kogunõudluse AD kõverat üles paremale kogunõudluse AD kõverat üles vasakule kogunõudluse AD kõverat alla paremale kogunõudluse AD kõverat alla vasakule Tagasiside Otseste maksude alandamine suurendab kogunõudlust. Õige vastus on: kogunõudluse AD kõverat üles paremale. Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Valitsuse kulude suurendamisel või maksude vähendamisel kasutab valitsus kitsendavat fiskaalpoliitikat, vastupidisel juhul ekspansiivset fiskaalpoliitikat. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Kitsendav ehk range eelarvepoliitika on suunatud kogunõudluse AD vähendamisele ja majandusliku aktiivsuse kahandamisele. Seda on võimalik saavutada avaliku sektori kulutuste vähendamise, maksumäärade tõstmise ja tulusiirete kahandamisega. Laiendava ehk ekspansiivse eelarvepoliitika tulemuseks on kogunõudluse AD ja majandusliku
Vali üks või enam: otseste maksude maksumäärade alandamine riigieelarve tasakaalu viimine hädaabitööde korraldamine valitsuse ostude vähendamine tulusiirete oluline vähendamine Tulumaksu alandamine nihutab Vali üks või enam: kogunõudluse AD kõverat üles vasakule kogunõudluse AD kõverat alla paremale kogunõudluse AD kõverat alla vasakule kogunõudluse AD kõverat üles paremale Valitsuse kulude suurendamisel või maksude vähendamisel kasutab valitsus kitsendavat fiskaalpoliitikat, vastupidisel juhul ekspansiivset fiskaalpoliitikat. Vali üks: Tõene Väär Valitsussektori eelarve puudujääki on põhimõtteliselt võimalik finantseerida kas Vali üks või enam: laenates raha välismaalt emiteerides raha laenates raha kodumaalt suurendades maksukoormust Laiendava (ekspansiivse) eelarvepoliitika rakendamisel valitsus Vali üks või enam: vähendab makse püüab nihutada kogunõudluse kõverat paremale suurendab valitsuse ostude mahtu Range eelarvepoliitika
Raha väärtus langeb ja raha väärtust peab kaitsma. Tööhõivetase on ületatud. Raha väärtuse võib fikseerida. Riik võiks toetada ülekülluses oleva kauba eksporti riikidesse, kus on kaubast puudus ja vähendada makse ekspordi pealt. Tulumaksu suurendamine. 3. Milles seisnevad kitseneva fiskaalpoliitika ja kitsendava monetaarpoliitika erinevused ja sarnasused? Fiskaalpoliitika on rahanduspoliitika ehk eelarvepoliitika. Kui aga valitsus kasutab fiskaalpoliitikat majanduse kokkutõmbamiseks, vähendades avaliku sektori kulutusi või suurendades makse, on tegemist kitsendava fiskaalpoliitikaga. Majanduse koomale tõmbamine, vähendatakse avaliku sektori kulutusi või tõstetakse makse. Monetaarpoliitika on rahapoliitika. Kitsendav rahapoliitika tähendab, et keskpank tõstab diskontomäära ja kohustusliku reservi nõuet ning müüb valitsuse võlakirju, vähendades seeläbi rahapakkumist
raha annulleeritakse. Seda saab teha riigi kesk pank. Kui raha on annuleeritud, siis reeglina emmiteeritakse uus raha. See tähendab uus raha võetakse kasutusele, seda saab teha vaid riigipank. Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on riigi keskpanga tegevus. Selle eesmärk on raha stabiilsuse tagamine Rahanduspoliitika ehk valitsuse eelarve poliitika allub valitsusele ja parlamendi poliitilisele juhtkonnale. Rahanduspoliitika on sisuliselt igapäevapoliitika. Rahanduspoliitikat ehk ka fiskaalpoliitikat juhib reegline rahandusminisetterium, kes lähtub parlamnedi poolt antud ülesannetest ja makromajanduslikkest vajadustest. Bruto-maksud=neto
KÜSIMUSED ja ÜLESANDED TEEMAL ,,FISKAALPOLIITIKA JA STABIILSUSPAKT" ÕIGE VALE. TEE VALE ÕIGEKS NB! Õige-vale küsimuste korral võib vajalikuks osutuda täpsustav kommentaar küsimuses esitatud situatsiooni piiritlemise kohta! 1. Euro kasutusele võtmine tähendab seda, et eurotsooni liikmesriigid kaotasid võimaluse kontrollida rahapoliitikat rahvuslikul tasandil a) Õige b) Vale 2. Eurotsooni liikmesriikide fiskaalpoliitikat teostatakse Euroopa Liidu poolt a) Õige b) Vale 3. Automaatsed stabilisaatorid aitavad siluda majandustsükli mõju majandusele a) Õige b) Vale 4. Ootused võivad olla isetäituvad, mis tähendab seda, et kui turud muretsevad kriisi pärast, siis kriis ka toimub. a) Õige b) Vale TÄIDA LÜNK! 5. Kui rääkida fiskaalpoliitika koordineerimisest eurotsoonis, siis tuleb silmas pidada kahte aspekti
Kui maksud on liiga kõrged, siis see hakkab pärssima ettevõtluse arengut ning mis omakorda võib vähendada tööhõivet. Liiga kõrgete maksude puhul ei suuda väiksed ettevõtted või alles alustavad ettevõtted ennast üleval pidada ning ka suurematel ettevõtetel võib tekkida raskusi seoses kõrgete maksudega. Sellisel juhul vähendaks tööhõivet kõige rohkem just suuremate ettevõtetet pankrotti minek, sest suurematel firmadel on enamasti rohkem töötajaid. Fiskaalpoliitikat on kahte erinevat tüüpi. Nendeks tüüpideks on diskreetne- ja automaatne fiskaalpoliitika. Diskreetne fiskaalpoliitika nõuab valitsuselt kindlaid otsuseid ja tegevusi. Siin kasutatakse põhivahendina maksusid ja kulutusid, põhiliselt kasutatakse avaliku sektori kulusid. Siin võib stabilisaatorina kasutada näiteks maksude alandamist. Kuid diskreetne fiskaalpoliitika jaguneb omakorda kaheks laiendav ja kitsendav fiskaalpoliitika. Laiendav
probleeme. Samuti vaadeldakse valitsussektori kulutuste ja tulude struktuuri ning fiskaalpoliitika efektiivsuse mõningaid aspekte. Fiskaalpoliitika efektiivsuse tõstmine on eriti oluline tingimustes, kus Eesti on endale seadnud eesmärgiks ühineda Euroopa Liiduga. Valitsussektori tulud Fiskaalpoliitika järjekindlus on siirderiikide stabiilsuse üheks olulisemaks näitajaks. Taasiseseisvumisest alates on Eestis rakendatud ranget fiskaalpoliitikat, mis eeldab piiratud kulutamist ja kulutuste tasakaalustamist tuludega ning samuti piiratud ulatuses laenamist. Teatavasti on valitsussektori tulude peamiseks allikaks maksud. Eestis on viimastel aastatel maksukoormus püsinud stabiilselt 36-37% piires (Tanzi, Tsibouris, 2000). Nagu tabeli 1 andmetest näha, on suurimateks tuluallikateks sotsiaalmaks, käibemaks ja üksikisiku tulumaks. Sotsiaalmaksu osakaal tulude struktuuris on vähenenud ning kui võrrelda Eestis kehtivat 33%
