tulu/kasu. · NT:ühissaun, koolitoitlustus 7) Investeeringud · kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus · Enamasti raha. Väärtpaberitesse, väärismetallidesse, kinnisvarasse jne · Investeeringu kasulikkuse mõistmiseks tuleb arvestada ka raha ajaväärtust · Tihti ka uute seadmete, maja jms ost · Tihti ka hariduse omandamisega seotud kulutusi peetakse investeeringuks 8) Eratarbimine · Majapidamiste kulutused, mida tehakse uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks · Sõltub sellest, kui suur on inimeste sissetulek, kui palju nad säästavad ja kui suure osa valitsus maksude näol ära võtab. 9) Nõudjad · tarbijad, kes turul midagi ostavad Pakkujad · tootjad 10) Asenduskaup · hindu kõrvutades on võimalik asendada kaupa soodsamaga Täienduskaup · kaup, millest inimesed, kes on majanduslikes raskustes, võivad loobuda 11) Subsiidium
- SKT kasvu võib mõjutada inflatsioon - Rahvastikumuutused - Kvaliteedimuutused - SKT ei hõlma kasutatud kaupu - Kahjulikud kaubad ja teenused - Turuväline tootmine SKT arvutamine Tootmise meetod (kogu toodangu arvutamine) Tarbimismeetod + eratarbimine + investeeringud + valitsuskulutused + netoeksport Sissetulekumeetod + palgad + kasumid + maksud + amortisatsioon Töötus Töötus ehk tööpuudus on aktiivselt tööd otsivate, kuid seda mitte leidvate, üle 16-aasta vanuste indiviidide
SKT- mis mõjutab selle suurust · Hõlmab ainult lõpptarbimist. · Ainult riigi territooriumil toodetud kaupu. · SKT kasv võib mõjutada inflatsiooni. · Rahvastiku muutused. · Kvaliteedimuutused. · Ei hõlma kasutatud kaupu. · Kahjulikud kaubad ja teenused. · Turuväline tootmine. · Looduskatastroofide järgi SKT kasvab. SKT- arvutamine Tootmise meetid (kogu toodangu arvutamine) Tarbimismeetod · Eratarbimine · Investeeringud · Valitsuskulutused · Netoeksport Sissetulekumeetod · Palgad · Kasumid · Maksud · Amortisatsioon Majandustsükli faasid: · Buum- Ettevõtted toodavad kas täisvõimsusega või peaaegu täisvõimsusega. Tööpuudus on madal, peaaegu kõik tööotsijad suudavad leida töökohad. Investeeringud ja eratarbimine on väga kõrged. Nõudluse surve tõstab hindu, seega on tõenäoline inflatsioonioht
Rent teguritulud Intress Kasum ANDRES ARRAK 5 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM II. SKP arvutamine kulumeetodil Investeeringud Valitsuse Puhas- kulutused eksport Eratarbimine Eratarbimine majapidamiste kulutused, mis on tehtud uue lõpptoo- dangu või -teenuse hankimiseks III. SKP arvestamine toodangust lähtudes LISANDVÄÄRTUS = LÕPPTOODANG VAHETOODANG Lisandväärtus tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust Lõpptoodang ringlusest väljuv lõpptarbimisega toodang vahetoodang
lõpptarbimisele läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Riigi majandusliku tegevuse tulemusi(mõõdab) Lõpptarbimine- mingi eseme/asja müügihind Vahetarbimine- väljaminekud, mis selle asja/eseme teostamiseks läks(kujundaja,paber) Lisandväärtus-kaupade,teenuste ja töö väärtus SKP per capita- SKP ühe elaniku kohta Must turg- kaupade ja teenuste ebaseaduslik ost-müük. Need ei kajastu SKP-s SKP jaguneb/kulub: Eratarbimine- kulutused kaupade/teenuste ostmisele Investeeringud- rahapaigutused ettevõtluse arendamiseks Avaliku sektori kulutused- valitsemiskulud Puhaseksport- ekspordi-impordi vahe,mis näitab kui palju kulutatakse välismaiste kaupade/teenuste tarbimiseks. IMPORT-kaupade ja teenuste ostmine välismaalt EKSPORT-kaupade ja teenuste müük välismaale Tsüklilisus- majanduskasvule järgnev periood,kus majanduskasv kas aeglustub või langeb,et taas uuelt tasandilt alustada.
info ja side 10,6 4. veondus 9,2 5. mäetööstus 8,7 Kaupade ja suurenes 6,1 protsenti teenuste import Edukaimad 1. mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete sissevedu valdkonnad 2. põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide sissevedu 3. Reisi- ja transporditeenuste impordi Netoeksport 904 miljonit eurot, mis on 3,5 protsenti SKP-st (2018) Eratarbimine kasvas 4,6 protsenti, sest olid muutused maksusüsteemis Investeeringud Aasta kokkuvõttes suurenesid investeeringud 3,3 protsenti Valdkonnad 1. mittefinantsettevõtete investeeringud hoonetesse ja rajatistesse 2. kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse Valitsussektori suurenesid 2018. aastal 0,3 protsenti lõpptarbimine
Tallinna Teeninduskool Eesti majanduse hetkeseis Referaat Marlin Kroon Ko15-KE 2016 Eesti majanduse hetkeseis on rahuldav ning seda on oodata ka lähikuudel, kuid majanduskasvu pidurdavad euroala majandusprobleemid ja Venemaa-Ukraina konflikt, näitab Konjunktuuriinstituudi (EKI) kolmanda kvartali uuring. Konjunktuuriinstituudi küsitletud ekspertide hinnangul kasvab Eesti majandus sel aastal 2,0%, eratarbimine 3,5% ja tarbijahinnaindeks 0,2%. Selle aasta keskmiseks brutopalgaks prognoosib EKI 1000 eurot ning töötuse määraks 7,5%. Ekspordi maht on EKI prognoosi järgi 12,3 miljardit eurot ja impordi maht 13,3 miljardit eurot. Eesti majanduse edasine käekäik sõltub EKI teatel suuresti meie ekspordipartneritest, kes kõik (va Venemaa) ootavad aasta teisel poole majanduse üldise olukorra paranemist. Ettevõtjad peavad
- kahjulikud kaubad ja teenused - turuvälised tooted - mõõtmisvead Elatustase Reaalne SKT jagatud riigi rahvastiku koguarvuga ehk kui palju rahvuslikku rikkus jagub iga elaniku kohta. 1996.a. oli Eesti SKT ühe inimese kohta $4431 ehk 66435 kr. Tarbimine: eratarbimine 60,7% SKT-st = $1821,2 ehk 27315 kr. ühe inimese kohta, valitsuse tarbimiskulutused 24,1% = 722 ehk 10830 kr. ühe inimese kohta. Inflatsioon Inflatsioon on hindade tõusu periood, mille ajal raha ostujõud langeb. Tööviljakus ehk tootlikkus Tööviljakus ehk tootlikkus on töö hulk, mida töötajad on teatud ajaühiku jooksul võimelised tegema.
