MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT (0)

Majanduse alused 9.sept 2014
Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista !
Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse.
Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest,
kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda , osadest saab lihtsamalt)
Mida väiksem on konkurents , seda lihtsamalt saab hinda muuta.
Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver.
Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist.
Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele.
Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka)
Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis ostetakse rohkem) Kui palju asenduskaupu, siis ettevõtja võib kaotada turult raha!
Ettevõtte kogutulu - kauba hind x müüdud kogus
Luksuskaupadest loobutakse, kui nt perekonna sissetulekus on muudatusi! (elastne)
Kõik aktsiisid (bensiin, alkohol , tubakas, elekter ) on mitteelastse nõudlusega.
Lühiajaliselt ei ole võimalik muuta oma käitumist/harjumisi, pikapeale küll!
Hinnaelastsuse liigid:
Täielikult mitteelastne (nt: vesi, elekter lühiperioodil, insuliin ). Nõudluse puhul ei mõjuta hinnatõus nõutava koguse muutust ehk hind ei ole tarbija jaoks oluline.
Mitteelastne- Lühiperioodil asenduskaubad puuduvad, kindlatest asjadest loobuda ei saa
Ühikuelastne- põhineb täielikult asenduskaupadel
Elastne- elastsuse väärtus on suurem kui 1, kaubad , mida on võimalik teistega asendada , kaubad, mis ei ole hädavajalikud.
Täielikult elastne- hind on määratud ja selle hinnaga ostetakse ära kogu kogus (nt: kartul , täielikul konkurentsi turul, vaadatakse, mis hind kellelgi on ja ostetakse ära kogu kogus)
Nõudluse elastsust mõjutavad:

• Kauba/teenuse asenduskaupade olemasolu
  
• Hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus (mõne kauba puhul võib lühikesel perioodil nõudlus olla elastne, pikemal perioodil mitteelastne)
  
• Asjaolu, kui suurt osa oma sissetulekust kauba või teenuse ostmiseks tarbija kulutab.
  

Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus elastne.
Konkurents hoiab tarbija jaoks hinnad allpool, tagab innovatsiooni ettevõttele, toimub efektiivne tootmisressursside paigutus .
Peamiseks majandust reguleerivaks institiutsiooniks on turg !
Kapitali kahanemise seaduse tõttu tahab ettevõte alati müüa kallimalt!
Ettevõtte roll
Tööjõud Tarbeesemed
Kapital  Tootmisvahendid
Maa Teenused
Info
Saastamine
Kõikide ettevõtete eesmärgiks on kasumi maksimeerimine .
Maksimaalse kasumi saamisel kasutab ettevõte ressursse kõige optimaalsemalt.
KASUM= TULUD – KULUD
Tulud= kauba hind x kauba kogus!
Kuidas maksimeerida kasumit?
Maksimaalne kasum saadake kauba minimeerimisel
Kulud
Püsikulu: antud ajaperioodil hinna suurust ei saa muuta (nt: hoonete rent, töötajate palk). Ei sõltu, kui palju toodetakse. Tegevusmahu suurenemisel püsikulu tooteühiku kohta väheneb.
Muutuv kulu: firma saab antud ajaperioodil muuta, suurendada/vähendada. (nt: tooraine kulu) Sõltuvad, kui palju toodetakse ehk toodangu mahust. Kui toodangu maht on null, siis firmal muutuvkulusid ei ole. Muutuvkulud muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad konstanteks.
Konkureeritakse madalamate püsikulude pärast!
Mastaabiefekt - toodangu kasv, mis on tingitud kõikide tootmisressursside mahu suurendamisest.
Püsiv mastaabiefekt- olukord, kus tootmisressursside mahu suurendamisel 10% võrra, suureneb toodangu maht selle tulemusel samuti 10%. Ei ole vahet, kas kaupu toodetakse suuremas või väiksemas ettevõttes.
Kasvav mastaabiefekt- toodangu maht kasvab võrreldes tootmisressursside mahu kasvuga kiiremini (selle tagab spetsialiseerumine ).
Kahanev mastaabiefekt- toodangu maht suureneb vähem kui kasvab tootmisressursside maht. Kaasneb kõige sagedamini seoses väga suurte ettevõtete juhtimisega. (Juhtimine muutub kohmakaks, võivad tekkida mitmed info probleemid, info levik on kulukas ja võivad tekkida infovead).
Konkurentsi iseloomustamiseks on 4 olulist tunnust:

