Miks valitsus sekkub majandusse? Turg ei suuda tagada efektiivset ressursside paiknemist turutõrgete likvideerimine Ühiskonnale ei meeldi turu toimel tekkinud ressursside jaotus sotsiaalse õigluse tagamine Valitsus sekkub, sest isikud ei pruugi teha endale kasulikke otsuseid Valitsus sekkub majanduse stabiliseerijana II OSA. SKP Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Tänapäeval on võimalik saada objektiivsetmajandusinformatsiooni süstemaatiliselt Valitsusasutused jälgivad kuidas kodumajapidamised ja firmad käituvad majanduses Nende andmete põhjal summeeritakse informatsioon riigi kui terviku kohta. Majandusteadlased kasutavad kogutud statistilist informatsiooni majanduse uurimiseks
1) trahvid ja maksud 2) kulutuste doteerimine negatiivsete välismõjude vastu 3) regulatsioonide kehtestamine ühe grupi poolt teisele avaldatavate välismõjude piiramiseks 4) välismõjude leevendamine seaduslikult eelkõige tugeva omandiõiguse kaudu Sisemajanduse koguprodukt - riigi territooriumil aasta jooksul toodetud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma Sisemajanduse koguprodukt - kõige parem näitaja selle kohta, kui hästi majandus toimib. Nominaalne SKP jooksvates hindades (kindla aasta näitaja, näit. 2005) Reaalne SKP püsivates hindades SKP deflaator - annab informatsiooni, kuidas muutub majanduses üldine hinnatase SKP deflaator = nominaalne SKP /reaalne SKP x 100 Rahvuslik kogutoodang - riigi residentide poolt toodetud kogutoodang ehk lisaks riigi territooriumil toodetule lisandub välismaal teenitud tulu kodumaiste tootmistegurite kasutamisest (ja loomulikult
kogutoodang (SKT teatud perioodi jooksul riigis toodetud kaupade ja ehk GDP) teenuste turuväärtus. SKT puudused - ei kajasta kõiki kaupu ja teenuseid, mida elatustaseme toodetakse arvutamisel - hõlmab ainult lõpptarbimise kaupu - hõlmab vaid puhas eksporti (impordi ja ekspordi vahe) - inflatsioon võib moonutada SKP kasvu tähtsust - ei kajastu kvaliteedi muutused - rahvastiku muutused - kahjulikud kaubad ja teenused - turuvälised tooted - mõõtmisvead Elatustase Reaalne SKT jagatud riigi rahvastiku koguarvuga ehk kui palju rahvuslikku rikkus jagub iga elaniku kohta. 1996.a
1.Mikroökonoomika . Sissejuhatus. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaguneb kolmeks majandusharuks. 1)Majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria. 2) Rakenduslik majandusteadus tegeleb sellega, kuidas õpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides kasutada. 3)Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega tegeleb majanduspoliitika. Majandusteooria omakorda jagatakse rahvamajandusõpetuseks ( mikro- ja makroökonoomikaks) ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetus käsitleb rahvamajandust tervikuna ja ettevõttemajandusõpetus käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõtte, majapidamiste o
Trükiajakirjad-ajalehed, raadio, televisioon, kino, kuulutustetahvlid, telefon jne. Ülesanne: Leiame intressisuuruse, 40*650= :100 = 260+ 650=910, 910/12= 80euri. 910/50=18,2 kuud. Sisemajanduse koguprodukt- Kindla perioodi jooksul(tavaliselt aasta) riigis toodetud toodete ja teenuste koguväärtus. SKP=K+I+V+PE K-Kogumajanduspidamite kulutused I-Ettevõtete investeeringud V-valitsuse kulutused PE-puhas eksport(ekspordi ja impordi vahe) SKP-sse arvestatakse ainult lõpptarbimise kaubad, SKP ei võta arvesse tooteid, mida ettevõtted ühtede või teiste toodete valmistamiseks ostavad. SKP näitab toodangu suurust, aga mitte rahva heaolu, sest: 1)Kõik riigis toodetud kaubad ja teenused ei lähe müügiks- kodumajapistes toodetakse teenuseid, mida tarbitakse ise(lapsehoidmine, autohooldus) 2)Ei arvestata vaba aja väärtust- kulutused, mis tehakse inimese taastumiseks(nt puhkusereisid) 3)Ei mõõdeta varimajanduse toodangu suurust SKP-sse ei arvestata tulu, mis saadakse
püsivad. OLIGOPOLI MUDELID: KARTELL firmade kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. Kehtestatakse toodangu ühtne hind ja tootmisharu toodang jaotatakse kartelli kuuluvate firmade vahel. N.: kohvi, suhkru kartellid, mis on enamus riikides keelatud HINNALIIDER oligopoolse haru firma, kelle kehtestatud hinna teised omaks võtavad. See on tavaliselt selline, mis maksimeerib tootmisharu kui terviku kasumi. 6.1 Selgitada RKP ja SKP vahe Põhilised kaks näitajat ühiskonna rikkuse mõõtmisel: Rahvuslik koguprodukt (RKP) s.o. antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul (tavaliselt 1 aasta) loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. Sisemine koguprodukt (SKP) s.o. antud riigis teatud perioodi jooksul loodud lõpptarbimisega teenuste ja kaupade kogusumma rahalises väljenduses. (VÕIB) Mis on siis vahe nende kahe vahel?
Kui on olemas näljane, vaene, see küsib leiba, see ei küsi riiki ega omandikaitset. Avaliku sektori osakaal pole talle oluline. Mida rikkamaks ta läheb, seda rohkem hakkab ta küsima avaliku sektori teenuseid. · Informatsiooni asümmetria see toob kaasa valed otsused. Maksame kõvasti juurde tänu sellele. Et pettused kinni maksta, pannakse see püsihinnale juurde. MAKROÖKRONOOMIKA SKP arvestamine ja majanduskasv, rahvamajanduslik ringkäik 28.10.2013 · Makroökronoomika uurib majanduse kui terviku käitmist, tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantuina ja muutumatuina (ceteris paribus). · Üldine hinnatase - inflatsioon · Kohutulude kujunemine SKP · Tööpuudus Makrotasandi analüüs
MAJANDUSEALUSED 27.01.2010. Mis on iga ühiskonna suurim majandusprobleem? Iga ühiskonna suurim majandusprobleem seinseb selles. · Et inimeste tahtmised ja soovid on piiramatud · Ressursid nende rahuldamiseks aga piiratud. Seda, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada, uurib mikro- ja makroökonoomika (MMÖ) Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine. Firma . reatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Makroökonoomika analüüsib majanduse kui terviku käitumist ningi majanduspoliitilisi valikuid Makroökonoomika uurib majanudse kui tevikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. Rahvamajanduse ringkäik Sissetulek (raha) Tööjõud
annaabi.ee 
100 punkti
~ 41 lehte
96 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid