Majanduse kordamisküsimused vastustega (2)

Q: Mis on majanduse põhiprobleem?

Vastus leiad õppematerjalist: Majanduse kordamisküsimused vastustega

Q: Mis on majanduse põhiküsimused?

Vastus leiad õppematerjalist: Majanduse kordamisküsimused vastustega

Q: Mis see on Milline valem?

Vastus leiad õppematerjalist: Majanduse kordamisküsimused vastustega

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool - Majandus - Majandus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on majanduse põhiprobleem?
Mis on majanduse põhiküsimused?
Mis see on Milline valem?

Mis on majanduse põhiprobleem?
Valitseb nappus. Maj. peab sellele andma vastuse kuidas nappivate ressursside tingimustes saab tarbija maksimeerida rahulolu ja ettevõtted kasumist

Mis on majanduse põhiküsimused?

mida toota - neid kaupu mida tarbija tahab ja mille eest ta on nõus maksma. Alati võib toota toidukaupu, esmatarbekaupu. Vananev rahvastik - ravimid, abivahendid , med. teenused
kuidas toota - otsustab tootja valib ressursid ja tehnoloogia . Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu
kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine tarbija või sisetarbija, eraisik või ettevõte, kellele toode on mõeldud
millal toota - hooajalisus jõulukuuse müük

Ressursside ja tootmisfaktorite mõiste
Ressursid on töö- inimeste võimed, maa- maismaa, maavarad , flora , fauna, õhuruum, territoriaalveed. Kapital – reaalkapital- hooned, seadmed , inimkapital koos teadmiste ja oskustega, finantskapital, ettevõtlikkus, info

MAA – maismaa pind, maavarad, taimed, loomad, territoriaalveed, õhuruum

TÖÖ – inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogum

KAPITAL – varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukt, mida saab kasutada hüviste valmistamiseks:

reaalkapital e füüsiline kapital

inimkapital e inimene koos teadmiste ja oskustega

finantskapital on vajalik kahe eelneva kapitaliliigi hankimiseks

ETTEVÕTLIKUS – millegi uue välja töötamine või olemasoleva arendamine

INFO – võib väljuda ka tootmisprotsessist infona

Mikro - ja makroökonoomika erinevus. (Makromajandus tegeleb majandus agregaatnäitajatega)
Mikroökonoomika- kodumajapidamised ja ettevõtted
Makroökonoomika- riigi ja maailmamajandus uurib SKP, inflatsiooni, töötust e majanduse agregaatnäitajaid
Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid ; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel , tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu , piirkulu jne
Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut . Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne

Alternatiivkulu
Igal valikul on loobumise hind e alternatiivkulu. Alternatiivkulu (opportunity cost ) on kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud. Alternatiivkulu arvestamine nõuab aega ja informatsiooni. Nende vajakajäämisel tehakse valikuid, mis hiljem võivad osutuda valeks (ebaõnnestunuks). Alternatiivkulu saab mõnikord mõõta ka hüviste eest tasutud rahasummaga.
Tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks.
Piir- ehk marginaalne kulu märgitakse ühe ühiku kohta.
Kasvava alternatiivkulu seadus- mida rohkem toodetakse ühte hüvist seda vähem saab toota teist hüvist

Tootmisvõimaluste kõver TVK

Tootmisvõimaluste kõver e. Võimaliku tootmise piir- kahe kauba võimalikke tootmiskombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral.

Vaatleme järgnevalt üht lihtsat mudelit, mis väljendab majanduse tootmisalaseid valikuid. Lihtsuse huvides oletame, et: REEGEL

tegemist on majandusega, kus toodetakse ainult 2 hüvist: kahureid ja võid;

ajaperiood on 1 aasta;

ressursid, mis selle aja jooksul on kättesaadavad, on fikseeritud (nende suurus ei muutu);

ka tehnoloogia tase antud aja jooksul ei muutu.

Kui ühiskond suunab kõik oma ressursid ainult ühe hüvise tootmisele, saadakse selle hüvise maksimaalne kogus, mida aasta jooksul on võimalik toota. Olgu selleks maksimaalseks koguseks kas 5 miljonit tonni võid või 15 000 kahurit aastas. Teeme tabeli 1.

TABEL 1
Alt tootmisvõimalused
Variant
Või (milj.t.)
Kahurid ( tuhat tk)
A
0
15 (15-1=14)
B
1
14 (14-2 =12)
C
2
12
D
3
9
E
4
5
F
5
0

Kui ühiskond on valmis loobuma teatud osast ühest hüvisest (näiteks võist), on võimalik toota täiendavalt teatud kogus teist hüvist (näiteks mõned kahurid). Kui ollakse valmis loobuma veel suuremast kogusest võist, saab juurde toota veel rohkem kahureid jne( tabeli 1). Siinjuures peame meeles pidama , et võid ei muudeta kahuriteks füüsiliselt, vaid seda tehakse ressursside ümberpaigutamisega ühelt kasutusalalt teisele

Tootmisvõimaluste kõver (TVK) - on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud.

Võimaliku tootmise piir:

 peegeldab ressursside piiratust (antud ressursside juures pole võimalik rohkem toota)
 selgitab valiku tegemise vajalikkust
 graafiku negatiivne kalle selgitab tehtud valiku alternatiivsust (mingit toodet saab rohkem tarbida ainult teise kauba tarbimise vähendamise kaudu)

Ressursside efektiivne kasutamine - pole olemas ühtki võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks , ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks.

Efektiivsus maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega.

Need punktid, mis asuvad väljaspool (ülalpool) TVK-d, tähistavad antud ressursside ja antud tehnoloogia korral kättesaamatuid kombinatsioone (näit punkt K). Punktid aga, mis asuvad seespool TVK-d, näitavad neid tootmiskombinatsioone, mille korral ressursse kas ei kasutata täielikult või ei kasutata neid efektiivselt (näiteks punkt U). Sellisest ebaefektiivsest punktist lähtudes on alati võimalik suurendada ühe hüvise tootmist, vähendamata seejuures teise toodangut. Nii võib punktist U liikuda punkti B, kui ressursse efektiivsemalt kombineerida, ja toota rohkem kahureid, vähendamata või tootmiskogust. Samamoodi võib ressursse efektiivsemalt rakendades või kasutamata ressursse tööle pannes liikuda punkti D ja seeläbi suurendada või tootmist, seejuures kahurite arvu vähendamata. Punktist U saab liikuda mistahes punkti TVK-l punktide B ja D vahel, nagu näiteks punkti C, ja niimoodi suurendada nii või kui kahurite toodangut.
Igasugune liikumine piki TVK-d toob kaasa loobumise teatud hulgast ühest hüvisest, et saada juurde teatud kogus teist. Liikumine piki TVK-d allapoole näitab, et suurema koguse või alternatiivkulu on loobumine üha suuremast kahurite arvust. Näiteks, kui minna punktist A punkti B, siis väheneb kahurite toodang 1 tuhat võrra ja või toodang suureneb nullilt 1 milj. tonnile Seega on 1 miljoni tonni või alternatiivkulukulu 1 tuhat kahurit. Kui aga liikuda punktist D punkti E, st kui tahetakse või toodangut suurendada 3 miljonilt tonnilt 4 miljonile tonnile, tuleb loobuda mitte ühest tuhandest kahurist, nagu eelmisel juhul, vaid 4 tuhandest kahurist ( 5 tuhat kahurit 9 tuhat asemel). Näeme siis, et kui või tootmismaht kasvab, siis või alternatiivkulu kasvab samuti

