MAJANDUSTEOORIA (0)

MAJANDUSTEOORIA Eksam enne jõule v jaanuari alguses (Liivi tn, u 1h arvutis). Economics (N. Greogory Mankw) Kes on pildil ? Adam Smith-Nähtamatu käsi, 18. saj lõpp, Rahvaste rikkuste põhjus, šoti, 
industaliseerimine Inglismaal. Maj ei pea juhtima, ettevõtete, inimeste ja riigi huvi paneb 
turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me 
praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast.  John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga 
hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad 
majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure 
vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke 
investeeringuid, siis hakkab maj käima.  Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal 
tegutsenud Inglismaal. Heade aegade teadlane. Kriis ongi hea, viis maj välja valed 
investeeringud, ressursid paigutatakse õigetesse kohtadesse. Pigem filosoofiline 
mõtlemine. Kui on suur vaesus, siis keegi hakkab rääkima, et ongi hea et vabrikud 
pannakse kinni… M. Friedman (üleval paremal)-Valiku vabadus, Kapitalisem ja vabadus (raamatud).  USA 
majandusteadlane 20.saj. Rahateooria- arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus 
valitusest.      Majandusteooria-majsubjektide käitumise üldistamine ja tõlgendamine (võimaldab aru 
saada kuidas inimesed käituvad), majandustegevuse ja -protsesside seaduspärasuste 
leidmine, majanduspoliitikate väljatöötamine ja juhtimine.  Teooria on hüpotees, mida on edukalt kontrollitud! Teooria mõte:  Selgitada nähtusi ja nendevahelisi seoseid abstraktselt (vaatame peamist sisu)  Tuua esile nähtuste toimumise kõige tähtsamad põhjused, ignoreerides 
vähemtähtsat  Prognoosida ja mõjutada majandusprotsesside kulgu Majateooria käsitleb süsteemselt:  Majandussubjektide vahelisi suhteid (tarbijad, tootjad jm)  Tehnoloogilisi seoseid  Sotsiaalpoliitiliste suhete süsteemi (turu toimimise viis, ta pole asi ise, kui palju 
ühiskond ise lubab turul toimida)  Institutsionaalseid seoseid-püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid+ Reeglil põhinev: meil on mingid seosed, reeglid kuidas peaksime toimima Situatsioonil põhinev: võime vaadata igat asja eraldi, 6% maj kasvu palju (peaksime 
tagasi tõmbama jne). Tulemuste hindamine:


 Eesmärgid on konfliktsed või seotud  Kuidas sobituvad ühiskonna prioriteetidega? (kas meil on toimiv maj ühiskond?) Väljendusviisid:  Verbaalne-kui kauba hind ceteris paribus langeb, siis seda ostetakse rohkem.  Graafiline  Matemaatiline Majandusteooria erinevad funktsioonid:  Tunnetuslik  Prognoosiv (kuidas seejärel maj paremini juhtida?)  Praktiline  Ideoloogiline (poliitilised arusaamad,  eestis on raske öelda) Mis ei ole (maj) teadus?  Ei tohi sündmusi seostada ilma tõestuseta  Ei tohi teha järeldusi üksikfaktide alusel, samas ei tohi ignoreerida fakte ning tuleb
saada aru neist  Ei tohi võrrelda võrreldamatut (NT: riigid on erinevad, madal maksukoormus 
Armeerikas vs Euroopa, ei saa meie seda rakendada, meditsiinisüsteem Ameerikas
vabatahtlik kindlustsus-mega kallis, ebaefektiivne)  Ei tohi ignoreerida senikehtivat teooriat (kuni uus teooria pole leidnud tõestust)- MAJANDUSTEOORIA METODOLOOGIA   Majteo liigitatakse traditsiooniliselt 2 peavaldkonnaks: o Mikromajandus- vaatleb maj üksiksubjekti (majapidamise, ettevõtte) 
tasandilt.
Probleemiks: valiku- ja jaotusprobleem o Makromajandus-uurib kogu majanduse (riigi) tasandit 
(majapidamisesektorid, ettevõttesektorid)  Positiivne majte- majprotsesside kirjeldamine ja modelleerimine. Maj kasvas jne  Normatiivne majt- hindame maailmavaate, eetika jm lähtuvalt. Siin hakkame 
hindama. Mikroökonoomika lähtepunktis on üksik majandussubjekt oma kõikvõimalike 
otsustustega. Majandusmudeli koostamine üksikult üldisele.  Makroökonoomia uurimussuund on üldiselt üksikult.  UURIMISMEETODID Kirjeldamine Matemaatilised mudelid  Ökonomeetria  Statistika  Mudelid Kvalitatiivne analüüs (ei tee mudeleid, kust tulevad inimeste arusaamad) Käitumise analüüs (miks nad nii käitusid, panid raha sinna, ostsid asju-rumal tegevus, aga
samas teiselt poolt jne) Muud  MAJANDUSTEOORIA METODOLOOGIA 


Majandusmudel-ettekujutus tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ühe 
konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele.
Mudeleid saab jagada kaheks:   Teoreetilised mudelid on mõtteeksperimendid, mis aitavad tegelikkuse teatud 
objekte mõista. Põhinevad oletustel. Pole mõtet kontrollida, ei ole võimalust  Ökonomeetrilised mudelid- tuletatud tegelikult majandussituatsioonist. Neid on 
võimalik praktikas kontrollida. Kui need on tegelikkusega kooskõlas, ei ole alust 
sellest mudelist loobuda. Kui ei ole kooskõlas, siis tuleb püstitada uued hüpoteesid 
ja koostada uus mudel epiirilise materjali aluses Abstrsktsioon-valitakse huvipakkuv valdkond (nt mingi turg) ning lisaks sellele ka olulised 
seosed selles valdkonnas (nt hinna ja nõutava koguse seos) Majandusteoorias on kasutusel:   Lihtsustatud inimmudel homo oeconomicus: ratsionaalselt käituv, majanduslikult 
mõtlev, tundetu, sõltumatu, egoistlik, omakasust lähtuv olend.  Ceteris Paribus printsiip (muutuvad kaks asja mida uurime, kuid teised asjad on 
püsivad). Nt hinna tõustes nõutav kogus väheneb ceteris paribus.  Protsesside pidevus Majpr seotus Tasakaalukäsitlus majandusteoorias Tasakaal on süsteemi rahulik seisund: • bilansiline tasakaal (nõudlus ja pakkumine on võrdse suurusega, riigieelarve tulud ja 
kulud on võrdsed); • Pareto-efektiivne tasakaal (ühe osaleja seisundi paranemine toimub ainult teise osaleja 
arvel). Stabiilne tasakaal taastub pärast kõrvaltoime lakkamist. RESSURSID: olemus, jaotus, kasutamine. Millest saab midagi teha ? Tööjõud Toomisvahendid (kapitalikaubad) Loodusvarad Ettevõtlikkus Informatsioon Raha ? (ei käsitle antud kontekstis ressursina, see on pigem vahend mis vahendab) Tulenevalt piiratud ressurssidest rakendab mikroökonoomikas vaadeldav majandussubjekt
potimaalsusprintsiipi: püüab erinevate käitumisvõimaluste seast valida sellise, mis 
rahulda tema vajadusi parimal viisil. Saab rakendada kahel viisil:  Püüda saavutada maksimaalne tulemus fikseeritud ressursside juures   Püüda saavutada mingi fikseeritud tulemus minimaalsete kulude ehk 
ressurssidega (kõht täis min kuludega) MAJANDUSTEOORIA ÜLDPOSTULAADID Piiramatud vajadused (maslow vajaduste püramiid)


Ressursside tingimuslik nappus (me ei suuda igaühele anda seda, mida ta tahab. Ajas 
võivad muutuda, vb naftat ei ole edasi niipalju vaja) Alternatiivsed võimalused  Ratsionaalne käitumine (vajadused rahuldada nappide ressurssidega kasutades 
ratsionaalselt alternatiivseid võimalusi) Tasakaal kui analüüsi eesmärk  MIKROÖKONOOMIKA EESMÄRK  Kuidas hüviseid toota  Anda ülevaade indiviidi (tabija) käitumise loogikast  Selgitada ettevõtte tegevuse printsiipe ja tootmisprotsesside olemmust  Turukonkurentsi olemuse tutvumine ja ettevõtte majandusotsuste loogika Majandustegevus on alati seotud alternatiivkuluga, milleks on loobutud võimaluse väärtus Valiku tegemise selgitus Mõtteviis, mitte reeglid või valemid Mikroökonoomika on kasulik mõtteviis kaasaegse juhtimisteooria rakendamisel. Staatiline ja dünaamiline analüüs Staatiline analüüs uurib nähtuse või protsessi hetkeseisu (milline on turu tasakaaluhind ja tasakaalukogus kindlatel tingimistel). Võrdlev-staatiline analüüs uurib nähtuse või protsessi tulemusi juhul, kui tingimused 
muutuvad (milliseks kujuneb turu tasakaaluhind, kui tarbijate sissetulek suureneb ceteris 
paribus). Dünaamiline analüüs uurib protsessi kulgemist ajas (millisel moel uue tasakaaluhinnani 
jõutakse ja kui kaua see aega võtab). Mikroökonoomiline majanduskäsitus Põhitunnused: • üldised seaduspärasused tulenevad üksiku eesmärgipäraselt tegutseva ja ratsionaalselt
käituva majandussubjekti otsustustest; • ressursid eesmärkide täiel määral saavutamiseks on napid; • eesmärkide saavutamiseks on ressursse võimalik kasutada erineval viisil; • otsustuste kooskõlastamiseks toimivad ühiskonnas erinevad institutsioonid. Mikroökonoomiline tegevusteooria (traditsiooniline neoklassikaline 
mikroökonoomika): • majandussubjektid (majapidamised, ettevõtted) maksimeerivad oma kasu kitsenduste 
piires; • otsused kooskõlastab turg; • riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi 
toimimise; • ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu.


Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuriökonoomika (industrial organisation)): • koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed; • eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid; • ühishuvide olemasolul on koostöö efektiivsem kui konkurents (monopolide ja oligopolide
teke!); • ratsionaalne on partner “reeta”, et vältida enese ärakasutamist. Mikroökonoomiline ühiskonnateooria (institutsiooniökonoomika): • reeglid peavad muutma üldisele arengule kasuliku tegevuse kasulikuks igale indiviidile; • koostoimiv kollektiiv ei käitu kasu maksimeeriva indiviidina; • maksimeerimisparadigma asemel reeglite pooldamise idee (koordineerimisparadigma); • ühiskond on “ettevõte koostöökasude saamiseks” (J Rawls). TURU TOIMIMINE Turumajandus: Eraomandus (motivatsioonimehhanism, tehingute efektiivsus) Konkurents (hind madalamaks, ennasthävitav-loodusressursside kasutamine- ületootmine) Vaba hinnakujundus (hind kui indikaator) Vaba vahetusprotsess (laissez-faire; ressursside jaotus turutehingute alusel,  ekvivalentsusprintsiip- mina saan raha-rahul, kauba saaja on rahul) Valearvamused turumajanduse kohta: Avalik sektor(riigisektor) ja turumajandus on vastandid! Me ei saa vastandada neid. Turud on ühesugused (näit kartuliturg vs tööturg) Turud viivad alati parima lahendini. (Tegelikult ka raiskamine) Erasektor on efektiivsem kui avalik sektor. Omandi vormist ei sõltu suurt midagi. 
Efektiivsus sõltub konkurentsist. Ettevõtted ikka toimivad samamoodi pole vahet mis 
sektor. Turu puudulikkus: Mittetäiuslik konkurents Välismõjud Turu välised vajadused Majandussubjektide ebaratsionaalne käitumine Muud põhjused Nõudlus-kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma sõltuvalt antud 
hinnatasemel


Nõudlus ja pakkumine määravad hinna ja hind määrab piiratud ressursside jaotuse 
tootmisalade lõikes Hind (P) (kogus Q, nõudlus D, pakkumine S) Ostjate tulutase (Y) Täiend- ja asenduskaubad Tulevikuootused Tarbija maitse Nõudluskõver (D) nihkumine paremale:  Tarbija sissetuleku suurenemine  Muude hüviste hindade langus   Tarbijate eelistuste muutumine Neg langusega Seos koguse ja hinna vahel C.p. – kõik muud nõudlust mõjutavad tegurid peale hinna ei muutu 0 1 2 3 4 5 6 7 8 0 1 2 3 4 5 Kogus Hind Turunõudluse kujunemine- hinna ja koguse vaheline seos Mida kõrgem on hind, seda suuremate kuludega on võimeline tootma, saab rohkem 
tootma.  Põllumajandus (hind kõrgem) v tööturg. Miinimum palk, inimesed tahavad tööd teha, 
ettevõtjatel pole pakkuda nii kallilt tasustatud tööd-tööpuudus.  Autosid otsetakse rohkem-nõudlus bensiini järele tõuseb. Kui inimesi rohkem nõudlus kasvab ja vastupidi


Kui teame, et hind tõuseb tulevikus-ostame rohkem kokku. Suurenevad tooraine hinnad, kulud suurenevad. Kui nõudluse kõver nihkub paremale, siis tarbijate tulud suurenesid. d Nõudluskõvera tõusu number ei lange kokku elastuskoefitsendi suurusega.  PAKKUMISKÕVER Pakkumise kõver liigub kas siis paremale v vasakule (S)- kõver on tõusev Pakkumiskõvera nihkumine paremale:  Uute ettevõtete lisandumine  Tootmistegurite hindade langus  Tehnoloogia edasiareng (tootmistegurite vajaduste vähenemine-odavnemine) 0 1 2 3 4 5 6 7 8 0 1 2 3 4 5 6 Kogus Hind


pakkumise üldine seadus: kui peale kauba hinna on teised pakkumist mõjutavad 
tegurid püsivad (konstantsed), siis hinna kasvades suureneb ka pakutav kogus ja 
vastupidi, hinna alanedes pakutav kogus väheneb (ceteris paribus). Pakkumise kõvera liikumine paremale- hinna tõus ELASTSUSE MÕISTE Hinnaelastus: suhteline koguse muutus võrrelduna suhtelise hinnamuutusega ehk koguse 
protsentuaalne muutus võrrelduna hinna protsentuaalse suhtelise muutusega. Nõudluse hinnaelastus-näitab nõudluse muutumise intensiivsust sõltuvalt hinna eelnevast
muutumisest Elastsuskoefitsient (E)-nõudluse hinnaelastsuse arvuline väärtus K H H K H H K K muutus hinna muutus koguse E            : % % NT: hind langes 20%, kas ostame rohkem v vähem.   Ühikuelastne ehk normaalelastne- E=1 Hinna muutumine tingib täpselt sama 
suure nõutava koguse muutuse        Hind         100 A           50      B Kogus 100 200  Elastne nõudlus E>1 (nõutava koguse muutus>hinna muutus) kaupu võetakse 
rohkem kui alanes hind Võiks langetada hinda-suurem kasum.  Mitte-elastne nõudlus E<1 nõutava koguse muutusvähem kui alanes hind


Ei tasuks hinda langetada, kogutulu väheneks Hind tõusis, aga kaupade nõutav kogus ei vähenenud ERIJUHUD:  Ristelastsus ehk vastandelastus-vaadelakse antud kauba nõudlus võrreldes 
teise kauba hinna muutusega. Ristelastsuse koefitsient on positiivne.  o Asenduskaubad-elastus on positiivne. Tema nõudlus suureneb kui 
konkureeriva kauba hind suureneb Mida rohkem on asenduskaupu, sest 
seda suurema elastsusega on nõudlus. NT: tulpide nõudlus suurem, kui 
nelkide hind kõrgem o Täiendavad kaubad ehk koos tarbitavad-elastus on negatiivne. Nõudlus 
väheneb, sõltuvalt temale täiendava kauba hinna suurenemisest. NT: 
bensiini hinna kallinemine tingib omakorda nõudluse languse autodele. Erinevad elastused: - Joone elastsus ENokia = 200% / 50% = 4 arvutatakse nõudluse elastsus mingil 
muutuse alg- ja lõpp-punkti vahelisel joonel - Punktielastus-punkt nõudluskõvera peal - Hinnaelastus - Sissetulekuelastus- mõõdetakse nõudluse suhtelise muutuse ja sissetuleku 
suhtelise muutuse vahelist seost. Väikesema elastsusega on: alkohol, tubakas, ravimid, toit Riik: maksusta neid kus elastsus on väike MÕJUTAVAD TEGURID:  Asedushüviste olemasolu  Kui suure osa sissetulekutest moodustavad kulutused hüvistele  Aeg


TARBIJA VALIKU TEOORIAD  Tarbija käituvad arukalt-  4rivad kogukasulikkust  Tarbija teab oma võimalusi   Sissetulek on piiratud  Tarbija on võimeline-määratlema (mõõtma) saadavat kasulikkust  Toimib kahaneva piirkasulikkuse seadus (mida rohkem meil on, seda vähem 
kasulikkust me tunneme sellest asjast) optimaalne tarbimiskomplekt Majapidamisteooria mõisted: Kasulikkus (U)-tarbija poolt omandatav (tajutav) rahulolu või heaolu Piirkasulikkus (MU)-  muutus kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku, 
mis suurendav või kahandab (neg kasulikkuse korral) tarbija rahulolu. Väheneb tarbimise 
kasvades. Kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb.   Kahaneva piirkasulikkuse seadus-tarbitava koguse kasvades iga lisanduva ühiku 
piirkasulikkus kahaneb. Kogukasulikkus (TU) hakkab kahanema sellest hetkest 
alates, kus piirkasulikkus (MU)muutub negatiivseks. Marginal utility=  MU Q Kogukasulikkus TU- kõigist  tarbivatest hüviste kogustest saadud kasulikkus ehk 
piirkasulikkuse summa. Testi küsimused: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste 
ühikute piirkasulikkused võrdsed. – vale Tarbimise optimaalse komplekti puhul on samasuskõvera asendatavussuhte arvuline 
absoluutväärtus pöördvõrdeline kaupade hinna arvulise vaatusega – õige  Reegel: Piirkasulikus (MU) on madalam seal, kus kogukasulikkus (TU) on max.


EELARVEPIIRANG- kaupade kombinatsioon, mida on võimalik osta antud eelarve eest EELARVEJOON  Kui tarbija eelarve väheneb ja hinna ei muutu, siis tarbija eelarvejoon-arvasin et 
muutub kalle aga see oli vale, seega nihkub VASAKULE !!  Tarbija tulude suurenedes eelarvejoon nihkub paremale, aga hüviste hinnad ei 
muutu M= p1(kaubahind)*q1(kauba kogus)+p2q2 Tarbija valik tasakaalu tingimustes: vt vihikust Optimaalne tarbija valib maksimaalse võimalikku kasulikkuse.  Kui hinnad jäävad paika muutuvad jooned paremale.   ICC tulu ja tarbimise seos – Engeli  kõver


Tuluefekt: hindade langedes suurendab tarbija ostuvõimet ja vastupidi Nõutava hüvise kogus langeb kui hind tõuseb-seda tekitab tulu- ja asendusefekt.  Asendusefekt: Hindade tõustes, ostan kallimat vähem ning odavamat rohkem (Ast Cni, 
jäime samale kõverale, muutsime tarbimise süsteemi, nt:kulutan vähem elatusele ja 
rohkem toidule; tegelikult raha juurde ei tulnud, lihtsalt paigutame teise kohta) Ast Dsse, jäin vaesemaks, teine kõver. Samaväärsuskõver-kahe kauba tarbimiskombinatsioonid jada, mis on tarbija jaoks 
samasuguse kogukasulikkusega (TU). Samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on 
võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel FIRMATEOORIA.
TOOTMISFUNKTSIOON JA KULUD Ettevõte käitub ratsionaalselt, kui teenib maksimaalselt kasumit. Ettevõte toodab hüviseid, kasutades selleks tootmissisendeid. Ostab tootmisvahendeid konkurentsoga turult, toodab, müüb-püüab seda kasumilikult 
teha konkureerival turul. Samatootejoonel asuvad erinevad tootmiskomplektid (sisendid) EI maksa samapalju. Hüviste tootmiseks vajatakse tootmistegureid, mis on tootmisprotsessi sisenditeks: 
inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine ja materjalid, teenused, 
keskkond, teadmised. Mikro jagab nad kahte: kapital ja töö.  Ettevõtte huvi on toota kasumit - ehk mingi perioodi kogutulu ja kogukulu vahe 
maksimeerimine.  Eritatakse lühi- ja pikaperioodi otsuseid: 


