kontrollile vähendab kogunõudlust, nihutades kogunõudluse kõverat alla vasakule seisneb valitsuse tulusiirete suurendamises ning maksumäärade alandamises Question 5 Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis Complete Select one or more: Mark 1 out of 1 teostab valitsus kitsendavat eelarvepoliitikat teostab valitsus ekspansiivset eelarvepoliitikat ei saa täpselt öelda, kumma variandiga on tegemist Question 6 Tulumaksu alandamine nihutab Complete Select one or more: Mark 1 out of 1 kogunõudluse AD kõverat alla vasakule kogunõudluse AD kõverat alla paremale kogunõudluse AD kõverat üles paremale
Laiendava ehk ekspansiivse eelarvepoliitika tulemuseks on kogunõudluse AD ja majandusliku aktiivsuse kasv, mille saavutamiseks kasutatakse avaliku sektori kulutuste suurendamist, maksumäärade alandamist ning tulusiirete suurendamist. Õige vastus on 'väär'. Küsimus 5 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis Vali üks või enam: teostab valitsus kitsendavat eelarvepoliitikat ei saa täpselt öelda, kumma variandiga on tegemist teostab valitsus ekspansiivset eelarvepoliitikat Tagasiside Range või ekspansiivne eelarvepoliitika ei ole otseselt seotud riigieelarve üle- või puudujäägiga. Õige vastus on: ei saa täpselt öelda, kumma variandiga on tegemist. Küsimus 6 Osaliselt õige Hinne 0,7 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Laiendava (ekspansiivse) eelarvepoliitika rakendamisel valitsus Vali üks või enam:
Vali üks või enam: vähendab makse püüab nihutada kogunõudluse kõverat paremale suurendab valitsuse ostude mahtu Range eelarvepoliitika Vali üks või enam: seisneb valitsuse kulude suurendamises, mis on allutatud parlamendi kontrollile vähendab kogunõudlust, nihutades kogunõudluse kõverat alla vasakule seisneb valitsuse tulusiirete suurendamises ning maksumäärade alandamises Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis Vali üks või enam: teostab valitsus kitsendavat eelarvepoliitikat ei saa täpselt öelda, kumma variandiga on tegemist
teisisõnu sisemajanduse koguprodukt. – Tõene RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et RKT lähtub nö territoriaalsest printsiibist. – Vale Piirmaksumäära ning maksutulu vahelist seost väljendab Laffer'i kõver. – Tõene Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt. – Tõene Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis teostab valitsus ekspansiivset eelarvepoliitikat. – Vale Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. – Vale Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks valitsusele laenu andmine. – Vale Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: tulumaks, kütuseaktsiis ja elektriaktsiis. – Vale Tulumaksumäära suurendamine suurendab ka kogunõudlust. – Vale
Küsimus 1 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Üks raha funktsioonidest on olla vahetusvahend, mida saab edukalt teiste kaupade vastu vahetada. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Eesti 2015. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 8,5 miljardit eurot. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 3 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Raha pakkumine väheneb, kui kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Raha pakkumine suureneb, kui pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiendava reservi määra. Vali üks...