Tulude ja kulude ringkäigu mudel (majanduse ABC13)

Nõudlus ja mis seda mõjutab. Nõudluskõver
Nõudlusseadus inimesed ostavad kaupa rohkem madalama hinna korral kui kõrgema hinna eest
Nõudlus- seos kauba hinna ja koguse vahel mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta
Nõudlustabel
Hind( kroonides )
nõutav kogus (tk nädalas)
5
9
10
8
20
6
30
4
40
2
Nõudluskõvera Reeglid

kui üks suureneb siis teine väheneb

kui muutuvad hind ja kogus toimub liikumine piki telge, kui muutuvad muud mõjurid hakkab kõver nihkuma. Nõudlus väheneb kõver nihkub sissepoole, nõudlus suureneb kõver nihkub väljapoole
negatiivse oleku kaks põhjust:

asendusefekt st ühte kaupa on võimalik teisega asendada - asenduskaubad (kui ühel kaubal hind tõuseb hakatakse teist tarbima- kohvi hind tõuseb tarbitakse teed)

sissetuleku efekt- kauba hinna langus saab tarbija tarbida suuremat kogust
on individuaalne nõudlus- ühe kauba järele
ja turunõudlus- kõigi tarbijate nõudluste summa
nõudlust nihutavad tegurid

tarbijate sissetulek
väheväärtuslik e. Inferioosed kaubad
esmatarbekaubad
luksuskaubad

kui sissetulek väheneb tarbitakse väheväärtuslikke ja esmatarbekaupu

nõudlust mõjutavad teiste hüviste hinnad- vajadust saab rahuldada teiste hüvistega( asenduskaubad)

täiendhüvised e täiendkaubad- nende nõudlus on seotud auto ja bensiin . Täiendkaupade puhul kui üks on liiga kõrge hinnaga kaob nõudlus teise suhtes. Arvuti odav tarkavara hirmkallis

nõudluse mõju- tarbijate ootused- tarbija ootab madalamat hinda ja sissetuleku kasvu
tarbijate arv
tarbijate maitse ja eelistused

hinnalangus ei mõjuta nõudlust( tikud ) vähetähis spetsiifiline kaup
Nõudluskõveral on negatiivne tõus. Selle kaks peamist põhjust on asendus- ja sissetulekuefekt. Saab eristada individuaalset ja turunõudlust. Turunõudlus kujutab endast seost vastava hinna ja kõigi individuaalsete tarbijate poolt sel konkreetsel hinnatasemel nõutavate koguste summa vahel. Seega on turunõudluskõver individuaalsete nõudluskõverate horisontaalsumma.
Nõudlust võivad mõjutada mitmed tegurid. Tähtsamad nõudluse mõjurid on: 1) tarbijate sissetulek; 2) teiste hüviste hinnad; 3) tarbijate ootused (hüvise tulevase hinna või oma tulevase sissetuleku suhtes); 4) tarbijate arv; 5) tarbijate maitse ja eelistused.
NÕUDLUSTABEL

Hind
Nõutav kogus
A
10
6
B
8
8
C
6
10
D
4
12
E
2
14
F
0
16
Kui sissetulek suureneb, siis hüviste nõudlus kasvab. Graafiliselt saab nõudluse kasvu ja kahanemist kajastada nõudluskõvera nihkega - vastavalt paremale ja vasakule.
Vastavalt sellele, kuidas hüvise nõudlus sissetuleku muutudes muutub, jagatakse hüvised normaalhüvisteks ( esmatarbe - ja luksuskaupadeks) ja inferioorseteks e väheväärtuslikeks hüvisteks. Sissetuleku kasvades normaalhüviste nõudlus suureneb, inferioorsete hüviste nõudlus aga väheneb.
Oluline nõudluse mõjur on teiste hüviste hinnad. Asendushüviste puhul toob ühe hüvise hinna tõus kaasa teise hüvise nõudluse tõusu; täiendhüviste (kaks teineteist tehnoloogiliselt täiendavat kaupa, nt auto ja kütus) korral aga põhjustab ühe hüvise hinna kasv teise hüvise nõudluse vähenemist (hinna languse puhul on tegemist vastupidiste muutustega).

Pakkumine ja mis seda mõjutab. Pakkumiskõver
Pakkumisseadus kauba pakutav kogus ja hind on võrdeliselt seotud. Hinna tõus suurendab ja langus vähendab pakkumist
Pakkumine on kaubakogus mida pakkujad soovivad müüs ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest
Pikema aja jooksul suudetakse enam pakkuda (toota). Turupakkumise seisukohalt konkurents tiheneb tulevad uued pakkujad turule
Kõrgema hinna juures tahetakse rohkem pakkuda- kasum on suurem, kõrgema hinna juures suudad katta ka kõik tootmiskulud . Kui hind on kõrgem siis samade ressursside korral toota kaupa mille hind on kõrgem kui alternatiivsel kaubal. N. Leib- kõrgem hind on koorikleival ja seemenleival, tuleb teha kõrgema hinnaga leiba
Pakkumistabel
Hind( kroonides)
Pakutav kogus (tk nädalas)
5
1
10
3
15
5
20
7
Pakkumiskõver- piki kõverat liikudes muutuvad hind ja kogus
Mõjurid mis mõjutavad pakkumist

tehnoloogia tase- mida algelisem tase seda väiksem pakkumine, mida kõrgem seda suurem
vajalike ressursside hinnad- kui tooraine kallineb väheneb tootmine, kui tooraine odavneb läheb odavamaks hind
alternatiivsete kaupade hinnad – toodetakse seda alternatiivkaupa mille hind on kõrgem, kasulikum toota kõrgema hinnaga
4tootjate ootused
valmistoodangu puhul ootab hinnatõusu, tekitan puudujäägi saavutan nõudluse hind tõuseb. Puudus tõstab müügihinda tatar küttepuud
tootja võib karta et kauba hind langeb, müüb ruttu lao tühjaks
tootjate arv- mõjutab turupakkumist
maksud ja subsiidiumid (toetused tootjale) maksud pärsivad tootmist, subsiidumid tekitavad ebavõrdset konkurentsi- ei ole alati hea asi ja ei suurenda alati pakkumist( ei lähe oma kinnimakstud tööriistaga tööd tegema)

Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa ( ceteris paribus ). Pakutav kogus on see hüvise hulk, mida tootjad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad müüa. Vastavalt pakkumisseadusele on pakutav kogus ja hind võrdeliselt seotud.
Pakkumiskõveral (joonis 5) on positiivne tõus. Sellel on kaks põhjust: kõrgema hinna korral on tootjad 1) huvitatud suurema koguse pakkumisest (kõrgema hinnaga hüvise tootmine on atraktiivsem kui selleks kasutatavate ressursside rakendamine teiste, alternatiivsete hüviste tootmiseks) ja 2) võimelised rohkem tootma (kõrgem hind lubab katta tootmismahu kasvuga seotud kõrgemad tootmiskulud - meenutagem kasvava alternatiivkulu seadust).
PAKKUMISTABEL

Hind
Pakutav kogus
A
10
18
B
8
16
C
6
14
D
4
12
E
2
10
F
0
8
Ka pakkumise puhul saab eristada individuaalset ja turupakkumist. Turupakkumiskõver on individuaalsete pakkumiskõverate horisontaalsumma.
Pakkumise mõjurid on: 1) tehnoloogia tase; 2) vajalike ressursside hinnad; 3) alternatiivsete kaupade hinnad; 4) tootjate ootused; 5) tootjate arv; 6) maksud ja subsiidiumid (kõikvõimalikud toetused tootjale (dotatsioon)).
Näiteks pakkumise kasvu põhjustavad tehnoloogia täiustamine; ressursside (tootmistegurite) hindade alanemine; alternatiivsete hüviste (so nende, mille tootmiseks kasutatakse mõningaid samu ressursse) hinna langus; tootja ootus, et hüvise hind lähiajal tõuseb; tootjate arvu kasv; subsiidiumi maksmine tootjale (toetuste maksmine ei suurenda alati pakkumist) Graafiliselt saab pakkumise kasvu või kahanemist kajastada pakkumiskõvera nihkega vastavalt paremale või vasakule (joonis 6).
Kokkuvõtteks märkigem, et analüüsi käigus tuleb eristada 1) muutust nõutavas (pakutavas) koguses ja 2) muutust nõudluses (pakkumises). Esimesel juhul on põhjuseks hüvise hinna muutus (ceteris paribus) ja graafiliselt kajastub see liikumises piki nõudlus- (või pakkumis-) kõverat. Teisel juhul on tegemist mingi konkreetse nõudluse (pakkumise) mõjuri toimega ja see kajastub graafiliselt nõudlus- (pakkumis-) kõvera nihkumises.

Turu tasakaal. Üle ja puudujääk
Nõudlus ja pakkumine on turu kaks osapoolt. Nende koostegevusest võib turul kujuneda tasakaal või tekkida kas puudu- või ülejääk. Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. Turu puudujääk on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse. Hinda, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad, nimetatakse tasakaaluhinnaks
turu tasakaal tähendab nõutava ja pakutava kaubakoguse võrdsust mingil hinnatasandil
nõudlus ühtib pakkumisega tekib turu tasakaal.pannes nõudluse ja pakkumise kõvera ühele teljestikule saame nõudluse pakkumise mudeli. Kõverad lõikuvad nim tasakaalupunktiks. Vastavat hinda tasakaaluhinnaks ja kogust tasakaalukoguseks. Tasakaal püsib kuni tuleb mingi mõjur ja tasakaal hakkab nihkuma. Ülepakkumise puhul langeb hind ja tasakaalu hinnani (kinnisvara). Defitsiidi tingimustes hind tõuseb ja siis stabiliseerub(tatar, nafta).
Nõudluse mõjur- munad sisaldavad kolesterooli. Mõjurid -nõudlus- hind väheneb ja samuti pakutav kogus. Suureneb pakkumine
Riik sekkub ja kehtestab miinimumhinna- alla mille ei tohi küsida ( miinimumpalk ). Maximumhind- sundüürnik ruutmeetri tasu
Kui miinimumhind on liiga väike tekib turul puudujääk (ei lähe enam miinimumpalga eest tööle, on kunstlikult liiga madal)
Maximumhind- ravimite piirhind, sigaretid
Hinna mehhanismid :
jaotusmehhanism- hind peaks tagama hüviste kättesaamise kõigile kes on nõus hüvise eest maksma vähemalt turuhinna(nõukajal talongid )
signaalmehhanism- vahendab signaale tarbijatelt tootjatele,et mille tootmisele nad peaksid keskenduma ( kummikud kevadel
Nõudlus ja pakkumine on turu kaks osapoolt. Nende koostegevusest võib turul kujuneda tasakaal või tekkida kas puudu- või ülejääk. Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse Turu puudujääk on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse Hinda, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad, nimetatakse tasakaaluhinnaks. Selle hinna puhul saavutab turg "korra", so seisundi, kus nõutav ja pakutav kogus on võrdsed. See on tasakaalukogus . Ülejääk surub hinna alla, puudujääk aga tekitab hinnale ülespoole suunatud surve Kui tasakaal on saavutatud, langevad ostjate ja müüjate soovid kokku, nii et turujõud ei avalda enam mingit survet ei hinnale ega kogusele Turg võib tasakaalust väljas olla pikemat aega siis, kui tema tegevusse sekkub riik kas miinimum- või maksimumhinda kehtestades. Maksimumhind on seadusega kehtestatud kõrgeim hind, mida antud hüvisele kehtestada võib (näiteks üüri piirmäär). Miinimumhind on seadusega kehtestatud hind, millest allapoole ta langeda ei tohi (näiteks miinimumpalk). Kunstlikult kõrge hind toob kaasa liigpakkumise (ülejäägi), kunstlikult madal aga liignõudluse (puudujäägi).

Normaal, asendus, täiend ja inferioose kauba mõiste
Normaalkaup- kaup mille nõudlus suureneb kui tarbija sissetulek kasvab. Enamik kaupu on normaalkaubad
Asenduskaup - kaup mille nõudlus kasvab(kahaneb) kui teise kauba hind tõuseb( alaneb )kohv-tee
Täiendkaubad on kaubad mille nõudlus kasvab kui teise kauba hind alaneb auto-kütus
Inferioosne kaup- väheväärtuslik kaup on kaubad mille nõudlus kahaneb(kasvab) kui tarbija sissetulek suureneb(väheneb)

Lorenzi kõver (ABC3)
Lorenzi kõver on sissetulekute ebavõrdse jaotumise graafiline kujutis. Lähemal absoluutse võrdsuse joonele heaolu kasvab, kaugemal kahaneb
Absoluutset võrdsust mõjutavad:

Majanduskasv ja riigi üldine areng
Makroökonoomilised tegurid – inflatsioon , tööpuudus jne
Demograafilised tegurid elanikoonna vanuseline koosseis
Poliitilised tegurid

