Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #1 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #2 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #3 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #4 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #5 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #6 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #7 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #8 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #9 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #10 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #11 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #12 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #13 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #14 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #15 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #16 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #17 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #18 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #19 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #20 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #21 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #22 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #23 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #24 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #25 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #26 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #27 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #28 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #29 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #30 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #31 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #32 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #33 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #34 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #35 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #36 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #37 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #38 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #39 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #40 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #41
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 41 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 99 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hhelinar Õppematerjali autor
Majanduse alused konspekt. Kokku 38 lehte.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
72
docx

Majanduse alused

turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. Majanduse kolm põhiküsimust: Mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; Kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; Kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidastoodetud hüvised jaotada. Majandussüsteemid tulenevalt sellest, kuidas üks või teine majandussüsteem lahendab

Majanduse alused
thumbnail
15
doc

Majanduse mõisted

Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvised jaotada. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest.

Majandus
thumbnail
30
pdf

TTÜ MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA

makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama. Õppetool: majandusteooria Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] vastuvõtuaeg: kolmapäeviti 18.30 ­ 19.30 X-228 lektor Raissa Kokkota ruum: X-228

Astronoomia
thumbnail
19
doc

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

vahet e netoeksporti. Import ei ole kogutulust sõltumatu. Impordifunktsiooni väljendatakse tavaliselt M=Mo+mY, kus mo-sõltumatu import, m-impordi piirkalduvus. Impordi piirkalduvus (MPM) väljendab impordi muudu ja kogutulu muudu suhet MPM= M Y INFLATSIOONI- JA LANGUSLÕHE Kogutoodangu täishõivetase koos hinnataseme srabiilsusega on iga majanduse optimaalne tootmistase. Igal ajal olemasoleva ressursside pakkumise korral on kogutoodangu täishõivetasemeks tootmismaht mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. Suurust mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset nim languslõheks. Inflatsioonilõhe näitab kogust mille võrra kogukulutused ületavad majanduse võimsust. KOGUNÕUDLUS JA -PAKKUMINE

Majandusteaduse alused
thumbnail
18
doc

Maksroökonoomika

MAKROÖKONOOMIKA EKSAMIKÜSIMUSED 1. Makroökonoomika mõiste Rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid; ka: õpetus majanduse üldisest tasakaalust 2. Regionaalökonoomika mõiste Majandusteaduse haru, mis uurib mingi piirkonna maj. olukorda ja otsib sealse majanduse edendamise ja sotsiaalsete probleemide lahendamise võimalusi. 3. Sisemajanduse koguprodukt, rahvamajanduse koguprodukt ja nende erinevused Sisemajanduse koguprodukt(SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates teritoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. Rahvamajanduse koguprodukt(RKP) mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku aktiivsust, hoolimata sellest, kus tootmine aset leiab.

Majandus
thumbnail
22
docx

Majanduse kordamisküsimused vastustega

1. Mis on majanduse põhiprobleem? Valitseb nappus. Maj. peab sellele andma vastuse kuidas nappivate ressursside tingimustes saab tarbija maksimeerida rahulolu ja ettevõtted kasumist 2. Mis on majanduse põhiküsimused? · mida toota - neid kaupu mida tarbija tahab ja mille eest ta on nõus maksma. Alati võib toota toidukaupu, esmatarbekaupu. Vananev rahvastik- ravimid, abivahendid, med. teenused · kuidas toota - otsustab tootja valib ressursid ja tehnoloogia. Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine

Majandus
thumbnail
8
doc

Mikro- ja makroökonoomika eksamiks kordamine

Fiskaalpoliitika ­ valitsus kasutab majandustegevuse mõjutamiseks maksude või avaliku sektori kulude muutmist (automaatne või situatsioonikohane). Automaatne fiskaalpoliitika ­ stabilisaatorid ehitatud majandussüsteemi sisse, kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaats emuutuse, kui kogutulu või töötus muutub. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika ­ valitsuse spetsiifilised otsused või tegevused. Kui valitsus suurendab avaliku sektori kulutusi või vähendab makse, eesmärgiks majanduse laiendamine on eksapansiivne fiskaalpoliitika, kui eesmrgiks on majanduse kokkutõmbamine ja valitsus vähendab avaliku sektori kulutusi ja tõstab makse on kitsendav fiskaalpoliitika. 13. Raha ja pangandus Raha ­ likviidne finantsvara, mida kaupade ja teenuste ostmisel aktsepteeritakse kui vahetusvahendit. Bartertehing ­ kaupade ja teenuste omavaheline vahetamine.

Micro_macro ökonoomika
thumbnail
12
doc

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

mille võrra avaliku sektori kulutused (G) ületavad maksutulusid (T) Eelarve puudujääk ­ näitab, et avaliku sektori kulutused on suuremad, kui sissetulekud. Eelarve ülejääk ­ näitab, et sissetulekud ületavad valitsuse väljaminekuid. Riigivõlg ­ on akkumuleerunud defitsiitide summa. Ekspansiivne fiskaalpoliitika ­ on majanduspoliitika, mid teostatakse majandustegevuse aktiveerimiseks. (maksud kahanevad) Kitsendav fiskaalpoliitika ­ on majanduspoliitika, mida teostatakse majanduse kokkutõmbamiseks. Avaliku sektori kulutuste vähendamiseks, või maksude tõstmise abil. Fiskaalpoliitika on valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude baasi majandustgevuse stimuleerimiseks, või vähendamiseks. Maksumultiplikaator ­ MPC/(1-MPC) või MPC/MPS Situatsioonikohane fiskaalpoliitika ­ on avaliku sektori tulude maksude ja tulusiirete muutmine vastavalt konkreetsele majandusolukorrale.

Matemaatika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun