BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud kolmapäev, 11. november 2015, 19:54 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 11. november 2015, 20:55 Aega kulus 1 tund 1 minut Punktid 17,0/21,0 Hinne 8,1, maksimaalne: 10,0 (81%) Küsimus 1 Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Piirkasulikkus (MU — marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks ...
tarbija saab mõlemat kaupa tarbida 5 ühikut pole kaupade A ja B hindu võimalik kindlaks teha Tagasiside Kui tarbija ostaks ainult hüvist A, siis ta saaks oma 20 kr eest seda 10 tk, seega hüvise A hind on 20/10=2 kr ning vastavalt kui tarbija ostaks ainult hüvist B, saaks ta seda 5 ühikut, seega hüvise B hind on 20/5=4 kr. Küsimus 18 Küsimuse tekst Kui sissetulek jääb samaks, siis kaupade A ja B hinna langus (vt joonis) Vali üks või enam: nihutab eelarvejoont vasakule nihutab eelarvejoont sissepoole, kuid tema lõikepunkt vertikaalteljega jääb samaks ei mõjuta eelarvejoone paiknemist nihutab eelarvejoont paremale Tagasiside Kui mõlema toote hinnad langevad, saab sama rahasumma eest osta mõlemat toodet suuremas koguses, seega reaalpalk kasvab ning eelarvejoon nihkub paremale. Küsimus 19 Küsimuse tekst Eelarvejoone nihkumise asendist cd asendisse ab toob kaasa Vali üks või enam: rahalise sissetuleku suurenemine
2. Kui kogukasulikkus TU kasvab, siis piirkasulikkus MU on: c) positiivne ja kasvav või kahanev 3. Tarbija eelarvejoone EJ (BL) tõusu muutumise põhjuseks on muutus (1 kuni 4 õiget vastust): d) ühe või mõlema tarbitava kauba ühikuhinnas, kui need ei muutu täpselt samas proportsioonis (ühepalju); 4. Piirkasulikkus MU on: d) kogukasulikkuse TU muut (täiendav TU), mis saadakse ühe (täiendava) kaubaühiku tarbimisest 5. Kui tarbija on allpool oma eelarvejoont EJ, siis ta:a) ei kuluta kogu oma sissetulekut (eelarvet) kaupade ostmiseks 6. 7. Tüüpiline ükskõiksuskõver ÜKK on positiivse tõusuga ja kumer koordinaatide alguspunkti (origoni) suhtes; V.: Vale 7. 8. Hüvise hinna muutuse koguefekt kujuneb asendusefekti ja sissetulekuefekti koosmõjul; V.: Õige 8. 9. Mida kaugemal koordinaatide alguspunktist (kirdes) ükskõiksuskõver ÜKK asub, seda suuremat tarbija sissetulekute (tarbimiseelarve) suurust ta kajastab;V.: Vale 9. 10
koguses x: Selle funktsiooni graafikut nimetatakse eelarvejooneks. Kõikide hüviste kogumite korral, mis asuvad eelarvejoonel, kulutab tarbija ära kogu oma sissetuleku. Eelarvejoone tõus määratakse hüviste hinnasuhtega (-p x/py) ja ta näitab, kui suurest hulgast Y-st tuleb loobuda, et saada juurde veel üks ühik hüvist X. Tarbimise tasakaal Kasutades ÜKK ja eelarvejoont, saame leida tarbimise tasakaalu ehk hüviste optimaalse kogumi, mis tagab tarbijale maksimaalse kasulikkuse. See kogum asub eelarvejoone ja ÜKK puutepunktis. Hüviste optimaalne kogum asub punktis C, sest kõige kõrgemal kättesaadaval ÜKK asuv punkt annab kõige suurema rahulolu. Kuna kahe kõvera puutepunktis on nende tõusud võrdsed, kehtib puutepunkti kohta järgmine tingimus: Tarbimise tasakaalutingimuse väljendamiseks võime kasutada ka piirkasulikkust:
kauba A hind on 2 kr ja B hind 4 kr kauba A hind on 4 kr ja B hind 2 kr pole kaupade A ja B hindu võimalik kindlaks teha Tagasiside Kui tarbija ostaks ainult hüvist A, siis ta saaks oma 20 kr eest seda 10 tk, seega hü ning vastavalt kui tarbija ostaks ainult hüvist B, saaks ta seda 5 ühikut, seega hüv Küsimus 18 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui sissetulek jääb samaks, siis kaupade A ja B hinna langus (vt joonis) Vali üks või enam: nihutab eelarvejoont vasakule nihutab eelarvejoont sissepoole, kuid tema lõikepunkt vertikaalteljega jääb samaks !!! nihutab eelarvejoont paremale ei mõjuta eelarvejoone paiknemist Tagasiside Kui mõlema toote hinnad langevad, saab sama rahasumma eest osta mõlemat too seega reaalpalk kasvab ning eelarvejoon nihkub paremale. Küsimus 19 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Eelarvejoone nihkumise asendist cd asendisse ab toob kaasa Vali üks või enam: !!
