2. SKP ja rahvatulu Antud teemas keskendutakse neljale SKP ja rahvatulu allikate ja kasutamisega seotud põhiküsimusele. 1. Makromajandusliku kogutoodangu determinandid: tootmistegurid ja tootmisfunktsioon. Suletud majanduse korral on vaatluse all: · majandusagentidena kodumajapidamised (KMP), · firmad ja · valitsus (avalik sektor) ning millede vastastikused seosed avalduvad · toodanguturgudel, tootmisteguriturgudel ning finantsturgudel. Kodumajapidamised KMP olles tootmistegurite omanikud, teenivad tulusid tootmisteguriturgudel (markets for factors of production, mida kasutavad selleks, et tasuda avalikule sektorile makse, osta
Kolmanda kontrolltöö vastused 1) Talupidaja Malle kasvatab teravilja 200 hektaril. Malle on soetanud 5 miljoni krooni eest masinaid ja seadmeid ning palganud 10 töölist. a) Koostage tootmisfunktsiooni mudel. Tootmisfunktsioon kirjeldab protsessi, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muuta tootmises sisendite hulka. Tootmise sisenditena käsitletakse antud juhul kasutatavat tööjõudu, kapitali ja maad. Tavapäraselt kasutatakse tootmisfunktsiooni analüüsides kahte tootmistegurit: tööd ja kapitali. Lihtsustusena liidetakse maa kapitaliga. Tööstuses ja teeninduses on see ka sobiv lihtsustus, sest maa kui tootmise sisendi osatähtsus on väga väikene
Kogutoodangu kõver iseloomustab olemasoleva kapitali ja muutuva tööjõu hulga juures saavutatavat maksimaalset võimalikku tootmismahtu (TP). Keskmine toodang on kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta. Piirtoodang on kogutoodangu suurendamine, mis on tingitud mingi kindla seisundi suurenemisest ühe ühiku võrra (MP). Samakulujoonel asuvad kõik need töö ja kapitali kombinatsioonid, mida on võimalik kasutada olemasolevate hindade ja kogukulu juures. Tootmisfunktsioon kirjeldab protsessi, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muuta tootmise sisendite (maa,tööjõud,kapital) hulka. Kogutulu (TC) ettevõtte kõigi kulude summa. Püsikulu (FC) fikseeritud tootmissisenditega seotud kulud (lühiajaline). Muutuvkulu (VC) muutuvsisendiga seotud kulu (saab muuta kiiresti, pikaajaline). Piirkulu (MC) kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Keskmine kulu (AC) kulu ühe toodangu ühiku kohta.
4.1. , 8.4.2. Ilmutamata kulu, implicit costs- arvestuslik, võimaliku . 8.4.2. alternatiivse tegevuse kulu e. saamata jään´ud tulu. Seotud . omakapitali ja omanike ressurside võimaliku kasutamisega . 9. Tootmisfunktsioon, production function - kajastab konkreetsete 9. - sisendite maksimaalset võimalikku väljundit Q = f (K,L), , kus K-kapital ja L töö : Q = f(K,L), K-l L 10.1. Aktiivsed tootmisfaktorid (tööjõud ja ettevõtlus kui töö 10.1. . ( eriliik) ) 10.2 Passivsed tootmisfaktorid (maa, kapital, informatsioon) 11. 10
vastutus klientide ees; jätkusuutlikkus vastustus ühiskonna ees. Sotsiaalsed huvid Keskkonna- Majanduslik kaitse efektiivsus 2 17.02.2014 TOOTMISFUNKTSIOON Tootmisprotsessi sisendid ressursid (tootmistegurid), mida ettevõte kasutab toote või teenuse tootmiseks; tootmisprotsessi väljund saadav produkt; tootmisfunktsioon iseloomustab tehnoloogilist seost tootmisprotsessi sisendite ja väljundite vahel; näitab, millise maksimaalse toodangukoguse võib vaadeldaval perioodil antud sisendite kombinatsiooniga toota; Matemaatiline esitus: TP = f ( L, K ,...) , kus TP koguprodukt (total product); L, K, ..
Milline oleks ühiskonna seisukohalt optimaalne tootmismaht ja miks? Ühiskond on huvitatud minimaalsest ressursikulust tooteühiku valmistamiseks. Seega oleks ühiskonna seisukohalt kasulik, kui selles ettevõttes toodetaks 3 ühikut. 1 Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.09.027 Ülesanne 2. Ettevõte toodab toodangut koguses q kasutades kapitali ja tööjõudu. Tootmistehnoloogiat kirjeldab tootmisfunktsioon q K 0,5 L0,5 . Maksku kapitaliühik 40 eurot ja tööjõuühik 10 eurot. Millises proportsioonis kasutaks ettevõte antud tingimustel (ratsionaalselt tegutsedes) kapitali ja tööjõudu? w MPL 10 0,5K 0,5 L0,5 Proportsiooni saame tingimusest ehk ehk L 4K . Seega iga r MPK 40 0,5K 0,5 L0,5
Lk 124-128 Tootmisprotsessi sisendid ressurssid ehk tootmistegurid, mida tootja kasutab, et kaupa või teenust toota. Sisendid kitsamad tähenduses hooned, masinad, seadmed, gaas, vesi, ohutusseadmed jne Sisendid laiemas tähenduses maa, töö, kapital, ettevõtlikus Tootmisprotsessi väljund koguprodukt (total product TP) kaupade ja teenuste koguhulk (Q), mis on valmistatud teatud aja jooksul. Tootmisfunktsioon väljendab sisendite ja väljundite omavahelist seost ja näitab maksimaalset kogutoodangut, mida võib toota kindla perioodi jooksul iga antud sisendite kombinatsiooniga. TP=f(L,K), seos kahe ressurssi vahel, kus TP ettevõtte koguproduktL tööjõud ja K kapital Tootmisfunktsioon sõltub tehnoloogilistest tingimustest. Tootmisfunktsiooni võib kajastada tabeli kujul ja graafiliselt. Vt tabel lk 125
Tarbijahinnaindeks THI= × 100 ostukorvimaksumus baasperioodil THI 1−THI 0 Inflatsioonimäär π= ×100 THI 0 T öö tud Töötusemäär = T öö j õ ud × 100 2.Klassikaline teooria : Majandus pikal perioodil z Y = F (z K, z L) –tootmisfunktsioon konstantse mastaabiefektiga z- positiivne arv Y = F ( K , L ) = Y –kogutoodang Π(profit) kasum =P × Y-W × L−R × K Π=PF ( K , L )−W × L−R × K Töö(jõu) piirprodukt MPL ¿ F ( K , L+1 ) −F(K , L) Kasumi muut ∆ π=( P × MPL ) −W ∆ π=tulude muut−kulude muut W
c tarbimise piirkalduvus MPC Yd = C + S = Y (TX TR) (Y T) kogutulu miinus netomaksud e Yd Yd Isiklik kasutatav tulu C tarbimiskulutused I=YCG S säästud I investeeringud (TX TR) isiklikud netomaksud Y tootmisfunktsioon C tarbimiskulutused RKP = SKP ± Y G avaliku sektori kulutused RKP rahvamajanduse koguprodukt S = Y C - G = I = SKP - C SKP sisemajanduse koguprodukt S sääst Y esmased netosissetulekud e. Netotulud välismaalt Y tootmisfunktsioon __________________________________________________ C tarbimiskulutused
Tootmismahu suurenedes see vahemaa väheneb, sest keskmised püsikulud vähenevad. - Piirkulu kõver (MC) on samuti U-kujuline ning lõikab keskmise muutuvkulu ja keskmise kogukulu kõverat kummagi miinimumpunktis. - See tähendab, et kui piirkulu on madalam kui keskmine kulu, siis keskmine kulu väheneb. - Keskmine kulu hakkab kasvama kui piirkulu ületab keskmist kulu. See seos kehtib nii keskmise kogukulu kui ka keskmise muutuvkulu kohta. Tootmisfunktsioon - tootmisfunktsioon kirjeldab protsessi, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muuta tootmises sisendite hulka. - Tootmise sisenditena käsitletakse antud juhul kasutatavat tööjõudu, kapitali ja maad. Tootmisfunktsiooni kuju Tootmistegurite asendatavus - Tootmistehnoloogiat, mis kasutab suures koguses kapitali ühe töölise kohta nimetatakse kapitaliintensiivseks tehnoloogiaks.
- Hankijate valik ja oma kvaliteedinõuete esitamine; - Ostuläbirääkimised ja lepingu sõlmimine. Tellimuslepingu olulised punktid: - Tellitava kauba täpne formuleerimine - Kvaliteedinõuded - Kogus ja hind - Tähtajad - Sanktsioonid - Maksetingimused - Transpordi- ja pakendikulud. 21) Laomajanduse ülesanded. 1. Varustamisfunktsioon tootmise kindlustamine vahenditega; 2. Tootmisfunktsioon näiteks materjalide kuivatamine, laagerdamine jne. 3. Stabiliseerimisfunktsioon korrapäratuse tasandamine, sesoonsuse tasandamine; 4. Spekuleerimisfunktsioon varustus- või turustusturul hinnakõikumiste ennetamine ja ärakasutamine. 22) Tellimuspunkti ja tellimusrütmi meetod. Tellimuspunkti meetod: Tellimus esitatakse siis, kui materjali laovaru langeb kriitilisele tasemele. Tellimusrütmi meetod: Tellimus esitatakse iga kuu kindlal kuupäeval
pitsade müüdud kogus 12. Paindlike hindade eeldus on mudelis siis hea, kui hindade muutumist mudelis uuritakse: pikal perioodil Teema 2 Hindelised testid 1. Kui kodumajapidamised soovivad säästa rohkem kui firma investeerida, siis klassikalise mudeli kohaselt: itressimäärad langevad 2. Suletud majanduses Y-C-G võrdub: rahvamajanduse säästuga 3. Olgu Cobb-Douglase tootmisfunktsioon Y=AK1/2L1/2 kus Y on SKP ning parameeter A=10. Eeldame et kapitali kogus K=100 ja töö(jõud) L=400 ja nii töötajatele kui ka kapitali omanikele makstakse vastavalt nende piirproduktile: reaalne rent = 10 4. Cobb-Douglase tootmisfunktsiooni kohaselt kapitali piirprodukt MPK suureneb kui: töötajate arv kasvab 5. Täielikult konkureerivad, kasumit maksimeerivad firmad palkavad töötajaid seni kuni:
Kuigi lühiperioodil mõjutab kogutoodangu taset tugevalt kaupade ja teenuste kogunõudlus, on pikemaajaliselt olulisem kaupade ja teenuste pakkumine, mis sõltub tootmistegurite hulgast ja kvaliteedist. Seost kogutoodang ja tootmistegurite (sisendite) vahel väljendatakse tootmisfunktsioonina. Y = F(A, K, L) Solow mudeli eeldused: - kapital ja tööjõud on omavahel asendatavad tootmistegurid; - tootmisteguri piirtootlikkus on kahanev; - konstantne mastaabiefekt. Cobb-Douglase tootmisfunktsioon on Y = F(K,L,A) = AKL1-, 0 < < 1, kus Y on kogutoodang (reaalväärtuses), K on kapital, L tööjõud, A on tehnoloogiaalane know-how (ka tootmistegurite ühistootlikkus). Kogutoodangu kasv on väljendatav järgmiselt: Y/Y = A/A + K/K + (1-)L/L. Konstantne mastaabiefekt (constant economies on scale): F(zK,zL) = A(zK)(zL)1-, F(zK,zL) = zAKL1- = zY. Kui on teada kogutoodangu keskmine kasvutempo, siis saab 72 reeglit kasutades ligikaudselt välja
Kuigi lühiperioodil mõjutab kogutoodangu taset tugevalt kaupade ja teenuste kogunõudlus, on pikemaajaliselt olulisem kaupade ja teenuste pakkumine, mis sõltub tootmistegurite hulgast ja kvaliteedist. Seost kogutoodang ja tootmistegurite (sisendite) vahel väljendatakse tootmisfunktsioonina. Y = F(A, K, L) Solow mudeli eeldused: - kapital ja tööjõud on omavahel asendatavad tootmistegurid; - tootmisteguri piirtootlikkus on kahanev; - konstantne mastaabiefekt. Cobb-Douglase tootmisfunktsioon on Y = F(K,L,A) = AKL1-, 0 < < 1, kus Y on kogutoodang (reaalväärtuses), K on kapital, L tööjõud, A on tehnoloogiaalane know-how (ka tootmistegurite ühistootlikkus). Kogutoodangu kasv on väljendatav järgmiselt: Y/Y = A/A + K/K + (1-)L/L. Konstantne mastaabiefekt (constant economies on scale): F(zK,zL) = A(zK)(zL)1-, F(zK,zL) = zAKL1- = zY. Kui on teada kogutoodangu keskmine kasvutempo, siis saab 72 reeglit kasutades ligikaudselt välja
2. Rahvatulu 1. Tootmistegurid on sisendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste valmistamisel. 2. Tootmistegurite hind näitab kui palju tuleb vastava tootliku ressursi ühiku eest maksta. 3. Kui firma palkab tööle täiendava töötaja, jättes samal ajal kapitali koguse muutumatuks, näitab toodangu muutust tööjõu piirprodukt MPL 4. Tootmisfunktsioon näitab matemaatiliselt, kuidas tootmistegurid määravad toodetud hüviste hulga. 5. Kui kahekordistunud tööjõu ja kapitali hulga kasvul ka toodang kahekordistub, on tegemist konstantse mastaabiefektiga 6. Täieliku konkurentsi tingimustes palkavad kasumit maksimeerivad firma tööjõudu seni, kuni töötaja piirprodukt MPL võrdub reaalpalgaga. Firmad rendivad aga kapitali seni kuni kapitali piirprodukt MPK võrdub reaalse rendiga (MPK=R/P) 7
hiljutisele ehitussektori buumile Eestis, kus tööle võeti suvalisi tegelasi, kes ehitusest midagi ei teadnud – põhjuseks lihtsalt sobiva kvalifikatsiooniga töötajate nappus) või on siin mingid muud tegurid mängus (eelkõige see, et teiste tootmistegurite hulk on fikseeritud ja tööjõu hulga kasvades jääb iga töötaja käsutusse keskmiselt üha vähem töövahendeid). b) Kujutage graafikul andmetele vastav tootmisfunktsioon (L horisontaalteljel, Y vertikaalteljel) c) Kujutage eraldi graafikul tööjõu piirprodukti joon (vertikaalteljel MPL ja horisontaalteljel L). d) Oletame, et reaalpalk W/P=6. Kui ettevõttes on alguses 3 töötajat, kas siis peaks töötajaid juurde palkama või mitte? Aga kui töötajate esialgne arv on 7? Tasakaalutingimus (st ettevõtte kasumit maksimeeriv tingimus): W/P=MPL, ehk piirjuhtumil
vertikaalne sirge. Snobismiefekt – Vastupidine kaasajooksmisefektile, kui hinna alanemise tõttu hakkab hüvist tarbima suur hulk inimesi, siis loobuvad teatud inimesed selle tarbimisest, sest nad ei taha sarnaneda teistega (snoob). Tarbimise tasakaal – Tarbimise tasakaal näitab optimaalset hüviste kogumit, seega seal on tarbijal tagatud maksimaalne heaolu tase. Optimaalne hüviste kogum asub eelarvejoone ja ÜKK puutepunktis. Tootmisfunktsioon – Tootmisfunktsioon väljendab sisendite ja väljundite omavahelist seost ja näitab maksimaalset kogutoodangut, mida võib toota kindla perioodi jooksul iga antud sisendite kombinatsiooniga. TP = f(L,K), kus L – tööjõud ja K- kapital Tootmisvõimaluste kõver – Tootmisvõimaluste kõver (TVK) näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Tootmisvõimaluste kõver iseloomustab graafiliselt ressursside nappust ehk piiratust,
Tootmiskulud (õp. lk. 147-175) 1. Firma kulud ja kulukõverad 2. Püsi-, muutuv- ja piirkulu 3. Tootmisfunktsioon ja kulud 4. Pika perioodi kulud ja kulukõverad 4.1. Isokost 4.2. Arengutee 5. Kulukõverad majandusanalüüsis ja sisendite hindade muutumine 1. Firma eemärk maksimeerida kasumit Alternatiivkulu ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Alternatiivkulu Otsene kulu Kaudne kulu Tegelikud Rahalised maksed ressursside eest Ei tehta otseselt rahalisi väljamakseid, aga
Nõudluskõver on pos.tõusuga tavaline on neg tõusuga. Nimetatud efektid on maj teooriast lähtudes kõrvalekalded tavaolukorrast, aga nendega on vaja arvestada turusituatsiooni analüüsides. Sisendid ja tootmine Õpik lk 120. · Ressursid- tootmistegurid · Sisendid kitsamas tähenduses-masinad, seadmed, gaas, vesi jne · Sisendid laiemas tähenduses- maa, töö, kapital, ettevõtlikus · Väljund- koguprodukt Tootmisfunktsioon lk 125 · Tootmisfunktsioon väljendab seost väljundi ja sisendi vahel ja näitab maksimaalset kogutoodangut, mida võib toota kindla perioodi jooksul iga antud sisendite kombinatsiooniga. · TP=f (L,K), L- tööjõud K- kapital · Tootmisfunktsioon sõltub tehnoloogilistest tingimustest · Tootmisfunktsioon tabelina, sisendid maa ja töö, nende kombinatsioonist sõltub TP · Tootmisfunktsiooni graafilisest kujust nim. Isokvandks (125-126) · Tp on koguprodukt Isokvant
marginaalseks asendusnormiks. PIIRASENDUSNORM: PAN1 = AB / BC ja PAN2 = PQ / QR Tarbimistasakaal punktis C saavutatakse, kui kahe kauba hindade suhe võrdub piirasendusnormiga. PANc = Qx / Qy = Py / Px Tarbija hinnavaru kujutab endast vahet hüvise tegeliku väärtuse ja hinna vahel, mida tarbija on nõus maksma. LOENG 3 - ETTEVÕTLUSE ALUSED Klassikalise käsitluse järgi olid tootmissisenditeks vaid maa, kapital ja töö. TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER, ISOKVANT, TOOTMISFUNKTSIOON Tootmisvõimaluste kõver näitab ühe toote maksimaalkogust, mida konkreetne majandus on võimeline tootma teiste kaupade teatud kindlate koguste olemasolu korral. Tootmisfunktsioon näitab alati maksimaalset võimalikku toodangu kogust, määrab kindlaks tootmissisendite ja väljundite seose Üldjuhul kasutatakse tootmiseks n erinevat sisendit. Lõpptoodang Q on funktsioon neist ja mis avaldub valemiga: Q = f (X1 , X2 , ..., Xn )
töötada, nad on loobunud tööotsimisest, kuigi sooviksid tööd teha. Tööjõud koosneb nii täis- kui osalise tööga hõivatutest ja töötutest. Töötu need, kes on ilma tööta, otsivad aktiivselt tööd ja on nõus kahe nädala jooksul tööle asuma. Töötuse määr = (töötud / tööjõud)x100. Pikema aegset koguproduktidünaamikat mõjutavad tootmisfunktsiooni kvantiteet ja kvaliteete, seda seost esindab tootmisfunktsioon Yfe =F(K,L,A) (K-kapitali hulk, L- tööjõu hulk, A-tehnoloogi, inimkapital, infrastruktuur tegurid). Potentsiaalne kogutoodang kogutoodang, mida oleks võimalik toota siis, kui ühiskond suudaks täielikult rakendada kõiki oma tootmistegurid (täishõive kogutoodang). SKP lõhe potensiaalse ja tegeliku kogutoodangu vahe (Yfe Y). Majandustsüklid tegeliku kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest.
