Euroopa Liidu majanduslik olemus Majanduspoliitika eesmärk Tagada püsiv majanduskasv Tagada suurem tööhõive Tagada paremad sotsiaaltagatised Ühtse turu ja suure kaubandusbloki kooskõlastamine Maastrichti kriteeriumid Nõuded, mille riik peab täitma enne kui ta saab ühineda euroalaga Inflatsioonikriteerium Intressikriteerium Vahetuskursi kriteerium Riigieelarve kriteerium Riigivõla kriteerium Inflatsioonikriteerium Hinnastabiilsus Tulutaseme ühtlustumisega kaasneb hinnakonvergents ehk hinnataseme ühtlustumine ELi riikide keskmise hinnatasemega Intressikriteerium Riigi suutlikus säilitada majanduse tasakaalulist arengut ka pikemas perspektiivis Arvestatakse eelarvekriteeriumi ühekordset täitmist, mis viitab eesolevatele võimalikele probleemidele Vahetuskursi kriteerium Vahetuskursi stabiilsus 16 15,9 15,8
Ühtse turu ja suure kaubandusbloki kooskõlastamine Majandus- ja rahaliit (EMU) EMU esimene tugisammas põhineb: - Majandus- ja eelarvepoliitika kooskõlastamine - Stabiilsus- või konverentsiprogrammid - Maastrichti kriteeriumide täitmine - Eelarvetetasakaalu nõuete järgimine Maastrichti kriteeriumid Inflatsioonikriteerium Intressikriteerium Vahetuskursi kriteerium Riigieelarve kriteerium Riigivõla kriteerium EMU teine tugisammas: - Ühtne rahapoliitika - Teostavad eurosüsteem ja Euroopa Keskpank - Eesmärgiks madal inflatsioonitase ehk hinnastabiilsus
maksud ja siirdemaksed) c. Avaliku sektori kulutused: i. avaliku sektori tarbimiskulud, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele ii. riiklikud investeeringud, mis hõlmavad eelkõige infrastruktuuride rajamist (teedeehitus, koolid ja haiglad jms.) iii. valitsuse tulusiirded erasektorile (töötu abirahad, lastetoetused, pensionid jms.) iv. riigivõla intressid. Riigivõlg on eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud ja tagasi maksmata laenude (nii kodu-kui välismaiste) summa. 14. Kuidas leitakse netoeksport? Eksport – import 15. Mis on inflatsioon- ja languslõhe? a. Inflatsioonilõhe – Nõudlusinflatsioni teooria väidab, et kogunõudlus on suurem kui majanduse potentsiaalne kogutoodang SKP antud tasemel b
Louis XVI ja Marie Antoinette Sandra Tamme 8.a klass Louis XVI Louis XVI sündis 1754 ja hukati 1793. Sündis kolmanda pojana. Lemmikhobiks oli lukksepatöö. Astus abiellu Marie Antoinette ‘iga 15 aastaselt. Krooniti kuningaks 19 aastaselt. Oli kuningas aastatel 1774-1793 Proovis riiki reformida, kuid riigivõla tõttu polnud see võimalik. Louis XVI ja Marie Antoinette Abielu viis Prantsusmaa Seitsmeaastasesse sõtta. Esimene laps sündis alles 1778. Esimene troonipärija sündis 1781. Prantsuse revolutsiooni põhjused Suur riigivõlg. Kuninga otsustusvõimetus. Kuninga abieluprobleemid tulid välja. 1789. aasta kevadel ähvardas Prantsusmaad näljahäda. Rahvas hakkas mässama kõrge leivahinna vastu.
Avaliku sektori kulutused:
1. Avaliku sektori kulud-tarbimiskulud, mis on seotud kaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektori
töötajatele palga maksmisega.
2. Riiklikud investeeringud-infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide
ehituseks.
3. Valitsuse tulusiirded erasektorile-valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega
teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid.
4. Riigivõla intressid-riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude
summa intressid.
Riigieelarve koosneb tuludest (millest suurima osa moodustavad maksutulud) ning valitsuse kulutustest.
Seega on riigieelarve tulude-kulude plaan.
