Tiim A Praktikum 4 1) Juhtumite tõsiduse astmed: Juhtum(minor incident) - tarkvara viga; visuaalne viga veebilehel Oluline juhtum(major incident) - tavalisest palju aeglasem laadimiskiirus; veebilehel olev link ei tööta Eriolukord(critical incident) - cloud, mida kasutame, on kõigi töötajate jaoks maas; turvarikkumine Kriis, hädaolukord(crisis) -kliendi andmete kadumine; kliendile suunatud teenus on kõigi klientide jaoks maas 2) Ticketi juhtimishalduse tööriistas võiksid olla järgnevad väljad suvalises järjekorras: *kategooria (määrata, mis valdkonna probleemiga on tegu, nt tellimus, maksed, etc) *osakond (automatiseeritud, info tuleb välja töötatud süsteemist vastavalt kliendi poolt öeldud probleemi sisule/kategooriale) *kasutaja nimi (osaliselt automatiseeritud), (kui oled varem mingeid välju oma kasutaja nimega täitnud, siis täidab automaatselt ära,...
Turutüübid Täielik konkurents Monopolistlik Oligopol Monopol konkurents Firmade arv Väga palju palju vähe (üksikud suurfirmad) üks (suur ettevõte) Toodang Ühesugune (hüvise Erinev (tooted on Erinev ja ühesugune Unikaalne (sarnased homogeensus) väikeste asenduskaubad erinevustega) puuduvad) Mõju Hinnavõtja (puudub Väike (mõningane Vastastikune sõltuvus (kontroll Hinnategija (täielik kontroll hinnale kontroll hinna üle) kontroll) hinna üle suur, kartellkokkulepe hinna üle) ...
EESTI MAJANDUS ÜLEILMASTUVAS MAJANDUSKESKKONNAS 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................... 3 1.EKSPORDI NÄITAJA................................................................................4 2.LISANDVÄÄRTUS................................................................................... 4 3.AUTORI ARVAMUS.................................................................................5 KOKKUVÕTE............................................................................................. 5 KIRJANDUS............................................................................................... 5 2 SISSEJUHATUS Käesolevas töös on refereeritud Eesti Panga publikatsiooni „Eesti Konkurentsi Võime 2015“ (Eesti majandus 2015:15-20). Analüüs avaldatakse iga aastaselt, mi...
Tehnoloogilised muutused toovad endaga kaasa uute toodete, teenuste, protsesside, turustuskanalite ja müügiviiside ning äritegevuse ülesehituse muutusi. Uute tehnoloogiate kasutamine (juukse pikendused) toob kaasa tootlikkuse tõusu. Nii näiteks on kogu tegevuskeskkonda ja pea iga ettevõtet oluliselt mõjutanud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng. Arendustööde kulud (salongi töötajate kolitused) on alati vajalikud, sest tänu koolitustele tõuseb teenuste kvaliteet. ECONOMIC Majanduskeskkonnas toimuvad muudatused, mida enim jälgitakse ja analüüsitakse, on seotud majanduskasvu ja majanduskriisidega erinevates regioonides ja riikides, valuutakurssidega, intressimääradega, maailmaturu hindadega, inflatsiooniga jne. Maailma regioone haaravate majandustsüklite mõju avaldub Eesti ettevõtetes enamasti teatud hilinemisega. Maailmamajanduse langus avaldab meie ekspordipartnerite kaudu meile mõju tavaliselt mõni kvartal hiljem. Eesti
S: Euro kasutuselevõtt Eestis on oluline rahandus- ja majanduspoliitiline küsimus, mis puudutab meid kõiki- üksikisikuid, ettevõtjaid ja riiki tervikuna.. D: Euro on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta. K: Euro kasutuselevõtt on Eestile kasulik nii majanduslikuks kui ka poliitilises mõttes. IA: Majanduskeskkonna tugevnemine. Eesti kroon on võrreldes euroga vastuvõtlikum ja tundlikum muutustele majanduskeskkonnas, seega muudaks euro kasutuselevõtt majanduskeskkonna stabiilsemaks ja tugevamaks. IIA: Usaldusväärsus. Euro kasutusala on kordades suurem. Euro on valuutana stabiilsem ja vähem spekulatiivsetele elementidele alluv ning seetõttu on euro vähem riskantsem kui Eesti kroon. Euro kasutuselevõtt on rahaturul usaldusemärgiks. See suurendaks usaldust rahapoliitika stabiilsuse vastu, mis omakorda vähendab tehingutega seotud riske ning tehingute kulusid Eestis elavate kodanike jaoks.
PEST-analüüs Tallinnas asuva ilusalongi kohta Majanduslik keskkond- Majanduskeskkonnas toimuvadmuutused, mida salong jälgib on seotud majanduskasvuga, hindadega, inflatsiooniga jne. Kuna salong teenindab Eesti siseturgu, siis peamiselt analüüsitakse sissetulekuid, keskmise palga muutumis, laenutingimusi, tööpuudust jne. Arvan, et majaduslik keskkond mõjutab salongi tegevust tugevalt, sest kui sissetulekud langevad ning tööpuudus suureneb, siis ei ole klientidel finantsilisi võimalusi salongis käimiseks.