et Pille eelistab puuvilju köögiviljadele. Lisame joonisele eelistusi iseloomustava samaväärsuskõvera. c) Tähista joonisel Pille optimaalne valik. Missugustes kogustes puuvilju ja köögivilju Pille ligikaudu tarbib. Selgita, missugune oleks puuviljade ja köögiviljade asendamise piirmäär optimaalse valiku korral. Mida asendamise piirmäär iseloomustab? Joonisele on kantud tüüpiline samaväärsuskõver nii, et see puutub eelarvejoont. Selles puutepunktis ongi tegemist optimaalse valikuga. Kuivõrd selles ülesandes ei ole kasulikkuse kohta midagi täpsemalt öeldud, siis on joonisele kantud samaväärsuskõver vaid illustratiivne märkimaks ära optimaalse valiku punkti. Optimaalse valiku korral on asendamise piirmäär (MRS) võrdne suhtelise hinnaga. Kuivõrd hinnad on teada, saab ka asendamise piirmäära väljendada:
Tarbija eesmärgiks on asuda oma eelarvejoonel mingisuguses sellises punktis, kus ühtlasi oleks maksimeeritud ka kogukasulikkus. b) Oletame, et tasakaalu situatsioonis tarbib see tarbija 16 ühikut kaupa X. Kanna joonisele tüüpiline samaväärsuskõver, mis iseloomustab sellist valikut. Missugune oleks kauba X kaubaga Y asendamise piirmäär valitud punktis. Selgita. Joonisele on kantud tüüpiline samaväärsuskõver nii, et see puutub eelarvejoont. Selles puutepunktis ongi tegemist optimaalse valikuga. Kuivõrd selles ülesandes ei ole kasulikkuse kohta midagi täpsemalt öeldud, siis on joonisele kantud samaväärsuskõver vaid illustratiivne märkimaks ära optimaalse valiku punkti. Optimaalse valiku korral on asendamise piirmäär (MRS) võrdne suhtelise hinnaga. Kuivõrd hinnad on teada, saab ka asendamise piirmäära väljendada:
tõus ühesugune on asenduse piirmäär konstantne. Asenduskauba puhul diagonaalid, täiendkaupade puhul kahe küljega ruudud. Ükskõiksuskõverad kajastavad tarbija hinnanguid erinevatele hüviste kogumitele, kuid nad ei vasta küsimusele, missugune hüviste kogum on optimaalne ehk tagab maksimaalse rahulolu. Eelarvejoon näitab, kui palju on võimalik osta hüvise Y kogust y, kui ta tarbib hüvist X koguse x. Kasutades ükskõiksuskõveraid ning eelarvejoont, on võimalik leida tarbimise tasakaal ehk hüviste optimaalne kogum, mis tagab tarbijale maksimaalse rahulolu. Hüviste optimaalne kogum asub eelarvejoone ja ükskõiksuskõvera puutepunktis. Eelistuste aksioomile vastavalt pakub suuremat rahulolu see hüviste kogum, mis asub kõige kõrgemal kättesaadaval ükskõiksuskõveral. Ükskõiksuskõvera tõus määratakse asenduse piirmääraga ning eelarvejoone tõus hinnasuhtega. Tarbimine on
teise kauba tarbimise vähendamise arvel Ükskõiksuskõverad Tarbija jaoks võib olla erinevaid kaupade kogumeid lõpmatul hulgal, seega võib ka ükskõiksuskõveraid olla lõpmatul hulgal Tarbija on ükskõikne ainult ühel ja samal ükskõiksuskõveral asuvate kaupade ja teenuste kogumite suhtes. Mida kaugemal nullpunktist, seda suuremat kasulikkust ükskõiksuskõver väljendab Tarbimise tasakaal Kasutades ükskõiksuskõveraid ja eelarvejoont , saame leida tarbimise tasakaalu Tarbimise tasakaal näitab optimaalset kaupade kogumit, mis tagab tarbijale maksimaalse Kasulikkuse RIIGI ROLL MAJANDUSES Loengu eesmärk: Tutvustada valitsuse rolli turumajanduses ning selgitada valitsuse sekkumise põhjuseid Riigi osa majanduses Avalik sektor - valitsuse tegevus ja selle tagajärjed Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaülekannetega. Valitsus
