1.Raha olemus ja areng. Raha funktsioonid. Raha on väärtuse mõõt. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldisesks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustanud instrument. Raha areng: 1. Kaupraha 2. Sümbolraha (dekreetraha) 3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistä...
Majanduse arvestus Loomingulise tegevuse väärtus ühiskonnale Looming on inimtegevus, mille eesmärgiks on luua midagi inimesele sobivalt kasulikku ja seda põhiliselt olevikku silmas pidades. Loominguline tegevus eeldab loovust st, et uue juhuse leidmiseks peab ta mõtlema selliselt nagu ta kunagi varem mõelnud pole. Ka tegutsemine peab olema kordumatu ja uus ning sellele lisandub inspiratsioon. Loomingulise tegevuse väärtus ühiskonnale väljendub eelkõige järgmises: 1) elunähtuste vahelistele seostele osutamine 2) inimeste maailmapildi muutmine 3) uute probleemide püstitamine ja vajaduste teadustamine 4) lahenduste pakkumine probleemidele, millega ühiskond hädas on 5) töötingimuste paremustamine 6) kultuuri rikastamine Majandusteooria olemus Majandusteooria kujunes välja 18.saj. lõpul. Selle aja vältel on ta läbinud mitmed etapid. Majandusteooria sisaldab kolme komponenti:...
Sõnavabadust võib piirata: 4 teiste inimeste õiguste kaitseks 5 riigisaladuse, kohtumõistmise jms huvides Sõnal demokraatia on tänapäeval 2 põhitähendust: 6 rahva võim (ka: rahva valitsus) 7 riik, kus võimul on rahvas Tänapäeva demokraatia põhitunnused on: 8 põhiseaduslik valitsus 9 kehtivad inimõigused 10 )kõigi võrdsus seaduse ees ( Demokraatia jaguneb veel otseseks ja esindusdemokraatiaks: 11 otsene demokraatia see kehtis Vana-Kreeka linnriikides, kus kõik kodanikud rahvakoosolekul üheskoos otsustasid riigiasju. Otsene demokraatia on võimalik vaid väga väikeses riigis, seepärast otsest demokraatiat tänapäeva maailmas ei esine. 12 esindusdemokraatia (ehk vahendatud demokraatia) sel puhul vahendavad kodanike huve rahva poolt parlamentidesse valitud esindajad. Kõik tänapäeva demokraatiad on esindusdemokraatiad. Diktatuurid jagunevad kaheks: 13 autoritaarne diktatuur leebem, väh...
1. NSVL Elamu-sotsiaalpanga EV Pank 2. NSVL Agrotööstuspanga EV Pank 3. NSVL Välismajanduspanga Tallinna osakond- liideti Eesti Pangaga. 4. NSVL Riigipanga EV Pank- viidi Eesti Panga koosseisu. 1 5. NSVL Hoiupanga EV Pank- muudeti riiklikuks aksjapangaks. 6. Saaremaa Aktsiapank 7. Pärnu Linnapank 8. Eesti Kirdepank 9. Eesti Kommertspank 10. Balti Krediidipank 11. Rahvusvaheline Kliiringupank 12. Tartu Kommertspank 13. Lõuna-Eesti Arengupank 14. Lääne-Eesti Pank 15. Tallinna Maapank 16. EKE Pank. ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 17. Pärnu Kommertspank 18. Otepää Ühispank 19. Viimsi Pank- EVEA panga filiaaliks. 20. Balti Ühispank- ühendati Põhja-Eesti Aktsiapangaga Põhja-Eesti Pangaks. 21. Rapla Maapank- ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 22. Võru Maapank- ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 23
9. Devalveerimine-rahakursi alandamine välisvaluuta suhtes. 10. Likviidsus – maksevalmidus 1.Sularaha 2.Aktsiad 3.Kinnisvara 11. Pank-Krediidiasutus, mis võtab avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid 12. Keskpank, funktsioonid (ülesanded) Keskpank laenab vaid teistele pankadele. • teostab rahapoliitikat • tagab krooni stabiilsuse • vahendab pankadevahelisi makseid • kontrollib pankade tegevust • reguleerib ringluses oleva raha hulka 13. Kommertspank, funktsioonid (ülesanded) • Hoiustab • Laenab • Teostab makseid 14. Väärtpaberid- • Aktsiad • Võlakirjad • Tuletisväärtpaberid 15. Dividend- kasumiosa, mis aktsiate arvu alusel investeerijale välja makstakse. 16. Risk- • kaotuse tõenäosus • mida suurem on risk, seda kõrgem on nõutav tulumäär • riskipreemia - tulu, mida investor teenib 17. Kindlustuse funktsioonid 1.Kahjude hajutamine 2.Investeeringud, sääst 3
Select one: a. 12% b. 20% c. 16% d. 24% Question 7 Milline ,,pioneeri" mõiste sobib tootearenduse konteksti? Select one: a. sapöör b. jalaväelane c. endise NL lasteorganisatsiooni liige d. algataja Question 8 Mis on KredEx? Select one: a. iseseisev sihtasutus b. Baltikumile orienteeritud investeerimisfond c. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse allasutus d. kommertspank Question 9 Kuidas määratakse alginvesteeringu allahindamise määr Select one: a. võetakse aluseks pangaintressid b. võetakse aluseks inflatsioon c. kehtestatakse kogemuste alusel d. võetakse aluseks rahvuslikud standardid Question 10 Mis iseloomustab ettevõtet noorusfaasis? Select one: a. andekate spetsialistide asendamine kuulekatega b. bürokraatia teke c. juhtimispotentsiaali mahajäämus organisatsiooni kasvutempost d
Investeering - raha kasulikult paigutama. Privatiseerimine - erastamine, erakätesse andmine või müümine. Avatud majandus - riiki lubatakse väliskauplejad ja välisinvesteerijaid. Transiitkaubanuds - läbiveo kaubandus, allhanketöö, mingi firma kasutab vahendajat, ei tee ise otse, vaid laseb teha. Miks riik kogub makse: 1) et ennast finantseerida 2) arendada majandust 3) kõlbline külg, aidatakse neid, kes ise toime ei tule Maksud jagunevad: Riiklikud otsesed: *üksikisiku tulumaks 21% *pensioni II sammas 2% *maamaks *sot. maks *töötluskindlustus maks 2,8% kaudsed: *käibemaks *aktsiisimaks 20% (tubakatooted, alkohol) *tollimaks *hasartmängumaks Kohalikud: kohalik volikogu võib kehtestada: *paadimakse *loomapidamsmakse *teedemakse *reklaamimakse Maksusüsteem - kõik kohalikud maksud ja põhimõtted. Progreseeruv tulumaks - astmeline tulumaks, mida suuremad on inimese tulud seda suurem protsent läheb maha. Proportsionaalne tulumaks - kõig...
