MERKANTILISM 6 POLIITÖKOMOOMIA 6 FÜSIOKRATISM 7 KAPITALISMIAJASTU 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 2 SISSEJUHATUS Referaat teeb lühiülevaate majandusteooriatest ja arengust. Tutvustatakse erinevaid majandusteadlasi ning teoreetikuid. Majandusteadus on teadus, mis uurib, kirjeldab ja analüsib ühiskonna valikuid nappide vahendite hulgast, et rahuldad oma vajadusi. Samuti kaasab see endasse ja ostu ja müüki ning vahetust kaupade ja teenustega. Majandusteadus saab alguse juba antiikajast. Majandus on praeguse ühiskonna alustaladest ning erinevaid teooriad esitletakse ka veel tänapäevalgi. 3 1. ANTIIKMAAILMA MAJANDUSLIKUD ÕPETUSED 1.1
Alfred Marshall 26. juuli 1842 13. juuli 1924 Alfred Marshall 26. juuli 1842 13. juuli 1924 mõjukamaid inglise majandusteadlasi Marshalli rist, neoklassikaline väärtusteooria » hind kujuneb nõudluse ja pakkumise vahekorra tasakaalupunktis matemaatik, ajaloolane, riigimees ja filosoof Elulugu sündis Inglismaal 1842. aasta Vaesuse nägemine ärgitas teda majandusõpingutele täiskasvanuea mõtles Marshall ökonoomikast esikteos "Natura non facit saltum" ilmus 1880. aastal inimesed ei tee juhuslikke möödalaskmisi, samm sammult üritab inimene oma heaolu parandada 1903
majandusteadus nagu iga ühiskonnateadus ei saa olla päris täpne ja deduktiivne, sest inimesed seda alati ei ole. Mill uuendas arusaamu majandusest, samas on tema tulemused väga laialiulatuvad. Teda peetakse viimaseks, kes suutis haarata majandusteaduse kõiki valdkondi, kaasates ka filosoofilised tagamaad. Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Kuigi enamik tänapäeva majandusteadlasi end marksistideks ei pea, teevad seda ikkagi tuhanded inimesed kogu maailmas. Tema suurt panust majandusteaduse arengusse üldiselt ei vaidlustata. Nagu Smith ja Ricardo, nii ka Marx näitas, et toote väärtus on määratud tööjõuga, mis selle tootmiseks on kulunud. Kuna töölised ei teeni oma töö eest võrdselt toote müügihinnaga, siis kapitalist teenib kasumit tööliste arvelt ja seega ekspluateerib töölisi. Kasutades Marxi termineid:
Iirimaa Eesti -10 EL -15 -20 14 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Eelarve defitsiit Majandusteadlasi ei häiri eelarve defitsiidid nii palju kui avalikkust. Mõningate võimalike probleemide tõttu tunnevad enamik majandusteadlasi vajadust jooksvate struktuursete defitsiitide vähendamise järele. Defitsiitide vältimise põhjused: 11. Tõstavad Tõ t d iintressimäärasid t i ää id 2. Tõrjuvad välja investeeringuid 3. Koormavad tuleviku põlvkondi Nende väidetega ei nõustu: ·Enamik E ik uusklassikalisi kl ik li i jaj pakkumispoolseid
päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär erinevalt teistest kaasaegsetest polito- ja sotsioloogidest tegeles Marx aktiivselt ka revolutsiooni organiseerimisega. Vastupidiselt Hegelile uskus ta, et natsionalism pole oluline - sotsiaalse ajaloo peamised üksused pole mitte rahvuskultuurid, vaid sotsiaalsed klassid. Marx võttis hegeliaanluselt ära natsionalismi, konservatismi ja revolutsioonivastase iseloomu. Kuigi enamik tänapäeva majandusteadlasi end marksistideks ei pea, teevad seda ikkagi tuhanded inimesed kogu maailmas. Tema suurt panust majandusteaduse arengusse üldiselt ei vaidlustata. Koos Darwini ja Freudiga on Marx suurimaid maailmapildi muutjaid kahekümnendal sajandil 1999. aastal valiti Marx BBC korraldatud küsitlusel aastatuhande maailma kõige enam mõjutanud inimeseks. Laiem tunnustus on talle aga omaks saanud suuresti postuumselt, näiteks J. S. Mill polnud sellisest mehest oma eluajal kuulnudki.
Need looduslikud lennuetendused inspireerisid teoreetilisi füüsikuid looma rahvusvahelise multidistsiplinaarse töörühma StarFlag, mis uurib linnuparvede kollektiivset käitumist. Cavagna sõnul on nende eesmärgiks selgitada välja kolmemõõtmelisi iseorganiseeruvaid süsteeme kirjeldavad fundamentaalsed printsiibid. Projekti kuulub füüsikuid ja teoreetilisi biolooge, kes tegelevad arvutisimulatsioonidega; biolooge, kes uurivad kuldnokalennu ja käitumise eripärasid ning majandusteadlasi, kes koostöös füüsikutega otsivad võimalusi tulemuste üldistamiseks rakkudele paranevas haavas, robotite kooslustele, finantsturgudele jne. Sarnaseid uurimusi on varem läbi viidud kaladega, kuid nende arv on piirdunud kümnetega. Suuremate parvede kohta on loodud küll hulk mudeleid, ent neid kinnitavaid mõõtmistulemusi napib, eriti kolmemõõtmelisel juhul. StarFlagi raames mõõdetakse korraga tuhandete lindude liikumist. Cavagna sõnul ongi tänu tehnoloogia arengule võimalikuks
esindaja. Ta rõhutas, et eri valdkondades tehtav töö pole ühesuguse väärtusega. Pierre Boisguillebert Prantsusmaalt leidis, et riigi rikkuse ja võimu aluseks on põllumajandus. Keskendas peatähelepanu kauba tõelisele ehk õiglasele väärtusele. Tõeline väärtus on teine selline kaup, mille valmistamiseks on kulutatud sama palju tööaega. Mõneti oli ta naturaalmajanduse ideoloog ja leidis, et väärtuste võrdlemisel raha ainult segab. Sama ajastu majandusteadlasi on teise jaotuse järgi liigitatud ka poliitilise ökonoomia teadlaste alla ning seda lähtuvalt majandusteaduse tolleaegsest seotusest riigiga. Karl Marx Karl Heinrich Marx (1818 Saksamaa - 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marksism Omistas masside, eriti proletariaadi osatähtsust ajaloos. Tööline ei müü tööd vaid tööjõudu.
Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks tuntumate turunduseteoreetikute hulgast inglase Alfred Marshall’i, kelle kohta on eestikeelset materjali üsna vähe leida. Suure hulga inglisekeelse lektüüri luge- mine ja tõlkimine oli huvitav väljakutse, samas pakkus uurimisalune tegelane parajal määral pinget. Alfred Marshall oli inglise üks oma aja mõjukamaid majandusteadlasi. Tema raamat “Principles of Economics” (1890) oli Inglismaal pikka aega olulisim majandusõpik. Tema elulu- gu ja maailmavaade on väga imponeerivad ja ilmselgelt väärib teema lähemat uurimist. Käesolevas töös annan lühiülevaate Alfred Marshall’i eluloost ja püüan refereerida tema majan- dusalaseid ideid, tema seisukohtade mõju ja tähtsust tänapäeva majanduses. Ta oli ka matemaatik, ajaloolane, riigimees ja filosoof.
a. töötuse siirdeliigi alla; b. töötuse struktuurse liigi alla; c. töötuse tsüklilise liigi alla; d. pideva töötuse liigi alla; e. kõik valed Küsimus 10 Sunnitud töötuse olemasolu: Vali üks: a. on seletatav Keynese seisukohaga, et töötasu ei kasva tööjõu alahõive olukorras b. on seletatav Keynese seisukohaga, et töötasu ei alane tööjõu alahõive olukorras c. leiab tunnustamist klassikute poolt d. etendab väheolulist osa töötuse üldises tasemes Küsimus 11 Enamus majandusteadlasi on seisukohal, et lühiajalises perioodis hõive ja rahvusliku tootmise tase on määratud: Vali üks: a. hindade tasemega b. olemasolva tööjõuarvukusega c. kapitali ravuslike varudega d. kogukulutuste tasemega e. kõik vastused õiged Küsimus 12 Phillipsi pikaajalise kõvera järsk tõus võrreldes lühiajalisega on seletatav: Vali üks: a. Pikaajaliselt puudub seos intressimäära ja tööpuuduse vahel b. Lühiajaliselt on seos tööpuuduse ja inflatsdiooni vahel ilmsem c
esimesed lasteaiad. · Moodi tulid pikad püksid ja naised hakkasid oma pikki juukseid maha lõikama, sest hakkas juhtuma palju tööõnnetusi. · Hakati üle võtma meestekombeid (joomine ja suitsetamine). · Esimest korda I MS ajal said eestlased hakata majanduses kaasa rääkima. · Tekkis 3 rahvaalgatuslikku ettevõtet: 1) Tallinnas ja Tartus sõjatööstuskomiteed Sinna värvati eesti soost ärimehi ja majandusteadlasi. Nende ülesandeks oli jagada tellimusi erinevate ettevõtete vahel. 2) Linnaliidu Tallinna komitee 3) Põhja-Balti komitee Ülesandeks oli põgenike eest hoolitsemine ja toidu hankimine sõjaväele. · Kõige suuremaks probleemiks oli Eestis sõjapõgenikud, keda oli umbes 70 000. · Otsest sõjategevust Eesti alal ei toimunud. · 1915. aastal 15. augustil tulid Eesti vetesse Saksamaa sõjalaevad ja tulistati Pärnut ning Kuressaaret.
seda seda objektiivselt teha, kuna tunnevad pidevalt kedagi endale kuklasse hingamas. Mõjutusi tuleb igalt poolt ja ühiskond mõistab ka selles küsimuses hukka nagu alati. Kui sa ei vali õppimiseks ametit, mis on prestiizne ja majanduslikult tulutoov, mõistetakse sind tahes tahtmata hukka; kui sa oled olnud gümnaasiumis väga hästi õppiv ja tubli noor, on kõigile suureks üllatuseks, kui sa ei otsusta minna ülikooli vaid teha hoopis midagi praktilist. Võib öelda, et kõiki juriste, majandusteadlasi, filolooge, näitlejaid ja kultuuritegelasi peetakse meie riigi niiöelda "lemmiklasteks". Neile vaadatakse alt üles, kuid tegelikult mitte sellepärast, millised nad inimestena on, vaid sellepärast, kelleks nad on saanud peale ameti omandamist - nad on arvatavasti rikkad, mõjuvõimsad, kuulsad ja ilusad ning need on kõik need asjad, mida on ühel inimesel vaja, et teise üle valitseda. Mida aga öelda nende inimeste kohta, kes ei omanda üldse ametit? Kas need noored
Usun, et see avardaks nende maailmapilti ning annaks juurde tarvilikku informatsiooni ja tarkust kogu ülejäänud eluks. Tänu referaadi kirjutamisele külastasin mitmeid raamatukogusid ja seega kasutasin paljude erinevate raamatute abi. Lisaks sellele otsisin materjali ka internetist, kus leidus seda väga rikkalikult. Antud töö eesmärk oli tutvuda nii majanduse enda kui ka selle ajalooga. Lootsin referaadi tegemise käigus avastada enda jaoks huvitavaid majandusteadlasi ja tutvuda nende eluloo ning panusega meie majandusteaduse arengusse. Samuti tahtsin leida vastuseid mõnele ennast huvitavale küsimusele ning muuta majandus enda jaoks veelgi huvitavamaks, kui see on seda praegu. 2. MIS ON MAJANDUS JA MAJANDUSTEADUS? 2.1 Majandus Majandus on ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate, juhtide ja riigiametnikena. (Pihlak jt, 2011: 226) 2.2 Majandusteadus
Tootmise potentsiaali saab tõsta, suurendades investeeringuid tootmisesse. Investeeringute suurendamine ei ole aga ainuke tootmismahu suurendamise võimalus. Vähem tähtsad ei ole inimeste teadmised , mis võimaldavad uue tehnoloogia kasutuselevõttu või tootmise paremat organiseerimist. Uute võimaluste otsimine, uue tehnoloogia juurutamine, kapitali uute kasutusalade leidmine, vanade stereotüüpide kõrvalejätmine väljendub inimeste ettevõtlikkuses. Tänapäeval käsitlebki üks osa majandusteadlasi ettevõtlust neljanda tootmistegurina. Teine osa leiab aga sellise käsitluse vale olevat, põhjendades seda asjaoluga, et ettevõtlust ei saa rahas mõõta. Nende arvates väljendub ettevõtlus eelkõige otsingute protsessis, leidmaks lahendusi tootmise täiustamiseks ja uue tehnoloogia väljatöötamiseks. Küsimusega, kuidas toota, seondub ka ühiskondlik tööjaotus, mis põhineb suhtelisel eelisel. Suhteline eelis on võime toota kaupu või teenust väiksema alternatiivkuluga