pankadest nüüd pankrotistub, muutuvad selle aktivad väärtusetuks, mis võib omakorda kaasa tuua ka teiste pankade pankrotistumise laine. Süsteemse kriisi ohu vältimiseks on pankadel ranged tegutsemiseeskirjad ja usaldusnormatiivid, mille rakendamist ja elluviimist kontrollib pankade järelevalve süsteem, mis võib olla keskpangaga seotud, kuid võib tegutseda ka eraldi organisatsioonina. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika Rahanduspoliitikat ehk täitevvõimu (valitsuse) eelarvepoliitikat ei tohi segi ajada rahapoliitika ehk monetaarpoliitikaga, mis juhib rahapakkumist ja valuuta stabiilsust, pidades tihti silmas tarbijahindade inflatsiooni. Euroala rahapoliitikat kujundab täitevvõimust ehk Euroopa Komisjonist ja liikmesriikide valitsustest sõltumatu Euroopa Keskpank, samas kui riikide rahanduspoliitika allub liikmesriikide valitsuste ja parlamentide poliitilisele juhtimisele. 13
ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid „Vabariigi Valitsuse seaduse” § 65 lõikega 1 sätestatud valdkondades. Rahandusministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet. Rahandusministeerium on valitsuse asjatundjaks maksu-, finants-, eelarve- ja halduspoliitika elluviimisel ja majanduse eesmärgistamisel. Rahandusministeeriumi missioon on hoida tugevat eelarvepoliitikat ja stabiilset, lihtsat maksusüsteemi, et toetada maksimaalselt makromajanduslikku stabiilsust, majanduse kasvupotentsiaali ja tööhõivet, taastada finantskeskkonna konkurentsivõime ja usaldusväärsus. Samuti tagada tõhus koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide, eriti Euroopa Liiduga, sest seal tehtud otsustel on majanduskeskkonnale järjest suurem mõju. Väljakutse on ka vananeva elanikkonnaga ravi- ja pensionikindlustussüsteemi jätkusuutlik rahastamine
Ameerika Ühendriigid 1945-2008 hiilgus ja viletsus 63 aasta jooksul on USA-t valitsenud järgemööda 11 erinevat presidenti. Nendeks on : Truman ( 19451953 ), Eisenhower (1953-1961), J.F.Kennedy (1961-1963), L.B.Johnson (1963-1969), Nixon (1969-1974), Ford (1974-1977), Carter (1977-1981), Reagan (1981- 1989), Bush seenior ( 1989-1993), Clinton (1993-2000), Bush juunior (2000-2008). 2008. aasta lõpuhakul võitis USA järjekordsed presidendivalimised Barack Hussein Obama, kes on tänaseks päevaks ka juba ametisse vannutatud kui Ühendriikide esimene mustanahaline president läbi aegade. Tema valitsemisajast oodatakse USA-s palju uusi ning positiivseid muutusi. Järgnevalt käsitlen tähtsamaid hiilge ja viletsusesündmusi läbi 20. sajandi teise poole jooksul valitsenud presidentide valitsemisaegade. 1945. aastal tuli demobiliseerida 12 miljoniline armee ja viia tööstus kooskõlla rahuaja vajadustega. Majanduskriisi ei tekkin...
katastroofe. Teiseks näiteks võib tuua majandusanalüütikutelt tulev info ja kui veel spetsiifilisemaks minna, siis isegi regulatsioonid ja suunamine meid mõjutavate suurühenduste poolt (Euroopa Liit). Kuna Euroopa Liidul on suuremad kasutatavad Kristen Tamm BEB-2 ressursid, siis seal tehtavad analüüsid annavad meile juhiseid, kuidas hoiduda majanduskrahhidest, kontrollida rahandussüsteemi ja muud eelarvepoliitikat. Jõudes Euroopa Liidu juurde, jõuame ühtlasi ka globaliseerumise halbade võimalike tulemiteni. Ei saa head ilma halvata, nagu ütleb vanasõna. Saades Euroopa Liidust teavet, peame olema ka ise avatud ja see tähendab välismaailma sekkumist Eesti asjadesse ja nende kujundamist nende taktikepi järgi. Euroopa Liidul on väga täpselt paika pandud reeglistik liiduriikidele. Üks palju päevakaja saanud uudis on