 Lühiperiood- ajavahemik, mille jooksul ei muutu ettevõtte tootmisvõimsus 
(firmasse paigutatud reaalkapitali maht). Püsikulud ei muutu. Saab muuta 
töötajate arvu, kuid mitte oluliselt tootmisvõimsust.  Pikkperiood- suunatud tulevikku Ettevõte vajab optimaalselt tootmisplaani, et leida esmalt tootmistegurite optimaalne 
nõudlus toodangu maksimeerimiseks või kulude minimeerimiseks ja seejärel 
maksimeerida kasumit. Oluline palju toota ja milliseid tootmistegureid millises vahekorras
kasutada.  Tegurikomplekt ehk sisendikomplekt-konkreetne kombinatsioon saadaolevatest 
tootmisteguritest. Tööjõud L ja kapital K.). Samakulujoon-tõus neg,  näitab kuidas ja kui palju peab muutuma ühe teguri (kapitali) 
panus, kui teise teguri (tööjõu) panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulud ei muutuks. Ühe
teguri panuse suurendamisel peab teise teguri panus vähenema – siis kulud samad.  Kuju sõltub tootmistegurite hinnast ning selle kaugus koordinaatide algpunktist  toomisteguritele tehtavatest kulutustest c. Samakulujoone võrrand on analoogne eelarvejoone võrrandiga. wL +rK=c Alternatiivkulu- ehk tulu, mida kapitali panka paigutades oleks võimalik intressidega 
teenida.  Tootmisfunktsioon-tootmisisendite (määrab ära tootmistehnoloogia) ja tootmismahu 
seos. Selle abil on võimalik leida MP- teguri piirtoodang. Piirtoodang MP- näitab, kuidas muutub toodangu maht, kui ühe konkreetse teguri 
kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks. Tööjõu 
kasutamise kasvust tulenevat toodangu juurdekasvu. Keskmine toodang AP- ühe kulutatud teguriühiku kohta. APl= q/L (või K) Kogutoodang 
jagada kulutatud teguripanusega. Kui ettevõtte tootlikkus on maksimaalne, siis ka 
keskmised tootmiskulud on minimaalsed.  Mastaabiefekt- suurendad kõiki tootmistegurite panuseid (sama arv korda), siis 
suureneb ilmselt ka toodangu maht. Kui toodangu maht suureneb sama arv korda, siis 
efekti ei ole.   Positiivne mastaabiefekt ehk mastaabisääst- tootmisressursside mahtu 
suurendatakse näiteks 10%, siis toodangu maht suureneb selle tulemusel rohkem 
kui 10%. Suured ettevõtted ja tasub tootmist suurendada. 10lt tööliselt 20 peale, 
nende ülesanded vähenesid ja tootlikus on efektiivsem.   Negatiivne mastaabiefekt-tootmisressursside mahtu suurendatakse näiteks 
10%, siis toodangu maht suureneb selle tulemusel vähem kui 10%. Kahanev 
mastaabiefekt kaasneb kõige sagedamini seoses väga suurte ettevõtete 
juhtimisega (juhtimine muutub kohmakaks), lisaks võivad tekkida mitmed info 
probleemid (info levik on kulukas ja võivad tekkida infovead). Kasulik toota pigem 
väiksemas ettevõttes.  Samatoodangukõver- tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama 
toodangumahu saadakse samatoodangukõver, kuju sõltub tootmisfunktsioonist. Samal 
kõveral võimaldavad toota sama palju, kuid ei maksa sama palju. Tegureid on võimalik 
asendada toodangumahtu muutmata.  Asendamise vahekorda näitab: MRTS- tehnilise asendamise piirmäär. Näitab kui palju ja 
kuidas (ilmselt väheneb) peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe 
ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht. Ei lõiku kunagi.  Asendamise vahe määrab 
tegurite piirtoodangute suhe ehk samatoodangukõvera tõus:


MRTS= K/ delta L = -MPl/MPk  Neoklassikaline tootmisfunk-sellisel juhul ceteris paribus ühe tootmisteguri panuse
suurenedes suureneb ka toodangumaht, kuid järjest väiksemal määral.  TP-kogutoodang, L-tööjõu hulk, AP-tööjõu keskmine toodang; MP-piirtoodang.  (Marginal 
product) 34-18=16 jne 55/5=11 TP/L = APl MRP-piirprodukti piirväärtus W-palk Tootmismahu suurendamine eeldab tootmisressursside koguse kasvu.  Total Fixed Cost -TFS-püsikulu, fikseeritud kulutused Total Variable Cost (TVS)-muutuvad kulud, seotud tootmismahu suurenemisega (rohkem 
transa vahendeid jne) TC-kogukulutused


AFC (keskmine fik kulu)= TFC/Q (kulu) 10/2=5.0 AVC( keskmine muutuv kulu) = TVC/Q  ATC-AFC nt 19,5-5,0=14.5 ATC= TC/Q   AVC +AFC siis saan ATC ATC-AVC=AFC 61-57=4 (MC) OPTIMAALSE TEGURIKOMPLEKTI VALIK Mida suuremaid kulutusi on võimalik teha, seda kaugemal on samakulujoon nullpunktist.
Kuju sõltub ressurssidest ja tegurite hinnast. Samatoodangukõveral asuvad komplektid
võimaldavad   toota   ühesuuruse   toodangukoguse.   Mida   kaugemal   nullpunktist,   seda
suuremalt toodangumahule kõver vastab. 


Ratsionaalne ettevõte tahab:   Toota fikseeritud ressurssidega maksimaalse koguse toodangut või  Minimaalse   kuludega   mingi   kindla   toodangukogus.   Punkt   samatoodangukõveral,
mis võimaldaks toota minimaalse kuludega ehk mis asuks nullpunktile võimalikult
lähedal samakulujoonel.  Optimaalne   tegurikomplekt-samatoodangukõvera   ja   samakulujoone   puutepunkt.
Samakulujoone   ja   samatoodangukõvera   tõus   on   sama.  Tegurihindade suhe=piirtootlikkuse suhtega.  w/r = MPl/MPk Optimaalse toodangumahu puhul on piirkulu hinnaga samal tasemel MC=p. Kasum on
saavutanud maksimaalse kasulikkuse siis, kui koguse suurendes, kasum enam ei suurene,
vaid   hakkab   langema.   Piirkasum   on   null   (piirtulu   ja   piirkulu   vahe   on   null)   MR-MC=0
MR=MC.   Ettevõtte   tootmismaht   on   optimaalne,   kui   antud   eelarve   piires   toodetakse
maksimaalne kogus toodangut.  Rahaühiku   piirtoodang-   näitab   toodangu   mahtu,   mis   lisandub,   kui   täienda   euro
kulutada vastava tootmisteguri hulga suurendamiseks.  Optimaalse   tegurikomplekti   puhul  EI   ole   vahet  kas   kulutada   raha   ühele   või   teisele
tootmistegurile- lisaks saadav toodangumaht on ikka sama suur.  TOOTMISKULUD Iga toodangumahu tootmiseks on võimalik leida minimaalsed kulutused. Kulufunktsioon- kulutuste ja toodangukoguse seos. Tootmistehnoloogia ja tegurihinnad 
määravad. Sõltub tootmisfunktsioonist.  Kogukulud TC jagunevad:  Muutuvkulu VC – toodangumahust sõltub tooraine ja tööjõu vajadus, seega ka 
kulutused neile tootmisteguritele, näiteks toorainele, suurenevad toodangu 
kasvades. Tööjõud, kütus, materjal.  Püsikulu FC – kulutused, mis säilivad ka siis, kui toota null ühikut toodet. Ei sõltu
toodangu   mahust   ehk   sellest   kui   palju   toodetakse,   näiteks   ruumide   rent,
maamaks, elektrikulud.  Mida vähem toodetakse, seda väiksem.   Piirkulu  MC   –   on   ühe   toodanguühiku   juurdetootmisel   lisandunud   kulu
rahaühikutes. Nt toodan ühe kapi rohkem, tuleb ka selle võrra rohkem kulusid.   Keskmine kulu AC – näitab kulu tooteühiku kohta ja leitakse kogukulu jagamisel
toodangukogusega –  nii saadakse keskmiselt  ühe toodanguühiku peale kulunud
summa: AC=c/q  10 leiba, 1tk on 5 euri. 50/10=5 euri kulus keskmiselt ühe leiva
tootmisel. 


 Keskmine muutuv kulu AVC  Keskmine püsikulu AFC Mingi   kindla   tootmismahuni   AVC   kahaneb,   selle   tootmismahuni   on   tootmistehnoloogia
mastaabisäästuga ja suuremas mahus on odavam toota. Kui MC ja AC   (nii muutuv kui ka kogukulu) on võrdsed, siis sellise tootmismahu korral
oleks keskmine kulu (AC) minimaalne.  pii Kasulikkuse maksimeerimine: samakulujoon ja samatootekõver


Tootmismahu suurenemine eeldab tootmisressursside koguse kasvu ja piirtoode MPl 
väheneb.  Tootmismahu ökonoomsus tähendab optimaalse tootmismahu valimine, kulud 
minimaalsed, tootmismaht suureneb. KASUMI MAKSIMEERIMINE ETTEVÕTTES Rat. ettevõte valib toodangumahu, mis maksimeerib tema kasumi. Eeldatakse, et toote 
hind on ettevõtte jaoks fikseeritud.  Toodangumahu valiks sõltub:  tootmistehnoloogiast   hindadest (nii tegurite ehk sisendite ja toodangu ehk väljundi hinnad) Tulu R- kuna toodangu müügihind on fikseeritud; R=pq. Turul kehtiv hind * parasjagu 
müüdav kogus Piirtulu MR – täiendava toodanguühiku müügist saadud täiendav tulu rahaühikutes. 
Müün 1 leiva rohkem, saan sellevõrra tulu ka rohkem.  Kasum- tulu ja kulu vahe. π= R-C On max siis, kui koguse suurenedes kasum ei suurene, 
vaid hakkab hoopis kahanema. Tuleb leida selline toodangu maht, mille korral piirkasum 
(kasumi muutus koguse muutudes; piirtulu ja piirkulu vahe) on null. MR=MC. Saab leida 
ka toodetava koguse ning hinna ja keskmise kulude vahe korrutisena.  Fikseeritud müügihinna korral osutub kasumi maksimeerimise tingimuseseks hinna ja 
piirkulu võrdsus p=MC Optimaalne on kogus, mille korral piirkulu on hinnaga samal tasemel. Kulude ja tulude 
vahe on positiivne ja maksimaalne. ETTEVÕTTE PAKKUMISKÕVER Pakkumine sõltub hinnast.  Piirkulukõver- asub optimaalset hinna ja koguse kombinatsiooni kirjeldav punkt. Kui 
muutub hind, muutub ka kogus, mille korral MC=p. Ühtib piirkulukõveraga, kuid EI KATTU. 
Pole mõtet toota kui kogutulu ei kata kogukulu, ehk hind on madalam AC. Tagab küll 
parima lahenduse, aga paraku on kahjum. Lühiajaliselt võib kahjumiga toota, peaasi et kataks keskmise muutukulu ATC. Kui hind 
langeb veelgi, pole enam mõtet jätkata. 


