MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT (0)

Majanduse alused 9.sept 2014
Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista !
Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse.
Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest,
kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda , osadest saab lihtsamalt)
Mida väiksem on konkurents , seda lihtsamalt saab hinda muuta.
Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver.
Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist.
Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele.
Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka)
Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis ostetakse rohkem) Kui palju asenduskaupu, siis ettevõtja võib kaotada turult raha!
Ettevõtte kogutulu - kauba hind x müüdud kogus
Luksuskaupadest loobutakse, kui nt perekonna sissetulekus on muudatusi! (elastne)
Kõik aktsiisid (bensiin, alkohol , tubakas, elekter ) on mitteelastse nõudlusega.
Lühiajaliselt ei ole võimalik muuta oma käitumist/harjumisi, pikapeale küll!
Hinnaelastsuse liigid:
Täielikult mitteelastne (nt: vesi, elekter lühiperioodil, insuliin ). Nõudluse puhul ei mõjuta hinnatõus nõutava koguse muutust ehk hind ei ole tarbija jaoks oluline.
Mitteelastne- Lühiperioodil asenduskaubad puuduvad, kindlatest asjadest loobuda ei saa
Ühikuelastne- põhineb täielikult asenduskaupadel
Elastne- elastsuse väärtus on suurem kui 1, kaubad , mida on võimalik teistega asendada , kaubad, mis ei ole hädavajalikud.
Täielikult elastne- hind on määratud ja selle hinnaga ostetakse ära kogu kogus (nt: kartul , täielikul konkurentsi turul, vaadatakse, mis hind kellelgi on ja ostetakse ära kogu kogus)
Nõudluse elastsust mõjutavad:

• Kauba/teenuse asenduskaupade olemasolu
  
• Hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus (mõne kauba puhul võib lühikesel perioodil nõudlus olla elastne, pikemal perioodil mitteelastne)
  
• Asjaolu, kui suurt osa oma sissetulekust kauba või teenuse ostmiseks tarbija kulutab.
  

Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus elastne.
Konkurents hoiab tarbija jaoks hinnad allpool, tagab innovatsiooni ettevõttele, toimub efektiivne tootmisressursside paigutus .
Peamiseks majandust reguleerivaks institiutsiooniks on turg !
Kapitali kahanemise seaduse tõttu tahab ettevõte alati müüa kallimalt!
Ettevõtte roll
Tööjõud Tarbeesemed
Kapital  Tootmisvahendid
Maa Teenused
Info
Saastamine
Kõikide ettevõtete eesmärgiks on kasumi maksimeerimine .
Maksimaalse kasumi saamisel kasutab ettevõte ressursse kõige optimaalsemalt.
KASUM= TULUD – KULUD
Tulud= kauba hind x kauba kogus!
Kuidas maksimeerida kasumit?
Maksimaalne kasum saadake kauba minimeerimisel
Kulud
Püsikulu: antud ajaperioodil hinna suurust ei saa muuta (nt: hoonete rent, töötajate palk). Ei sõltu, kui palju toodetakse. Tegevusmahu suurenemisel püsikulu tooteühiku kohta väheneb.
Muutuv kulu: firma saab antud ajaperioodil muuta, suurendada/vähendada. (nt: tooraine kulu) Sõltuvad, kui palju toodetakse ehk toodangu mahust. Kui toodangu maht on null, siis firmal muutuvkulusid ei ole. Muutuvkulud muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad konstanteks.
Konkureeritakse madalamate püsikulude pärast!
Mastaabiefekt - toodangu kasv, mis on tingitud kõikide tootmisressursside mahu suurendamisest.
Püsiv mastaabiefekt- olukord, kus tootmisressursside mahu suurendamisel 10% võrra, suureneb toodangu maht selle tulemusel samuti 10%. Ei ole vahet, kas kaupu toodetakse suuremas või väiksemas ettevõttes.
Kasvav mastaabiefekt- toodangu maht kasvab võrreldes tootmisressursside mahu kasvuga kiiremini (selle tagab spetsialiseerumine ).
Kahanev mastaabiefekt- toodangu maht suureneb vähem kui kasvab tootmisressursside maht. Kaasneb kõige sagedamini seoses väga suurte ettevõtete juhtimisega. (Juhtimine muutub kohmakaks, võivad tekkida mitmed info probleemid, info levik on kulukas ja võivad tekkida infovead).
Konkurentsi iseloomustamiseks on 4 olulist tunnust:

• Müüjate arv turul - palju
  
• Muujate poolt pakutava kauba omapära- homogeenne
  
• Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks- sisenemisbarjäärid puuduvad (nt kartuliturg)
  
• Müüjate võime mõjutada hindu- puudub
  

Täielik konkurents
Monopolistlik konkurents
Oligopol
Monopol
Müüjate arv
palju
Palju
vähe
Üks
Kauba omapära
homogeenne
Diferentseeritud
(kulu, reklaam)
Homogeenne või diferent .
Ainulaadne, pole asendust
Võimalus turule sisenemiseks
Barjäärid puuduvad
Väikesed barjäärid
Suured barjäärid
Suured barjäärid
Võime mõjutada hinda
puudub
vähe
Arvestatav
Täielik
Tuntakse nelja erinevat turutüüpi:

• Täielik konkurents- firmade arv on suur, firma turuhinda mõjutada ei saa. Firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Ostetakse seda kaupa, mis on odavam. Turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast /sealt lahkumast. Kõigil tootjatel/tarbijatel on olemas täielik majanduslik ja tehnoloogilne informatsioon. (tootmissektorid: põllumajandus, kalandus )
  
• Monopolistlik konkurents (mittetäielik)- palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul. Difrentseeritud toodang: tooted on sarnased, kuid mitte ükseist täielikult asendavad (erinevad seebisordid). Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse siseneda. Tootja suudab hinda mõjutada teatud piires.
  

Ebaefektiivsus - Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamil. (nt: spordifirmad, pesupulber , garderoobikaubad)

• Oligopol- väike arv firmasid, mis üksteisest sõltuvad. Iga muutus firma tootmismahus või hinnas mõjutab nii tema, kui ka tema konkurentide läbimüüki ja kasumit.
  

Oligopoli tekkimise põhjused:

• Mastaabiefekt- Mõnes tootmisharus saavutatakse kõige madalamad kulud ainult siis, kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt.
  
• Sisenemisbarjäärid- Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega, mille toodangut tarbijad seni on aktsepteerinud. Seaduslikud piirangud – patent. (nt ravimid )
  

Kartell

• Firmadevaheline formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks.
  
• Konkurentsi kahjustavad kokkulepped, keelatud Eestis ja EL’is!
  

Monopol

• Turu struktuur, kus kaupu toodab ja müüb üksainus firma.
  
• Kasumi suurendamiseks võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestades erinevatele ostjatele erinevad hinnad
  

Monopoli tekkepõhjused:

• Sisenemisbarjäärid
  

• Takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru.
  
• Seaduslikud piirangud – patendid
  
• Majanduslikud piirangud –firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada
  

• Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus)
  

Majanduse alused 9.sept 2014
Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista!
Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse.
Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest,
kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt)
Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta.
Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver.
Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist.
Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele.
Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka)
Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis ostetakse rohkem) Kui palju asenduskaupu, siis ettevõtja võib kaotada turult raha!
Ettevõtte kogutulu- kauba hind x müüdud kogus
Luksuskaupadest loobutakse, kui nt perekonna sissetulekus on muudatusi! (elastne)
Kõik aktsiisid (bensiin, alkohol, tubakas, elekter) on mitteelastse nõudlusega.
Lühiajaliselt ei ole võimalik muuta oma käitumist/harjumisi, pikapeale küll!
Hinnaelastsuse liigid:
Täielikult mitteelastne (nt: vesi, elekter lühiperioodil, insuliin). Nõudluse puhul ei mõjuta hinnatõus nõutava koguse muutust ehk hind ei ole tarbija jaoks oluline.
Mitteelastne- Lühiperioodil asenduskaubad puuduvad, kindlatest asjadest loobuda ei saa
Ühikuelastne- põhineb täielikult asenduskaupadel
Elastne- elastsuse väärtus on suurem kui 1, kaubad, mida on võimalik teistega asendada, kaubad, mis ei ole hädavajalikud.
Täielikult elastne- hind on määratud ja selle hinnaga ostetakse ära kogu kogus (nt: kartul, täielikul konkurentsi turul, vaadatakse, mis hind kellelgi on ja ostetakse ära kogu kogus)
Nõudluse elastsust mõjutavad:

• Kauba/teenuse asenduskaupade olemasolu
  
• Hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus (mõne kauba puhul võib lühikesel perioodil nõudlus olla elastne, pikemal perioodil mitteelastne)
  
• Asjaolu, kui suurt osa oma sissetulekust kauba või teenuse ostmiseks tarbija kulutab.
  

Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus elastne.
Konkurents hoiab tarbija jaoks hinnad allpool, tagab innovatsiooni ettevõttele, toimub efektiivne tootmisressursside paigutus.
Peamiseks majandust reguleerivaks institiutsiooniks on turg!
Kapitali kahanemise seaduse tõttu tahab ettevõte alati müüa kallimalt!
Ettevõtte roll
Tööjõud Tarbeesemed
Kapital  Tootmisvahendid
Maa Teenused
Info
Saastamine
Kõikide ettevõtete eesmärgiks on kasumi maksimeerimine.
Maksimaalse kasumi saamisel kasutab ettevõte ressursse kõige optimaalsemalt.
KASUM= TULUD – KULUD
Tulud= kauba hind x kauba kogus!
Kuidas maksimeerida kasumit?
Maksimaalne kasum saadake kauba minimeerimisel
Kulud
Püsikulu: antud ajaperioodil hinna suurust ei saa muuta (nt: hoonete rent, töötajate palk). Ei sõltu, kui palju toodetakse. Tegevusmahu suurenemisel püsikulu tooteühiku kohta väheneb.
Muutuv kulu: firma saab antud ajaperioodil muuta, suurendada/vähendada. (nt: tooraine kulu) Sõltuvad, kui palju toodetakse ehk toodangu mahust. Kui toodangu maht on null, siis firmal muutuvkulusid ei ole. Muutuvkulud muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad konstanteks.
Konkureeritakse madalamate püsikulude pärast!
Mastaabiefekt- toodangu kasv, mis on tingitud kõikide tootmisressursside mahu suurendamisest.
Püsiv mastaabiefekt- olukord, kus tootmisressursside mahu suurendamisel 10% võrra, suureneb toodangu maht selle tulemusel samuti 10%. Ei ole vahet, kas kaupu toodetakse suuremas või väiksemas ettevõttes.
Kasvav mastaabiefekt- toodangu maht kasvab võrreldes tootmisressursside mahu kasvuga kiiremini (selle tagab spetsialiseerumine).
Kahanev mastaabiefekt- toodangu maht suureneb vähem kui kasvab tootmisressursside maht. Kaasneb kõige sagedamini seoses väga suurte ettevõtete juhtimisega. (Juhtimine muutub kohmakaks, võivad tekkida mitmed info probleemid, info levik on kulukas ja võivad tekkida infovead).
Konkurentsi iseloomustamiseks on 4 olulist tunnust:

• Müüjate arv turul - palju
  
• Muujate poolt pakutava kauba omapära- homogeenne
  
• Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks- sisenemisbarjäärid puuduvad (nt kartuliturg)
  
• Müüjate võime mõjutada hindu- puudub
  

Täielik konkurents
Monopolistlik konkurents
Oligopol
Monopol
Müüjate arv
palju
Palju
vähe
Üks
Kauba omapära
homogeenne
Diferentseeritud
(kulu, reklaam)
Homogeenne või diferent.
Ainulaadne, pole asendust
Võimalus turule sisenemiseks
Barjäärid puuduvad
Väikesed barjäärid
Suured barjäärid
Suured barjäärid
Võime mõjutada hinda
puudub
vähe
Arvestatav
Täielik
Tuntakse nelja erinevat turutüüpi:

• Täielik konkurents- firmade arv on suur, firma turuhinda mõjutada ei saa. Firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Ostetakse seda kaupa, mis on odavam. Turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast/sealt lahkumast. Kõigil tootjatel/tarbijatel on olemas täielik majanduslik ja tehnoloogilne informatsioon. (tootmissektorid: põllumajandus, kalandus)
  
• Monopolistlik konkurents (mittetäielik)- palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul. Difrentseeritud toodang: tooted on sarnased, kuid mitte ükseist täielikult asendavad (erinevad seebisordid). Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse siseneda. Tootja suudab hinda mõjutada teatud piires.
  

Ebaefektiivsus - Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamil. (nt: spordifirmad, pesupulber, garderoobikaubad)

• Oligopol- väike arv firmasid, mis üksteisest sõltuvad. Iga muutus firma tootmismahus või hinnas mõjutab nii tema, kui ka tema konkurentide läbimüüki ja kasumit.
  

Oligopoli tekkimise põhjused:

• Mastaabiefekt- Mõnes tootmisharus saavutatakse kõige madalamad kulud ainult siis, kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt.
  
• Sisenemisbarjäärid- Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega, mille toodangut tarbijad seni on aktsepteerinud. Seaduslikud piirangud – patent. (nt ravimid)
  

Kartell

• Firmadevaheline formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks.
  
• Konkurentsi kahjustavad kokkulepped, keelatud Eestis ja EL’is!
  

Monopol

• Turu struktuur, kus kaupu toodab ja müüb üksainus firma.
  
• Kasumi suurendamiseks võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestades erinevatele ostjatele erinevad hinnad
  

Monopoli tekkepõhjused:

• Sisenemisbarjäärid
  

• Takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru.
  
• Seaduslikud piirangud –patendid
  
• Majanduslikud piirangud –firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada
  

• Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus)
  

Majanduse alused 23.sept
7.loeng: SKP Majanduse ABC lk 253-263
Makroökonoomika

• Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga.
  

• Tänapäeval on võimalik saada objektiivset majandusinformatsiooni süstemaatiliselt
  
• Valitsusasutused jälgivad kuidas kodumajapidamised ja firmad käituvad majanduses (sp, kuna kogu nõudlus ja pakkumine mõjutavad majandust väga palju)
  
• Nende andmete põhjal summeeritakse informatsioon riigi kui terviku kohta.
  

Kõige enam kasutatakse kolme statistilist näitajat:

• Sisemajanduse koguprodukt
  
• Tarbijahinnaindeks
  
• Töötuse määr
  

Sisemajanduse koguprodukt

• Sisemajanduse koguprodukti (SKP, ka SKT) peetakse kõige paremaks näitajaks majanduse toimimise kohta. (Mõõdab: saadud tulu/meie jõukust)
  
• SKP on kogu tulu mis on teenitud antud riigi territooriumil
  
• SKP liidab kokku majandustegevuses liikunud iga euro teatud ajavahemikus
  

• SKP on riigi territooriumil aasta jooksul toodetud lõpptarbimisega kaupade ja
  

teenuste kogusumma rahalises väljenduses!
SKP arvestusel on kaks poolt:

• ühelt poolt on SKP kogu sissetulek, mida teenivad majanduse liikmed
  
• teiselt poolt kogu kulutused ehk kaupade ja teenuste tarbimine.
  

Miks see võimalik on, et SKP mõõdab nii sissetulekut kui tarbimist?

• Kogu majanduse jaoks peavad olema sissetulekud võrdsed kulutustega
  
• Iga majandustehingu puhul on olemas nii ostja kui ka müüja
  
• Iga ostja poolt tarbimiseks kulutatud kroon saab sissetulekuks kauba müüjale
  

SKP arvutamisel kasutatakse turuhindu, mis näitab, kui palju inimesed soovivad maksta kaupade eest!

• Oletame, et majanduses on 2 kaupa: õunad ja pirnid .
  

Sel juhul arvutatakse SKP järgmiselt:

• SKP = (õunte hind x õunte kogus) + (pirnide hind x pirnide kogus)
  
• Kui majanduses on 5 ühikut õunu hinnaga 1 euro kilo ja 1 ühik pirne hinnaga 2 eurot kilo,siis on SKP väärtuseks
  
• SKP = 5 x 1 + 1 x 2 = 7 eurot
  

SKP arvesse läheb ainult jooksval aastal toodetud kaupade ja teenuste väärtus!
SKP mõõtmise kolm meetodit:

• SKP sissetulekute meetodil
  
• SKP tootmise meetod
  
• SKP tarbimise meetod
  

SKP sissetulekute meetod
SKP tootmise meetod
SKP tarbimise meetod
Töötajate palgad ja sotsiaalkindlustusmaksed
+ amortisatsioon
+ kaudsed maksud
-Dotatsioonid
Lisandväärtused:
Põllumajanduses
Tööstuses
Teeninduses
Valitsussektoris
+ netomaksud toodetele
Eratarbimine
+ avaliku sektori tarbimine
+ investeeringud
+ eksport
- import
(kõige rohkem kasutab majandusanalüüs)
Tarbimise meetodi komponendid
SKP= C + I + G (X-M)
C- kodumajapidamiste eratarbimine (kui me suudame rohkem tarbida, siis suurendab see SKP/ mida rohekm suudame tarbida, seda jõukamad oleme)
I- Kodumaised koguinvesteeringud (Mida rohkem investeerime, seda jõukamad oleme
G- avaliku sektori tarbimiskulutused (suurendada võimalik, kui tõstame makse)
X (eksport) / kui suudame eksporti suurendada, siis meie heaolu suureneb)– M (import) / mida suurem on import, seda väiksem on meie heaolu) – netoeksport .
SKP prognoosimine

• Valitsus alustab eelarveotsuste ettevalmistamist alati SKP prognoosimisest
  
• Alus riigieelarve koostamisel
  

Nominaalne ja reaalne SKP
Nominaalne SKP- jooksvate aasta hindades
Reaalne SKP- püsivates hindades, nominaalne SKP on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga (aitab hinnata, kas majandus on kasvanud/kahanenud)
SKP deflaator = nominaalne SKP/reaalne SKP x 100
SKP deflaator annab informatsiooni, kuidas muutub majanduses üldine hinnatase
Majanduskasv

• Reaalse SKP protsendilist muutust nimetatakse majanduskasvuks
  

Majanduskasv= reaalne SKPt – reaalne SKP t-1 /reaalne SKPt-1 x 100%
SKP elaniku kohta

• Erinevate riikide võrdlemiseks kasutatakse näitajat SKP ühe elaniku kohta.
  
• SKP ühe elaniku kohta saadakse kui jagatakse aasta jooksul SKP riigi rahvaarvuga
  

Ostujõu pariteet

• Ostujõu pariteet võtab arvesse kaupade ja teenuste hindade erinevused
  

• Võimaldab paremini mõõta kaupade ja teenuste tegelikku väärtust ning võrdleb omavahel erinevaid riike (nt kas Taanis , Saksamaal, Eestis saab osta sama palju kaupu?)
  