Teises peatükis on tähelepanu koondatud Eesti oma raha loomisele, Valuutakomitee seostele Eesti rahasüsteemiga ja Eesti Pangale kui Eesti Vabariigis keskpanga funktsioone täitvale institutsioonile. Kolmandas peatükis antakse lühiülevaade rahapoliitika eesmärkidest, instrumentidest ja Eesti rahapoliitikast aastatel 1998-2000. 3 1. RAHA ROLL MAKROMAJANDUSES 1.1 Erinevate koolkondade käsitlus rahast Enamik Keynesi-eelseid majandusteadlasi uskus, et raha omatakse üksnes ühel põhju-sel: ostude tegemiseks jooksval perioodil. Sellist raha omamise motiivi nimetatakse äritehingute nõudluseks. Keynes lisas kaks lisapõhjust raha omamiseks. Ettevaatusmotiiv viitab soovile omada raha ajutiste finantsiliste hädaolukordade juhtumitel. Raha hoidmine on likviidsuseelistuse väljendus (soov hoida oma varandust kõige likviidsemal kujul). Raha ülekandemehhanism on kaasaegse makroökonoomika üks tähtsamaid osi.
Saadikute ees esines Nõukogude Liidu president Mihhail Gorbatšov, kes oli Jeltsini valimise vastu. Pärast seda võitis Jeltsin kohe esimeses hääletusvoorus, kogudes 535 häält. Augustis 1990 kirjutasid Jeltsin ja Mihhail Gorbatšov alla dokumendile, mille kohaselt tuli koostada uus majandusprogramm ning kooskõlastada keskvalitsuse ja liiduvabariikide vahelised suhted. Majandusprogramm sai tuntuks 500 päeva programmi nime all. Selle autoriteks oli grupp majandusteadlasi eesotsas Grigori Javlinski ja Stanislav Šataliniga. 1990. aasta sügisel loobus Mihhail Gorbatšov programmi toetamast ning seda ei viidudki ellu. Jaanuaris 1991, kui sõjavägi hõivas Vilniuse telekeskuse, sõitis Jeltsin Tallinna. Seal kirjutati alla mitmele leppele Eesti, Läti ja Leeduga. See aitas takistada Nõukogude Liidu juhtkonnal kukutada Eesti, Läti ja Leedu valitsust. Mõnede Venemaa rahvasaadikute algatusel otsustati korraldada referendum Vene NFSV presidendi
olukorra, kus rahamassil ei ole enam kaubalist katet), suurendada maksukoormust maksude tõstmise näol (võib omakorda tuua kaasa hoopiski maksutulude kahanemise, kui maksumäär läheb liiga kõrgeks) või laenata raha kodu või välismaalt (suurendab riigivõlga ja toob intresside näol kaasa suuremaid valitsussektori kulusid tulevikus). Küsimus 7 Osa majandusteadlasi on arvamusel, et eelarve peaks olema tasakaalus ühe Valmis majandustsükli jooksul ning eelarve võib olla defitsiidis siis, kui majandus on tõusufaasis ning ülejäägiga siis, kui majandus on langusfaasis. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Väite esimene pool on õige tõepoolest on pigem oluline hoida eelarve tasakaalus ühe
olukorra, kus rahamassil ei ole enam kaubalist katet), suurendada maksukoormust maksude tõstmise näol (võib omakorda tuua kaasa hoopiski maksutulude kahanemise, kui maksumäär läheb liiga kõrgeks) või laenata raha kodu või välismaalt (suurendab riigivõlga ja toob intresside näol kaasa suuremaid valitsussektori kulusid tulevikus). Küsimus 7 Osa majandusteadlasi on arvamusel, et eelarve peaks olema tasakaalus ühe Valmis majandustsükli jooksul ning eelarve võib olla defitsiidis siis, kui majandus on tõusufaasis ning ülejäägiga siis, kui majandus on langusfaasis. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Väite esimene pool on õige tõepoolest on pigem oluline hoida eelarve tasakaalus ühe
transpordivahendeid (12%), metalle ja metalltooteid (9%). Peamised impordimaad olid Soome (18%), Venemaa (13%), Saksamaa (12%) ja Rootsi (9%) 13. juulil 2010. aastal toimunud Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel võeti vastu nõukogu otsus ja määrused, millega kinnitati Eesti eurole üleminek 1.jaanuaril 2011 ja kroonide eurodeks vahetamise ümberarvestuskurss. Eesti kroonid vahetati üleminekul eurodeks kursiga 1 euro = 15,6466 krooni. SKT Väiksem osa Eesti majandusteadlasi on teinud või teeb vahet SKT ja SKP vahel, nimetades sisemajanduse kogutoodanguks (SKT) kõiki majanduslikke tehinguid, mis toimunud (sh vahetoodangu müüki, mida arvestati Nõukogude ajal ühiskondliku koguprodukti sisse - see on ka põhjus, miks Nõukogude aegne statistika ei ole võrreldav tänasega), ja sisemajanduse koguproduktiks (SKP) üksnes lõpptoodangut, mida tähistatakse rahvusvaheliselt GDP-ga ja nagu seda mõistetakse siinses artiklis
Teiseks on otsene seos defitsiitide ja väärtpaberite turu vahel. Kui valitsus defitsiidi finantseerimiseks võlakohustusi müüb, siis langevad väärtpaberite hinnad ja tõusevad intressimäärad. Intressimäärade k kasv tõ j b välja tõrjub älj mõned õ d erainvesteeringute i t i t projektid. j ktid Esimese probleemi kohta arvab enamik majandusteadlasi arvab, et ainult struktuursed defitsiidid mõjutavad j intressimäärasid märkimisväärselt jaj seda vaid majanduse j liginedes g täielikule tööhõivele jja piiratud fondide taotlemiseks konkurentsi intensiivistumisel. Enamasti aga mitte. Aastadefitsiit on perioodsuurus
isiklik tarbimine c. aasta jooksul riigi majandusterritooriumil resitentide ja mitteresidentide valmistatud lõpptoodangu väärtus turuhindades d. on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil valmistatud (v.a.mitteresidentide) lõpptoodangu väärtus hulgihindades. 20. Okuni seadus annab seose järgmiste näitajate vahel. a. inflatsiooni ja töötasu vahel b. SKP suuruse ja inflatsiooni vahel c. SKP lõhe ja tööpuuduse vahel d. reaal- ja nominaalpalga vahel 21. Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: a. majandusel on oma kaitsepühak b. nii monetaar- kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks c. majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks d. majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted 22. Missugune alljärgnevatest investeeringutest on portfellinvesteering ? a. välisfirmade investeeringud kinnisvarasse b. investeeringud juhtkonnale uute portfellide soetamiseks c. investeeringud aktsiate ostmiseks d