630 220 tegevuse ülejääk, e. brutokasum + kulum +netomaksud 10. = 1 Majandusõpetus Teema 13. Majanduse areng ja stabiilsus 11. SKP tarbimise meetodil = eratarbimine(C) + ( ) + Investeeringud (I) + valitsuse kulutused (G) + () + + puhaseksport (NX = eksport import)) 11. , = 12. Eratarbimine, private consumption(C) eraisikute poolt + + kaupade ja teeuste tarbimine + 13. Investeerimine, investments (I)ettevõtted ostavad 12.
- asjaõigusseadus Majandussektorid: Primaar- mets, põllumajandus(kahaneb), kalandus. Sekundaar- tööstus (kahaneb) Tertsiaarsektor- teenindus SKP- sisemajanduse kogu toodang näitab kui palju on toodetud lõpptarbimisega kaupu ja teenuseid riigi territooriumil. (1elaniku kohta; kr) RKT-rahvamajanduse kogu toodang näitab kui palju on toodetud riigi residentide(kodanike+eestis registeeritud firmade) poolt. SKT arvestamine: 1)kulude meetot - majapidamiste tarbimis kulutused ehk eratarbimine - ettevõtete tarbimine - riigi tarbimine e. valitsuskulutused -puhaseksport(Eestis negatiivne) 2)tulude järgi: -teguritulud (rent, palk, intress, kasum=rahvatulu) -kaudsed maksud -amortisatsioon-kulutused põhivara asendamiseks 3) toodangust lähtudes- arvestatakse kokku loodud lisandväärtus LISANDVÄÄRTUS=lõpptoodang-vahetoodang Lisandväärtus on tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja tööväärtus, mis suurendab lõpptoodanug väärtust.
Majanduskasv: 3,1% Inflatsioon: 0,3% SKP: 826 miljardit USA dollarit 6. koht ELis Moodustab 4,7% ELi SKPst SKP inimese kohta: $45,658 28% kõrgem EL-28 keskmisest Töötuse määr: 4,4% (Detsember 2017) Madalam EL-28 keskmisest (7,3%) Tulevikuprognoosid Majanduskasvu prognoos 2018: 2,9% 2019: 2,5% Inflatsiooni prognoos 2018: 1,6% 2019; 2,3% Palgatõus ning töötuse vähenemine tõstavad leibkondade sissetulekuid Eratarbimine ning investeeringud põhilised majanduskasvu mootorid Palgasurve ja ametiühingute nõudmised tõstavad teenuste hindu 2019 kiirendavad inflatsiooni plaanitud kaudsete maksude (käibemaks ja energia maksud) tõus Kasutatud materjalid https://www.cbs.nl/en-gb/news/2018/07/gdp-growth-rate-0-8-percent-in-q4-2017 http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/GDP_per_capita,_con sumption_per_capita_and_price_level_indices http://ec.europa
a. valitssusektori poolt kehtestatud liigkõrged maksud b. madalad hinnapiirangud tarbekaupadele c. liigkõrge intressitase d. liigne rahatrükk Majanduslangusega on alati tegemist kui a. reaalsissetulekud alanevad b. inflatsioon kiireneb c. tööpuudus suureneb d. reaalne majanduskasv on vähemalt kaks kvartalit järjest negatiivne Mis alljärgnevatest on kõige volatiilsem SKP komponent majandustsükli jooksul? a. valitsussektori kulutused (G) b. eratarbimine (C) c. investeeringud (I) d. puhaseksport (NX) Kogunõudluse kõver nihkub paremale a. intressimäärade alanemisel b. hindade alanemisel c. maksude tõstmise mõjul d. tootmisvõimaluste piir nihkub paremale Keinsistliku tarbimisteooria kohaselt on peamine tarbimist mõjutav komponent a. indiviidi võime saada lisavahendeid laenuraha arvel b. indiviidi jooksev tulu c. intressimäär d. indiviidi varade suurus Investeeringud kogukulutuste mudelis: a. vähenevad, kui tarbimine suureneb b
Portugali majandus on käesoleval kümnendil kasvanud euroala keskmisest ja potentsiaalsest vähem. SKP kasv 2008. aastal peatus, mille põhjuseks oli peamiselt nõrk välisnõudlus, mis tulenes finantskriisistja peamiste kaubanduspartnerite kehvast majandusolukorrast. Lisaks ei ole nõrka konkurentsivõimet parandatud, mis näitab enamjaolt tootlikkuse piiratud kasvu, mis on endiselt Portugali majanduse suurimaid nõrkusi. Pidurdus ka sisenõudluse kasv, mille põhjuseks oli piiratum eratarbimine Portugali tööhõive suurenes veidi 2007. aastal, kui tööhõive määr stabiliseerus umbes 68 % juures. Töötus saavutas 2007. aastal tipptaseme 8,1 % juures, kuid on 2008. aastal mõõdukalt langenud. Vähene välisnõudlus on hakanud mõjutama ekspordile suunatud sektori tööhõivet. Kuna majanduses jätkub üleminek, kasvab struktuurne töötus veelgi, mõjutades eriti madala kvalifikatsiooniga ja ebasoodsas olukorras olevaid rühmi.