VILJANDI Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis. Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Külalisele pakub Viljandi rahulikku puhkust looduslikult kaunis, kultuuriliselt rikkas ja arenenud infrastruktuuriga keskkonnas. Juba 14. sajandil seadsid siinmail ennast sisse hansakaupmehed ja Viljandi arvati Euroopa hansalinnade hulka. LOODUS Viljandi ja selle ümbrus on tuntud oma maalilise ja mitmekesise looduse poolest. Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal, S- kujulise Viljandi-Raudna ürgoru kõrgel pervel. Viljandi org on
soised metsad ja roostikud. Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. 3. Maakonnakeskus (tutvusta pikemalt): Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis. Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Külalisele pakub Viljandi rahulikku puhkust looduslikult kaunis, kultuuriliselt ja ajalooliselt rikkas ning arenenud infrastruktuuriga keskkonnas. 4. Viljandimaa maakonna traditsioonilised üritused: Folk, Sakalamängud, Rock ramp, Viljandi linna sünnipäev, Suislepa paadi päevad, 5. Viljandi maakonnas asuvad muuseumid: Viljandi muuseum Viljandi, Heimtali koduloomuuseum Pärsti vald, Tähetorn - Olustvere, Kondase keskus - Viljandi,
lisatle nind end sellega le koormata.Samuti ei arvestata pahatihti riskidega, mis laenu vtmisega kaasnevad.Lisaks oma isiklikule sissetulekule ja maksevimekusele peaks inimene laenude vtmisel arvestama ka kaudsemate riskide ning keskkonna vlisteguritega. Suur konkurents pangandusturul on soodustanud suures osas madalaid intresse, mis teevad laenamise niliselt kergeks ja muretuks.Hsti lbimeldud ja kalkuleeritud laenamine on Eesti arenevas majanduskeskkonnas igati mistetav ning priski lihtne ettevtmine.Keeruliseks ja tlikaks muutub see aga siis, kui laenuvtja pole oma vimaluste ja riskide piire tunnetanud ega ratsionaalselt hinnata osanud. Paljud arvavad sgavast nukogudeajast tnini, et laenamine on halb.Sel ajal ju pangalaenusid ei antud. laenati ainult oma lhedastelt-tuttavatelt ning tagasimaksmisel tekkinud raskused phjustasid pahatihti paksu verd. Sealt ka ilmselt vanemate inimeste suhtumine. See aga, kust tnapeva noorte sekka
· olemasolevaid kohustusi ehk laenuvõtja riskitaset laenuandja jaoks, tõenäosust, et laenuvõtja tagasimaksetega hätta jääb. · Pikemaajalistel ja suurematel laenudel on tavaliselt madalam intressimäär. · Lühemaajalistel tagatiseta laenudel on kõrgem intressimäär. · Intressi makstakse tagasimaksmata laenusumma pealt. · Intressimäär võib olla muutuv ehk ujuv või fikseeritud ehk kindel intressimäär. · Ujuv intressimäär võib kasvada või kahaneda vastavalt majanduskeskkonnas toimuvatele muutustele. Näiteks eluasemelaenul fikseeritud intressimäär + muutuv euribor. · EURIBOR® (Euro Interbank Offered Rate) on iga päev kell 11 avaldatav enam kui 5000 Euroopa kommertspanga keskmine rahaturu instrumendi (peamiselt laenud) intress. Euribori® kasutatakse baasintressina nii pankadevaheliseks laenamiseks, kui ka pankade poolt klientidele laenamiseks. · Laenumakse suurus koos intressiga võib olla enamasti kuni 30-40% laenuvõtja kuusissetulekust. ·
Minu kodukoha turism Viljandimaa Viljandi paistab silma eelkõige oma rahuliku oleku, kauni looduse ja huvitavate arhitektuuriväärtuste poolest. Linna iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Viljandimaa monumendid: Johann Köleri monument Johann Köleri monument paigaldati Linnaväljakule 1976.a mil tähistati rahvusliku maalikunsti rajaja 150. sünniaastapäeva. Johann Köler sündis Viljandimaal, Suure- Jaani kihelkonnas. August Kitzbergi monument Vilandimaal Laatre vallas sündinud kirjamehele püstitati Karksi ürgoru servale 1990.a. mälestusmärk ümberkaudsete ettevõtete ja majandite finantseerimisel. August
· Intress on kokkuleppeline laenu hind. Intress peab hüvitama raha laenajale inflatsioonist ja raha kasutamise alternatiividest loobumise kulud. · Laenu võtmise kuldreegel on, et laenu ei tohiks võtta millegi soetamiseks, mis kaotab oma väärtuse enne laenu tagasimaksmise aega. Rahamuresid aitavad ennetada: · oskus planeerida ja seada eesmärke · arvutamisoskused · teadmised tarbija õigustest ja valikutest · ettevõtlikkus ja oskus ümbritsevat infot hinnata, et majanduskeskkonnas orienteeruda · iseseisvus, algatusvõime ja vastutuse võtmine · otsustusjulgus ja meelekindlus eesmärkide elluviimisel Rahaasjade planeerimisel on oluline mõelda tulevikule ja seada eesmärgid. Eesmärgid peavad olema sõnastatud, mõõdetavad ja tähtajalised. Hea eesmärk vastab järgmistele küsimustele: mida soovitakse saavutada? millal saavutatakse eesmärk? millised on eesmärgi saavutamisega seotud kulutused ja võimalused säästmiseks?
20. sajandi teisel poolel suleti mitmes arenenud riigis raudteid autotranspordi kasvu tõttu, kuid vähem arenenud riigid rajasid neid aga juurde. Transpordisüsteemist on arenenud ka logistika, 21. sajandiks on konkurentsi alusel ettevõtetel vaja pidevalt parandada oma turupositsiooni, toota uusi tooteid ning leida viise oma tegevuse kasumlikkuse suurendamiseks. See on viinud uute juhtimispõhimõtete väljatöötamisele. Rõhutatakse ettevõtte suutlikusele olla paindlik muutuvas majanduskeskkonnas, äriliste eesmärkide ümberseadmise ja tervete süsteemide ümberkorraldamise abil. Peamiseks selliseks abivahendiks ongi logistika, mida nähakse äritegevuse arengu peamiseks võimaldajaks ja katalüsaatoriks. Seda iseloomustavad märksõnad: süsteemsus, väärtuse lisamine ning kliendile suunatus. Transpordiks võib pidada ka elektrienergia ülekannet kus tootjaid ja tarbijaid seovad ülekandevõrgud, kulukuselt on elektrienergia ülekandmine üks kallimaid.