(võlakirja omanik) teatud summa. Laenu tagasimaksmisele on laenuvõtja nõustunud maksma kindlate ajavahemike tagant perioodilisi intressimakseid ja lunastamistähtajal lisaks intressimaksele ka võlakirja nimiväärtuse. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika Rahapoliitika – vahendite ja meetodite kogum raha- ja kapitaliturgude tasakaalustamiseks ning selle abil majanduskeskkonna stabiliseerimine Rahanduspoliitika – tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest ja valitevate poliitikute taotlusest. Rahanduspoliiikat ei tohi segi ajada rahapoliitikaga (e monetaar-), mis juhib raha pakkumist ja valuuta stabiilsust, pidades tihti silmas tarbijahindade inflatsiooni. Euroala rahapoliitikat kujundab Euroopa komisjonist ja liikmesriikide valitsustest sõltumatu Euroopa keskpank, samas kui riikide
Fiskaalpoliitika ehk valitsuse eelarvepoliitika või rahanduspoliitika, on valitsuse otsused maksustamise ja eelarvesse laekunud rahade kulutamise kohta. Eelarvepoliitika lähtub riigi ülesannetest ja makromajanduslikest vajadustest ehk makromajanduse tasakaalust. Fiskaalpoliitika eesmärgiks on eelarve tulude ja kulude tasakaalus hoidmine, stabiilse majanduskeskkonna loomine, tööpuuduse vähendamine ning majanduse arengu toetamine. Peamisteks vahenditeks millega eelarvepoliitikat läbi viiakse on eelarvesse laekunud rahade kulutamise viis ja maksud. Väiksemate maksudega saab luua soodsaid tingimusi ettevõtluse arenguks, mille kaudu saab suurendada tööhõivet ja elanikkonna rikkust. Kuid maksude suurendamisel on sellele just vastupidine mõju. Kui maksud on liiga kõrged, siis see hakkab pärssima ettevõtluse arengut ning mis omakorda võib vähendada tööhõivet. Liiga kõrgete
põhjustanud eelarve puudujäägi. Probleeme võib tekitada sotsiaalmaksu liigne positiivne laekumise kava järgmiseks aastaks olukorras, kus tööpuuduse kasvutrend pole näidanud peatumise märke. Selleks, et euro unistus aastaks 2011 säiliks, on äärmiselt tähtis, et hoitaks riigieelarve puudujääk Maastrichti eelarvekriteeriumi piires. See on praegu ilmselt ka kõige raskem ülesanne. Tuleb rakendada tugevat eelarvepoliitikat ja kuigi valitsus on juba see aasta läbi viinud olulised eelarvekärped, siis sellest veel ei piisa. Oluline on astuda veel täiendavaid samme puudujäägi vähendamiseks. Tugev eelarvepoliitika aitab hoida ka usaldust Eesti majanduse suhtes. Oluline on, et Vabariigi Valitsus julgeb vastu võtta vajalikke otsuseid, kuna nende edasilükkamine tähendaks tagasilööki europlaanides ja põhjustaks ühiskonnas suuremat segadust ja pingeid.
kvaliteedikontrollis) ning majanduse metodoloogiasse. Friedmani teadustöö, mida iseloomustab tugev keskendumine empiirikale, muutis tihti põhjalikult kaasaegset ettekujutust majandusest ja oli aluseks majanduspoliitikat valitsenud keinsismi langusele 1980-ndatel.Sai 1976 aastal Nobeli majandusauhinna. Ta oli Newsweeki kolumnist ning on olnud ka USA presidendi nõuandja. 24. Mis on fiskaalpoliitika? Fiskaalpoliitika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest. Fiskaalpoliitika jaguneb: Maksupoliitika; Kulutuste poliitika; Tasakaalupoliitika; Laenupoliitika. 25. Kuidas finantseeritakse avaliku sektori kulutusi? Defitsiidiga investeerimine, erasektori maksustamine. 26. Mis on raha? Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega,
langus, millega kaasneb raha ostujõu tõus. · Inflatsioon majandustegevuse periood, mida iseloomustab hindade üldine tõus ja rahavääruse langus. · Monetaarpoliitika rahapoliitika - Monetaarpoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära kontrollitavust. Nt: Riigi keskpanga tegevus. · Fiskaalpoliitika - tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest ja valitsevate poliitikute taotlustest.
Valitsemine Majandus Struktuur Ürgühiskond - Hankiv Elati kogukondad es Vana-aja Väheste võim e Naturaalmajandus/agraarüh Rikas tsivilisatsioon aristokraatia iskond ülemkiht Feodaaltsivilisatsi Absolutism Naturaalmajandus/agraarüh Seisused oon iskond Uusaeg Konstitutsioonili Tööstusühiskond Klassid ne monarhia XX saj. demokraatia Teenindusühiskond kihiühiskond Nüüdisühiskonna tunnused: Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine ühiskonna v...
