elektromagnetilised ja gravitatsioonilised jõud Keha teeb mehaanilist tööd siis, kui a)kehale mõjub kompenseerimata jõud ja b)keha liigub selle jõu mõjul Konstantse jõu poolt tehtud töö võrdub jõu ja nihke moodulite ning jõu ja nihkevektori vahelise nurga koosinuse korrutisega (tähis F, ühik 1J) 1J on töö, mida teeb jõud 1 N, kui selle rakenduspunkt nihkub jõu mõjumise suunas edasi 1m võrra Absoluutselt mitteelastne põrge on selline põrge, kus kehad liiguvad pärast põrget ühesuguse kiirusega, moodustades uue keha Absoluutselt elastseks põrkeks nimetatakse sellist põrget, kus kehad pärast põrget liiguvad eraldi ning impulsside ja kineetiliste energiate summa enne ja pärast põrget on sama Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab töö tegemise kiirust (tähis N, ühik 1W) 1W on niisuguse seadme võimsus, mis teeb 1s jooksul tööd 1J
02.2014 NÕUDLUSE HINNAELASTSUS Nõudluse hinnaelastsus nõutava kaubakoguse reageeri- mistundlikkus kauba hinna muutusele. Näitab ostja valmisolekut osta toodet või teenust, kui hind muutub. Nõutavakaubakogusemuutus% = Hinnamuutus% Negatiivse väärtusega; enamasti kasutatakse absoluutväärtust. NÕUDLUSE HINNAELASTSUS Nõudluse hinnaelastsuse liigid: 1) mitteelastne nõudlus elastsuskoefitsient on alla 1 ( < 1); nõutava kaubakoguse muutus on väiksem hinna muutusest; 2) elastne nõudlus elastsuskoefitsient on üle 1 ( > 1); nõutava kaubakoguse muutus on suurem hinna muutusest; 3) ühikuelastne nõudlus elastuskoefitsient on 1 ( = 1); nõutava kaubakoguse ja hinna muutus on võrdsed. 2 10.02.2014
hinna muutustele nii tarbijad kui tootjad oma majandusliku käitumisega ehk majanduslike otsustega. 3.1 NÕUDLUSE HINNAELASTSUS Nõudluse hinnaelastsus nõutava koguse muutus, mis järgneb hinna muutusele. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsent: ED - kauba X koguse muutus %-des jagatud kauba X hinna muutusega %-des. ED= q% / p% , Nt: 1) kui p%=10 ja q%=10, siis ED=-1 ehk ühikelastne. 2) kui p%=10 ja q%=5, siis ED = -1/2 ehk mitteelastne, ED < 1 3) kui p%=15 ja q%=30, siis ED = -2 ehk elastne, ED > 1 Nõudluse hinnaelastsuse liigid: ED <1 mitteelastne nõutava koguse suhteline muutus on väiksem hinna suhtelisest muutusest ED > 1 elastne nõutava koguse suhteline muutus on suurem hinna suhtelisest muutusest ED =1 ühikuelastne nõutava koguse suhteline muutus on võrdne hinna suhtelise muutusega ED = täielikult elastne kogus muutub ühe hinnaga
Tunnikontroll 1 1. On teada Kauba hind (p) 6 5 4 3 Kauba x nõutav kogus 100 110 120 150 Kauba y nõutav kogus 100 150 225 325 Arvuta nõudluse hinnaelastsuse koefitsient iga hinnamuutuse korral (6-lt 5-le, 5-lt 4-le jne) ja otsustada kumma kauba nõudlus on elastsem. |ED|=|Q1-Q2/Q1+Q2 : p1-p2/p1+p2| x: |ED| = | 100-110/100+110 : 6-5/6+5 | = 11/21 < 1 (mitteelastne) |ED| = 9/23 < 1 (mitteelastne) |ED| = 7/9 < 1 (mitteelastne) y: |ED| = 2,2 > 1 (elastne) |ED| = 1,8 > 1 (elastne) |ED| = 1,27 > 1 (elastne) Vastus: Kauba Y nõudlus on elastsem. 2. Kui kahe kaupa ostukogused muutuvad vastupidises suunas, juhul kui ühe kauba hind muutub, on nende nõudluse ristelastuskoefitsient a) negatiivne b) positiivne c) võrdne 1-ga d) võrdne nulliga
kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient. Teisisõnu mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnantundlikum on tarbija, sest tal ei ole võimalik lülituda ümber asenduskaupade tarbimisele (kuna neid asenduskaupu ei ole). Küsimus 2 Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdeliselt seotud, on kauba nõudlus Valmis mitteelastne. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Võrdeline seos tähendab, et mõlemad tunnused muutuvad samasuunaliselt kui ühe väärtus suureneb, siis ka teise väärtus suureneb ning vastupidi. Meie küsimuse kontekstis tähendaks see, et hinna tõustes peaks suurenema ka tootja kogutulu.
on antud kauba nõudluse hinnaelastsuse koe tsient. Teisisõnu - mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnantundlikum on tarbija, sest tal ei ole võimalik lülituda ümber asenduskaupade tarbimisele (kuna neid asenduskaupu ei ole). Küsimus 2 Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdeliselt seotud, on kauba nõudlus mitteelastne. Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Valige üks: Tõene Väär Võrdeline seos tähendab, et mõlemad tunnused muutuvad samasuunaliselt - kui ühe väärtus suureneb, siis ka teise väärtus suureneb ning vastupidi. Meie küsimuse kontekstis tähendaks see, et hinna tõustes peaks suurenema ka tootja kogutulu.