Kui tulud ja kulud on võrdsed, siis on eelarve tasakaalus. T=K
Kui tulud on suuremad kui kulud, on eelarve ülejäägiga. T>K
Kui aga kulud on suuremad kui tulud, on eelarve puudujäägiga ehk defitsiidiga T
pensionile 50 aastaselt teises 65selt, probleemideks on ka kolmandate riikide firmade konkureerimine EL-liidus, kus neile ei kehti liidusisesed seadused mis omakorda muudab EL-liidu sisesed firmad konkurentsivõimetuks. Arvan, et meil ei ole lihtne muuta teiste riikide toimimist, alustama peaks oma riigiga ja kiiremas korras tulekski võtta vaatluse alla erinevad maksesüsteemid ja seadused kolmandajärgu riikide suhtes. Paljudel liikmesriikidel on momendil riigivõla intress lähenemas 12% mis on väga suur. Näitena võib tuua Kreeka ja probleem aina süveneb, kuna igal aastal kulutatakse rohkem kui riigieelarvesse laekub. Hetkel on IMF laenupaketi võtnud vaid Kreeka ja Iirimaa kuid tundub, et seda teed läheb ka Portugal ja Hispaania. Nende riikide võlad suudetakse veel katta kuid kui abi läheb vaja veel Itaalial, mis ilmselt juhtub, siis on lood kehvad. Tegelikult on Euroopa liidus seisud väga kehvad ja osad riigid on maailma
Aga praeguse tulumaksusüsteemi õnnetuseks on see, et vaid väike osa inimestest elab seetõttu väga hästi, paljud aga vaevlevad toimetuleku piiril. Veelgi enam ei saa ükski väikeriik võtta eeskujuks ühe võimsama võrdelise tulumaksu süsteemi kasutajat Ameerika Ühendriike. USA majandusedu ei saa üheselt maksureformide arvele kirjutada. Suuresti on Ameerika Ühendriikide edu taga riigi välisvõlg, mis täna ulatub üle 8 triljoni dollari. Nii ei olegi Ameerika majandus oma suure riigivõla ja ületarbimisega mudel, mida Eesti või mõni muu väikeriik üksüheselt saaks matkida. Kui võrrelda riikide arengutendentse viimaste aastate jooksul, siis kõige kiirema majandusliku ja ühiskondliku arengu on läbi teinud need riigid, kus on võetud suund demokraatia arendamisele. Need on ka riigid, kus valdavalt kehtib astmeline tulumaks. Kui astmeline tulumaks on selle vastaste sõnul ülearu keerukas, süvendab
Avaliku sektori kulutused: Avaliku sektori kulud – tarbimiskulud, mis on seotud kaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektori töötajatele palga maksmisega. Riiklikud investeeringud – infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide ehituseks. Valitsuse tulusiirded erasektorile – valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid. Riigivõla intressid – riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude summa intressid. Fiskaalpoliitika: Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille eesmärgiks on eelkõige majanduses täishõive saavutamine ja kogutoodangu kasv. (nt l5p22)
konkurentsivõimet parandav – võimaliku välisinvestori jaoks on see muutmas Eestit atraktiivsemaks. 3) Potentsiaal euro saamiseks Hindame, et euro võimalik tulek tähendaks lähiaastateks täiendavat majanduskasvu 2%. 4) Eesti madal riigivõlg ja üsna tasakaalus eelarve Kui globaalselt läheb tähelepanu üha rohkem riikide eelarve defitsiitidele ja kõrgele riigivõla tasemele, siis Eesti tugevus nende näitajatega tooks meile positiivset tähelepanu. 5) Euroopa Liidu struktuurifondidest laekuv raha 15 mlrd krooni euroraha on 2010. aastal tasakaalustamas kriisi negatiivseid mõjusid. Negatiivsed tegurid 1) Pankade laenumahu vähenemine Finantssektori tähtsus on jätkuvalt Eesti jaoks väga kõrge ning pankade tõenäoline laenumahu vähenemine pidurdab majanduskeskkonda.
Prantsuse revolutsioon 1789-1799 Õ. §10-11 lk. 70.-83. Revolutsiooni põhjused • Riigivõla kasv, riik pankroti äärel • Suured kulutused õukonnale said avalikuks • Ikaldusaastad, toiduainete kallinemine. • Ameerika Iseseisvussõja toetamine rahaliselt suurendas kulusid • Kolmas seisus- rahulolematu: maksumaksja, kel poliitilised õigused puuduvad. • Lakkamatu maksutõus. • Rahulolematus absolutistliku valitsemisviisiga, feodaalsed igandid. • Valgustusideede levik, kuningavõimu kriitika Revolutsiooni algus 1789 • 5
vastavusse Maastrichti kriteeriumitega. Kriteeriumid, mis on Eesti poolt täidetud, on seesugused : valitsussektori eelarve on püsinud tasakaalulähedane , Eesti ühines vahetuskursimehhanismiga võttes kohustuse hoida krooni kurss fikseerituna. Krooni kurss on seega olnud tolle perioodi jooksul stabiilne. Kuid probleeme võib tekkida kiire majamduskasvu ja hinnatasemete ühtlustumise tingimustes võib mureks osutuda vaid hinnastabiilsuse kriteeriumi täitmine. Väikse riigivõla ja hea eelarvepositsiooni põhjal on Euroopa Komisjon avaldanud arvamust, et Eestil ei tohiks olla probleeme intressimäära kriteeriumi täitmisega. Kui riik jätkab samas suunas liikumist on euro kasutusele võtt täiesti sobilik. Euro kasutuselevõtt meie kodumaal toob kindlasti kaasa palju segadust. Vanematel inimestel tulevad ehk meelde vabariigi algusaastad, mil oli probleeme Eesti krooniga. Olukord muutub pingeliseks, tuleb muretseda suuremad rahakotid, kuna suur osa rahast on mündid
kindlat poolt, kuna inimeste seisused ühiskonnas on erinevad. Samas kindlat varianti valida on väga raske. Inflatsiooni ja deflatsiooni võib nimetada mänguks tootja ja tarbija vahel, kus ühe puhul üks osapool võidab ja teine kaotab.Aga küsimus ju seisnes selles, et kumb on parem? Kui võtta inflatsioon, siis selle tekke peamisteks põhjusteks on raha juurde trükkimine ja laenamine, mille tulemusel raha väärtus langeb. Riigid soosivad inflatsiooni, sest näiteks riigivõla tagasimaksmine oleks deflatsiooni ajal väga raske kui mitte võimatu. Tarbija seisukohalt on inflatsioon halb, sest toodete, kaupade ja teenuste hinnad tõusevad, kui varem näiteks maksid bussipileti eest euro, siis inflatsioonilises majanduses maksab see 2 või 3 eurot. Samas eeldatakse, et inflatsioonilises majanduses palgad tõusevad ja majandus areneb. Palkade tõusud omakorda suurendavad tarbijate ostujõudu ja mida rohkem ostetakse seda