Lühiperioodil pakkumiskõver kattub piirkulukõveraga juhul, kui hind ületab 
keskmist muutuvkulu.  Lühiperioodi pakkumiskõver on tõusev vaid siis, kui 
piirkulukõver on tõusev.  (Eeldatakse et see nii ongi, toodangu koguse suurendades piirkulu kasvab ja hinda 
tahetakse ka suuremat). Lühiajaliselt võib ettevõtte tootmismaht olla null, kuid tema tootmiskulud ei võrdu nulliga. Pikaaega peaks hind ikka katma keskmise muutuvkulu kui ka keskmise püsikulu 
AVC+AFC=AC. On võimalik kapitali kogust ehk tootmisvõimsust muuta. Võimalik pakkuda 
ükskõik millist kogust sama hinnaga.  Firmateooria eeldab, et on täieliku konkurentsi tingimusel, seega ei ole ettevõttel pika 
perioodi jooksul võimalik kasumit teenida, sest konkurentsi hind alaneb AC tasemini. isel Pika perioodi pakkumiskõver on horisontaalsirge minimaalse keskmise kulu 
tasemel . TURUPAKKUMISKÕVER Turupakkumisfunktsioon leitakse kõigi hüvist tootvate ettevõtete pakkumisfunktsioonide 
liitmisel. Ühe hüvise korral! Turupakkumiskõver-saamiseks liidetakse ettevõtete poolt konkreetse hinna juures müüa 
soovitavad kogused. Tähis S (supply). Piki kogusetelge. Turupakkumine- kõigi ettevõtete summaarselt pakutav hüvise kogus mingi hinnataseme 
korral.  Tootja hinnavaru-tulude ja muutuvkulude vahel. R-VC. Viimase ühiku eest saadud hind 
katab täpselt ära selle ühiku toomise kulud. Kasum ja tootja hinnavaru erinevad 
püsikulude poolest.  Tootja ülejääk-toodanguühikute korral ületab hind nende ühikute toomise kulusid. 


Testist: Optimaalse tootmiskomplekti puhul: on tootmissisendite piitootlikkus suhe ja nende 
hindade suhe võrdne Lühiajalisel perioodil töötajate lisandumine: toob tootmismahu kasvades piirtoode MPl 
suuruse alanemise.  Kui järgn toomisühiku tulemusel kulude muutust käsitletakse kui: Piirkulu MC  Kui firma toodab mahus, kus kulud ei ole minimaalsel tasemel (ATCmin), siis: piirkulu MC 
on väiksem kui keskmine kulu ATC ja keskmine kulu on kahanev. Tootmismahu ökonoomsus saavutatakse sellisel juhul, kui tootmismahu suurenedes 
keskmine tootmiskulu (ATC) alaneb.  Kui tootmismaht suureneb, siis eeldame piirtoote MPl vähenemist Majandusteooria seisukohast lähtudes eeldatakse, et ka kasutatavate tootmissisendite 
hinnad MÕJUTAVAD tootmismahtu.  Ettevõtte kogukulud on väljendatavad valemiga TC=5q. Mis on kolmanda ühiku piirkulu 
MC? 5. Kasvav tootmisfunktsioon TP tähendab, et tootmissisendite lisandumine toob kaasa 
tootmismahu kasvu Firma keskmine tootmiskulu ATC on võrdne ATC=TC/q kogukulu jagatuna 
toodangumahuga. Tööjõud võib olla nii püsiv- kui ka muutuvkulu Tootmisteooria seisukohalt lähtudes on ettevõtte tegevuse eesmärgiks toota madalamate 
tootmiskuludega. VALE.


Oletame, et olete väikse kohviku omanik. Millist neist kuludest võiks käsitleda 
muutuvkuluna VC? Uue koka palkamist Lühiajaliselt ettevõtte tootmismaht on null, tootmiskulu ei ole null. Ettevõtte müüb 500 ühikut. Keskmine tootmiskulu ATC ühiku kohta on 50euri. Iga 
tooteühiku turuhind on 65 euri. Kogutulu on 32500 euri.(500*65) Kogukasum on 
15*500=7500 Tootmismahu ökonoomsus sõltub efektiivsest ressursside kasutamisest. Kui ettevõte kasutab tööjõudu tootmissisendina, siis tootmisfunkt kirjeldab seost: 
töötajate arvu ja tootmismahu vahel opti toodangu mahuga, mis saadakse lisanduva töötaja palkamisel. Tootmisfunktsioon kirjeldab kuidas tootmismaht sõltub tootmisisenditest ? Ettevõtte tootmismahu kasvades keskmised püsivkulud AFC ka muutuvad Kasvav tootmisfunktsioon TP tähendab seda, et tootmissisendite lisamine toob kaasa 
tootmismahu kasvu Kahanev tulem tootmismahu suurenemisel tähendab tootmissisendite lisamine toob 
kaasa suhteliselt väiksema tootmismahu kasvu Samatootejoonel (isoquant) asuvad erinevad tootmiskomplektid (sisendid) EI maksa 
samapalju. Samakulujoonel (isocost) asuvad tootmiskomplektid MASKAVAD samapalju.  Kui vaatleme tootmisfunkt, mis näitab seost kasutatava tööjõu ja toodangu mahu vahel, 
siis eeldame ??? Kui ettevõte kasutab tootmisisendina ainult tööjõudu, siis tootmisfunk joone tõusu 
tõlgendatakse kui töö piirtoodet MPl. Keskmine tootmismaht töötaja kohta APl tootmismahu kasvades võib nii tõusta kui 
langeda. MPl on arvutatav kui lisatoodang jagatuna lisandunud töötajate arvu kasvuga. TURUD JA KONKURENTS: täiuslik konkurents ja monopol Tasakaaluseisund-tarbijad ja tootjad saavutavad eesmärgi samal ajal. Majapidamiste kasulikkuse maksimeerimine etteantud kitsenduste korral viib hüviste 
nõudlusfunktsioonideni. Ettevõtete otsustuse omakorda kujundavad hüviste pakkumisfunktsioonid. Nõudlus ja 
pakkumine võivad tasakaalustada turu vahendusel.  Tootmisharu turustruktuur sõltub sellest, kui palju ettevõtteid konkureerib antud 
tegevusharus.  Tootmisharu ülese kartelli eesmärgiks on tagada kartelli liikmetele võimalikult suurem 
kasum. Kartell maksimeerib oma osaliste kasumit, siis on teistel ettevõtetel motiivi tootmismahtu
suurendada või hinda alandada. 


Turg on mehhanism, mis viib kindlal ajal ning kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et 
need saaksid kindla hinnaga müüa ja osta fikseeritud omaduste ja kvaliteediga kaupa.  Ettevõte omab turujõudu, kui ta suudab mõjutada turuhinda.  Turu omadused:   ostjad ja müüjad teavad, kus nad saavadmidagi nõuda ning pakkuda (koht).  ----- (aeg)  ------(hind)  Hinna kaudu avalikustab ostja, et ta hindab ostetud kaupa kõrgemalt kui muid, mida 
ta sama raha eest võinuks osta, müüa, aga et ta hindab teisi kaupu kõrgemalt (ostu, 
müügi alternatiivkulud)  Hinna tasumisega kompenseerib ostja müüjale hüvise valmistamiseks tehtud 
jõupingutused, hüvisega kompenseerib müüja ostjale teisest hüvisest loobumise 
(osta ja müüja kompensatsioon) Täielik turutõrge-hüvise jaotus turu vahendusel ei ole võimalik, turgu ei ole selle hüvise 
jaoks. Osaline-tasakaal küll tekib, aga ei ole mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav.  Põhjuseks võib olla: turuvorm, mis ei luba toimida täielikul konkurentsil.  Võrguefekt-hüvis muutub igale tarbijale seda kasulikumaks, mida rohkem on sama hüvise 
kasutajaid.  Turg on peamine majanduselu reguleeriv institutsioon, regulaatoriks on 
konkurents.  Eelduseks on täielik konkurents.  Osalejate arvu järgi saab eristada 9t turuvormi.  TÄIUSLIK KONKURENTS Täielik konkurents:   väga palju väikseid firmasid, kes on hinnavõtjad (lepib väljakujunenud 
hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda)  identne toodang,   väga palju ostjaid (ei saa hinda muuta) ja müüjaid  pole turule sisenemise/väljumise takistusi (ajalisi, ruumilisi)  ideaalsed asenduskaubad


 turuosalistel on täielik info o  Tagatud on tootmisefektiivsus
o  Võrreldes monopoliga toodetakse rohkem ja madalama hinnaga.  Müügimahu suurenemine ei mõjuta turuhinda. o  Täiusliku konkurentsi tagajärg „nähtamatu käsi“-turg kehtestab hinna, turg  kui nähtamatu käsi reguleerib ka tööjaotust o  Kujuneb välja polüpoli korral. 
o  Ettevõte maksimeerib kasumit, kui piirkulu ei ületa piirtulu.  Väärtpaberturg, seegi ei vasta 100% tingimustele (turule pääsemine ei ole vaba).
Praktikas ei eksisteeri. Müüjatel pole põhjust müüa turuhinnast madalama hinnaga.  Positiivsed jooned:  Kaup ilmub turule madalaima võimaliku kuluga (ressursside 
paigutusefektiivsus)  Konkurents stimuleerib tootmise efektiivsust – ettevõtted maksimeerivad 
tootmismahtu ja minimeerivad tootmiskulu  Reklaamil ei ole mõtet-produkt on homogeenne  Tarbija suveräänsus Negatiivsed jooned: Tulude ebavõrdus-pole garanteeritud toodetu optimaalne kombinatsioon Kahjulikud välismõjud-loodusreostus Pankrott: alla AVC. Saab majanduslikku kahjumit ja väljub tootmisharust. Pakkumise kõver langeb kokku MC’ga ülevalpool keskmiste muutuvkulude minimaaltaset 
(ATC).