missuguseid tootmistegureid kasutada. Reaalses maailmas ei ole puhtaid majandussüsteeme. Tegelikkuses saame me rääkida ainult segamajandusest, kus ressursside jaotuse määravad ära avalik sektor (riik), traditsioonid ning turg üheskoos. Majandusteadlased tegelevad majandusküsimustega kahel viisil. Kui majandusteadlased kirjeldavad majandust ja konstrueerivad mudeleid, mis võimaldavad prognoosida võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas sõltuvalt erinevatest poliitilistest otsustest, on tegemist positivistliku majandusanalüüsiga. Juhul kui majandusteadlased hindavad alternatiivseid majanduspoliitilisi otsuseid ja hindavad võimalikke tulusid ja kulusid, mis need otsused kaasa toovad on tegemist normatiivse majandusanalüüsiga. Alternatiivkulu printsiip. Piiratud ressursside puhul peavad kõik majandussubjektid oma vajaduste rahuldamiseks pidevalt valima erinevate alternatiivide vahel ning millegi kasuks
Kliendikesksem suhtlus 2.Asukoht 2. Reklaami kaudu asukohta teadvustada 3.Õhkond 3. Kliendi probleemidele ühiselt lahendust leida KOKKUVÕTE Kokkuvõtlikult võib öelda, et automüügifirma Catwees on oma lühikese tegutsemisaja jooksul jõudnud jõudsalt turgu haarata ning kasvatada. Viimast kinnitavad ka korraldatud uuringud ja küsitlused. Tänases muutuvas majanduskeskkonnas üritab firma olla paindlik ja innovaatiline, et olla ka pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Täna on hakatud rohkem rõhku panema klientide hoidmisele ning üritatakse kinnistada ka vanu kliente tulevikus endale taas sõidukit Catweesist ostma. Ettevõtte arvates on sellises majanduskeskkonnas, kus turu jagamine on taas hoo sisse saanud, paslik ka otsida laienemisvõimalusi teistes riikides. Eeskätt on silmas peetud Läti turuosa suurendamist ja üritada ka ,, lüüa jalg''
ühisettevõtted teistesse riikidesse, arvestab küll hindade ja muude turusignaalidega, kuid tähtis on ka institutsionaalne keskkond nagu õigusruum koos omandikaitsega, kultuuriline lähedus või kaugus, mille mõju saab üldiselt iseloomustada tehingukulude kaudu. Kasumi kõrval hindavad firmad riski. Tehingukulud peegeldavad riske ennetavate tegevuste kaudu (keerulisemad lepingud ja nende koostamiseks kasutatavad kallimad juriidilised teenused ebakindlamas, võõramas majanduskeskkonnas) või riskide realiseerumise järelmitega tegelemise kujul (varade ülevõtmine või hävimine, kohtukulud). Rahvusvaheliste firmade vara käekäigust on väga huvitatud omanikud, kellele tegevjuhtkond peab aru andma saavutustest ja ebaõnnestumistest, ka võõrastes piirkondades. Majanduskeskkonna riskid kajastuvad selles, kuidas on tegevus üles ehitatud, mis tüüpi tehinguid firmad kasutavad. Empiiriliste uuringutega on tuvastatud, et
3) Maksud: millised riiklikud ja rahvusvahelised maksud kehtivad ettevõtte tegutsemisel, nende tasumise tähtajad ning kord. 4) Eelarve tasakaal: tulude ja kulude vastavuse printsiip 5) Välisriikide majandusolukord: mis on üleüldine olukord välismajanduses ja millised on suunad tulevikuks, ka väljaspool riiki toimiv või mittetoimiv majandus mõjutab kõiki majandusüksusi. Mõjutavad kõiki ettevõtteid, kuna ettevõtted tegutsevad majanduskeskkonnas, kus need omakorda mõjutavad kaudselt kõiki otsuseid, mis on tehtud nii maailma kui ka riigi tasandil. Ettevõte ei ekspordi oma teenuseid ja tooteid vaid impordib endale vajamineva kauba. Firma järgib välismajandust ja põllumajandusega tegelevaid firmasid ja loomulikult on tugevalt silme all ka PRIA toetused põllumeestele. Inflatsioon, maksud, SKP see kõik loomulikult mõjutab firma käivet. 1.5 Sotsiaalne keskkond:
aegväärtust. *Raha aegväärtuse reegel ütleb, et iga rahasumma on praegu väärtuslikum kui tulevikus. *Praeguse rahasumma saab kohe tulu teenima panna, tulevikus laekuva rahaga saab seda teha alles hiljem 27) Kui palju maksab omakapital? *Inimene, kes investeerib ettevõttesse(ostab aktsiaid) loodab tulu saada. * Aktsiate ostmine on riskantsem, kui võlakirjade ostmine. Selleks, et inimesed üldse aktsiaid ostaksid, tuleb lubada neile suuremat ,,präänikut". *Stabiilses majanduskeskkonnas teenib suure ettevõtte omakapital omanikele aastas 6-8% tulu. 28)Kui palju maksab võõrkapital? Väljalaenatava raha hind sõltub: . majanduse üldine tase . ettevõtte ebaõnnestumise risk 29)Mis on bilanss? Bilanss võtab kokku ettevõtte vara(omandi), kohustused(võlad) ja omakapitali(omanike raha pluss jaotamata kasum). Koosneb kahest osast: Aktiva(vara) ja passiva(võlad) 30) Mis on kasumiaruanne?
