Kuluna kajastan 7 kuu intressi. 20 000 * 0,09 * (7/12) = 1800 ÜLESANNE 2 1. juuli 20x1 D: Lühiajaline laenunõue 120 000 120 000 * 0,12 * (6/12) K: Arvelduskonto 120 000 31. detsember 20x1 D: Intressinõue 7200 K: Intressitulu 7200 30. juuni 20x2 D: Arvelduskonto 134 400 K: Lühiajaline laenunõue 120 000 K: Intressinõue 7200 K: Intressitulu 7200 ÜLESANNE 3 30. august 20x1 D: Ettemakstud rendikulu 1800 K: Arvelduskonto 1800 31. detsember 20x1 D: Rendikulu 1200 see on 4 kuu eest K: Ettemakstud rendikulu 1200 uu intressi. 12 * (6/12)
Müüdud kauba kulu 7 075 Müüdud teenuste kulu 10 586 Osakapital ? Ostjate laekumata arved 8 042 Palgakulu 20 590 Põhivara amortisatsioonikulu 3 450 Reklaamikulud 1 620 Ruumide kommunaalkulud 2 932 Ruumide rendikulu 8 294 Seadmete varuosad, remont, hooldus kulu 2 574 SEB Pank(arvelduskonto) 68 084 Sotsiaalmaksu kulu töötasult 6 795 Sotsiaalmaksu võlg 7 509 Sularaha kassas 22 816 Tarnijatele tasumata arved 74 294 Telefoni ja interneti kulu 7 083 Tooraine ja materjal 12 336
T V 43. Ettevõtte käibevara hulka kuulub: a) põhikapital; b) kasum; c) ostjate ettemakse; d) ettemakse tarnijatele (hankijatele). 44. FIRMA kaubavaru algjääk on 4000 kr, soetatud kaubad 8500 kr ja kaubavaru lõppjääk 6000 kr. Perioodi jooksul kajastati kasumiaruandes kuluna: a) 3000 kr; b) 5500 kr; c) 6500 kr; d) 8500 kr. 45. Konto Tulevaste perioodide rendikulu saldo (enne korrigeerimiskannet) oli aasta lõpul 2700 kr (novembri, detsembri ja jaanuari rent, mis maksti ära 1. novembril). Korrigeerimiskanne, mis tuleb teha 31. detsembril, on järgmine: a) D: Renditulu 900 K: Tulevaste perioodide renditulu 900 b) D: Tulevaste perioodide rendikulu 1800 K: Rendikulu 1800 c) D: Rendikulu 1800
sh sotsiaalmaks sh tööandja töötuskindlustusmakse - Põhivara kulum ja väärtuse langus - Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) + Finantstulud - Finantskulud + Erakorralised tulud - Erakorralised kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist - Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Tasuvuspunkt Tasuvuspunkt (müüdud ühikute arv) = Püsikulud jagada Hind Muutuvkulud ühiku kohta Käivitamiskulutuste põhiliigid · Masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või rendikulu · Tegevuseks vajaliku kinnisvara ja hoonete ostu- või rendikulu · Ruumide remont · Kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru soetamiseks · Palgakulu esimestel kuudel · Muud kulud esimestel kuudel Investeerimine · Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara (masinate, seadmete, hoonete) soetamine eesmärgiga saada põhivara kasutamisest majanduslikku tulu · Finantsinvesteering on säästude paigutamine väärtpaberitesse
Kasumiaruanne TULUD tulud kaupade müügist 398500 tulud teenuste müügist 157350 muud tulud 38100 Tulud kokku 593950 KULUD müüdud kauba kulu 265460 bürookulu 5609 telefoni kulu 7000 tehnohoolde kulu 9364 transpordi kulu 35000 rendikulu 11897 palgakulu 50000 sots.maksu kulu 16500 töötuskindlustus kulu 150 muud kulud 870 Kulud kokku 401850 ÄRIKASUM 192100 FINANTSTULUD JA -KULUD intressitulu 9400 intressikulu 15000 Finantstulud ja kulud kokku -5600 ARUANDEPERIOODI KASUM/KAHJUM 186500 BILANSS AKTIVA arvelduskonto 177 351 kassa 500 kaubavaru ...