b. sapöör c. jalaväelane d. algataja Question 10 Correct Mark 6 out of 6 Question text Mitu dollarit on 2 aasta pärast järgi 100 $ investeeringust, kui aastane allahindluse määr on 10%. Vali üks: a. 82,5 b. 75,5 c. 85,7 d. 80 Question 11 Correct Mark 6 out of 6 Question text Mis on KredEx? Vali üks: a. Baltikumile orienteeritud investeerimisfond b. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse allasutus c. iseseisev sihtasutus d. kommertspank Question 12 Correct Mark 6 out of 6 Question text Mis on riskiturve? Vali üks: a. vastutoimeliste tehingute kasutamine b. firmasisese kindlustusfondi loomine c. firma riskide kindlustamine Question 13 Correct Mark 7 out of 7 Question text Kes on eramaja kütteradiaatori korral valmistajafirma klient? Vali üks: a. küttesüsteemi projekteerija b. hulgimüüja c. majaomanik d. ehitusettevõte Question 14 Correct Mark 7 out of 7 Question text
c. allaväärtustamine d. ülehindamine Küsimus 5 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kui suure osa Eesti ekspordist annab masina- ja metallitööstus? Vali üks: a. 20% b. 16% c. 12% d. 24% Küsimus 6 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Mis on KredEx? Vali üks: a. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse allasutus b. iseseisev sihtasutus c. kommertspank d. Baltikumile orienteeritud investeerimisfond Küsimus 7 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kuidas määratakse alginvesteeringu allahindamise määr Vali üks: a. võetakse aluseks pangaintressid b. kehtestatakse kogemuste alusel c. võetakse aluseks rahvuslikud standardid d. võetakse aluseks inflatsioon Küsimus 8 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Flag question Küsimuse tekst
Küsimuse tekst Milline mõiste toote kogu eluea maksumuse analüüsil ei sobi järgmisesse loetellu? Vali üks: a. kindlustus b. amortisatsioon c. liising d. tagavaraosade maksumus Küsimus 12 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Mis on KredEx? Vali üks: a. Baltikumile orienteeritud investeerimisfond b. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse allasutus c. iseseisev sihtasutus d. kommertspank Küsimus 13 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Milline ,,pioneeri" mõiste sobib tootearenduse konteksti? Vali üks: a. sapöör b. jalaväelane c. algataja d. endise NL lasteorganisatsiooni liige Küsimus 14 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Flag question Küsimuse tekst Mis ei kuulu projekti tundlikkuse analüüsi konteksti? Vali üks: a. tootearendusaeg b. tootmishind c
Otsene ja kaudne maksustamine. Tulumaks 21%, sotsiaalmaks 33%, töötuskindlustusemaks töötajale 2% tööandjale 1%, kogumispension 2% 16. Ühishüved on kaubad või teenused, mis on kättesaadavad kõigile. Välismõjud kellegi tegevus mõju ülekandumine kolmandatele isikutele, puudub turg, keegi teeb kulutusi, negatiivsed ja positiivsed, valitsus. 17. Raha on maksevahend, mida saab vahetada kauba või teenuse vastu. Rahapoliitika on keskpanga tegevus. 18. Kommertspank äriasutus, mille eesmärk on koguda füüsilistelt juriidilistel isikutelt vaba raha ja anda see välja. Keskank- avalik-õiguse institutsioon, mille eesmärk on raha kontrollida 19. Inflatsioon väljendab üldist hinnatõusu ja sellega kaasnevat raha ostujõu langust. Deflatsioon väljendab hinnataseme langust ja sellega kaasnevat aha ostujõu tõusu. Devalveerimine on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes
Otsene ja kaudne maksustamine. Tulumaks 21%, sotsiaalmaks 33%, töötuskindlustusemaks töötajale 2% tööandjale 1%, kogumispension 2% 16. Ühishüved on kaubad või teenused, mis on kättesaadavad kõigile. Välismõjud kellegi tegevus mõju ülekandumine kolmandatele isikutele, puudub turg, keegi teeb kulutusi, negatiivsed ja positiivsed, valitsus. 17. Raha on maksevahend, mida saab vahetada kauba või teenuse vastu. Rahapoliitika on keskpanga tegevus. 18. Kommertspank äriasutus, mille eesmärk on koguda füüsilistelt juriidilistel isikutelt vaba raha ja anda see välja. Keskank- avalik-õiguse institutsioon, mille eesmärk on raha kontrollida 19. Inflatsioon väljendab üldist hinnatõusu ja sellega kaasnevat raha ostujõu langust. Deflatsioon väljendab hinnataseme langust ja sellega kaasnevat aha ostujõu tõusu. Devalveerimine on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes
MAJANDUS on protsess, kus midagi toodetakse, ostetakse-makse ja tarbitakse. Majanduse alla kivad: ( majanduse valdkonnad ) - tootmine, kaubandus, side, transport, teenindus, pllumajandus. 4 erinevat majandusssteemi ajaloo jooksul: * tava- e. naturaalmajandus * ksu- e. plaanimajandus * turumajandus * segamajandus elemendid eelnevast kolmest. (Oska igaht iseloomustada) Investeeringud kapitali paigutamine kasumi saamiseks kas ettevtetesse, panka vms. Privatiseerimine riigi omanduses ettevtete erastamine. Avatud majandus riiki lubatakse vlismaiseid ettevtjaid ja investeeringuid. Suletud majandusega riigid majanduslik suhtlemine teiste riikidega peaaegu puudub. Transiitkaubandus lbiveokaubandus. Negatiivne vliskaubanduse bilanss riik veab rohkem vlja kui sisse. ( positiivne vastupidine protsess ) Kaitsetollid sisseveetavatele kaupadele maks, et kaitsta oma maa tootjaid Dumping kauba mmine odavama hinna eest (enama...