Kolmas enamlevinud võimalus Tulupoliitika p inflatsiooni pidurdamiseks. pidurdamiseks Väljendit "tulupoliitika" tulupoliitika kasutatakse siis kui ei taheta välja öelda, et tegemist on palkade jja hindade kontrolliga. p g Osa majandusteadlasi j eitavad Teised majandusteadlased j jjälle igasuguseid tulupoliitika vormid arvavad, et tulupoliitika on tagasi, kuna see võib mõjutada ainuke lootus inflatsiooni konkureerivate turgude peatamiseks majanduse efektiivsesse toimimisse. langusperioodidel.
Töö pikkus on 11 lehekülge, olen kasutanud 5 viidatud allikat. Enamus allikaid on pärit internetist. Töös on paremaks mõistmiseks näidatud 3 tabelit ja 2 graafikut. 1. Miinimumpalk maailmas Miinimumpalga seadus koostati Austraalias ja Uus-Meremaal, seaduse eesmärk oli tagada minimaalne elatustase lihttöölisele. Eelkõige on miinimumpalga seaduse eesmärk kaitsta töötajaid ekspluateerimise eest ning vähendada vaesust. Enamik majandusteadlasi aga usuvad, et miinimumpalga seadus põhjustab ka tarbetuid raskusi. Praktikas on sageli minimumpalga saajateks madala kvalifikatsiooniga töötajad. Tööandjad ei ole nõus maksma töötajale rohkem kui selle väärtuse ulatuses mida ta toodab. See tähendab, et madala kvalifikatsiooniga töötaja, kes toodab näiteks 4,00 $ väärtuses kaupa tunnis, siis on talle väga raske maksta 5,15 $ tunnis, mida seadus ette näeb.
Organisatsioonil oli põrandaalune omakirjastuslik väljaanne, mida trükiti kirjutusmasinalja levitati ajavahemikus 1987 kuni 1988. IME- oli Eesti taasiseseisvumise algusajal (1987) välja töötatud ja suurt vastukaja tekitanud majandusprogramm, mille kohaselt tulnuks Eesti NSV majandus sisuliselt lahutada üleliidulisest.Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi töötas 1987. a septembris välja rühm Eesti majandusteadlasi. Programm näitas Eesti NSV võimalusi iseseisvaks majandamiseks. b) Ühiskonna politiseerumine: EMS- Eesti Muinsuskaitse Selts loodi1987a. ERSP- 21. jaanuaril 1988 avalikustati üleskutse „Ettepanek Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomiseks”, millele oli alla kirjutanud 14 isikut. ERSP asutamiskongress peeti 20. augustil 1988 väikeses Kesk-Eesti asulas Pilistveres. Partei esimeheks valiti endine poliitvang Lagle Parek. Erakonna
a. inflatsiooni ja töötasu vahel b. SKP suuruse ja inflatsiooni vahel c. * SKP lõhe ja tööpuuduse vahel, d. reaal ja nominaalpalga vahel. 35. Kui majandus on languses, siis: a. valitsuse kulud vähenevad, kuna pole raha, mida töötutele toetuseks maksta b. maksutulud suurenevad, kuna maksuamet tõhustab kontrolli c. * valitsuse kulud suurenevad, kuna sotsiaalkulutused suurenevad d. keskmised sissetulekud suurenevad, kuna makstakse ka töötustoetust 36. Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: a. majandusel on oma kaitsepühak b. * nii monetaar kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks c. majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks d. majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted 37. Uuenduslik fiskaalpoliitika: a. usub, et varsti pole fiskaalpoliitikat enam vaja b. * püüab lahendada majandusprobleeme sihtprogrammide abil c. peab oluliseks säilitada sõjaliste kulutuste tase d
Progresseeruva maksusüsteemi puhul maksavad suurema sissetulekuga inimesed suurema maksumääraga maksu. 7 Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) (inglise keeles Gross Domestic Product, GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingisriigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus. Väiksem osa Eesti majandusteadlasi on teinud ja/või teeb vahet SKT ja SKP vahel, nimetades sisemajanduse kogutoodanguks (SKT) kõiki majanduslikke tehinguid, mis toimunud (sh vahetoodangu müüki, mida arvestati Nõukogude ajal ühiskondliku koguprodukti sisse - see on ka põhjus, miks Nõukogude aegne statistika ei ole võrreldav tänasega), ja sisemajanduse koguproduktiks (SKP) üksnes lõpptoodangut, mida tähistatakse rahvusvaheliselt GDP-ga ja nagu seda mõistetakse siinses artiklis
Tegemist on võrdsuse kriteeriumiga. Jaotuvuse efekti- Maksu mõju erinevatele elanikkonna gruppidele. Kellele avaldab maks mõju, kas madala sissetuleku või kõrge sisstulekuga isikutele? Tegemist on eelkõige võrdsuse kriteeriumiga. Samuti on antud juhul tegemist poliitilise teostatavuse kriteeriumiga Nähtavust- Missugusel määral on maks aktsepteeritav avalikkuse poolt? See on eelkõige poliitilise teostatavuse kriteerium. 7. Loeng projektide valik 8. Loeng Avaliku sektori kasv Majandusteadlasi huvitab, kui suur peaks olema avalik sektori. Miks avaliku sektori oskaal on viimase saja aasta jooksul kasvanud? 5 tüüpi selgitust: majanduslikud, fiskaalsed, poliitilised, institutsionaalsed, majanduse avatus ja globaliseerimine. Majanduslik selgitus: nõudluse ja pakkumise mudelid. Wagneri seadus: koos majandusega kasvavad ka riigikulud nii absoluut kui ka suhte väärtusena. Kasvav nõudlus suurendab avaliku sektori kulutusi.