majandusliku käitumisega ehk majanduslike otsustega. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient arvutatakse järgmiselt: ED= kauba x koguse muutus %-des / kauba x hinna muutus %-des Oma olemuselt on koefitsient negatiivne, sest hind ja kogus muutuvad nõudluse puhul vastassuunaliselt. Koefitsiendi analüüsimisel vaadatakse absoluutväärtust. Keskpunkti valem. Kaarelastsue valem -> joonis nr 3 Elastsuse liigid: 1. mitteelastne ED<1 2. elastne ED>1 3. ühikelastne ED=1 4. täielikult elastne ED=lõpmatus 5. täielikult mitteelastne ED=0 Praktikas (igapäevaelus) on koefitsiendi väärtus nulli ja ühe vahel või suurem kui üks. Null ja lõpmatus koefitsiendi väärtusena on üsna harva esinevad. (joonis nr 4) Elastsuskoefitsiendi arvutamiseks kasutatakse punkti elastsuse ja keskpunkti ehk kaareelastsuse valemit.
14. d; kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule, siis pakkumine väheneb, uus tasakaaluhind sõltub aga nõudlusjoone tõusust (elastsusest); mida järsem (suurema tõusuga) e vähem elastsem on nõudluskõver, seda suurem on ka hinna tõus; ka vastupidi, mida lamedam (elastsem) on nõudluskõver, seda vähem suureneb pakkumise vähenemisel tasakaaluhind; 15. c; kui raudtee juhtkond arvab, et hinna tõstmisel nende tulud suurenevad, eeldavad nad et piletite nõudlus on mitteelastne, sest mitteelastse nõudluse korral tarbijad vähendavad ostmist suhteliselt vähem võrreldes hinna tõusuga; oponendid aga eeldavad piletite nõudluse hinnaelastsusekoefitsiendi olevat suurema kui 1 (elastne nõudlus), mille korral oleks kaupmehel kasulikum tulude suurendamiseks hoopiski hinda alandada; 16. a; ,,13000 krooni väärtuses" ja ,,11000 tuhande krooni väärtuses" tähendab tegelikult kaupmehe tulusid
Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatolek on määratud peamiselt aine temperatuuriga. Agregaatoleku muutumisega võib kaasneda nii soojuse neeldumine kui vabanemine
ANSWER: D 3. Monopolistlikule konkurentsile ei ole iseloomulik: Hinnaväline konkurents Suhteliselt suur arv firmased Diferentseeritud toodang Tootmine minimaalse keskmise kogukuluga pikal perioodil 4. Peamine erinevus MKF-i ja TKF-a vahel seisneb selles, et: MKF ei ole huvitatud oma kasumi maksimiseerimisest TKF peab oma toodangu hinda alandama, et rohkem müüa TKF-i toodangu nõudlus on täiesti mitteelastne MKF toodab diferentseeritud toodangut 5. Pika perioodi tasakaalupunktis on MKF-i toodangu hind: Väiksem nii MC-st kui ka ATC-st Suurem kui ATC ja võrdne MC Suurem kui MC ja võrdne ATC-ga Suurem nii MC-st kui ka ATC-st 6. Kui firmadel õnnestub moodustada püsiv kartell, siis võib oodata, et hind ja toodang on samad mis: TKF-l Monopolil MKF-l Harus, mille moodustavad 4 firmat 7. Joonisel kujutatud MKF:
Püsikulud – on kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, sest ka püsiressursside suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. Tasakaaluhind – on hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku. Tasakaalukogus – on kodus, mille korral nõutav ja pakutav kogus on võrdsed. Täielikult elastne nõudlus(pakkumis)kõver – on horisontaalne sirge, mis kajastab täielikult elastset nõudlust, mille elastsuskoefitsient on lõpmatu. Täielikult mitteelastne nõudlus(pakkumis)kõver – on vertikaalne sirge, mis kajastab täielikult mitteelastset nõudlust(pakkumist), mille elastsuskoefitsient on null.
asenduskaup (nõudlus) TURU TASAKAAL (nõudluskõvera ja pakkumiskõvera lõikepunkt) 2 TARBIJA HINNAVARU TVH = maksmise koguvalmidus tegelik kulu (kolmnurga pindala: P telje lõikepunkt-ostuhind x nõutav kogus selle hinna juures/2 ) NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS NÕUDLUSE HINNAELASTSUS (NB MÄRK puudub/puudub mõõtühik) QD 100 90 muutus 10% 10 <25 = mitteelastne (koguse muutus väiksem, kui hinna muutus) P 1 1,25 muutus 25% Nt. kui nõudluse hinnaelastsuskoef. On 2,5 siis hinna P 21,80 toob kaasa nõutava koguse Q D 25% võrra. NÕUDLUSE HINNAELASTSUS PUNKTELASTSUSENA NÕUDLUSE HINNAELASTSUS KAAR e KESKPUNKTI ELASTUSENA 3
ݏݑݏݐݏ݈ܽܧൌ െ Silver Toompalu, MSc ࡴࢇ ݉ ݏݑݐݑݑ% Nõudluse hinnaelastsus Nõudluse hinnaelastsus (ε=1) ◦ Nõudlus on − elastne kui |ε|>1, − mitteelastne kui |ε|<1 ja − ühikelastne kui |ε|=1. ࡺõ࢛࢚ࢇ࢜ࢇ ࢍ࢛࢙ࢋ ݉ ݏݑݐݑݑ% ݏݑݏݐݏ݈ܽܧൌ െ ࡴࢇ ݉ ݏݑݐݑݑ% Nõudluse hinnaelastsus (ε>1) Nõudluse hinnaelastsus (ε<1) Täielikult elastne/mitteelastne nõudlus Nõudluse hinnaelastsus
Mitteelastne – nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on väiksem, kui 1 Ühikuelastne – nõutava koguse suhteline muutus on sama suur, kuihinna suhteline muutus. Koefitsient võrdub 1 Kaarelastsuse valem – lähtutakse nii hinna kui koguse algväärtuse ja uue väärtuse aritmeetilisest keskmisest Täielikult elastne nõudlus – nõudluskõver on horisontaalselne sirge (kõvera tõus on 0). Hinnaelastsuskoefitsient on lõpmatu. Täielikult mitteelastne nõudlus – nõudluskõver on vertikaalne (tõus on lõpmatu), nõudluse hinnaelastsuskoefitsient on 0 Kogutulu – rahasumma, mida firma saab oma toodangu müügist. Leitakse kaubaühikuhinna ja müüdud koguse korrutamisel Koefitsient on 1-st suurem, siis vähendab hinna tõus kogutulu Koefitsient =1, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks Koefitsient on 1-st väiksem, suurendab hinna tõus kogutulu