a) Jah Jah ei b) Jah Jah Jah c) Ei Jah Jah d) ei ei ei Vali üks: a. Ei;jah;jah b. Ei;ei;ei c. Jah;jah;jah d. Jah;jah;ei Küsimus 8 Küsimuse tekst Püsikulu, mida saab käsitleda otsekuluna, on Vali üks: a. Tellimusi vormistava töötaja ametipalk, kui kuluobjekt on varustusosakond b. Varu hoidmiseks mõeldud laoruumi rendikulu, kui kuluobjekt on varustusosakond c. Elektrikulu, kui kuluobjekt on sisekontrolli osakond d. Kontrolleri ametipalk, kui kuluobjekt on toode
Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Tootmiskulud klassifitseeritakse järgmiselt Vali üks: a. Esmakulud ja põhitööliste palk b. Põhimaterjal ja töötlemiskulud c. Korrektsed on a ja c d. Korrektsed on b ja c . e. Põhimaterjal, põhitööliste palk ja tootmise lisakulud Küsimus 2 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Püsikulu, mida saab käsitleda otsekuluna, on Vali üks: a. Varu hoidmiseks mõeldud laoruumi rendikulu, kui kuluobjekt on varustusosakond b. Tellimusi vormistava töötaja ametipalk, kui kuluobjekt on varustusosakond c. Kontrolleri ametipalk, kui kuluobjekt on toode d. Elektrikulu, kui kuluobjekt on sisekontrolli osakond Küsimus 3 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Kulud liigitatakse muutuv püsiv ja segakuludeks Vali üks: a. Kogukulude ja järelikult alternatiivsete otsusevariantide kasulikkuse prognoosimiseks b
Kui palju raha on ettevõtte asutamiseks vaja? Ettevõtte loomine või laiendamine algab äriplaani koostamisest äriplaan on kirjalik dokument, mille koostamisel mõtleb ettevõtja üksikasjalikult läbi oma äriidee ja selle realiseerimise kava Ettevõtte asutamise kulud asutamisdokumentide koostamisele ettevõtte äriregistris registreerimisele maksuametis arvele võtmisele jms Käivitamiskulutuste põhiliigid masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu-või rendikulu tegevuseks vajaliku kinnisvara ja hoonete ostu-või rendikulu ruumide remont kulud esialgse tooraine-ja materjalivaru soetamiseks palgakulu esimestel kuudel muud kulud esimestel kuudel Kust saada ettevõtte asutamiseks raha omad säästud kõige lähem allikas, kui neid on säästud tekivad inimesel, kes kulutab vähem, kui teenib suure ettevõtte käimalükkamiseks ei piisa äripartneri säästud
roa valmistamisel tekkinud kulud käibemaks soovitud kasumi püsikulud osa amortiatsiooni eraldised Müügihind peab katma: · käibemaks · püsikulud · soovitud kasumi osa · roa valmistamisel tekkinud kulud · finantseermis kulud Muutuvad kulud: Tooraine maksumus, valmistamisega seotud kulud, palgakulu. Püsikulud on need mida peab maksma ka siis kui tootmist ei toimu: rendikulu, küttekulud, telefoni maksud. Finantseermis kulud: On ettevõtte laenud. Amortiatsiooni eraldised: Need jäävad ettevõtte jaoks ja nende arvelt tehakse uusi inversteeringuid. Planeeritud kasum: roa sisse tuleb arvestada planeeritud kasum. Käibemaks: käibemaks on alates 1 juulist 2009 20 %. Kui ettevõte on käibemaksu kohuslane tuleb arvestuslikule hinnale tuleb lisada veel 20 %. Hind ilma käibemaksuta = müügihind koos käibemaksuga * 100
võimalused Peamised ressursid Partnerid Inimressurss Reefer laev (hiljem laevad) Rahaline kapital Kulud Tulud Palgad Teenuse osutamine Kontor (kontori omanikud, rendikulu ei ole) Vahendustasu Väga suured kulud seoutd laevadega: remontid, sadamate sisenemine, laadijate rent jne.
IT teenuste kulu 2,529 Põhivara amortisatsioonikulu 2,875 Kohustuslik reservkapital 4,000 Autode kütuse kulu 4,659 Sotsiaalmaksu kulu töötasult 5,663 Müüdud kauba kulu 5,896 Telefoni ja interneti kulu 5,903 Sotsiaalmaksu võlg 6,258 Autode kasutusrendi kulu 6,351 Intressikulud 6,406 Ostjate laekumata arved 6,702 Ruumide rendikulu 6,912 Võlg töövõtjale 8,168 Müüdud teenuste Transpordikulu kulu ja kaupade 8,822 materjalide müügil 9,189 Tooraine ja materjal 10,280 Ettemakstud rent 11,410 Masinad ja seadmed 15,267 Muu materiaalne põhivara 15,490 Palgakulu 17,159 Sularaha kassas 19,014
Referaat Ettevõtte rahastamine Koostaja: Jane Sepp 12. klass Juhendaja: Liisa Vals Kärdla 2014 Sisukord Kui palju raha on ettevõtte asutamiseks vaja?......................................................................................3 Investeeringud ja finantsinvesteeringud...............................................................................................3 Kust saada ettevõtte asutamiseks raha?................................................................................................4 Kui ettevõte hakkab tööle.....................................................................................................................5 Likviidne ettevõte ................................................................................................................................5 Ettevõtte laiendamine.............................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Bruno Meder RP131 NULLBAASIGA EELARVE Kirjalik kodutöö Õppejõud: Eve Marima Tallinn 2015 1. ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS Minu ettevõtte nimi on Street Food OÜ. See tegutseb kiirtoidurestorani näol Kalamajas ning pakub maitsvaid pitsasid ja erinevaid kebabiroogasid. Restorani nimeks on Kalamaja Kebab ning see hakkab asuma Vana-Kalamaja 31, 66-ruutmeetrisel äripinnal, millest umbes 30 ruutmeetrit saaks klientide kasutada ning ülejäänud pindala on jagaks köögi, tualeti ja minilao vahel. Konkurentideks peame kõiki teisi kiirtoidu kohti Kalamajas nagu näiteks Peetri Pizza, Red Dragon Burger Box jt. Ainulaadseks teeb meid nii Kalamajas kui ka terves Tallinnas see, et oleme põhimõtteliselt ainuke kiirtoidurestoran, kust saab au...