• Müüjate arv turul - palju
  
• Muujate poolt pakutava kauba omapära- homogeenne
  
• Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks- sisenemisbarjäärid puuduvad (nt kartuliturg)
  
• Müüjate võime mõjutada hindu- puudub
  

Täielik konkurents
Monopolistlik konkurents
Oligopol
Monopol
Müüjate arv
palju
Palju
vähe
Üks
Kauba omapära
homogeenne
Diferentseeritud
(kulu, reklaam)
Homogeenne või diferent .
Ainulaadne, pole asendust
Võimalus turule sisenemiseks
Barjäärid puuduvad
Väikesed barjäärid
Suured barjäärid
Suured barjäärid
Võime mõjutada hinda
puudub
vähe
Arvestatav
Täielik
Tuntakse nelja erinevat turutüüpi:

• Täielik konkurents- firmade arv on suur, firma turuhinda mõjutada ei saa. Firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Ostetakse seda kaupa, mis on odavam. Turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast /sealt lahkumast. Kõigil tootjatel/tarbijatel on olemas täielik majanduslik ja tehnoloogilne informatsioon. (tootmissektorid: põllumajandus, kalandus )
  
• Monopolistlik konkurents (mittetäielik)- palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul. Difrentseeritud toodang: tooted on sarnased, kuid mitte ükseist täielikult asendavad (erinevad seebisordid). Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse siseneda. Tootja suudab hinda mõjutada teatud piires.
  

Ebaefektiivsus - Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamil. (nt: spordifirmad, pesupulber , garderoobikaubad)

• Oligopol- väike arv firmasid, mis üksteisest sõltuvad. Iga muutus firma tootmismahus või hinnas mõjutab nii tema, kui ka tema konkurentide läbimüüki ja kasumit.
  

Oligopoli tekkimise põhjused:

• Mastaabiefekt- Mõnes tootmisharus saavutatakse kõige madalamad kulud ainult siis, kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt.
  
• Sisenemisbarjäärid- Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega, mille toodangut tarbijad seni on aktsepteerinud. Seaduslikud piirangud – patent. (nt ravimid )
  

Kartell

• Firmadevaheline formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks.
  
• Konkurentsi kahjustavad kokkulepped, keelatud Eestis ja EL’is!
  

Monopol

• Turu struktuur, kus kaupu toodab ja müüb üksainus firma.
  
• Kasumi suurendamiseks võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestades erinevatele ostjatele erinevad hinnad
  

Monopoli tekkepõhjused:

• Sisenemisbarjäärid
  

• Takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru.
  
• Seaduslikud piirangud – patendid
  
• Majanduslikud piirangud –firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada
  

• Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus)
  