Majanduslik kulu: Majanduslik kasum, kaudsed kulud (ka normaalne kasum), otsesed 
kulud (tööjõud, tehnoloogia, rent jm). Kogutulu TR: Raamatupidamislik kasum, Otsesed kulud.  Kui ettevõtted turul kannatavad lühiajaliselt majanduslikku kahjumit, siis eeldame 
tootmismahtude alanemist ja majandusliku kahjumi vähenemist pika-ajaliselt.  Turutasakaal (ceteris paribus)- tarbitav ja pakutav sõltub ainult hinnast. Ainuke 
turusituatsioon, mille korral kehtiva tasakaaluhinna tõttu saavad kõik pakkujad täita oma 
müügiplaanid ning kõik tarbijad rahuldada oma ostusoovid.  Q – tasakaalukogus. Kujuneb 
välja turuprotsesside käigus ehk koguste ja hindade kohanemise kaudu. Liikumine mööda 
pakkumis- ja nõudluskõverat allapoole.  Liiga madal hind-defitsiit. Peaks hinda tõstma kuni tarbijad soovivad ainult nii palju osta, 
kui tootjad tahavad pakkuda.  Hüvise väärtuse määrab kasulikkus või tootmiskulud. Firmateoorias hüvise tootmise 
piirkulu.  Turutasakaal püsib seni kuni muud tegurid püsivad muutumatutena. Vastasel juhul 
kõverad nihkuvad.  Tasakaaluhind p- hind nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunkt. Tasakaaluhinna puhul on 
nõutav ja pakutav kogus võrdsed. Muutub üks, muutub ka teine. PParemale: 
tasakaaluhind langeb-tasakaalukogus suureneb (tootmine odavneb ja suudetakse ka 
rohkem pakkuda). Nkõver nihe paremale tasakaaluhinna ja -koguse suurenemine. Kuna turulepääs vaba-tasakaalupunkt püsib ainult siis, kui turuhind vastab vähimale 
võimalikule tükikulule (minimaalsele keskmisele kulule ACmin). Kui suurem kui ACmin 
lisanduvad uued pakkujad-viivad hinna madalamale.  Pika perioodi turupakkumiskõver täieliku konkurentsi puhul on horisontaalsirge. Ressursse
kasutatakse maksimaalsele efektiivsusega. Kui tootmistehnoloogia ei muutu, siis pikal 


perioodil turutasakaaluhind stabiilne. ’ Mittetäielik konkurents: o  Monopol-hüvist valmistab vaid üks ettevõte ja sellel hüvisel ei ole  asenduskaupu.  o  Oligopol o  Monopolistlik konkurents-erinevate tootjate hüvised on turul eritatavad  (pesupulber, karastusjoogid) o  Monopson-on turul ainuostja Monopol (hinnategija):  Üks ettevõte pakub  Tootel puuduvad otsesed asendajad, puudub asenduskaubad e puudub konkurents


 Monopol kontrollib hindu-reeglina kõrge hind  Turule sisenemine raskendatud: Kõrge sisenemise kulu, tarbija lojaalsus, põhi-
tootmistegurite kontroll, müügivõrgu kontroll, juriidiline protektsionism, agressiivne 
taktika.   Reklaam vajalik müügiks  N: kohalik veevärk Hinnatase on piiratud (maksimaalse) nõudlusega. Eesmärk maksimeerida kasumit.  Tootmiskulud EI OLE alati kõrgemad kui täiuslikus konkurentsis.  Kui monopol suurendab oma toodangu mahtu, siis tarbijate soov maksta toodangu eest 
väheneb.   Toodab liiga vähe ja liiga kallilt, madal tootmismaht  Ei maksimeeri tootmismahtu  Ei minimeeri keskmist kulu---suurem kulu  Ebavõrdne tulude jaotus  Hinnadiskrimineerimine Hinna diskrimineerimine- ühelt küsitakse rohkem raha sama kauba eest, kui teiselt. Hinda saab diskrimineerida:  Kui tarbijatel puudub võimalus seda toodet edasi müüa  Ettevõte suudab vahet teha erineva nõudlusega tarbijate gruppide vahel. Positiivsed jooned:  Mastaabi säästu efekt (monopol toodab madalama hinnaga rohkem)  Kulude kokkuhoid  Innovatsioonid ja uued tooted Tekkepõhjused:    Riiklik monopol (nt raudtee)  Tootmise efektiivsus (Microsoft)  Firma poolt toodetud hüvistel puuduvad asendushüvised (mitteelastne)  Erakordne tehnoloogia või tootmisetingimuste valdamine (vääriskivide kaevandamine)


Monopoli puhul piirtulu MR (langus suurem) ja piirkulu  D ei lange kokku. Kasum on arutatav (K-B)*W ehk (P-ATC)*Q ? Kulud ja hind ei lange kokku- majanduslik kasum (kasum ühelt ühikult *  kogus). Ei tooda 
minimaalsete kuludega  Monopoolne hind on kõrgem kui konkurentsihind  Monopoolne kogus on väiksem kui konkurentsiturgudel  Heaolu kadu! Tarbija on sunnitud tarbima just selle tootja kaupa. Saab turule tuua just sellise koguse 
(või määrata hinna), mis maksimeeriks kasumi.  Kasumin max MR=MC.  MC ei võrdu p. Hind pole ettevõtte jaoks fikseeritud. Piirtulu  sõltub nüüd toodetavast ja müüdavast kogusest.  Kasumit maksimeerib optimaalne toodangumaht q (tasakaalukogus), mille korral  piirtulu=piirkulu. Kui piirtulu on 3 kr ja piirkulu 2 kr, siis maksimeerimiseks peaks tõstma hinda ja 
vähendama tootmismahtu.


Koguse suurenedes väheneb hind, tulu siiski suureneb. Mõistlik mahtu suurendada  seni, kuni viimasest tooteühikust saadav MR=MC.  Monopolide reguleerimine: riiklik omand, hinnaregulatsioon, maksustamine.  Loomulik monopol  Konkurents ei võimalda saavutada optimaalset tootmismahtu (tootmismahu 
ökonoomsus!). Ainult üks ettevõte on võimeline saavutama tootmismahu 
ökonoomsuse (kulude madalaima taseme)  Monopoolne ettevõte toodab odavamalt, aga müüb kallimalt kui konkurentsi 
tingimustes-ebaefektiivne konkurentsivorm.   tekib siis kui ilma kahjumit saamata saab toota vaid üks ettevõte (Eesti Energia). 
Surub toomiskulud ja hinna niivõrd madalale.  Kui jaguneb väiksemateks ettevõteteks, siis eeldame tootmiskulude kasvu toomisharus. 


Oligopol  Üksikud suured ettevõtted  Turule sisenemine on osaliselt raskendatud (valitsus ei takista)  Toodang on sarnane või väga unikaalne toodang (masstoode)  Hinnakontroll on osaline; ettevõtete vastastikune sõltuvus. Võimalik hinda mõjutada.   Hinnaväline konkurents on äärmiselt oluline  Strateegiline mäng „äraarvamine“ ja reageerimine. Muudetakse hindu samal ajal.   Ettevõtete koostöö  Suur esialgne investeeringuvajadus  Kartelllepingud (OPEC)-grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja 
hindades. Loob sisuliselt MONOPOLI. Alati säilivad vastuolud kartelli ühishuvide
ja ettevõtete isiklike huvide vahel. N: autotööstus; Eesti ravimihulgimüük, arvutid, teras, bensiin, mobiilsidet pakkuvad 
ettevõtted. Iseloomustab: konkurentide strateegia hindamine  Tasakaalu tingimustes (murtud nõudluskõver) ettevõtte kulude kasv ei mõjuta 
müügihinda. Murtud nõudluskõver – on oligopoli mudel, mis põhineb eeldusel, et kui üks firma oma 
kogutoodangu hinda tõstab, ei jälgi teised firmad tema eeskuju. Oligopoolsel turul EI OLE kasumid väiksemad kui täiusliku konkuTrentsi puhul. 


Kartellid oligopolistlikul turul on ebapüsivad, sest …..vastuolud kartelli ühishuvide ja 
ettevõtete isiklike huvide vahel.??? Oligopoolsel turul on sõlmitud kartellikokkulepe, siis turg on pmlt monopoolne.  Tekkepõhjused:  Tootmismahu ökonoomsuse saavutamine  Ettevõtete ühinemine ja turu hõivamine  Strateegiliste ressursside valdamine Kui mõni ettevõte oma tootmismahtu suurendab, paistab see kohe silma. Käivad kaasas erinevad kokkulepped seoses mahu ja hinnaga.  Oligopoolsesse tootmisharusse sisenemise takistuseks võib olla: siseneva ettevõtte suur 
kapitalivajadus Monopolistlik konkurents (sarnane täieliku konkurentsiga):  Palju firmasid  Toodang on erinev  Turule sisenemine/lahkumine pole piiratud-kerge  Hinnakontroll: lokaalne või ajutine monopol. Mõningane võime hindu mõjutada.  Info on kõigile kättesaadav  Peamine erinevus on see, et toodang ei ole päris identne  N: hambapasta, kõigil erinev ja nad rõhutavad oma eripära, saavutatakse võim turuhinna 
üle Rahvusköök: hiina, india, vene jne Hinda maksame selle eest, et maailm oleks värviline, et oleks ikka vene ja hiina köök Monopolistlik konkurentsi iseloomustab:  Ülevõimsus  Toodete eristumine  Toode-teenus pole täielikult asendatav  Raiskav reklaam ? Monopolist müüb suurema koguse kaupa, võrreldes täiukult konkureeriva turuga.  Monopolistliku konkurentsi tinglimustes võrdub ettevõtte toodangu nõudluskõver tema 
tootmiskuludega (ATC).  Monopolistlik konkurents on: turu struktuur Monopolistlikku turgu iseloomustava tunnused on sarnased: nii täiuslikule konkurentsile 
kui monopolile.