(ravikindlustus, pensioni ja töötuskindlustus jms). Küsimus 2 Avaliku sektori kulusid võib vaadelda kui Valmis kulutusi kaupade ja teenuste ostmiseks ning avaliku sektori töötajatele palga maksmiseks, Hinne 1,0 / 1,0 riiklikke investeeringuid, valitsuse tulusiirdeid ja riigivõla intressimakseid. Vali üks: Tõene Väär Esitatud väide peab paika. Küsimus 3 Põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja Valmis maksud omandilt, kusjuures kaudsed maksud kehtestatakse sissetulekule, otsesed aga käibele või hindadele. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene
(ravikindlustus, pensioni ja töötuskindlustus jms). Küsimus 2 Avaliku sektori kulusid võib vaadelda kui Valmis kulutusi kaupade ja teenuste ostmiseks ning avaliku sektori töötajatele palga maksmiseks, Hinne 1,0 / 1,0 riiklikke investeeringuid, valitsuse tulusiirdeid ja riigivõla intressimakseid. Vali üks: Tõene Väär Esitatud väide peab paika. Küsimus 3 Põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja Valmis maksud omandilt, kusjuures kaudsed maksud kehtestatakse sissetulekule, otsesed aga käibele või hindadele. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär
Töötuse määr kõrge Hinnad langevad, kuna nõudlus väheneb 17) Mis on riigieelarve tuludeks ja kuludeks? Tulud - Maksud: TM (21%) SM (33%), KM (20%) aktsiisid Muud maksud ja riigilõivud Tulud vara müügist, erastamisest Kulud - Sotsiaalabi Tervishoid, haiglad Haridus Maanteed Riigikaitse Politsei, päästeamet Abirahad, toetused Palgad Riigivõla intressid 18) Milline on tulumaksu-, sotsiaalmaksu- ja käibemaksumäär 2013. aastal? Tulumaks 21% Sotsiaalmaks 33% Käibemaks 22% 19) Mida tähendab täistööhõive? täistööhõive - olukord, kus kõik, kes tahavad töötada, seda ka saavad 20) Kuidas saab riik tööturgu reguleerida? Riik reguleerib tööturgu üldises plaanis selleks, et tagada töövõtjatele head võimalused töö
Kas Kreeka hädades on süüdi üksnes Kreeka? 40aastat salapoliitikat ja halbu finantsoskuseid on riigivõla kasvatanud väga suureks, millest Kreeka ei tule ise välja. Terve Euroopa peab teda aitama. Kõik Euroopa riigid peavad rakendama enneolematuid võtteid ja kiiresti eraldama 450miljardit, et Kreekat päästa. Prantsusmaa president pooldab seda, et Kreeka võetakse vastu Euroopa Majandusühendusesse, ka Kreeka unistus on istuda suurte riikidega ühise laua taga ja otsustada tähtsate küsimuste üle. Kahjuks oli Kreeka majandus liiga nõrk, et astuda Euroopa
35. Automaatsed stabilisaatorid – majandusmehhanismid, mis vähendavad majandustsükli mõju. Nad toovad kriisiperioodidel majandusse raha juurde ja eemaldavad seda inflatsiooniperioodidel. Automaatseteks nim. neid seetõttu, et nad hakkavad tööle ilma täiendava administratiivse sekkumiseta 36. Defitsiidiga finantseerimine – Defitsiidiga finantseerimine põhjustab riigivõla kasvu, kuna avalik sektor kulutab kaupadele ja teenustele rohkem, kui ta on makse kogunud. Riigivõlg võib olla sisemine või väline, olenevalt sellest, kas avalik sektor on laenanud raha kodumaistelt või välismaistelt rahaturgudelt. 37. Fiskaalpoliitika – Fiskaalpoliitika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest. 38
11. Riigivõlg on: a) välismaal asuvatele võlausaldajatele võlgnetav summa; b) sisuliselt jooksava aasta eelarve defitsiit; c) läbi läbi aegade aegade akumuleerunud akumuleerunud defitsiitide defitsiitide summa; summa; d) suurus, mis näitab, et avaliku sektori väljaminekud ületavad sissetulekuid. 12. Eelarve puudujääk: p j a) näitab riigivõla suurust; b) näitab SKP lõhe suurust; c) c) näitab, et avaliku sektori väljaminekud ületavad sissetulekuid; d) näitab, et riigikogu ei oska arvutada. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 13. Avalik sektor: a) hõlmab kõiki ettevõtteid ja asutusi, mis on äriregistris registreeritud; b) hõlmab ainult valitsust ja ministeeriume; c) hõlmab ainult äriregistris registreeritud residente;
Terror muutus suht. Valimatuks, tapeti kõiki keda taheti. 5.Seadusandlikud kogud Pr-l rev. Ajal ja nende tegevus. Seadusandlik Kogu 1789-1791 in ja kod.õiguste dekl, munitsipaliteetide loom, terror vana korra vastu Rahvuskonvent rev.aegne rahvaesindus, parteiline koosseis. Esim. istungil võeti avstu seadus, millega kaotati kuningavõim. , Rahvapäästekomitee loom, Seadusandlik Korpus 6.Kuidas muutus kiriku positsioon rev. ajal? Kiriku arvel lahendati riigivõla ja pankroti probleem. Võõrandatud kirikumaad läksid müügile. Lisaks sellele võeti kirikult ära mitmed ühiskondl. funktsioonid(sünni/surma reg-ne riigiametnike kätte), enamus kloostrid suleti, toimus vaimulikkonna lõhenemine. Vastuhakanud vaimulikud vallandati. Peale jakob. Kukutamist võeti vastu dekreet kiriku lahutamise kohta riigist(kirik jäi välja riigieelarvest). 7. Igapäevaelus toimunud muudatused rev. ajal. Millised jäid püsima?
saavutanud liikmesriigi keskmist. Pikaajaline intressimäär on küll olnud Eestis stabiilselt madal, aga kuna Eestil ( Eesti Pank juuli 2009, 8) puuduvad valitsuse pikaajalised kroonivääringus võlakirjad ( vähemalt 10 aasta ), siis puudub siinkohal ka otseselt võrreldav intressinäitaja. Seetõttu võtab Euroopa Komisjon intressimäära kriteeriumi hindamisel arvesse einevaid tegureid. Erasektorile eraldatud kroonilaenude intresside madala taseme ja väikse riigivõla põhjal on Euroopa Komisjon oma 2008. aasta lähenemisaruandes järeldanud, et Eesti täidab intressimäära kriteeriumi. Samuti oli Euroopa Keskpank oma hinnangus positiivne. Selle põhjal võib oletada, et kui järgmised korralised lähenemisaruanded valmivad juba kevadel 2010, siis ei tohiks tulla probleeme Maastrichti intressimäärade kriteeriumi täitmisel. Õigusliku lähenemise korral vaadeldakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga.