KULUDE MÕISTE JA LIIGITAMINE Kulu (cost, expense) on mistahes majandusressursi loovutamine. Kulusid võidakse organisatsiooni raamatupidamises näidata nii kuluna kasumiaruandes (nt rendikulu) kui ka varana bilansis (nt ettemakstud rent) Kulu mõiste > väljamineku mõiste. Maaomaniku töö enda majapidamises =kulu (mitte väljaminek) Kuluobjekt on igasugune toode, tegevus, protsess, organisatsiooni allüksus, mis pakub huvi otsustajatele ning eeldab kulu eraldi mõõtmist. Kuluobjektiks võib olla üksiktoode, teenus, tootmisüksus, 1 reklaamikampaania, kogu organisatsioon. KULUDE FUNKTSIONAALNE LIIGITAMINE Tootmisettevõttes jagunevad kulud tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks. Tootmiskulud on nende tootmistegurite väärtus, mida on kasutatud toodangu valmistamiseks, toorme ja materjali muundamiseks lõpptoodanguks. Mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu (kaupade, teenuste) turustamise, ettevõtte ül...
finantseerimine Investeerimine=finantseerimine Ilmutatud kulude liigendamine kasumiaruande skeemides 1 ja 2, sünteetilised ja analüütilised kontod 4. Kulude klassifikatsioone- Raamatupidamises kajastamise alusel (ilmutatud ja ilmutamata) – ilmutatud ntks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raamatupidamises kajastatud raudteeinfrastruktuuri kulud. Ilmutamata- ntks rendikulu EVR omanduses oleva maa eest. Kajastatuse alusel aruandluses (jätkuvad ja lõplikud, inventeeritavad ja perioodikulud, kapitaliseeritavad ja mittekapitaliseeritavad)- Jätkuvaid ehk perioodilisi kulusid kajastatakse bilansis ja lõplikuid ehk regulaarseid kulusid kajastatakse kasumiaruandes. Näide: Infrastruktuuri investeeringuteks võetud laenu tagastamata osa vs intressid laenujäägilt.
kajastatakse müügitehingu tulum/kadum üldjuhul viivitamatult (IAS 17 p. 61 ja RTJ 9 p. 41). Kasutusrentimine Kasutusrendileping annab rentnikule õiguse vara kasutamiseks teatud perioodil, kuid vara jääb renditaja omandusse. Rentnik ei kapitaliseeri renditud vara ning tal ei teki vara kasutusrendiga seonduvalt kapitaliseeritud kohustisi. Kasutusrendikulu/tulu kajastatakse üldjuhul lineaarselt, isegi siis, kui maksed ei toimu ühtlaselt. Rentnik arvutab arvestusperioodi rendikulu lepingutingimustest tulenevalt. Kui renditaja nõuab ettemaksu, siis kirjendab rentnik ettemaksu: D: ettemakstud rendikulu K: pangakonto Majandusaasta lõpul korrigeerib rentnik ettemaksu perioodi kulu summas: D: kasutusrendikulu K: ettemakstud rendikulu Renditud varaobjekt jääb renditaja bilanssi. Renditaja kirjendab renditulu ning arvestab põhivaraobjekti depretsiatsiooni. Ettemakstud kasutusrendi puhul kirjendab renditaja: D: pangakonto K: ettemakstud tulevaste perioodide tulu
materjalid; töötlemiskulud, tööjõukulud; perioodikulud, turustus ja üldhalduskulud. 7) Kulude käitumise järgi- muutuvkulud, kulud muutuvad proportsionaalselt toodangu mahu muutumisega, seotud tegevuse mahtudega, otsekulu ja püsikulud, ei ole seotud põhitegevuse toodetega, teenustega, fikseeritud kulud, sõltumata tegevusmahust need ei muutu. Telefoniarve- püsi kulu, igakuu võib muutuda, aga otsene mõju tegevusmahule puudub. Rendikulu, püsikulu, isegi kui tõstetakse, Amortisatsioonid- tegevusmahul põhinev on muutuvkulu. Toote reklaam- otseselt seotud tootega, otsekulu, ja mitte muutuvkulu. Kaudkulud on enamasti kõik püsikulud, va müügimeestega seotud kulud, kui saab tasu vastavalt toodete pealt. Koolituskulud- kaudkulud, püsikulud 8) Kontrollitavuse järgi-kontrollitavad, kui olemas kulu baas ja saab võrrelda tegelikega,
teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk b. Likviidne sularaha majandusüksuse kassas ja raha pangas c. Igasugused lühiajalised müügikõlbulikud väärtpaberid 8. Millised bilansikirjed kajastatakse nõudena? Valige üks või mitu: a. Käibemaksuvõlg b. Ettevõtte tulumaksu ettemaks c. Tarnijatele tasutud avansid d. Tulevaste perioodide ettemakstud rendikulu e. Ostjate ettemaksed f. Ostjate laekumata arved g. Palgavõlg h. Tasutud ettemaks varude eest 9. Firma 2xx6 aasta krediitmüük oli 1,5 miljonit eurot. 01.01.2xx6 oli kontol väärtusvähendi kreeditsaldo 36 000 eurot. Aasta jooksul kanti maha lootusetuid arveid, mis oli varem kuludesse kantud, 30 000 euro ulatuses. Varasemate aastate kogemustest on hinnatud, et 3% krediitmüügist ei laeku. Milline on 31.12.2xx6 väärtusvähendi konto saldo?
2.Enda konspekt 3.Osaleda igas aines Majandusarvestus koosneb erinevates majandusliikidest : 1· finantsarvestus = raamatupidamine 2· kuluarvestus 3· juhtimisarvestus 4· finantsanalüüs 5· eelarve 6· audiitorkontroll 7· maksude arvestus Ettevõtele kohustuslik on finantsarvestus ning maksude arvestus. Arvestus - mõtleme raamatupidasimst Analüüs - analüüsib finantsandmeid Kellele on vaja majandusarvestust ? (ettevõte välised, ettevõte sisesed) - Aktsionärid, investorid. Kas firma on võimeline tootma soovitud kasumi?Aruanne näitab kas ettevõte on jätkusuutlikus, kas ettevõte on võimalik kasumi saada - Kreeditorid(nt. pank).kas firma saab võla maksta?. Kreditoorne võlg võib olla palgamaksus. -töötajad. Palju palka saab? Kas minna ühte ettevõtesse või teisse -Kliendid. Kas firma on võimeline välja ostma seda, mida ta kliendile pakub - valitsus. Maksude tasumi...