peale aktsionäride ja kreeditoride ka teisi ettevõtte huvigruppe. Bilansi analüüs Võlausaldaja ehk kreeditor on õigustatud pool võlasuhtes. Kõige tüüpilisem võlausaldaja näide on inimene, kes on raha välja laenanud. Võlgnik ehk deebitor on kohustatud pool võlasuhtes. Kõige tüüpilisem võlgniku näide on inimene, kes on saanud laenuks raha ja peab selle kindlaks kuupäevaks koos intressidega võlausaldajale tagasi maksma. Bilansi analüüs Kaasaja majanduskeskkonnas arvestatakse järgmiste huvigruppide ja nende informatsioonivajadusega: 1. Investorid informatsioon investeeritud kapitalilt saadava tulu kohta, ettevõtte jätkusuutlikkus. 2. Kreeditorid ettevõtte maksevõime, ettevõtte jätkusuutlikkus. 3. Kliendid informatsioon toodete ja teenuste kohta, keskkonnasõbralikkus, kvaliteet, toote arendus, teiste klientide rahulolu. 4. Töötajad sissetulekud, sotsiaalsed garantiid, motivatsiooni
lohakusest mõnda rahapesuskeemi. 7 Võitlus rahapesu vastu on suunatud kuritegevuse ja selle arvel rikastumise takistamisele. Kaugemaks eesmärgiks on majanduskeskkonna usaldusväärsuse kaitse ja rahandussektori stabiilsuse tagamine. Suured ,,musta raha" vood võivad mõjutada pakkumise-nõudluse tasakaalu. Kontroll majanduskeskkonnas on vajalik ka selleks, et ausad ärimehed ei jääks konkurentsis halvemasse seisu, et ei toimuks maksude liigset optimeerimist ja muud liigset trikitamist. 8 Kokkuvõte Kuigi esmapilgul ei pruugi märgata või mõista vahet rahapesul ja maksudest kõrvale- hiilimisel, on see vahe siiski olemas. Rahapesu korral on alati tegemist kuritegelikul teel
Sellisteks võivad olla erinevad investeerimisfondid, kindlustusfirmad, teised pangad jne. Tavaliselt on hulgihoiustajate riskitaluvus reeglina kõrgem, tänu sellele on nende hoiused stabiilsemad ja nende käitumine ettearvatavam. Need tunnused ongi olulised panga likviidsuse planeerimisel. 1. Panga põhihoiuste sh väiksemate erahoiuste suurendamine - maailma majanduse praktika on näidanud, et stabiilses majanduskeskkonnas ja stabiilse rahasüsteemi tingimustes on eelkõige erakliendid pankade jaoks kõige lojaalsemad hoiustajad, millega garanteeritakse pankadele suhteliselt stabiilne ning ühtlane finantseerimifaas. Selliste klientide kaasamisel peab pank arvestama, et nimetatud kliendirühm on suhteliselt kergesti mõjutatav ning majandus- ja finantsprobleemide tekkimisel võivad nad reageerida mitte kõige adekvaatsemalt ehk mõtlematult. 1
ON RESSURSID, AEG JA KOHT •Logistika üks eesmärke on ressursside optimaalne kasutamine. Logistika optimeerib kauba- ja kapitaliringlust ning nendega seotud kulusid; •Logistika võimaldab suurendada põhikapitali (laod, transpordi- vahendid, laadimisseadmed) tootlust ja kiirendada käibekapitali ringlust TOOTMISLOGISTIKA Tootmislogistika võtmeküsimuseks on tootmisprotsesside humaniseerimine ja õige inimese paigutamine õigele töökohale. Uues dünaamilises majanduskeskkonnas domineerib tootmis-, lao- ja kontoripindade rentimine, tehnilise sisseseadme liisimine ning ajutise tootmispersonali palkamine. Reglementeeritud võimupiiridega tootmisjuhtide asemel väärtustatakse ettevõttes üha rohkem kolme gruppi inimesi-probleemide tundjaid, probleemide lahendajaid ja strateegilisi vahendajaid, kes peavad tagama vajaliku paindlikkuse. KAASAEGSE ETTEVÕTTE STRUKTUUR Korporatsioonide peakorterite personal kulutab suurema osa tööajast
Sisekontroll ja auditeerimine Siseauditi funktsiooni olemus Eesti majanduse areng on olnud suhteliselt kiire, mis tõi kaasa mitmeid arenguprobleeme, sest peale taasiseseisvumist majanduskeskkonnas praktiliselt puudus igasugune kontroll. Esialgu oldi seisukohal, et majandussektoris mingeid erilisi kontrolle ei vajatagi, kuna toimud nn iseregulatsioon e kontrolli teostab tarbija (turg). Peale mõneaastast arengut aga selgub, et ettevõtted vajavad teatud kontrollisüsteeme, kuna 90. aastate algul hakkab ettevõtteid ridamisi pankrotti minema. Lisaks puudusid kogemised ka arvestuse ja aruandluse korraldamisel
tekkis militaarlogistika põhimõtete kasutuselevõtmisest praktilises äritegevuses. Sellest ajast peale on logistika olemus, tegevusvaldkonnad ja teooriad muutunud. 21. sajandiks on konkurentsi alusel ettevõtetel vaja pidevalt parandada oma turupositsiooni, toota uusi tooteid ja leida viise oma tegevuse kasumlikkuse suurendamiseks. See on viinud uute juhtimispõhimõtete väljatöötamisele. Rõhutatakse ettevõtte suutlikkusele olla paindlik muutuvas majanduskeskkonnas, äriliste eesmärkide ümberseadmise ja tervete süsteemide ümberkorraldamise abil. Peamiseks selliseks abivahendiks ongi logistika, mida nähakse äritegevuse arengu peamiseks võimaldajaks. Logistikat iseloomustavad sellised märksõnad nagu: süsteemsus, väärtuse lisamine ja kliendile suunatus. Laimeas tähenduses võib mõista logistika all igasugust tegeust, mille eesmärk on korraldada midagi arukal, ratsionaalsel, efektiivsel, etteplaneeritud ja ressursse säästval viisil.
tehniliselt vähearenenud. Samas annab see võimaluse igapäevaselt areneda ning pakub 5 kaupmeestele võimaluse oma äri veelgi laiendada. Sellist tendentsi toetavad ka pidevalt mitmekordistuvad käibeandmed, kui rääkida e-poe teenusest ja selle pidevalt suurenevast kasutajahulgast (e-Selveri näitel). Kui keskenduda pelgalt uuringutulemustele, siis ei pidanud tudeng neid üllatuslikeks. On ilmne, et tänapäevases majanduskeskkonnas mängib internet suurt rolli juba pikemat sega. Sellega seoses on tarbijad aina teadlikumad just tehnilist poolt silmas pidades - riske, mida ka uuringus käsitleti (privaatsus, finantsriskid) on valdkond, mis on muutumas üha turvalisemaks. Vastupidine olukord poleks paraku võimalik, sest vähemalt Eesti-sarnases väikeses riigis pole pettused kuigi mõistlikud. Nii väikese tarbijaskonnaga tegevuspiirkonnas on usaldus oluline
Viljandist on Tallinnasse 161 km, Tartusse 81 km ja Pärnusse 97 km. Elanikke on viljandis 19 515 (seisuga 31.01.2009). Viljandi on elanike arvult Eestis kuues linn. Selle pindala on 14,65 km². Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis. Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Külalisele pakub Viljandi rahulikku puhkust looduslikult kaunis ja kultuuriliselt rikkas keskkonnas. Viljandi linn on saanud alguse kalastajate ja küttide lõkkeasemetest. Viljandi kui asula elanikud muutusid paikseks arvatavasti eelmise aastatuhande lõpul. See oli aeg, kui algas laiaulatuslik kaubavahetus Bütsantsi ja Lääne-Euroopa vahel, mööda Ida-Euroopa lõputuid jõgesid, Mustalt merelt Läänemerele.