SKP puudused

• Riikide rahvaarv on erinev (SKP per capita )
  
• Hinnataseme muutused (SKP deflaator)
  
• Valuutade ostujõu erinevused
  
• SKP ei arvesta vaba aja väärtust
  
• SKP ei näita, milliseid kaupu ja teenuseid ning millises proportsioonis toodetakse (vaestes riikides suurendavad esmatarbekaubad heaolu rohkem kui luksuskaubad)
  
• SKP ei arvesta negatiivsete välismõjude olemasolu (kekskonna saastatus )
  
• Klimaatilised tingimused võivad mõjutada SKP väärtust (põhjapoolsetes riikides suuremad kulutused kütmisele ja soojadele riietele ei pruugi tähendada rohkem heaolu)
  
• SKP ei kajasta varimajanduse osa majanduses
  

Varimajandus

• Majandustegevus , mida ametlik majandusstatistika ei kajasta (nt ümbrikupalk)
  

Varimajandust on 3 liiki:

• illegaalne tegevus – prostitutsioon ja muud kriminaalsed tegevusalad
  
• maksude vältimiseks väljaspool arvepidamist tehtav töö, töötamine ilma vajaliku loata illegaalsete välismaalaste puhul
  
• Kodumajapidamistes toodetud ja tarbitud kaubad ja teenused - õun
  

Riikide SKP erinevused

• Millest tulenevad erinevused riikide SKP’s?
  

Tootlikkus (nt Jaapan, maavarasid ei eksisteeri). Valitsuse poolt tehtud otsused.
Võib öelda, et maailm on tervikuna muutunud jõukamaks,kuid riikide vahel on väga suured erinevused nii SKP suuruses kui SKP kasvu kiiruses.
Tootlikkus

• Mida rohkem üks riik suudab toota kaupu ja teenuseid, seda kõrgem on SKP ehk riigi heaolu ja elatustase riigis.
  
• Põhjus, miks mõned riigid arenevad kiiremini kui teised ja miks on suured erinevused heaolus arenenud riikide ja arenevate riikide vahel, on töö erinev tootlikkus
  

• Tootlikkus näitab kaupade ja teenuste hulka, mida valmistatakse ühe töötunni jooksul
  

• Tootlikkuse kasv võimaldab:
  

• tarbida rohkem kaupu ja teenuseid
  
• kasutada vaba aega muudeks tegevusteks
  

Tootlikkus sõltub:

• Füüsiline kapital
  
• Inimkapital
  
• Loodusressursid
  
• Tehnoloogiline areng
  

Ülesanne:
SKP arvutamine sissetulekute meetodil: suurenema peaksid palgad. Liidan kokku sissetulekud (nt palgad, dividendid )
60+50+90+50+150+50= 450!!
Lisandunud väärtused (tulu, mida bensiinitööstusest saab): 110+ (250-110) + (450- 250) = 450
Loeng 8: Majandustsüklid, kogunõudlus ja kogupakkumine Majanduse ABC lk 281-290
Majanduse üldine tasakaal
SKP tase määratakse ära kogunõudluse ja kogupakkumise tasakaalupunktis
Kogunõudlus

• Kogunõudlus AD näitab reaalset kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad, valitsus ja välismaalased soovivad ja on võimelised ostma igal antud hinnatasemel
  
• Kui hinnatase tõuseb, siis kogutoodangu nõutav kogus väheneb ja vastupidi
  

Kogunõudlusel on neli komponenti

• C -tarbimine
  
• I -investeeringud
  
• G -valitsuse kulutused
  
• (X-M) netoeksport ehk eksport -import
  

• Kogunõudluskõver on negatiivnse tõusuga
  
• See tähendab, et mida kõrgem on hinnatase, seda vähem kulutusi soovitakse teha
  
• Liikumine mööda AD kõverat toimub siis, kui muutub hinnatase
  

• Kogunõudluse suurenemist väljendab kogunõudluskõvera nihe paremale
  
• Kogunõudluse vähenemist väljendab aga kogunõudluskõvera nihe vasakule
  

Kulutuste taset riigis ja seega ka kogunõudluskõvera nihkeid võivad mõjutada:

• Tarbijate käitumise muutumise C
  

• Kodumaiste kaupade tarbimise asendamine välismaiste kaupade tarbimisega (või vastupidi)
  
• Säästmiskalduvuse muutumine
  
• Tulevikuootuste muutumine
  
• Muudatused maksustamises
  

• Investeeringute mahu muutumine I
  

(oluline, mis on investeeringute hind, mõõdetakse intressimääraga)

• Muudatused intressimäärades
  
• Muudatused ettevõtete maksustamises
  
• Tehnoloogia areng (võimaldab toota rohkem kaupu ja teenuseid)
  
• Kasumiootuste muutumine
  

• Valitsuse kulutuste suurenemine või vähenemine G
  

• Puhalt valitsuse otsustusel
  

• Muudatused ekspordis ja impordis (X-M)
  

• Muudatused kaubanduspartnerite majanduses
  
• Valuutakursside muutumine
  

Kogupakkumine
Kogupakkumine AS- on sisemajanduse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel,ehk ettevõtete ja majapidamiste poolt antud hinnataseme juures pakutud kaupade koguhulk
Kaupade kogupakkumine:

• Määratakse antud riigi käsutuses olevate tootmisteguritegaja tootmistehnoloogiaga
  
• On võrdne majanduse kogutoodanguga
  

• Majanduse kogutoodang on igal antud ajamomendil fikseeritud ning muutub ainult siis, kui toimub muutus tootmistegurite pakkumises või tehnoloogias
  

• Kogupakkumise muutumise käsitlusel on 2 koolkonda : klassikaline, Keynesi
  

Kompromissikäsitlus

• Kogupakkumise puhul tehakse vahet lühiperioodi ja pika periood kogupakkumiskõvera vahel!
  

Keynesi koolkond:
Lühiperioodil eeldatakse, et tootmistegurite hinnad on jäigad. Seetõttu on lühiperioodi kogupakkumiskõver peaaegu horisontaalne.
Klassikaline koolkond:
Pika perioodi kogupakkumise kõver on vertikaalne, st et pikal perioodil on kogutoodangu tase konstantne ja muutub ainult hinnatase.
Pika perioodi pakkumine on selline majanduse kogutoodangu tase, kus iga firma toodab
täisvõimsusel ja majanduses on täistööhõive.
Majandustsüklid

• Toodangu mahtu, mida on võimalik saada tootmistegurite (kapital, töö) maksimaalsel ärakasutamisel, nimetatakse potentsiaalseks toodanguks.
  
• Igas majanduses on tööhõive, tööpuudus, sisemajanduse koguprodukt ja tööstustoodang periooditi muutuvad suurused
  
• Turumajandusmaadele on iseloomulik tsükliline areng
  

Majandustsüklid näitavad muutusi toodangus ja tööhõives, mis võivad kesta aastakümneid
Majandustsüklite kujunemisel on kõige olulisemad muutujad:

• toodangu mahud,
  
• hinnad
  
• investeeringud
  

• firmade kasumid
  
• teised finantsnäitajad
  

Majandustsükkel on sisemajanduse kogutoodangu mahu perioodiline kõikumine

• suurenemine ja lähenemine potensiaalsele tasemele , mis on täistööhõivetase,
  
• siis aga vähenemine ning langemine potensiaalsest tasemest madalamale
  
• 
  

• Majandustsükkel koosneb neljast faasist:
  

• Kui reaalne SKP tõuseb, siis on tõusufaas
  
• Kui aeglustub, suus langusfaas
  

Tsükli langusfaasis ilmnevad protsessid:

• Eratarbimine väheneb, ettevõtete kaubavarud suureneevad
  

• Mis viib tootmise vähenemiseni, järejelikult ka SKP vähenemiseni
  

• Ettevõtete investeeringud vähenevad ning pika langusperioodi korral vallandatakse osa töölisi
  

• Mille tagajärjeks on tööpuuduse kasv
  

• Ettevõtte kasumid ja makstavad dividendid vähenevad
  

• Mis toob kaasa aktsiate hinnalanguse ja müügibuumi börsil
  

• Languse tagajärjel alanevad ka tooraine hinnad
  
• Tsükli põhjas toimub ka konkurentsivõimetute ettevõtete pankrotistumine
  

(majandulangus hea, need ettevõtted, mis ei ole konkurentsivõimelised, kaovad ära, vabaneb tööjõud, nö puhastus majanduses)
Peale tsükli põhja läbimist algab tõusufaas, kus kõik eelkirjeldatud protsessid toimivad vastupidises suunas!

• Nõudlusšokid- Erasektori tarbimis- ja investeerimisotsuste muutused, mis põhinevad tulevikuootuste muutumisel
  

• Pakkumisšokid- tehnoloogia areng, kliimatingimuste muutumine, looduskatastroofid , uued ressursside leiukohad ja sellega kaasnevad tooraainehindade muutused
  
• Poliitilised šokid- tekivad majanduspoliitiliste otsuste tagajärjel ja mõjutavad enamasti nõudluse poolt nagu muudatused raha pakkumises, vahetuskurssides ja maksudes
  

Majanduse alused 30.sept (tõus, tipp, langus, põhi) (mingil perioodil ei kasutata piisavalt mingit ressurssi, nt tööjõudu) Töötus on madal- skp kasvab
Töötus suur. Skp langeb, töötus on suur, siis onflatsioon on madal. Töötus madal, siis inflatsioon suur.
Töötus ja inflatsioon
Tööpuudus

• Majanduspoliitika eesmärgiks on saavutada majanduses olukord, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud.
  

• Kui majanduses ei kasutata ressursse täielikult, on tegemist ressursside osalise hõivega.
  
• Töö kui tootmisteguri osalist hõivet nimetatakse tööpuuduseks.
  
• Tööpuuduse majanduslik kulu üksikisikule väljendub saamata jäänud sissetulekus.
  
• Tööpuuduse kulu ühiskonnale väljendub aga saamata jäänud rahvamajanduse kogutoodangus. (vt SKP sissetuleku meetodil)
  

Tööealine rahvastik

• 15-74 aastased inimesed
  
• Tööealine rahvastik jaguneb kaheks:
  

• Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik
  
• Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik
  

Majanduslikult aktiivne rahvastik

• Ehk tööjõud, moodustub nendest inimestest, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama.
  