Rapla Vesiroosi Gümnaasium Autor Äriplaan Eksamitöö majandusõpetuses Juhendaja: Rapla 2011 Sissejuhatus Äriplaani koostamise eesmärk on saada praktiline kogemus majandusvallas. See on kohustuslik, sest arvestatakse üleminekueksamina. Teema valisin, sest pakub veidikene huvi ja olen ise säärase riiete ümbertegemisega mingil määral tegelenud. Lisaks tuli kasuks see, et sain nõu ja abi vastava valdkonna inimeselt. Samuti tundus päris huvitav niivõrd teistsuguse idee arendamine ja tulemus, kas taolise firma rajamine oleks heade perspektiividega. Tootekirjeldus Mida? Kasutatud riiete ümbertegemine, värskendamin ja nende müümine. Kellele? Loodusest hoolivatele ja teiste...
15Autode kütuse kulu 4 659 16Sotsiaalmaksu kulu töötasult 5 663 17Müüdud kauba kulu 5 896 18Telefoni ja interneti kulu 5 903 19Sotsiaalmaksu võlg 6 258 20Autode kasutusrendi kulu 6 351 21Intressikulud 6 406 22Ostjate laekumata arved 6 702 23Ruumide rendikulu 6 912 24Võlg töövõtjale 8 168 25Müüdud teenuste kulu 8 822 26Transpordikulu kaupade ja materjalide müügil 9 189 27Tooraine ja materjal 10 280 28Ettemakstud rent 11 410 29Masinad ja seadmed 15 267 30Muu materiaalne põhivara 15 490
a külmikus olevates toitudes ja rikub seega külmaahela järjepidevust 37. Kirjelda toidu hinna kujundamist. Milliseid kadusid roaportsjoni kalkuleerimisel arvestatakse? Hinnas oleneb nii kogu tulu, kui ka ettevõtte kasum. Kasun=kogutuli-kogukulud ehk kasum=(hind x müügikogus) kogutulud Hinda mõjutab : müüdava koguse suurus, kasumi saamist Toidu omahind + km 20% + elekter, töötajate palgad, töövahendite kulu, rendikulu + vesi, kanalisatsioon, prügivedu, puhastusvahendid, kasumiosa Kalkuleerimisel arvestatakse: 1) Kuumtöötlemiskadu 2) Külmtöötlemiskadu 3) Serveerimiskadu 38. Kauba vastuvõtt, ladustamine ja säilitamine 1) Ladu(-15C) kuivained, konservid, maitseained, joogid 2) Külmik(+2..+6C)- liha(eraldi külmkapp), piimatooted, muna, puu-juurviljad 3) Sügavkülm(-18C)- liha KUIVAD JA PIMEDAD peaksid ruumid olema 39. Kirjelda menüüde koostamise põhimõtteid
Rapla Ühisgümnaasium Mariliis Lepikult 11R Arhitektuuribüroo Majandusõpetuse koolieksam Juhendaja: Tarmo Peterson Contents 1 Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2 Tootekirjeldus.......................................................................................................................... 4 3 Finantsarvestus.........................................................................................................................5 3.1 Põhivahendid.....................................................................................................................5 3.2 Väikevahendid.................................................................................................................. 8 3.3 Materjalid.....................
millistel tingimustel leping sõlmida? 3 Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) 4.2. Ettevõtte poolaasta müügieelarves on selline osa: Müügitulu: 50 000 tooteühikut hinnaga à 20 euro, kokku 1 000 000 euro Müügikulud: Reklaam 100 000 Müügijuhi tööjõukulud 80 000 Müügipersonali komandeeringukulud 50 000 Müügiosakonna ruumide rendikulu 10 000 Järgmiseks poolaastaks kavatseb ettevõte laiendada müüki uuel territooriumil, milleks nähakse ette suurendada reklaamikulu 30% võrra, palgata täiendavalt üks müügimees tööjõukuludega 15 000 euro ja suurendada komandeeringukulusid 10% võrra. Eesmärgiks on müüa uuel territooriumil täiendavalt 10 000 tooteühikut. Muutuvkulu on 5 euro tooteühikule. Kas uuele territooriumile suundumine on neil tingimustel otstarbekas?