suunab majanduse kui terviku edenemist, toetades selle arengut ja vältides sotsiaalselt ebasoovitatavaid nähtusi, alandades tööpuudust ja inflatsiooni. Majanduspoliitikal oli neli peamist eesmärki: kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga kõrge ja püsiv majanduskasv õiglane sissetulekute jaotus Riigil on võimalik majanduspoliitilisi eesmärke saavutada rahapoliitikat või fiskaalpoliitikat kasutades. Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamisega. Raha stabiilsusena käsitletakse hinnataseme stabiilsust ehk madalat inflatsiooni, mis näitab ka raha ostujõu säilimist. Rahapoliitika teostamine on majanduspoliitikast institutsiooniliselt eraldatud ning tavaliselt keskpanga ülesanne. Keskpank reguleerib raha pakkumist (käibeloleva raha hulka; tulemusena hindade kasvutempo alaneb) või raha hinda (intresse). Rahapoliitika eesmärk on ka soodustada riigi majanduse kasvu
Vt. konspekt joonis lk 39 Mida kujutab endast ekspansiivne fiskaalpoliitika? · avaliku sektori kulutuste suurendamine, jättes maksutulud muutumata · maksutulude vähendamine · kasutatakse majanduse laiendamiseks · kogunõudlusjoon nihkub ülespoole · nii avaliku sektori kulutuste kui ka maksutulude suurendamine Mis on riigieelarve? Riigi rahaline plaan, mis sisaldab tulusid ja kulusid Kui tööpuudus on kõrge, siis tuleb rakendada kitsendavat fiskaalpoliitikat? Õige/vale??? Mis on riigivõlg? Kogunenud eelarvedefitsiitide summa Mis on raha? Eriline kaup, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu proportsioonis, mis on määratud raha ostujõu ja kaupade väärtusega Keskpanga funktsioonid: raha emissioon ja raharingluse korraldamine riigi kulla ja valuutareservi hoidmine järelvalve kommertspankade majandustegevuse üle
majanduse arengut. – Õige Mida kõrgem on ühiskonnas tööhõive määr, seda suurem on seal valitsev tööpuudus. - Vale Raha pakkumine suureneb, kui keskpank tõstab kohustusliku reservi määra. - Vale Riigi territooriumil aastas loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma on teisisõnu sisemajanduse koguprodukt. – Õige Valitsuse kulude suurendamisel või maksude vähendamisel kasutab valitsus ekspansiivset fiskaalpoliitikat, vastupidisel juhul kitsendavat fiskaalpoliitikat. - Õige Piirmaksumäära tõstmine Laffer'i kõvera langevas osas kahandab valitsuse maksutulusid. - Õige Ühishüvised ei pea olema alati toodetud avaliku sektori poolt. - Õige Potentsiaalses tootmismahus on tootlikud ressursid täishõives. - Õige Lõpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. - Vale Ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank vähendada raha pakkumist ja vähendada kogunõudlust. - Vale
Majanduspoliitika abil suunab riik majanduse kui terviku edenemist, toetades majanduse arengut ja vältides sotsiaalselt ebasoovitavaid nähtusi , alandades tööpuudust ja inflatsiooni. Eesmärgid: *Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega *Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga. *Kõrge ja püsiv majanduskasv *Õiglane sissetulekute jaotus Riigil on võimalik majanduspoliitilisi eesmärke saavutada rahapoliitikat või fiskaalpoliitikat kasutades. 2)Rahapoliitika ..tegeleb raha väärtuse säilitamisega. Rahapoliitika teostamine on tehtud ülesandeks valitsusest sõltumatule keskpangale, kelle ülesanne on hoida madalat inflatsiooni. Traditsioonilise rahapoliitika puhul reguleerib keskpank enamasti kas raha pakkumist, seeda käibeloleva raha hulka, või raha hinda ehk intresse. Lisaks on rahapoliitikal veel eesmärk- soodustada riigi majanduse kasvu. Seda tehakse intresside kaudu. Kui intressid on madalad,
!! · säästetakse valuutavahetuskulusid · ettevõtted ei pea arvestama EL piires valuutariskidega · hinnad muutuvad võrreldavaks, kasvab ettevõtete vaheline konkurents · reisijatele arveldamine lihtsamaks Probleem, miinus eurole üleminekul: liikmesriigid ei saa enam ise otsustada oma riigi rahapoliitika üle, otsustusõigus läheb Euroopa Keskpangale. Kui riik ei saa otsustada oma rahapoliitika üle, siis tuleb majanduspoliitika teostamiseks rohkem kasutada fiskaalpoliitikat- makse. Eurole ülemineku nõuded ehk nn lähenemiskriteeriumid: · inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5% kolme kõige madalama inflatsioonitasemega riigi keskmist inflatsiooni · pikaajaline intressimäär ei tohi olla rohkem kui 2% kõrgem kolme kõige stabiilsemate hindadega riigi intressimäärast · eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% sisemajanduse kogutoodangust
Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 26 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kuznets'i hüpoteesi kohaselt võib ebavõrdsuse liigne süvenemine hakata pärssima majanduse arengut. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 27 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Valitsuse kulude suurendamisel või maksude vähendamisel kasutab valitsus kitsendavat fiskaalpoliitikat, vastupidisel juhul ekspansiivset fiskaalpoliitikat. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 28 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Lõpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 29 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
Ehk eelarvepoliitika, valitsuse tegevus majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu. · Monetaarpoliitika - rahapakkumise kontrollimine. · Tulupoliitika - palkade ja hindade kontroll. · Industriaalpoliitika - majandusharudevaheline ressursside ümberpaigutamise võimaldamine ja agregaatnõudluse kasvu suurendamine. · Muud meetodid - normid, subsiidiumid (toetused) *Aktiivset fiskaalpoliitikat piirab selle toimimise aeg- otsustusnihe ja rakendusnihe. Ajaliste nihete tõttu võib loodetud sekkumine muuta olukorra hullemaks või väikese sekkumise korral on tulemus null. *Probleemiks ka teadmatus- ei ole võimalik hinnata tarbimiskalduvust ja agregeeritud nõudluse muude komponentide käitumist. *Teooria kohaselt on võimalik stimuleerida erainvesteeringuid valitsusinvesteeringute kaudu- tegelikult võib toimima hakata VÄLJATÕRJEEFEKT ulatuslik valitsuse arendustegevus