a) peab oma tegevuse lõpetama b) katab oma kulud ja saab normaalkasumit c) ei kata oma kaudseid kulusid d) katab oma muutuvkulud, aga ei kata oma püsikulusid 3. Sokolaadijäätise tasakaaluhind ja kogus vähenevad siis, kui a) piima hind tõuseb b) tarbijate sissetulek kasvab c) koorejäätise hind tõuseb d) koorejäätise hind langeb 4. Liikumisel piki nõudluskõverat allapoole, kogutulu kasvab, kui a) nõudlus on mitteelastne b) nõudlus saab ühikuelastseks c) nõudlus on täielikult elastne d) nõudlus on täielikult mitteelastne 5. Kui monopolistlikult konkureeriv firma on pika perioodi tasakaalupunktis siis a) toodab ta minimaalse keskmise kogukuluga b) piirkulu võrdub piirtuluga ja toodangu hind võrdub keskmise kogukuluga c) normaalkasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga d) majanduskasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga 2 osa ÜLESANDED
Nisu pakkumise kasvu ei põhjusta nisu hinna tõus 3. Elastsus Kui kauba nõudlus on ühikelastne,siis kogutulu ei muutu,kui kauba hind muutub · Õige Täiendkaupade nõudluse ristelastsuskoefitsent on nullist suurem · Vale.koefitsent on nullist väiksem Nõudluse hinnaelastsuskoefitsent on lieaarse nõudluskõvera kõigis punktides ühesuurune · Vale.nõudluson tavaliselt elastne kõrgemate hinnade korral ja mitteelastne madalamate hindade korral Kui kauba nõudluse hinnaelastsuskoefitsendi absoluutväärtus on 1,5,on tema nõudlus mitteelastne · Vale.nõudlus on elastne Kui kauba nõudlus on elastne ,muutuvad kauba hind ja kogutulu vastupidises suunas,kui nõudlus on mitteelastne,muutuvadkauba hind ja kogutulu ühes ja samas suunas. Kui reaalsissetuleku kasv (ceteris paribus) toob kaasa kauba nõudluse kasvu,on tegemist normaal kaubaga .
L=mvr M=Fr L=mr(2)w F?t=m?v ?p=F?t w=p/t F=ma=m(v-v0)/t F=m?v/t => m?v= F*t m1v1+m2v2=m1v1'+m2v p=mv m1v1-m2v2=0 v1=m2v2/m1 v2=m1v1/m2 m2=(v1+v2')=m1v1'+m1v1 | * (-1) m2(v2+v2')=m1v1'+m1v1 m2=m1(v1'+v1)/v2+v2' [p] = 1 kg*m/s Impulss ehk liikumishulk on füüsiline suurus, mis võrdne keha mass ja kiiruse korrutis. Suletud süsteemi kogumpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Elastne põrge pärast põrget kehad liiguvad erinevalt. Mitteelastne põrge pärast põrget kehad liigavad koos
Tabelisse märgitud 4. Arvutage elastsuse näitaja Tabelisse märgitud 5. Joonistage müügitulu kõver, kui müügitulu on vertikaalsel teljel ja nõudlus horisontaalsel teljel 6. Millise hinna juures on müügitulu maksimaalne? Müügitulu on maksimaalne, kui hind on 1,20$ 7. Millise hinna juures nõudluse elastsuse koefitsent=1? Kui jäätise hind on 0,90$ on elastsuse kefitsient 1 8. Millise nõudluse juures on nõudlus elastne? Mitteelastne? Nõudlus on elastne kui elastsuse koefitient on suurem kui 1, ehk kui hind on üle 0,90$ on nõudlus elastne. Mitteelastne on nõudlus koefitsendiga alla 1, ehk hinna puhul alla 0,90$. Ülesanne nr. 4 Algandmed Pakkumise elastsuse kordaja Pakkumise maht tk Hind $ - 0 2 3 2 4
nõudlust Elastsus on hinnatundlikkus. nõudlust. hinnatundlikkus 31 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudluse hinna elastsus Nõudlusseadus: kauba hinna langus suurendab nõudlust. Nõudluse hinna elastsus näitab kui palju nõudluse suurus reageerib hinna muutustele: ·kauba nõudlust on elastne, kui nõudluse muutused sõltuvad oluliselt hinna muutustest. · nõudlus on mitteelastne, mitteelastne kui nõudluse muutus reageerib ainult veidi hinna muutustele muutustele. Mis siis määrab kindlaks kas nõudlus on elastne või mitteelastne? 1. Mistahes kauba nõudlus sõltub tarbija eelistustest. 2. Nõudluse hinna elastsus sõltub majanduslikest, sotsiaalsetest ja psühholoogilistest g , mis vormivad selle individuaalsetest soovidest. teguritest,
rohkem kui nõudlus, siis tasakaaluhind tõuseb. · Nõudlusseaduse kohaselt on hüvise hind ja nõutav kogus antud perioodil pöördvõrdelises seoses.Seda kajastab negatiivse tõusuga nõudluskõver. · Pakkumisseaduse kohaselt on hüvise hind ja pakutav kogus võrdelises seoses.Seega on pakkumiskõver positiivse tõusuga. · Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab tarbijate reaktsiooni hinna muutusele. Nõudluse hinnaelastsus: · Mitteelastne nõudlus-nõutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus. · Elastne nõudlus-nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus. · Ühikelastne nõudlus-nõutava koguse protsentuaalne muutus on võrdne hinna protsentuaalse muutusega. Pakkumise hinnaelastsus: · Mitteelastne-kui koefitsiendi arvväärtus on väiksem kui 1. · Elastne-kui koefitsiendi arvväärtus on suurem kui 1.