Kulutused kapitalile saadakse korrutades kapitali koguse K selle hinnaga r . Sageli hinnatakse kapitalikulu alternatiivtuluna ehk tuluna, mida kapitalikaupade ostmiseks kulutatud raha panka paigutades oleks võimalik intressina teenida. Samakulujoone tõus näitab, millises suunas ja kui palju peab muutuma ühe teguri (kapitali) sisend-panus, kui teise teguri (tööjõu) sisendpanus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused tegurite ostmiseks ei muutuks. Tootmisfunktsioon Ettevõtte väljundiks on hüvis koguses q (toodangu maht). Tootmisfunktsioon q F ( K , L) määrab maksimaalse hulga väljundit, mida on võimalik toota konkreetse sisendikomplekti korral. Tootmisfunktsioon kirjeldab ettevõttes kasutatavat tootmistehnoloogiat. Teguri piirtoodang (MP -- marginal product) näitab, kui palju muutub toodangu maht ühe teguri koguse suurendamisel ühe ühiku võrra teise teguri mahu samaks jäädes.
Sissetuleku-tarbimise kõver on joon, mis ühendab tarbija tasakaaulupunkte muutuva sissetuleku korral. Mikroökonoomika 19.10.2011 loeng Sisendid ja tootmine See on viimane teema, mis tuleb Kontrolltöösse! Ressursid tootmistegurid Sisendid kitsamas tähenduses masinad, seadmed, gaas, vesi jne Sisendid laiemas tähenduses maa, töö, kapital, ettevõtlikkus Väljund koguprodukt (total product) TP kaupade, teenuste koguhulk (Q) teatud aja jooksul. Tootmisfunktsioon tootmisfunktsioon väljendab sisendite ja väljundite omavahelist seost ja näitab maksimaalset kogutoodangut, mida võib toota kindla perioodi jooksul iga antud sisendite kombinatsiooniga. TP = f(L,K) (TP kogutoodang) L tööjõud K kapital f tundmatu, mingi seos tööjõu ja kapitali vahel, et saada toodangut Perioodid, ressursid (ei ole seotud kindla ajaperioodiga) Lühiperiood vähemalt 1 sisendi kogus ei muutu Püsiressurss suurus ei muutu lühiperioodil (maa, tootmispind)
muutust vastuseks sissetuleku protsentuaalsele muutusele (ceteris paribus); võimaldab uurida sissetuleku seost tarbimisega; nõudluse sissetuleku elastsust saab uurida nii sissetuleku- tarbimise kui Engeli kõvera abil. Pakkumise hinnaelastsus- kirjeldab pakutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele. Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid- 1. ajaperioodi pikkus; 2. alternatiivkaupade olemasolu. 4. TOOTMINE JA KULUD. Tootmisfunktsioon- kajastab tootmisprotsessi sisendite ja väljundite omavahelist seost, mis näitab, missugust maksimaalset kogust võib antud perioodil iga antud sisendite kombinatsiooniga toota. TP = f(L,K) TP - firma koguprodukt; L kasutatud töö hulk; K kasutatud kapitali kogus. Isokvant- on tootmisfunktsiooni graafiline kajastus. Ta kujutab endast kõverat, mis näitab kõiki kahe sisendi kombinatsioone, mis tehnoloogiliselt efektiivselt kasutatuna võimaldavad toota teatud tootmiskoguse
Ökonomeetria MS.0151 Laboratoorne töö nr. 10 Analüüsida järgmist astmefunktsiooni (Cobb-Douglas'e tootmisfunktsioon) , kusjuures a0 = 1 a1 + a 2 = 1 a1 = 0,888 (de on õpinguraamatu numbrikohad) a2 = 1 - a1 0,112 x1 - kapital x2 - tööjõud Selleks: a) arvutada funktsiooni väärtused kui x1 muutub vahemikus 10 kuni 20 (samm 0,5) ja x2 muutub vahemikus 2 kuni 20 (samm 1); a0= 1 a1 = 0,89
amortiseerub, kuni tekib vajadus uuesti investeerida. Makroökonoomika kursuses käsitletakse nimetatud majandustsüklitest neid tsükleid, mille tekkepõhjusteks on lühiajalised kiired muutused kogunõudluses (nt investeeringute ja/või tarbimise mahu muutus) või kogupakkumises (nt tööturul või ettevõtluses lühiajaliselt toimuvad protsessid). Pikemaaegset koguprodukti dünaamikat mõjutavad tootmisressursside kvantiteet ja kvaliteet. Seda seost esindab tootmisfunktsioon kujul YFE=F(K,L,A), kus K on kapitali hulk, L on tööjõu hulk ning A esindab tehnoloogiat, inimkapitali, infrastruktuuri jt tegureid ehk tootmistegurite ühistootlikkust. Potentsiaalne kogutoodang (YFE, potential output, full-employment output) kogutoodang, mida oleks võimalik toota siis, kui ühiskond suudaks täielikult rakendada (hõivata) kõiki oma tootmistegureid. Nimetatakse ka täishõive kogutoodanguks (koguproduktiks).
amortiseerub, kuni tekib vajadus uuesti investeerida. Makroökonoomika kursuses käsitletakse nimetatud majandustsüklitest neid tsükleid, mille tekkepõhjusteks on lühiajalised kiired muutused kogunõudluses (nt investeeringute ja/või tarbimise mahu muutus) või kogupakkumises (nt tööturul või ettevõtluses lühiajaliselt toimuvad protsessid). Pikemaaegset koguprodukti dünaamikat mõjutavad tootmisressursside kvantiteet ja kvaliteet. Seda seost esindab tootmisfunktsioon kujul YFE=F(K,L,A), kus K on kapitali hulk, L on tööjõu hulk ning A esindab tehnoloogiat, inimkapitali, infrastruktuuri jt tegureid ehk tootmistegurite ühistootlikkust. Potentsiaalne kogutoodang (YFE, potential output, full-employment output) kogutoodang, mida oleks võimalik toota siis, kui ühiskond suudaks täielikult rakendada (hõivata) kõiki oma tootmistegureid. Nimetatakse ka täishõive kogutoodanguks (koguproduktiks).
ETTEVÕTLUSE ALUSED>>>> Aktiivsed tootmistegurid on: Tööjõud ja ettevõtlus Aktiivsed tootmistegurid võivad toimida: Ilma passiivseteta, kuid nende toime on sel juhul väheefektiivne Amortisatsiooninorm e. amortisatsioonimäär on: Igal aastal amortisatsioonina kuludesse kantava summa ja seadme algmaksumuse suhe, määratakse nii, et seadme "lõpuni kulumise" hetkeks oleks võimalik teda füüsiliselt asendada. Arvutuslik tootmisfunktsioon kujutab endast: Funktsiooni, kus sisendid kujutavad endast tootegruppe (agregeeritud ressursse), seega on sisendite arv oluliselt väiksem kui teoreetilise tootmisfunktsiooni korral Eesti Vabariigis jaotatakse ettevõtteid: Kasumit tatlev ettevõtte ja kasumit mittetaolevad Ei ole olemas lõunaid, mille eest maksta ei tule. Kas see väide on õige? Kas on olemas asju, mis midagi ei maksa? Haruharva, pigem mitte Firma otsesed kulud olid 27000 eurot. Intressimäär oli 10%
tootmiskombinatsioonide geomeetriline koht. Optimaalsed vähenemine ja tööpuudus. Majandustsükliks nimetatakse tegeliku kombinatsioonid on kõik need, mis asuvad tootmisvõimaluste kõveral. rahvamajanduse kogutoodangu (RKT) perioodilist kõikumist Matemaatiliselt kajastab konkreetsete sisendite maksimaalselt potentsiaalse tootmismahu suhtes. Juhul kui tarbimiskulud ületavad võimalikku väljundit tootmisfunktsioon. Isokvant on toodangu antud tulusid, on tegemist defitsiitse tarbimisega ehk ülekulutamisega. koguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite geomeetriline koht. Autonoomne tarbimine väljendab füsioloogilistele vajadustele vastavat Kõigi sisendite üheaegsel suurendamisel saadavat toodangu kasvu tarbimist, mis ei sõltu tulude suurusest. Indutseeritud tarbimine
ja z´y. Kirjeldagu antud funktsioon seost majandusnäitajate x; y ja z vahel. o Kuna argumentide x ja y piisavalt väikesteks muutusteks võib lugeda nende muutust ühiku võrra, siis järeldame, et majanduslikult annab täisdiferentsiaal vastava funktsiooni z = f(x; y) ligikaudse muudu, kuui argumentide x ja y väärtused muutuvad ühe ühiku võrra. Samatoodangujooned o Olgu Q = f(x; y) mingi tootmisfunktsioon (kus x ja y on tootmistegurite X ja Y mahud). Siis esitab selle funktsiooni nivoojoon f(x; y) = C kõikvõimalikud tootmistegurite X ja Y mahtude paarid (x; y); kus tootmismaht on võrdne konstanduga C: Seda nivoojoont nimetatakse antud juhul samatoodangujooneks ehk isokvandiks. Seega samatoodangujoone kõikides punktides (x; y) on tootmisfunktsiooni väärtused võrdsed. Tehnilise asenduse piirmäär
muutumisele . PAKKUMISE HINNAELASTSUSE MÕJURID: 1. ajaperioodi pikkus; 2. alternatiivkaupade olemasolu. Tootmine ja tootmiskulud Tootmisprotsessi - SISENDID on ressursid e. tootmistegurid, mida tootja (firma) kasutab hüviste tootmiseks. VÄLJUND on koguprodukt (TP), mis kujutab endast firmas teatud perioodi jooksul valmistatud hüviste koguhulka. Tootmisfunktsioon - kajastab tootmisprotsessi sisendite ja väljundite omavahelist seost, mis näitab, missugust maksimaalset kogust võib antud perioodil iga antud sisendite kombinatsiooniga toota. Tootmisfunktsiooni saab esitada: verbaalselt, tabeli kujul, Graafiliselt ja matemaatiliselt. matemaatilisel kujul: TP = f(L,K) ,kus TP - firma koguprodukt; L kasutatud töö hulk; K kasutatud kapitali kogus.
on tegemist kaheneva piirtootlikkusega. a) Õige b) Vale 20. Piirkulu suurus sõltub fikseeritud kuludest. a) Õige b) Vale 21. Kui püsikulu ületab kogukulu on tegemist kapitaliintensiivse tehnoloogiaga. a) Õige b) Vale 22. Kui piirkulu on madalam kui keskmine kulu, siis keskmine kulu väheneb. a) Õige b) Vale 23. Kui piirkulu on madalam kui keskmine kulu, siis keskmine muutuvkulu suureneb. a) Õige b) Vale 24. Tootmistegureid üksteisega asendades muutub tootmisfunktsioon. a) Õige b) Vale 25. Optimaalse tootmisotsuse korral on tehnilise asendamise piirmäär suurem kui suhteline tegurihind. a) Õige b) Vale 26. Kapitaliintensiivne tehnoloogia on alati kõrgemate keskmiste kuludega kui tööintensiivne tehnoloogia. a) Õige b) Vale 27. Püsikulu on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. a) Õige b) Vale 28. Tootmisfunktsioon kirjeldab protsessi, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muuta tootmises sisendite hulka. a) Õige
väljendab graafiliselt kulupiirangut; alternatiivkulu – saamatajäänud tulu, mida ettevõtja oleks saanud oma aega mujal kasutades; tootmisvõimaluste hulk – samakulujoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk, samakulujoonel asuvad komplektid võimaldavad olemasolevat rahalist ressurssi täies mahus ära kasutada; toodangumaht – valmistatud toodangu kogus; tootmistehnoloogia – milliseid tootmistegureid kasutatakse ja millises proportsioonis; tootmisfunktsioon – toodangukoguse sõltuvus kõigist tootmisteguritest, kirjeldab kasutatavad tootmistehnoloogiat, selline seos tootmistegurite koguste ja toodangu vahel, kus ressursse kasutatakse kõige efektiivsemalt; piirtoodang – näitab, kuidas muutub toodangumaht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks; keskmine toodang – ühe kulutatud teguriühiku kohta; mastaabiefekt – kui suurendada
jäime samale kõverale, muutsime tarbimise süsteemi, nt:kulutan vähem elatusele ja rohkem toidule; tegelikult raha juurde ei tulnud, lihtsalt paigutame teise kohta) Ast Dsse, jäin vaesemaks, teine kõver. Samaväärsuskõver-kahe kauba tarbimiskombinatsioonid jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega (TU). Samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel FIRMATEOORIA. TOOTMISFUNKTSIOON JA KULUD Ettevõte käitub ratsionaalselt, kui teenib maksimaalselt kasumit. Ettevõte toodab hüviseid, kasutades selleks tootmissisendeid. Ostab tootmisvahendeid konkurentsoga turult, toodab, müüb-püüab seda kasumilikult teha konkureerival turul. Samatootejoonel asuvad erinevad tootmiskomplektid (sisendid) EI maksa samapalju. Hüviste tootmiseks vajatakse tootmistegureid, mis on tootmisprotsessi sisenditeks:
TEHNILISE ASENDUSE (e asendatavuse) PIIRMÄÄR (e piirnorm) MRTS: MRTSLK = K/L = MPL/MPK Jutt on tootmistegevusest e firma käsitlusest. MRTSLK kui suurendame töötajaid 1 töötaja võrra, kui paljudest kapitali näitajatest oleme nõus loobuma. Teisaldustulu + majandustulu = kvaasirent Maa rent; töö palk; kapital intress; ettevõtlus kasum TP (kogutoodang e koguprodukt): TP = (K, L, maa, aeg, info, ...) tootmisfunktsioon. TÄIELIKULT KONKUREERIV ETTEVÕTE e TFK i kui hinnavõtja firma piirtulu MR võrdub tooteühiku hinnaga P ning keskmise kogutuluga ATR e AR. MR = P = ATR. TÄIELIKU KONKURENTSI TURUL (TKT-l) VMPL = MRPL, kus VMPL töö(jõu)piirprodukti väärtus, MRPL - töö(jõu) piirtulu ehk piirprodukti tulu. MRPL = MPL x P = MRCL, kus MRPL - töö(jõu) piirtulu ehk piirprodukti tulu, MPL
Keskmine püsikulu (AFC), keskmine muutuvkulu (AVC), keskmine kogukulu (ATC). AFC=FC/TP AVC=VC/TP ATC=TC/TP Firma saab lühiperioodil tootmismahtu muuta muutuvressursse varieerides ning sellekaudu muutuvad ka muutuvkulud ning kogukulud. Piirkulu näitab, kui palju muutub kogukulu, kui tootmismaht muutub ühe ühiku võrra. AVC saavutab oma miinimumtaseme punktis, kus ta lõikub MC-ga, sama kehtib ka ATC kohta. ATC ja MC lõikepunktis on kogukulud minimaalsed. Tootmisfunktsioon ja kulud Tootmisfunktsioon seob lühiperioodil toodangu mahu üksnes muutuvsisendite hulgaga, sest püsisisendid on konstantsed. Kahaneva piirtootlikkuse seadus sätestab, et mis tahes majandustegevuses hakkab muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist alates vähenema. TP-kõver näitab, millist töö kogust firma vajab iga konkreetse tootmiskoguse valmistamiseks. Punktis, kus TP-kõvera tõus on kõige järsem kehtib kahaneva piirtootlikkuse seadus. (VC1-VC2)=(L1-L2)*w
Alternatiivkulu- saamata jäänud tulu, mida ettevõtja oleks saanud oma aega mujal kasutades. Samakulujoonte tõus näitab kuidas ja kui palju peab muutuma ühe teguri(kapitali) panus kui teise teguri(tööjõu) panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused ei muutuks. Toodangu maht- valmistatud toodangu kogus. Tootmiskoguse q (hüvis, mida toodetakse majapidamistele müümiseks) sõltuvust kõigist (lihtsustatud juhul kahest) tootmisteguritest nimetatakse tootmisfunksiooniks q=F(K,L). Tootmisfunktsioon kirjeldab ettevõttes kasutatavat tootmistehnoloogiat- milliseid tootmistegureid ja millises proportsioonis kasutatakse. Tootmisfunktsiooni alusel on võimalik leida ka teguri piirtoodang,mis näitab kuidas muutub toodangu maht, kui konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks. Keskmine toodang ühe kulutatud teguriühiku kohta. Konstantne mastaabiefekt omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu ei muutu, kui tootmiskogus suureneb