inflatsioon ja kõrge tööhõive. 6. Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika on valitsuse tegevus, mis puudutab kaupade ja teenuste riigile ostmist ja muude kulude tegemist ühiskondlike fondide (riigieelarve, kohalikud eelarved, sotsiaalkindlustus, ravikindlustus jt.) kaudu; maksude ja muude riiklike koormiste suurust ja tüüpi ning nende mõju majanduse arengule. 7. Riigirahandus Riigirahandus keskendub riigi fiskaalpoliitika teostamisele. Fiskaalpoliitikat nimetatakse teisiti veel riigikassa poliitikaks (lad. fiscus – riigikassa). 8. Poliitika ja administreerimine • Üldiselt määratletakse poliitikat kui tegevust läbi üldhuvi. • Poliitika on ühiskondliku sfääri korraldamiseks mõeldud tegevus. • Administreerimine on ühiskondlikku sfääri korraldav tegevus. • Nende vaheks on erinevus tegevuse alustes: – poliitika on kokkulepe väärtuste üle, millele meie tegevus põhineb ning
Kui valitsus kasutab majandustegevuse mõjutamiseks maksude või avaliku sektori kulutuste muutmist, on tegemist fiskaalpoliitikaga e eelarvepoliitikaga. 45. fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. 46. monetaarpoliitika. Riigi rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on otsused rahapakkumise muutmise kohta. 47. Fiskaalpoliitika mõju majandusele. Valitsus saab kasutada fiskaalpoliitikat majanduse laiendamiseks, suurendades avaliku sektori kulutusi, või vähendades makse. Sellisel juhul on tegemist ekspansiivse fiskaalpoliitikaga. Kui aga valitsus kasutab fiskaalpoliitikat majanduse kokkutõmbamiseks, vähendades avaliku sektori kulutusi või suurendades makse, on tegemist kitsendava fiskaalpoliitikaga. 48. Avaliku sektori kulutuste finantseerimise meetodid. Avaliku sektori kulutuste finantseerimise meetodid: Maksustamine. Maksud võivad olla otsesed või kaudsed
· Nõudluse laiendamist või kitsendamist kasutatakse sageli kogutoodangu suurendamiseks või vähendamiseks, mis omakorda põhjustab inflatsiooni kiirenemist või aeglustamist ja töötuse suurenemist või vähenemist Situatsioonikohane fiskaalpoliitika · Situatsioonikohane fiskaalpoliitika nõuab valitsuse spetsiifilisi otsuseid ja tegevusi. · Kasutada saab põhimõtteliselt kahte erinevat efekti andvat poliitikat ekspansiivset e laiendavat ja kitsendavat fiskaalpoliitikat. · Fiskaalpoliitika põhivahendid on kulutused ja maksud, kuid nende mõju on erinev. Ekspansiivne fiskaalpoliitika · Avaliku sektori kulutusi suurendatakse, maksutulud jäävad samaks. · Makse vähendatakse, avaliku sektori kulutused ei muutu. · Suurendatakse nii avaliku sektori kulutusi kui maksutulusid. Kitsendav fiskaalpoliitika · Avaliku sektori kulutusi vähendatakse, maksutulud jäävad muutumatuteks.
Eestis taasiseseisvumisjärgsetel aastatel 6. Riigi majanduspoliitikal on neli peamist eesmärki: - kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega - hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga - kõrge ja püsiv majanduskasv - õiglane sissetulekute jaotus Iga eesmärgi saavutamiseks tuleb kujundada järjepidev majanduspoliitika. Traditsiooniliselt on riigil võimalik majanduspoliitilisi eesmärke saavutada rahapoliitikat või fiskaalpoliitikat kasutades neid nimetatakse majanduspoliitilisteks instrumentideks. Majanduspoliitika abil suunab riik majanduse kui terviku edenemist. Riigi peamine eesmärk on tagada kodanike sotsiaalne ja majanduslik heaolu. 7. Fiskaalpoliitikaga püüab riik toetada majanduse arengut ning vähendada tööpuudust. Fiskaalpoliitika on makromajanduspoliitika osa, mille eesmärgiks on mõjutada majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste abil. Üldise maksukoormuse alandamine
d. reaal ja nominaalpalga vahel. 35. Kui majandus on languses, siis: a. valitsuse kulud vähenevad, kuna pole raha, mida töötutele toetuseks maksta b. maksutulud suurenevad, kuna maksuamet tõhustab kontrolli c. * valitsuse kulud suurenevad, kuna sotsiaalkulutused suurenevad d. keskmised sissetulekud suurenevad, kuna makstakse ka töötustoetust 36. Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: a. majandusel on oma kaitsepühak b. * nii monetaar kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks c. majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks d. majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted 37. Uuenduslik fiskaalpoliitika: a. usub, et varsti pole fiskaalpoliitikat enam vaja b. * püüab lahendada majandusprobleeme sihtprogrammide abil c. peab oluliseks säilitada sõjaliste kulutuste tase d. nõuab ulatuslike sotsiaalprogrammide väljatöötamist 38. Tulupoliitika seisneb: a
2. SKP mõõdab sotsiaalset heaolu. V, -mõõdab riigi maj. teg. tulemusi 3. Kahesektorilises majandusmudelis võrdub kogutulu säästude ja tarbimiskulutuste summaga. õ 4. Tarbimiskulutused võrduvad alati nulliga, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. V- autonoomstete tarbimiskulutustega 5. Mida suurem on tarbimise piirkalduvus, seda suurem on mulltiplikaator. õ 6. Kui töötuse tase on kõrge, siis tuleks rakendada ekspansiivset fiskaalpoliitikat. õ 7. Kommertspankade tegelikud sularaha reservid võrduvad kohustuslikud reservid pluss lisareservid. õ 8. Tasakaalu intressimäär määratakse rahanõudlus ja rahapakkumisjoonte lõikepunktiga. õ 9. Mitte igasugune töötus ei ole vabatahtlik. õ 10. Kui IBM ostab maad Eestis, siis kajastub nimetatud tehing Eesti maksebilansis kui kreedittehing. õ TÄIDA LÜNGAD 11 - 20. Iga õige vastus annab 2 p., kokku 20 p. 11. Kasutatav tulu võrdub isiklik tulu miinus netomaksud