• Riigiettevõtete kasumid • Riigivara võõrandamine • Laenud Eelarvedefitsiit = kulud – tulud Riigieelarve- valitsuse kulude ja tulude finantsplaan • Valitsusprogrammi rahaline väljendus • Planeeritud tulud ja kulud • Määrab avalike hüviste pakkumise Eelarve koostamise printsiibid Eestis: • Iga-aastaselt tasakaalustatud eelarve • Suhteliselt madalad maksud • Eesti Pank: kiire majanduskasvu korral vajalik EA ülejääk Riigivõla tekkepõhjused: • Erakorralised sündmused (looduskatastroofid, sõjad) • Soov säilitada endist heaolutaset majanduslanguse korral • Maksude alandamine, kui sellega ei kaasne valitsuse kulutuste vähendamine Maksusüsteem • Fiskaalne maksusüsteemi funktsioon- raha kogumine eelarvesse • Reguleeriv maksusüsteemi funktsioon- majandussubjektide käitumise mõjutamine (aktsiisimaksud) Maksusüsteemi printsiibid:
· Tasakaal · Puudujääk Avaliku sektori kulutuste finantseerimise meetodid: 1. Emiteerides raha 2. Maksustades erasektorit 3. Laenates raha (finantseerimine defitsiidiga), mis omakorda jaguneb · sisene laen · väline laenamine, see on riigile ohtlikum 7 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Eelarve puudujääk 11. Defitsiidiga finantseerimine põhjustab riigivõla kasvu, kasvu kuna avalik sektor kulutab kaupadele ja teenustele rohkem, kui ta on makse kogunud. 2. Puudujääk võib vähendada erasektori investeerimiskulutusi. Kui valitsus laenab eelarve defitsiidi katmiseks, siis võib ta kaasa tõmmata osa erasäästudest. T l Tulemus: erainvesteeringute i t i t väljatõrjumine. älj tõ j i Põhjused: 1
Lubati nii katoliiklikus kui luterlus. Isand määras ka oma talupoegade usu. 16. sajandil toimus Prantsusmaal 8. kodusõda usu tõttu 1572. Pärtliöö Madalmaade võitlus Hispaaniaga ja Hollandi iseseisvumine 1581 Katoliitlikeks jäävad Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Poola, Iiirimaa, Leedu. Protestantlikud on Põhja-Saksamaa, Skandinaavia, Eesti. Muutus keel, kirik pidi olema lihtne, odav, emakeelne 15.Kirjelda Prantsuse revolutsiooni puhkemise põhjuseid ja selle algust 5p. Riigivõla kasv Suured kulutsed õukonnale said avalikuks Ikaldusaastad Ameerika iseseisvussõja toetamine rahalisel Kolmas seisus – rahulolematus Lakkamatu maksutõus Rahulolematus absolistliku valitsemisviisiga 14. juunil rüüstati Bastille kindlus 16.Millised olid Prantsuse revolutsiooni tagajärjed? 5p Vana korra hävitamine Valgustusideede levik Kiriku osatähtsuse vähenemine Usuvabadus, sõna, trüki ja koosolekute Uus mood, suhtlemisstiil (sina, kodanik) „Vabadus, võrdlus, vendlus“
Avaliku sektori kulutused võib jaotada 4-ja rühma Avaliku sektori kulud tarbimiskulud, mis on seotudkaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektoritöötajatele palga maksmisega Riiklikud investeeringud infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide ehituseks Valitsuse tulusiirded erasektorile valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid Riigivõla intressid riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude summa intressid. RIIGIEELARVE Riigieelarvet võib defineerida kui riigi tulude ja kulude plaani mingil perioodil ehk eelarveaastal, mis kinnitatakse parlamendi poolt seadusena ja on aluseks valitsuse eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuse rahastamisel. Riigieelarve koosneb tuludest ja kuludest Kui tulud ja kulud on võrdsed, siis on eelarve tasakaalus. T=K Kui tulud on suuremad kui kulud, on eelarve ülejäägiga
Avaliku sektori kulud tarbimiskulud, mis on seotud kaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektori töötajatele palga maksmisega Riiklikud investeeringud infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide ehituseks Valitsuse tulusiirded erasektorile valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid Riigivõla intressid riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude summa intressid Fiskaalpoliitika Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille eesmärgiks on eelkõige majanduses täishõive saavutamine ja kogutoodangu
Kui eestlased selle sõja tagajärgi nägis siis süvenes tunne, et est. Sõjaväe paaside lepinguga olid teinud õigesti. Soome kutsus est ka enda poole sõdima, läksid ka. Kuigi soome oli enne ignoreerid Est lepingut samal eesmärgil kuna ei tahtnud nõrkadega koostööd teha. 8 KORDAMISKÜSIMUSED + 2 kaarti 1) Saksamaa 30. Aastail Natside võimulesaamise põhjused ja natside sisepoliitika. (sõjaväekohustus, juutide vastased seadused, riigivõla kasvamine, tööpuudus kadunud) 2) Milliseid samme astus Hitler pärast võimuletulekut, purustamaks Versaille süsteemi? 3) Agressoritebloki väljakujunemine. Mis põhjustas Jaapani muutumise agressorriigiks ja lähenemise Saksamaale. 4) Lepituspoliitika ja tähtsamad sündmused sellega seoses. 5) Iseloomusta kriisisituatsioone ja sõjalisi konflikte mis leidsid aset 30. Tel aastatel. 6) Eesti valikud 39 aastal seoses MRP-ga. (Sõlmiti kahe total