lõpptoodangut. Kogupakkumise maht kujuneb eraettevõtete ja avaliku sektori ettevõtete tootmismahu summana. Tootmismahu alla mõeldakse seejuures, nagu makroökonoomikas tavaks, lõpptoodangumahtu ehk toodetud sisemajanduse koguprodukti. 17. Mis on fiskaalpoliitika ja monetaarpoliitika? Milline on Eesti fiskaalpoliitika? a. Fiskaalpoliitika - rahanduspoliitika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest. b. Monetaarpoliitika – rahapoliitika all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. 18. Millised on fiskaalpoliitika põhimõjud? a. 19. Eelarve puudujäägi ja riigivõla olemus a. Eelarve puudujääk – kulud ületavad tulusid b
Küsimus 29 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Avalikul sektori põhilised rollid on: koostada riigieelarvet, ehitada teid, maksta sotsiaaltoetusi ning taastada kinnisvaraarendus. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 30 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis teostab valitsus kitsendavat eelarvepoliitikat. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 31 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Varjatud majandus on üks osa varimajandusest. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 32 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
KÜSIMUSED ja ÜLESANDED TEEMAL ,,FISKAALPOLIITIKA JA STABIILSUSPAKT" ÕIGE VALE. TEE VALE ÕIGEKS NB! Õige-vale küsimuste korral võib vajalikuks osutuda täpsustav kommentaar küsimuses esitatud situatsiooni piiritlemise kohta! 1. Euro kasutusele võtmine tähendab seda, et eurotsooni liikmesriigid kaotasid võimaluse kontrollida rahapoliitikat rahvuslikul tasandil a) Õige b) Vale 2. Eurotsooni liikmesriikide fiskaalpoliitikat teostatakse Euroopa Liidu poolt a) Õige b) Vale 3. Automaatsed stabilisaatorid aitavad siluda majandustsükli mõju majandusele a) Õige b) Vale 4. Ootused võivad olla isetäituvad, mis tähendab seda, et kui turud muretsevad kriisi pärast, siis kriis ka toimub. a) Õige b) Vale TÄIDA LÜNK! 5. Kui rääkida fiskaalpoliitika koordineerimisest eurotsoonis, siis tuleb silmas p...
lubadusi. 5. Ühetaolisus- eespool pikemalt 6. Õiglus- maksusüsteem peab rahvusliku rikkuse ümber jaotama võimalikult õiglaselt, et tagada parem sotsiaalne tasakaal. Riigi eelarve -valitsuse oluliseks majandust mõjutavaks hoovaks. Eelarve ehk fiskaalpoliitika, saab riik mõjutada majanduslikke protsesse, sest nii avaliku sektori kui riigi majanduse juhtimiseks vajab riik rahalisi vahendeid, millest suurem osa kogutakse maksusüsteei kaudu Riigikassa ülesanne on teostada ühtset eelarvepoliitikat, mis seisneb kogutud rahaliste vahendite koondamises riigikassasse, kust tehakse eelarves ettenähtud väljamaksed. Riigieelarve ülesanded võib jaotada järgmiselt: · põhiseaduslik ülesanne- riigikogu poolt heaks kiidetud eelarve annab valitsusele õiguse kasutada riigi raha ressursse eelarves ettenähtud eesmärgil · poliitiline ülesanne- eelarve on tähtsaim vahend valitsuse ja riigikogu poliitiliste ja majanduslike eesmärkide elluviimisel
Majanduse arvestus Viis olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor ehk ülejäänud maailm. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. Kogutoodang on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e. kaupade ja teenuste turuväärtust. Rahvuslik koguprodukt (RKP) sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite (tööjõud, kapital) kasutamisest. SKP turuhindades + Netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades Lisandväärtus on kogutoodangu väärtus, millest on lahutatud teistelt tootjatelt hangitud ja hüviste valmistamiseks kasutatud materjalide, po...
Majanduse arvestus Viis olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor ehk ülejäänud maailm. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. Kogutoodang on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e. kaupade ja teenuste turuväärtust. Rahvuslik koguprodukt (RKP) sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite (tööjõud, kapital) kasutamisest. SKP turuhindades + Netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades Lisandväärtus on kogutoodangu väärtus, millest on lahutatud teistelt tootjatelt hangitud ja hüviste valmistamiseks kasutatud materjalide, po...