on tarbijatel kasutusel ning mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks. Vahetarbimine- kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel (SKP arvutamisel vahetarbimist ei arvestata) Lisandväärtus- igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine 5. SKP SKP jooksvates hindades-toodetud kaupade ja teenuste maksumus antud aastal kehtinud hindades SKP püsivhindades- muutumatutes baasperioodi hindades 6. SKP jaguneb 4ks: Eratarbimine- suurim osa SKP-st suunatakse meie igapäevastele ostudele, kaupadele Investeeringud- kulutused tehastele, tootmisliinidele, seadmetele jms. Investeeringukulutusi tehakse tootmise arendamiseks Valitsuse lõpptarbimine- Valitsuse kulutused majanduses näitavad kui palju sekkub riik majandusellu (kulutused haridusele, teedeehitusele, ministeeriumid jne.) 7. Puhaseksport- suur osa riigi toodetest suunatakse riigist välja, samas ostetakse kaupu ka välismaalt sisse
ja enda väljendamine on raske. Tunnustus aga muudab kõigi meie tuju heaks. Maslow on kõige suuremaks vajaduseks nimetanud eneseteostusvajadust. Vajadus jätta jälg kasutades ära enda täielikku potentsiaali, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi. Tarbimist võib jaotada kaheks: avalik tarbimine, mis on valitsuse kulutused, mida tehakse et toodangute või teenuste hankimiseks või eratarbimine, milleks on kõigi inimeste kulutused eraldi, et täita kõiki enda vajadusi. Kahjuks aga ei ole kõiki vajadusi võimalik tarbimiseks täita kuid vähemalt osad nendest on. Tänapäeval ei sõltu tarbimine enam suuresti sissetulekust. Kui inimestel on ikka vajadused, mis tuleb eelnevalt täita kui näiteks juuksuris käimine või ükskõik milline teine teenus, siis need vajadused täidetakse ka kõige esimesena. Me ei jäta tarbimata neid tooteid või teenuseid,
Arvutage toodud lähteandmete abil: sisemajanduse koguprodukt SKP: C+I+G+(X-M)=2606,1+666,1+467,7+364,8+363,2 -451,0=4016,9 sisemajanduse puhasprodukt SPP=SKP-D=4016,9-441,4=3575,5, kus D on amortisatsioon, isiklikud säästud: S=R-C-NT=3298,5-2606,1-498,2=194,2 3. Riigi A rahvamajandusliku arvepidamise kohta olid 2014.a. järgmise jooksvates hindades antud näitajad: töötajate palk 100 miljonit eurot eratarbimine 90 miljonit eurot avaliku sektori tarbimine 30 miljonit eurot ettevõtete kasum 20 miljonit eurot põhivara kulum 25 miljonit eurot kaudsed maksud 20 miljonit eurot subsiidiumid 5 miljonit eurot koguinvesteeringud 45 miljonit eurot eksport 70 miljonit eurot
Wikipedia) sinine SKP üle maailma keskmise oranz SKP alla maailma keskmise · 18. Nominaalne ja reaalne SKP Nominaalne SKP ehk jooksevhinnad Toodete maksumus antud aastal, mis arvestab ka hinna-muutuste mõju; kajastab turuhinna muutusi Reaalne SKP ehk püsivhinnad Muutumatud baasperioodi hinnad; kaupade ja teenuste hulga reaalne kasv, mitte maksumuse kasv Reaalse SKP kasv näitab elatustaseme paranemist, selle põhjal on näha majanduskasv või -langus · 19. SKP osad Eratarbimine (üle poole SKP mahust) Investeeringud (erinevate tegevuste arenguks) Valitsuse lõpptarbimine nt haridus-, kaitsekulud, teedeehitus jne Puhaseksport (eksport import) Negatiivne puhaseksport näitab SKP kasutamist väljaspool koduriiki loodud väärtuste tarbimiseks SKP ei arvesta varimajandust, vaba aega, heaolu indikaatorit, välja jääb kodumajandus, haridus jm · 20. Inflatsioon · 21. Raha väärtuse mõõtmine Inflatsioon Keskmise
ananass, siis tuleb näiteks loobuda arbuusist. Ressursid suunatakse sinna, kus alternatiivkulu on väiksem. SKP sisemajanduse koguprodukt, Riigis teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus, vahetarbimist (kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel) ei arvestata. Lisandväärtus on tootmisetappides toimuv kauba turuhinna suurenemine. Jaguneb reaalne(püsivhinnad) ja nominaalne (jooksevhinnad) SKP. SKP osadeks on: eratarbimine (üle poole SKP mahust), investeeringud (erinevate tegevuste arenguks), valitsuse lõpptarbimine (nt haridus-, kaitsekulud, teedeehitus), puhaseksport (import-eksport). SKP ei arvesta varimajandust, vaba aega, haridust, kodumajandust jne. Inflatsioon keskmise hinnataseme pidev tõus pikal perioodil. Põhjused: Nõudlus kasvab kiiremini, kui tootmine, tootmiskulud suurenevad. Kuna raha väärtus langeb, siis sellega langeb ka ostujõud. 2
Ühiskonna õpetuse konspekt Majandus ja maksud SKP-riigis teatud ajaperioodil toodetud kaupade ja teenuste maksumus(turuväärtus) ( arvesse võetakse lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus) (tooted, mida tarbija kasutab oma vajduste rahuldamiseks) SKP jaguneb : · Eratarbimine- (Eestis SKPst 56%) suunatud tarbekaupadele · Investeeringud-(Eestis SKPst 28%) kulutused tehastele, tootisliinidele ja seadmetele jne. Investeeringukulutusi tehakse enamasti tootmise arendamiseks( mida enam ressursse investeeritakse, seda suurem on riigi majanduse kasvupotensiaal · Valitsuse lõpptarbimine- (Eestis SKPst 20%) kulutused haridusele, teedeehitus, julgeolek · Puhaseksport= Eksport- Inport listakse SKP koosseisu
21%, 2.pensionisamba makse 2% ) ETTEVOTLUSE TUNNUSED- *Suunatud kasumi teenimisele *Ettevtluse vormid : AS, O, FIE(fsilisest isikust ettevtja) * Munitsipaalettevtted(Viimsi Vesi, TLT), riigiettevtted(Eesti Energia, Elron, Lennujaam), eraettevtted. *Edu aluseks on oskuslik juhtimine, tjud ja tegevusala. SKT- sisemajanduse kogutoodang. kindlal territooriumil toodetud lpphviste koguvrtus, tavaliselt riigis ja nt 1 aasta kohta, teenuste kogumaksumus lpuks. Koosneb: eratarbimine, investeeringud, valitsuse lpptarbimine, puhaseksport. Eesti geograafilise asendi mju meie majandusele- Paiknemine Lnemere res thendab seda, et Eestil on vimalus meritsi suhelda paljude riikidega, eelkige muidugi Lnemeremaadega. Lbi Eesti, Lti, Soome ning Venemaa enda sadamate toimub toorainerikka Venemaa kaubavahetus muu maailmaga. Teised siinsed riigid on meie konkurendid vistluses tulusa Vene transiidi prast. Majandusreformid Eestis 90ndate algul- 1990. aastate algul veti suund Lne-