· Avaliku sektori kulutused tarbimiskulud, mis on seotud kaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektori töötajatele palga maksmisega · Riiklikud investeeringud infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide ehituseks · Valitsuse tulusiirded erasektorile valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid · Riigivõla intressid riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude summa intressid Riigieelarve - riigi tulude ja kulude plaani mingil perioodil, mis tavaliselt on eelarveaasta Riigieelarve on tasakaalus - kui tulud võrduvad avaliku sektori kuludega. Eelarve on defitsiitne - kui tulud on väiksemad kuludest eelarve on ülejäägiga - kui tulud on suuremad kui kulud
perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses Valitsuse põhilised kulud võib jagada nelja suurde rühma: ● tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele; ● riiklikud investeeringud (näiteks haiglate ja koolide ehitus jms.); ● subsiidiumid ja muud tulusiirded (töötu abirahad, lastetoetused, pensionid jms.); ● riigivõla intressid (riigivõlg on eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud ja tagasi maksmata laenude summa). Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamise ja rahalise stabiilsuse tagamisega. Inflatsioon on hindade üldine ja püsiv tõus ning raha ostujõu langus, mis on tingitud liigse hulga raha käibeletulekust võrreldes tegelike vajadusega. Maksude ja maksete liigid Maks on seadusega pandud ühekordne või perioodiline
tegevuse rahastamisel. Riigieelarve täidab finantspoliitilist ülesannet ehk riigieelarve kaudu rahastatakse valitsuse programme ja ülesandeid. Riigieelarve koosnebki tuludest (millest suurima osa moodustavad maksutulud) ning valitsuse kulutustest. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele, riiklikud investeeringud, pensionid, toetused, abirahad jne., riigivõla intressid. Üle poole riigieelarve kuludest tehakse sotsiaalsfääris, tervishoius ja hariduses. Valitsuse tulude peamiseks allikaks on maksud. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): •maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks, sotsiaalmaks)
2000. aasta lõpul tekkis kasvava jooksevkonto defitsiidi ja nõrga pangandussüsteemi tõttu ning kasvava mure tõttu, et vajalike struktuurireforme ei viida ellu, likviidsuskriis, mis ajendas IMF-i programmi korrigeerimise. Veebruaris 2001 tekitas avalik vaidlus presidendi ja peaministri vahel suure nõudmise liiri järele ning intressimäärade järsu kasvu. Tagajärjeks oli kiire inflatsioon, ränk oanganduskriis, siseriikliku riigivõla suur tõus ja äritegevuse suur langus (rahvuslik koguprodukt langes 2001. aastal 9,5% võrra). Valitsus oli sunnitud liiri kursi vabaks laskma ning alustama ulatuslikumat reformiprogrammi, mis muuhulgas nägi ette väga range fiskaalpoliitika, sügavamad striktuurureformid ning enneolematult suured laenud IMF-ilt. Suured laenud IMF-ilt koos ulatuslike struktuurireformidega võimaldasid Türgil stabiliseerida intressimäärad ja valuuta ning rahuldada võlakohustused. Aastatel 2002 ja
Rahva arenguks pidasid vajalikuks teaduse, hariduse ja kultuuri edasijagamist rahvale. 2) Kirjandust ja kunsti peeti ühiskonna arengu tähtsaks teguriks. Peaaegu kõigis valgustajate teostes propageeriti uusi ideid ning tekkisid uued kirjanduszanrid filosoofiline jutustus ja romaan · Revolutsioon e vastupanuliikumine riigikorra muutmiseks. Prantuse revolutsioon(1789-1799). Prantsuse revolutsiooni põhjused: 1) riigivõla kasv, riigi raske majanduslik seis 2) ikaldus(toiduained ei kasvanud), toiduainete kallinemine 3) Ameerika Iseseisvussõja toetamine rahaliselt 4) kolmas seisus rahulolematu maksumaksja, kel poliitilised õigused puuduvad 5) lakkamatu maksutõus 6) rahulolematus absolistliku valitsemisviisiga 7) valgustusideede levik, kuningavõimu kriitika Tagajärjed: 1) tehti lõpp seisustele 2) inim- ja kodanikuõiguste põhimõtete levik 3) lõppes absolutism
1. Inflatsiooni tase ei tohi ületada euroala kolme kõige väiksema inflatsioonitasemega riigi inflatsioonitaset rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. 2. Vähemalt kahe aasta jooksul enne euroala astumist peab riik kinni pidama Euroopa valuutasüsteemi vahetuskursimehhanismi lõtkupiiridest, kusjuures valuutat ei tohi mõne teise liikmesriigi valuuta suhtes devalveerida. 3. Riigi avalik finantsolukord peab olema jätkusuutlik: 1) riigivõla kasv ei tohi ületada 3% sisemajanduse kogutoodangust; 2) koguvõlg ei tohi ületada 60% sisemajanduse kogutoodangust. 4. Pikaajaline intressimäär ei tohi pikka aega olla üle 2 protsendipunkti võrra kõrgem kui kolmel kõige väiksema inflatsioonitasemega riigil. Vahetuskursid 18. oktoobril 2008 oli euro vahetuskurss tähtsamate valuutade suhtes järgmine: 1 euro = 1,3507 USA dollarit 1 euro = 135,91 Jaapani jeeni 1 euro = 0,78265 Suurbritannia naela