suurem? Kulumultiplikaator sõltub MPC-st Maksude puutmine põhjustab kasutatava tulu muutuse, kui sellest moodustavad tarbimiskulutused ainult teatud osa, ülejäänud on säästud. 33. Riigi makromajanduslikud eesmärgid. Missuguseid neist võib saavutada fiskaalpoliitika abil? Vähendada töötust, hoida ära/vähendada inflatsiooni, deflatsiooni,reguleerida majandust nii, et see oleks täiehõivetasemel. 34. Kuidas riik saab toetada majanduskasvu fiskaalpoliitikat kasutades? Vähendades makse, suurendades avaliku sektori kulutusi 35. Mida mõjutavad automaatsed stabilisaatorid ja kuidas mõjutavad ? Tooge näide! Kui majanduses on langusperiood, pidurdavad stabilisaatorid kogukulutuste vähenemist, kui majanduses on infatsioonilõhe, pidurdaavd kogukulutuste kasvu. Tulumaks: tulumaksu suurus sõltub palga suurusest. 36. Miks defitsiidiga finantseerimine võib vähendada erasektori investeerimiskulutusi?
käesolevas peatükis keskendutakse sellele, kuidas valitsus nimetatud näitajaid mõjutada saab (majandusliku stabiilsuse funktsioon). Et tagada majanduslik stabiilsus, on valitsusel kasutada kaks suurt hooba, millega ta saab makroökonoomilist keskkonda mõjutada: Ø maksud Ø avaliku sektori kulutused Kasutades neid kahte vahendit oma eesmärkide saavutamiseks, teostab valitsus fiskaalpoliitikat. 4.2. Nõudluspoolne fiskaalpoliitika Edaspidi kasutatakse fiskaalpoliitika mõjude analüüsimiseks teises peatükis kasutatud AD-AS ja multiplikaatori mudelit. Kuna avaliku sektori kulutused (G) on üks AD komponente, siis järelikult saab valitsus oma kulutuste muutmisega avaldada olulist mõju kogunõudlusele. Kui valitsus suurendab oma kulutusi, siis kogunõudlus suureneb ning AD-AS mudelis nihkub AD kõver paremale
Eesmärgid sarnased. Suunatud kogunõudluse (tarbimise) riigipoolsele kontrollile. Ühelt poolt võib tarbimise liigne kasv põhjustada lühiajalise majanduskasvu ja olla inflatsiooni allikaks. Teisest küljest võib isegi väike tarbimise langus põhjustada majanduslanguse ja seega ka töötuse suurenemist suurenemist. Fiskaalpoliitika taotleb kogunõudluse kontrolli muutes tasakaalu valitsuse kulutuste jja maksumäärade vahel. ·Fiskaalpoliitikat viib ellu valitsus ·Monetaarpoliitikat reeglina keskpank Mõlema poliitika puhul on kerge teha ettepanekuid, kuid neid ellu viia väga raske. USA s Euroopa Liidus, USA-s, Liidus ka Eestis on keskpank iseseisev, iseseisev valitsusest sõltumatu institutsioon. 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Fiskaal- e. eelarvepoliitika Eelarve
suunanäitajana – Aasia riigid ei sea enam ammu läänt endale eeskujuks ning on suutnud teha suuri edusamme omal valikul.6 Samuti on lääne mainet selle sajandi alguses vähendanud sõjad Iraagis ja Afganistanis, mis oma olemuselt olid läänelike väärtuste ülekandmise katse. Euroopa majandusliku võimetuse tõi aga otsustavalt välja euroliidu riikide strukturaalsed nõrkused – riigid ajasid oma fiskaalpoliitikat ja proovisid jälgida iseseisvalt piiranguid. Probleemid hakkasid idanema juba eoses, sest riigid liitusid eurotsooniga ettenähtud kriteeriume mitte täites. Suurimad murelapsed on olnud Kreeka, Hispaania, Portugal, Itaalia. Eelmainitud riigid on normide ees silmad kinni pigistanud ning aina oma riigivõlga kasvatanud. Samuti on probleemiks olnud korruptsioon, maksudest hoidumine jms. Praeguseks on abipaketid neid veel vee peal hoidnud ning eurotsooni lagunemise tõenäosus on pigem väike
lõpptoodangu väärtus turuhindades d. on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil valmistatud (v.a.mitteresidentide) lõpptoodangu väärtus hulgihindades. 20. Okuni seadus annab seose järgmiste näitajate vahel. a. inflatsiooni ja töötasu vahel b. SKP suuruse ja inflatsiooni vahel c. SKP lõhe ja tööpuuduse vahel d. reaal- ja nominaalpalga vahel 21. Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: a. majandusel on oma kaitsepühak b. nii monetaar- kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks c. majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks d. majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted 22. Missugune alljärgnevatest investeeringutest on portfellinvesteering ? a. välisfirmade investeeringud kinnisvarasse b. investeeringud juhtkonnale uute portfellide soetamiseks c. investeeringud aktsiate ostmiseks d. investeeringud arvutite tarkvara ostuks 23
- autonoomsete maksude multiplikaator, multiplikaator kT= -99 - kui Q*= 3390, kui palju peaks siis T muutma, et languslõhe kaoks, = -10 - kui Q Q*= = 4500, 4500 kui palju peaks siis G muutma, muutma et languslõhe kaoks, kaoks G= 120 - kui valitsus soovib kasutada fiskaalpoliitikat majanduse liikumiseks tasemele Q Q*= 5000 ning säilitama tasakaalustatud eelarve, kui palju peaksid siis muutuma G ja T. G= T = 1700 15 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 13. Eeldame, et meil on antud võrrandsüsteem: C = 100 + 0.75Qd I = 200 + 0.2Q (vaatleme investeeringuid kui indutseeritud kulutusi) G = 150 T= 100 Leida: - tasakaalusissetulek, Q' = 7500
kontrollida monopoli tegevust. Valitsuse majandusellu sekkumise võimalusi on mitmeid: ● maksude kehtestamine, ● soodustuste andmine, ● järelvalve teostamine, ● hindade kontrollimine, ● informatsiooni levitamine, ● ühiskondlike kaupade ja teenuste pakkumine. Majanduselu mõjutatakse läbi fiskaalpoliitika ja rahapoliitika. Rahapoliitika on suunatud stabiilse majanduskeskkonna loomisele ja fiskaalpoliitika majanduse arengule. Fiskaalpoliitikat viib ellu valitus ning selle abil püütakse tagada tasakaal valitsuse kulutuste ja maksupoliitika vahel. Fiskaalpoliitika peamised vahendid on riigieelarve ja maksusüsteem. Eelarve on prognoos, mille ühel poolel on avaliku sektori kõik loodetavad tulud ja teisel poolel kavandatavad kulutused. Riigieelarve on valitsuse mingi perioodi tulude ja kulude plaan. Valitsuse põhilised tulud laekuvad maksudest. Mittemaksulisi tulusid saadakse kaupade ja teenuste müügist (sh.