Arvel: Teenus 400 678 Käibemaks 20% 80 135.60 Kokku 480 813.60 D: Nõue ostjale 480 813.60 K: Km 80 135.60 K: Tulu 400 678 6. AS Rändur on rentnik ja rendib kontoriruume, laekub rendiarve. Arve tasumata. Arvel: Rent 1 800 Käibemaks 20% 360 Kokku 2 160 D: Rendikulu 1800 D: Km 360 K: Võlg tarnijale 2160 7. AS Rändur kasutab konsultatsioonifirma abi ja saab arve. Arve tasumata. Konsultatsioonifirma ei ole km.kohustuslane. Arvel: Konsultatsiooniteenus 6 000 Kokku tasumiseks 6 000 D: Konsultatsiooonikulud 6 000 K: Võlg tarnijale 6 000 8. AS Rändur ostab finantsjuhile sõiduauto, arve tasumata. Arvel: Auto 585 000 Käibemaks 20% 117 000
31.12.2011 31.12.2010 Lisa nr 12 kuu jooksul 1 274 3 738 1-5 aasta jooksul 0 4 342 Ettevõte võtab rendile emaettevõtelt ja teistelt kontserniettevõtetelt ruumid, masinad ja seadmed, kontoriseadmed. Nendest kasutusrendilepingutest tulunev rendikulu 2011. aastal oli 759 015 euro (2010: 706 028 euro). Lepingud on sõlmitud perioodiks kuni 1 aasta. Lepinguid saab ennetähtaegselt lõpetada ühe kuu etteteatamisega. 2011.a. oli autode kasutusrendilepingutest tulunev rendikulu kokku 3 806 euro (2010: 8 112 euro). Kõikide mootorsõidukite kasutusrendilepingute alusvaluutaks on EUR. Lepingud ei sea piiranguid ettevõtte dividendi- ega finantseerimispoliitikale. Rendile võetud vara ei ole edasi antud allrendile. Lisa 9 Laenukohustused
- · Arvestati amortisatsiooni tootmise põhivaralt 1000.- ja halduses kasutatavalt põhivaralt 700.- · Ettevõttel ei ole inventuuri andmetel valmistoodangu ega lõpetamata toodangu jääke. 41 Ülesanne 16 Koostada järgnevate andmete alusel kasumiaruanne skeem 1: · Arvestati audiitorkontrolli kulu 24500.- · Arvestati amortisatsiooni tootmise põhivaradelt 12000.- · Arvestati büroohoone rendikulu 4000.- · Valmistoodangu müügitulu oli 345678.- · Teenuste müügitulu oli 123000.- · Tööliste palgakulu 33000.-, lisaks maksukulud · Administratsiooni palgakulu 16800.-, lisaks maksud · Laekus trahv äripartnerilt 23000.- · Laekus pikaajalise nõude intress 8000.- · Kulutati tootmises materjali 41000.- · Kulutati teenuste osutamisel abimaterjali 7800.- · Tasuti liikluskindlustus juhi autole 1200.- · Bürootarvete kulu 3250
number 1, 11100001 või 1011. Kontoplaani koostab raamatupidaja konkreetselt oma ettevõtte vajadusi silmas pidades ja ta moodustab ühe osa raamatupidamise sise- eeskirjast. Siinkohal lihtsa kontoplaani näide: Konto Nimetus Kontoklass 10111 Kassa Varad 10121 Lemmikpank Varad 21311 Tarnijatele tasumata arved Võlad 22211 Osakapital nimiväärtuses Omakapital 30131 Tulud teenuste müügist Tulud 40611 Rendikulu Kulud 9 Raamatupidamislausendeid vajame me selleks, et iga sooritatud majandustehingut iseloomustada (kirjendada, konteerida, koostada lausend) vähemalt kahel erineval teineteisega seotud kontol, järgides printsiipi deebet = kreedit. Teiste sõnadega, et saada kontodele käivet, on vaja majandustehingud kirjendada kahekordse kirjendamise põhimõttel
35. Kulude jaotamine muutuvkuludeks ja püsikuludeks Muutuvkulu on vahetus sõltuvuses toodangu mahust see kasvab toodangu mahu kasvamisel ja väheneb selle kahanemisel. N: tööliste palgakulu, põhimaterjalid, toodangu pakkekulu. Muutuvkulud ühele tootele konstantsed. Püsikulud ei sõltu otseselt toodetud ja müüdud toodangu suurusest. Neid on vaja teatud summas, olenemata sellest, kas ettevõtte üldse midagi toodab või mitte. N:amortisatsioon, juhtkonna töötasu, kindlustus, rendikulu. Püsikulud on ühele tootele seda väiksemad, mida suurem on toodete arv. 36. Toodangu kriitiline maht naturaalnäitajates ja rahalises väljenduses Toodangu kriitilise mahu (naturaalnäitajates valemi tuletamine: (P*Q)-(V*C)-F=0 Q(P-V)-F=0 Q(P-V)=F Kus P-müügihind ühiku kohta, Q müüdud kogus, V muutuvkulud ühiku kohta, F püsivkulud. QB=F/P-V, kus QB toodangu kriitiline maht naturaalühikutes ,,tükki", F summaarsed püsikud, P ühiku müügihind, V ühiku muutuvkulud
ILUTEENUSTE OSUTAMINE 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Äriplaani kokkuvõte................................................................................................................3 2. Loodava ettevõtte üldandmed.................................................................................................4 3. Visioon, missioon ja eesmärgid...............................................................................................4 4. Ärikeskkond............................................................................................................................4 5. SWOT analüüs........................................................................................................................5 6. Toode/teenus, põhiprotsessid, omahinna arvestus....................................