SKP, RKP ja nende erinevused. SKP keskendub territooriumile ja RKP omadusele (kelle asjaga tehti)
SKP on riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega teenuste ja kaupade kogusumma rahalises väljenduses. SKP- sisemajanduse koguprodukt keskendub territooriumile
RKP- rahvamajanduse kogutulu keskendub tootmisvahendite omandite põhimõttele.
Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse
koguprodukt(SKP). SKP peegeldab riigis tetud ajaperioodil, tavaliselt aasta
jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust
SKP saadakse kui liidetakse kõik palgad, rendid, i. intressid ja kasumid ning lisatakse amotrisatsioon ja kaudsed maksud
Rahvatulu on ühiskonna teenitud kogutulu
Rahvatulu = SPK - amortisatsioon - kaudes maksud
SPK arvestuse põhimõte mõõdab ära nii tulu kui kulu. Arvutamisel kasut.turuhindasid
SKP ühe elaniku kohta saadakse kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga - SKP per capita
SKP-d kasut.riigi arengu ja heaolu taseme näitajana ning rahvusvaheliste võrdluste tegemiseks
SKP puudused
Riikide rahvaarv on erinev- kus on rohkem rahvast peab rohkem tööd tegema
Hinnataseme muutused- inflatsioon SPK paisub . Mida suurem hind seda suurem oht et keegi ei saagi süüa
Valuutade ostujõu erinevused (mõjutab ostujõu pariteeti)
SKP ei arvesta vaba aja väärtust ( arvestab et teeme 24 t tööd)
SKP ei näita milliseid kaupu ja teenuseid ja missuguses ulatuses toodetakse
SKP ei arvetsa negatiivseid välismõjusid
Klimaatilised tingimused mõjut. SKP väärtust
SKP ei kajasta varimajanduse osa

SKP arvutamise meetodid (komponendid vaja ära tunda)
Sissetulekute e tulude meetod antud territooriumil saadud kogutu
Tootmise meetodil e lisandväärtuse meetod - toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus
Tarbimise e kulude meetodil- kõigi tarbitud kaupade ja teenuste koguhind
SKP= c+i+g+(x-m)
c- erasektori tarbimiskulutused
g avaliku sektori tarbimiskulutused
i investeeringud
x eksport
m import
x-m = netoeksport

SKP deflaator . Mis see on? Milline valem?
Üheks oluliseks hinnaindeksiks on ka SKP deflaator.
Sisemajanduse koguprodukti käsitlemisel tehakse vahet nominaalse ja reaalse sisemajanduse koguprodukti vahel. Nominaalse SKP näitajat kasutatakse jooksva aasta kogutoodangu väärtuse väljendamiseks turuhindades. Kuna hinnad aja jooksul muutuvad, siis sisaldab SKP näitaja muutus alati ka hindade muutuse mõju. Selleks, et hindade muutuste mõju kogutoodangu näitajale elimineerida , arvestatakse reaalne SKP, kasutades mingi varasema aasta ( baasaasta )hindu. Reaalne SKP peab kirjeldama toodangu mahu muutust. Jagades nominaalse SKP (e SKP jooksvates hindades) reaalse SKP-ga (e SKP-ga baasaasta hindades) saadakse SKP deflaator, mida võib nimetada kõige üldisemaks inflatsiooni mõõduks. SKP deflaatorit arvutatakse hinnaindeksina, kasut.jooksva perioodi kaubakogust. Selle koguse maksumust võrreldakse jooksvates ja baasperioodi hindades

Kogunõudlus- kogupakkumine . Kõver
Kogunõudlus – igal konkreetsel hinnatasandil kogutoodangu hulk, mida on osta soovinud majapidamised , ettevõtted, valitused ja välissektor
Kui üldine hinnatase tõuseb siis inimeste taskus või pangas olev raha odavneb- kahaneb selle ostujõud. Seetõttu on ka kogunõudluse kõver alanev
Kogupakkumine- ettevõtete( majapidamiste ja valitsuse) pakutava kogutoodangu hulka igal konkreetsel hinnatasandil. Kaupdae ja teenuste hindade tõustes on ettevõtted huvitatud nende rohkemast pakkumisest.
Kahe poole lõikumispuntis tekib majanduse üldine tasakaal
Kogunõudluse mõjurid:

Tarbijate käitumise muutumine
Investeeringute mahu muutumine
Valitsuse kulutuste suurenemine või vähenemine
Muudatused ekspordis ja impordis
Muudatused kaubanduspartnerite majanduses
Valuutakursside muutumine