ja kogutulu kogutulu vähenemist; vähenemist (vaata joonis 5); d) 19 rahanõudluse vähenemist. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 35. Kui IS kõver lõikuks horisontaalse LM kõveraga, siis: a) fiskaalpoliitika oleks sobiv vahend töötuse vähendamiseks; b) fiskaalpoliitika ei sobiks töötuse vähendamiseks; c)) rahapoliitika p toetaks fiskaalpoliitikat p töötus vähendamisel; d) rahapoliitika oleks efektiivne vahend töötuse vähendamiseks. r IS IS LM Sissetulekud Si t l k d muutuvad t d kõige
Pensionikindlustusmakse 2% Tulumaks 20% Tulumaksu arvestamise metoodika: (töötasu-pkm-tkm- maksuvaba min ehk 170.-)*tm Valem : NETO=BRUTO-pkm-tkm-tm IV LOENG Fiskaalpoliitika on riigi eelarvepoliitika. Lähtub riigi ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest. Situatsiooonikohane fiskaalpoliitika nõuab valitsuse spetsiifilis otsuseid ja tegevusi. Kasutada saab ekspansiivset e. laiendavat(avalikus sektori kulutusi suurendatakse, maksutulud jäävad samaks) ja kitsendavat fiskaalpoliitikat(avaliku sektori kulutusi vähendatakse, maksutulud jäävad muutumatuteks). Automaatse fiskaalpoliitika korral on fiskaalpoliitika vahendid- automaatsed stabilisaatorid(nt tulumaks) -sisse planeeritud majandussüsteemi endasse ja nad kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaatse muutumise, kui muutub kogutulu või töötus. Rahapoliitika mõjutab majandus rahapakkmise ja krediidi kättesaadavuse kaudu ning teda saab kasutada maksebilansi
Phillipsi kõver 0 Joonisel 9 on eelduseks, et majandus asub 2 6 lühiperioodi Töötusemäär Phillipsi kõveral punktis A. Valitsus otsustab, et töötusemäär 6% on liiga kõrge. Kasutades raha- ja fiskaalpoliitikat, püüab valitsus töötust vähendada 2%-ni. Kuid 2%-lise töötusemäära korral ei jää inflatsioonimäär enam samaks vaid suureneb 7%-ni. Inflatsiooni suurenedes reaalpalk väheneb ja osa töölisi otsustab väiksema reaalpalga korral. Seega võib toimuda pikal perioodil liikumine 6%-lise töötusemäära juurde tagasi. Pika perioodi Phillipsi kõver olekski seega vertikaalne sirge sellise töötuse taseme juures, mis vastab töötuse loomulikule määrale. Iga katse
a. teostamise viitaeg tegelikult välistatud, kuna programmi alguse määrab automaatne valem langusperioodi esimeste tunnuste ilmnemisel b. võib kaasneda kõrgtehnoloogiliste lahenduste kõrval ka mahajäänud tehnoloogia väljatöötamist c. on tagatud riigiaparaadi kiire kasv d. on suureks probleemiks nende pikaleveniv ja suuri vahendeid nõudev ettevalmistusprotsess 60. Uuenduslik fiskaalpoliitika: a. usub, et varsti pole fiskaalpoliitikat enam vaja b. püüab lahendada majandusprobleeme sihtprogrammide abil c. nõuab ulatuslike sotsiaalprogrammide väljatöötamist d. peab oluliseks säilitada sõjaliste kulutuste tase 61. Milline allpool toodud põhjustest ei ole fiskaal- ja monetaarpoliitikate halva koordineerituse põhjuseks: a. poliitikaametid võivad pooldada erinevaid majandusteooriaid b. poliitikaametid võivad järgida erinevaid prognoose c
12. Maksebilanss iseloomustab: a. riigi üldist heaolu b. riigimaksete laekumist c. kaupade ja teenuste liikumist riigi ja ülejäänud maailma vahel d. kaupade ja teenuste siseriiklikku liikumist 13. Importi vaadeldakse maksebilansi analüüsil: a. sümmeetrilise muutujana b. autonoomse muutujana c. asümmeetrilise muutujana d. indutseeritud muutujana 14. Fikseeritud valuutakursi puhul on kasulikum kasutada: a. monetaarpoliitikat, kuna fiskaalpoliitika ei toimi b. fiskaalpoliitikat, kuna monetaarpoliitika ei toimi c. tollipiiranguid, kuna sisemaist tootjat tuleb kaitsta d. ei ole võimalik midagi kasutada, kuna vahetuskursid on jäigad 15. Detsembris 1998 maksis 1 Suurbritannia naelsterling 1,7 USA dollarit ja 1 USA dollar 7,8 Rootsi krooni. Kui palju maksab Volvo naelsterlingites, kui ta maksis 84000 SEKi? a. 634£ b. 6335 £ c. 18308£ d. 36769£ e. 84000£ 16. Eesti krooni kursi tõus USA dollari suhtes: a. mõjub soodsalt eksportijatele b
Impordi piirvalmidus (MPM)- MPM = M : Y Multiimplikaator- on kordaja, mis näitab, mitu korda kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. 11 FISKAALPOLIITIKA Riigi makromajandusliku poliitika eesmärgid- -hindade stabiilsuse tagamine - täistööhõive tagamine - rahasüsteemi stabiilsuse kindlustamine - majanduskasvu soodustamine. Makromajanduslike eesmärkide saavutamiseks kasutatakse fiskaalpoliitikat ja rahapoliitikat. Eelarve on bilanss, mille ühel poolel on avaliku sektori kõik tulud ja teisel poolel on kulutused Riigieelarve ülejääk -tekib, kui avaliku sektori jooksvad (antud perioodi) tulud on suuremad kui jooksvad kulud, puudujääk aga siis, kui kulud on suuremad kui tulud. Eelnevatel perioodidel kogunenud puudujääkide summat nimetatakse riigivõlaks. Fiskaalpoliitika - avaliku sektori kulutuste ja maksude muutmine tagamaks makromajanduslikku stabiilsust ja täistööhõivet