Eesti pangandussektori areng aastatel 1993-2012 Taaniel Rebane Peeter Tiimus Rander Süld Jalmar Mäe Eesti kommertspanganduse algus Tänapäeva iseseisev pangandus sai Eestis alguse 1988. aastal, mil tegevust alustas Tartu Kommertspank. Tegemist oli esimese kommertspangaga Nõukogude Liidus. Pankade tekkimise buumile (tippajal enam kui 40 panka, osad neist ei suutnud küll tegelikku tegevust alustada) järgnesid nende ühinemiste ja pankrottide lained. 1990 loodi ka Eesti Pank, kes seadis ühe esimese tegevusena sisse pankade põhikapitali miinimummäära. 1993. aasta põhikapitali miinimummäär 6 miljonit krooni kahandas pankade arvu 22-ni. Eesti kommertspanganduse algus
bank; sks. Die Bank )- hoiuasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha avalikkusele antavate nõudehoiuste ja arvelduskontode näol. Pank on krediidiasutus, s.o. rahalisi vahendeid koguv, hoiustav, valitsev ja laenutav asutus; kutseline kaubandusettevõte, mis kaupleb rahaga; pangad moodustavad rahvamajanduse raharinglussüsteemi. Panga liigid on: hoiu-, diskonto-, emissiooni-, investitsiooni, kesk-, kommertspank jne. 12. Krediidiasutus (credit institution)(dasKreditinstitut )( )- eraõiguslik juriidiline isik, kellel on õigus võtta avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid ja teisi tagasimakstavaid vahendeid ning anda oma vastutusel laene ja sooritada teisi "Krediidiasutuste seadusega" (15.12.1994) ettenähtud tehinguid. Eesti Vabariigis võib tegutseda ainult aktsiaseltsina, nt. kommerts- ehk äripank. 13. Universaalpank(universal bank)( )(die Universalbank )- pank,
tegemiseks. Kui raha ei täida eelnevaid funktsioone,siis akumulatsiooni funktsioonist pole mõtet rääkida. 4. Raha kui tulevikuväärtuse mõõt – majandustoimingutes tuleb arvesse võtta raha väärtuse muutumine ajas, kuna tänapäeva tehingute väärtused on oluliselt suurenenud, inflatsioon on muutlikum ja tehingud võivad olla pikaajalised. Raha loomise protsess Kommertspangad peavad keskpanka panema 10% oma kogurahast iga dekaadi järel, siis keskpank teab kui palju raha saab kommertspank laenata. Dekaad – 10 päeva. Aktiva Passiva ArveldusKonto: 100 Hoius:100 Arvelduskonto: 90 Hoius:100 Laen : 90 H:100 Kohustuslik Reserv : KohustuslikRes. : 10 H:90 10 ArveldusKonto:90 100 100 Laen : 90 H : 100 KohustuslikRes. : 10 Raha loomise protesessi
10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 ... 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?............................................................................ 2. Miks hoiustati kulda kullassepa juures?......................................................................................... 3. Kuidas tekkis paberraha?............................................................................................................... 4. Kuidas hakkas ringlema raha, mis polnud kullaga kaetud?........................................................... 5. Kuidas nägi välja pankrot renessansiaegses Itaalias?.................................................................... 10.4.2 Panga tegevuse alused Panku iseloomustab: 1. Võõrvara....................................................................................................................................
Keskpangad, isegi kui nad on formaalselt eraaktsionäride omanduses, täidavad riiklikke ülesandeid ja moodustavad seetõttu nagu ühe osa valitsusest. [1] 2.1 Keskpankade tekkimine Keskpangad on välja kujunenud kahel viisil. Üks on aeglane evolutsiooniliprotsess, nii kujunes väljs Bank of England, mis alustas kommertspangana, kuid omandas aastate jooksul täiendavat võimu ja lisaülesandeid, mis muutis ta tasapisi keskpangaks. On raske määratleda, millal ta lakkas olemast kommertspank ja muutus keskpangaks. Vastupidiselt Bank of England`ile paljud pangad mitte lihtsalt ei kasvanud keskpankadeks üle vaid olid keskpangad kohe asutamisest alates. Taoline keskpank kuulub algusest saadik de facto valitsusele, kuigi ta võib olla osaliselt eraaktsionäride valduses. Kui pank tegutseb keskpangana, s.t. määrab oma tegevussihid pigem üldsuse kui aktsionäride huvidest lähtudes, siis tegutseb ta ühiskondliku institutsioonina, isegi siis kui aktsionärid
kaupmehe arvele raha sisse siis (meie kassasse 90): V K Laen: 90 Hoius: 100 KR: 10 Kassa: 90 Hoius´: 90 Uue hoiuse pealt tuleb samuti 10% panna kohustuslikku reservi. V K Laen: 90 Hoius: 100 KR: 19 Kassa: 81 Hoius´: 90 Seega: Keskpank emiteeris alguses 100 (see esimene hoius, mis tuli). Aga meil on pangas nüüd ringluses 190. Seega emiteeribki kommertspank nii raha juurde. Selline protsess ei ole lõpmatu, see on lõplik. Selles näites oleks lõplik bilanss (kui ringlusesse on antud 100): V K KR: 100 Hoius: 1000 L: 900 Bilanss 1000 1000 8 Kuna reservi pole enam midagi panna, siis ei saa välja laenata. Kommertspank on 900 raha juurde tekitanud