Kui eraturud ei suuda kaupa või teenust pakkuda, kuigi selle pakkumise kulu on väiksem kui tarbijad on nõus maksma, esineb turutõrge. h) informatsioonitõrked - üheks põhjuseks, miks valitsused sekkuvad on tarbijate käsutuses oleva informatsiooni puudulikkus ning arvamus, et turg ise pakub liiga vähe informatsiooni. i) tööpuudus ja teised makroökonoomilised häired - enamik majandusteadlasi peab kõrget tööpuudust esmaseks sümptomiks, mis näitab, et konkurentsiturul on midagi korrast ära, seega on vajalik valitsuse sekkumine. j) paternalism - kartus, et teatud kaupade tarbimisel võib üksikisik mitte toimida oma huvidele vastavalt ja võtab vastu endale kahjulikke otsuseid, toob kaasa valitsuse sekkumise.
Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 7. Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: a) siirdetöötuse; b) struktuurse töötuse suurenemise; c) tsüklilise töötuse kasvu; d) varjatud töötuse kasvu; e) kõik vastused valed. 8. Vastavalt Okun`i seadusele 2% loomulikust töötusest kõrgem töötuse tase tähendab tegeliku SKP mahajäämust reaalsest: a) 2%; b) 3%; c) 4%, d) 5%, e) tunduvalt rohkem kui 5%. 9. Enamus majandusteadlasi on seisukohal, et lühiajalises perioodis hõive ja rahvusliku tootmise tase on määratud: a) hindade tasemega; b) olemasolva tööjõuarvukusega; c) kapitali ravuslike varudega; d) kogukulutuste tasemega; e) kõik vastused õiged. 10. Kui nominaalne tulu suurenes 8%, hindade tase 10%, siis reaalne tulu: a) suurenes 2%, b) suurenes 18%; c) alanes 2%; d) alanes 18%; e) jäi samale tasemele. 11. Kõige vähem saavad ettenägematu inflatsiooni tõttu kannatada:
Majanduslik vastastikune sõltuvus; Geograafiline lähedus Regionaalsed majandusühendused WTO raamistik EL NAFTA Mercosur Andide Kogukond Asia-Pacific Trade Agreement (APTA) ASEAN Free Trade Area (AFTA) South Asian Free Trade Area (SAFTA) SRÜ Loeng XI - neoklassikaline majandusteooria Definitsioon Gilpin ,,meetodite ja teooriate kogu, mida aktsepteerivad ja kasutavad enamus majandusteadlasi" Tekkimine o Isik kes tuleb teooria peale ja teeb alumist. Piirab o Definitsioon ja metodoloogia David Ricardo Eeldused o Väärtuse loob töö o Maa, töö ja kapital Küsimused o Sissetulekute jaotus, kaubandus Meetod o Matemaatilised, formaalsed mudelid Neoklassikaline (Gilpin) Mikroökonoomia Marshall Makroökonoomia Keynes Konsensus 1970ndatel
valmistamiseks. Seega oleksid nad struktuurselt töötud. Siit ka USA valitsuse toetus autotootjatele kriisiajal. 3. Friktsionaalsel töötusel on tõenäoliselt ka tsükliline komponent. p Inimesed otsivad paremat kohta majanduse tõusuperioodil. Seetõttu varieerub töötuse määr täieliku tööhõive korral oluliselt, kuigi enamik i majandusteadlasi j i hindab i seda 5 7% % vahemikus. i Arvatakse ka, et ühiskond ei saa tagada täishõivet ilma teatava tulupoliitikata inflatsiooni mõjutamiseks. 27 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tööpuuduse hindamisel esineb alati ebatäpsusi.