30 aastaga oluliselt muutunud. 2. Säilinud on läbi 30 aasta suund loogilisele analüüsile ning ratsionaalsele otsuste tegemisele. 3. Muutused: 1. 80-ndatel info jagaja ja juhtide koolitaja, 2. 90-nendatel koostöö juhtidega vajaliku info leidmisel, 3. 00-ndatel äritegevuse koordineerimine ja tulemuste mõõtmise süsteemi loomine korporatsiooni tasandil ja koos organisatsiooni liikmetega. 4. Muudatused on põhjustatud muutustest majanduskeskkonnas, globaliseerumisest, IT arengust. 5. Muutused (juhtimis)arvestuses peegeldavad ka laiemat ideoloogilist muutust. Info jagamine, arutelud, koostöö, tulemusjuhtimine. Juhtimisarvestus ja monitooring … … on läbi kommunikatsiooni toimuv sotsiaalselt konstrueeritud, situatsiooniline, (dünaamiline) protsess eesmärgiga tekitada organisatsiooni liikmete poolt sarnaselt mõistetud organisatsioonilist tegelikkust ja koordineerida ning mõjutada nende tegevusi nii, et need
stabiliseerimiseks ja majanduskasvu stimuleerimiseks. Kui rahapoliitilisi otsuseid teeb keskpank, siis on tegemist situatsioonikohase rahapoliitikaga. Kui rahapoliitika kujutab endast teatavate ettemääratud reeglite kogumit ja keskpank ei saa seda oma igapäevaste toimingutega muuta, siis räägitakse automaatsest rahapoliitikast Kulude olemus Tänapäeval toimuvad kiired muutused nii inimeste väärtushinnangutes ja mõtlemises kui ka elu- ja majanduskeskkonnas. Kui veel mõned aastad tagasi oli piisav osata õigesti ja õiglaselt kulusid arvestada, siis tänasel päeval ei ole see sageli piisav, sest keskendudes liigselt kulude arvestusele, unustatakse peamine: miks me kulusid arvestame. Kulu tekib ressursi kasutamisel. Kui esialgu piirdus kulude arvestus möödunud perioodil tekkinud kulude kirjendamisega, siis koos majanduse arenguga on muutunud ja muutub järjest olulisemaks tulevikus tekkivate ehk tuleviku kulude juhtimine, prognoosimine ja
tähtsamad komponendid on maksu- ja rahapoliitika, mille mõju tunnetavad ettevõtted maksude ja avaliku sektori kulutuste kaudu. Rahapoliitika määrab raha hinna ja selle kättesaadavuse, mis omakorda mõjutab intressimäärasid, inflatsiooni, ettevõtete rahavoogusid ja kasumit. Ettevõtetele võivad uusi võimalusi pakkuda erinevad riiklikud toetusmeetmed, mille eesmärk on toetada ettevõtete rajamist, innovatsiooni, eksporti või mingeid teisi arengu-suundi. Majanduslik keskkond. Majanduskeskkonnas toimuvad muudatused, mida mõjutavad valitsuspoliitika, tootmisettevõtete saavutused, majanduse arengu tsüklilisus, inflatsioon, intressimäärad jne. Majanduskeskkonda mõjusid analüüsitakse mikro- ja makrotasandil. Mikrotasandil tegutsevad ettevõtted ja indiviidid ning siin on otsustajateks ettevõtted, määrates oma kaupade/teenuste hindu ja koguseid. Taoline tegevus mõjutavad omakorda kaupade nõudlust ja pakkumist.
avalike teenuste pakkumine; haridus- ja kultuuriteenuste arendamine); •arvuti- ja infokirjaoskuse levitamine; •avaliku ja erasektori koostöö soodustamine finantseerimisel ja teenuste arendamisel; •monopoolsete ettevõtete tekkimise vältimine infoturul. Mitmed ühiskonnateadlased peavad infoühiskonda inimkonna ajaloo neljandaks elulaadiks. Üleminek infoühiskonda asetub kusagile 1990. aastate algusesse. Suveräänsus Eestis Viimastel aastatel on Euroopa poliitika-, õigus- ja majanduskeskkonnas muutunud väga palju föderaalriigistumise suunas. Suveräänsuse mõiste võttis esimesena kasutusele prantsuse jurist Jean Bodin 1576. aastal ilmunud teoses „Les six livres de la République”, kus ta esitas oma monarhiateooria, kus defineeris suveräänsuse kui riigi piiramatu ja igavese võimu. Laialdasemalt võeti termin kasutusele koos püsivate ja stabiilsete riikide kujunemisega Euroopas XVII sajandi keskpaigas. Suveräänsuse kui
nagu tööturuamet, tööinspektsioon ja ametiühingud, koosnevad OÜ Sõida Sisse juhatuse ja töövõtjate tööalastest suhetest, mis avalduvad tööturul ja ettevõttes. Hästi toimivad suhted mõlemate osapoolte vahel on meie jaoks väga olulised, sest ainult nii suudab ettevõte kindlalt ja hoogsalt tegutsemist jätkata. * http://www.tootukassa.ee/index.php?id=15645 · Majanduslikud tegurid Majanduskeskkonnas toimuvad muudatused, mida meie enim jälgime ja analüüsime, on seotud majanduskasvu ja majanduskriisidega erinevates regioonides ja riikides, valuutakurssidega, intressimääradega, maailmaturu hindadega ja inflatsiooniga. Eesti Panga teatel on inflatsioon Eestis püsinud viimastel kuudel stabiilne. Statistikaameti teatel tarbijahindade kasv aeglustus märtsis mõnevõrra, langedes 3,7%lt 3,5%ni. Kui kõrvale jätta
15.03.17 Investeeringud- raha ajaväärtus- raha väärtuse muutumine Inflatsioon- sööb raha väärtust kui inflatsioon on miinuses, siis on tegemist deflatsiooniga. Normaalses majanduskeskkonnas toimub alati inflatsioon, st et raha kaotab väärtust. Investeeringud on pikemaajalised ja suunatud tulevikku ja tuleb arvestada selle perioodi inflatsiooni. Lepingute väärtused on tõusvas trendis. Raha aja väärtus sisaldab kahte erikontseptsiooni Raha praegune- või nüüdisväärtus- tuleb end paigutada tulevikku ja tulla tagasi tänasesse päeva, ehk leida see nüüdisväärtus RAHA TULEVIKUVÄÄRTUS nim ka raha liitväärtuseks, see on raha väärtus, milleni