tootmist, vaadeldakse eraldi nii lühiajalist kui pikaajalist perioodi. Lühiajaliselt vaadeldakse sellist perioodi, kus osa sisendeid on fikseeritud ning teisi on võimalik muuta. Pikaajaliselt käsitleme sellist perioodi, kus kõigi sisendite hulka on võimalik muuta. Tootmissisendeid mida on võimalik muuta lühiajaliselt nimetatakse muutuvsisenditeks. Fikseeritud sisendid on need, mille kogust ei ole võimalik muuta lühiajaliselt. 6.1 Lühiajaline tootmisfunktsioon Lühiajaline tootmisfunktsioon kirjeldab, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muutuvsisendi hulk muutub. Tavaliselt eeldatakse, et on vaid üks muutuvsisend (töö) ning üks fikseeritud sisend (kapital). Seega kirjeldab kampsunite tootmise lühiajaline tootmisfunktsioon, kuidas muutub toodangu maht fikseeritud hulga kudumismasinate kohta, kui tööliste hulk muutub. Esialgu eeldame, et meil on vaid üks kudumismasin. Kampsunikudujate lühiajalist tootmisfunktsiooni saab kirjeldada kolmel erineval moel:
o anda leitud seostele korrektne analüütiline vorm (kuju) ja kontrollida selle usaldatavust (regressioon) o otsida teatud kriteeriumide (tegurite) suhtes sobivamaid resultaatnäitajaid o leida ja analüüsida resultaatnäitaja kasvu reserve tulenevalt tegurite suuruse muutumisest o planeerida ja prognoosida resultaatnäitaja kasvu. 3.3. Tootmis- ja kasvufunktsioonide (mudelite) konstrueerimine ning kasutamine Klassikaline tootmisfunktsioon on Cobb-Douglase funktsioon Q e a C D LE x Q on resultaat (toodang, teenuste maht, käive, kasum jm) x C on kapitalikulu (varad, põhivara, käibevara, omakapital jm) x L on töökulud (tööjõud, töötunnid või päevad, palgakulu jm) x D ja E on funktsiooni parameetrid (elastsuskoefitsiendid): o kui D E ! 1 , on tootmise laiendamine kasulik o kui D E 1 , on tootmise laiendamine kahjulik o kui D E 1 , on tootmise laiendamine neutraalne
negatiivne. Pakkumise hinnaelastsus kirjeldab pakutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele. Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid: ajaperioodi pikkus; alternatiivkaupade olemasolu. Tootmine ja kulud Tootmisprotsessi SISENDID on ressurssid e. tootmistegurid, mida tootja (firma) kasutab hüviste tootmiseks. Tootmisprotsessi VÄLJUND on koguprodukt (TP), mis kujutab endast firmas teatud perioodi jooksul valmistatud hüviste koguhulka. Tootmisfunktsioon kajastab tootmisprotsessi sisendite ja väljundite omavahelist seost, mis näitab, missugust maksimaalset kogust võib antud perioodil iga antud sisendite kombinatsiooniga toota. Tootmisfunktsiooni saab esitada: verbaalselt; tabeli kujul; graafiliselt; matemaatiliselt. Tootmisfunktsioon matemaatilisel kujul: TP=f(L,K), kus TPfirma koguprodukt, Lkasutatud töö hulk, Kkasutatud kapitali kogus. Isokvant on tootmisfunktsiooni graafiline kajastus.
........toode 364. Product artibute .............................................toote omadus 365. Product developement ...................................tootearendus 366. Product management .....................................tootehaldus 367. Product range .................................................tootevalik 368. Product range extension ................................toote valiku laiendamine 369. Production function .......................................tootmisfunktsioon 370. Production Manager ......................................tootmisjuht 371. Productions possibility curve ........................tootmisvõimaluste kõver 372. Productive efficiency .....................................produktiivsus 373. Profitability ....................................................tasuvus 374. Profitability requirements ..............................kasumlikkuse nõue 375. Progress report ..............................................
Kujutab endast majanduskasvu ja konkurentsivõime põhitegurit nii majanduse makro- kui mikrotasandil. Tootlikkuse pöördväärtust (sisend/väljund) nimetatakse mahukuseks või ühikkuluks. Tootmisvõimaluste rada- toodangu valmistamise potentsiaalsed väljundid moodustavad graafilise kõvera. See näitab ühe toote maksimaalkogust, mida konkreetne majandus on võimeline tootma teiste kaupade teatud kindlate koguste olemasolu korral. Tööjõud (L), Kapital (K), tootmisfunktsioon Q=f(K,L), kus Q toodangu hulk. Efektiivsuse käsitlus väärtusteooriates: Tööväärtusteooria- võetakse ühiskondliku tootmise efektiivsuse kujunemise lähtealuseks tööprotsess. Väärtust lisandav alus on tööjõud. Inimene valmistades toodangut loob uut väärtust. Tööprotsessis huvitab ühiskonda ühelt poolt toodang, selle kogus, kvaliteet ja struktuur ning teiselt poolt tootmises kulunud tööaeg.