aastal langes Poolas kommunistlik reziim. Külm sõda oli lõppenud. Sellise situatsioonis loobus Itaalia Kommunistlik Partei 1989. aastal kommunistlikust ideoloogiast ning pärast reformenimetati ta 1991. Vasakpoolseks Demokraatlikuks Parteiks. 7 1994 võtsid kristlikud demokraadid oma erakonna uueks nimeks Partito Popolare Iraliano ehk Itaalia Rahvapartei. Riigivõla vähendamiseks rakendatud kokkuhoiuprogramm põhjustas vastasseisu nii valitsuse ja opositsiooni kui ka valitsuspartnerit enese vahel ja valitsuskriisi. Peaminister Giulio Andreotti (1989 1992) astus tagasi ja uueks peaministriks sai Giuliano Amoto (1922 1933). Et leevendada piirkondade erinevustest tulenevaid majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme, tugevndati juunis 1997 põhiseadusreformiga regioonide täitevorganeid ning muudeti regionaalparlamendid keskvõimust sõltumatuks
17 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tulu ümberjaotamine 1. Kui nominaalne intressimäär pole indekseeritud, alaneb reaalne intressimäär alla soovitud taseme. 2. Selle tulemuseks on ostuvõime ümberjaotumine laenuandjalt laenajale, sest laen makstakse tagasi vähem väärtuslik rahaga rahaga. 3. Firmad maksavad dividende ja lunastavad võlakirju odavamalt. 4.Valitsus kompenseerib riigivõla odavama rahaga - samadega, mis ta ise on trükkinud. Kui valitsus maksude suurendamise asemel trükib raha ja kasutab võla kustutamiseks inflatsiooni, siis sellist poliitikat on nimetatud ka inflatsioonimaksuks. Inflatsiooni korral võidavad: 1. Suurhoiustajad Saavad kasutada rahaturu võimalusi, mis hälbivad koos turujõududega ning kohanduvad inflatsiooniga
ostja (tarbija). Raha emiteerimine. Reeglina on see antud keskpanga pädevusse ning valituste võimalused seda kasutada on enamasti väga piiratud. Defitsiidiga finantseerimine e laenamine. Laenata võib põhimõtteliselt nii sise- kui välismaistelt subjektidelt ja nii avalikkuselt (avalik võlakirjaemissioon) kui konkreetselt subjektilt (nt rahvusvaheliselt valuutafondilt või kommertspangalt). Valitsusepoolne laenamine põhjustab riigivõla. 49. Raha mõiste ja funktsioonid. Raha on vara, mida kaupade ja teenuste ostmisel üldiselt aktsepteeritakse kui vahetusvahendit. Raha funktsioonid: vahetusvahend; väärtusmõõt; maksevahend; akumulatsioonivahend (vara kogumise ja säilitamise vahend). 50. Intress. Intress on lisamakse, mida laenuvõtjad maksavad laenuandjatele ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast. 51. Kommertspankade süsteem ja raha multiplikaator.
kui ka kogu Euroopa Liidus. Valitsussektor koosneb erinevatest institutsioonidest: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ning mitmesugused avalik-õiguslikud institutsioonid ja asutused – neid kõiki on ühiskonna toimimiseks vaja. Avaliku sektori kulud võib jagada nelja suurde rühma: avaliku sektori tarbimiskulud, riiklikud investeeringud, valitsuse tulusiirded erasektorile, riigivõla intressid. (Ruuspõld) Hariduskulutuste all mõistetakse kõiki kulutusi, mis on tehtud regulaarharidusele, huviharidusele ning täiendkoolitustele. Hariduskulutuste määratlemisel kasutatakse rahvusvahelist klassifikaatorit COFOG (Classification of the Functions of Government) ning hariduse liigitust ISCED (International Standard Classification of Education). Hariduskulu ei ole aga alati lihtne eraldada teistest kululiikidest. Sellest tulenevalt on
vahetuskursipoliitika abil inflatsiooni tõkestada. 2000. aasta lõpul tekkis kasvava jooksevkonto defitsiidi ja nõrga pangandussüsteemi tõttu ning kasvava mure tõttu, et vajalike struktuurireforme ei viida ellu, likviidsuskriis, mis ajendas IMF-i programmi korrigeerimise. Veebruaris 2001 tekitas avalik vaidlus presidendi ja peaministri vahel suure nõudmise liiri järele ning intressimäärade järsu kasvu. Tagajärjeks oli kiire inflatsioon, ränk oanganduskriis, siseriikliku riigivõla suur tõus ja äritegevuse suur langus (rahvuslik koguprodukt langes 2001. aastal 9,5% võrra). Valitsus oli sunnitud liiri kursi vabaks laskma ning alustama ulatuslikumat reformiprogrammi, mis muuhulgas nägi ette väga range fiskaalpoliitika, sügavamad striktuurureformid ning enneolematult suured laenud IMF-ilt. Suured laenud IMF-ilt koos ulatuslike struktuurireformidega võimaldasid Türgil stabiliseerida intressimäärad ja valuuta ning rahuldada võlakohustused