- Mittetäielikud (puudulikud) turud – üks informatsioonitõrke liik - Eraturud ei suuda kaupa või teenust pakkuda, kuigi selle pakkumise kulu on väiksem kui tarbijad on nõus maksma: • Kindlustusturg • Laenuturg • Tööturg Valitsuse sekkumise selgitused Lisaks mikroökonoomika heaoluökonoomika teooriale on ka teisi selgitusi valitsuse sekkumise selgitamiseks Makroökonoomika Paternalism25 Makroökonoomilised häired Enamik majandusteadlasi peab kõrget tööpuudust esmaseks sümptomiks, mis näitab, et konkurentsiturul on midagi korrast ära, seega on vajalik valitsuse sekkumine Vt loeng 9 - 10 Paternalism On veel üks selgitus selle kohta, miks valitsused sekkuvad majandusse ja seda juhul, kui Pareto efektiivsus turul on olemas Arusaam, et valitsus teab paremini, mis on isikutele kasulik, kui seda teavad isikud ise, tuleneb paternalismi käsitlusest Põhjuseks on kartus, et teatud kaupade (merit
Sellisteks kaupadeks on nii paber ja pliiatsid, mida kasutatakse valitsusasutustes kui ka tänavate puhastamine, mida saab tellida erasektorilt. Pakkujana on valitsuse peamiseks rolliks ühiselt tarbitavate hüviste pakkumise tagamine. Raske on luua tänapäevast demokraatlikku ühiskonda ilma valitsuse sekkumiseta turule. Kui suur aga peaks olema valitsuse majandusse sekkumise määr? Sellele küsimusele vastamisel on erinevad majandusteadlaste koolkonnad vastakatel seisukohtadel. Üks osa majandusteadlasi pooldab suuremat valitsuse sekkumise määra, väites, et turg ei tule ise endaga toime ja vajab suunamist. Teine, liberaalsem osa majandusteadlastest, pooldab turu vaba toimimise põhimõtet, väites et mida väiksem on valitsuse sekkumise määr seda parem. Nii nagu paljude majandusküsimuste puhul ei ole ka siin olemas absoluutset tõde ja omal moel on mõlema koolkonna esindajatel õigus. Meie ülesandeks siinkohal on uurida põhjuseid, mis võivad anda aluse valitsuse
Palgad ja tööhõive on eri protsessid. Pole põhjust uskuda, et tööturg jõuab tasakaalu, kui puudub tasakaalustatav mehhanism. Poliitika: tugevdada tegevusprogramme, koolitada keda vaja. ENESETESTID: Klassikaline majandusteooria eeldab turgude iseregulatsioonivõimet ja välistab Suure Depressiooni taolise kriisi võimaluse Phillips i kõver iseloomustab: inflatsiooni ja tööpuuduse omavahelist seost Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: nii monetaar- kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks. J.F. Kennedy poolt kasutusele võetud "pakkumispoolne" majanduspoliitika tähendas: vähendati ettevõtete ärimakse(ettevõtte tulumaks jm.) Klassikaline majandusteooria: kohaselt saavutatakse täishõive tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile. Riiklikke väljaõppe programme alustas : USA president J.F.Kennedy administratsioon. J.F
ee/ee/EURO Eesti euroskepsise pesa: http://www.euroskepsis.ee ; http://www.leiel.ee Eurouuringute Instituut: http://www.ies.ee Link raamatukogu ainepaketile Link aine http://www.mtk.ut.ee/ aineinfo (int) sorteerimata / Avaliku koduleheküljele sektori ökonoomika ja juhtimine. 5 SISSEJUHATUS Läbi aegade on majandusteadlasi huvitanud, kuidas mõjutab valitsuse tegevus või tegevusetus majandust ja ettevõtlust? Kas majandustegevust teostavad ainult eraettevõtted või on sellega kuidagi seotud ka riigipoolne majanduspoliitika? Käesolev loengukonspekti eesmärk on anda ülevaade avaliku sektori ökonoomika teooriast ja praktikast. Selle sees püütakse selgitada avaliku sektori erinevaid seoseid majanduspoliitika, riigirahanduse ja ettevõtluskeskkonna vahel ning mil viisil
D IT Kolledz 23. Tänapäeval hinnatakse, 1929- 1932 a. suure majanduskriisi tagajärgi ränkadeks seetõttu, et: Vastus: a) investorid loobusid aktsiatega kauplemisest börsil; b) USA valitsus kehtestas tollimaksu sisseveetavatele kaupadele; c) USA valitsus kehtestas tollimaksu väljaveetavatele kaupadele; d) inimesed ei julgenud enam raha pangas hoida, vaid säilitasid seda kodus. 24. Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: Vastus: a) majandusel on oma kaitsepühak; b) nii monetaar monetaar- kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks; c) majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks; d) majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted. turusuhted 47 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz
Peale taasiseseisvumist hakkas ettevõtlus eestis suhteliselt jõudsalt arenema, mille üheks oluliseks tõukejõuks oli väliskapitali sissevool eestisse. Tõsiseks probleemiks kujuneb see, et eraettevõtluse üle kuulus sisuliselt kontroll. Riiklikul tasandil ei pakutud välja ühtegi kontrollisüsteemi, kuidas eraettevõtlust hallata. Kuna riiklik huvi oli ebapiisav ja majanduses hakkasid sagenema ebaõnnestumised, pankrotid, siis hakkavad osa majandusteadlasi suhtlema naaberriikide audiitoritega, kus saadigi esmane ettekujutus audiitortegevusest. Audiitortegevuse alustamise plaaniga pöörduti ka rahandusministri poole.(90'ndate alguses tõsine probleem). 19. veebruar 1990 võtab valitsus vastu audiitortegevuse ajutise põhimääruse, ja rahandusministeeriumi juurde moodustatakse audiitortegevuse nõukogu. Põhimäärus on suhteliselt väikese mahuga dokument ( ca 40§), kuid ka piiritles auditi olemuse eesmärgid,
Makroökonoomika sissejuhatus Äritsüklid: a. on põhjustatud intressimäärade tõusust b. on põhjustatud negatiivsest seosest reaalse kogutoodangu ja hinnataseme vahel c. avalduvad majanduses vahelduvate langus ja tõusuperioodidena d. on põhjustatud tehnoloogia arengust Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: a. majanduse kaitsepühak on Bonefacius b. nii monetaar- kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks c. majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks d. majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted J. M. Keynesi teooria arenes otsese vastureaktsioonina: a. 1970 – ndate aastate stagflatsioonile b. välisteguritest tingitud äritsüklite teooriale c. kommunistliku ideoloogia tungimisele majandusteadusse d