• Kuuluvad kõik töötavad ja töötud isikud.(sp, et ta soovib ja on võimeline töötama)
  

L (tööjõud)= E (töötavad isikud)+U (töötud)
Hõivatu

• Töötajate koguarvu väljendab näitaja hõivatute arv
  
• (Tööga) hõivatu on isik, kes uuritaval perioodil
  

- töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena;
- töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus ;
- ajutiselt ei töötanud.
Töötu

• Töötu on isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust:
  

- on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt)
- on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama;
- otsib aktiivselt tööd.
Mitteaktiivne rahvastik (mõjutab tööjõu hulka)

• Mitteaktiivsed ehk väljaspool tööjõudu on isikud,kes ei tööta ning ei ole end tööotsijana registreerinud. (õppurid, koduperenaised, heitunud isikud)
  

Tööjõud

• Tööjõu hulk ei ole püsiv suurus, vaid muutub vastavalt äritsüklile
  

• Kui on head töösaamisvõimalused, ilmuvad tööjõuturule koduperenaised, tudengid , jt., suurendades tööjõu hulka
  
• Kui majandus on langusfaasis, siis üldreeglina taanduvad need rühmad tööjõuturult.
  

• Kui inimene lõpetab aktiivse tööotsimise, siis ei loeta teda tööjõu hulka
  

Tööturu mõõtmine

• Tööhõive määr (tööga hõivatud/ tööealised)
  
• Tööjõus osalemise määr (tööjõud/ tööealine rahvastik)
  
• Töötuse määr
  

Töötuse määr

• Mida suurem on tööpuuduse määr riigis, seda vähem kasutab see riik oma käsutuses olevaid ressursse, mille tulemusena jääb tootmata suur hulk kaupu ja teenuseid.
  
• Seega jääb rahuldamata ka suur hulk inimeste vajadusi ning inimeste elatustase on madal.
  
• u= U/L (töötute inimeste arv/ tööjõud)
  

Tööpuudus

• Tööpuudus eeldatakse olevat vabatahtlik siis, kui inimesed võiksid kiiresti leida tööd, kuid nad otsivad parema palga ja tingimustega tööd.
  
• Tööpuudus on mittevabatahtlik, kui inimesed on kaotanud töö, kuid nad tahavad ja on võimelised tegema tööd isegi palga eest, mis on madalam kui antud oskustega oleks võimalik saada.
  

Tööpuuduse klassifitseerimine
Friktsionaalne ehk siirdetööpuudus

• Ajutine töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega ehk sobivama töökoha otsinguga. (nt töö suveperioodil)
  

• siirdetööpuudust peetakse vabatahtlikuks töötuseks. Vaba tööjõuturg ei saa eksiteerida ilma siirdetöötuseta
  

Struktuurne tööpuudus-

• näitab majanduse struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mittevastavust tööjõu pakkumisele.
  

• Tööjõu nõudluse muutumise ja tehnoloogia täiustumise tõttu võivad teatud piirkonnad vajada kas rohkem või vähem kindlate oskustega töötajaid. See tähendab, et töötajad ei saa enam oma vanade oskustega tööd.
  
• Struktuurne tööpuudus võib ilmneda ka mingi ettevõtte sulgemisel.
  

Tsükliline tööpuudus

• Tekib majanduse tsüklilise arengu tõttu.
  

• Esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuste tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam.
  
• Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb iseenesest ja hõive
  

majanduses taastub.
Varjatud tööpuudus

• töötuse liik, mida ametlikus statistikas ei kajastata.
  

Tasakaal tööjõuturul

• Tööjõuturg määrab kindlaks palgad ja tööhõivetingimused
  
• Tööturul saavad kokku tööandjad ja töövõtjad.
  
• Tööturg on tasakaalus, kui tööjõu pakkumine ja tööjõu nõudlus on ühesuurused
  
• Tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. (Mida kõrgemat palka peab ettevõtja töötajale maksma, seda vähem töötajaid soovib ettevõtja tööle võtta)
  
• Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. (mida kõrgem palk, seda rohkem inimesi tahab)
  

Miinimumpalga seadus

• Valitsus põhjustab seadustega palkade jäikuse ning takistab majanduses palkade langemist tasakaalupalga tasemele.
  
• Miinimumpalga seadus toob kaasa tööpuuduse suurenemise eelkõige madala haridustasemega ja oskustega isikute hulgas ning vähese töökogemusega isikute hulgas
  

Ametiühingud ja kollektiivlepingud

• Oluline roll palga kujundamisel
  
• Ametiühingud, mida tööjõuturul peetakse monopolideks, sest neil on suur mõju palgatingimuste kehtestamisel, nõuavad oma liikmetele niisugust palka, mis on oluliselt kõrgem tasakaalupalgast.
  
• Juba palgatud töötajad soovivad hoida palgataset võimalikult kõrgel
  
• Tööd soovivad isikud eelistaksid madalamat palgataset
  

Efektiivsuspalga teooria

• Ettevõtjal on kasulik maksta oma töötajatele tasakaalupalgast kõrgemat palka, sest see tagab töötajate lojaalsuse ja nende töö kõrge tootlikkuse, firma jaks omakorda suurema kasumi
  
• Seetõttu ei soovi tööandjad alandada palga määra, juhul kui see osutub tasakaalupalgast madalamaks
  
• Tagajärjeks on madalam töö leidmise möör ja suurem tööpuudus
  

Tööjõu puudus
Miks tekib tööjõupuudus?
Palk on liiga madal.
Aktiivne tööturupoliitika

• Tööturu reguleerimine, mille abil püütakse tööpuuduse tekkimise põhjuseid ennetada
  

Passiivne tööturu poliitika

• suunatud tööpuuduse tagajärgede likvideerimisele (nt stipendiumid, töötu abiraha )
  

Inflatsioon (teeb inimesi vaesemaks)

• Üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus.
  
• Tulemusena väheneb kindla suurusega rahasumma ostujõud.
  

Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse:

• Tarbijahinnaindeksit THI, mis näitab nende tarbekaupade ja teenuste fikseeritud ostukorvi kaalutud keskmist hinda, mida on tarbinud antud majanduses kodumajapidamised
  
• Tootjahinnaindeksit, mis väljendab tootmisressursside eest makstud hinda, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt ostnud (nt eluaseme, ehitushinnaindeks)
  
• SKP deflaatorit – kogutoodangu hinnataseme indeksit või SKP komponentide keskmist hinda
  

Miks inflatsioon tekib? Tootmine ei tule järgi nõudlusele. Kui on vähe tooteid, siis on inimesed nõus maksma suuremat hinda.
Pakkumisinflatsioon

• põhjuseks on tootmiskulude tõus, mis on seotud pakkumisepoolse survega toodangu või tootmistegurite turgudel
  
• võib kutsuda esile olukorra, kus palgad ja hinnad tõusevad, kõrgemad hinnad viivad kõrgemate palkadenõudmiseni, mis põhjustab hindade tõusu jne
  
• Kuna palgad on tihti ettevõtete peamisteks kuludeks, võib inflatsiooni tekkepõhjuseks olla ka palgatõus, mis ei ole tingitud tootlikkuse kasvust.
  

Nõudlusinflatsioon

• Põhjuseks on liignõudlus, mis viib turul hinnataseme üles
  
• Võib põhjustada ka fiskaalpoliitika , mis suurendab avaliku sektori kulutusi või vähendab makse
  
• Põhjuseks võib olla ka rahapoliitika , mis suurendab rahapakkumist ja alandab intressimäära, kutsudes esile suuremaid investeeringuid
  

Inflatsiooni tagajärjed
Kas inflatsioon on hea või halb? Inimesel on halb, jääb vaesemaks. Kasulik laenuvõtjatele. (võttes kallimat raha laenuks, tagasi maksame odavamat)

• Inflatsiooni põhiprobleem: rikkus jaotub ümber
  

Äraarvatud inflatsioon

• majandussubjektide poolt õigel ajal ja täies ulatuses prognoositud ning ka
  

majandustehingutes kajastatud hinnatõus

• Isegi siis kui on arvestatud kõikide lepingute puhul inflatsiooni, tekivad ikkagi lisakulud (raha hoidmise alternatiivkulu tõus- inimesed hoiavad vähem raha pangas, püüavad osta tarbekaupu)
  

Ootamatu ehk prognoosimatu inflatsioon

• Majandussubjektid ei oska või enam ei jõua ennast inflatsiooni vastu kaitsta
  
• Ootamatu inflatsiooni tagajärjel jaotub rikkus erinevate elanike kihtide vahel ümber ( laenuandja ja laenuvõtja- inflatsioon teeb laenuvõtjad rikkamaks )
  

Seos inflatsiooni ja töötuse vahel

• Inglise majandusteadlane Phillips leidis, et on kindel seos töötuse määra ja palgamäärade vahel ja umbes 5,5 % -line tööpuudus hoiab palgataseme paigal
  

Phillipsi kõver tähendab majanduspoliitiliselt, et

• töötust saab vähendada ainult kõrgema inflatsiooni hinnaga ja
  
• inflatsiooni saab vähendada töötuse määra suurenemise hinnaga.
  

Kas inflatsiooni tuleks pidurdada ?