2. Lähteolukord. Tegutseva ettevõtte puhul antakse ülevaade senisest tegevusest. Tuuakse esile nii ettevõtte tugevad küljed kui ka nõrkused, probleemid ja arendamist vajavad valdkonnad. Iseloomustatakse ettevõtte asutajaid, nende kogemusi ja rolli ettevõttes. 3. Tegevuskeskkond, tegevusala arengutendentsid ning konkurents. Kirjeldatakse, kuidas tegevusala mõjutavad üldises majanduskeskkonnas ja õigusaktides toimuvad olulised muutused (kui neid on). Iseloomustatakse tegevusala arenguid (nõudluse muutumine, tarbijate muutunud ootused, tehnoloogilised arengud). Tuuakse välja olulisemad konkurendid ja nende eripära. 4. Peaeesmärgid. Milliseks ettevõte muutub äriplaani elluviimise järel. Tavaliselt eesmärgid 3-5 aastaks. Välja võib tuua olulisemad finantsnäitajad (käive,
2. Lähteolukord. Tegutseva ettevõtte puhul antakse ülevaade senisest tegevusest. Tuuakse esile nii ettevõtte tugevad küljed kui ka nõrkused, probleemid ja arendamist vajavad valdkonnad. Iseloomustatakse ettevõtte asutajaid, nende kogemusi ja rolli ettevõttes. 3. Tegevuskeskkond, tegevusala arengutendentsid ning konkurents. Kirjeldatakse, kuidas tegevusala mõjutavad üldises majanduskeskkonnas ja õigusaktides toimuvad olulised muutused (kui neid on). Iseloomustatakse tegevusala arenguid (nõudluse muutumine, tarbijate muutunud ootused, tehnoloogilised arengud). Tuuakse välja olulisemad konkurendid ja nende eripära. 4. Peaeesmärgid. Milliseks ettevõte muutub äriplaani elluviimise järel. Tavaliselt eesmärgid 3-5 aastaks. Välja võib tuua olulisemad finantsnäitajad (käive,
teenindatav. Eesti krooni kasutusega seotud riskid tulenevad Eesti krooni kasutusala suurusest ja mahust võrreldes euro kasutusalaga. Euro kasutusala on kordades suurem, kasutusel olevate eurode hulk arusaadavatel põhjustel samuti. Seega on euro valuutana stabiilsem ja vähem spekulatiivsetele elementidele alluv, seetõttu on euro vähem riskantsem kui Eesti kroon. Eesti kroon on võrreldes euroga vastuvõtlikum ja tundlikum muutustele majanduskeskkonnas, millega kaasneb Eesti krooni teistesse valuutadesse vahetuskursi risk, mis tõstab tehingute turuhindasid. Eestis toodetud toodete ja teenuste konkurentsivõime on madalam kui liidame Eesti krooni konverteerimise kulud teistesse valuutadesse. Eestis euro kasutusele võtmine 4 lihtsustab ja teeb odavamaks kapitali, kaupade ja teenuste vaba liikumise ja suurendab
Majandusarvestus KOONDEELARVE Ainetöö juhtimisarvestuses Õppejõud: 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 EELARVE Eelarve on meetmete plaan, milles ennustatakse tuleviku majandustehinguid, tegevusi ja sündmusi rahalistes ja mitterahalistes näitajates. Eelarve koostamisel peavad organisatsiooni juhid enne strateegiiste eesmärkide seadmist vaatama tulevikku ja hindama võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas ja klientide väärtushinnangutes. Eelarvestamise käigus läbiarutatud ja arendatud strateegiate kasutamine aitab saavutada paremaid tulemusi. Eelarvete abil seotakse tegevusjuhtkonna ja töötajate eesmärgid organisatsiooni eesmärkidega. (2) 4 KOONDEELARVE Koondeelarve on kompleksne eelarve, mis algab müügieelarve koostamisega ja lõpeb lõplike finantsaruannete koostamisega
Sest kui kohalikud tegurid hakkavad koos majanduse jahtumisega inflatsiooni alandama (palgakasvu, sisemaise tarbimise ja kinnisvaraturu jahtumine), siis globaalsed tegurid suruvad hinnatasemeid ülespoole ning ei lase inflatsioonil vaibuda. Lisaks on nafta kõrge hind rõhumas mitmeid sektoreid - näiteks transpordisektor. Ning kuna bensiini hinnatõus mõjutab kaudselt väga paljusid sektoreid, siis tekib probleeme ka mujal - jahenvas majanduskeskkonnas on päris keeruline hinnatõusu tarbijale edasi anda. Juuli alguses toimunud aktsiisimäärade tõusud rahandusministeeriumi hinnangul aastase inflatsiooni kiirenemist kaasa ei too. Seda eelkõige põhjusel, et alkoholi aktsiisitõusu mõjuga samas suurusjärgus olev möödunudaastane soojuse käibemaksumäära tõusu mõju langeb juulikuust alates inflatsioonist välja, selgitas ministeerium. Hiljutine tubakatoodete aktsiiside tõstmine Euroopa Liidu
Tartusse 81 km, Pärnusse 97 km. Administratiivne staatus: Viljandi linn on iseseisev kohaliku omavalitsuse üksus ja Viljandi maakonna keskus. Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis. Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Külalisele pakub Viljandi rahulikku puhkust looduslikult kaunis, kultuuriliselt rikkas ja arenenud infrastrutuuriga keskkonnas. 1.2 Looduskeskkond Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal, S-kujulise Viljandi-Raudna ürgoru kõrgel pervel. Viljandi org on avatud edelatuultele, mis kannavad edasi Raudna oru soiste lammide kasemetsa õietolmu. Viljandi asub Riia lahe Pärnu jõgikonna ja Võrtsjärve-Peipsi vesikonna veelahkmest lääne pool
nende strateegilised valikud. Selleks tehti 14 originaalintervjuud ning koostati 25 ekspertarvamust, mis valmisid varasemate uuringute, meediaväljaannete, ettekannete ja intervjuude materjalide põhjal. Arvesse võeti ka teave, mis sisaldus Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas kirjutatud kümnetes magistritöödes. Nende andmete põhjal püüti välja selgitada, kuidas on ettevõtted muutusteks valmis, mis võiks suurendada nende konkurentsivõimet uuenevas majanduskeskkonnas. Samuti tehti katse rühmitada ettevõtteid käitumismustrite alusel (Eesti Arengufond 2008). Ettevõtete käitumismustrite liigitamise aluseks võeti kaks lähtepunkti: esiteks, kui aktiivne ollakse oma tegevusvaldkonna piires, ja teiseks, mil määral tahetakse oma kohta väärtusahelas laiendada. Nende lähtepunktide alusel oli võimalik jaotada ettevõtted tinglikult kolme rühma, mida artiklis käsitletakse ettevõtete käitumismustritena.