Küsimus 55 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Sisemajanduse kogutoodangu all mõistetakse riigi tootmistegurite poolt aastas loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste koguväärtust. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 56 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis teostab valitsus ekspansiivset eelarvepoliitikat. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 57 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Range rahapoliitika rakendamise tagajärjeks on muuhulgas intressimäärade tõus. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 58 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
26. Rahapoliitika - eesmärgid, liigid ja täidesaatja Rahapoliitika eesmärk on majanduse ühtlane kasv, hindade stabiilsus, k6rge täähõive, maksebilansi tasakaal jms. Rahapoliitika liigid: leebe rahapoliitika - tulemuseks on raha pakkumise kasv ja karm rahapoliitika - püüab raha pakkumise kasvu piirata. Täidesaatjaks on keskpank. 27. Fiskaalpoliitika - eesmärgid, vahendid ja täidesaatja Fiskaaloliilika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest. Eesmärkideni j6udmiseks kasutab fiskaalpoliitika riigieelarvet ja makse. Täidesaatja on valitsus. 28. Rahapoliitika teostamiseks kasutatavad vahendid e rahapoliitika instrumendid Rahapoliitika eesmärkide saavutamiseks reguleerib keskpank raha pakkumist, mis avaldab mõju intressimääradele ja valuutakursile. viimased omakorda m6jutavad otseselt
Kuues printsiip – õiglus – maksusüsteem peab rahvusliku rikkuse ümber jaotama võimalikult õiglaselt, et tagada parem sotsiaalne tasakaal. Riigieelarve Riigieelarve on valitsuse oluliseks majandust mõjutavaks hoovaks. Eelarve ehk fiskaalpoliitika kaudu saab riik mõjutada majanduslikke protsesse, sest nii avaliku sektori, kui riigimajanduse juhtimiseks vajab riik rahalisi vahendeid, millest suurem osa kogutakse maksusüsteemi kaudu. Riigikassa ülesanne on teostada ühtset eelarvepoliitikat, mis seisneb kogutud rahaliste vahendite koondamises riigikassasse, kust tehakse eelarves ettenähtud väljamakseid. Riigieelarve ülesanded võib jaotada järgmiselt: 1. Põhiseaduslik ülesanne – st. et riigikogu poolt heakskiidetud eelarve, annab valitsusele õiguse kasutada riigi raharessursse eelarves ettenähtud eesmärgil. 2. Poliitiline ülesanne – eelarve on tähtsaim vahend valitsuse ja riigikogu poliitiliste ja majanduslike eesmärkide elluviimisel
4 Disinflatsioon ja deflatsioon: Vali üks: a. erinevad teineteisest nii palju, et nende sisulise erinevuse väljaselgitamise pole mingeid probleeme b. on näitajad, mis iseloomustavad erinevat liiki tööpuudust töötust c. on suhteliselt sarnased nähtused ning seetõttu “siin ja praegu” neid eristada on suhteliselt keeruline d. on nähtused, mida polegi võimalik kindlaks teha 5 Fiskaalpoliitika hõlmab: Vali üks: a. keskpanga maksupoliitikat b. valitsuse eelarvepoliitikat, riiklike maksumäärade ja kulutuste optimeerimist c. kommertspankade laenupoliitikat d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 6 Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: Vali üks: a. viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi tugevnemiseni b. domineerivad kaupade ja teenuste bartertehingud c. teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast d. on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks e
neid seetõttu, et nad hakkavad tööle ilma täiendava administratiivse sekkumiseta 36. Defitsiidiga finantseerimine – Defitsiidiga finantseerimine põhjustab riigivõla kasvu, kuna avalik sektor kulutab kaupadele ja teenustele rohkem, kui ta on makse kogunud. Riigivõlg võib olla sisemine või väline, olenevalt sellest, kas avalik sektor on laenanud raha kodumaistelt või välismaistelt rahaturgudelt. 37. Fiskaalpoliitika – Fiskaalpoliitika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest. 38. Kitsendav fiskaalpoliitika- on maksude või kulutuste muutmine eesmärgiga takistada inflatsiooni kiirenemist. 39. Ekspansiivne fiskaalpoliitika – on maksude või avaliku sektori kulutuste muutmine eesmärgiga stimuleerida majanduskasvu ja tööhõivet. 40. Riigivõlg – 41