viisiks. Seetõttu on väikeettevõtlus majanduses eriti suure tähtsusega. Töötajate ergutamine nende töö efektiivsuse tõstmiseks on olnud aktuaalseks küsimuseks ühiskonna tootmise arengu kõigil etappidel. On ju osaliselt muutunud nii töö iseloom, ühe toote või teenuse valmimisest osavõtvate inimeste hulk, tootmismaht, toodangu ja teenuse nomenklatuur jpm. Nimetatud tegurid muutuvad ka tulevikus ning võimalik, et veelgi intensiivsemalt. Kõik see sunnib majandusteadlasi, juriste, psühholooge, sotsiolooge, praktikuid ja teisi töötajate ergutamise probleemidega kokkupuutujaid otsima antud vallas pidevalt uusi võimalusi. Töötajate hindamisel ja motiveerimisel huvitab meid üldjuhul neli küsimust : - Mida inimene teeb? - Miks ta seda teeb? - Miks eelistab ta üht tegevust teisele? - Millist tasu saab ta oma tegevuse eest? Nagu psühholoogias tervikuna, on siingi põhiküsimuses bioloogiline ja sotsiaalne vahekord
· börsiindeks näitab indeksisse kuuluvate väärtpaberite hinnaliikumisi · börsimaakler professionaalne väärtpaberivahendaja, kes viib kokku klientide ostu ja müügisoovid C · ceteris paribus printsiip muude tingimuste samaks jäädes; uurimismeetod mille korral lubatakse muutuda vaid ühel muutujal, hoides muud tingimused konstantsetena. · Chicago koolkond Chicagos ja Chicago ümbruse koolides esile kerkinud grupp liberaalseid majandusteadlasi, kes väitsid, et turg on parimaks alternatiiviks ükskõik missugusele muule ühiskonna organiseerimise moodusele. D · defitsiit tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus · deflatsioon inflatsiooniga vastupidine protsess, milles hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab · demograafilised sündmused -- sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne
9. Audiitortegevuse registri tegutsemise alused Ajalugu Peale taasiseseisvumist hakkas ettevõtlus Eestis väga jõudsalt arenema. 886ndal aastal alates, sest arvati, et nüüd saab kiiresti rikkaks ja teistel lihtsalt nahk õle kõrvade tõmmata) Probleemiks sai kontrolli puudus ettevõtluse üle. Riiklikul tasandil ei esitata praktiliselt ühtegi kontrolli süsteemi, kuidas ettevõtlust juhtuda, rahastada jne. Kuna riiklik huvi oli minimaalne, siis tekkis rühm majandusteadlasi, kes hakkasid uurima kontrolli vajadust ja asusid seda korraldama. Nad suhtlevad naaberriikide audiitoritega, kus saadakse esmane ettekujutus ja teadmised audiitortegevusest. Kuna uues majandussüsteemis olid töö kaotanud endised ministeeriumide revidendid, siis hakkavad nemadki aktiivsemalt orienteeruma auditeerimisele. 19. veebruaril 1990 võtab ENSV vastu audiitortegevuse ajutise põhimääruse ja samas moodustatakse rahandusministeeriumi juurde audiitortegevuse nõukogu. Viimane
uurijad osalevad rahvusvahelistes võrdlevates uuringuprojektides. TLÜ RASI elustiilide uurimise keskuse tegevus noorte subkultuuride uurimisel TLÜ RASI uurimisteemad hõlmavad ühiskondliku ebavõrdsuse (või ka kihistumise) erinevaid tahke – sugu, rahvus, vanus, põlvkond, haridus, ametipositsioon. Ühiskondlikud probleemid on väga mitmekesise tagamaaga olles mõjutatud paljudest institutsioonidest samaaegselt, seetõttu on RASI töösse kaasatud erinevate valdkondade asjatundjad: majandusteadlasi, sotsiolooge, kasvatusteadlasi, poliitikateadlasi. Põlvkondade elutee uuringute kõrval on osakonna töötajad põhjalikult käsitlenud Eesti ühiskonna sotsiaalse kihistumise teisenemist taasiseseisvumise järgsel perioodil. Viimastel aastatel on hakatud suurt tähelepanu pöörama elukestva õppe problemaatikale kui eluteed kujundavale ja sotsiaalset sidusust Eestis ning laiemalt kogu Euroopa Liidus tagavale tegurile. Teine uuem temaatika osakonna uurimistöös on seotud aktiivse vananemise
börsiindeks – näitab indeksisse kuuluvate väärtpaberite hinnaliikumisi börsimaakler – professionaalne väärtpaberivahendaja, kes viib kokku klientide ostu- ja müügisoovid C ceteris paribus printsiip – muude tingimuste samaks jäädes; uurimismeetod mille korral lubatakse muutuda vaid ühel muutujal, hoides muud tingimused konstantsetena. Chicago koolkond – Chicagos ja Chicago ümbruse koolides esile kerkinud grupp liberaalseid majandusteadlasi, kes väitsid, et turg on parimaks alternatiiviks ükskõik missugusele muule ühiskonna organiseerimise moodusele. D defitsiit – tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus deflatsioon – inflatsiooniga vastupidine protsess, milles hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab demograafilised sündmused — sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne – fikseeritakse ametlike dokumentidega.
o. inimene järgib oma ideaale ega reeda oma pikaajalisi huve lühiajalise lõbu pärast. Klassikaliste liberaalide nägemuses on vabadus, eraomand ja turg tihedalt seotud.. Nende meelest on eraomand ainus vabaduse kaitsmise efektiivne vahend. 1990.aastaid võib nimetada tagasipöördumiseks liberalismi kui ainult poliitilise doktriini juurde (tagasipöördumine juurte juurde). Neoliberalism Mõistet kasutas esimesena 1939 aastal Genfis toimunud konverentsil grupp majandusteadlasi (W.Röpke, W.Eucken, F.A.von Hayek jt). Toona mõisteti selle all majanduspoliitilist konseptsiooni, mis rõhutas konkurentsi riiklikke raame. Pärast II maailmasõda nimetas von Hayek neoliberalismi sotsiaalsete institutsioonide konseptsiooniks. Hayeki teooria on neoliberalismi teoreetiline tuum. Veel esindavab neoliberalismi Chicago koolkond Milton Friedman, Georg Stigler jt. Neoliberalism lähtub klassikalise