mis tekkis militaarlogistika põhimõtete kasutuselevõtmisest praktilises äritegevuses. Sellest ajast peale on logistika olemus, tegevusvaldkonnad ja teooriad muutunud. 21. sajandiks on ettevõtetel vaja pidevalt parandada oma turupositsiooni konkurentsi tõttu, toota uusi tooteid ning leida uusi viise oma tegevuse kasumlikkuse suurendamiseks. See on viinud uute juhtimispõhimõtete väljatöötamisele. Rõhutatakse ettevõtte suutlikusele olla paindlik muutuvas majanduskeskkonnas, äriliste eesmärkide ümberseadmise ja tervete süsteemide ümberkorraldamise abil. Peamiseks selliseks abivahendiks ongi logistika, mida nähakse äritegevuse arengu peamiseks võimaldajaks. 2.3 Kaasaegse ärilogistika ajalugu Kaasaegse ärilogistika ajalugu jaguneb kuueks staadiumiks: 1. Ärilogistika kontseptsiooni teadvustamine. Kaasaegse ärilogistika arengu alguseks võib pidada 1901. aastat, mil ameeriklane John Cromwell avaldas teadustöö, kus analüüsis
kasutuselevõtmisest praktilises äritegevuses. Sellest ajast peale on logistika olemus, tegevusvaldkonnad ja teooriad muutunud. 21. sajandiks on konkurentsi alusel ettevõtetel vaja pidevalt parandada oma turupositsiooni, toota uusi tooteid ja leida viise oma tegevuse kasumlikkuse suurendamiseks. See on viinud uute juhtimispõhimõtete väljatöötamisele. Rõhutatakse ettevõtte suutlikusele olla paindlik muutuvas majanduskeskkonnas, äriliste eesmärkide ümberseadmise ja tervete süsteemide ümberkorraldamise abil. Peamiseks selliseks abivahendiks ongi logistika, mida nähakse äritegevuse arengu peamiseks võimaldajaks ja katalüsaatoriks. Seda iseloomustavad märksõnad: süsteemsus, väärtuse lisamine ja kliendile suunatus. 2. Logistika arenguetapid, militaarlogistika roll ajaloos Tänapäevase ärilogistika juured on suures osas sõjanduses. Analoogiliselt
mis tekkis militaarlogistika põhimõtete kasutuselevõtmisest praktilises äritegevuses. Sellest ajast peale on logistika olemus, tegevusvaldkonnad ja teooriad muutunud. 21. sajandiks on ettevõtetel vaja pidevalt parandada oma turupositsiooni konkurentsi tõttu, toota uusi tooteid ning leida uusi viise oma tegevuse kasumlikkuse suurendamiseks. See on viinud uute juhtimispõhimõtete väljatöötamisele. Rõhutatakse ettevõtte suutlikusele olla paindlik muutuvas majanduskeskkonnas, äriliste eesmärkide ümberseadmise ja tervete süsteemide ümberkorraldamise abil. Peamiseks selliseks abivahendiks ongi logistika, mida nähakse äritegevuse arengu peamiseks võimaldajaks. 2.3 Kaasaegse ärilogistika ajalugu Kaasaegse ärilogistika ajalugu jaguneb kuueks staadiumiks: 1. Ärilogistika kontseptsiooni teadvustamine. Kaasaegse ärilogistika arengu alguseks võib pidada 1901. aastat, mil ameeriklane John Cromwell avaldas teadustöö, kus analüüsis
kodeeritud mustri järgi. Paraku on igal inimesel erinev programm ning see, kuidas liita erinevad indiviidid ühte tiimi, on juhtimisoskus. Personalijuhtimine on üks osa juhtimisest, mille eesmärk on luua sobiv keskkond inimeste tulemuslikuks tööks, leida organisatsiooni jaoks sobivaimad töötajad ning suunata nende tegevus hästi toimivaks tervikuks ja kindlustada nende püsimine organisatsioonis. Hea personalijuhtimine tagab tänases majanduskeskkonnas selge konkurentsieelise. Personal on ettevõtte suurim vara ja selle oskuslik juhtimine on ettevõtte edukuse võti. Personalijuhtimine - inimeste praktilise juhtimise küsimused organisatsioonis, töö analüüsist ja planeerimisest, värbamisest, valikust, hindamisest, hüvitamisest, arendamisest ja eestvedamisest. Personali juhtimine on olulisel kohal iga organisatsiooni juhtimisprotsessis, tagades selle tõhususe. Personali juhtimisega tegeleb ka enamik juhte, sõltumata ametinimetusest.
30 aastaga oluliselt muutunud. Säilinud on läbi 30 aasta suund loogilisele analüüsile ning ratsionaalsele otsuste tegemisele. Muutused: 80-ndatel info jagaja ja juhtide koolitaja, 90-nendatel koostöö juhtidega vajaliku info leidmisel, 2000 äritegevuse koordineerimine ja tulemuste mõõtmise süsteemi loomine korporatsiooni tasandil ning koos organisatsiooni liikmetega. Muudatused on põhjustatud muutustest majanduskeskkonnas, globaliseerumisest, IT arengust. Muutused juhtimisarvestuses peegeldavad ka laiemat ideoloogilist muutust. Info jagamine, arutelud, koostöö, tulemusjuhtimine. KULU Kulud on aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasu vähenemised), millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist.