ÕIGE ELASTSUS Hinnaelastsus kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumusele, seda väljendatakse elastsuskoefitsendi abil. Elastsuskoefitsent= nõutava koguse suhteline muutus / hinna suhteline muutus Kui nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus, on nõudlus elastne ehk suurem kui 1 Kui väiksem kui hinna suhteline muutus, on mitteelastne, väiksem kui 1. Kui võrdne, siis ühikuelastne Elastsuskoefitsent muutub nõudluskõvera igas punktis Kogutulu (TR) on rahasumma mida firma saab oma toodangu müügist. Kaubaühiku hind x müüdud kogus Kui elastsuskoefitsent >1 vähendab hinna tõus kogutulu Kui =1 jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks Kui <1 suurendab hinna tõus kogutulu.
sissetulekute, teiste kaupade hindade jt) muutustele. Nimetatud reageerimisvõimet kirjeldatakse mõistega elastsus (elasticity) ning arvuliselt väljendatakse elastsuskoefitsientidega. Nõudluse elastsus kajastab tarbijate e turu nõudluspoole reageerimistundlikkust, pakkumise elastsus on aga tootjate/müüjate e turu pakkumispoole reageerimisvõime väljendus. 22. Nõudluse hinnaelastsuse liigid Nõudluse hinnaelastsuse liigid võivad olla: 1) täielikult mitteelastne s.o juhtum, kui hüvise/kauba või teenuse ühikuhinna muutus ei too kaasa mingit tarbijapoolset reaktsiooni e nõutava koguse muutust; elastsuskoefitsient /EDp/ = 0 , nõudluskõver on vertikaalne sirge; 2) mitteelastne; s.o olukord, kus hinna suhteline (protsentuaalne) muutus on suurem kui nõutava koguse suhteline (protsentuaalne) muutus, järelikult elastsuskoefitsiendi absoluutväärtus on väiksem kui üks /EDp/ < 1 ,
Fs s = -W p W p Fs = - s 42. Mis on absoluutselt elastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. Absoluutselt elastne põrge on põrge, mil ei eraldu soojust. Näiteks piljard m1 = m2 = m v2 = 0 m v1 = m v1 + m v2 m v1 m v1 m v2 2 2 2 2 = 2 + 2 43. Mis on absoluutselt mitteelastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. Absoluutselt mitteelastne põrge on põrge, mil eraldub soojust. Ei kehti mehaanilise energia jäävuse seadus, kuid alati kehtib impulsi jäävuse seadus. m1 v1 + m2 v 2 = (m1 + m2 ) v 44. Mis on jõuvälja väljatugevus, jõujoon, potentsiaal, ekvipotentsiaalpind? Lähtuge gravitatsiooniseadusest. Jõuvälja väljatugevus on raskuskiirendus. Jõujoon on joon gravitatsiooniväljas, mille
mahla kokkuaurutamisel. Kummisegu segatakse valmis, vormitakse ese ja seejärel kuumutatakse seda. Selle protsessi leiutas Charles Goodyear 1839. Lähteainenena kasutatav kautsukitaimede mahl ehk lateks kogutakse Hevea puust. Vulkaniseerimine Vulkaniseerimise käigus väävli manulusel tekkivad polümeeri molekulide vahele 2-10 väävli aatomi pikkused ristsidemed, muutes oluliselt materjali elastseid omadusi . Vulkaniseerimisel suure hulga väävliga saadaksegi siis mitteelastne niinimetatud kõvakummi ehk eboniit. Rakendusalad Autorehvid veekindlad riided ja jalanõud kummikindad elektrijuhtmete isolatsioon kustutuskumm
hinnaelastsuskoefitsent=(pakutava koguse protsentuaalne muut) / (hinna protsentuaalne muut) Pakkumise hinnaelastsus näitab müüjate reaktsiooni hinnamuutusele. 6. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on suurem kui 1, siis on pakkumine hinnaelastne ja hinna suhteline muutus kutsub esile suurema pakkumise suhtelise muutuse. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on väiksem kui 1, siis on pakkumine hinna mitteelastne ja hinna suhteline muutus kutsub esile väiksema pakkumise suhtelise muutuse. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on 1, siis on pakkumine hinna ühikelastne ja hinna suhteline muutus kutsub esile sama suure pakkumise suhtelise muutuse. 7. Nõudluse hinnaelastsus. kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele Nõudluse hinnaelastsus koefitsent
muutus. Koefitsient on < 1. Kaarelastsuse valem:Koefitsient leitakse punktis, mis asub kahe vaatlusega määratud vahemiku keskel. E= : = : Kogutulu ja elastsuse seos: kogutulu (TR) - on rahasumma, mille firma saab oma toodangu müügist. TR = Q * P Elastne nõudlus: hinnatõus vähendab kogutulu ja vastupidi. Ühikuelastne nõudlus - hinna tõusu (languse) korral jääb kogutulu samaks. Mitteelastne nõudlus - hinna tõus suurendab kogutulu ja vastupidi. Lineaarne nõudluskõver: nõudluse elastsus on suurem hüvise suhteliselt kõrge hinna puhul ja nõudluse elastsus on väiksem hüvise suhteliselt madala hinna korral. Täielikult elastne nõudluskõver: nõudluskõver on horisontaalne sirge; koefitsient on lõpmatu. Nõudlus on täielikult elastne. Täielikult mitteelastne nõudluskõver: nõudluskõver on vertikaalne sirge; koefitsient on null. Nõudlus on täielikult mitteelastne.
