasum = arvestuslik kasum kaudsed kulud MITTETÄIELIKU KONKURENTSI PUHUL VMPL MRPL, kus VMPL töö(jõu)piirprodukti väärtus, MRPL - töö(jõu) piirtulu ehk piirprodukti tulu. MRPL = TR/ L, kus TR kogutulu muut, L töötajate arvu muut MRPL = MPL x MR, kus MPL = TP/L töö(jõu)piirprodukt, MR = TR/ Q piirtulu NÕUDLUSE HINNAELASTSUSKOEFITSIENT
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