Loengumaterjalid. Võitlus finantskriisiga, meetmed. 2013. 5 Mariann Joonas. Telegram. Euroliidu majanduskriis nõuab asjatundjate sõnul inimelusid. 27.03.2013. [http://www.telegram.ee/maailm/euroliidu-majanduskriis-nouab-asjatundjate-sonul-inimelusid#.UZDov-SQY0h] Viimati sisenetud 09.05.2013. 2 Finantskriis tõi välja euroliidu riikide strukturaalsed nõrkused – riigid ajasid oma fiskaalpoliitikat ja proovisid jälgida iseseisvalt piiranguid. Probleemid hakkasid idanema juba eoses, sest riigid liitusid eurotsooniga ettenähtud kriteeriume mitte täites. Suurimad murelapsed on olnud Kreeka, Hispaania, Portugal, Itaalia. Eelmainitud riigid on normide ees silmad kinni pigistanud ning aina oma riigivõlga kasvatanud. Samuti on probleemiks olnud korruptsioon, maksudest hoidumine jms. Praeguseks on abipaketid neid veel vee peal hoidnud ning eurotsooni lagunemise tõenäosus on pigem väike
aga majanduslik langus. disinflatsioon suurendab majanduslikku efektiivsust ja kasvu piisavalt, et kompenseerida vahepealne majandusliku languse kahju. LOENG 15 FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA Fiskaal ja monetaarpoliitika Ühelt poolt võib tarbimise liigne kasv põhjustada lühiajalise majanduskasvu ja olla inflatsiooni allikaks. Teisest küljest võib isegi väike tarbimise langus põhjustada majanduslanguse ja seega ka töötuse suurenemist. Fiskaalpoliitikat viib ellu valitsus Monetaarpoliitikat reeglina keskpank Ekspansiivne fiskaalpoliitika peaks ära hoidma majanduse tõsised langused. Ekspansiivne fiskaalpoliitika oleks majanduse laiendamine. Suurendatakse avaliku sektori kulutusi või vähendatakse makse. Kitsendav fiskaalpoliitika oleks majanduse koomale tõmbamine. Vähendatakse avaliku sektori kulutusi või suurendades makse. Eelarve puudujääk, tulemus : erainvesteeringute väljatõrjumine.
hindadele c. müüjatel hindade tüütuseni vahtimisest d. pärast valitsusepoolseid samme hinnaregulatsiooni osas Question 13 (1 point) Importi vaadeldakse maksebilansi analüüsil: a. sümmeetrilise muutujana b. * autonoomse muutujana c. asümmeetrilise muutujana d. indutseeritud muutujana Question 14 (1 point) Fikseeritud valuutakursi puhul on kasulikum kasutada: a. monetaarpoliitikat, kuna fiskaalpoliitika ei toimi b. * fiskaalpoliitikat, kuna monetaarpoliitika ei toimi c. tollipiiranguid, kuna sisemaist tootjat tuleb kaitsta d. ei ole võimalik midagi kasutada, kuna vahetuskursid on jäigad Question 15 (1 point) Detsembris 1998 maksis 1 Suurbritannia naelsterling 1,7 USA dollarit ja 1 USA dollar 7,8 Rootsi krooni. Kui palju maksab Volvo naelsterlingites, kui ta maksis 84000 SEKi? a. 634£ b. * 6335 £ c. 18308£ d. 36769£ e. 84000£ Question 16 (1 point) Automaatne fiskaalpoliitika on: a
lähiaastail olema ilmselt paljud teised bloki liikmesriigid. Euroala arhitekti professor Otmar Issingu algse plaani järgi pidi valuutatsoon lisaks ühisele vääringule tähendama ühist eelarvepoliitikat. Nüüd on mehest endast saanud aga rahaliidu suurim kriitik. Täpselt aasta tagasi hoiatas saksa professor, et kaardimaja, mida nimetatakse Euroopa Keskpangaks, ähvardab vältimatu kollaps. Miks? Sest Euroopa Liidu suuremat ühtsust soovinud poliitikud, mõistes, et ei suuda ühist fiskaalpoliitikat läbi suruda, otsustasid alustada ühisest valuutast. Nad said aru, et eelarvepoliitika loovutamine Euroopa Keskpanga hoolde tähendaks ka sisuliselt iseseisvusest loobumist ja seda mõistagi keegi ei tahtnud. Eurotsooni probleemid said alguse just sealt ehk selle loomise hetkest alates. Praegu tegeleme vaid poolega rehkendusest ja suurt pilti arvestades ei saa see mingil juhul olla edukas. Taasiseseisvudes liitis Eesti oma krooni Saksa margaga. Väikse riigina oli see mõistlik samm,
5. Eestis on soodsalt ümber kujundanud väliskaubanduse struktuur, mistõttu ca 80% ekspordist läheb ELi ja ca 10% SRÜ riikidesse. 6. Eesti majanduskeskkonda on reeglina peetud investeeringutele soodsaks. 2008. aasta lõpu seisuga oli Eestisse tehtud ca 182 miljardi krooni väärtuses välismaiseid otseinvesteeringuid. 7. Esimestest päevadest alates on Eestis rakendatud ranget fiskaalpoliitikat, mille määrab paljuski valuutakomitee süsteemiga seonduv kitsendus, mis keelab keskpangal valitsusele raha laenata. 8. Monetaarpoliitika (kohustuslik reserv, likviidsusnormatiivid, kapitali adekvaatsusnormatiiv, täiendav tä e dav reserv ese v 5% riskiga s ga kaalutud aa utud aktivatest) a t vatest) 9