27. Kuidas reguleeritakse tööealise elanikkonna õiguseid ja kohustusi? 28. Mis on ametiühing? Ametiühing on organisatsioon, mis tekib ainult töötajate soovil ja algatusel selleks, et töötajate ühisel jõul ja koostöös tööandjaga parandada töö- ja elutingimusi ning kaitsta töötajate õigusi ja huve. Ametiühingud on sõltumatud tööandjatest, riigiasutustest ning teistest organisatsioonidest. Tarbimine 29. Eratarbimine ja avalik tarbimine. Töö mõlemal juhul ka näiteid. Eratarbimine, mis on majapidamiste kulutused, mida tehakse uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks, nt: ostetakse elektrit. Avalik tarbimine, mis on avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, mida tehakse uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks, nt: tänavavalgustus. 30. Tarbimiskäitumisest Eestis 2011. aastal. Nimeta suuremad kuluartiklid. Saastekvoodi müük ja eurotoetused, investeeringud. 31. Mis on vastutustundlik tarbimine
rahuldamiseks. Vahetarbimine tootes või teenuses sisalduv hind, mis kulus tootisele. Lisandväärtus = (kasum + amortisatsioon + palgatulu)÷ töötajate arv. SKP per capital inimese kohta SKP, et riike võrrelda. Must turg kaupade ja teenuste ebaseaduslik ost-müük, mis ei kajastu SKP. Majanduslanguse põhjused: ületootmine/ületarbimine, liigne laenamine, liiga suured riigi võlad, eelarvedefitsiit. SKP kulutused: Eratarbimine kaupade/teenuste ostmine Investeeringud ettevõtluse arendamiseks Puhaseksport eksport-import vahe Piirangud: Tollimaks maks imporditaval ja eksporditaval kaubal Kvoot väliskaubanduse koguseline piirang Kaitsetoll vastumeede teise riigi tollimaksule Mittetollilised piirangud riigi kehtestatud tootmisstandardid, tehnilised nõuded või tervishoiustandardid, mille täitmine on kohustuslik
*Mida kiiremini kasvab toodetavate kaupade ja teenuste hulk, seda kiiremini suurenevad ka elanike tulud. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) mõõdab kõigi antud riigi residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust lisandväärtus - igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine SKP koosneb: *eratarbimine *investeeringud *valitsuse lõpptarbimine *puhaseksport eksport import = puhaseksport Inflatsioon - riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. *inflatsioon avatud sektoris- nende toodete ja teenuste osas, mis on avatud välismaisele konkurentsile *inflatsioon suletud sektoris-teenused, nt transporditeenus, bussipiletid, keskküte *inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär. See on keskmise hinnataseme protsentuaalset
inimeste osakaalu tööjõus. 15.Mis on tööjõupuudus? olukord, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine 16.Mis on töörände positiivsed ja negatiivsed küljed? Positiivne: tööpuudusevähenemine, töökogemuse omandamine välismaiste kontaktide loomine. Negatiivne : struktuurne tööpuudus, haritud tööjõu lahkumine teise piirkonda või välismaale 17.Mis on passiivne tööhõivepoliitika? riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega 18.Mis on eratarbimine? Majapidamiste kulutused, mida tehakse uue lõpptoodangu või teenuse hankimiseks. 19.Mis on avalik tarbimine? Avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, mida tehakse uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks 20.Kas Teie olete ratsionaalne tarbija? Põhjendage oma vastust. Jah, kuna rahuldan kõige pealt oma peamised vajadused ning mida saan endale lubada. 21.Kas olete teadlik ja vastutustundlik tarbija? Põhjendage oma vastust. Arvan, et mitte
on vaibunud, võib majanduse kasvutempo jääda tavatult väikseks. Majanduskasvu aeglustudes on vähenenud ka teenuste väljaveo kasv. Tõenäoliselt ei muutu ekspordimaht kuigivõrd ka järgmisel aastal ning kasvu taaskiirenemist võib oodata alles 2010 aastal (Eesti Pank, 2008). Teenindussektori kasv jääb 2008. ja 2009. aastal negatiivseks, kasvule avaldab mõju tarbimis- ja investeerimisaktiivsuse kahanemine. Eratarbimine väheneb prognoosi kohaselt 2008. aastal 2% ja 2009. aastal 2,4%. Prognoosiperioodi lõpuks peaks taastuma era- tarbimise kasvu 5% tase. Investeeringute negatiivse kasvu taga, 2008. aastal -6% ja 2009. aastal -13%, on nii nõudlus- kui pakkumispoolsed tegurid. Endiselt langevate hindadega eluasemeturg ning kerkivad intressimäärad on soosinud elanike investeerimisotsuste edasilükkamist.Viimastel aastatel on jõudsalt investeeringute kasvu panustanud avalik sektor ning ka 2008. ja 2009
Rahvuslik koguprodukt-sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite(tööjõud, kapital) kasutamisest. SKP arvutamise meetodid: tootmismeetod: lisaväärtused põllumajanduses, tööstuses, teeninduses, valitsussektoris = SKP + kaudsed maksud subsiidiumid sissetuleku meetod: töötajate palk + ettevõtete kasumid + põhivara kulum = SKP + kaudsed maksud - subsiidium kulutuste meetod: eratarbimine + avaliku sektori tarbimine + koguinvesteeringud + kaupade ja teenuste eksport- kaupade ja teenuste import. Kõik kokku on SKP turuhindades. SKP turuhindades + netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades RKP turuhindades + jooksvad netoülekanded = kasutada olev kogurahvatulu. Kasutada olev kogurahvatulu amortisatsioon = kasutada olev netorahvatulu Puhas majanduslik heaolu- näitab inimese rahulolu ja hõlmab lisaks ühiskonnas loodud kogutoodangule