* uusklassikaline - esindajad A. Marshall ja M. Friedman. Nemad lausa eitavad valitsuse võimet majandust mõjutada, majandus on täiesti isereguleeruv tänu hindade ja palkade paindlikkusele; * postkeinsistlik majandus on just ebastabiilne ja isekorrigeerivaid jõude pole olemas, iseeneslik tasakaal ei saabu ka pikema aja jooksul. Tänapäeval on raske leida majandusteadlast, kes tunnustaks ühe koolkonna kõiki aspekte; enamik majandusteadlasi on seotud rohkem kui ühe konkreetse grupiga. Majanduslik mõtlemine on majanduslike probleemide asjalik ja loogiliselt järjekindel lahendamine, mille puhul tuginetakse tegelikust majanduselust saadud kogemustele, arvestatakse valitsevale ühiskonnaelule omaseid tavasid ja põhimõtteid ning kasutatakse olemasolevaid teoreetilisi teadmisi. Erinevates maades on majandusteaduse (ökonoomia, majanduse üldteooria) nimetus erinev
sinimustvalge lipp. Sajad tuhanded inimesed kogunesid Tallinna lauluväljakule, kus ühiselt lauldi ning nõuti Eestile vabadust. 20. augustil 1991 kuulutas Eesti oma iseseisvuse taastatuks. IME ehk Isemajandav Eesti oli Eesti taasiseseisvumise eel (1987) välja töötatud ja suurt vastukaja tekitanud majandusprogramm, mille kohaselt tulnuks Eesti NSV majandus sisuliselt lahutada üleliidulisest. IME majandusprogrammi töötas 1987. a septembris välja rühm Eesti majandusteadlasi. Programm näitas Eesti NSV võimalusi iseseisvaks majandamiseks. Programm avaldati 26. septembri 1987. a Tartu ajalehes Edasi. Idee oli välja pakutud Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma poolt. Muutused NSV Liidus toimusid nii kiiresti, et tegelikkuses ei jõutud IME-t rakendada, kuid see andis iseseisvumisprotsessile hoogu juurde. Eesti Kodanike Komiteed (EKK) loodi kodanikualgatuse korras, et asuda registreerima 1940. aastal okupeeritud ja juriidiliselt edasi
Alates inglise majandusteadlase John M. Keynesi11 eelmise sajandi 30'tel kirjutatud töödest jagunevad kaasaegne majandusteadus ja kaasaegsed majandusteadlased kahte suurde leeri (vt. Joonis 1.7). Ühes skaala otsas seisavad need, kes endiselt usuvad, et turg saab efektiivseimal moel hakkama, siis kui teda võimalikult vähe segatakse. Mitte et turg oleks täiuslik, aga ta toimib ka oma vigadega siiski üldjoontes efektiivselt. Selliseid majandusteadlasi, kes usuvad nähtamatu käe toimimisse nimetatakse majanduslikeks liberaalideks. Nende kuulsaimaks esindajaks tänapäeval on Milton Friedman12. Skaala teisest otsast leiame need majandusteadlased, kes on veendunud et turumajanduse teravate nurkade mahalihvijaks saab olla vaid valitsus, kes peab tulema ja aitama leevendada turu puudulikkusi. Keynesist alguse saanud veendumus, et valitsustel on olemas võimalus ressursse ümber paigutada ning turgu suunata on tänapäeval
18. Kes olid majandusliku liberalismi (liberaalse majandusteaduse) tähtsaimad esindajad ja millised olid (ja on) liberaalse majandusteaduse põhisisukohad? Klassikute õpetust nimetatakse tihti ka majanduslikuks liberalismiks. Sellise õpetuse aluseks on isikuvabadus, eraomand, isiklik initsiatiiv, eraettevõtlus ja vähene valitsuse sekkumine. Klassikalise koolkonna vaated olid liberaalsed võrreldes merkantilistlike käsitlustega, tänapäevaselt nimetatakse selliseid liberaalseid majandusteadlasi pigem „konservatiivid”. Majandusliku liberalismi rajajateks peetakse kolme meest: Dudley Northi (1641-1691), Bernard de Mandeville’i ja David Hume’i. Liberaalid ei pidanud rikkuse allikaks kaubandust ega põllumajandust, vaid inimeste tööd. Põhjenduseks toodi asjaolu, et looduses eksisteerib loomulikul kujul väga vähe aineid, mis rahuldaksid otseselt inimeste vajadusi. Valdava osa oma tarvetest (tarbimisvajadusest) rahuldavad inimesed siiski töö tulemusel valminud hüviste kaudu
15. Kaimre, P. Loodusvarade majandamise ökonoomika. http://www.eau.ee/ 16. Laidre, A. Dünaamiline eelarvestamine. http://www.netekspert.com/ 17. Loko, V.;Koik, E.; Tamm, K. Masinkasutuse ökonoomika. http://www.eria.ee/ 18. Raamatupidamise seadus, http://www.riigiteataja.ee/ 19. Raamatupidamise Toimkonna juhendid RTJ 4 ja RTJ 7, http://www.riigiteataja.ee/. 78 Mooduli koostaja tänab oma õpetajaid lõpetatud koolides ja koolitustel, kõiki majandusteadlasi ja -praktikuid, samuti lugupeetud kolleege, kelle töö viljad käesolevasse õppematerjali koondatuna tulevaste ja praeguste Eesti põllumajanduse juhtijateni jõuavad. 79
Eraturud ei suuda kaupa või teenust pakkuda, kuigi selle pakkumise kulu on väiksem kui tarbijad on nõus maksma o Kindlustusturg o Laenuturg o Tööturg Valitsuse sekkumise selgitused Lisaks mikroökonoomika heaoluökonoomika teooriale on ka teisi selgitusi valitsuse sekkumise selgitamiseks Makroökonoomika Paternalism Makroökonoomilised häired Enamik majandusteadlasi peab kõrget tööpuudust esmaseks sümptomiks, mis näitab, et konkurentsiturul on midagi korrast ära, seega on vajalik valitsuse sekkumine Paternalism On veel üks selgitus selle kohta, miks valitsused sekkuvad majandusse ja seda juhul, kui Pareto efektiivsus turul on olemas Arusaam, et valitsus teab paremini, mis on isikutele kasulik, kui seda teavad isikud ise, tuleneb paternalismi käsitlusest
millega hakkama ei saada. Teatava suurusega riigivõlg on talutav. Oluline on see, milleks on võlga võetud, kui seda võeti investeeringute tegemiseks tootmisse, on põhjust loota, et toimub SKT kasv. Kui laen võeti jooksvaks tarbimiseks (palgad ja sotsiaalabi), on olukord teistsugune. Eesti Vabariigis võetakse vastu igal aastal tasakaalustatud eelarve, s.t tulud = kulud. Kui aasta jooksul maksulaekumised kujunevad suuremaks prognoosituist, võetakse vastu lisaeelarve. Osa majandusteadlasi on arvamusel, et eelarve ei peagi olema tasakaalus igal aastal. Nende arvates on küllaldane, et eelarve oleks tasakaalus majandustsükli jooksul. Kui majandus on tõusufaasis, on eelarve ülejääk, mida kasutatakse kulude finantseerimiseks, kui on madalseis ja tegelikud tulud on väiksemad kui kulud. Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi fiskaalpoliitikaks. Tuleneb ladinakeelsest sõnast fiscus,
annaabi.ee 