Ei tooda võimalike madalamate tootmiskuludega (ATCmin) Ettevõtte nõudluse kõver on seda elastsem, mida rohkem on konkurente.  MC-piirkulu AVC-keskmine muutuv kulu MR-piirtulu D-nõudlus


MAKROÖKONOOMIKA  Uurib majanduse kui terviku käitumist
 Majandusteadus kui ühiskonnas toimuvate protsesside selgitaja  Makromajandus-kogu majanduses toimuvate protsesside analüüs ja süsteemne 
käsitlus  Majanduskasv, inflatsioon, tööpuudus, jne Põhiraamistik  Majandusprotsessid on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist  Protsesse saab juhtida majanduspoliitika kaudu  Majandusšokid on vältimatud: midagi juhtub sp et see juhtub; maj ei reageeri 
tavapäraselt  Majandussubjektide käitumine on soetud ootustega Näitajate liigitus:  Vood (mingi perioodi puhul; SKP)  Vood (momendinäitajad-tööpuudus) Vood=varude muutus Majandusinstitutsioonide vahelised seosed Majapidamine-majandus üksus, kellel on oma eelarve, kes omavad ressursse Ettevõtted-toodavad kaupu ja teenistusi majapidamiste heaks Valitsussektor-ühelt poolt pakub kaupu ja teenuseid; teiselt poolt jagab head teiste vahel SKP/SKT-tulude kulude ringkäik SKP-riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma 
rahalises väljenduses. Mõõtmise olulisus:  Peamine ühiskonna majandustegevuse ulatuse näitaja  SKP suuruse muutus näitab majanduskasvu (langust), võimaldab seda analüüsida, 
vaadelda pikaajalisi trende  Peamine ühiskonna jõukuse indikaator (per capita)  Majanduspoliitika alus SKP põhimõtted:  Perioodi vältel loodud kaupade ja teenuste koguhulk  Arvestatakse ainult lõpptoodangut!  Toodangut-teenuseid mõõdetakse rahalises väärtuses  Hinnad muutuvad, toodangu mahud muutuvad  SKP loomises osalevad kõik rahvamajanduse sektorid sõltumata omandivormist  Püütakse hinnata ka „mittekaubalise“ tegevuse väärtust SKP-s ei arvestata  Finantssiirded  Riiklikud pensionimaksed, toetused jm  Rahaülekanded majandussubjektide vahel  Väärtpaberitehingud  Edasimüüdud (kasutatud) kaupade väärtust


 Kodumajapidamiste mittepalgalist tegevust  „mitteametlikku“ tegevust raske hinnata SKP arvestamise võimalused  Tarbimise alusel… võrdub SKP suurusega arvutatuna lisandväärtuse alusel  Sissetulekute alusel  Lisandväärtuse meetodil  Institutsionaalsel alusel Amortisatsiooni puhul on SKP arvestuse tegemist TULUGA.f SKP= C +I + G + (X-M) C= isiklik tarbimine – 60%  Ei sisalda aktsiate ostmist! I= investeeringud (masinad, seadmed, uusehitus, varude muutus) 20% G=valitsussektori kulud (ei sisalda tulusiirdeid) 20%   Maksud (T) on u 40%  20% kaob sotsiaalsfääri (pensionid, haigekassa) NX= ekspordi saldo (eksport X; import N) 0% Kui import on väiksem, siis SKP ??  Palk on kõige suurem SKP sissetulek  Rent  Intress  Omanikutulu (väikeettevõtted)


 Äriettevõtete kasum (korporatsioonid)  Kaudsed maksud (aktsiisid, käibemaks jm)  Amortisatsioon (mingi asja väärtus läks väiksemaks, omadused vähenesid) Lõpptoodang-lõpptarbimiseks (mitte töötlemiseks) mõeldud kaubad ja teenused. Eksport. Vahetoodang-kaubad ja teenused edasiseks töötlemiseks ja edasimüümiseks SKP suurus mõjutab hinnataset!!! Arvestus alushindades võimaldab hinnata tegelikku ühiskonna tootmismahtude muutust  norminaalne SKP-kaupade ja teenuste väärtus jooksvates hindades vs reaalne SKP 
(näitab SKPd  püsivates hindades, st norminaalset SKP’d on korrigeeritud baasaasta 
hinnaindeksiga; norminaalne SKP – inflatsioon)- hind0 * kogus1 (25+18+56=99)  Deflaator= SKP norm/ SKP real  VT tabelit slaidilt Näitab mitu % on üldine 
hinnatase baasperioodiga võrreldes muutunud. SKP näitab hindade muutuste 
mõju SKP erinevate komponentide väärtuse muutusel.   Musta ja sinise joone vahe näitab palju läheb õhku SKP SKP ja heaolu Hüviste tarbimise maht ja SKP rahaline väärtus ei lange kokku .  Hüviste kättesaadavuse taset ei ole võimalik mõõta (võrrelda)  Elukvaliteet ei ole sageli mõõdetav ega võrreldav SKP suurus ei peegelda täpselt sotsiaalset heaolu Varimajanduse ja naturaalmajanduse eksisteerimine SKT ei peegelda hüvede jaotust ühiskonnas SKT ei peegelda välismõjusid SKP TARBIMINE JA INVESTEERINGUD SKP elemendid:  Tarbimine  Investeerinud  Valitsussektor (loob lisaväärtust sarnaselt erasektoriga) Tarbimisotsused-kogum indiviidi eelistusi (mikrotasand) ja tingimusi, mis mõjutavad kogu 
ühiskonna tarbimist Eesmärk: isikliku heaolu maksimeerimine  Tarbimist mõjutab:  Tulu (palk, ettevõtlustulu, siirde jm)  Laenuvõimalused  Ootused  Maksud ja fiskaalpoliitika   Vanuseline struktuur  Tarbimis- ja säästmiskalduvus  Muud Keynesi tarbimisfunktsioon Teooria: Kui tulud on suuremad, siis säästad rohkem Kogukulutused ei sisalda sääste. 


Keynesi rist tähistab 45 kraadine joon: kogu tarbimiskulutused=kogutuludega.  C) C0+ C1Yd Yd- jooksev tulu, mis sõltub tarbimisest C0 joone tõus, kui palju ma tarbin oma suurenevast sissetulekust Tarbimiskalduvus- palju muutub minu tulu, kui palju muutub minu tarbimise maht INTRESSIMÄÄR EI MÕJUTA TARBIMIST  MPS-tarbimise piirkalduvus- suhteline osa täiendavast sissetulekust, mis tarbitakse. Sama
säästmiskalduvuse puhul C0- autonoomne tarbimine- ei sõltu sissetulekust APS- keskmine tarbimiskalduvus- langeb tulude tõustes Keskmise tulu hüpotees:  Teooria: tulud suuremad, kulud ka  Lühiajaliselt APC muutub, säilitatakse tarbimine säästmise arvel  Pikaajaliselt APC püsib  Tööpuudust saab vähendada läbi valitsussektori kulutuste kasvu Elutsükli hüpotees (Modigliani) Tõi lisaks rahale ka vara mängu- tarbimine sõltub nii varadest W ja tulust Y C=αw+βY Tarbijad optimeerivad tarbimist kogu eluea vältel Püsiva tulu hüpotees (permanent income hypotesis) Yp=Ye (eeldatav tulu) + βYt (juhuslik tulu) Tulu kujuneb erinevate komponentide abil   Püsiv tulu nt palk  Juhuslik tulu summana (loteriivõit) β (näitab palju kandub juhuslik tulu üle 
jooksvasse tarbimisse) C=αYp α konstant, mis näitab palju püsivast tulust läheb tarbimisele, võrreldav tarbimise 
piirkalduvusega


Keynsi (üks ja seesama tulu element) ja selle hüpoteesi vahe on kuidas kujuneb kulu. Millest sõltuvad investeeringud?  Intressimäär  Kasumimäär  Ettevõtluskeskkond o Ressursside olemasolu o Laenuressursside kättesaadavus o Infrastruktuur o Regulatiivne raamistik o maksud KOGUNÕUDLS JA KOGUPAKKUMINE. MAJANDUSTSÜKKEL Tulud=kulud  potentsiaalne tootmismaht- meil on ressursid, kapital, tehased. Me ei saa teha 
autotööstust – pole ressurssi. Teeme selle mida saame. Tootmistegurid on täismahus 
koormatud. Kogupakkumine on vertikaalne joon, sõltub turumajandusest. Jõuab 
loomulikult potentsiaalsele tootmisemahuni, ei sõltu hinnatasemest. Kogupakkumise (AS) klassikaline käsitlus  Pikaajaline tasakaal potentsiaalse täishõive tingimustes  Majandus saab ise endaga hakkama, turg annab signaale (tooda seda v toda)  Paindlikud hinnad ja palgad  Valitsuse piiratud sekkumine majandusprotsessidesse  Peamine majanduse reguleerimise vahend on rahapoliitika  Pikaajaline kogupakkumise kõver on vertikaalne joon. Klassikalise koolkonna käsitlus AS kogupakkumise joon-pakkuda saame nii palju kui meil on jõudlust. Sõltub 
tootmisvõimekusest. HIND EI MÕJUTA. Vertikaalne sp et tootmismaht sõltub ainult 
võimaliku tootmise tasemest (piirist). AD-kogunõudlus. Sõltub ostuvõimest, riigi kulutusest. Sõltub hinnast. Kõver on langev Kui nõudlus väheneb-inimesed ei kuluta, säästavad, investorid on hirmunud, valitsus 
hoiab eelarvet tasakaalus (alandame makse vms).   Paindlikud hinnad tagavad pikaajaliselt majanduse toimimise täishõive tingimustes.  Eeldab, et majandus on pikaajaliselt isereguleeruv  Kui hind kasvas, kõrgemad palgatasemed, on loomulik tööpuudus-majandus ise 
tasakaalustab ennast. Loomulik osa majandustsüklist, aga see on isekorrigeeruv.   Klassikalise ja keinsitliku koolkonna peamine vastuolu: kuidas toimub majanduse 
kohanemine ja täishõive saavutamine  Majanduslangust põhjustab SKP komponentide langus.  Tahame maksta vähem kui pot tootmismaht