8 400 800 10 200 800 a) Joonista nõudmise ja pakkumise kõverad. Mille poolest on see pakkumiskõver eriline. Selgita, mida selline pakkumiskõver iseloomustab. Tegemist on vertikaalse pakkumiskõveraga. See tähendab, et pakkumine on fikseeritud mingi kindla koguse juurde sõltumata hinnast. Pakkumine on sellisel juhul täiesti mitteelastne. Täiesti mitteelastse pakkumise korral ei mõjuta hinna muutus pakutavat kogust. Kinopiletite pakkumine ongi üheks näiteks mitteelastset pakkumisest, sest kinodes olevate istekohtade arv on lühiajaliselt fikseeritud. b) Missugune on tasakaaluhind ja -kogus. Tasakaaluhind on 4 ja kogus 800. c) Oletame, et Tartu ülikoolid suurendavad vastuvõttu 500 üliõpilase võrra. Lisanduvate üliõpilaste kinopiletite nõudlust iseloomustab järgnev tabel
HÕÕRDEJÕUD Hõõrdumine nähtus, mis esineb kokkupuutuvate kehade vahel ja takistab nende omavahelist liikumist. Paigalseisuhõõre teineteise suhtes paigalseisvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Liugehõõre teineteise suhtes liikuvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Hõõrdejõud Fh hõõrdumisel esinev jõud, mis sõltub kokkupuutuvate pindade siledusest, kehade materjalist ja pindadega risti mõjuvast jõust ning on suunatud piki kokkupuutuvaid pindu liikumisele vastupidises suunas. Liugehõõrdejõu suuruseks on paigalseisuhõõrdejõu suurim väärtus. Katsed näitavad, et Fh=yN ; y=Fh/N ; M=mg kus y on liugehõõrdetegur, mille väärtus sõltub kehade materjalist ja hõõrduvate pindade siledusest ning näitab oma arvväärtusega, kui suure osa moodustab liugehõõrdejõud pindadega risti mõjuvast jõust. N risti olev jõud. ELASTSUSJÕUD Deformatsioon keha mõõtmete ja ...
Majanduseadus- uurib ratsionaalselt käituva inimese valikuid. See jagatakse rahvamajandusõpetuseks ja ettevõttemajandusõpetuseks. Lähtepunktiks on see, et midagi on vähe. Majanduses on ressursside piiratus. Majandus ehk majandamine mehhanism, mille abil jaotatakse olemasolevaid piiratud ressursse. · Mida? Milliseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja millistes kogustes? · Kuidas? Mil moel neid kaupu ja teenuseid peaks tootma? · Kelle jaoks? Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? Positivistlik analüüs mis majanduses on ega tohi olla. Normatiivne analüüs milline majandus peaks olema. Ceteris paribus osaline tasakaal. Tootmine loodus-, inim- ja kapitaliressursside ehk maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks. Tootmisvõimaluste piir märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel. See näetab tootmisvõimalusi igapäeva elus. Alternatiivkul...
Alternatiivhüvis valmistamiseks kasutatakse samasuguseid ressursse. Tasakaaluhind hind, mille juures nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed. Maksimum- ja miinimumhind seadusega kehtestatud hind. 3. Elastsus Elastsuskoefitsent hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhteline muutus. · 1 elastne nõudlus, hinna tõus vähendab kogutulu. · 1 mitteelastne nõudlus, hinna tõus suurendab kogutulu. · ühikuelastne nõudlus, kogutulu jääb hinna tõusu korral samaks. · Kui nõudluskõver on horisontaalne sirge on koef lõpmatu täielikult elastne nõudlus. · Vertikaalne nõudluskõver, koef on 0 täielikult mitteelastne nõudlus. Kogutulu TR = Q * P Nõudlus on seda elastsem: · Mida rohkemon hüvisel asenduskaupu. · Mida vähem tähtis on hüvis.
Nõudluse hinnaelastsus- kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsent - mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust. E = Q/Q : P/P Nõudluse hinnaelastsuse liigid- Elastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on > 1. Ühikuelastne nõudlus:nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui hinna suhteline muutus. Koefitsient =1. Mitteelastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on < 1. Lineaarne nõudluskõver- nõudluse elastsus on suurem hüvise suhteliselt kõrge hinna puhul ja nõudluse elastsus on väiksem hüvise suhteliselt madala hinna korral. Täielikult elastne nõudluskõver- nõudluskõver on horisontaalne sirge; koefitsient on lõpmatu. Nõudlus on täielikult elastne.