· 20. juuni 1992 Rahavahetuspunktid avavad uksed, jäädes avatuks 22. juuni kella 22ni. Kõigile vahetakse kuni 1500 rubla vastu 150 krooni. Raha vahetas 1 096 706 Eesti elanikku ehk 70,4 protsenti elanikest. Keskmiselt vahetati igaühe kohta 136,41 krooni. · 22. juuni 1992 Viljandi Ugala teatris toimub krooniball. · 17. november 1992 Eesti Panga nõukogu kehtestab moratooriumi kolmele pangale: Balti Ühispangale, Tartu Kommertspangale ja Põhja-Eesti Aktsiapangale. Hiljem Tartu Kommertspank sund likvideeritakse. · 14. jaanuar 2011 Eesti krooni kehtimise viimane päev. Sõjajärgne kroon oli Eestis kehtiv raha 18 aastat, kuus kuud, 25 päeva ja 20 tundi. Praegu on Eestis ainus kehtiv maksevahend euro, kuid inimestele kätte jäänud kroone vahetatakse keskpangas piiranguteta. ( Euroveeb ) 01 jaanuar 2011 oli Eesti täitnud kõik tingimused ,et võtta euro kasutusele. Euroopa Liidu majanduspoliitikas Eesti roll suurenes seoses euro kasutuselevõtuga Eesti saab õiguse osaleda
ei ohusta Eesti raha stabiilsust. Eesti Panga president annab aru riigikogule oma tegevusest. Eesti Pank ei tohi krediteerida valitsust. Keskpanga ülesanded: raha- ja kursipoliitika intressimäärade ja valuutakursi juhtimine, finants- ja pangandus järelvalve, arveldussüsteemi funktsioneerimise tagamine, sularaharingluse korraldamine Pankade liigid: emissioonipank, kommertspank, investeerimispangad Finantsvahendaja - pangandustehingute sooritamise luba omavad isik või agentuur, kes tegeleb raha- ja kapitalivahendusega 3.Pangateenuste liigid. Hoiuteenused, laenuteenused, arveldused ja lisateenused. Hoiuteenuste erinevused. Laenutingimused. Tagatised. Krediitkaardid. Ego. Liising. Arvelduslaen. Sularahaga ja sularahata arvdeldamine. Nõudmiseni hoius ettenähtud arveldamiseks III isikutega. Hoiustatud vahendeid võib valbalt kasutada ja käsutada
alkoholiga ja tubakaga, ei tohtinud olla keskkonnaohtlik, jne. Suurimad finantskeskused: 1. USA Keskpank täielik sõltumatus. Allub ainult Föderaalreservi aktile. Juhib seda 7- liikmeline nõukogu (1 liige 14 aastat) 2. Inglise Pank (Bank of England) on olnud ka erapank mitmel korral vahetanud omandi vormi. Loodi 1664 aastal 3. Sveits (Zürihi pank 1795 (pole kindel et aasta on õige)) Sveitsis on üle 5000 panga Eesti laenupoliitika Eesti esimene kommertspank oli Tartu Kommertspank 1988. a. esimene panga seadus 1989. a. 1. jaanuar 1990 Eesti Keskpank, 1992. a. oli Eestis 41 panka. 1992. a. 1. juulil loodi Eesti Panga Liit, et ühiselt lahendada probleeme. 1996. a. 14 panka. 9 1992. a. võeti nn taastamislaenud 30 miljonit dollarit. 1993 võeti 38 miljonit, keskkütte taastamiseks. Maantee hooldus, tervishoiu projekt (vaja oli saada ravimeid) Eesti laenupartnerid vt töölehte
Milline nimetatud tegevustest ei kuulu iseseisva valdkonnana tootearenduse kontseptsiooni? Vali üks või enam: a. turundus b. finantseerimine c. müük d. tootmine Milline nimetatud tegevustest ei kuulu tootearendusprojekti etappide hulka? Vali üks või enam: a. toote plaanimine b. tootmise korraldamine c. turuuuringud d. toote kontseptsiooni kavandamine Kui palju vahendeist raisatakse statistika alusel tootearenduses tulutult? Vali üks või enam: a. 4050% b. 5060% c. 2030% d. 3040% Mis sundis Eesti Autotehase näites auto konstruktsiooni ringi tegema? Vali üks või enam: a. moe muutus b. uued nõuded autode laiusele c. kütusehindade tõus d. uued piirangud heitgaasidele Mis perioodil avati tootearendusalane haridus TTÜ mehaanikateaduskonnas? Vali üks või enam: a. 19921995 b. 19951997 c. 19961999 Milline toodud näitajatest ei kuulu tootearenduse edukuse põhikriteeriumide hulka? Vali üks või enam: a. toote h...
297 market research turu-uuring 298 market share turuosa 299 marketing turustamine, turundus 300 marketing activity turundustegevus 301 marketing mix turundusmeetmestik 302 mean deviation keskmine hälve 303 mediator vahendaja 304 member fee liikme maks 305 merchant banks kommertspank 306 microeconomics mikroökonoomika 307 minimum wage miinimimpalk 308 monetary crisis rahanduskriis 309 monetary policy rahapoliitika 310 monetary union rahaliit 311 money illusion raha illusioon 312 monopoly monopol 313 mortgage hüpoteek, pant 314 mortgage loan hüpoteelaen 315 move offshore välismaale viima 316 nameplate nimesilt
Küsimuse tekst Mitu dollarit on 2 aasta pärast järgi 100 $ investeeringust, kui aastane allahindluse määr on 10%. Vali üks: a. 82,5 b. 80 c. 85,7 d. 75,5 Küsimus 13 Õige Hinne 7 / 7 Küsimuse tekst Kes on eramaja kütteradiaatori korral valmistajafirma klient? Vali üks: a. majaomanik b. küttesüsteemi projekteerija c. hulgimüüja d. ehitusettevõte Küsimus 14 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Mis on KredEx? Vali üks: a. kommertspank b. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse allasutus c. iseseisev sihtasutus d. Baltikumile orienteeritud investeerimisfond Küsimus 15 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Mis on riskiturve? Vali üks: a. firmasisese kindlustusfondi loomine b. vastutoimeliste tehingute kasutamine c. firma riskide kindlustamine Küsimus 16 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Kui suure osa Eesti ekspordist annab masina- ja metallitööstus? Vali üks: a. 24% b. 12% c
Ühiskonnaõpetuse eksamiks kordamine Ühiskond on inimeste kogum, kes sõltuvad üksteisest Ühiskonnaelu tasandid : MINA perekond sõbrad kool linn riik jne ehk siis: 1.tasand - riik ja poliitika 2.tasand avalik elu ehk kodanikuühiskond 3.tasand eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi...