Tekib alanõudlus- ei osteta nii palju, kui on võimalik toota. Kaubad jäävad müümata, 
tööpuudus, ressursside alahõivega. Alanõudluse lõhe ressursid on kasutamata, 
ebaefektiivne. Inimesed kardavad tarbida, ootused on negatiivsed. I VARIANT Kui palgad lähvad alla-saavad rohkem palgata töölisi. Kui hinna lähvad alla, siis saame 
rohkem osta. Majandus tasakaalustub, mõlemad pooled kohanevad, oleme tagasi 
täishõives. Ei ole vaja riiklike sekkumisi.  II VARIANT Nõudlus kasvas üle maj potentsiaalse tootmisetaseme-laenuraha tuli sisse, Euroopa raha 
lisandus, palgad kasvasid. Lühiajaliselt on see võimalik- tööpuudus u 5%, ressursid on 
suuremas hõives kui tavapäraselt. Meil on olemas nõudlus. Ei kesta kaua, sest tekib 
hinnasurve, kaubad hakkavad kasvama. Tööjõupuudus suurendab palku. Keinsistlik paradigma muutus 1930-ndad Majanduse enda reguleerimine on piiratud Majanduskriis 4 a seisis paigal. Tasakaal (seisak) ei saabu potentsiaalse tootmismahu 
tasemel, vaid ka tööpuuduse tingimustes.  Palgad ja hinnad jäigad. Inimesi ei saanud lahti lasta-kokkulepped.  Lilla joon on tööpuudus.  Kogunõudlus on: C; I; G  Et vähendada tööpuudust, peaksime mõjutama neid tegureid.  Eratarbimist C saab mõjutada maksupoliitika läbi (makse alandada: hinnad läheksid 
allapoole) Investeerinud I Intressimäärade alandamine: toob kaasa hinnataseme tõusu Valitussektor G alandasime C ja I, kuid tahaksime suurendada G aga vastupidised 
protsessid tekivad. Saab nt laenu võtta, et riiki stimuleerima.  1930ndates uus: riik peab majandusse sekkuma, mis on uus võrrendes varasemate 
teooriatega.  Fiskaalpoliitika- eelarvepoliitika-kasutab valitsussektori kulusid ja makse majanduse 
elavdamiseks. Eeldab maksude alandamist. Sisuks on juhtida majandustsüklit riigi 
kulutuste kaudu.  Samas fiskaalpoliitika, mis on suunatud ülekuumenemise vähendamisele, eeldab 
maksude tõstmist. Kui valitsussektori eesmärgiks on kasutada fiskaalpoliitikat majanduse elavdamiseks siis 
suurendatakse valitsussektori kulutusi ja alandatakse makse. Kein horisontaalne sinine joon (slaid) Klassikaline vertikaalne Inflatsioon- kaupade ja teenuste hinnataseme tõus, näitab raha ostujõudu (raha väärtuse 
langus). Võimendi efekt (multiplikaator)-näitab mitu korda kogutulu muutub kui mõni SKP element 
muutub. Majandus kasv- laekub rohkem tulusid, saame eelneva võlakooma ära tasuda, 
riigi kassa kasv. Mida kaugemal tasakaalupunktist seda rohkem saame ressursse tagasi 
majandusse anda. 


Toimib ka vastupidi. Riik tõmbab raha välja, majandus tõmbab rohkem tagasi, 
majanduskriis.  Maksud, säästud, import- viivad raha välja Majandustsükkel Ei ole tsükliline, samapikk ega sümmeetriline (tõusu ja languse pikkused on erinevad) 
vaid korrapäratu. Raskesti ennustatav.  SKP erinevate komponentide muutus on oluliselt suurem kui SKP enda muutus. Majandustsükli suuna muutus toob kaasa olulised muutused majandusprotsessides. Põhjused:  Investeerimistsükkel  Tarbimistsükkel  Tehnoloogiline areng  Majandusšokid (nõudlus ja pakkumine)  Poliitiline tsükkel (majanduspoliitikad)  Sõjad  Loodukatastroofid  Muud Juhtindikaatorid (peale SKP muutuse)  Indlatsioon  Tööpuuduse trend  Töötundide arv  Toodangu tellimiste muutus  Tarnimisperiood  Ehituslubade väljastamine  Väärpaberibörside indeksid  Võlakirjade intressimuutused  Tarbijate kindlustunne EESTI
Kiiremajanduskasvu põhjused Eestis (al 2000)  Reformide lõpuleviimine  Eurointegratsioon ja EL laienemine  Madal võrdlustase Majandustsükkel 2000-2010 Kasvuperiood 2000-2007 1) Kasv põhines ühekordsete soodsate tegurite kokkulangemisel a. Odavad tootmisressursid
b. EL laienemine c. Soodne globaalne ….. 2) Peamine majanduskasvu tegur oli sisetarbimine a. Madal tööpuuduse tase
b. Kiire tulude kasv c. Agressiivne jaekabanduse ja kinnisvarasektori kasv 3) Laenudel põhinev majanduskasv a. Kerge juurdepääs laenudele
b. Madalad intressimäärad c. Pankade jõuline laienemine


4) Pro-tsükliline eelarevepoliitika a. Avaliku sektori kulude kasv 
b. Eurotoetuste kasutamine c. Tulumaksu ja kasumimaksu alanemine-nominaalse ostujõu suurenemine Miks liigkiire majanduskasv on halb ?  Põhineb välistel finantseerimisallikatel  Väikese avatudmajanduse tingimustes ei saa sisetarbimine olla kasvumootor  Majandusressursside ja tööjõu ümberpaiknemine sisetarbimisele  Mõnede sektorite ülearenemine (turism, kaubandus, kinnisvara)  Innovatiivsuse vähenemine Kiire majanduslangus 2008-2009  SKP ja majandustegevuse rekordiline langus  Tööpuuduse kasv  ------  Toob kaasa avaliku sektori võlakoormuse kasvu Eesti majandustsükkel on viimasel kümnendil peamiselt sõltunud välispankade poolsest 
laenukrediidi sisse ja väljavoolust.  Raha ja pangandus Raha funktsioon:  Väärtuste mõõt (üldine ekvivalent)  Maksevahend ( üldiselt aktsepteeritav)  Ringlusvahend  Kogumisvahend (akmulatsioonivahend) Bussikaart ei ole niivõrd raha, piiratud väljund. Krediitkaart ei ole ka raha, maksame 
rahaga, mis on seal peal.  Sümbolraha-paber või mingi odav metall, mis on valitsuse poolt kuulutatud täitma raha 
funktsiooni.  (alguses oli kuld) Deposiitraha- pankadesse hoiustele paigutatud raha (selle vahendusel toimuvad suurem
osa tehinguid). Turumajanduslik süsteem, pole turumajanduse ühiskond Ajalooliselt  Kullastandard (tähapäeval enam ei eksisteeri)  Raha kui kaup (tarbimishüvis)  Sotsiaalne kokkulepe Kaasaegne rahasüsteem  Kehtestatud seadusandlusega Euro tagastuseks on majandussüsteemide toimimine.   Raha kui riigi (võla) kohustus  Seaduslikkus o Raha väärtus hoitakse riiklike institutsioonide abil Raha nõudmine


 Tehinguvajadused (majandustegevuse maht ja käive)  Likviidsuseelistused (ettevaatusmotiiv)-  Spekulatsioonimotiiv Rahateooria Kvantitatiivne rahateooria M (rahamass, füüsiline kogus) * V (käibekiirus)= P(hinnatase)*Y(toodang) Raha trükime juurde, kiirus sama- hind suureneb.  Eeldused  Majandus toimub täishõive tingimustes  Raha käibekiirus on püsiv  Likviidsuseelistused on püsivad Reaalraha tasakaal (M/P)d=k*Y ; kus käibekiirus k=1/v (M/P)0 on reaalraha tasakaal  Mõõdab raha ostujõudu reaalvarade suhtes  Raha mass on tasakaalus reaaltuluga Raha massi väärtus sõltub kiirusest Läbi raha massi saame mõjutada majanduseprotsessi nii neg kui pos. Raha nõudlus on samastav likviidsuseelistustega Reaalraha nõudlus sõltub:  Tehinguvajadustest  Likviidsuseelistustest (intressimäärast) Kui alternatiivid puuduvad-hoiame raha Sõltub lõppintressimäärast (kõver) Raha pakkumine:  Sisetekkeline-raha mass kujuneb majandusprotsesside tulemusel  Välistekkeline-raha mass on kekspanga kontrolli all Euro trükkimine sõltub inflatsioonist (tuleb olla alla 2%). Kurss peab olema fikseeritud


a) rahapakkumiskõver on vertikaalne ehk mitteelastne intressimäära suhtes. 
Välistekkeline.  Rahapakkumine ei sõltu intressimäärast kui:  Raha pakkumisena käsitleda ainult baasraha (M0) pakkumist  Tegemist on fikseeritud vahetuskursiga.  b) rahapakkumiskõver elastne-intressimäära tõustes raha pakkumine suureneb ja 
vastupidi (sisetekkeline-teisest majandusnäitajatest sõltuv pakkumine), sest  kõrgem intressimäär motiveerib panku rohkem laene andma;   kõrgem intressimäär motiveerib erasektorit hoiuseid suurendama;   kui intressmäär tõuseb suhteliselt kõrgemaks kui teistes riikides, hakkavad ka 
välismaalased vaadeldavas riigis enam raha hoidma Rahanõudluse kõver ehk likviidsuseelistuste kõver L näitab majandussubjektide 
nõutvat reaalse raha hulka erinevate intressimäärade korral. Elastsus sõltub raha 
defineerimisest M0 ja M1.  Rahaturu tasakaalu määrab nõudluse ja pakkumise vahekord. Raha hind ehk 
tasakaaluintressi määr tekib rahanõudluse ja -pakkumise kõverate lõikepunktis.  Intress sõltub raha pakkumisest.  Fikseeritud; suurendame v vähendame raha massi-intress muutub (alaneb) – püstised M-
id Inflatsiooni pole, kui nõudlust ei ole. Majanduskasv on madal.  Raha instrumendid M0 (rahabaas)=sularaha (C) ja pankade vahendid Eesti Pangas (reservid) M1=sularaha+ nõudmiseni hoiused M2= M1 + tähtajalised hoiused M3= M2 + muud likviidsed vahendid „Raha asendajad“- CD, säästuhoiused, investeerimisfondide osakud jm.