Majanduse alused 9.sept 2014
Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista!
Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse.
Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest,
kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt)
Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta.
Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver.
Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist.
Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele.
Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka)
Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis ostetakse rohkem) Kui palju asenduskaupu, siis ettevõtja võib kaotada turult raha!
Ettevõtte kogutulu- kauba hind x müüdud kogus
Luksuskaupadest loobutakse, kui nt perekonna sissetulekus on muudatusi! (elastne)
Kõik aktsiisid (bensiin, alkohol, tubakas, elekter) on mitteelastse nõudlusega.
Lühiajaliselt ei ole võimalik muuta oma käitumist/harjumisi, pikapeale küll!
Hinnaelastsuse liigid:
Täielikult mitteelastne (nt: vesi, elekter lühiperioodil, insuliin). Nõudluse puhul ei mõjuta hinnatõus nõutava koguse muutust ehk hind ei ole tarbija jaoks oluline.
Mitteelastne- Lühiperioodil asenduskaubad puuduvad, kindlatest asjadest loobuda ei saa
Ühikuelastne- põhineb täielikult asenduskaupadel
Elastne- elastsuse väärtus on suurem kui 1, kaubad, mida on võimalik teistega asendada, kaubad, mis ei ole hädavajalikud.
Täielikult elastne- hind on määratud ja selle hinnaga ostetakse ära kogu kogus (nt: kartul, täielikul konkurentsi turul, vaadatakse, mis hind kellelgi on ja ostetakse ära kogu kogus)
Nõudluse elastsust mõjutavad:

• Kauba/teenuse asenduskaupade olemasolu
  
• Hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus (mõne kauba puhul võib lühikesel perioodil nõudlus olla elastne, pikemal perioodil mitteelastne)
  
• Asjaolu, kui suurt osa oma sissetulekust kauba või teenuse ostmiseks tarbija kulutab.
  

Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus elastne.
Konkurents hoiab tarbija jaoks hinnad allpool, tagab innovatsiooni ettevõttele, toimub efektiivne tootmisressursside paigutus.
Peamiseks majandust reguleerivaks institiutsiooniks on turg!
Kapitali kahanemise seaduse tõttu tahab ettevõte alati müüa kallimalt!
Ettevõtte roll
Tööjõud Tarbeesemed
Kapital  Tootmisvahendid
Maa Teenused
Info
Saastamine
Kõikide ettevõtete eesmärgiks on kasumi maksimeerimine.
Maksimaalse kasumi saamisel kasutab ettevõte ressursse kõige optimaalsemalt.
KASUM= TULUD – KULUD
Tulud= kauba hind x kauba kogus!
Kuidas maksimeerida kasumit?
Maksimaalne kasum saadake kauba minimeerimisel
Kulud
Püsikulu: antud ajaperioodil hinna suurust ei saa muuta (nt: hoonete rent, töötajate palk). Ei sõltu, kui palju toodetakse. Tegevusmahu suurenemisel püsikulu tooteühiku kohta väheneb.
Muutuv kulu: firma saab antud ajaperioodil muuta, suurendada/vähendada. (nt: tooraine kulu) Sõltuvad, kui palju toodetakse ehk toodangu mahust. Kui toodangu maht on null, siis firmal muutuvkulusid ei ole. Muutuvkulud muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad konstanteks.
Konkureeritakse madalamate püsikulude pärast!
Mastaabiefekt- toodangu kasv, mis on tingitud kõikide tootmisressursside mahu suurendamisest.
Püsiv mastaabiefekt- olukord, kus tootmisressursside mahu suurendamisel 10% võrra, suureneb toodangu maht selle tulemusel samuti 10%. Ei ole vahet, kas kaupu toodetakse suuremas või väiksemas ettevõttes.
Kasvav mastaabiefekt- toodangu maht kasvab võrreldes tootmisressursside mahu kasvuga kiiremini (selle tagab spetsialiseerumine).
Kahanev mastaabiefekt- toodangu maht suureneb vähem kui kasvab tootmisressursside maht. Kaasneb kõige sagedamini seoses väga suurte ettevõtete juhtimisega. (Juhtimine muutub kohmakaks, võivad tekkida mitmed info probleemid, info levik on kulukas ja võivad tekkida infovead).
Konkurentsi iseloomustamiseks on 4 olulist tunnust:

• Müüjate arv turul - palju
  
• Muujate poolt pakutava kauba omapära- homogeenne
  
• Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks- sisenemisbarjäärid puuduvad (nt kartuliturg)
  