Makroökonoomika sissejuhatus Äritsüklid: a. on põhjustatud intressimäärade tõusust b. on põhjustatud negatiivsest seosest reaalse kogutoodangu ja hinnataseme vahel c. avalduvad majanduses vahelduvate langus ja tõusuperioodidena d. on põhjustatud tehnoloogia arengust Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: a. majanduse kaitsepühak on Bonefacius b. nii monetaar- kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks c. majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks d. majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted J. M. Keynesi teooria arenes otsese vastureaktsioonina: a. 1970 – ndate aastate stagflatsioonile b. välisteguritest tingitud äritsüklite teooriale c. kommunistliku ideoloogia tungimisele majandusteadusse d. 1930-ndate aastate kõikehõlmavale majanduskriisile
Intressi suuruse laenuandjale määrab: Intressimäär on väga tundlik 1. Riskid majanduslik muutuja. 2. Eeldatav inflatsioon 3. Nõudluse ja pakkumise suhe 4. Raha hind Tarbijale vastuvõetava intressi määrab: 1. Investeeringu või äriidee tulusus 2. Inflatsioon Teiseks koostatakse IS kõver, e. intressimäärade ja autonoomsete kulutuste seos. Kolmandaks ühendatakse need illustreerimaks monetaar- ja fiskaalpoliitikat ning majanduse mõningaid isekorrigeerivaid omadusi. I Intressimäära i ää lloetakse k ühühenduslüliks d lülik oleviku l ik ja j tundmatu d tuleviku l ik vahel. h l
regulatsiooni peamine tähtsus seisned olemasolevate õiguste juriidilises kinnitamises kuna sellega antud õigused olid talurahval juba kasutada7. Koormiste reguleerimiseks jätkati Liivimaal Rootsi ajal alanud maarevisjoni ning tehti uued talumaa mõõtmised ja need kanti ka kaardile. Katariina II valitsusaja agraarreformid viidi läbi riigivõimu eestvõttel. Adramaarevisjon ja Liivimaa ,,positiivsed määrused" lähtusid sarnasest algpõhimõttest. Keskvõim teistas fiskaalpoliitikat, humanistlikud ja sotsiaalsed huvid jäid tahaplaanile. Et riigikassa sissetulekuid tõsta, tuli nüüd talurahva olukorrale mõelda. 4. Talurahvaseadused Nii 1765.aasta positiivsete määruste kui ka hilisemate talurahvaseadustega Liivimaa talurahvale antud õigusi võib võrrelda Rootsi valitsusaja lõpul Liivimaa kroonutalupoegadele reduktsiooni tulemusena tagatud õigustena. Seadused olid nii öelda süsteemi kohendavad, mitte teisendavad 8.
pakkumise · hindade (palkade) jäikus ei luba automaatselt saavutada täis(töö)hõive tasakaalu, tasakaal saabub tavaliselt töötuse valitsedes ja allpool potentsiaalset tootmismahtu (tekitades languslõhe) · töötus (ressursside alakoormatus) ei ole vabatahtlik, vaid pealesunnitud seisund · majandustsükleid võib tõrjuda stimuleerides kogunõudlust, kasutades selleks maksusüsteemi ning fiskaalpoliitikat (eelarve poliitika) Kogunõudlus (AD) e agregeeritud nõudlus on reaalne rahvamajanduse kogutoodang, mida majandussubjektid (kodumajapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja välismaised ostjad) soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel ceteris paribus. AD=C+I+G+(X-M)=C+I+G+NX Kogunõudluskõver e AD kõver näitab reaalse kogutoodangu hulka rahvamajanduses, mida nõutakse mingil üldisel hinnatasemel. Kirjeldab
Kuna inimeste kasutatav tulu kasvab, kogunõudluse pidurdumine väheneb. Vastupidi juhtub majanduse tõusufaasis. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika Seisneb muudatuste tegemises riigi seadusandluses. Täpsemalt: tegu avaliku sektori kulutuste ja maksude kohta käiva seadusandluse ettekavatsetud muutmisega, et majandustingimusi vastavalt konkreetsele olukorrale muuta. Selle poliitika põhilised vahendid on maksud ja avaliku sektori kulutused. Eristatakse: 1. ekspansiivset; 2. kitsendavat fiskaalpoliitikat. Ekspansiivne fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida kasutatakse majandustegevuse aktiveerimiseks. Seisneb avaliku sektori kulutuste suurendamises või maksude vähendamises. Teisisõnu, majandustegevuse stimuleerimine võib toimuda riigi eelarvedefitsiidi suurendamise arvel. Kitsendav fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida kasutatakse majanduse kokkutõmbamiseks. Seisneb avaliku sektori kulutuste vähendamises või maksude tõstmises
Alates aastast 1993 on välismaiste otseinvesteeringute sissevoolu kogusumma Eestisse 21,8 mld kr s.t veidi üle 1000 USD elaniku kohta. Fiskaalpoliitika. Läbiviidud eelarve ja maksureformid on olnud seoses kogu majandusliku ja sotsiaalse reformiga Eestis ning olid suunatud poliitilise ja majandusliku iseseisvuse saavutamisele üleminekul turumajanduslikele alustele. Alates üleminekuperioodi algusest on Eestis rakendatud ranget fiskaalpoliitikat, mille keskvalitsuse tasandil määratleb suuresti valuutanõukogu süsteem, keelates keskvalitsusel keskpangalt laenu võtta. Välislaene võetakse aga spetsiaalse protseduuri alusel läbi Riigikogu ja kasutatakse ainult avaliku sektori investeeringute katteks. Seega võib kokkuvõttes öelda, et Eesti fiskaalpoliitika on rahvusvahelise kogemusega võrreldes enam tulupoolne kui kulupoolne. Tulud. Eesti maksupoliitika põhiprintsiipideks on lai baas ja madalad maksumäärad, seetõttu on