Panga põhikapitaliks assigneeriti riigikassast 10 miljonit marka. Pearaamatust kanti läbi põhikapital, võeti vastu esimene summa jooksvale kontole ning Eesti Pank alustas regulaarset tegevust. 1921 Eesti Pank alustas pangatähtede emiteerimist. Pangast kujunes valitsuse kontrollile alluv, riigi raha- ja krediidikorraldamise funktsioone täitev, laostunud majandust pikaajaliste investeerimislaenudega krediteeriv riigipank, kes samal ajal oli ka Eesti suurim kommertspank. 1924 Laenude valoriseerimiseks seadustati uus arvestuslik rahaühik - Eesti kuldkroon kullasisaldusega 0,403226 grammi puhast kulda. Kroon võrdsustati 100 Eesti margaga. Rahvasteliidu rahanduskomisjon andis Eestile üle asjakohaste ettepanekute paketi raha- ja keskpanga reformi teostamiseks. 1926 Genfis kirjutati alla Eesti rahareformikava lõplikule protokollile. 19. detsember 1991 EV Ülemnõukogu tunnistas 1. jaanuaril 1990 taastatud Eesti Panga 1919. a
Vali üks: a. küttesüsteemi projekteerija b. majaomanik c. ehitusettevõte d. hulgimüüja Küsimus 14 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kui suure osa Eesti ekspordist annab masina- ja metallitööstus? Vali üks: a. 20% b. 12% c. 24% d. 16% Küsimus 15 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Mis on KredEx? Vali üks: a. kommertspank b. iseseisev sihtasutus c. Baltikumile orienteeritud investeerimisfond d. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse allasutus Küsimus 16 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Milline ,,pioneeri" mõiste sobib tootearenduse konteksti? Vali üks: a. sapöör b. endise NL lasteorganisatsiooni liige c. algataja d. jalaväelane Neljas test Alustatud neljapäev, 29
tööstuskaupade, masinate ja seadmete eksport põllumajandustoodangu väljaveo kümneid kordi. Lisaks tööstusele omavad Taani majanduses tähtsat kohta energeetika ja teenused. Üle 80% Taani ettevõtetest on väikesed või keskmise suurusega. Suurimaks korporatsiooniks on A.P. Møller - Mærsk, mis tegutseb merelaevanduses, gaasi- ja naftatööstuses ja kaubanduses. Eestis on A.P. Møller - Mærsk Loksa Laevatehase omanik. Suuruselt järgmisteks ettevõteteks on kommertspank Danske Bank (Eestis esindatud Sampo panga näol), telekommunikatsioonikontsern TDC, A.P. Møller - Mærsk kontserni kuuluv kaubandusgrupp Dansk Supermarked, toiduainetööstuse ettevõtted Arla Foods ja Danish Crown, puhastus- ja hooldusteenuseid pakkuv ISS, õlletootja Carlsberg, turvaettevõte Group 4 Securicor (endine Falck), hüpoteekpank Nykredit, kaubanduskontsern Coop. Danmark, Nordea pank, plastitööstus Borealis ja ravimitootja Novo Nordisk.
Kuidas toota? Kellele jaotada? b) Kes toodab? Kes otsustab? Kes tarbib? c) Kui palju tarbida? Kui palju säästa? Kui palju investeerida? d) Kelle käes on tootmisvahendid? Kes saab kasumi? Kuidas kujunevad hinnad? 61. Ettevõtte obligatsiooni omanik a) on ettevõtte omanik b) loodab aktsiate hinna tõusust saada kasumit c) on ettevõtte juhatuse liige d) on ettevõtte kreeditor 62. Turundustegevuste hulka ei kuulu a) turu-uuringud b) ladustamine c) tarbimine d) hinnakujundus 63. Kommertspank, mille reservimäär on 20% ja hoiused 50 miljonit krooni, võib kokku välja laenata a) 5 000 000 krooni b) 40 000 000 krooni c) 20 000 000 krooni d) 1 200 000 krooni 64. Talunik laenas kombaini ostmiseks puudujääva 20000 krooni pangast intressimääraga 12 % aastas tähtajaga 8 kuud. Kui suure summa peab talunik tähtajaks pangale tagastama? a) 21600 krooni b) 24000 krooni c) 24600 krooni d) 28800 krooni 65. Milline tunnus on oluline, et oleks tegemist täieliku konkurentsiga?