SKP tase määratakse ära kogunõudluse ja kogupakkumise tasakaalu punktis
Kogupakkumine on reaalse rahvamajanduse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel, ceteris paribus.
Hüviste kogupakkumine määratakse antud riigi käsutuses olevate tootmisteguritega ja tootmistehnoloogiaga. Hüviste kogupakkumine võrdub majanduse koguväljundiga. Majanduse koguväljund on igal antud ajamomendil fikseeritud ning muutub ainult siis, kui toimub muutus tootmistegurite pakkumises või tehnoloogias .
Kogupakkumiskõver seob omavahel rahvamajanduse kogutoodangu koguse ja üldise hinnataseme Rääkides kogupakkumiskõverast tehakse vahet pika perioodi ja lühiperioodi kogupakkumiskõvera vahel. Pika perioodi pakkumine on selline rahvamajanduse kogutoodangu tase, kus iga firma toodab täisvõimsusel ja majanduses on täistööhõive Pika perioodi kogupakkumiskõver näitab seost pika perioodi kogupakkumise ja hinnataseme vahel. Pika perioodi kogupakkumiskõver on vertikaalne, st et pikal perioodil on rahvamajanduse kogutoodangu tase konstantne ja muutub ainult hinnatase
Lühiperioodi kogupakkumiskõver seob omavahel reaalse rahvamajanduse kogutoodangu koguse ja hinnataseme, kusjuures eeldatakse, et tootmistegurite hinnad on suhteliselt jäigad. Seetõttu on lühiperioodi kogupakkumiskõver peaaegu horisontaalne kogutoodangu suhteliselt madalatel tasemetel ja muutub üha järsemaks, kui kogutoodang suureneb. Kogupakkumiskõvera horisontaalses piirkonnas võib rahvamajanduse kogutoodang suureneda ilma hinnataseme tõusuta. Joonisel 1 toodud punktide A ja B vahelist lõiku nim. sageli Keynesi piirkonnaks . Kogupakkumiskõvera kuju antud piirkonnas on tingitud sellest, et ei ole hindu tõstvat survet majandusele Kogupakkumiskõvera horisontaalne piirkond viitab sellele, et majanduses on palju rakendamata tootmisvõimsusi. Vabu ressursse võis kasutada lisatoodangu tootmiseks ilma, et firmad peaksid hindu tõstma.
Kui tootmise suurenemine jätkub, jõuab üha rohkem firmasid oma võimete piirini ja iga lisaühik tootmistegureid annab vähem toodangut. See vastab mikroökonoomikast tuttavale kahanevate tulude seadusele Tootmismahu suurendamine läheb üha kulukamaks. Tulemuseks on kogupakkumiskõvera ülespoole suunatud nihe Piirkonda punktide B ja C vahel nimetatakse vahepealseks piirkonnaks. Punktide C ja D vahelises piirkonnas väljendab kõver liikumist kõrgema hinnataseme poole üha väheneva kogutoodangu juurdekasvuga. Sellist piirkonda nimetatakse klassikaliseks piirkonnaks. Lõpuks võib kogupakkumiskõver muutuda täiesti vertikaalseks.
a) Kogunõudluskõver b) Kogupakkumiskõver
Normaalkujuga kogupakkumiskõver väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja hinnataseme vahel, ceteris paribus. Kui toimub muutus tootmistegurite pakkumises või tehnoloogias, siis vastavalt muutumissuunale toimub kas kogupakkumise suurenemine või vähenemine Kui kogupakkumine suureneb, siis kogupakkumiskõver nihkub paremale, vastupidisel juhul nihkub kogupakkumiskõver vasakule
Kogunõudlus näitab reaalset rahvamajanduse kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad, valitsus ja välismaalased soovivad ja on võimelised ostma igal antud hinnatasemel. Kui hinnatase tõuseb, siis rahvamajanduse kogutoodangu nõutav kogus alaneb ja vastupidi. Seega on rahvamajanduse kogutoodangu nõutav kogus funktsioon üldisest hinnatasemest, eeldusel, et kõik teised tegurid on muutumatud. Hind on sõltumatu muutuja , mis põhjustab muutusi nõutavas koguses. Kogunõudlusfunktsiooni võime väljendada ka graafiliselt kogunõudluskõvera abil (vt joonis 1).
Muutused rahvamajanduse kogutoodangus või hinnatasemes põhjustavad liikumise piki kogunõudluskõverat, ceteris paribus. Kogunõudlus suureneb või väheneb, kui toimuvad muutused plaanitud tarbimiskulutustes, investeeringutes, avaliku sektori kulutustes või netoekspordis. Kogunõudluse suurenemist väljendab kogunõudluskõvera nihe paremale, kogunõudluse vähenemist väljendab aga kogunõudluskõvera nihe vasakule
Kogunõudluskõvera ja kogupakkumiskõvera lõikepunkt määrab tasakaalu hinnataseme ja reaalse rahvamajanduse kogutoodangu tasakaalukoguse Kogunõudluskõvera ja kogupakkumiskõvera lõikepunktis võrdub rahvamajanduse kogutoodangu nõudlus kogupakkumisega.

Eesti eelarve ja eelarve kujunemise allikad
Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja Vabariigi Valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab Vabariigi Valitsusele Riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab.
Eelarve on plaan mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve on oma olemuselt bilanss . Tulud = kulud. Kui on tasakaalus on Ok. Puudujäägi e. defitsiidi saab katta laenuga( kas välisvõlg, siseriiklikelt pankadelt laenata või lasta välja riigi obligatsioonid). Peamised tulud- maksutulu, riigivara müük, riiklike ettevõtete kasum. Peamised kulud- töötasud, töötasu maksud, riiklikud investeeringud, turusiirded erasektorile(sots toetused, emapalk, lastetoetus), riigivõla intress .
Tulusiirded erasektorile (eestis alla 15%, heaolu riigis võiks olla 45%) – väljaantud raha eest ei saa midagi vastu (sotsiaalvaldkond)
Riiklikud investeeringud struktuuri loomiseks.
Kitsendav ja laiendav rahapoliitika . Laiendavaga pumbatakse raha juurde alandatakse makse, kitsendavaga kulud tõmmatakse kokku ja suurendatakse makse

Raha ja raha funktsioonid
Raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha on üleüldine kaup mille vastu saab vahetada teisi kaupu
Raha on igasugune vahend, mis täidab järgnevaid funktsioone:

arvestusühik - võimaldab määrata ja võrrelda erinevate kaupade ja teenuste väärtust
vahetusvahend - on vahetatav kõigi teiste kaupade ja teenuste vastu ning asendab ostu-müügi tehingutes barterit (kaup kauba vastu vahetust)
maksevahend - võimaldab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda laene , maksta makse jm.

hoiustamise (akumulatsiooni) ja laenamise vahend - võimaldab tarbimise aega valida ning tulusid - kulusid paremini planeerida. Kui soovitakse raha koguda ja tulevikus tarbida, on võimalik raha hoiustada. Kui aga soovitakse osta midagi, milleks hetkel raha ei jätku, on võimalik laenata

Raha agregaat e raha mõõdud
M0 = rahapaas ehk CU + RR + XR
M1= sularaha + nõudehoiused
M2 = M1 + säästuhoiused
M2D = M2 + tähtajalised hoiused
M3 = M2 + tähtajalised hoiused + väärtpaberid
CU – emiteeritud raha e käibele lastud raha
RR- kohustuslik reserv , mille on pannud kommertspangad
XR – täiendav reserv, vabatahtlik, mille riik võib luua likviidsuse tagamiseks.
Spekulatsioonimotiiv – hoian raha mingi ostu jaoks, mis tuleb
Ettevaatusmotiiv – hoian raha igaks juhuks

Raha loomine pankade poolt.
Riik on kehtestanud reservmäära, mis ulatuses peab igalt kommertspangas hoiustatavalt summalt raha keskpangas olema 2-7%
Panen panka 1000.- 15% e. 150.- läheb keskpanka 850.- laenab välja, millest jälle 15% läheb keskpanka ülejäänu laenatakse jälle välja.
Algsumma x 1/0,15= 1000x1/0,15= 6667 rahakordisti e muliplikaator

Rahapoliitika vahendid
Avaturu operatsioonid - keskpank ostab/müüb riigi võlakirju kommertspankadelt/-pankadele.
Võlakirjad on üks kasulikemaid rahapaigutusviise.
Diskontomäär – intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Diskontomäära tõstmine vähendab kommertspankade laenu võtmist ja suurendamine suurendab laenu võtmist.
Kohustuslik e seaduslik reservinõue – see osa pankade reservidest, mida nad on kohustatud hoidma keskpangas.
Juhendid ja eeskirjad- soovitused pankadele ning kohustavad eeskirjad
Valuutaintervensioon – keskpank ostab või müüb välisvaluutat

Keskpanga funktsioon

Hindade stabiilsuse säilitamine
Rahapoliitika kujundamine
Välisvaluutareservide juhtimine ja hoidmine
Maksesüsteemide tõrgeteta toiminine
Raharingluse korraldamine
Eesti maksebilansi koostamine
Statistika kogumine ja avaldamine
Sularaha emiteerimine
Rahapoliitika elluviimine