langusest suurem. Kui nõudlus on ühikuelastne, on nõutava koguse protsentuaalne tõus sama suur kui hinna protsentuaalne langus ja kogutulu jääb samaks. Kui nõudlus on mitteelastne, onnõutava koguse protsentuaalne kasv väiksem kui hinna protsentuaalne langus ja kogutulu väheneb. Vastupidine mõju kogutulule on hinna tõusul. Kui nõudlus on elastne, toob hinna tõus kaasa kogutulu vähenemise; kui nõudlus on mitteelastne, siis on hinna tõusu tulemuseks kogutulu kasv ja lõpuks, ühikuelastse nõudluse korral,jääb kogutulu samaks. 6 II Pakkumine Pakkumise (tähistatakse tähega S, ing k supply) all mõeldakse hüviste kogust, mida firmad on nõus erinevate hinnatasemete korral tootma ja müüma. Nii nagu ka nõudluse puhul, seotakse ka pakkumise korral hüvise hinnaga
..on alati negatiivne, sest iga hinnatõus toob alati kaasa nõutava koguse vähenemise Valem: EQ; p = - (delta Q):Q : (delta p):p Hetkeperiood hinna muutuse mõju pakutavale kogusela vahetult hinna muutusele järgneval perioodil mille jooksul tootjad pole veel jõudnud hinna muutusele kohaneda. Kaarelastsus näitab nõudluse/pakkmis kõvea kahe punkti vahelist keskmist elastsust Kui hinnaelastsuskefitsent on väiksem kui 1, siis on nõudlus mitteelastne. Kui hinnaelastsuskoefitsent on võrdne 1-ga, siis on nõudlus ühikuelastne Kaarelastsuse valem : (Q1-Q2):(Q1+Q2) : (p1-p2):(p1+p2) Kogutulu on tulu mille firma saab oma kogutoodangu müügist = müügikoguse ja ühku hinna korrutisega. TR=Q x p Nõudluskõver kui horisontaalne, siis on hinanelastsuskoefitsent lõpmatu ja tegu on täielikult elastse nüudlusega. Kui on vertikkalne, siis on hinaelastsuskoefitsent null ja nõudlus on täielikult mitteelastne.
PT 3 Elastne nõudlus/ pakkumine nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline hinna muutus Elstsuskoefitsent kajastab nõudlse/pakumise elastsuse astet Nõudluse hinnaelastsus koefitsent: EQ; P = -Q:Q : P:P Nõudluse hinnaelasstsuskoefitsent on alati negatiivne, sest iga hinnatõus toob kaasa nõutava koguse vähenemise Täielik elastsus hinna väike muutus põhjustab lõppmatult suure nõutava või pakutava koguse muutuse.(nõudluskõver horisontaane) Täielik mitteelastne nõutav või pakutav kogus ei muutu isegi hinna suure muutuse korral. (nõudluskõver vertikaalne) Ühikuelastne nõutava või pakutava koguse suhteline muutus on sama suur, kui hinna suhteline muutus(sirge omab mingit tõusu) Maksukoorem ja elastsus suuremat maksukoormat kannab osapool, kelle tegevus on vähem elastne. Elastsuskoefitsendid : · Kui E > 1, kõrgemad hinnad. Hinna tõusul kogutulu väheneb, (sest üks liigutus mõjutab rohkem) muidu suureneb
tarbijate arv tutul. 9. Joonista pakkumiskõver+ mis on pakkumine? Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil toota ja müüa. 10. Millised on pakkumismõjurid? Hind, hüvise tootmistehnoloogia, hüvise valmistamisel kasutatud ressursside hinnda, hüvisega seotud teiste hüviste hinnad, pakkujate arv turul, müüjate hinnaootused. 11. Mis on elastne, mitteelastne ja ühikuelastne nõudlus? Elastne nõudlus tähendab, et nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus. Seega, nõudluse hinnaelastsuse koefitsent on suurem kui 1. Mitteelastne nõudlus on nõudluse hinnaelastsuse liik, mille korral nõutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus (on väiksem kui 1). Ühikuelastne nõudlus tähendab, et nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama
koguste juures. Nõudlust iseloomustab järgmine tabel. a) Kujuta olukorda graafiliselt mõlema kauba jaoks. Missugune on tasakaalu kogus ja tasakaaluhind? Kui suur on põllumeeste tulem? b) Oletame, et halva ilma tõttu väheneb nii soja kui aprikooside tootmine 20 protsenti. Missugune on uus tasakaaluhind ja kogus? c) Kuidas muutus põllumeeste tulem? d) Missuguse toote nõudmine on elastne ja missuguse toote nõudmine on mitteelastne? e) Arvutage nõudluse elastsus küsimuses b) olnud hinnamuutuse alusel. VASTUS: a) Graafiliselt kujutatud. Soja puhul on tasakaaluhinnaks 4 eurot ja tasakaalukogus 500 miljonit vakka (tähistus A). Aprikooside puhul on tasakaaluhinnaks 2 eurot ning tasakaalukogus 2 miljonit tonni (tähistus B). Soja puhul on põllumehe tulemiks 2000 milj eurot ning aprikooside puhul on tulemiks 4 milj eurot. b) Tootmine väheneb 20%
jooksul. Tasakaaluhind hind, mille juures nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed. Turunõudmine Tarbija hinnavaru- tarbija ülejääk, mis iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek maksta on suurem kui tarbimiskulutused. Elastsuskoefitsent hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhteline muutus. W W . W W · 1 elastne nõudlus, hinna tõus vähendab kogutulu. · 1 mitteelastne nõudlus, hinna tõus suurendab kogutulu. · ühikuelastne nõudlus, kogutulu jääb hinna tõusu korral samaks. · Kui nõudluskõver on horisontaalne sirge on koef lõpmatu täielikult elastne nõudlus. · Vertikaalne nõudluskõver, koef on 0 täielikult mitteelastne nõudlus. W W W W W W W W {W W { {W W { W W W W Kogutulu TR = Q * P Nõudlus on seda elastsem: · Mida rohkemon hüvisel asenduskaupu.