Eesti range eelarvepoliitika üheks peamiseks tagatiseks on a. valuutakomitee süsteem, mis võimaldab keskpangal valitsusele soodsalt raha laenata b. *valuutakomitee süsteemiga seonduv kitsendus, mis keelab keskpangal valitsusele raha laenata c. maksumaksjad, keda loetakse maailma kõige vähem ümbrikupalku vastuvõtvateks töötajateks d. Eesti mets, mis on Eesti krooni tagatiseks Question 30 (1 point) Fiskaalpoliitika hõlmab a. keskpanga maksupoliitikat b. *valitsuse eelarvepoliitikat, riiklike maksumäärade ja kulutuste optimeerimist c. kommertspankade laenupoliitikat d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle Question 31 (1 point) Oletame, et bensiini nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 0,5. Kui suur peaks olema bensiini hinna tõus, et tarbija vähendaks tarbimist 1% võrra? a. * 0,5% b. 1,0% c. 2,0% d. 5,0% Question 32 (1 point) Firma tõstab oma kauba müügihinda 20%. Selle tulemusena väheneb kauba nõutav kogus 10% võrra
Vastus on tegelikult lihtne. Nimelt ei soovi britid kuuluda Euroopa Ühendriikidesse, mille poole soovib liitu tüürida praegune Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Ühendusse, millel lisaks ühisele vääringule oleks ka ühine rahanduspoliitika. Meiega sarnase dilemma ees saavad lähiaastail olema ilmselt paljud teised bloki liikmesriigid. Euroala arhitekti professor Otmar Issingu algse plaani järgi pidi valuutatsoon lisaks ühisele vääringule tähendama ühist eelarvepoliitikat. Nüüd on mehest endast saanud aga rahaliidu suurim kriitik. Täpselt aasta tagasi hoiatas saksa professor, et kaardimaja, mida nimetatakse Euroopa Keskpangaks, ähvardab vältimatu kollaps. Miks? Sest Euroopa Liidu suuremat ühtsust soovinud poliitikud, mõistes, et ei suuda ühist fiskaalpoliitikat läbi suruda, otsustasid alustada ühisest valuutast. Nad said aru, et eelarvepoliitika loovutamine Euroopa Keskpanga hoolde
Majanduses M j d domineerivad d i i d võimsad õi d ametiühingud tiühi d jja korporatsioonid. 4. Turujõud on liiga nõrgad, et iseseisvalt majandusest kosuda. 5. Valitsuse sekkumine hädavajalik, peaks kasutama: · demokraatlikku planeerimist · tulupoliitikat · eelarvepoliitikat l liitik t · monetaarpoliitikat 30 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Määramatus turumajanduses, Tekkis vastukaaluna A. Smithi info ebaühtlane jaotus "nähtamatu nähtamatu käe
Stabilisatsioonipoliitikaks nimetatakse poliitikameetmeid, millega püütakse vähendada majanduse liigset kõikumist (volatiilsust), kuna sellega kaasnevad suured heaolukaotused. Raha- ja eelarvepoliitika kuuluvad mõlemad stabilisatsioonipoliitika meetmete hulka. (1) Kas majanduse toimimisse tuleks üleüldse sekkuda (s.t. proovida majandustsükleid aktiivselt ,,juhtida")? (2) Kui JAH, siis kas tuleks rakendada rahapoliitikat või eelarvepoliitikat (või kombinatsiooni mõlemast)? Kui EI, siis kaua kestab majanduse loomulik kohanemine? (3) Kas raha- ja eelarvepoliitika rakendamisel kasutada reeglipõhist või situatsioonikohast (ehk suvakohast) lähenemist? 5) Eelarve- ja rahapoliitika suunad majandustsüklis (ekspansiivne, kitsendav, vastutsükliline, protsükliline) Kui ekspansiivset eelarve- ja/või rahapoliitikat rakendada majanduslanguse tingimustes, on tegemist
Deregulatsioon Maksumuudatused (Lafferi kõver!) Heaolu mõjutavad reformid (tervishoiuteenuste või tööturuteenuste reform) Paindliku tööturu tekitamine Vaeghõivatus Geograafiline ja ametitevaheline mobiilsus Haridus ja koolitus Infrastruktuur Ametiühingud 102. Mis on väljatõrjumisefekt ja millal see tekib? mõju, mis tekib peale valitsuse ekspansiivset eelarvepoliitikat (intressimäärad kasvavad) ning seeläbi erasektori investeeringute maht kahaneb. 103. Mida tähendab paindlik tööturg? Tööturu paindlikkus seisneb tööturu võimes kohaneda vastavalt majanduskeskkonna muutustega kaasnevate uute tingimustega 104. Mis on inferioorne hüvis? Too näide. ebanormaalne hüvis, hüvise nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes (nt mis pole seisusekohane. Nt odavamad vorstid, juustud. 105. Mis muutust on joonisel kirjeldatud?