· rahapoliitika elluviimine, · kommertspankade juhtimine ja nende deposiitide hoidmine, · valuuta pakkumine majandusele. Keskpank määrab kommertspankadele kohustusliku reservimäära ehk reservisuhte. See tähendab, et pangad peavad osa oma hoiustest hoidma sularahana või deposiitidena keskpangas. Kohustusliuku reservimäära suurus määratakse protsentides deposiitidest. Kommertspank on eraisikute ja ettevõtete pank. Tema tegutsemise eesmärk on kasumi saamine. Kommertspank võtab vastu hoiuseid ja annab välja laenusid 9 Rahaloomine kommertspankade poolt seisneb selles, et kui näiteks pannakse kommertspanka deposiitarvele 1000 krooni, peab pank osa raha jätma kohustuslikku reservi, oletame et kohustusliku reservi määr on 10%, siis on kohustusliku reservi suurus 0,1 x 1000 = 100 . Ülejäänud raha 1000 - 100 = 900 võib pank uuesti välja laenata. Kui
· riigi kulla- ja valuutareservi hoidmine, mis on ringluses oleva raha tagatiseks; · kommertspankade deposiitide hoidmine; · valuuta pakkumine majandusele; · kommertspankade juhtimine; · rahapakkumise ja krediiditingimuste reguleerimine. Rahapoliitika kolm põhilist vahendit on: 1. diskontomäär s.o. intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest. Majanduslanguse ajal võib ta seda alandada, et kommertspank saaks rohkem 32 laenu võtta ja tarbijale välja laenata. Tõstmisel ta aga kitsendaks laenuvõtmist ja vähendab raha pakkumist (see omakorda piirab kogunõudmist). 2. kohustusliku reservi nõue s.o. kohustuslikult sularahana reservis hoitavate hoiuste protsentuaalne osa. See on kehtestatud selleks, et pangal on võimalus igal hetkel hoiustajale
Savitükile on säilinud tekst, mille saab välja lugeda tänapäeva veksli eelkäija. Uue arengu sai koos kaubanduse arenguga. Panganduse areng sai teoks Itaaliast. Esialgseid pangandustehinguid hakati sooritama tänaval, istusid pinkidel, pidasid läbirääkimisi oma potensiaalsete klientidega. Pink banca itaalia keeles. Esimene pank tekkis Veneetsias Rialto pank. 1694. a inglise panga asutamise aasta. Edasi siis pärast SPR sündis prantsuse pank. Esimene riiklik kommertspank 1818. a. Sellest kasvas välja vene riigi pank 1860. aastal. Vene riigipank, mille ühe harukontori baasil hiljem ka Eesti pank loodi. Eestis hakkasid esimesed rahaga seotud institutsioonid arenema 1800 aasta alguses, 1802. aastal loodi pikaajalise laenu andmiseks Eestimaa mõisnike laenuandmise.... . 1869. a asutati Viljandis laenu- ja tagavarakassa. 20. saj algul hakkasin arenema just ühistegevusel baseeruvad rahaasutused. Laenu- ja hoiuühisusi oli juba siis üle 90
· Kohustusliku reservi määra ja raha pakkumise vahel on pöördvõrdeline seos, st et raha pakkumine suureneb reservimäära vähenedes ja vastupidi. See võimaldab keskpangal kasutada kohustusliku reservi määra raha pakkumise juhtimiseks. Keskpangad teevad seda siiski harva ja vähe, sest see avaldab raha pakkumisele väga tugevat mõju. · Kohustusliku reservi teine funktsioon on pangasüsteemi likviidsuse tagamine. Näiteks kommertspank satub liiga hoogu laenamisel ja ei suuda seetõttu hoiustajatele raha õigeaegselt tagastada. Keskpanga loal on sellisel juhul võimalik saada abi kohustuslikust reservis. · Kohustusliku reservi kolmas funktsioon on maksustamise funktsioon. Keskpank ei maksa reservilt intressi või on see turuintressist tunduvalt madalam. Nii võib kohustuslikku reservi käsitleda kui kommertspankadelt võetavat lisamaksu. 52
b. majandusnäitajate ajutised kõrvalekaldumised nende pikaajalisest trendist c. langus ja tõusuperioodide samasuur kestvus d. korrapärane korduvus iga 10 aasta järel Majandusarengu all mõeldakse a. pikaajalist protsessi, mis suurendab kõikide ühiskonnaliikmete heaolu ja vähendab tuluerisusi b. majanduse tsüklilisuse vähendamist c. digitaalsete tehnoloogiate arengut arengut d. SKP reaalkasvu ühe elaniku kohta Raha pakkumine suureneb, kui a. kommertspank emiteerib aktsiaid väärtpaberibörsil b. eraisik ostab LHV aktsiaid c. riigi keskpank ostab kommertspankadelt väärtpabereid d. valitsuse eelarvekulutused suurenevad SKP arvestuses käsitletakse indiviidi kogutuludena kõiki tulusid enne makse ja tulusiirdeid. Keynes'i tarbimisfunktsiooni puhul kogutarbimine võrdub autonoomne tarbimine pluss tulust sõltuv tarbimismaht peale makse. Majandustsükli empiiriliseks põhjenduseks tuuakse: kõik vastused on õiged.
KORDAMISKÜSIMUSED majandusajaloo (MJRI.03.052) arvestustööks 1. Feodaalkord ehk läänikord Läänikord- igal maahärral oli oma sõjavägi, müntisid raha, suhtlesid iseseisvalt teiste riikidega. Nad läänistasid maid koos talupoegadega edasi vasallidele (läänimeestele). Aastatel 1270-1310 algas mõisate asutamine, mis toimus kas rahulikul teel, talupoegadega sõlmitud ostulepingute alusel või ka sundimiste ja ähvardustega. Eelistati kohti, kuhu oli võimalik rajada veski ja mis asusid küladest eemal. Mõisa põllumaad suurendati kas uudismaade ülesharimise või naaberkülade ning -talude lammutamise teel. Kõige tähtsamaks majandusharuks oli põllumajandus.Valitses naturaalmajapidamine. 2. Põllumajanduslik tootmine inventaar- Põhiliseks maaharimisriistaks oli ader (juurpuuader) Saartel ja Lääne- Eestiskasutati juurpuuadra asemel Rootsist pärit seanina atra (ehk vannaader). Peale selle kasutati karuäket., põldude väetamine- vä...
bank; sks. Die Bank)- hoiuasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha avalikkusele antavate nõudehoiuste ja arvelduskontode näol. Pank on krediidiasutus, s.o. rahalisi vahendeid koguv, hoiustav, valitsev ja laenutav asutus; kutseline kaubandusettevõte, mis kaupleb rahaga; pangad moodustavad rahvamajanduse raharinglussüsteemi. Panga liigid on: hoiu-, diskonto-, emissiooni-, investitsiooni, kesk-, kommertspank jne. Pangandus sai alguse keskaegsetest kullas-sepa äridest. Põhiliseks tollel ajal käibel olnud rahaks olid kuld- ja hõbemündid. Neid oli ebamugav kaasas kanda ja kerge varastada. Ohutuse ja mugavuse tagamiseks hakkasid inimesed hoidma oma kulda kullassepa juures. Kullassepp andis kulla vastu veksleid. Kulla hoidmise eest võttis kullassepp teenus- tasu. Kullassepa vekslid said väga populaarseks. Vekslite kasutamise levides tekkis paberraha.