Tööhõive ja töötus
Tööjõu moodustavad kõik töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Tööjõu hulk ei ole püsiv suurus, vaid muutub vastavalt äritsüklile Kui on head töösaamisvõimalused, ilmuvad tööjõuturule koduperenaised, tudengid , õpilased, jt., suurendades tööjõu hulka. Kui majandus on aga langusfaasis , siis üldreeglina taanduvad need rühmad tööjõuturult. Kui inimene lõpetab aktiivse tööotsimise, siis ei loeta teda tööjõu hulka.
Tööhõivemäär on protsentides väljendatud suhtarv , mis saadakse, kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga.
Töötus e tööpuudus esineb ühiskonnas siis, kui inimesed, kes soovivad ja suudavad olemasoleva palgataseme juures tööd teha, ei ole võimelised leidma sobivat tööd.
Töötuks ( unemployed ) loetakse isik, kelle puhul on üheaegselt täidetud kolm tingimust:
• on ilma tööta (ei tööta hetkel mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt);
• on töö leidmisel valmis kohe (4 nädala jooksul) tööd alustama;
• otsib aktiivselt tööd.
kolme põhiliiki töötust:
Tööpuudus võib olla vabatahtlik või mittevabatahtlik. Tööpuudus eeldatakse olevat vabatahtlik siis, kui inimesed võiksid kiiresti leida tööd, kuid nad otsivad parema palga ja tingimustega tööd. Tööpuudus on mittevabatahtlik, kui inimesed on kaotanud töö, kuid nad tahavad ja on võimelised tegema tööd isegi palga eest, mis on madalam kui antud oskustega oleks võimalik saada.
Töötusemäär on protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui töötute inimeste arv jagatakse tööjõuga ja korrutatakse 100%. Eestis on see 5,5 % ehk 5-6%.

Töötuse liigid
Tööpuuduse liigid on : siirde tööpuudus, struktuurne tööpuudus ja tsükliline:.
Siirdetööpuudus – põhjustajaks töötajate madal geograafiline mobiilsus ja ebatäielikkus tööturu kohta. Ajutine töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega ( sobivama töökoha otsinguga. Töötajate voolavusest tingitud ).Ümberõppest tingitud ja sesoonne töötus.
Hooajaline töötus – seotud aastaajaga ( turism , jahindus)
Struktuurne tööpuudus –tekib siis, kui tööjõu kvaliteet (oskused, haridus ) ja paiknemine ei lange kokku tööjõu nõudlusega. Demograafiline, hariduspoliitikast põhjustatud , kapitali puudumisest tingitud ja regionaalne töötus.
Loomulik töötus eksisteerib täistööhõive korral ja sisaldab endas nii siirde kui struktuurset töötust ja jaguneb omakorda sesoonne töötus ja varjatud töötuseks.
Tsükliline tööpuudus on põhjustatud maj.tsüklitest ja mõõdab erinevust tegeliku ja
loomuliku töötusemäära vahel.
Industreeritud töötus – valitsus tekitab töötuid (miiinimumpalga tõstmine, toetuste tõstmine)

Reservatsiooni palk ja selle mõjurid
Reservatsioonipalk– madalaim palk mille eest ollakse nõus töötama.
Mõjurid- info töökohtade palgatasemest.
Info vabade töökohtade kohta.
Tööhõivepoliitika- töötuabiraha

Tööjõunõudluse ja palgamäära kujunemise vaheline seos
Kõrge töötus ei soosi palgamäärade tõusu. Töötuse madala taseme juures kus on enamus hõivatud tööga hakkavad palgad kasvama

Riigi tegevus tööpuuduse vähendamiseks ja ennetamiseks. Tööturupoliitika
Valitsus peab sekkuma majandusse, selleks jaguneb tööpoliitika tingl.kaheks:
Aktiivne tööpoliitika on ennetav ehk uute töökohtade loomine, täiend ja ümberõpe, hädaabitööd ja tööturuprogrammid
Passiivne poliitika tähendab et riik tegeleb töötuse tagajärgedega: töötu abiraha ja stipendiumid .

Phillipsi kõver
Mida kiiremini kasvasid palgad, seda kiiremini kasvasid hinnad. Inflatsioon ja tööpuudus on pöördvõrdeliselt seotud. Seost hakati nimetama Phillipsi kõveraks.
Phillipsi kõver on verikaaljoon, fikseeritud loomuliku tööpuuduse juures.
PCLR
π
PCSR
u
A.W.Phillips (Uus – Meremaa majandusteadlane) uuris inflatsiooni ja töötuse vahelist seost Inglismaa näitel ajavahemikus 1867 – 1957 ja jõudis järeldusele, et inflatsiooni ja töötuse vahel eksisteerib kahanev võrdeline seos. Inflatsioon kipub olema madal perioodidel, mil töötus on suur ja vastupidi. Esialgu näis, et Phillipsi kõvera kasutamine pakub poliitikutele võimalust valida töötuse ja inflatsiooni vahel. Valides seega kõrgema inflatsioonimäära oleks nagu võimalik vähendada töötust. Sellist T. ja I. vahelist seost võis täheldada aga kuni 20. sajandi 70- date aastateni. Pärast seda on paljud riigid seisnud silmitsi faktiga, kus suure töötusega on kaasnenud ka kõrge inflatsioon. Nimetatud nähtus sai majandusteadlaste seas nimeks stagflatsioon.