tuleb eelarve positsiooni püsivama mõju hindamisel samuti välja jätta Strukuutrne eelarvepositsioon= nominaalne eelarvepositsioon-majandustsükli mõju- ühekordsed meetmed. (Tulude kulude vahe, kust on maha võetud majandustsükli võim) Eelarve positsioon peab olema paigas enne eelarve koostamist. Majanduspoliitika koordinatsioon EL-s Tuleneb EL aluslepetest Ühine raha eeldab sarnast eelarvepoliitikat: - Stabiilsus- ja Kasvupakt olemas ühisraha algusets; - Pole olnud piisav abinõu eelarvepoliitika ohjamisel, eriti pärast Saksa- Prantsuse vastuhakku 2003 a. Nüüd ka konkurentsivõime üha tähtsam Kriisi tõttu reeglistikus palju muudatusi.’ Aluslepetest: - EL toimimise lepingu artikkle 121. Liikmesriigid käsitlevad oma majanduspoliitikat kui hüvise huvi küsimust ning kooskõlastavad selle
Loengu eesmärk: Tutvustada valitsuse rolli turumajanduses ning selgitada valitsuse sekkumise põhjuseid Riigi osa majanduses Avalik sektor - valitsuse tegevus ja selle tagajärjed Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaülekannetega. Valitsus Valitsus saab enamuse tuludest maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Valitsus mõjutab majandust kontrollifunktsiooni kaudu, mida ta teostab rahapoliitikat ehk monetaarpoliitikat ja eelarvepoliitikat ehk fiskaalpoliitikat kasutades Valitsuse neli põhilist rolli majanduses: -ressursside ümberpaigutamine -ümberjaotav roll -regulatiivne roll -stabiliseeriv roll Valitsuse rollid majanduses – ressursside ehk tootmistegurite ümberpaigutamine - maksimaalse majandusliku heaolu saavutamiseks tagab valitsus turu tasakaalu, mis monopoli ja teiste turutõrgete tõttu ei pruugi toimida. – ümberjaotav roll - valitus taotleb õiglust ja mõjutab seda sissetulekute
3. Majandussüsteemi isekorrigeerumine on majanduslike languste puhul võimalik 4. Tööpuudus on põhiprobleemiks ühiskonnas. Postkeinsistlikud majandusteadlased: 1. Majandus on oma olemuselt ebastabiilne. 2. Majanduse tasakaalu ei saavutata isegi pikema aja vältel. 3. Majanduses domineerivad võimsad ametiühingud ja korporatsioonid. 4. Turujõud on liiga nõrgad, et iseseisvalt majandusest kosuda. 5. Valitsuse sekkumine hädavajalik, peaks kasutama: · demokraatlikku planeerimist · eelarvepoliitikat · monetaarpoliitikat ning tulupoliitikat Pikad (40-60 aastat) äritsüklid (innovatsioon), nn. Kondratjevi lained Lühikesed (15-20 aastat) äritsüklid (majanduslik aktiivsus), nn. Kuznetsi lained Phillipsi kõverast loodeti poliitikutele lihtsat vahendit töötuse ja inflatsiooni reguleerimiseks. 1958 aastal avaldas A.W. Phillips artikli, milles kirjutas sõltuvusest töötuse määra (U) ja inflatsioonimäära (p) vahel.
ja nad võivad oma riigi rahaasjad hooletusse jätta. Nende riikide kulud ületasid tulusid ja puuduolev raha laenati väljastpoolt riiki, suurendades sellega riigi võlga. Mingi aja jooksul usaldasid ka turuosalised ühisraha nii palju, et selline käitumine ei olnud nende jaoks probleem. Ent 2008. aasta üleilmse majanduskriisi ajal olukord muutus ja taas hakati tähelepanu pöörama üksikute euroala riikide käitumisele. Hooletut eelarvepoliitikat ajanud riigid sattusid hätta, sest raha laenamine väljastpoolt riiki muutus väga kalliks. Veelgi enam, nende riikide probleemid tekitasid pingeid kogu euroalas ning seadsid kahtluse alla rahaliidu usaldusväärsuse. Mõned turuosalised rääkisid isegi euroala võimalikust lagunemisest kriisi ajal. Kriis näitas, et ühisraha kasutavatele riikidele tuleb kehtestada ranged reeglid nii