• Üldlevinud seisukoht on, et kui inflatsioon tõuseb üle majanduse arengut stimuleeriva piiri, siis tuleb seda pidurdada
  
• Majanduse arengut stimuleerivaks inflatsioonitempoks loetakse 2-4% -list aasta keskmist hinnatõusu
  

Miks Eesti peaks inflatsiooni pidurdama?
Maastrichti (tavaliselt 3%) kriteeriumid peab täitma, kui ei täida, peab reeglite järgi trahvi maksma. (2013. aastal 2,8)
Deflatsioon

• Inflatsiooni vastandnähtus
  
• Üldise hinnataseme langus, mille põhjustab liialt vähe raha võrreldes majanduses toodetavate kaupade ja teenuste hulgaga
  
• Tavaliselt seotud ülikiire produktiivsuse kasvuga
  

Majanduse alused 7.10
Raha ja monetaarpoliitika

• Kaupa, mida saaksime igas olukorras rahaks nimetada, pole kerge defineerida
  
• Kõige kindlamalt võib rahaks nimetada ringlevaid paberrahasid ja münte
  
• Lisaks sularahale defineeritakse rahana ka nõudmiseni hoiuseid pankades ehk jooksvaid arveid pankades
  
• Peale nõudmiseni hoiuste täidavad raha funktsiooni ka tähtajalised hoiused pankades
  

Raha funktsioonid

• Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – võimaldab hinnata kaupade ja teenuste väärtust
  
• Vahetusvahend ehk bartertehingu asendaja –aitab kaasa kaubanduse kasvule ja muudab vahetuse efektiivsemaks
  
• Vara kogumise vahend ehk akumulatsioonivahend – võimaldab koguda rikkust
  

Raha mikroökonoomilised funktsioonid

• Arvestusühik ehk väärtuse mõõt- võimaldab hinnata kaupade ja teenuste väärtust
  

• Vahetusvahend - raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes barterit.
  
• Maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse.
  
• Maksevahend edasilükkuvate maksete korral, sealhulgas ka laenusuhetes – krediit
  
• Vara kogumise ehk akumulatsioonivahend - raha on vara, mida saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel, võimaldab koguda rikkust. (tõhusaimad aktsiad)
  

Raha makroökonoomilised funktsioonid

• Likviidne vara - kiiresti realiseeritav vara
  
• Turu- ja jaotussuhete süsteemi raamistiku kujundaja
  
• Majanduse põhjuslik tegur – käibeloleva raha hulk majanduses mõjutab inflatsiooni ja intressimäärasid
  
• Majanduse juht- ja kontrollihoob - raha seob kõigi majandusliku suhtlemise protsessisosalejate ühised, aga ka vastandlikud huvid terviklikuks süsteemiks
  

Raha nõudlus – monetaristid

• Monetaristlik koolkond lähtub kvantitatiivsest rahateooriast, mis eeldab konstantset raha ringluskiirust ning seost raha pakkumise ja hinnataseme (inflatsiooni) vahel
  

Raha nõudlus- Keynesi

• Keynesi rahateooria väidab, et rahanõudlus on seotud 3 motiiviga:
  

• Tehingumotiiv – soov omada raha, et teostada igapäevaseid tehinguid
  
• Ettevaatusmotiiv – soov omada raha ettenägematuteks juhtudeks
  
• Spekulatsioonimotiiv – soov omada raha juhuks kui intressimäär tulevikus peaks
  

tõusma
Raha pakkumine majanduses

• Raha pakkumine kujutab endast kogu rahavarvu, mis on majanduses saadaval. (pakuvad pangad )
  
• Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid.
  

Eestis kasutatakse järgmisis rahaagregaate:

• M0 = sularaha majanduses
  
• M1 = sularaha majanduses + nõudmiseni hoiused
  
• M2 = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused
  

Raha pakkumine- pangad

• Primitiivne pangandus - kullassepp
  

Raha loomine kommertspankade poolt

• Pangad tegutsevad kasumi saamise eesmärgil, võttes raha sisse madala protsendiga ja laenates välja kõrgmema protsendiga.
  
• Osa summadest tuleb hoida reservina, ülejäänud võib välja laenata
  
• Kommertapankade tegevus muudab majandust jõukamaks
  

Näide: (Tabel konspektis 11)

• Oletame, et reservinõue on 20 %.
  
• Kui kommertspank saab uusi hoiuseid 1000 krooni eest, siis peab ta jätma 200 krooni reservi ja 800 võib välja laenata.
  
• Väljalaenatud 800 krooni tuleb uute hoiustena panka tagasi.
  
• Uutest deposiitidest peab pank hoidma reservis 20% ehk 160 krooni, seega võib välja laenata 640 krooni. Laenusumma kasvab 1440 kroonini
  
• Väljalaenatud 640 krooni tuleb uute hoiustena panka tagasi
  
• Nüüd võib pank välja laenata 20 % ehk 512 krooni. Laenusumma kasvab 1952 kroonini
  
• Väljalaenatud 512 krooni tuleb uute hoiustena panka tagasi
  
• Nüüd võib pank välja laenata 80 % ehk 410 krooni.
  
• Laenusumma kasvab 2362 kroonini
  
• Väljalaenatud 410 krooni tuleb uute hoiustena panka tagasi
  
• Nüüd võib pank välja laenata 80 % ehk 328 krooni.
  
• Laenusumma kasvab 2690 kroonini
  
• Väljalaenatud 328 krooni tuleb uute hoiustena
  
• panka tagasi
  
• Nüüd võib pank välja laenata 80 % ehk 262 krooni.
  
• Laenusumma kasvab 2952 kroonini
  
• Kui protsess jätkub ning sularaha vahepeal välja ei võeta, siis on pangad loonud uut raha. 5000 –1000 (esialgne deposiit ) = 4000 krooni.
  
• Reservide kasv suurendab deposiite ja seega ka rahapakkumist koguse võrra, mis on võrdne raha multiplikaatoriga 1/r, kus r on reservisuhe.
  
• Raha multiplikaator on deposiitide laienemine jagatud sularaha reserviga
  

Rahaturu tasakaal

• Rahaturu tasakaalu määrab nõudluse ja pakkumise vahekord .
  
• Raha hind ehk tasakaaluintressi määr on graafiliselt kujutatav raha nõudluse ja raha pakkumise kõverate lõikepunktis.
  
• Joonisel on näha, et tasakaal rahaturul tekib intressimäära juures, kus nii nõutav kui pakutav raha kogus on võrdsed.
  

Raha nõudlus

• Raha nõudlus näitab sularaha kogust, mida isikud soovivad hoida
  
• Nõudlus sõltub tulude tasemest ja hinnatasemest
  
• Kui tulude tase või hinnatase majanduses tõuseb, suureneb ka nõutava raha hulk, mida isikud kasutavad majandustehingute sooritamiseks
  
• Raha nõudlus on pöördvõrdelises sõltuvuses raha hinna ehk intressimäärga
  

Monetaar ehk rahapoliitika

• Rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine on keskpanga ülesanne.
  
• Rahapoliitikal võib olla mitmeid eesmärke, mis on erinevates riikides väga erinevad
  

Rahanduspoliitika eesmärk:

• Hindade stabiilsus (püütakse hoida inflatsiooni kontrolli all)
  
• Majanduskasv
  
• Kõrge tööhõive
  
• Finantsturgude stabiilsus
  
• Intressimäära stabiilsus
  
• Välisvaluuta reservide stabiilsus
  

Rahapoliitika meetmed võimaldavad teostada:

• Ranget rahapoliitika
  
• Ekspansiivset rahapoliitikat
  

Range ( kitsendav ) rahapoliitika

• Vähendab raha pakkumise suhtelist vähendamist võrreldes SKP kasvuga.
  
• Tagajärjeks on intressimäärade tõus, investeeringute vähenemine, kogunõudluse vähenemine ja inflatsiooni aeglustumine
  

Ekspansiivne (laiendav rahapoliitika)

• Tähendab raha pakkumise suhtelist suurendamist võrreldes SKP kasvuga.
  
• Tagajärjeks on intressimäärade alanemine, investeeringute suurenemine, kogunõudluse suurenemine, reaalse SKP suurenemine
  

Laiendava monetaarpoliitika efekt majanduses- Raha pakkumise suurenemine viib intressimäärade langemiseni  Madalad intressimäärad viivad investeeringute mahu suurenemiseni  Investeeringute nõudluse suurenemine mõjutab sissetulekuid, suureneb tarbimine  KOGUNÕUDLUS JA SKP SUURENEVAD
Rahapoliitika vahendid: (vahendid, et mõjutada raha hulka majanduses)

• Avaturuoperatsioonid
  
• Laenu ja hoiuse püsivõimalused ehk diskontomäär
  
• Pankade kohustuslikud reservid keskpangas.
  

Avaturuoperatsioonid

• Avaturuoperatsioone sooritades müüb või ostab keskpank teatud väärtpabereid (riigi võlakirjad) eesmärgil mõjutada kommertspankade reserve (arved keskpangas), rahamassi ja intressitaset.
  
• Väärtpabereid pankadelt kokku ostes suurendab keskpank nende eest makstes pankade reserve ja seega rahamassi.
  
• Väärtpaberite müüki paiskamine vähendab rahahulka.
  

Diskontomäär

• Diskontomäär on intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele.
  
• Kui keskpank suurendab diskontomäära, siis laenavad kommertspangad keskpangast
  

vähem raha ja väljastavad seetõttu ka tarbijatele vähem laene , mistõttu rahapakkumine väheneb

• Diskontomäära alandades on võimalik keskpangal rahapakkumist suurendada.
  

Kohustusliku reservi määr (kui palju deposiitidest peab olema reservis)

• Keskpangad nõuavad kohustuslikus korras kommertspankadelt teatud osa hoiustehoidmist reservidena keskpangas.
  
• Keskpank saab mõjutada rahapakkumist kohustuslikku reservimäära muutes.
  
• Kui reservimäära tõstetakse, siis saavad pangad inimestele vähem laenu väljastadaning rahapakkumine väheneb.
  
• Reservimäära alandades saab keskpank rahapakkumist suurendada. (keskpank on mures majanduse kasvu pärast)
  

Eesti rahapoliitika

• Erinevalt enamikust keskpankadest kasutab Eesti Pank otsest osalemist valuutaturul
  
• Eesti Pank müüb pankadele konverteeritava välisvaluuta eest Eesti kroone ning Eesti kroonide vastu konverteeritavat välisvaluutat.
  