vastava tegevuse kulu ühe tegevuse kohta. Ajakäitur- tellimuse täitmiseks kulunud aeg, on enamasti lihtsalt mõõdetav. Ajakäituriga tegevuspõhises kuluarvestuses kasutatakse ajapõhiseid võrrandeid, mille abil jaotatakse otse ja automaatselt ressursside kulud tegevustele võrrandite abil. Võimsuse kulu määr= hangitud võimsuse kulud/hangitud ressursside tegelik võimsus. Planeerimiine- otsustusprotsess võimalike ressursside kasutamise kohta. Eriti tähtis kiiresti muutuvad majanduskeskkonnas, kuna plaan võimaldab muutustele reageerida süstemaatiliselt, mitte kaootiliselt. Planeerimine hõlmab prognoosimist, projekteerimist ja eelarvete koostamist. Plaanide väljatöötamiseks firmas on 3 võimalust: 1) Retrograadne planeerimine (raamplaan liigendatakse planeerimistasanditel osaplaanideks). 2) Progressiivne planeerimine (algab kõige madalamal tasemel). 3) Vastassuunaline planeerimine (juhtkond töötab välja raamplaani, millest lähtuvalt töötatakse välja osaplaanid).
Toodud on vaid mõned näited kuluarvestussüsteemis sisalduva info ja selle kasutusalade kohta. Tegelikkuses on kuluinfo palju mitmekesisem ning enam on ka selle kasutusalasid. Kuluarvestuse kasulikkus suureneb eriti neil juhtudel kui ettevõtte/vastutuskeskuse1 tegelikke kulusid kõrvutatakse vastavate standardkulude või eelarveliste kuludega. Objektiivset ja õigeaegset kuluinformatsiooni kuludest vajavad kõik juhid, alates ettevõtte nõukogu esimehest kuni vahetu tööjuhini välja. Majanduskeskkonnas kasvava konkurentsi tingimustes on ettevõtte juhtkonnale järjest enam vajalik tõhusa, analüütilise informatsiooni kättesaadavus. Kulude juhtimine ja analüüs tegeleb nii tuleviku hinnangute, planeeritud kulude kui ka mineviku kuludega, sisaldades järgmisi põhifaase: Kuluarvestus ja kontroll 1 Organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav planeeritud tulemuste saavutamise eest
kuudel. Määratledes majanduse perspektiivseid arengusuundi toetavaid tegevusi, on valitsuse esmatähtsaks pidanud järgmisi üldeesmärke: · Eesti elanike elatustaseme tõus, · stabiilse majanduskasvu saavutamine, · uute töökohtade loomise soodustamine. Seoses tulevikus planeeritava integreerumisega Euroopa Liitu, käsitleb käesolev dokument ühinemisega kaasnevaid kulutusi ja muutusi majanduskeskkonnas. Konkreetsemad tegevuskavad töötatakse välja haruministeeriumide poolt "Riikliku arengukava" raames. Esimene taasiseseisvumisjärgne majandusarengu kava aastateks 19982002 töötati välja 1998. aastal ja kiideti põhimõtteliselt heaks Vabariigi Valitsuse istungil 8. detsembril 1998, käesolev dokument on järg sellele. MAJANDUSARENGU EESMÄRGID Eesti majanduspoliitika üldiseks eesmärgiks on Eesti elanikkonna heaolu tõstmine läbi
Olulised on maailmapoliitilised suundumused, aga ka muutused õigusaktides ja muudes regulatsioonides. Maailmapoliitilised muutused on olulisemad rahvusvahelistele ettevõtetele ja oma toodangut või teenust eksportivatele ettevõtetele. Õigusaktide ja muude regulatsioonide muutused puudutab sageli paljusid või kõiki ettevõtteid. Regulatsioonide muudatustest teatatakse enamasti aegsasti ja ettevõtted saavad nende muutmisel kaasa rääkida ning selleks ettevalmistusi teha. Majanduskeskkonnas toimuvad muudatused, mida enim jälgitakse ja analüüsitakse, on seotud maailmamajanduse arengu tsüklitega, majanduskasvu ja majanduskriisidega eri regioonides ja riikides, valuutakurssidega, kapitaliturgudega, intressimääradega, maailmaturu hindadega, inflatsiooniga jne. maailma regioone haaravate majandustsüklite mõju Eesti ettevõtetele avaldus enamasti teatud hilinemisega. Sotsiaalsed muutused avalduvad paljudes näitajates. Nimetagem mitmesuguseid
mida teostaks keskpank, ja fiskaalpoliitika kaudu, mida teostaks valitsus eesmärgiga stabiliseerida tootlus äritsükli käigus. Keinslikud majandusteadlased toetavad segamajandust, milles on põhiosa erasektoril, kuid mõjukas osa on ka valitsusel ja 11 avalikul sektoril. Sellist mudelit kasutati suure depressiooni hilisemas osas, Teises maailmasõjas ja selle järgses majanduskeskkonnas aastatel 1945–1973. 24. Vaba ettevõtluse teooriad Liberaalne majandusmudel. Riigi sekkumist majandusse nähakse probleemina. Riik ei sekku ettevõtete tootmis- ega kommertstegevusse. Riigi ülesanne on kindlustada vabas vormis konkurents. Tootmine põhjustab tarbimise kasvu. 25. Üleminekumajandused, majandusreformide kategooriad Ühest majandusmudelist teise siirduv ühiskond. Teostatakse radikaalseid
33. Jäik eelarve – prognoositakse tegevuse minimaalse ja maksimaalse taseme juures ehk eelarvestatakse võimalik muutuste vahemik erinevate tegevusmahtude juures. Jäik eelarve – kõik näitajad prognoositakse oodatava võimsuse, tootmismahu tasemel. Sobib stabiilses ettevõttes, majanduses. Nt turunduskulude ja üldhalduskulude eelarved. 12 34. Paindlikke eelarveid kasutatakse eelkõige püsivas majanduskeskkonnas ja stabiilsetes ettevõtetes. Jäiku eelarveid kasutatakse eelkõige püsivas majanduskeskkonnas ja stabiilsetes ettevõtetes või paindlikke eelarveid kasutatakse eelkõige sesoonse, varieeruva tuluga ettevõtetes. 35. Ettevõte tegutseb lähtudes konservatiivsest finantseerimisstrateegiast, kui käibevarasid finantseeritakse lühiajalise finantseerimisega ja põhivarasid pikaajalise finantseerimisega
annaabi.ee 