Maksud T = 15 Vali üks: a. 21 vale b. 41 c. 31 vale d. 51 On mitmeid Bayeri aspiriinitablettide asendusravimeid , kuid vähe vererõhku alandavatele. Seega nõudlus on : a. vererõ hutabletide puhul väiksema hinnaelastsusega b. Vererõhutabletide puhul suurema elastsusega c. aspiriinitabletide puhul mittehinnaelastsne d. mõlemale võrdselt elastne e. mõlemale võrdselt mitteelastne Pakkumiskõver nihkub, kuna: a. nõutav kogus on muutunud b. hind on muutunud vale c. nõudluse üks mõjufaktoritest on muutunud d. pakutav kogus on muutunud vale e. pakkumise üks mõjufaktoritest on muutunud Peamine põhjus, mis võimaldas Keynesil ümber lükata klassikud seisneb selles, et: a. Keynesi teooria seletas majanduse käitumist lühemas ajahorisondis b. õiged vastused b) ja c) c. Keynesi teooria seletas majanduse käitumist pikemas ajahorisondis d
vähenenud. e) Milline on tasakaaluhind ja kogus uue nõudlusvõrrandi korral 7 - 0,3q = 2 + 0,2q; 0,5q = 5; q = 10. p = 7 0,3q = 7 3 = 4 Tasakaalu kogus on 10 ja tasakaalu hind on 4. 17 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 34. Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Õige või vale. vale 34. Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdeliselt seotud, on kauba nõudlus mitteelastne. Õige või vale. õige 35. Antud on: Kauba nõutav kogus (tk. kuus) Ühiku hind kr. Kauba pakutav kogus tk. 30 8 44 36 7 38 42 6 30 50 5 20 Kas alljärgnevad väited on tõesed või mitte:
18 Elastsuse mõiste Elastsus iseloomustab nõutava/pakutava koguse suhtelist muutust hinna suhtelise muutuse suhtes. 19 Nõudluse hinnaelastsus. Elastsuskoefitsient. Arvutusvalem Nõudluse hinnaelastus kirjaldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele. Elastsuse suurust väljendatakse elastuskoefitsendi kaudu, mis mõõdab hinna suhtelise koguse muutuse põhjustatud nõutava koguse muutust. - Q P E= : Q P 20 Elastne, mitteelastne ja ühikuelastne nõudlus. Näidata joonisel Elastne Nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Hinnaelastuskoefitsent suurem kui 1. Mitteelastne Nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Elastuskoefitsent on väiksem kui 1. Ühikuelastne Nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui hinna suhteline muutus. Elastuskoenfitsent on võrdne 1. 21 Nõudluse elastsuse mõjurid Asenduskaupade arv Hüvise tähtsus
Kui hind langeb, siis ostetakse rohkem) Kui palju asenduskaupu, siis ettevõtja võib kaotada turult raha! Ettevõtte kogutulu- kauba hind x müüdud kogus Luksuskaupadest loobutakse, kui nt perekonna sissetulekus on muudatusi! (elastne) Kõik aktsiisid (bensiin, alkohol, tubakas, elekter) on mitteelastse nõudlusega. Lühiajaliselt ei ole võimalik muuta oma käitumist/harjumisi, pikapeale küll! Hinnaelastsuse liigid: Täielikult mitteelastne (nt: vesi, elekter lühiperioodil, insuliin). Nõudluse puhul ei mõjuta hinnatõus nõutava koguse muutust ehk hind ei ole tarbija jaoks oluline. Mitteelastne- Lühiperioodil asenduskaubad puuduvad, kindlatest asjadest loobuda ei saa Ühikuelastne- põhineb täielikult asenduskaupadel Elastne- elastsuse väärtus on suurem kui 1, kaubad, mida on võimalik teistega asendada, kaubad, mis ei ole hädavajalikud.
TEST 3 MEHAANIKA II 1. Millal on tegemist elastse ja millal mitteelastse põrkega? mitteelastne (kehad liiguvad koos ning deformeeruvad) elastne (peale põrget liiguvad kehad eraldi, säilitavad oma kuju) 2. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. 3. Jõuimpulss on jõu ja selle mõjumise aja korrutis 4. Kaldpinnalt, mille h=40cm, veereb alla silinder. Kui suur on silindri kiirus kaldpinna lõpus? Hõõrdumist ja arvestata. a. 2,8 m/s b. 3,92 m/s c. 24,5 m/s d. Ei saa leida, on vaja teada silindri m e
Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui firma leiab, et ta võib müüa 13 000 krooni väärtuses kaupa, kui selle ühikuhind on 5 krooni, ja 11 000 krooni väärtuses, kui kauba hind on 6 krooni, siis Vali üks või enam: on kauba nõudlus hinnavahemikus 6-5 krooni elastne Jah, elastsuskoefitsiendi väärtus on -1,47. peab kauba nõudlus olema kasvanud on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient 0,77 on kauba nõudlus hinnavahemikus 6-5 krooni mitteelastne Tagasiside E=-1,47, seega nõudlus on elastne. Küsimus 14 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kogutulu kasvab, kui Vali üks või enam: hind tõuseb ja nõudlus on mitteelastne hind langeb ja pakkumine on elastne hind langeb ja nõudlus on mitteelastne hind tõuseb ja nõudlus on elastne Tagasiside Kogutulu (hind x kogus, R=pq) suureneb hinna suurendamisel juhul, kui tarbija ei
Näide: p0 p1 D,p = (100 -105)/100*100/(10- 10 9 9)/10*100= 5/10 = 0,5<1 q0 q1 Tegemist mitteelastse nõudlusega 100 105 R 1000 945 48 p D,p = 0 - absoluutselt m.e. D,p = lõpmatult e. D,p > 1 elastne nõudlus D,p < 1 D,p = 1 ühikel. mitteelastne q 49 =0 = =1 D p1 p0 pc D p0 p1 D qc q0 q1 q0 q1 ABSOLUUTSELT ABSOLUUTSELT ÜHIKELASTNE