riikide erinevad poliitilised otsused kriisi suhtes ning selle, et Islandi majandus on hakanud paranema kuid Kreekas pole kriis ikka veel lõppenud. Islandi majanduse taastumise põhjustest võib välja tuua kolm olulisemat. Esiteks võeti 2008 aastal vastu seadus, mille eesmärk oli vähendada finantskriisi riisis, loodi eraldi komitee, mis kontrollis kolme suurima panga tööd. Teiseks võttis IMF vastu reservkrediidi lepingu, mille kolm tugipunkti nõudsid maksude tõstmist, riigivõla stabiliseerimist, siseriikliku pangandussüsteemi ülesehitamist ja kapitali kontrolli jõustumist, et saaks uuesti üles ehitada majanduslikke sidemeid rahvusvahelisel areenil. Kolmandaks võttis Islandi valitsus aastal 2009 vastu otsuse liituda Euroopa Liiduga. 18 Riigiprofiilid, Index Mundi (2013) Index Mundi kodulehekülg, URL(kasutatud jaanuar 2014) http://www.indexmundi.com/g/g.aspx? c=gr&c=ic&v=21&v=65&v=66&v=69&v=74&v=85&v=89&v=94&v=99 Kokkuvõte
Vastavalt Maastrichti lepingu fiskaalse konvergentsi kriteeriumitele ei tohi liikmesriigi aastane eelarvedefitsiit ületada 3%, riigivõlg 60% SKP-st. Enamikus Euroopa riikides tähendab see liikumist kitsendava fiskaalpoliitika suunas (Papadopoulus, Sidiropoulus, 1999). Nagu näitavad võrdlusandmed, on Eesti üldvalitsuse defitsiit mõnevõrra kõrgem kui EL keskmine. Nii näiteks moodustas üldvalitsuse defitsiit Eestis 1999. a. 4,7% SKP-st, samal ajal oli EL keskmine 1,7%. Samal ajal riigivõla ja SKP suhe oli Eestis 6,67% ja Euroopa Liidus 70,6% (WEO, 1999). 1 Joonis 1 on koostatud B. Wederi andmete alusel (WEO, 2000, lk.136) 77 10 8 6 4 2 Valitsuse efektiivsus
Eealve ülejääk Budget surplus Rahaga finantseerimine Monetization of deficit väljatõrjumiseffekt Crowding out effect diskreetne Discrecionary fiscal policy Pakkumispoolne majandus Supply side economics Automaatne fiskaalpoliitika Automatic fiscal policy riigivõlg National dept, ND Riigi välisvõlg External ND Riigi sisevõlg Internal ND Riigivõla refinantseerimine Refinancing the national dept default Rahvusvaheline kaubandus. Maksebilanss. Valuutakurss Absoluutne eelis Absolute advantage Suhtelised eelised Comparative advantage Väärtuse suurendamine Appreciation Väärtuse kadu depreciation vahetuskurss Exchange rate eksporditoetused Export subsidies valuutaturg Foreign exchange market
Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 3 Kui ma varem teadsin Belgia pealinna, tema rolli NATOs ja Euroopa Liidus, olin näinud pilte Belgia kuningast ja lippuderohkest Brüsselist, siis tundus see juba päris hea. Aga uurima hakates ajalugu ja riigi praegust olukorda, sain palju rohkem teada. Referaadis ei olnud ruumi, et tungida sügavale lõhedesse, mis on tekkimas või tekkinud mitmekeelses ühiskonnas või analüüsida Belgia riigivõla tagamaid, kuid siiski annab käesolev referaat üldise pildi Belgiast. Materjalivalikul jälgisin, et saaks kirja kõik oluline, kuid et lugemismaterjal ei oleks liiga igav. Enamus andmetest on kontrollitud allikatest, kuid mõningaid puudujääke võib olla Wikipediast võetud infoga (siin referaadis peamiselt kultuuri osa), kuna sealsed artiklid pole kunagi 100% kindlalt tõesed. Wikipeediast võetud informatsioon kattus siiski alati ka
Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t
Reimer 3. Demokraatia levik: 3.1. Majandusarengu ja demokraatia vahekord: · 1950.-1960.aastatel idealiseeriti lääne (euroopalikku) ühiskonnakorraldust: - demokraatia eelduseks peeti majanduslikku arengut. - heaolu ja haritust loeti demokraatlike väärtuste kujunemise eelduseks. - Arengumaadele anti laialdast majandusabi, lootuses juurutada demokraatiat. · Samas kaasnes paljudes riikides koos majanduskasvuga korruptsiooni ja riigivõla kasv, ei kujunenud laialdast keskklassi ning kodanikuõigused ja vabadused ei laienenud. · Tänapäeva sotsiaalteadlased enam majanduslikku edukust demokraatia alustalaks ei pea: - maailmas leidub ülirikkaid riike, mida valitsetakse autokraatlikult (nt Saudi Araabia, Singapur). - vaeseid riike, kus demokraatiat väärtustatakse (nt Botswana). · Demokraatia arengut mõjutavad lisaks majanduslikule edukusele ka:
omaosalus, mis sõltub erinevatest kriteeriumitest. 29. Mida tähendab eelarve defitsiit ja kuidas seda mõõdetakse? Eelarve defitsiit ehk eelarve puudujääk on olukord, kus eelarve kulud ületavad tulusid. EAD = valitsuse kulud – valitsuse tulud 30. Mida tähendab riigivõlg ja kuidas seda mõõdetakse? Riigivõlg on eelarve defitsiidi katmiseks võetud laen. Paljudel riikidel moodustab riigivõlg tähelepanuväärse osa sisemajanduse kogutoodangust. Riigivõla tekkepõhjused: • Erakorralised põhjused – looduskatastroofid, sõjad • Majanduse tsükliliste languste tõttu võlakoormuse suurenemine, et säilitada senist heaolutaset • Maksude alandamine, millega ei kaasne valitsuskulude vähendamist Mõõdetakse protsendina SKP-st. 31. Millised on majandustegevuste ruumilise paiknemise kriteeriumid. Kuidas tuleb nendega arvestada avaliku sektori tegevuste paigutamisel?