» Komisjoni hinnangul vajavad erilist tähelepanu just eakad ja noored töötajad, kelle muutuvad majandusolud panevad kõige suurema löögi alla. Samas juhtis komisjon tähelepanu ka aastaid murelapseks olnud probleemile, rõhutades, et palgad peavad senisest tihedamalt olema seotud tööjõu tootlikkuse arenguga. Makromajandusliku stabiilsuse nimel vajab Eesti komisjoni hinnangul ka põhimõttekindlat eelarvepoliitikat, tõhusat konkurentsipoliitikat, ühtlasi peab Eesti tegema edusamme energiatõhususe vallas. Komisjon juhtis eraldi tähelepanu ka Euroopa Liidu struktuurifondide raha kasutamisele, rõhutades, et Eesti administratiivne suutlikkus eurorahade kasutamisel peaks olema senisest parem. Haigekassa maksis ravimihüvitist 7,6 miljonit krooni 29.01.2009 tarbija24.ee Haigekassa maksis 2008. aastal täiendavat ravimihüvitist 1936 isikule summas 7,6
PAIGUTUVAD EFEKTIIVSELT ADAM SMITH majanduslik roll EBAEFEK- MILTON FRIEDMAN J.M. KEYNES TIIVSELT Joonis 1.2. Kaks põhilist majandusteoreetilist koolkonda 11 Inglase John Maynard Keynes'i (18831946) põhiteos The general theory of employment, interest and money pärineb aastast 1936. Selles raamatus õpetas Keynes valitsusi kasutama raha ja eelarvepoliitikat et lihvida turu mitmeid puudusi. Teaduslikul tasandil sabki majanduspoliitikast rääkida alates Keynesist. 12 Ameerika Nobeli majanduspreemia laureaati aastast 1976, poliitilist kommentaatorit ja esseisti Milton Friedmani (s. 1912) peetakse Chicago majandusteaduse monetaarse koolkonna rajajaks ning majanduslikud liberalismi lipukandjaks. 1960'te lõpus ja 70'te alguses hakkas Friedman tugevalt oponeerima ortodokssetele keinsistidele.
omavahel kaupade tarbimisel? III LOENG I OSA. Riigi roll majanduses Avalik sektor valitsuse tegevus ja selle tagajärjed .Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaülekannetega. Valitsus saab enamuse tuludest maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Valitsus mõjutab majandust kontrollifunktsiooni kaudu, mida ta teostab rahapoliitikat ehk monetaarpoliitikatja eelarvepoliitikat ehk fiskaalpoliitikat kasutades. Valitsuse neli põhilist rolli majanduses: ressursside ümberpaigutamine-ressursside ehk tootmistegurite ümberpaigutamine- maksimaalse majandusliku heaolu saavutamiseks tagab valitsus turu tasakaalu, mis monopoli ja teiste turutõrgete tõttu ei pruugi toimida ümberjaotav roll-valitus taotleb õiglust ja mõjutab seda sissetulekute ümberjaotamise kaudu (maksud ja toetused)
Liikumine mööda AD kõverat toimub siis, kui muutub ainult hinnatase. Aga on ka veel palju teisi tegureid, mis võivad kulutuste taset riigis mõjutada. Need tegurid saab jagada kolme rühma: Ø ootused Ø eelarve- ja rahapoliitika Ø maailma majandus Ootused suuremast sissetulekust tulevikus suurendavad tarbimist ja ootused suuremast kasumist tulevikus suurendavad investeerimist. Eelarvepoliitikat kasutades saab valitsus suurendada kogunõudlust kui vähendatakse maksukoormust (tarbijate netosissetulekud suurenevad) või suurendatakse avaliku sektori kulutusi. Rahapoliitikat viib ellu keskpank ning rahapoliitikaga mõjutatakse rahakogust ja intressimäärasid riigis. Kui raha kogus näiteks suureneb, siis intressimäärad langevad ning suurenevad nii tarbimine kui investeerimine. On selge, et kui maailma
%määra tõusule, erainvesteerijate kulude ja mõnede % suhtes tundlike tarbimiskulude "väljatõrjumisele". Erainvesteeringute ja mõnede tarbimiskulude väljatõrjumist saab vältida kui riik eelarvedefitsiiti finantseerib uue raha väljalaskmisega (emissioon). st uue raha loomine eelarve defitsiidi finantseerimiseks stimuleerib majandust rohkem kui elanikkonnalt laenamine (riigi obligatsioonide müük). Liigsest kogunõudmisest tingitud inflatsiooni korral on tarvis eelarvepoliitikat, mis aitaks suurendada eelarve tulude ülejääki ja kuidas valitsus ülejääki kasutab, kas kogunenud riigivõla kustutamiseks s.o. oma võlakohustuste (obligatsioonide) väljaostmiseks elanikkonnalt maksudest laekunud raha tagasisuunamine rahaturule, mis toob kaasa %määra languse ja stimuleerib investeerimist ning tarbimist. Eelarve ülejääki võib valitsus kasutada inflatsioonivastaste tegurite mõju suurendamiseks, kõrvaldades
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