Politics – poliitika (Public) Policy – (haldus-, avalik) poliitika Polity – poliitiline kogukond Poliitika: kollektiivne otsustetegemise protsess (Heywood: tegevus, mille kaudu rahvas loob, säilitab ja muudab oma elu juhtivaid reegleid) HP: kui selle protsessi tulemus e. reeglite loomine, vastuvõtmine, rakendamine ja hindamine Poliitiline kogukond: poliitilise süsteemi institutsionaalne raamistik Eratarbimine Ühine tarbimine Välistatavus Puhtad erahüvised Maksustatavad kaubad võimalik Nt. toit, elamispind, autod Nt. kommunikatsioonid, elekter Välistatavus Ühiskasutatavad ressursid. Nt. vesi, õhk, Puhtad avalikud hüvised. Nt. ei ole põllumaa, veekogud, kalavarud. nn. tragedy of riigikaitse, avalikud pargid,
mõõdab kodumaiste majandussubjektide nõudlust nii kodumaiste kui välismaiste kaupade järele. Kogunõudluskõver väljendab vastassuunalist ehk negatiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Üldise hinnataseme ja nõudluse mahu (YD) negatiivne seos on tingitud 1 1. jõukusefektist kui üldine hinnatase tõuseb, siis majapidamiste finantsvahendite ostujõu vähenemise tõttu eratarbimine väheneb; 2 2. välissektori asendusefektist kui üldine hinnatase tõuseb, siis asendatakse kodumaised kaubad suhteliselt odavamaks muutunud importkaupadega; 3 3. intressimäära efektist kui üldine hinnatase tõuseb, siis intressimäär kasvab ning laenuvahendite arvel tehtavad kulutused kaupadele ja teenustele vähenevad. Kogunõudluse mõjurid: üldine hinnatase P, nominaalraha hulk ringluses M, majapidamiste
mõõdab kodumaiste majandussubjektide nõudlust nii kodumaiste kui välismaiste kaupade järele. Kogunõudluskõver väljendab vastassuunalist ehk negatiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Üldise hinnataseme ja nõudluse mahu (YD) negatiivne seos on tingitud 1 1. jõukusefektist kui üldine hinnatase tõuseb, siis majapidamiste finantsvahendite ostujõu vähenemise tõttu eratarbimine väheneb; 2 2. välissektori asendusefektist kui üldine hinnatase tõuseb, siis asendatakse kodumaised kaubad suhteliselt odavamaks muutunud importkaupadega; 3 3. intressimäära efektist kui üldine hinnatase tõuseb, siis intressimäär kasvab ning laenuvahendite arvel tehtavad kulutused kaupadele ja teenustele vähenevad. Kogunõudluse mõjurid: üldine hinnatase P, nominaalraha hulk ringluses M, majapidamiste
kogusumma rahalises väljenduses I. SKP arvestamine tulumeetodil Rahvatulu ühiskonna majandussubjektide (majapidamised, ettevõtted, valitsus) teenitud kogutulu Amortisatsioonikulu kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks RAHVATULU = SKT KAUDSED AMORTISAT- MAKSUD SIOON II. SKP arvutamine kulumeetodil Kulude liigid: Investeeringud, Puhaseksport(ekspordi-impordi vahe), Valitsuse kulutused ja Eratarbimine majapidamiste kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks III. SKP arvestamine toodangust lähtudes LISANDVÄÄRTUS=LÕPPTOODANG VAHETOODANG Lisandväärtus tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust Lõpptoodang ringlusest väljuv lõpptarbimisega toodang vahetoodang lõpptoodangu väärtuse sisse arvestatud tootmisprotsessi vaheetappides tekkinud
p.). Pakkumine on suhe Netoprodukt (puhasprodukt) on amortisatsiooni võrra vähendatud kauba hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad brutoprodukt. Netoprodukt mõõdab seda osa loodud väärtusest, mida antud ajaperioodil pakkuda (c.p.). Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on võimalik kasutada tarbimiseks ja netoinvesteeringuteks näitab, kui palju muutub protsentuaalselt kauba nõutav kogus, kui kauba Eratarbimine tähendab resident-kodumajandite kulutusi uutele hind muutub ühe protsendi võrra. Turg üldmõistena tähistab kaupadele ja teenustele miinus pruugitud kaupade, jäätmete ja utiili institutsiooni, mille kaudu suhtlevad omavahel ning kus vahetavad netomüük nende poolt teistele sektoritele ning residentide neto-otseostud vastastikku kaupu-teenuseid ostjad (st tarbijad ehk nõudjad) ja müüjad teistes riikides. Kapitali kogumahutus bruto-kapitalimahutused
Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. 3. Mis on SKP? Kuidas see kujuneb? Sisemajanduse koguprodukt on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste koguväärtus. 4. Millest koosneb SKP? Sisemajanduse kogutoodang = eratarbimine + investeeringud + avaliku sektori (valitsuse) tarbimine + eksport - import 5. Millega ja kuidas mõõdetakse inflatsiooni? · Tarbijahinnaindeks mõõdab kaupade ostukorvi hinda jooksval perioodil mingi baasperioodiga võrreldes. · Jooksva kuu inflatsioon hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes eelmise kuuga. · SKP deflaator - näitab, mitu protsenti on üldine hinnatase (mis kajastab kõigi SKP-s arvestatavate
kasutatud autooasade hinda. Nii võib autotehas osta teiselt tehaselt turvavööd, mis sisalduvad nüüd ka auto hinnas. Seega kajastub turvavööde tootmine vahetarbimisena juba auto hinnas. Selleks, et vältida topeltarvestust SKP arvutamisel, kasutatakse enamasti lisandväärtuse põhist arvestust. Lisandväärtus on igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv (1). SKP koosneb: · Eratarbimine Suurim osa SKP-st kulutatakse tarbekaupadele. Enamasti püüab riik ülemäärast tarbimist piirata, kuna tarbekaupadel ei ole majanduse arengu seisukohast püsiväärtust, vaid nad rahuldavad meie igapäevaseid vajadusi. · Investeeringud Investeeringutena käsitletakse kulutusi tehastele, tootmisliinidele, seadmetele ja muule sarnasele. Investeeringukulutusi tehakse enamasti tootmise arendamiseks.
lõpptoodete ja –teenuste väärtust. SKP puudused Ei arvesta vaba aega Ei arvesta varimajandust Ei arvesta keskkonna saastamist Reaalne ja nominaalne SKP SKP, mis mõõdab üksnes tootmiskoguse muutust, nimetatakse reaalseks SKP-ks. võetakse mingi aasta baasaastaks ja arvutatakse järgmiste aastate SKP baasaasta hindades. Teisisõnu arvutatakse SKP püsivhindades. SKP= C I G ( X-M) C=eratarbimine/eraettevõtted (Selleks ,et saada tõusu peab rahalised vahendid tõusma) I=kodumaised koduinvesteergud (Kui ei ole rahval raha,ei saa ka investeerida) G=valitsuse kulud (34%) X= eksport M= import (masinad, seadmed) 3) Regionaalökonoomika mõiste Regionaalökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib mingi piirkonna majanduse olukorda ja otsib sealse majanduse edendamise ja sotsiaalsete probleemide lahendamise võimalusi
aktsiakapitalilt teenitud tulu vähenemine. Tarbijahindade aastane kasv aeglustus märtsis 2%ni. Veebruariga võrreldes odavnesid tarbijahinnad 0,5%. Samuti on euroala inflatsioon kiiresti alanenud, ulatudes aastases võrdluses 0,6%ni (eelhinnang). Konkurentsis püsimiseks on hakanud kaupmehed hindu alandama. Lisaks soodustab hinnatõusu pidurdumist toormehindade langus maailmaturul, millest tulenevalt on tarbijahinnad kuulises võrdluses langenud juba viis kuud järjest. Eratarbimine vähenes 2008. aastal 4 protsenti, kuigi eratarbimiskulutused kasvasid 6%. Langustempo kiirenes viimases kvartalis järsult ning süveneb selle aasta esimeses pooles ilmselt veelgi. Aasta teises pooles pidurdab eratarbimise vähenemist tarbijahindade oodatav pööre langusele. Finantssektoris eraisikutele ja ettevõtetele antud laenude jääk on 2008. aasta lõpust alates hakanud vähenema ning see trend jätkub ilmselt 2009. aastal. Eraisikute hoiuste kogumahus pole kaheksa
Segamajanduse vundamendiks on siiski eraomandusel rajanev vaba ettevõtluse süsteem. Põhiprobleemiks on valitsuse ja erasektori tegevuse piiritlemine. Eesti on valinud segamajanduse arengumudeli. 4. SKP (SKT), RKP (RKT); RT (jagunemised, seletused). SKP- sisemajandus koguprodukt (T-toodang)- maksumus oma riigi siseselt. annab infot ka toodetud kaupade ja teenuste kohta riigis. nominaalne SKP jooksvates hindades. Reaalne SKP püsihindades. SKPkoosneb: eratarbimine, ivesteeringud, vaöitsuse lõpptarbimine, puhaseksport. ei kajasta varimajandust, ei kajasta vabaaega kui indiviidide heaolu tegurit, haridus jm näitajad jäetakse välja. RKP- rahvamajanduse koguprodukt (T-toodang)- kauba maksumus, tootmine ei pea olema toimunud riigi siseselt. enam ei ole määravaks tootmise koht vaid rahvus. RT- rahvatulu. kogu rahvatulu kokku. 5. Maksustamise põhimõtted ja maksumäärad.