• Müüjate võime mõjutada hindu- puudub
  

Täielik konkurents
Monopolistlik konkurents
Oligopol
Monopol
Müüjate arv
palju
Palju
vähe
Üks
Kauba omapära
homogeenne
Diferentseeritud
(kulu, reklaam)
Homogeenne või diferent.
Ainulaadne, pole asendust
Võimalus turule sisenemiseks
Barjäärid puuduvad
Väikesed barjäärid
Suured barjäärid
Suured barjäärid
Võime mõjutada hinda
puudub
vähe
Arvestatav
Täielik
Tuntakse nelja erinevat turutüüpi:

• Täielik konkurents- firmade arv on suur, firma turuhinda mõjutada ei saa. Firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Ostetakse seda kaupa, mis on odavam. Turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast/sealt lahkumast. Kõigil tootjatel/tarbijatel on olemas täielik majanduslik ja tehnoloogilne informatsioon. (tootmissektorid: põllumajandus, kalandus)
  
• Monopolistlik konkurents (mittetäielik)- palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul. Difrentseeritud toodang: tooted on sarnased, kuid mitte ükseist täielikult asendavad (erinevad seebisordid). Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse siseneda. Tootja suudab hinda mõjutada teatud piires.
  

Ebaefektiivsus - Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamil. (nt: spordifirmad, pesupulber, garderoobikaubad)

• Oligopol- väike arv firmasid, mis üksteisest sõltuvad. Iga muutus firma tootmismahus või hinnas mõjutab nii tema, kui ka tema konkurentide läbimüüki ja kasumit.
  

Oligopoli tekkimise põhjused:

• Mastaabiefekt- Mõnes tootmisharus saavutatakse kõige madalamad kulud ainult siis, kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt.
  
• Sisenemisbarjäärid- Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega, mille toodangut tarbijad seni on aktsepteerinud. Seaduslikud piirangud – patent. (nt ravimid)
  

Kartell

• Firmadevaheline formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks.
  
• Konkurentsi kahjustavad kokkulepped, keelatud Eestis ja EL’is!
  

Monopol

• Turu struktuur, kus kaupu toodab ja müüb üksainus firma.
  
• Kasumi suurendamiseks võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestades erinevatele ostjatele erinevad hinnad
  

Monopoli tekkepõhjused:

• Sisenemisbarjäärid
  

• Takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru.
  
• Seaduslikud piirangud –patendid
  
• Majanduslikud piirangud –firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada
  

• Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus)
  

Majanduse alused 23.sept
7.loeng: SKP Majanduse ABC lk 253-263
Makroökonoomika

• Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga.
  

• Tänapäeval on võimalik saada objektiivset majandusinformatsiooni süstemaatiliselt
  
• Valitsusasutused jälgivad kuidas kodumajapidamised ja firmad käituvad majanduses (sp, kuna kogu nõudlus ja pakkumine mõjutavad majandust väga palju)
  
• Nende andmete põhjal summeeritakse informatsioon riigi kui terviku kohta.
  

Kõige enam kasutatakse kolme statistilist näitajat:

• Sisemajanduse koguprodukt
  
• Tarbijahinnaindeks
  
• Töötuse määr
  

Sisemajanduse koguprodukt

• Sisemajanduse koguprodukti (SKP, ka SKT) peetakse kõige paremaks näitajaks majanduse toimimise kohta. (Mõõdab: saadud tulu/meie jõukust)
  
• SKP on kogu tulu mis on teenitud antud riigi territooriumil
  
• SKP liidab kokku majandustegevuses liikunud iga euro teatud ajavahemikus
  

• SKP on riigi territooriumil aasta jooksul toodetud lõpptarbimisega kaupade ja
  

teenuste kogusumma rahalises väljenduses!
SKP arvestusel on kaks poolt:

• ühelt poolt on SKP kogu sissetulek, mida teenivad majanduse liikmed
  
• teiselt