nominaalsissetuleku ja hüviste etteantud ühikuhindade korral. Eelarvejoon kujutab endast kahe hüvise erinevaid koguselisi kombinatsioone, mida võib osta hüviste parasjagu kehtivate hindade korral. Eelarvekitsendus: Eelarvejoon näitab, et hüvistele X ja Y kulutatav rahasumma ei saa olla suurem, kui tarbija eelarve. Kui tarbija kulutab raha vähem, siis on ostud ta mingi tarbimiskombinatsiooni hüvistest X ja Y, mis asub allpool (seespool) eelarvejoont Eelarveraha täielikul ärakulutamisel omandadakse tarbimispakett, mis asub eelarvejoonel (väljendub punktina) Eelarvejoone tõusu arvutatakse tavaliselt absoluutarvuliselt, sest sellise joone tõus on matemaatiliselt defineeritud negatiivsena: Eelarvejoon nihkub kui muutub summa (tarbimiseelarve M) mida võidakse kulutada ühe kauba hind (kauba x või y ) langeb, millega koos muutub ka eelarve ostujõud suuremaks
Piim Leib Joonis 14. Tarbija kasulikkuse maksimeerimine 30 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 Joonistades eelarvejoone ja ükskõiksuskõverad ühele joonisele, näidatakse joonisel 14, et kõige kõrgem kättesaadav ükskõiksuskõver puutub eelarvejoont. Seega kasulikkust maksimeeriv tarbimiskombinatsioon asub ükskõiksuskõvera ja eelarvejoone puutepunktis. Kuna tarbija maksimeerib oma kasulikkuse punktis, kus eelarvejoon puutub ükskõiksuskõverat, siis on selles punktis eelarve joone ja ükskõiksuskõvera tõusud võrdsed. Et eelarvejoone tõus määratakse hindade suhtega, saab tarbija kasulikkust maksimeeriva tingimuse kirjutada järgmiselt: Pleib
ainult teise kauba tarbimise vähendamise arvel ÜKSKÕIKSUSEKÕVERAD Tarbija jaoks võib olla erinevaid kaupade kogumeid lõpmatul hulgal, seega võib ka ükskõiksuskõveraid olla lõpmatul hulgal Tarbija on ükskõikne ainult ühel ja samal ükskõiksuskõveral asuvate kaupade ja teenuste kogumite suhtes. Mida kaugemal nullpunktist, seda suuremat kasulikkust ükskõiksuskõver väljendab TARBIMISE TASAKAAL-Kasutades ükskõiksuskõveraid ja eelarvejoont , saame leida tarbimise tasakaalu. Tarbimise tasakaal näitab optimaalset kaupade kogumit, mis tagab tarbijale maksimaalse kasulikkuse. Ükskõiksuskõverad on kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes.Kas ükskõiksuskõveratel saab olla ka mõni teistsugune kuju? Kas tarbijad konkureerivad omavahel kaupade tarbimisel? III LOENG I OSA. Riigi roll majanduses Avalik sektor valitsuse tegevus ja selle tagajärjed
Tarbimisest saadav rahulolu suureneb, kui suureneb mõlema hüvise tarbimine. Bensiini ja auto näide . 1.23 Tarbimise tasakaal ja eelarvejoon. Eelarvejoon näitab mida kahe kauba erinevate kombinatsioonide korral on tarbija üldse suuteline ostma. Tarbimistasakaal väljendab niisugust hüvede kogumit, mis tagab tarbijale maksimaalse kasulikkuse. Seda tähistab graaf samasuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt. Kasutades ükskõiksuskõveraid ja eelarvejoont, saame leida tarbimise tasakaalu: see näitab meile optimaalset hüviste kogumit., mis asub eelarvejoone ja ükskõiksuskõvera puutepunktis. Hüviste kogum, mida kajastab puutepunkt, asub kõige kõrgemal kättesaadaval ükskõiksuskõveral. Tarbimine on tasakaalus tingimusel, kus erinevate hüvistele kulutatud viimase rahaühiku piirkasulikkused on võrdsed. Kui tarbija ostab ainult hüvist y, siis y maksimaalne kogus on punktis, kus eelarvejoon lõikub vertikaalteljega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