Välisvõla tagajärjed võivad olla tunduvalt karmimad, kui sisevõla tagajärjed kui avalik sektor ei suuda õigeaegselt täita kõiki välisvõlaga seotud tingimusi. 37. Fiskaalpoliitika on riigi seadusandluses tehtavad muudatused, täpsemalt avaliku sektori tulude, maksude ja tulusiirete kohta käiva seadusandluse kavatsetud muutmine, vähendamaks majanduse tsüklilisust. Fiskaalpoliitika elluviimiseks peab valitsus rakendama kas ekspansiivset või kitsendavat fiskaalpoliitikat. Ekspansiivne fiskaalpoliitika: *Avaliku sektori kulutuste suurendamine makse muutmata; *Maksude vähendamine muutmata avaliku sektori kulutusi; *Avaliku sektori kulutuste ja maksude proportsionaalne suurendamine. Kitsendav rahapoliitika: *Avaliku sektori kulutuste vähendamine makse muutmata; *Maksude suurendamine muutmata avaliku sektori kulutusi; *Avaliku sektori kulutuste ja maksude proportsionaalne vähendamine. 38
Maksusüsteeme võib jaotada kolme kategooriasse: Regressiivne maksusüsteem- Kõrgema sissetulekuga inimesed maksavad vähem kui väikse sissetulekuga Proportsionaalne maksusüsteem- kõik maksavad sama suuruse makse sõltumata sissetulekust Progressiivne maksusüsteem- Väiksema sissetulekuga maksavad vähem kui suurema sissetulekuga isikud Avaliku sektori kulutused võib jaotada nelja rühma: (mõjutavad fiskaalpoliitikat) Avaliku sektori kulud tarbimiskulud, mis on seotud kaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektori töötajatele palga maksmisega Riiklikud investeeringud infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide ehituseks Valitsuse tulusiirded erasektorile valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid
d. Intressimäärade stabiilsusest Fiskaalpoliitika, mis on suunatud ülekuumenemise vähendamisele, eeldab a. Intresside alandamist b. Maksude tõstmist c. Valitsussektori kulutuste vähendamist d. Väliskaubanduslikke piiranguid Fiskaalpoliitika sisuks on a. Suurendada raha pakkumist b. Juhtida majandustsüklit riigi kulutuste kaudu c. Fikseerida raha vahetuskurss d. Mõjutada erainvesteeringuid läbi madalate intressimäärade Kui valitsussektori eesmärgiks on kasutada fiskaalpoliitikat majanduse elavdamiseks, siis a. Suurendatakse valitsussektori kulutusi ja alandatakse makse b. Vähedatakse valitsussektori kulutusi ja suurendatakse makse c. Vähendatakse valitsussektori kulutusi ja alandatakse makse d. Suurendatakse valitsussektori kulutusi ja suurendatakse makse Euro kasutuselevõtt 2002. aastal ühtlustas esialgselt eurotsooni riikide võlakirjaintressi. Kui aasta lõikes tarbimishinna indeks on suurem kui 1, siis ärelikult on SKP reaalmaht alanenud. - Vale
Sellest lähtuvalt saab makse liigitada pldriiklikeks või kohalikeks. 13.EV MAKSUSÜTEEM JA SELLE KUJUNEMINE 13.1 Eesti maksupoliitika Maksupoliitika on üheks majanduspoliitika osaks. Majanduspoliiyika elluviimise peamiseks vahendiks, mille eesmärke aksepteeritakse kogu maailmas, on: 1. Majanduskasv 2. Stabiilsed hinnad 3. Madal inflatsioon 4. Kõrge tööhõive Need on makropoliitilised eesmärgid, kui nende elluviimiseks, nn protsessipoliitilisteks osadeks loetaks fiskaalpoliitikat ja rahapoliitikat. Fiskaalpoliitika on seotud peamiselt riigitulude- ja kulude kujunemisega, seega otsustus maksustamise, kulutuste ja ka eelarvedefitsiidi määra kohta. Fiskaalpoliitika tõhusamaks vahendiks on riigieelarve. Seetõttu nimetatakse fiskaalpoliitikat sageli ka eelarvepoliitikaks. Riigieelarve määratakse nii järgmise aasta kulutuste tase kui ka nende finantseerimiseks vajalike tulude summa. Nenndest tuludest ca 90% ja enamgi (Eestis) finantseeritakse maksutuludega
Kui turg ei toimi, muutub oluliseks valitsuse sekkumine. Konkurentsi reguleerivad seadused: o reguleeritakse turujõu kuritarvitamist nõrgemate konkurentide suhtes o tootjate vahelisi kokkuleppeid o ettevõtete ühinemisi ja ülevõtmisi Avalik sektor - valitsuse tegevus ja selle tagajärg. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaülekannetega. Valitsus mõjutab majandust kontrollifunktsiooni kaudu, mida ta teostab raha- ja fiskaalpoliitikat kasutades. Wagneri seadus: koos riigi arenguga ehk majanduskasvuga on kalduvus kasvada ka riigikuludel, seda nii absoluutväärtuses kui ka suhtena kogu majandusse. Majanduskasvu teooriad viitavad sellele, et majanduspoliitika ja riigi sekkumine võivad mõjutada majanduskasvu, samas ei saa üheselt väita, kuidas riigi sekkumine majandusse majanduskasvu mõjutab. Avaliku sektori ülesanded riigieelarve seisukohalt:
6. Eesti majanduskeskkonda on reeglina peetud investeeringutele soodsaks. 2008. aasta lõpu seisuga oli Eestisse tehtud üle 182 mld Eesti krooni väärtuses välismaiseid otseinvesteeringuid. 7 7. Esimestest E i t t päevadest ä d t alates l t on Eestis E ti rakendatud k d t d rangett fi fiskaalpoliitikat, k l liitik t mille ill määrab ää b paljuski lj ki valuutakomitee süsteemiga seonduv kitsendus, mis keelab keskpangal valitsusele raha laenata. 8
annaabi.ee 