.. 35) Kulude jaotamine muutuvkuludeks ja püsikuludeks Muutuvkulu on vahetus sõltuvuses toodangu mahust see kasvab toodangu mahu kasvamisel ja väheneb selle kahanemisel. N: tööliste palgakulu, põhimaterjalid, toodangu pakkekulu. Muutuvkulud ühele tootele konstantsed. Püsikulud ei sõltu otseselt toodetud ja müüdud toodangu suurusest. Neid on vaja teatud summas, olenemata sellest, kas ettevõtte üldse midagi toodab või mitte. N:amortisatsioon, juhtkonna töötasu, kindlustus, rendikulu. Püsikulud on ühele tootele seda väiksemad, mida suurem on toodete arv. 36) Toodagu kriitiline maht naturaalnäitajates ja rahalises väljenduses Toodangu kriitilise mahu (naturaalnäitajates valemi tuletamine: (P*Q)-(V*C)-F=0 Q(P-V)-F=0 Q(P-V)=F Kus P-müügihind ühiku kohta, Q müüdud kogus, V muutuvkulud ühiku kohta, F püsivkulud. QB=F/P-V, kus QB toodangu kriitiline maht naturaalühikutes ,,tükki", F summaarsed
Faktooring-laenamine pangast otsjate arvele tagatiselt (kallis laeng, risk on firma kanda). Tagatiseks on ostjate arved, arvete esitamisel maksab pank faktooritud arvelt kuni 90%, ülejäänu makstakse kliendi laenu maksmisel pangale. 4. Tootmise kuluarvestus (muutuvkulud, püsikulud, tegevuspõhine kuluarvestus) Püsikulu- on kulu, mis jääb muutumatuks sõltumata tegevusmahu suurenemisest või vähenemisest, näiteks juhatuse liikmete töötasu, hoonete rendikulu jne; muutuvkulu- on kulu, mis muutub seoses tegevuse mahu suurenemise või vähenemisega, näiteks tooraine kulu, kütusekulu, tulemuspalk jne tegevuspõhine kuluarvestus- arvestusmeetod, milles arvestatakse kulud kuluobjektidele (nt toodetele, teenustele, klientidele), lähtuvalt nende kulude seosest ühe või teise tegevusega. 5. Materjalimajandus. Materjalivajaduse planeerimine (ABC-analüüs, varustamine, laomajandus, transport)
.....................................................................................15 8.Kokkuvõte .............................................................................................................................16 2 Tabel 1.Ettevõtte SWOT analüüs ...............................................................................................4 Tabel 2.Ettevõtte hoonete ja kasutatavate alade rendikulu eurodes ........................................7 Tabel 3.Teenuste hinnakalkulatsioon ........................................................................................7 Tabel 4.Juhtkonna ülesanded ja vastutusvaldkonnad ...............................................................9 Tabel 5.Personali ülesanded ja vastutusvaldkonnad ...............................................................10 Tabel 6.Tugevad konkurendid nende sihtgrupp, tegevussuunad, eelised ja puudused ......
tööstusele), toodangu kvaliteedist ja muudest realiseerimisega seotud tingimustest nt. realiseerimisajast ja- kohast ning viisist (talu väravas, turul, kokkuostu, kauplustele, restoranidele). Tootmisomahinda kujundavad muutuv-ja püsikulud. Muutuvkuludeks: materjalikulud (seeme, väetis, kütusekulud, taimekaitsevahendite kulud); Teenustööde kulud, töötasu (mis sõltub palgatasemest ja töömahust), Püsivkuludeks: PV kulum, üldkulud, masinate rendikulu, kindlustuskulud, intressikulud, maksud Omahinda mõjutavad nii tehtud kulutused kui ka kultuuri saagikus, looduslikud tingimused, mitmed majanduslikud tegurid. Saagikust mõjutavad omakorda: ilmastik, mulla viljakus, seemne kvaliteet, väetamise tase Majanduslikud: kaitsetollid, soodustused, toetused, spetsialiseerumuse aste Turustamiskulud on seotud kauba ettevalmistamisega müügiks, selle hoiustamisega, pakendamisega, transpordiga müügikohta jne.
kajastatakse bilansis kohustusena. Müügitulu tekib alles kauba üleandmisel ostjale. Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad loovad majanduslikku kasu (näiteks ettemakstud rendikulu, ettemakstud kindlustusmaksed). Äriplaani/projekti osa Kuna konurents mööbliturul on väga tihe, siis ettevõtte arvestab väga konkurentidega turule sisenemisel. Suuremates linnades on rohkem konkurente, väiksemates vähem, seega on väike linnadesse lihtsam siseneda. Väikelinnades asuvate kaupluste müügitulemused on paremad, kui nende kaupluste, mis asuvad suuremates linnades. Näiteks, et mitte loovutada potensiaalset mööblipoe pinda konkurentidele avas Webshop
2010-ndal aastal on Eesti müügitulu osa kasvanud 2,676% võrreldes 2009-nda aastaga, mis on seotud uue Selveri avamisega Haapsalus ja avati ka kaks uut ABC Kinga kauplust, I.L.U. uus kauplus. Samas 2011-ndal on Eesti müügitulu osa natuke vähenenud 0,44% võrreldes 2010-ndaga, mis võib olla seotud mitmete kaupluste sulgemisega (Zeppelini ABC King, Foorumi Stepper , Hiiumaa SHU ja Soldino Selver) seoses vähese tootlikkuse ja perpektiiviga. Tegevuskuludest kõige suurema osakaaluga on rendikulu, mis viitab sellele, et ettevõtte rendib palju vajaminevat pinda. Järgnevad ekspluatatsioonikulud, soojus- ja elektrienergiakulu ning reklaamikulu. Ülejäänud tegevuskulud jäävad alla 10%. 10 Vertikaalanalüüsist on näha trastiline muude äritulude langus, mille struktuuri uurides on näha, et ära on kadunud ühisreklaamitulu, mis 2009-ndal aastal moodustas 43,52% ja 2010-ndal 52,25% muudest ärituludest