3 Ressursi nõudlus sõltub Vali üks: a. ressursi hinnast ja ressursi nõutavast kogusest b. ressursi piirtootlikkusest ja ressursi hinnast c. ressursi piirtootlikkusest ja ressursi abil valmistatud toote hinnast d. ressursi hinnast ja ressursi abil valmistatud toote hinnast Küsimus 39 3 On mitmeid Bayeri aspiriinitablettide asendusravimeid , kuid vähe vererõhku alandavatele. Seega nõudlus on : Vali üks: a. mõlemale võrdselt mitteelastne b. vererõhutabletide puhul väiksema hinnaelastsusega c. mõlemale võrdselt elastne d. Vererõhutabletide puhul suurema elastsusega e. aspiriinitabletide puhul mittehinnaelastsne Küsimus 40 3 Oletame, et SKP suurenes 50 mlrd. € -lt 60 mlrd. € ja deflaator 125 -lt 150 - le. Sellistel tingimustel reaalne SKP: Vali üks: a. ei muutu b. kõik eelnevad vastused valed c. suureneb d. väheneb; e
võrdelinenende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. (lk.55) impulsi jäävuse seadus impulss on jääv. Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv.(lk.65) põrke liigid: · absoluutselt elastne põrge selline põrge, kus kehad pärast põrget liiguvad eraldi ning impulsside ja kineetiliste energiate summa enne ja pärast põrget on sama. · absoluutselt mitteelastne põrge selline põrge, kus kehad liiguvad pärast põrget ühesuguse kiirusega, moodustades uue keha. Sellise põrke puhul kehtib ainult impulsi jäävuse seadus. mehaaniline töö fs. mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub, ühik 1J (dzaul), tähis A või W. (lk.70) võimsus näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus, ühik J/s=W, tähis N. (lk.74) mehaaniline energia keha võime teha mehaanilist tööd, ühik 1J
Millal on tegemist elastse ja millal mitteelastse põrkega? mitteelastne Peale põrget liiguvad kehad koos elastne Peale põrget liiguvad kehad eraldi Küsimus 2 Energia iseloomustab keha võimet teha tööd Küsimus 3 Jõuimpulss on Vali üks: a. jõu ja impulsi korrutis b. jõu ja kiiruse korrutis c. jõu ja selle mõjumise aja korrutis Küsimus 4 Kaldpinnalt, mille kõrgus on 40cm, veereb alla silinder. Kui suur on silindri kiirus kaldpinna lõpus? Hõõrdumist ei arvestata.
Vali üks või enam: nõudluskõvera nihke ulatust, kui tarbijate sissetulek suureneb nõudluskõvera tõusu kõike nimetatut !!! tarbijate reaktsiooni hinna muutustele Tagasiside Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab tarbijate hinnatundlikkust ehk nend muutusele. Küsimus 7 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba X hind alaneb 100 kroonilt 90-le ja selle tulemusena nõutav ko 60-le, on nõudlus järelikult Vali üks või enam: ühikelastne mitteelastne !!! elastne vähenenud Tagasiside Kuna elastsuskoefitsiendi absoluutväärtus on suurem kui üks, siis järelikult on tege (tarbija on hinnatundlik): Küsimus 8 Valmis Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Oletame, et kaupade W, X, Y ja Z nõudluse hinnaelastsuse koefitsiendid o 1,11 ja 0,29. Kui nende kaupade hind alaneb 1% võrra, siis suureneb järg kogutulu: Vali üks või enam: X ja Z W ja Y Y ja Z Z ja W Tagasiside
1. Edukas on see, · Kes suudab säilitada tasakaalu lõputute soovide ja piiratud vahendite vahel. · Lõputud soovid ja piiratud võimalused mõjutavad kõiki: 1. Üksikinimest; 2. Perekonda; 3. Ettevõtet; 4. Riiki. · Keegi ei saa kulutada rohkem, kui teenib. 2. Majandusteadus: · Uurib majanduse olemust ja arenemise seaduspärasusi. 3. Tänapäeval on põhiprobleem: · Tootmisvahendite hulk (ressursid) on piiratud ja ühiskonnas liikmete vajadused on piiramatud. 4. Majandusteadus õpetab: · Tööturg, selle kujunemine · Nõudmine ja pakkumine · Turundus 5. Majandusteooria liigitatakse: · Mikroökonoomika ja · Makroökonoomika. · Mikroökonoomika on majandusteaduse osa mis uurib majanduse üksikosalejate (kodumajapidamised ja ettevõtted) majndus valikuid (otsuseid). 6. Uurib majandust kui tervi...
ARVESTUSTEST 6.1 (Tootmisfaktorite turud. Töö-, kapitali- ja maaturg) 1. Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: a. Ressursi hinna ja MRC b. Ressursi hinna ja MRP c. Ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna d. Ressursi piirtootlikuse ja MRC 2. Maa kogupakkumine: a. On suurem lühiperioodil b. On absoluutset elastne c. On absoluutselt mitteelastne d. On iseloomustatav positiivse tõusuga kõveraga 3. Kui maa toob igaaastast renditulu summas 3000 €, siis tema hinnaks 6% kapitali hinna (intressi) puhul kujuneks: a. 50000 b. 20000 c. 18000 d. 5000 4. Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: a. Alanevad MRC b. See, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul c. Kahanev tulu d
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