Inflatsioon. Inflatsiooni mõõtmine. Deflatsioon . Inflatsioonikulu
Hinna- ja inflatsioonitaseme mõõtmine sõltub sellest, kuidas ning millistest hindadest lähtuvalt arvutatakse keskmine (üldine) hinnatõus ja mil viisil hindade muutumise osa kaalutakse
1. mõõdukas inf. Kuni 10%.
2. jooksev 10-50%
3 .hüperinfl. üle 50%
Infl tekib: katteta raha juurde trükkimisel
Pakkumise inflatsioon- kallineb tooraine ja tööjõud
Nõudlusinflatsioon on seotud kogupakkumisega tõuseb ainult hind
Avalikinflatsioon - näed et hinnad on tõusnud
Varjatud inflatsioon-hind on sama kuid kvaliteet, kogus jne langeb
THI-tarbijahinnaindeks näitab „keskmise tarbija” ostukorvi kuuluvate fikseeritud kaaludega kaupade ja teenuste keskmisena saadud ostukorvi maksumuse muutumist mingi baasperioodi suhtes.
e. THI x 100%
Tootja e hulgihinnaindeks on hinnaindeks , mis baseerub firmade poolt ostetavate hüviste ning teenuste valimil.
e.( tootjahinnaindeks - eelmise kuu THI)X 100% /eelmise kuu THI
Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus ja raha ostujõu langus
Deflatsioon on üldise hinnataseme langus ja raha ostujõu tõus
Disinflatsioon-kõrge inflatsiooni oluline vähenemine või kadumine.
Võib tunduda üllatav, kuid inflatsiooni tagajärjel mõned inimesed kaotavad , mõned aga võidavad. Inflatsiooniga seotud kaotused on põhiliselt kaht tüüpi. Esiteks võib inflatsioon alandada tootmise ja jaotuse efektiivsust, mille tõttu kannatab elatustase. See on inflatsiooni reaaltulude kulu (kahju) ( real -income costs of inflation). Teiseks murrab inflatsioon nii ilmutatud kui ka ilmutamata leppeid, mis seovad inimesi omavahel.
Selles avalduvad inflatsiooni sotsiaalsed kulud ( social costs of inflation).
Inflatsiooni reaaltulude kulu seisneb selles, et inflatsioon kasvatab tehingukulusid (transaction costs), muutes hinnainfo kiiremini vananenuks ning sunnib kasutama ressursse, mida oleks saanud efektiivselt kasutada mujal, ümberhindluseks (repricing). Esitatud tunnuseid nimetatakse inflatsiooni menüükuludeks (menu costs). Inflatsioon moonutab ka relatiivseid hindasid ja raskendab majanduslike otsuste tegemist, samuti surub maha säästmise ajendeid. Inflatsiooni tõttu võib olla takistatud kapitali akumulatsioon, olenevalt ootustest ja investeerimisfondide võimalustest. Nimetatud tunnusjooni käsitletakse ka kui inflatsiooni moonutuskulusid (distortion costs of inflation).
Inflatsiooni sotsiaalsed kulud avalduvad ka inflatsiooniperioodide üldises kindlusetuses.
Tüüpilised kaotajad ootamatult ilmnenud inflatsiooni korral on kreeditorid (võlausaldajad), tarbijad, fikseeritud sissetulekutega inimesed, hoiustajad, ja teised, kelle reaalsissetulekuid ja majanduslikku olukorda inflatsioon kahjustab.

raha hoidmise efektiivsuskaod
menüükulud
raha reaalse väärtuse langus

Äritsükkel ja tema faasid . Majandustsükli faaside tunnused
Äritsükkel on reaalse kogutoodangu mahu perioodiline kõikumine. Äritsüklit iseloomustab toodangu üheaegne langus või tõus mitmes majandussektoris. Majandusliku kasvuga on tegemist juhul, kui rahvamajanduse kogutoodang kasvab potentsiaalse kogutoodangu suhtes. Majandusliku langusega on tegemist juhul, kui rahvamajanduse kogutoodang langeb potentsiaalse kogutoodangu suhtes.
Tsükkel tähendab olukorda kus SKP tase kõigub ümber potentsiaalse SKT taseme.
Langusfaasi tunnused:

tarbimine väheneb-ettevõtte kaubavarud suurenevad-tootmine väheneb= mõjutab SKP väheneb.
Ettevõtte investeeringud vähenevad-töökohti vähendatakse = tööpuuduse kasv
Ettevõtte kasumid vähenevad- dividendid vähenevad = müügibuum börsil, aktsiate hinnalangus.
alanevad tooraine hinnad
tsüklipõhi, kus toimub konkurentsivõimeliste ettevõtete pankrotistumine ning allesjäänud ettevõttes toimub tehnoloogiline hüpe- füüsilise ja inimkapitali väljavahetamine.

SIIT EDASI ALGAB TÕUSUFAAS – kus protsessid toimuvad vastupidises suunas.
Majandustsükli faasid on haripunkt, langusfaas (retsessioon), alang e. madalseis, tõusufaas (ekspansioon). Tipp ja alang on lühiajalised tasakaaluseisundid e. pöördepunktid. Katkendjoon esindab SKP tasemeid, kui areng oleks ühtlane, st potentsiaalset SKPd .

Maksebilanss, jooksev konto, kapitali konto e finantskonto.
Maksebilanss on kokkuvõtlik aruanne, mis fikseerib kõik teatud perioodi (tav. aasta) riiki sisse tulnud ja väljaläinud rahavood (import, eksport, tulu, väisinvesteeringud, laenud).
Maksebilansi osad on: 1) jooksevkonto ; 2) kapitali- ja finantskonto; 3) välisvaluuta reservid
1.jooksevkonto –kajastab kaupade ja teenuste ning tulude ja kulude ülekannete liikumist üle riigipiiri. Ekspordi-impordi saldo tavaliselt
Jooksevkonto defitsiit
2.Kapiatalikonto e finantskonto kajastab pika ja lühiajaliste investeeringute ja laenude voogusid üle riigipiiri.

Suhtelise eelise ja absoluutse eelise mõiste.
Absoluutne eelis- Absoluutne eelis on sellel riigil, kes suudab toota mingit kaupa teistest riikidest tõhusamalt (vähima ressursikuluga).
Suhteline eelis- kes suudab toota mingit kaupa teistest riikidest suhteliselt väiksemate kuludega ehk toomiskulu on väiksem. Tuleb spetsialiseeruda tootmisele, kus tema mahajäämus on väiksem.

Rahvusvaheline majandus ja turukaitseks kasutatavad meetmed väliskaubanduses
Rahvusvaheliseks majanduseks nimetatakse kõiki tehinguid , mis ületavad riigipiire.
Suletud majandus – majandussüsteem, millel puuduvad välismajanduslikud suhted
Avatud majandus – majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välismaiste majandussubjektidega
Importi mõjutavad vahendid: kaitsetollid -tollimaks,
Impordikvoot – teatud kauba lubatud impordi maht aastas
Vabatahtlikud ekspordipiirangud –
iseloomustavad olukorda, kus importiv riik ja eksportiv
riik lepivad omavahel kokku, et eksportiv riik piirab oma
eksporti mingi toote osas
Ekspordisubsiidium –
otsene rahaline toetus eksportijale, mille puhul maksab
valitsus teatud osa eksportija kulutustest kinni
Varjatud ekspordi subsideerimine –
juhtum, ku valitsus annab eksportijale muid soodustusi,
kehtestades soodsamad maksustamise tingimused,
garanteerides eksportija võetud laene või toetades
uurimis- ja arendustööd uute toodete turule toomiseks
Ekspordimaks –
maks, mis kehtestatakse eksporditavatele kaupadele ja
teenustele, pannes kodumaise eksportija olukorda, kus
ta ei suuda enam konkureerida maailmaturu hinnaga
Avalike hangete diskrimineerimine –
juhus , kus valitsus eelistab välismaistele tootjatele
kodumaiste tootjate toodangut
Kodumaise tööstuse osaluse kohustus –
valitsus loob olukorra, kus importkaup peab teatud osas
olema toodetud kodumaiste ettevõtete abiga, tagades
seega töökohtade säilimise