oli aastatel 1907-1914. 1919. a moodustatud Eesti Pank oli 1921. a-ks omandanud mõjuvaima koha, talle järgnesid aktsiapangad. KRÜ-de arv hakkas vähenema. Praegune Eesti Pank on 1919. a loodud panga õigusjärglane. Pärast II maailmasõda tekkis Eestis riigi monopolil põhinev pangasüsteem. Peale keskpanga olid tootmisharude (tööstus, ehitus, põllumajandus jne) pangad, mis teenindasid juriidilisi isikuid. Füüsiliste isikute vaba raha koondamiseks asutati hoiukassad. Esimene kommertspank NSVL panganduses oli Tartu Kommertspank, mis asutati 1988. 1990. taasasutati keskpangana Eesti Pank. KESKPANK Majandusteoorias ja praktikas mõistetakse pangasüsteemi all riigi krediidiasutuste tegevuse korraldust. Pangasüsteemi saab vaadelda ka rahapoliitika organiseerituse ja korralduse aspektist, millest lähtuvalt eristatakse kahe- ja kolmetasemelist pangasüsteemi. 2
Raha loomise protsess Kommertspangad laenavad raha. Tegelevad varjatud emissiooniga- suunavad ringlusesse täiendavat raha, kuigi emissiooni ainuõigus on keskpangal. Tegemist on arvestusliku rahaga. Raha peab ringluses olema parasjagu, ei tohi olla liiga palju, sest hakkab majandus pidurdama läbi inflatsiooni või ei ole lihtsalt millestki finantseerida riigi majandustegevust. Kuna kohustuslik reserv on protsendimäär kaasatud vahenditest siis on keskpangal ülevaade kui palju kommertspank on ressursse kaasanud ning kui palju on tema potentsiaalne võimalus välja anda laenusid. Rahakordaja näitaja – esialgse kaasatud vahendi kasvukordajat. Kohustusliku reservi pöördväärtus – rahakordaja väärtus. Ideaalseks rahakordajaks nim sellist rahakordajat, mis iseloomustabki kohustusliku reservi pöördväärtuseks. Kuna pankadel on vastavalt seadusele või oma põhikirjale kohustus või õigus luua ka täiendavaid reserve, siis rahakordajat, mis lisaks võtab arvesse ka viimati
Põhi-funktsioonid on väärtpaberite emissioonide korraldamine (IPO-d), korraldavad suuri aktsiate ostu- müügi tehinguid, sündikaatlaenude andmine (laenu annavad mitu erinevat panka korraga, laen on väga suur, investeerimispank otsib erinevaid laenuandjaid ja koondab need kokku). Tegeleb ka firmade restruktureerimisega, konsulteerib seda tegevust, aitab hinnata ettevõtete väärtust. kommertspank - tavaline pank. Muudab tegevusetu kapitali tegutsevaks kapitaliks. Osutab erinevaid teenuseid, maksete vahendamist. Reguleeritud krediidiasutuste seadusega. · Muud rahandusasutused hoiu- ja laenuasutused (hoiupangad ja krediidiliidud) - orienteeruvad kitsale teenuste ringile, omavad kitsast klientuuri või tegelevad kitsas majandussektoris. Baseeruvad osanike kapitalil. Hoiupangad on kommertspankadest väiksemad, suunatud eraisikutele.
Question 10 Mitu kohtunikku on Euroopa Kohtus? Vali üks vastus. a. 7 kohtunikku Väär b. 27 kohtunikku Õige c. 25 kohtunikku Väär ----------------------------------------------------------------------- TEST 10: Euroopa rahandusasutused Question 1 Mis tüüpi pank on Euroopa Investeerimispank? Vali üks vastus. a. Tulunduslik poliitikast sõltumatu pank Väär b. Mittetulunduslik poliitikast sõltuv pank Õige c. Euroopa Kommertspank Väär Question 2 Kellele Euroopa Investeerimispank laenu annab? Vali üks vastus. a. Eraisikutele Väär b. EL eesmärke täitvatele projektidele, kuni 50% ulatuses Õige c. Riikidele Väär Question 3 Kellele laenab raha Investeerimisfond? Vali üks vastus. a. Ei laena raha, annab riskikapitali tagatisi Õige b. Eraisikutele Väär c. Juriidilistele isikutele Väär Question 4 Kes on Euroopa Investeerimispanga aktsionärid?
Seminar 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2010 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Probleemid algasid ammu enne taasiseseisvumist 20 20.08.1991 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelise...
osamaksete alusel. Teisisõnu, selle asemel et nõudlust rahuldada, rahastaksid kommertspangad peamiselt pakkumispoolt ja jagaksid kasumit agentuuridega, kes müüvad tavalist tarbekaupa järelmaksuga või osamaksetena. Kõrvaldamismeetodi tulemusel on olukord, kus väga väike osa elanikkonnast pöördub alternatiivsete allikate puudumisel tarbijakrediidi saamiseks kommertspankade poole. Intressivaba panganduse süsteemis rahuldab kommertspank selle väikse nõudluse vastavalt olukorrale neile kättesaadavatest jääkfondidest. Pankadega võivad jääkvahendid olla kas jooksevkonto või hoiupanga hoiusel. Pangad võivad laenajatelt administratiivsete kulude katteks sisse nõuda väikse teenustasu. (Ahmad 1980:52-54) 2.4. Kokkuvõte intressist Intressiteooria on majandusteooria nõrgim ja ähmaseim osa. Tänapäeva kapitalifondide intressi mõistlikkuse selgitamiseks ei ole ühtegi korralikku seletust ega rahuldavat tõlgendust.