Kõik nimetatud kululiigid muutuvad teatud ühikute võrra, kui tegevusmaht muutub ühe ühiku võrra. (Haldma, Karu, 1999, lk 46) Muutuvkulu kasvab ja kahaneb proportsionaalselt tegevusmahuga. Muutuvkulu on konstantne toodanguühiku kohta[ CITATION Rün97 p 15 l 1061 ]. Püsikulud on kulud, mis jäävad muutumatuks erinevate tegevusmahtude puhul teatud ajaperioodideks. Püsikulud võivad olla tootmishoone amortisatsioon, juhatuse esimehe töötasu, bürooruumi rendikulu jne. (Haldma & Karu, 1999, lk 46) Püsikulud jäävad toodangu muutusel konstantseks ka siis, kui ettevõtte toodang on teatud perioodil null. Need on näiteks rent, laenuintressid, kindlustusmaksed, põhivara hoolduskulud.[ CITATION Rün97 p 15 l 1061 ] Püsikulu on püsiv mingil perioodil seetõttu, et organisatsioon on hankinud mingi hulga ressursse, mis on valmis 10
muusika, e. g. Maurerische Trauermusik. 1.3 Viimased eluastased ja surm Lõpupoole kümnendil Mozarti asjaolud halvenenud. Umbes 1786 oli ta lõpetanud sageli esinevad avalike kontsertide ja tema sissetulek vähenes. See oli raske aeg muusikutele Viinis sest Austria-Türgi sõja ja nii üldise heaolu taseme ja võime aristokraatia toetada muusika langenud. Aasta keskpaigaks 1788, Mozart ja tema pere oli kolinud Kesk Viini eeslinnas Alsergrund. Kuigi see on mõelnud, et Mozart vähendada oma rendikulu, näitavad uuringud, et kui nad siirduvad äärelinnas, Mozart ei vähendanud tema kulud (nagu väitis oma kirjas Puchberg), vaid suurendas eluruumid tema käsutuses. Mozart hakkas raha laenata, kõige sagedamini tema sõber ja kolleeg Mason Michael Puchberg; "hale tähtede anuvad laenud" elab. Maynard Saalomoni ja teised on öelnud, et Mozart oli depressioon, ja tundub, et tema toodang aeglustunud. Peamised tööd
sellest tulenevalt tulusid - Maksimaalne kasum saadakse kulude minimeerimisel - Kulud – Püsikulu (fikseeritud ressurss) kajastab sellised firma poolt tehtavaid kulutusi tootmisteguritele, mille suurust firma antud ajaperioodil ei saa muuta. – Püsikulud ei sõltu sellest, kui palju toodetakse. Kui toodangu maht on null, siis firma kogukulud võrduvad püsikuludega. – tegevusmahu suurenemisel püsikulu tooteühiku kohta väheneb Näiteks: rendikulu Kasumi maksimeerimine - Muutuvkulu saab firma antud ajaperioodil muuta, vastavalt vajadusele kas suurendada või vähendada. - Muutuvkulud sõltuvad selles, kui palju toodetakse ehk toodangu mahust. Kui toodangu maht on null, siis firmal muutuvkulusid ei ole. - Muutuvkulud muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad konstantseks Näiteks: tooraine kulu Mastaabiefekt - Toodangu kasvu, mis on tingitud kõigi tootmisressursside mahu suurenemisest,
Sisukord Lühikokkuvõte........................................................................................................................4 Üldised andmed......................................................................................................................6 1.Äriidee.................................................................................................................................7 1.1Konkurentsieelis............................................................................................................8 1.2Visioon...........................................................................................................................8 1.3Missioon........................................................................................................................8 1.4Eesmärgid.................................................................................................................
b) otsekulud ja kaudkulud c) kontrollitavad ja mittekontrollitavad kulud. Turunduses on tarvis teada kulude jaotumist muutuv- ja püsikuludeks. Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad proportsionaalselt tegevuse mahuga, näiteks tükitöötasu kulu, põhimaterjali kulu, tehnoloogilise energia kulu, transpordis küttekulu jne. Püsikulud on kulud, mis ei sõltu tegevusmahust, on muutumatud teatud ajaperioodil (aasta jne), näiteks tootmishoone amortisatsioon, juhatuse esimehe töötasu, bürooruumi rendikulu jne. 3. Konkurents . Erinevad turutüübid täiuslik konkurents, monopolistlik, oligopolistlik, puhas monopol. Vertikaalne konkurents asenduskaubad, uued sisenejad, tarnijad, toodete vahendajad. Hinnakujundusmeetodi valik a) kuludele baseeruvad meetodid. Plussid aitab kavandada püsivkulude katmiseks piisavat müügikatet, kui käivet ja püsivkulusid osatakse prognoosida. Miinused erinevate kaupade puhul on konkurents ja tarbija väärtustaju erinevad osadelt