.DOCX Laadi alla originaalfail 22 lk · .docx · 220 allalaadimist

Majanduse kordamisküsimused vastustega #1

Majanduse kordamisküsimused vastustega #2

Majanduse kordamisküsimused vastustega #3

Majanduse kordamisküsimused vastustega #4

Majanduse kordamisküsimused vastustega #5

Majanduse kordamisküsimused vastustega #6

Majanduse kordamisküsimused vastustega #7

Majanduse kordamisküsimused vastustega #8

Majanduse kordamisküsimused vastustega #9

Majanduse kordamisküsimused vastustega #10

Majanduse kordamisküsimused vastustega #11

Majanduse kordamisküsimused vastustega #12

Majanduse kordamisküsimused vastustega #13

Majanduse kordamisküsimused vastustega #14

Majanduse kordamisküsimused vastustega #15

Majanduse kordamisküsimused vastustega #16

Majanduse kordamisküsimused vastustega #17

Majanduse kordamisküsimused vastustega #18

Majanduse kordamisküsimused vastustega #19

Majanduse kordamisküsimused vastustega #20

Majanduse kordamisküsimused vastustega #21

Majanduse kordamisküsimused vastustega #22

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-09-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

220 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Triipz Õppematerjali autor

Mikro-makro põhiküsimused

inflatsioon tootmiskõver kulud tulud mikro makro

Sarnased õppematerjalid

pdf

TTÜ MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA

makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama. Õppetool: majandusteooria Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] vastuvõtuaeg: kolmapäeviti 18.30 19.30 X-228 lektor Raissa Kokkota ruum: X-228

Astronoomia

doc

Mikro- ja Makroökonoomika mõisteid

MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud..................................................................

Majandus (mikro ja makroökonoomika)

doc

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

mille võrra avaliku sektori kulutused (G) ületavad maksutulusid (T) Eelarve puudujääk näitab, et avaliku sektori kulutused on suuremad, kui sissetulekud. Eelarve ülejääk näitab, et sissetulekud ületavad valitsuse väljaminekuid. Riigivõlg on akkumuleerunud defitsiitide summa. Ekspansiivne fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mid teostatakse majandustegevuse aktiveerimiseks. (maksud kahanevad) Kitsendav fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse majanduse kokkutõmbamiseks. Avaliku sektori kulutuste vähendamiseks, või maksude tõstmise abil. Fiskaalpoliitika on valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude baasi majandustgevuse stimuleerimiseks, või vähendamiseks. Maksumultiplikaator MPC/(1-MPC) või MPC/MPS Situatsioonikohane fiskaalpoliitika on avaliku sektori tulude maksude ja tulusiirete muutmine vastavalt konkreetsele majandusolukorrale.

Matemaatika

doc

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal (M. Randveer)

Sissevoog moodustub: 1. avaliku sektori tulusiiretest kodumajapidamistele ja firmadele; 2. investeeringutest, mida tehakse kommertpankadesse paigutatud säästudest firmadele antud laenude arvel. Tuludekulude ringkäigus osalevad nii hüviste turg ja ressursside turg kui ka finantsturg. Finantsturul tegutsevad pangad ja börsid, mille vahendusel hoiustatakse raha ja seda omakorda välja laenatakse. Avatud majanduse korral tuleb ringkäiku lülitada ka eksport ning import, samuti välisinvesteeringud. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) mõõdab antud riigi kodanike ja firmade majanduslike tegevuste tulemusi, vaatamata sellele, kus tootmine aset leiab.

Kategoriseerimata

doc

Mikro- ja makroökonoomika eksamiks kordamine

Fiskaalpoliitika valitsus kasutab majandustegevuse mõjutamiseks maksude või avaliku sektori kulude muutmist (automaatne või situatsioonikohane). Automaatne fiskaalpoliitika stabilisaatorid ehitatud majandussüsteemi sisse, kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaats emuutuse, kui kogutulu või töötus muutub. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika valitsuse spetsiifilised otsused või tegevused. Kui valitsus suurendab avaliku sektori kulutusi või vähendab makse, eesmärgiks majanduse laiendamine on eksapansiivne fiskaalpoliitika, kui eesmrgiks on majanduse kokkutõmbamine ja valitsus vähendab avaliku sektori kulutusi ja tõstab makse on kitsendav fiskaalpoliitika. 13. Raha ja pangandus Raha likviidne finantsvara, mida kaupade ja teenuste ostmisel aktsepteeritakse kui vahetusvahendit. Bartertehing kaupade ja teenuste omavaheline vahetamine.

Micro_macro ökonoomika

doc

Mikro- ja makroökonoomika põhjalik konspekt

Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 15 PT 1 Alternatiivkulu: on see tulu mis jääb saamata, kuna ressursse ei kasutatud paremini. Ceteris paribus võrdsetel tingimustel Hüvised kaubad ja tenused Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe üvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Majandusmudel - lihtsustatud vorm maandusandmete võrdluseks Majandusteooria Majanduse funktsioneerimst sletavate seaduste kogum Makro -uurib majandust tervikuna Mikro uurib eraliseisvate majadusüksuste tegude tagajärgi Normatiivne nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Ressursid = tootmistegurid Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid Kompositsiooni viga tulemusi ühele grupile üldistatakse ka teisiele

Micro_macro ökonoomika

doc

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

vahet e netoeksporti. Import ei ole kogutulust sõltumatu. Impordifunktsiooni väljendatakse tavaliselt M=Mo+mY, kus mo-sõltumatu import, m-impordi piirkalduvus. Impordi piirkalduvus (MPM) väljendab impordi muudu ja kogutulu muudu suhet MPM= M Y INFLATSIOONI- JA LANGUSLÕHE Kogutoodangu täishõivetase koos hinnataseme srabiilsusega on iga majanduse optimaalne tootmistase. Igal ajal olemasoleva ressursside pakkumise korral on kogutoodangu täishõivetasemeks tootmismaht mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. Suurust mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset nim languslõheks. Inflatsioonilõhe näitab kogust mille võrra kogukulutused ületavad majanduse võimsust. KOGUNÕUDLUS JA -PAKKUMINE

Majandusteaduse alused

docx

Mikro ja makroökonoomika eksami kordamine

Säästud (S), maksud (T) ja import (M) Sissevoog- raha lisandumine tulde voogu. Planeeritud investeeringud, avaliku sektori kulutused (G) ja eksport (X). Kogutoodangu täishõvetase- tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. Languslõhe- suurus, mille võrra kogukulutsed on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. Inflatsioonilõhe- kogus, milel võrra kogukulutsed ületavad majanduse võimsust. Kogunõudlus- rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Kogupakkumine- rahvamajanduse reaalse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Fiskaalpoliitika- Kui valitsus kasutab majandutegevuse mõjutamiseks maksude või avaliku sektori kulutuste muutmist. Automaatne fiskaalpoliitika- reguleerib automaatselt avaliku sektori kulutusi- ntx tulumaks

Micro_macro ökonoomika

Rohkem sarnaseid