vahetuskursiga- peamiselt rublaga, kui see lõppes, muutus kõik paremaks. Anti välja tagatisteta laene, hoiustega raha kohutavalt sisse, mis kaotas oma väärtust. Sel hetkel oli majandus kokkukukkumise äärel. Algasid mitmesugused sammud. 17 sept 1992 kolme suurema panga tegevus pandi seisma (Tartu kommerts pank, balti ühispank ja põhja eesti pank) ja juhtimine võeti üle. 92. aastal oli 42 pank ja 92 aasta lõpuks oli alles 22 panka. Tartu kommertspank oli puhtalt enda tegevuse tõttu, ülejäänud kaks toimetasid palju nõukogude liiduga. 18. Sept otsus tartu kommertspanga sundlikvideerimiseks, läks pankrotti. Kaks ülejäänud. Tuli teha VEB fond, kuhu pandi 800 miljonit võlapaberit. Nendele anti sertifikaadid, mille aluseks on võlapaber, mis on valitsuse võlakiri. Põhja eesti pank ja balti ühispank liidedi kokku. Temast sai Põhja Eesti pank. Väikseid pankasid pandi järjest ja järjest kinni. Majandus
Raha pakkumine- pangad Primitiivne pangandus- kullassepp Raha loomine kommertspankade poolt Pangad tegutsevad kasumi saamise eesmärgil, võttes raha sisse madala protsendiga ja laenates välja kõrgmema protsendiga. Osa summadest tuleb hoida reservina, ülejäänud võib välja laenata Kommertapankade tegevus muudab majandust jõukamaks Näide: (Tabel konspektis 11) Oletame, et reservinõue on 20 %. Kui kommertspank saab uusi hoiuseid 1000 krooni eest, siis peab ta jätma 200 krooni reservi ja 800 võib välja laenata. Väljalaenatud 800 krooni tuleb uute hoiustena panka tagasi. Uutest deposiitidest peab pank hoidma reservis 20% ehk 160 krooni, seega võib välja laenata 640 krooni. Laenusumma kasvab 1440 kroonini Väljalaenatud 640 krooni tuleb uute hoiustena panka tagasi Nüüd võib pank välja laenata 20 % ehk 512 krooni
Ettevõtte tegutsemise Ettevõtte poolt loodav Aktsionäride väärtuse eesmärk väärtus jaotatakse maksimeerimine kompromissina kreeditoride, töötajate ja omanike vahel Ettevõtte peamised Kommertspangad Finantsturud finantseerimisallikad Väikeaktsionäride kaitse halb Hea Finantstoodete hindade Määrab kommertspank Turul, mis konkureerib kujunemine pankade poolt pakutavate toodetega Aktsionäride struktuur Vähem hajutatud ehk Hajutatud erinevate tuumikinvestoritel on suur portfelliinvestorite vahel osatähtsus Tasustamispoliitika Põhipalk + preemia kasumist Aktsia optsioonid,
äritehingute nõudlus – raha vajatakse igapäevasteks tehinguteks ettevaatusnõudlus - raha soovitakse hoida hädaolukordadeks või soodsa ostu tegemiseks spekulatiivne nõudlus – inimesed hoiavad raha kartes väärtpaberite hinna langust Raha nõutav kogus sõltub otseselt tulutasemest, hinnatasemest ja pöördvõrdeliselt intressimäärast. Igas riigis on üks keskpank ja teatud arv kommertspankasid. Kommertspank on eraisikute ja ettevõtete pank. Tema tegutsemise eesmärk on kasumi saamine. Kommertspank võtab vastu hoiuseid ja annab välja laenusid. Keskpanka nimetatakse pankade pangaks. Tema põhiülesanded on: rahapoliitika elluviimine, kommertspankade juhtimine ja nende deposiitide hoidmine, valuuta pakkumine majandusele. Keskpank määrab kommertspankadele kohustusliku reservimäära ehk reservisuhte. See tähendab, et pangad peavad osa oma hoiustest hoidma sularahana või deposiitidena keskpangas
79. Nimetage rahanduse erikursusi. Rahandus kui õppeaine on väga mitmetahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahndus jms. 80. Millega tegeletakse finantsjuhtimises? Finantsjuhtimises on omavahel põimunud finantsarvestus, mikro- ja makroökonoomika, statistika ning matemaatika. Järjest rohkem on hakatud rõhutama ka õiguslikke aspekte. Seetõttu võib finantsjuhtimist nimetada ka interdisplinaarseks õppeaineks, mis eeldab häid eelteadmisi teistest majandusainetest ja loogilist mõtlemist. 81. Mis on investeerimisotsused ja mis finantseerimisotsused? Tooge ka nende seos bilansiga. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine ...
1 7. LÜHIAJALINE FINANTSPLANEERIMINE 7.1. Raha juhtimise mudelid Rahakonto juhtimine on saanud ettevõtetes väga aktuaalseks teemaks. Põhjus on selles, et üleliigse raha hoidmine kontol on suure alternatiivkuluga. Raha tasub hoida vaid niipalju, kui seda on jooksvaks äritegevuseks vaja1. Kui on arvata, et rahavajadus lähiajal suureneb, siis ei ole mõtet nn üleliigset raha dividendidena välja maksta, vaid lühiajaliselt investeerida. Suured ettevõtted saavad raha juhtimisel kasutada ajutiselt üleöödeposiiti. Selle miinimumsummaks on Eestis enamasti 1 miljon krooni. Lisaks võib raha panna ka rahaturufondi osakutesse. Ajutiselt üleliigse raha investeerimisega kaasneb risk. Finantsjuhi ülesandeks on leida kompromiss riski ja tulususe vahel. Riski maandamiseks võib kasutada ka tähtajalist hoiust. Paljud ettevõtted õigustavad suurt rahavaru ett...
ja need on rahvusvahelise õiguse allikaks ❏ Rahvusvahelistel tehingutel - kokkulepped, kuhu on vähemalt ühe osapoolena kaasatud füüsiline või juriidiline isik (nt üks Eesti ettevõte laenab Rootsi kommetspangalt raha ja Eesti riik käendab seda lepingut, siis tegemist on ikkagi rahvusvahelise tehinguga, sest 2 osapoolt 3st on juriidilised isiku ehk Rootsi kommertspank ja Eesti ettevõte) sest viimased pole nimest hoolimata rahvusvahelise õiguse allikas. ÕIGUSE ÜLDPRINTSIIBID: Võivad tuleneda: ❏ Loomuõigusest (st proportsionaalsus) ❏ Juristide loogikast (ntlex specialis derogat legi generali) ❏ Rahvusvahelisest õigusest (ntavamerevabadus) ❏ Riigisisesest õigusest (ntpacta sunt servanda- lepingud on täitmiseks kohustuslikud)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