MUUTUVKULUD (variable costs) on kulud, mis muutuvad proportsionaalselt tegevuse mahuga. Muutuvateks kuludeks on näiteks: · tükitöötasu kulu, · põhimaterjali kulu, tehnoloogilise energia kulu, · transpordis küttekulu jne. PÜSIKULUD (fixed costs) on kulud, mis ei sõltu tegevusmahust, on muutumatud teatud ajaperioodil · (aasta jne.). · Püsikuludeks on näiteks: · tootmishoone amortisatsioon, · juhatuse esimehe töötasu, · bürooruumi rendikulu jne. Joonis. Püsi- ja muutuvkulude käitumine SEGAKULUD (mixed costs) on kulud, mis sisaldavad nii muutuvat kui ka püsivat osa. Segakuludeks on näiteks telefonikulu, kus abonemenditasu on püsikulu ja kõneajaga seotud tasu muutuvkulu. KULUDE POOLT SEATAVAD PIIRID HINNAKUJUNDUSES: · Minimaalne võimalik hind (hinnapõrand) · Soovituslik pika-ajaline keskmine hind KONKURENTS 1. ERINEVAD TURUTÜÜBID (turgude majandusteoreetiline käsitlus) · täiuslik konkurents
RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes kulusid, kui see annab tõepärasemalt edasi tehingute sisu. Alljärgnevalt on toodud näiteid olukordadest, mil tehingust tekkinud tulu saldeeritakse vastava kuluga ning kajastatakse kasumiaruandes netosummana: (a) kasumeid (kahjumeid) põhivara müügist kajastatakse netosummana (põhivara müügist saadud tulu miinus müüdud vara bilansiline maksumus) (SME IFRS 2.52 (b)); (b) rentniku rendikulu saldeeritakse kasumiaruandes sama pinna allrendist saadud rendituluga (eeldusel, et rentimine ei ole ettevõtte põhitegevus); (c) kasumeid (kahjumeid) valuutakursimuutustest kajastatakse kasumiaruandes netosummana; (d) kohtuprotsessi tagajärjel tekkinud kulud saldeeritakse kasumiaruandes sama protsessi tulemusel tekkinud tuludega (näiteks kompensatsioon kolmandalt osapoolelt); (e) kasumeid (kahjumeid) kapitaliosaluse meetodi rakendamisest kajastatakse kasumiaruandes netosummana;
sise-eeskirjadest. Toon Sulle siinkohal lihtsa kontoplaani näite: Konto Nimetus Kontoklass 10111 Kassa Varad 10121 Lemmikpank Varad 21311 Hankijatele tasumata arved Võlad 32211 Osakapital nimiväärtuses Omakapital 40131 Tulud teenuste müügist Tulud 50611 Rendikulu Kulud Nagu Sa näed, liiguvad kontode numbrid mingisugust seaduspärasust arvestades edasi. Selle seaduspärasuse ehk süsteemi võid Sa ise juurutada, alustades näiteks numbrist 1, kuid lihtsam ja hiljem kergemalt leitav on kontodele numbrite andmisel järgida kinnitatud bilansiskeemi. Siis saadki varade kontod algavad alati numbriga 1, võlad numbriga 2 jne. edasised numbrid saad samuti skeemist kuna
Johannes Kukebal KÕRVALMAANTEE EHITUSE PAKKUMUSEELARVE KODUTÖÖ Õppeaines: EELARVESTAMINE TEEDEEHITUSES Ehitusinstituud Õpperühm: TE 61 Juhendaja: lektor Pille Hamburg Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 KODUTÖÖ LÄHTEÜLESANNE .......................................................................................................3 1. MAHUARVUTUS JA DETAILNE PAKKUMISEELARVE .....................................................5 1.1. SISSEJUHATUS EELARVE KOOSTAMISSE ....................................
KASUMIARUANNE jaanuaris Kulukirjed Aruandeku Majandusaast u a algusest ehk jaanuari kuu I. TULUD ÄRITEGEVUSEST Realisatsioon müügist 0 0 II. KULUD 1. Mitmesugused tegevuskulud 948 948 2. Rendikulu 1000 1000 Kulud kokku 1948 1948 Ärikasum (-kahjum) -1948 -1948 majandustegevusest KASUMIARUANNE veebruaris Kulukirjed Aruandeku Majandusaast u a algusest ehk
KASUMIARUANNE jaanuaris Kulukirjed Aruandeku Majandusaast u a algusest ehk jaanuari kuu I. TULUD ÄRITEGEVUSEST Realisatsioon müügist 0 0 II. KULUD 1. Mitmesugused tegevuskulud 948 948 2. Rendikulu 1000 1000 Kulud kokku 1948 1948 Ärikasum (-kahjum) -1948 -1948 majandustegevusest KASUMIARUANNE veebruaris Kulukirjed Aruandeku Majandusaast u a algusest ehk
KASUMIARUANNE jaanuaris Kulukirjed Aruandeku Majandusaast u a algusest ehk jaanuari kuu I. TULUD ÄRITEGEVUSEST Realisatsioon müügist 0 0 II. KULUD 1. Mitmesugused tegevuskulud 948 948 2. Rendikulu 1000 1000 Kulud kokku 1948 1948 Ärikasum (-kahjum) -1948 -1948 majandustegevusest KASUMIARUANNE veebruaris Kulukirjed Aruandeku Majandusaast u a algusest ehk
Tabel 8 näitab et ettevõttes OÜ Abilis on võetud kasutusele sõiduautod liisinguga. Tabel 8 Kasutusrent (kroonides) (4) Aruandekohustuslane kui rentnik 2009 2008 Kasutusrendikulu 96 180 176503 Järgmiste perioodide rendikulu mittekatkestatavatest rendilepingutest 31.12.2009 31.12.2008 12 kuu jooksul 59 044 96 180 1-5 aasta jooksul 131 571 190615 14 4 KOHUSTUSTE ARVESTUS Kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. On olemas
Ennu kaupluse korral on selleks üür. Kuna Ennu pood asub oma majas ei pea Enn teistele ruumide kasutamise eest renti maksma. Tavaliselt on rent üks olulisemaid ettevõtte kulusid. Näiteks kesklinna rendihinnad on palju kõrgemad kui äärelinnas. Raamatupidamises võetakse kasumi arvestamisel arvesse kõik kulud arvete ja tsekkide alusel. Võttes arvesse kõiki kalkulatoorseid e arvestuslikke kulusid võime Ennu kasumit võrrelda teiste kauplustega, millel on ka rendikulu. Kui Ennu kasum oli 10000 ja rendi hinnad 7000 kr oleks Ennu kasum veelgi väiksem. 10000-7000= 3000 kr. Seega Ennu raamatupidamislik kasum erineb arvestuslikust kasumist. Kirje Raamatupidamise kasum Arvestuslik kasum Tulud 50 000 50 000 Kulud 40 000 40 000 Raamatupidamise kasum 10 000 10 000
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