osutamine) paigutab hüviseid ümber territoriaalselt (transport) muudab ajalisi võimalusi rakendada hüviste kasulikkust (krediidi- ja finantsasutused, jt) muudab hüviste omandivormi Tootmise väljund on koguprodukt e kogutoodang TP Kogutoodang on tootmisteguritega mingil kindlal ajaperioodil ettevõttes valmistatud tootmise väljundi üldkogus, mida mõõdetakse tavaliselt füüsilises toodangu ühikutes. Tootmisfunktsioon näitab tootmistegurite ja kogutoodangu vahelist seost. Tootmisfunktsioon näitab maksimaalset tootmiskogust, mida antud tootmissisendite kombinatsiooniga võib antud tehnoloogia korral toota. Valem: TP=f Ettevõtte teenib kasumit siis kui toodangu müügist laekuv rahasumma on suurem kui tootmissisenditele tehtud kulutused. Kasumi valem: Tulu-kulu arvestamine: Raamatupidamislik (kitsas, konkreetses, raamatupidamislikus mõistes)
vaadeldakse eraldi nii lühiajalist kui pikaajalist perioodi. Lühiajaliselt vaadeldakse sellist perioodi, kus osa sisendeid on fikseeritud ning teisi on võimalik muuta. Pikaajaliselt käsitleme sellist perioodi, kus kõigi sisendite hulka on võimalik muuta. Tootmissisendeid, mida on võimalik muuta lühiajaliselt, nimetatakse muutuvsisenditeks. Fikseeritud sisendid on need, mille kogust ei ole võimalik muuta lühiajaliselt. 8.4. Lühiajaline tootmisfunktsioon Lühiajaline tootmisfunktsioon kirjeldab, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muutuvsisendi hulk muutub. Tavaliselt eeldatakse, et on vaid üks muutuvsisend (töö) ning üks fikseeritud sisend (kapital). Seega kirjeldab kampsunite tootmise lühiajaline tootmisfunktsioon, kuidas muutub toodangu maht fikseeritud hulga kudumismasinate kohta, kui tööliste hulk muutub. Esialgu eeldame, et meil on vaid üks kudumismasin. Kampsunikudujate lühiajalist tootmisfunktsiooni saab kirjeldada kolmel erineval moel:
1.Võrrandi parameetrid leitakse astmefunktsiooni logaritmimise teel; 2.Astmefunktsioon on minimaalse parameetrite arvuga mitmene mittelineaarne funktsioon 3.Astmefunktsioon on ruutfunktsiooniga võrreldes tunduvalt jäigem 4.Astmefunktsioon läbib alati koordinaatide alguspunkti 5.Argumendi kasvades funktsiooni väärtused piiramatult kasvavad. Cobb-Douglas`e tootmisfunktsioon kujutab endast astmefunktsiooni. Ökonomeetriliste mudelite analüüsimisel on abiks asenduskõverate (isokvantide) koostamine ja analüüsimine. Isokvant on kindla koguse valmistamiseks vajalike sisendite tehniliselt efektiivsete kombinatsioonide geomeetriline kirjeldus. Tootmisfunktsioon ja isokvant iseloomustavad konkreetset tehnoloogiat. 9. Ökonomeetrilise mudeli koostamise põhietapid. 1. Probleemi teoreetiline analüüs 2
pdf4free.com © Indrek Saar 2010 ülesande lahendamine tagab maksimaalse kasumi või minimaalse kahjumi kas siis vastavalt antud eelarve raames või antud tootmismahu korral 2. Seost maksimaalse tootmiskoguse ja olemasolevate ressursside (või olemasoleva tootmiskoguse ja minimaalsete ressursside) vahel väljendatakse tootmisfunktsioonina. Teisisõnu, tootmisfunktsioon kajastab konkreetsete tootmisressurssidega toodetavat maksimaalset toodangut. Tootmisfunktsioon sisuliselt määrab ära ka firma kulud, sest kulud sõltuvad ressursside mahust, mis on vajalik mingi konkreetse toodangu tootmiseks ning nende ressursside hinnast. Kuna ressurssidest loetakse olulisimaks tööjõudu (labor) ja kapitali (capital), siis kirjeldatakse tootmisfunktsiooni enamasti järgmiselt:
tulemused üldistada enamate tootmisteguritega tootmisele): tööjõud L (labor) ja kapital K. Kõik võimalikud tegurikomplektid, mis moodustavad tootmisruumi, on siis kujutatavad kahemõõtmelises teljestikus Ettevõttes toodetav toodangukogus sõltub kasutatavatest sisenditest ja nende hulgast. Toodangukoguse q (hüvis, mida toodetakse majapidamistele müümiseks) sõltuvust kõigist (lihtsustatud juhul kahest) tootmisteguritest, nimetatakse tootmisfunktsiooniks Tootmisfunktsioon kirjeldab ettevõttes kasutatavat tootmistehnoloogiat - milliseid tootmistegureid kasutatakse ja millises proportsioonis. Seega võib erinevate ettevõtete toomisfunktsioon olla erinev. Veel tuleb tähele panna, et tootmisfunktsioon on selline seos sisendi (tootmistegurite koguste) ja väljundi (toodangu hulga) vahel, kus ressursse kasutatakse kõige efektiivsemalt. Seega on q maksimaalne toodangu hulk, mida kasutatava sisendikomplektiga on võimalik saada.
3. Kahaneva piirtootlikkuse (piirtootluse) seadus sätestab, et iga tootmisteguri ühik: mis lisandub kapitali ja töö(jõu)le kui kapitali kogus on fikseeritud, vähendab töö(jõu) piirprodukti 4. Kaks kõige olulisemat tootmistegurit on: kapital ja töö(jõud) 5. Kapitali piirprodukt MPK on täiendav toodang kapitali üheühikulisel lisandumisel. 6. Kapitali pakkumise kasv alandab kapitali reaalset renti R/P. 7. Kui tarbimisfunktsioon on C=500+0,5Y ja tootmisfunktsioon on Cobb-Douglase Y=50×K×L astmetes α ja 1-α , kusjuures α=0,5, K=100 ja L=100, siis C võrdub: 3000 8. Kui tarbimisfunktsioon on C=150+0,85Y ja Y kasvab 1-e ühiku võrra, siis tarbimine (tarbimiskulutus) C suureneb 0,85 ühiku võrra 9. Oletame, et firma soovib ehitada uue tehase, mille maksumus on 5 miljonit rahaühikut. Investorid eeldavad, et esimesel tegevusaastal on tulud 600 tuhat rahaühikut, mille järel müüakse tehas alghinnaga 5 miljonit rahaühikut
Turgude toimimatus – olukord, kus turud ilma kõrvalmõjuriteta ei taga ressursside kõige efektiivsemat paigutust Turumajandus – majandus, kus ressursse suunatakse paljude ettevõtete ja majapidamiste detsentraliseeritud otsuste abil, mida nad langetavad üksteisega toote- ja teenusteturgudel lävides Tootlikkus – toodete ja/või teenuste hulk, mida töötaja toodab ühe tunni jooksul Tootmisfunktsioon – seos kauba tootmiskoguse ja tootmisel kasutatavate sisendikoguste vahel. Tootja hinnavaru – tootjale makstav hind miinus tootmiskulu Välismõju – olukord, kus isikute omavahelised toimingud mõjutavad kõrvaliste isikute heaolu Õiglus – oskus jaotada majanduslikud väärtused võimalikult õiglaselt ühiskonna liikmete vahel Elastne nõudlus – kauba hind ja kogutulu muutuvad vastupidises suunas.
põhinev Piiratud vastutus Limited liability Ограниченная ответственность Topelt maksustamine Double taxation Двойное налогообложение finantskapital financial capital Финансовый капитал intellektuaalne kapital intellectual capital (property) Интеллектуальный капитал tootmisfunktsioon Production function Производственная функция Tehnoloogiline efektiivsus Technological efficiency Технологическая эффективность Majanduslik efektiivsus Economic efficiency Экономическая эффективность tööjaotus Division of labor Разделение труда
annaabi.ee 