a. valik hüvis ehk üldkasutatav hüvis (ka ühiskondlik kaup, avalik kaup, ühiskaup, sotsiaalkaup, ebasoovitatav: avalik hüve[1]) (inglise public good) on hüvis, mille tarbimine on konkurentsitu ja välistamatu. Avalikule kaubale vastandub erakaup. 5. SKP ja RKP, nende olemus ja mida nad sisaldavad a. SKP – Sisemajanduse koguprodukt. Aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus. i. Kulumeetodil arvutamine: SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport) b. RKP – Rahvamajanduse kogutoodang. Loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. (Makroökonoomika tähtsaim näitaja) i. Kuluvoomeetod: palk + intressid ja renditulud + korporatsiooniväliste ettevõtete tulud + korporatsioonide kasumid + kaudsed maksud + amortisatsioon. ii
turuhindades. SKP arvutamise meetodid: *Nominaalne SKP(inflatsiooniga korrigeerimata)- arvutatakse, kasutades antud jooksva aasta hüviste ja teenuste turuhindasid *Reaalne SKP- korrigeeritakse hinnaindeksiga, sõltub arvutuse aluseks võetud baasaastast SKP ja ka RKP arvutamiseks kasutatakse paralleelselt kolme meetodit : *tootmise meetod e lisandväärtuse meetod- Arvepidamine mille aluseks kogutoodangust vahetarbimise mahaarvamine *tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport=ekpordi-impordi vahe) *Sissetulekute meetod e saadud tulu meetod SKP = sissetulekud (sh palk, rent, intress, kasum)+ amortisatsioon (ehk kulutused põhivahendite remondiks) + kaudsed maksud (toote hinna sees) Majadustsükliks nimetatakse tõusu- ja langusperioode majanduses, need avalduvad rahvamajanduse kogutoodangu, kogutulu, tööhõive ja töötuse,
5) SKP – sisemajanduse koguprodukt, toodete mahtu terrotooriumil. RKP – rahvamajanduse koguprodukt, rahvuse poolt toodetud teenused ja hüvised kokku 6) Kulude ja tulude ringkäik – hüviste turg, ressursside turg (majanduslik ringkäik) vt joonis vihikus. Kulutused- majapidamised ostavad turult midagi(kulutus), ettevõte palkab tööjõudu ( kodumajapidamise jaoks tulu). 7) Tegurid ehk ressursid, toodete turg ehk majapidamised saavalt sealt osta.. 8) SKP = C(eratarbimine) + I(investeeringud) + G(avalik sektor) + Nx(netoeksport) 9) Vaata 10 peatükk 10) Vaata 10 peatükk 11) Vaata 10 peatükk 12) SKP tasakaal tuleb, sissetulekud ja tarbimise on tasakaalust. 13) Ettevõtete puhul on tulu siis kui nad suudavad midagi maha müüa. (Kogutulu = Hind*Kogus[ettevõte]), avaliku sektori kulutsed on kaupade ja teenuste ostud. 14) Netoekspordi leidmine, Nx = eksport- import, positiivne siis on hea aga kui negatiivne
enam ühegi teise toote tootmiseks. Vahetarbimine kaubad ja teenused, mida kasutatakse teise kauba või toote tootmisel. Lisandväärtus igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine( kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv). Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades. Reaalne SKP ehk SKP püsivhindades aga muutumatutes baasperioodi hindades. SKP jaguneb: 1. eratarbimine igapäevased ostud. 56% SKPst 2. investeeringud kulutused tehastele, tootmisliinidele ja seadmetele. 28% SKPst 3. valitsuse lõpptarbimine kulutused haridusele, kaitsekulutused, teedeehitus jne. 20% SKPst 4. puhaseksport lahutatakse ekspordist import. Inflatsioon Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme kasv piisavalt pikal perioodil. Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus.
4 III Velgi Jaansalu AS Eesti Krediidipank, teller- laenuhaldur Nii nagu mõjutas tervet maailma majanduslangus, on see mõjutanud ka Eestit ja ka teenindust Eestis. Majanduslangus on seotud tööjõuga, töökohtadega ning inimeste sotsiaalse turvatundega. Majanduslangust saab arvutada, kui arvutada välja konkreetse riigi SKP (sisemajanduse kogu toodang). SKP = C + I + G + NX , kus: C eratarbimine, I koguinvesteeringud, G valitsuse kulud, NX netoesport. Kui teeninduses töötavatel inimestel jääb palk järjest väiksemaks või töötajaid koondatakse, siis mõjutab see otseselt ka teeninduskultuuri. Tööhõive määr, mis oli ligi 70 protsenti 2008 aasta keskel, langes alla 59 protsendi 2010 aasta alguseks, kajastades eriti tugevaid muutusi ehitussektoris ja tootmises ning lisaks ka kaubanduses ja transpordis. (Markoo; Tammaru, 2011: 9). Joonis 1
väljumise käigus. SKT - Majanduskasvu näitab sisemajanduse kogutoodangu muutus eelmise perioodiga (näiteks eelmise aastaga) võrreldes. Sisemajanduse kogutoodang (SKT) näitab arvestusperioodi (enamasti kvartal või aasta) jooksul riigis toodetud lõppkaupade ja -teenuste väärtust. Tähtis sõna selles seletuses on "lõpp" - arvesse lähevad ainult kaubad ja teenused, mis on mõeldud lõpptarbimiseks, s.t nad ei ole pooltooted, mis on mõeldud järgmise kauba kokkupanemiseks. + eratarbimine + investeeringud + avaliku sektori (valitsuse) tarbimine + eksport - import ------------------------------------------ = sisemajanduse kogutoodang Spread (spread) - Ostu- ja müügihinna vahe. Stop order - Order, mis muutub kehtivaks, kui aktsiahind läheb läbi kindlaks määratud stop-hinna. Seega ostusoovi puhul, kui hind langeb allapoole mingist kindlaks määratud hinnast ning müügisoovi puhul, kui turuhind tõuseb üle stophinna
Norra SKT ühe elaniku kohta on kõrge ning jõukus jaotub rahva seas suhteliselt ühtlaselt. Kõigis ühiskonnasfäärides valitseb sooline võrdõiguslikkus. Et loodud heaoluriiki alal hoida, on Norras kasutusel üldine avalik tervishoiusüsteem, mida rahastatakse maksudest ja riiklikust kindlustusskeemist. Süsteem on mõeldud kõigi kodanike ja elanike jaoks ning pakub hulgaliselt sotsiaalseid hüvesid. Nii avalik kui eratarbimine on 20. sajandi algusest saati tugevalt kasvanud. Viimaste kümnendite jõukus on saavutatud eelkõige Põhjamerest leitud nafta ja maagaasi ammutamisega. Üha tugevneva moderniseerumise ja linnastumise surve all on kunagine stabiilne ja traditsiooniline asustusmuster asendunud suurema mobiilsuse trendiga inimesed kolivad ja vahetavad töökohti tihedamini. Viimastel aastatel on tööealise elanikkonna suurus 2,02,1 miljoni juures stabiliseerunud. Naiste