jõustub 2009. aastal. Selle tulemusel saab EL ajakohased institutsioonid ja tõhusamad töömeetodid. Eurokriisi põhjused USA kriis, kinnisvaramull, aktsiamull, kontrollimatu laenupoliitika, vastutustundetu eelarvepoliitika. 8. Euroopa Liidu ja liikmesriikide tegevus võlakriisi ületamisel. Euroopa võlakriis (ka eurotsooni kriis) on praeguseni püsiv finantskriis, mille tõttu on mõnedel euroala riikidel raskusi oma riigivõla tagasimaksmise või refinantseerimisega ilma välisabita. Pangasüsteemi kokkukukkumise vältimine, abipaketid riikidele, kontrolli tugevdamine eelarve üle, rahareservi (ESM) loomine kriiside tõrjumiseks, kontrolli tugevadmine Euroopa pankade üle. Mure süvenes 2010. aasta alguses ja hiljem, mistõttu Euroopa riigid juurutasid rea rahanduslikke kaitsemeetmeid nagu Euroopa finantsstabiilsuse
Kui majanduses on aga inflatsiooniline olukord, siis automaatsed stabilisaatorid pidurdavad kogukulutuste kasvu. Automaatseks stabilisaatoriks on näiteks tulumaks. 36. Defitsiidiga finantseerimise majanduslik efektiivsus sõltub teatud määral sellest, kes on laenuvahendite pakkuja ja millistel tingimustel on võimalik laenu saada. Kogukulutused ei suurene, kui laenamisega kaasneb sama suur säästude vähenemine. Defitsiidiga finantseerimine tagajärjeks on riigivõla kasv. Sõltuvalt sellest, millistelt turgudelt avalik sektor raha laenab, võib riigivõlg olla sisemine või väline. Sisemine riigivõlg võib tähendada seda, et käiku läheb ka oluline osa erasäästudest, mis tähendaks erainvesteeringute väljatõrjumist. Välisvõla tagajärjed võivad olla tunduvalt karmimad, kui sisevõla tagajärjed kui avalik sektor ei suuda õigeaegselt täita kõiki välisvõlaga seotud tingimusi. 37
ECU riikidelt nõusoleku. 1991, 1992 Maastrichti tippkohtumine, mille käigus otsustati luua Euroopa majanduse ja raha liit, EU uueks nimeks EL, kinnitati tingimused, millele peavad vastama riigid, kes tahavad ühisrahale üle minna. Maastrichti kriteeriumid: 1) Riigi inflatsiooni näitaja ei tohi ületada 3 madalama inflatsiooniga riigi keskmist rohkem kui 1,5%. 2) Riigieelarve defitsiit ei tohi ületada 3% SKP-st. 3) Riigivõla näitaja ei tohi ületada 60% SKPst 4) Intressimäär ei tohi olla suurem kui 2% 3 madalama näitajaga riigi keskmisest. 5) Valuuta kõikumine ei tohi ületada 2,25% kahel eelmisel aastal, kurss peab olema stabiilne. Need kriteeriumid kehtivad ka juba siirdunud riikidele! Ühisraha nimetuse probleem: 1. Jätta ECU, aga Saksa vaidlustas selle. 2. Euro-frank, euro-mark..ehk siis panna ette ,,euro". 3. 1995 Madridi tippkohtumisel otsustati, et ühisrahaks saab euro.
aasta algusest ellu viima tulumaksureformi (Rootsis kehtib progresseeruv tulumaks), millega alandati väikese ja keskmise sissetulekuga maksumaksjate maksukoormust 2007. aastal kokku keskmiselt 37 miljardi SEK võrra. Reformi plaanitakse jätkata ka 2008. aastal. 3.6.Erastamine Uus paremtsentristlik valitsus on võtnud suuna erastamisele, pidades riigi osalust otstarbekaks vaid teatud strateegilistes ettevõtetes, kusjuures erastamisest laekunud tulusid kavatsetakse kasutada riigivõla kustutamiseks. Samas peetakse riigi osalust mõnes strateegiliselt tähtsas ettevõttes (LKAB, Vattenfall) jätkuvalt põhjendatuks. 3.7. Rahvusvaluuta Rootsis käibivaks rahaühikuks on Rootsi kroon (SEK), mis on võrdne 100 ööriga. Alates 1992. aastast on kroon ujuva vahetuskursiga. Viimastel aastatel on SEK vahetuskurss EEK suhtes kõikunud vahemikus 1,6-1,8 EEK/SEK. Rootsi Keskpank (Riksbank) on maailma vanim rahatähti emiteeriv pank (asutatud Stockholm Banco nime all 1668
Itaalia ja Hispaania ei hooli ELi eelarvemanitsusest Itaalia ja Hispaania ei kavatse oma järgmise aasta eelarves muudatusi teha, kuigi Euroopa Komisjon on öelnud, et see võib vajalikuks osutuda, kui nad seatud eelarve-eesmärke ei täida. Euroopa Komisjon on öelnud, et Itaalia, Hispaania, Luksemburgi, Malta ja Soome koostatud 2014. aasta eelarve ei pruugi olla kooskõlas eelarvepuudujäägi ja riigivõla vähendamise ülesandega. Euroala rahandusministrid hakkavad reedel Brüsselis komisjoni seisukohti arutama. Itaalia rahandusminister Fabrizio Saccomanni ütles Roomas, et Itaalia ei kavatse järgmise aasta eelarves muudatusi teha, kuna Itaalia keskpanga hinnangul peaks eelarve vastama komisjoni seatud ülesannetele Meelelahutus nurk 4 7 2 1 7 1 6 4 9 6 7 8 8 3 7 4
kogukasulikkus kõigist tarbitavatest hüviste kogustest saadud kasulikkus kogukulu konkreetse tootekoguse tootmise kulu kohustuslik reservimäär keskpanga poolt kehtestatav kohustuslikult keskpangas hoitava reservi suhte kommertspanga hoiustesse kommertspaber lühiajaline, tuntud emitentide poolt välja lastav võlakiri konto süstemaatiline üksus, kus leiavad kajastamist kõik raamatupidamistehingud konversioon - võlatingimuste muutmine võlgniku huvides; riigivõla ümberkorraldamine intressimäära vähendamise või võla tasumistähtaja pikendamise teel; väärtpaberite vahetamine aktsiate vastu; väärtpaberite ümberarvestamine ühest valuutast teise; laenu tagastamise tähtaja uuendamine. konverteeritavus raha vahetatavus teiste rahade vastu krediidireiting - krediidivõime hinnang krediidirisk - krediidi mittetasumise tõenäosus krediidivõime - kliendi võime saada krediiti tulenevalt eelnenud ja käesolevast krediiditegevusest
annaabi.ee 