• Raha hind ehk vahetuskurss on seejuures fikseeritud.
  
• Sellist tegutsemist eeldab valuutakomiteele tuginev rahasüsteem.
  

Ülesanne:
Kommertspankadele kehtestatud reservinõue 15% tähendab:

• Hoiustatud summadest saavad pangad välja laenata 100-15%= 85%
  
• Pankade laenutegevuse tulemusena võib raha pakkumine majanduses suureneda kuni 1/15%-ga
  

Kui kohustusliku reservi määr on 15 %; kas siis panga reserv vastab keskpanga poolt kehtestatud nõuetele? Selgitage vastust.
150 000 peaks olema, vastab nõuetele, sest suurem võib alati olla. 15% tuleb võtta deposiitide hulgast!! Panga probleem on, et 50 000 ei teeni kasumit.
Panga varad
Panga kohustused
Reservid 200 000
Laenud 800 000
Deposiidid 1000 000
Valitsuse roll majanduses

• ressursside paigutamine
  
• ümberjaotav roll
  
• regulatiivne roll
  

Fiskaalpoliitika

• Maksud, avaliku sektori kulutused
  

• Valitsuse fiskaalpoliitilised otsused kajastuvad riigieelarves
  

Valitsuse tulude peamiseks allikaks on maksud!
Maksud
Kõige levinumad maksustamise viisid on:

• maksud palgafondilt - sotsiaalmaks
  
• maksud üksikisikute sissetulekutelt – tulumaks
  
• maksud ettevõtete sissetulekutelt - tulumaks
  
• maksud kulutustelt – käibemaks
  
• maksud omandilt – maamaks (väikseim)
  

Efektiivne maks ei mõjuta eraisiku käitumist!
Maksud Eestis

• Maksususüsteem on soodsam nendele, kes omavad kapitali ja võrreldes oma sissetulekuga tarbivad proportsionaalselt väiksema osa sissetulekust
  
• Kõige madalama sissetulekuga isikud maksavad maksudena proportsionaalselt väga suure osa sisstulekust
  

Maksude olemus

• otsesed maksud – isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid
  
• kaudsed maksud – kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist, maksumaksja ja maksukandja on erinevad majandussubjektid
  

Maksusüsteeme võib jaotada kolme kategooriasse:

• Regressiivne maksusüsteem- Kõrgema sissetulekuga inimesed maksavad vähem kui väikse sissetulekuga
  
• Proportsionaalne maksusüsteem- kõik maksavad sama suuruse makse sõltumata sissetulekust
  
• Progressiivne maksusüsteem- Väiksema sissetulekuga maksavad vähem kui suurema sissetulekuga isikud
  

Avaliku sektori kulutused võib jaotada nelja rühma: (mõjutavad fiskaalpoliitikat )

• Avaliku sektori kulud – tarbimiskulud, mis on seotud kaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektori töötajatele palga maksmisega
  
• Riiklikud investeeringud – infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide ehituseks
  
• Valitsuse tulusiirded erasektorile – valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid , töötu abirahad, subsiidiumid
  
• Riigivõla intressid – riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude summa intressid
  

Fiskaalpoliitika

• Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks.
  

• Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille
  

eesmärgiks on eelkõige majanduses täishõive saavutamine ja kogutoodangu
kasv.

• Valitsussektor püüab maksumäärade alandamise abil suurendada tarbijate ostuaktiivsust.
  
• Majandusliku aktiivsuse tõus loob uusi töökohti ning suurendab tulude taset ühiskonnas, mis kokkuvõttes nihutavad kogunõudluse kõvera paremale, suurema tööhõive ja SKP poole.
  
• Kui soovitakse majandust laiendada, suurendatakse avaliku sektori kulutusi või vähendatakse maksusid, sellist poliitikat nimetatakse ekspansiivseks
  
• Vastupidise eesmärgiga fiskaalpoliitikat nimetatakse kitsendavaks (siis, kui majandusel on liiga kiire kasv)
  

Ekspansiivne fiskaalpoliitika
Kitsendav fiskaalpoliitika
Avaliku sektori kulutuste suurendamine või maksuda alandamine
Avaliku sektori kulutuste vähendamine või maksude suurendamine
Viib kogunõudluse suurenemiseni
Viib kogunõudluse vähenemiseni
Tööhõive suureneb, majanduskasv kiireneb
Inflatsioon pidurdub, majanduskasv aeglustub
Riigieelarve

• Riigi tulude ja kulude plaan
  
• Kui tulud ja kulud on võrdsed, siis on eelarve tasakaalus. T=K (Eesti lähtub sellest)
  
• Kui tulud on suuremad kui kulud, on eelarve ülejäägiga. (liiga palju üleliigset raha, kodanikud ei ole rahul)
  
• Kui aga kulud on suuremad kui tulud, on eelarve puudujäägiga ehk defitsiidiga (peab laenama)
  

Eelarve tasakaal

• Majanduslanguse ajal võib eelarve ülejääk kiiresti muutuda defitsiidiks, sest maksutulud vähenevad.
  

Eelarve puudujäägi võib põhjustada:
- Valitsuse ekspansiivne fiskaalpoliitika - maksudevähendamine või valitsuse kulutuste suurendamine.
*Kui SKP on oma potentsiaalsel tasemel ning riigieelarve on puudujäägiga, siis on tegemist struktuurse puudujäägiga.
- Majandustsüklid, mis toovad kaasa eelarve defitsiidiga.
*Kui SKP potentsiaalse taseme juures on eelarve tasakaalus, aga puudujäägi põhjustab majandustsükli langusfaas, siis on tegemist tsüklilise puudujäägiga
Fiskaalpoliitika efektid

• Multiplikaatori efekt- 1 krooni kulutamine valitsuse poolt kiirendab majanduskasvu
  
• Väljatõrjumise efekt- valitsuse kulutused tõrjuvad välja erakulutused
  

Automaatne majanduse stabiliseerimine

• Automaatsed stabilisaatorid on fiskaalpoliitika vahendid, mis on majanduses
  

endas olemas. (nt töötu abiraha)

• Omavad pidurdavat jõudu, aga nad ei kõrvalda majanduslikku langust ega tõusu täielikult
  
• Maksude suurendamine vähendab kogunõudlust ja vastupidi
  
• Automaatsete fiskaalsete stabilisaatorite (AFS) toimimine seisneb selles, et valitsussektori eelarve reageerib majanduse muutustele, mõjutades
  

sellega erasektori majanduslikku käitumist
Diskreetne stabiliseerimine

• ehk situatsioonikohane fiskaalpoliitika vajab valitsuse erilisi otsuseid või tegevusi.
  
• Põhiliselt kasutatakse maksusid ja avaliku sektori kulutusi
  
• Diskreetse stabilisaatori näiteks on maksude alandamine
  

Riigvõlg

• Tekib siis, kui eelarve lasta miinusesse
  
• Ettevõtted satuvad liigse võlakoorma tõttu pankrotti
  
• Riigid pankrotti minna ei saa, kuna riigil on kasutada veel mitmeid abivahendeid olukorra parandamiseks
  

Meetmed riigivõla vähendamiseks:

• Maksude tõstmine
  
• Riik suurendab raha pakkumist
  
• Võla taasfinantseerimise võimalus s.t. et valitsus laseb välja uusi võlakirju, et varem võetud võlgu kustutada .
  

Riigivõla kulu

• Eelarvedefitsiidi finantseerimine võla abil on riigile kulukas intresside tõttu
  
• Neid intresse nimetatakse võlateeninduskuludeks
  
• Kui riigivõlg on siseriiklik võlg, siis toimub ühiskonnas tulude ümberjaotumine
  

maksumaksjatelt võlgade omanikele

• Kui riigivõlg on välisvõlg, siis toimub tulude ümberjaotamine riikide vahel
  

Eesti fiskaalpoliitika
„Väike imelaps “- Siirdeperioodi alguses väga hea võimekus välisinvesteeringute soodustamiseks , sellest tulenev kiire majanduse ümberstruktureerimine ja kiire majanduskasv, eelarve defitsiidi näitajaga täidame Maastrichti kriteeriumit, puudub riigivõlg
Täielik ebaõnnestumine- Jääme oma jõukusega suurelt alla jõukamatele riikidele, fiskaalpoliitika on enamasti vastupidine majandustsüklitele (SKP lõhe), euroga liitumise edasilükkamine 2007(inflatsioon oli liiga madal), majanduse taastumine kriisijärgselt oli väga aeglane
SKP lõhe

• SKP lõhe = tegelik SKP – potentsiaalne SKP*
  
• Näitab, kus majandus paikneb majandustsükli faasis
  

Majanduse alused 14.okt
13.loeng: Rahvusvaheline kaubandus
Rahvusvaheline kaubandus

• Avatud majanduses toimub majanduslik koostöö teiste riikidega
  

• See võib toimuda:
  

• Kaupade ja teenuste ostu ja müügi kaudu maailmaturul
  
• Finantsressursside ostu ja müügi kaudu maailmaturul (kõuge rohkem globaliseerunud)
  

Kaupade ja teenuste vood

• Kaupade ja teenuste müük välismaale on eksport
  
• Kaupade ja teenuste ostmist välismaalt nimetatakse impordiks
  
• Kaubandusbilanss = eksport – import
  

• Kui riik impordib rohkem, kui ekspordib, on tema kaubandusbilanss negatiivne ehk defitsiidis
  
• Kui riik ekspordib rohkem kui impordib,on tema kaubandusbilanss ülejäägiga ehk postitiivne
  
• Üldine seaduspärasus ütleb, mida väiksem on riik ja mida vähem on sellel riigil ressursse,seda suurem on selle riigi sõltuvus rahvusvahelisest kaubandusest.
  

Maksebilanss

• Kaupade ja teenuste liikumine Eesti riigi ja ülejäänud riikide vahel kajastub maksebilansis!
  