Jõudsalt suurenenud sisetarbimine on võimaldanud Eesti majandusel kasvada, ehkki ülejäänud euroala majandus ja välisnõudlus on püsinud madalseisus. Vähenenud tööpuudus ning materiaalse olukorra paranemine on tõstnud majapidamiste kindlustunnet ning ergutanud eratarbimist. Ettevõtted on samal ajal tootmisvõimsuse suurendamiseks soetanud aktiivselt põhivara, kuna juba olemasolevate ressursside rakendatus on hoogsalt kasvanud. 2012. aasta majanduskasvu panustasidki enim eratarbimine ning kapitalimahutus põhivarasse. Siin mängisid kohati rolli ka ajutised tegurid, nende hulgas valitsemissektori rahastatud projektid, millest osa finantseeriti heitmekvootide müügitulust. Peale selle ületas eratarbimise kasv 2012. aasta teises pooles, mil kindlustunne tugevnes, sissetulekute kasvu ning majapidamised hakkasid vähem säästma. KASUTATUD KIRJANDUS [1] Kaie Kerem ja Mare Randveer. Mikro- ja makroökonoomika põhikursus. Tallinn, 2007. [2] Loov Eesti, URL http://www
f) näitab lineaarsesäästmisfunktsiooni säästmisfunktsioonitõusu. tõusu. 6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. Kasutades joonisel toodud tarbimisfunktsiooni graafikut ja 450 joont (Qd=C+S), vastake alljärgnevatele küsimustele, võttes aluseks vastusevariandina a) b) c) jne. toodud punktid või lõigud või arvutuseeskirjad. E t bi i C Eratarbimine Qd=C+S Säästmine S e C a)) 0G 0G d b) 0G c c)) df/cf b f d) ab G a e) 0Qd1 f) ed g) dQd2 450
Sisemajanduse puhasprodukt SNP: SNP = SKP - amortisatsioon. On siis see, kui võetakse maha kulu, on puhastoodang. SKP-d hinnatakse jooksev- või püsihindades (mingisuguse konkreetse aasta hinnatasemele viidud hind). 3. Sisemajanduse koguprodukti arvutamine 3.1 Kulutuste ehk tarbimise meetod Lähtutakse majanduses osalejate kogunõudlusest (kes nõuavad uut toodangut): * Tarbimiskulutused C majapidamised, kes ostavad toitu, riideid jne. Eratarbimine * Inventeeringud I ettevõtete ostud (masinad, seadmed, materjalid jne). * Avaliku sektori kulutused G avaliku sektori ostud, kaubad, teenused, palgad jne * Netoeksport = eksport X import M (eestis on see negatiivne raha läheb riigist välja). SKP=C+I+G+(X-M) 3.2 Sissetulekute ehk tulu meetod Ehk siis ei saa osta omale asju, kui ei ole tulu. Tulu saamisel on erinevad komponendid. Liidetakse kokku kõik ühiskonnas võimalikud tulud. * Palgad * Rendid * Intressid * Kasumid
planeeritust. Veebruaris tasuti juriidilise isiku tulumaksu 55,5 miljonit krooni, mis on oodatust mõnevõrra vähem. Majanduskeskkonna kiire jahtumine on mõjutanud ettevõtete finantskäitumist ning sellest tulenevalt ka juriidilise isiku tulumaksu laekumisi. Käibemaksu tasuti aasta kahe esimese kuuga 2,7 miljardit krooni, mis on 14,3 protsenti eelarves kavandatust. Veebruaris tasuti käibemaksu 1,3 miljardit krooni, mis vastab oodatud tasemele. Eratarbimine on jätkuvalt vähenemas ning tarbijate madal kindlustunne omab märkimisväärset mõju ka käibemaksulaekumistele. Käibemaksu tasumisi on tegevusalade lõikes enim vähendanud uute mootorsõidukite müük, hulgikaubandus ja ehitus. Võrreldes möödunud aasta veebruariga on aktsiisilaekumised märkimisväärselt kasvanud. Samas tuleneb see 2008. aasta alguses toimunud aktsiisimäärade tõusule eelnenud varude soetamisest ning sellega kaasnenud tavatust võrdlusbaasist.
o Ettevõtete ühinemise kontroll o Monopolistlike majandussektorite liberaliseerimine o Riigiabi üle teostatav järevalve 15. Stabilisatsioonipoliitika erinevad kontseptsioonid o Keynes´i kontseptsioon. Põhihüpoteesiks majanduskõikumiste seletamisel on erasektori ebastabiilsus. Erasektori investeerimiskäitumise muutumine, erainvesteerija käitumise tsükliline iseloom. Eratarbimine põhjustab erasektori ebastabiilsust. Lühiajaline tsüklitevastane rahapoliitika tunnistamine. o Monetarism. Kriitika keinsinismi kohta: monetaarfaktorid jäeti maj tsüklite analüüsis kõrvale, monetaar- ja fiskaalprotsessides ei arvestatud suhtelist hinnamuutust, inflatsiooniootusi ei arvestatud, domineeris makromuutujate lühiajaline analüüs. Monetaristid eeldavad turumajanduse puhul erasektori olemuslikku stabiilsust. 16
- rahvastiku muutused - kahjulikud kaubad ja teenused - turuvälised tooted - mõõtmisvead Elatustase Reaalne SKT jagatud riigi rahvastiku koguarvuga ehk kui palju rahvuslikku rikkus jagub iga elaniku kohta. 1996.a. oli Eesti SKT ühe inimese kohta $4431 ehk 66435 kr. Tarbimine: eratarbimine 60,7% SKT-st = $1821,2 ehk 27315 kr. ühe inimese kohta, valitsuse tarbimiskulutused 24,1% = 722 ehk 10830 kr. ühe inimese kohta. Inflatsioon Inflatsioon on hindade tõusu periood, mille ajal raha ostujõud langeb. Tööviljakus ehk Tööviljakus ehk tootlikkus on töö hulk, mida töötajad tootlikkus on teatud ajaühiku jooksul võimelised tegema.
kilo,siis on SKP väärtuseks SKP = 5 x 1 + 1 x 2 = 7 eurot SKP arvesse läheb ainult jooksval aastal toodetud kaupade ja teenuste väärtus! SKP mõõtmise kolm meetodit: SKP sissetulekute meetodil SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod SKP sissetulekute meetod SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod Töötajate palgad ja Lisandväärtused: Eratarbimine sotsiaalkindlustusmaksed + avaliku sektori tarbimine + amortisatsioon Põllumajanduses + investeeringud + kaudsed maksud Tööstuses + eksport -Dotatsioonid Teeninduses -import Valitsussektoris + netomaksud toodetele (kõige rohkem kasutab
annaabi.ee 