Näeme raha paljunemist, raha on likviidsem, raha tegemine sularahaks on keerulisem, 
kuidas keskpanga poolt kontrollime? Rahamass   Mõjutab majandusaktiivsust  Makromajandustegurite mõju Rahamassi kujundamine keskpanga poolt (monetaarpoliitika):  Reservmäära muutmine  Vabaturu operatsioonid o Väärpaberite ost-müük o Intressimäärade juhtimine o Likviidsus  Püsivõimalused o Laenamine o hoiustamine Raha pakkumine on fikseeritud, nõudlus sõltub erinevatest asjadest. Rahamassi 
pakkumine mõjutab majandust otseselt: toome intressi alla, inimesed paigutavad raha 
jne. Rahamass on liigasuur: inflatsioon (üleval rohelisest joonest). Investeeringute kasvamine toob kaasa SKP suurendamise. Keynes toob välja, et tekib 
likviidsus lõks. Investeerinud enam ei kasva ehk raha on odav, aga mul on risk. Investorid 
on ettevaatlikud. Meil hetkel: intressimäär on madal, aga olukord ei ole parem.  EKSAMITEEMAD ON MARKROTEEMAD SKP KELL 17-18 Valuutakurss. Eurokriis Valuutarežiimid:  Ujuv kurss (ühe riigi valuuta teise riigi valuuta suhtes tugevneb või nõrgeneb). Kui 
palju välisraha maksab meie rahas v vastupidi ? 1 euro palju dollarites? Euro on 
kallim. 1,18. Palju põhjuseid: Kuidas majandusel läheb? Missugune on nõudlus?  Fikseeritud kurss (devalveerimine või revalveerimine-seadusaktiga või Keskpanga 
poolt) Valuutakomitee kui jäigalt fikseeritud süsteem (Euro vs Kroon, ei muutunud enam 
15,6466) Reaalvahetuskurss (REER) Mõõdab hinna taset mingi muu riigi hinnatasemega


Reaalnevahetuskurss= E*valuutakursid Nominaalne vahetuskurss ei muutu, aga meil hinnad kasvavad kiiremini kui Lätis, siis 
pisike e (reaalne vahetuskurss) suureneb.  Riigi konkurentsivõime langus. Annab meile infot, et Lätlastele on hea uudis. Soodustab 
kauba müüki teise riiki. Lätti eksport on soositud, stimuleeritud. Kui ma saan teises riigis 
rohkem raha, siis on see mõttekas. Import Lätist rohkem. Sisemajandusele= kodus saan rohkem raha, kui välisriigis. Siseturu hinnad kasvavad 
kiiremini kui välishinnad. Soodsam on tuua välismaalt asju sisse, kui riigist kaupa välja.  Kui nominaalnekurss on ujuv, peaksime on valuutakurssi vähenema (E raha peab minema
odavamaks, valuutakurss läheb lahjemaks sellevõrra) , et tagada oma konkurentsivõimet.
Välismaalased muutuvad meie riigis ostuvõimekamaks. Nõudlus suureneb, meil hea. Meie
niipalju osta ei saa, import kaubad lähevad kallimaks. Et saaks riiki 
konkurentsivõimekamaks. Eurotsooniriikides on EURO FIKSEERITUD. Ei saa ennast devalveerimisega välja osta. 
Rahapoliitika mängudega ei saa midagi muuta. E’d ei saa enam muuta. Devalveerimine 
oleks muutnud ühiskonna vaesemaks: vara kallim, toit kallim. Saab muuta vaid oma 
siseturuhindasid, sisepalkasid. Vähendada hinna ja palga taset. Sisemine devalveerimine.  Meie inflatsioon ei saa olla üle 2% Devalveerimine-valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes.  Revalveerimine-riigi valuuta kallineb teiste vääringute suhtes. 


Meil pole kursikõikumist. Neg on see, et me ei saa rahakursiga mängida ja inflatsiooni ei 
saa sedamoodi muuta.  Eurokriisi ilmnemine Erinevad põhjused: 1) Eelarve distsipliini muutus. Võimetus teha realistlikke eelarveid.  2) raha kokkukorjamise teema 3) kriisi ajal pankade päästmine viis paljud riigid võlgadesse. Portugal, Hispaania, Läti 4) võimekus makse korjata-ebaefektiivne Saksa palgad jäävad rahast ilma ?!? Kas Saksa pangad teadsid kuhu Kreeka pankadesse 
nad raha andsid ?


Erinevates riikides on kriisid erinevad. 


INFLATSIOON Hindade üldine keskmine kasv Raha ostujõu vähenemine SKPs üldine hinnaindeks-deflaar (kui palju SKP läks suuremaks) TARBIJAHINNAINDEKS JA INFLATSIOON Mõõdab tarbija hinnakorvi absoluutset hinnamuutust Kõikides Euroopa riikides on ühiselt arvestatud. Kui palju läks kallimaks kaup. Mõõdame seda erinevatel perioodidel. 


Raha on rohkem ja kandub üle ka hindadesse. Mittemonetaarsed põhjused-tekib nõudlus mingitele kaupadele. Ehitusbuum, kinnisvara 
läheb kallimaks. Inflatsiooniootused: Mida me arvame juhtuvat. Adaptiivsed-arvame, et asi läheb edasi nii 
nagu need on olnud. Ratsionaalsed-muutused kohe rakenduvad. Alko hinnad juba 
kõrgemad, juba praegu tõstab hinnad ja siis aktsiisiseadus hiljem rakendub ja me ei saagi
aru, et midagi oleks sel ajal juhtunud; enne juhtus ära. Ilmselt tuleb toiduhindade tõus järgneval aastatel. 


Kohad kus maksad sulas-inflatsiooni rohkem näha, hinnad suuremad. Varjatud: kaupu ei ole saada, välisostuvõime läheb väiksemaks. Enne Euroliitu astumist oli inflatsioon meil väike. 


Kui hinnakasv on liiga suur, siis tootlik tegevus jääb tahaplaanile, defolmeerib. Sunnib 
panema raha sektoritesse, mis pole nii otstarbekas. Mõõdukas inflatsioon on valituse sõber.  Kui inflatsioon on negatiivne siis reaalne intress millega pangad raha laenavad on väga 
KALLIS. Tõmbab tagasi majandust. 


TÖÖTURG


Mitteaktiivne rahvastik: Põhikoolis, ülikoolis jne Pensionil olevad inimesed Lapsepuhkusel olev  Suurem osa on ikkagi HÕIVATUD grupp  TÖÖTAJAGA SEOTUD MÕISTED (ILO)
Tööga hõivatu- isik, kes uuritaval perioodil   Töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena  Töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus  Ajutiselt ei töötanud: haiged (lühiajalised probleemid) Töötu  On ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt)  On töö leidmisel valmis kohe (2nädala jooksul) tööd alustama  Otsib aktiivselt tööd Vaeghõivatu-osaajatöötaja, kes soovib rohkem töötada ja on valmis lisatööd kohe 
(2nädala jooksul) vastu võtma MITTEAKTIIVNE RAHVASTIK Kes ei tööta ja kes ei ole ennast tööotsijana registeerinud  Vanaduspensioni saajad  Inimesed ei ole võimelised töötama (tervis)  Inimesed ei soovigi töötada (koduperenaised)  Õpilased-üliõpilased jm  Sõjaväelased ja muud  Asotsiaalid (heitnud)


’ Loomulik tööpuudus (siirdetööpuudus)  Loomuliku tööpuuduse määr (pikaajaline keskmine tööpuuduse määr, ei ole võimalik 
ära kaotada) 4-6%. Nooremal ühiskonnas on loomulik tööpuudus SUUREM. Mida 
rohkem tööealisi on, seda suurem on.   Liikumine ühelt töökohast teisele


 Ümberõpe  Sesoonne (sõltu hooajatöödest jm)  Struktuurne tööpuudus Tööturu nõudmine ja pakkumine ei ole tasakaalus: meil on olemas töökohad aga 
samas on tööpuudus, sest nad ei sobi nendele töökohtadele.  Tööjõu oskused ja ettevalmistus ei vasta nõudmisele  Paiknemine ei lange kokku töökohtade pakkumisega (regionaalne tööpuudus)  Kohanemine muutunud tööturu situatsiooniga aeglane  Ümberõppe võimalused piiratud  diskrimineerimine  Tsükliline tööpuudus  (sõltub majandustsükli arengust) Kui majandus langeb, siis tööpuudus tõuseb. Kogunõudlus paremale, siis suurendame 
sellega ka võimet.  Need kes tahavad töötada ja on selleks võimelised, peavad parima läbilöömise puhul 
omama head haridust.  Tööpuuduse mõjurid: - Vanus - Sugu - Haridus - Oskused


- Rahvus - Piirkond jne V VARJATUD TÖÖPUUDUS


Varjatud tööpuuduse-ametlikus tööstatistikas kajastamata jäänud töötus - Osaline tööaeg - Registeerimata tööpuudus - Heitunud isikute kasv TÖÖTURUPOLIITIKA Hõivestruktuuri täiustamine - Kõrgema lisand väärtusega töökohtade loomine - Haridussüsteemi ja tööturu koosküla Töötuse probleemi leevendamine - Efektiivne toetussüsteem Tööturu paindlikkuse suurendamine - Tööalane ja piirkondlik mobiilsus TÖÖTUSE LEEVENDAMINE Passiivne - Abirahad ja stipendiumid - Töötuskindlustus Aktiivne - Täiend- ja ümberõpe - Ettevõtluse stimuleerimine, uute töökohtade loomine - Tööturu infosüsteemi täiustamine - Toetused ettevõtlusele ja töötutele MAJANDUSKASV JA KONKURENTS


Majanduskasvu tegurid Kogupakkumise tegurid - Loodusressursid - Tööjõud - Kapitalikaubad - Tehnoloogia Nõudluse tegurid - Ostuvõime Tootlikkus Inimressursid ja majanduskasv %SKP muutus= 3% -2* tööpuuduse määr N: 3%-2* (7%-5%)=1% Loodusressursid ja majanduskasv Tehnoloogia areng võimaldab neid efektiivsemalt kasutada Transpordi areng võimaldab neid mujalt sisse tuua Asendajad Väliskaubanduse arenguga kaasneb spetsialiseerumine Loodusressurss ei pidurda majandust.  Turud on läinud mobiilsemaks. 


Tuluerisuste põhjused  Hõivestruktuuri muutused  Tulustruktuuri muutused ehk siis kust see raha tuleb ? ei võimalda 
efektiivselt ümber jaotada. See on rohkem maksusüsteemi teema. Varadest
tuleb tulu, ei saa eriti maksustada.   Suurem akumuleerunud varade mõju  Maksusüsteemil väiksem ümberjaotav roll Mida teha ? Struktuurirevolutisoon majandusharudes - Tehnoloogia - reindustraliseerimine Ressursside efektiivne kasutamine - Tööjõud - Loodusressurss Majanduspoliitilise populismi lõpetamine. Struktuursete reformide läbiviimise uus etapp: - Haridus, tervishoid, halduskorraldus - Innovatsioon ja konkurentsivõime Sotsiaalne tasakaal