• Maksebilanss koostatakse selleks, et kajastada riigi tehinguid muu maailmaga mingi aja, tavaliselt aasta (ka kuu ja kvartal ) jooksul.
  
• Bilansimeetod eeldab tasakaalu olemasolu ja tasakaalustavaks kirjeks ongi keskpanga reservide suurenemine või vähenemine.
  
• Kirjeldab välismajandustegevusest saadava tulu kujunemist
  
• Aitab hinnata riigi laenu- ja võlasuhteid teiste riikidega
  
• Aitab selgitada välisvaluutareservide muutumise põhjuseid
  

Maksebilanss sisaldab:

• jooksevkontot
  
• kapitali-ja finantskontot
  
• reserve ja statistilist lahknevust.
  

Jooksevkonto jaguneb:

• Kaupade ja teenuste kontodel kajastatakse kaupade ja
  

teenuste müügist saadavaid tulusid ja ostmisel tekkivaid kulusid

• Tulude kontol kajastatakse tootmistegurite (tööjõud, kapital) kasutamisega ja kasutada andmisega seotud tulusid-kulusid (kompensatsioonid töötajatele, dividendid jne).
  
• Ülekannete kontol kajastatakse kõiki ülejäänud välismajandustehinguid, mis on seotud kogutulu kujunemisega (annetused, pärandused, liikmemaksud, EL-iabirahasid jne).
  

Kapitali- ja finantskonto

• Kapitalikontol kajastatakse peamiselt immateriaalse varaga seotuid tehinguid (intellektuaalomandi ostmine -loovutamine),võlgade andeksandmisi ja muid kogutulu kujunemisega mitteseotud rahvusvahelisi kapitaliülekandeid.
  
• Finantskontol kajastatakse välisinvesteeringuid ( otseinvesteeringud , portfelliinvesteeringud).
  

Reservid

• Reservide all näidatakse keskpanga kulla ja välisvaluutareservi muutumist
  

Eesti rahasüsteemis moodustavad keskpanga valuutareservid Eesti krooni kattevara
Maksebilansi ülejääk

• Maksebilansi ülejääk tähendab, et riigi maksevõime suureneb (pos)
  
• Teisalt tähendab ülejääk, et tarbimise ja investeeringute tase jääb tootmise tasemest maha, mis võib viia inflatsioonini (neg)
  
• Tööhõivele mõjub ülejääk lühiajaliselt positiivselt (pos)
  
• Välisriigid võivad hakata rakendama kaitseabinõusid (neg)
  

Maksebilansi defitsiit

• Maksebilansi defitsiidi puhul sõltub riik kaubavahetuses teiste riikide krediitidest
  
• Defitsiidi allikaks on enamasti kaubandusbilansi puudujääk
  
• Kui maksebilanss on pidevalt puudujäägiga, siis kahaneb pidevalt ka raha pakkumine
  

Rahvusvahelise kaubanduse tekkimise põhjused:

• Mitmepoolse kasu olemasolu
  
• Hindade erinevused – mõnikord on odavam importida kui ise toota.
  
• Ressursside piiratus – ressursid (kliima, geograafiline asend, tööjõud, kapital) on jaotatud ebaühtlaselt
  
• Toodete mitmekesisus – kaubanduse aluseks on tarbijate maitse-eelistused
  

Miks tegelevad riigid aktiivselt väliskaubandusega?

• Rahvusvahelise kaubanduse kasu väljendub tema:
  

• absoluutses eelises teiste riikide ees
  
• suhtelises eelises teiste riikide ees.
  

Merkantilism (16.-18.sajand)

• Riigi rikkus sõltus kaubavahetuse käibest ja väärismetalli varude suurusest
  
• Eksport peab ületama importi, see tähendab rohkem kulda ja hõbedat ning rikkamat ja tugevamat riiki
  
• Positiivne kaubandusbilanss
  
• Riigi roll on kehtestada kõrged tollimaksud importkaupadele ja soodustada eksporti
  
• Riikide majanduslikud huvid on vastandlikud, kuna ressursside hulk on fikseeritud toob ühe riigi tulu teisele riigile kaotust
  
• Väliskaubandus on nullsummaline mäng (ühe tulu on teise kaotus)
  

Absoluutse eelise teooria (Adam Smith)

• Absoluutse eelise teooria väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega
  
• Rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolu tasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis ehk neid kaupu, mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga
  

Absoluutne eelis

• Absoluutne eelis võib olla looduslik eelis, kui riigil on olemas soodsad looduslikud tingimused, mingi kauba tootmiseks.
  
• Absoluutne eelis võib olla omandatud eelis, mis tuleneb tehnoloogiast ja tööoskuste kõrgest tasemest.
  

Suhtelise eelise teooria (David Ricardo)

• Suhtelise eelise teooria ütleb, et heaolu kasv on võimalik ka juhul, kui riigil ei ole absoluutset eelist
  
• Sel juhul tuleks riigil spetsialiseeruda tootmisele, kus tema mahajäämus on väiksem.
  
• Kui riigid spetsialiseeruvad oma suhtelise eelisega kaupade tootmisele, võib maailmas toodang suureneda ilma, et selleks peaks lisanduma uusi tootmistegureid
  

Suhteline eelis

• Hiina omab absoluutset eelist mõlema kauba tootmisel
  
• Saapaid toodab Hiina 4 korda efektiivsemalt ja tekstiili 4/3 korda efektiivsemalt kui India
  
• Suhtelise eelise teooria kohaselt peab riik eksportima kaupu, mille tootmises on suhteline eelisseisund ehk mille tootmise absoluutne eelis on suurim
  
• India mahajäämus on väikseim tekstiili tootmisel, seega omab India suhtelist eelist tekstiili tootmisel.
  

• Heckscer-Ohlini teoori kohaselt viib rahvusvaheline kaubandus tootmistegurite hindade ühtlustamisele erinevates riikides
  

• Riigis külluslikult leiduvate (odavamate) tootmistegurite hinnad tõusevad
  
• Riigis olevate nappide tootmistegurite hinnad langevad
  

Mastaabisääst - Paul Krugman

• H-O teooria ei selgita, miks riigid vahetavad omavahel samalaadseid kaupu, see on eriti levinud just rikaste riikide puhul
  
• Näiteks Rootsi ekspordib ja impordib autosid
  
• Krugman põhjendas seda mastaabisäästu olemasoluga - masstoodang vähendab üheühiku toote omahinda
  

Arenenud riikide vahelise kaubavahetuse täiendavad põhjused:

• Nõudluspoolsed tegurid – ettevõttel on olemas kogemus siseturul ning sarnane tarbijaskond eksisteerib teises riigis
  
• Uute toodete ja tehnoloogia juurutamine – algselt on uus toode oskustöömahukas ning seda toodetakse siseturule. Nõudlus viib ekspordini ja tootmine muutub kapitalimahukaks
  
• Mastaabisääst – spetsialiseerutakse mingile kitsale tegevusalale
  
• Tööstusharusisene – ühesugustest komponentidest kokku pandud kodumasinad
  

Kaubavahetust takistavad: (takistatakse, kuna ametiühingute huvides on kaitsa oma tööjõudu, kodumaised ettevõtted tahavd oma kasumit kaitsta. On huvigrupid kes teevad takistusi RV kaubandusele ).

• Kauba kättetoimetamise kulud – transport, kindlustus
  
• Valuutatehingute kulud
  
• Kaubanduspiirangud – tollid, kvoodid
  

Rahvusvaheline kaubandus

• Toob endaga kaasa positiivse tulemuse kõikidele kaubanduses osalevatele riikidele
  
• Saavutatakse kõrgem heaolu tase kui see oleks ilma vaba kaubanduseta
  
• Sellega kaasnevad kindlasti ka kaotused
  
• Üldiselt võidud kompenseerivad kaotused
  
• Rahvusvaheline kaubandus suurendab küll ühiskonna üldist heaolu, kuid mõjutab ühiskonnas erinevaid sotsiaalseid gruppe erinevalt
  

Importiv haru
Eksportiv haru
Tootmise vähendamine
Tootmise suurenemine
Töökohti jääb vähemaks
Uusi töökohti luuakse juurde
Kasumid vähenevad
Kasumid suurenevad
Kaubanduspiirangud

• Tarbijale on kaubanduspiirangud majanduslikult kahjulikud!!
  
• Tarbija peab kinni maksma ebaefektiivsest tootmisest tingituna kauba, mis on kõrgema hinnaga, kui see kaup, mis oleks vabal konkurentsi turul
  

Kaubanduspiirangute kehtestamise põhjused:

• Tootmistegurite paiknemine
  
• Sotsiaalse heaolu ümberjagamine
  
• Majanduse stabiliseerimine (nt töötuse ja välisriigist tuleneva ohu vastu)
  

Piirangute majanduslik põhjendatus:

• Kodumaise tootmise kaitse välismaise konkurentsi vastu (nt oma toodangu müümine kunstlikult madalate hindadega);
  
• Kohaliku tööhõive ning tootjate tulude kaitse;
  
• Maksebilansi tasakaalustamine ;
  
• Riigieelarve tuluallikate laiendamine;
  
• Struktuurimuutuste soodustamine
  

Importi piiratakse rohkem! (ei taheta nii palju sisseveetavat kaupa. Piiratakse hindasid- imporditollid, ja koguseid- kvoodid)
Rahalised piirangud on efektiivsemd kui kvoodid. Tõstavad küll hindu, kuid lasevad majandusel edasi toimida.
Kaubanduspiirangute liigid:

• Tollimaks on maks riigipiiri ületavalt kaubalt , mille abil püütakse muuta kaupade suhtelisi hingu. On kõige levinum kaubanduspiirangu liik
  
• Imporditoll - kogutakse riiki sisseveetavatelt kaupadelt riigipiiri ületamisel eesmärgiga piirata kauba sissevedu. Motiiviks soov kaitsta kodumaist tootjat
  
• Eksporditoll – kogutakse riigist väljaveetavalt kaubalt eesmärgiga piirata kauba väljavedu. Motiiviks esmatarbekaupade hinnataseme alandamine siseturul. Toorainet eksportivatel riikidel motiiviks tõsta maailmaturu hinda
  
• Transiiditoll – kogutakse riigist läbiveetavatelt kaupadelt eesmärgiga katta kaupade veoga seotud kulud (infrastruktuuri kasutamise kulud) ja teenida raha riigieelarvesse
  

Koguselised piirangud:

• Impordikvoot kujutab endast kaubandustõket, mille puhul piiratakse importi või eksporti koguseliselt. Eesmärgiks on kodumaise tööstuse kaitsmine välismaise konkurentsi eest. Levinud põllumajanduses
  
• Impordilitsentsid – piiravad võrreldes kvootidega vähem. Litsentse müüb või annab valitsus
  
• Vabatahtlikud ekspordipiirangud – üks riik ajendab teist riiki vähendama mingi kauba eksporti vabatahtlikult.
  
• Ekspordisubsiidiumid – eesmärgiks on ekspordi suurendamine, kuna eksporttoodangu hind alaneb
  
• Tehnilised ja administratiivsed piirangud (ohutus- ja tervishoiunõuded, pakendite tähistuste nõuded)
  

Maailma kaubandusorganisatsioon WTO

• Rahvusvaheline organisatsioon , mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib rahvusvahelist kaubandust.
  
• 160 riiki, Eesti liige alates 1999.aastast
  
• WTO raames on kokku lepitud konkreetsed reeglid, mis toimivad org liitunud riikides. Kõikidel riikidel samad võimalused!
  

Loeng 14 Majanduspoliitika ja konkurentsivõime
Majanduspoliitilised eesmärgid

• Stabilisatsiooni eesmärk (tööhõive, hinnataseme stabiilsus)
  
• Kasvu eesmärk (sissetulekute kasv, avalike teenuste pakkumise kasv)
  
• Struktuuri eesmärk (regionaalsete erinevuste tasakaalustamine)
  
• Jaotuse eesmärk ( õiglane heaolu jaotus)
  

• Pikaajaline areng sõltub eeskätt majanduskasvu kiirusest: selleks tuleb tõsta majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja tagada majandusstabiilsus.
  

Vabariigi Valitsuse eesmärgid aastateks 2009–2012

• Vabariigi Valitsuse tegevuse üldeesmärgiks on tagada Eesti kiire ja jätkusuutlik majanduslik areng (majanduse konkurentsivõime kasv, sotsiaalse sidususe kasv, keskkonna kasutamise säästvuse kasv)
  

Konkurentsivõime

• Kõrge konkurentsivõime on tänapäeva avatud maailmas riigi üheks kõige olulisemaks tunnuseks ja tegevuse eesmärgiks.
  
• Konkurentsivõimeliste riikide eeliseks on, et nad suudavad rohkem kui teised müüa kaupu ja teenuseid rahvusvahelistel turgudel ning saada rohkem välismaiseid otseinvesteeringuid.
  
• Sellega tagatakse kiirema rikkuse kasvu ja heaolu tõusu oma riigis.
  
• Enamus maailma riike teevad üha kasvavaid pingutusi soodsate tingimuste loomiseks ettevõtluse arenguks oma territooriumil.
  
• Riigid mõistavad, et ettevõtted üksi (ilma riigi abita ) ei suudaks globaalses konkurentsivõitluses läbi lüüa.
  

• Riigid on nõus rahvusvahelise majandusedu nimel alandama makse, moodustama mitmesuguseid subsideerimisfonde, võtma endale ettevõtete alustamise riske, arendama infrastruktuuri jne.
  
• Seega riikide konkurentsivõime näitab, kuidas riigid loovad ja säilitavad keskkonda, mis annab konkurentsijõudu nende ettevõtetel
  

• Paljud riigid, sealhulgas Eesti, kasutavad oma rahvusvahelise konkurentsivõime positsiooni parandamiseks madalat maksukoormust või siis maksude alandamist.
  
• Samas on palju näiteid, kus riigid on saavutanud kõrge konkurentsivõime ka kõrgete maksude ja suurte tööjõukulude juures (Taani, Rootsi, Soome).
  
• See näitab, et riikide käsutuses on erinevaid võimalusi edu saavutamiseks rahvusvahelises konkurentsis.
  

Konkurentsivõime määratlemine

• Konkurentsivõime määratlemisel ei ole kokkuleppele jõutud, erinevad inimesed omistavad sellele mõistele erinevaid tähendusi
  
• Konkurentsivõime puhul rõhutatakse:
  

• madalaid tootmiskulusid,
  
• vahetuskursi tähtsust,
  
• tehnoloogilist arengut,
  
• majanduskasvu
  

Konkurentsivõime

• H.Trabold’i neli aspekti:
  

• Müügivõime (ekspordivõime),
  
• Atraktiivsus ettevõtluse asukohana
  
• Kohanemisvõime
  
• Teenimisvõime (sissetulekute tase)
  

• Need aspektid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles teenimisvõime toetub kolmele ülejäänule aspektile
  
• Selle käsitluse kohaselt on teenimisvõime riigi konkurentsivõime kõige üldisem indikaator
  
• Riigi majandusliku konkurentsivõime kõige üldisem tase (nn teenimisvõime) seostub riigi sisemajanduse koguproduktiga.
  
• Täpsemalt SKP tasemega ühe inimese kohta ja SKP dünaamikaga.
  

Võime luua rikkust

• Üldiselt peetakse võimet rikkust luua tähtsamaks kui rikkust ise.
  
• Võime rikkust luua garanteerib ka rikkuse kaotamise korral asendamise.
  
• Seega kerkivad konkurentsivõime puhul esile akumuleeritud teadmised tehnoloogia ja inimkapitali vormis.
  

IT areng, kõrge ja kiire õppimisvõime on see, mis majandusele jõukust annab!
Konkurentsivõime kontseptsioonid

• Konkurentsivõime kontseptsioonid on arenenud mitmeetapiliselt:
  

• Konkurentsieeliseks on loodusressursid
  
• Investeeringute tähtsus tõuseb oluliselt
  
• Innovatsioonile orienteeritud tase
  
• Informatsiooni töötlemise kõrge aste.
  

Investeeringute tähtsus tõuseb osaliselt

• Riigid suurendavad kulutusi haridusele, kasvatavad tööjõudu arenevatele tööstusharudele.
  
• Avaliku sektori osa suureneb, teenused muutuvad kõigile kättesaadavaks, areneb transport ja kommunikatsioon
  

Innovatsioonile orienteeritud tase

• Riigist kujuneb rahvusvaheliselt aktsepteeritud kaubanduspartner.
  
• Suurenevad kulutused innovatsioonile.
  
• Elatustaseme tõustes hakkavad ei soovi enam tarbida kodumaist kaupa
  
• Konkurentsivõime põhineb juhtimisotsuste kvaliteedil, mitte loodusressursside omamisel.
  

Informatsiooni töötlemine kõrge tase

• Riigid kulutavad enim vahendeid teadus- ja uurimistööle (R&D).
  
• Eesmärgiks on uute toodete ja tehnoloogiate arendamine.
  
• Riigil on selles oluline roll, eelkõige turutõrgete ilmnemisel .
  

Riigi konkurentsivõime

• Laiemalt võiks konkurentsivõimet käsitleda kui riigi võimet realiseerida sotsiaalseid ja poliitilisi eesmärke.
  
• Nt sissetulekute kasv, tööhõive suurendamine, haridustaseme tõstmine, tervise parandamine.
  

Konkurentsivõimet on defineeritud ka kui võimet teha kiireid ja püsivaid edusamme elatustasemes!
Konkurentsivõime analüüsi tasemete järgi võib eristada järgmisi tasemeid:

• Ettevõte
  
• Majandusharu
  
• Riik
  

Ettevõte

• Ettevõtte konkurentsivõimena võib käsitleda võimet pikaajaliselt toota ja müüa kaupu (tooteid, teenuseid).
  

Ettevõtte konkurentsitegurid

• Palgatase, palgataseme ja tootlikkuse suhe
  
• Tööjõu kvalifikatsioon, hoiakud ja töömotivatsioon
  
• Tooraine ja energiaga varustamise stabiilsus
  

Konkurentsi ulatuse järgi võib eristada:

• Lokaalne (regionaalne) konkurents – toote või teenuse pakkujate piiratus lähiümbrusega (omane teenuste turule) nt teenusteturul (prügivedu)
  
• Riigisisene (natsionaalne) konkurents – toote või teenuse pakkujad piirduvad koduriigiga (iseloomulik kaubanduspiirangutega kaitstud siseturule)
  
• Rahvusvaheline (globaalne) konkurents – toote või teenuse pakkumisel konkureeivad tootjad kogu maailmast
  

Riigi konkurentsikeskkonda kujundavad tegurid:

• Riigi avatus maailmamajandusele (mids suletum on majandus, seda väiksem on tema konkurentsivõime)
  
• Poliitiline stabiilsus regioonis
  
• Piirkonna majandusgeograafiline positsioon
  
• Looduslikud tingimused ja ressurssidega varustatus
  

Riigi majanduspoliitika konkurentsivõime mõjutajana

• Suhtumine välisinvesteeringutesse ja vaba turu toimimisse
  
• Riigi bürokraatia arengutase
  
• Raha ja hindade stabiilsus
  
• Maksud, subsiidiumid
  
• Omandisuhete korraldus (
  
• Välismajandussuhete regulatsioon
  

Baastegurid, mis aitavad majandusel toimida ja tagavad esmase konkurentsivõime:
Institutsioonid , infrastrukruur, tervishoid ja põhiharidus.