väljendab naid suhteid, kasutades nominaaltulu ja reaaltulu. Nominaaltulu summa, mida inimene palgana saab. Reaaltulu summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära. Inimene säilitab oma ostujõu. Ostujõud ja reaaltulu tõusevad ainult juhul, kui sissetuleku kasv ületab kaupade hinna kasvu. Inflatsioon mõjutab elukallidust, mida Eesti Statistikaamet mõõdab tarbijahinna indeksiga (THI). Toimetulekuressursid jaotatakse 3'e kategooriasse: *rahaline tulu (töötasu, intressid, tulusiirded jne.)*füüsiline vara(maa, eluase, kestvuskaubad)*vaimne vara(teadmised, oskused, sots.kontaktid). tänapäeval ei räägita enam absoluutsest vaesusest, millises olukorras inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks, vaid pigem sotsiaalsest tõrjutusest. Enamik inimesi, kes elavad kellegiga koos nim.leibkonnaks. inimese toimetulek on väga tihedalt seotud jus tema leibkonna struktuuri ja suurusega. Inimeste vaesumine ohustab ÜK julgeolekut ja arenguvõimet. Sp
b)) ettevõtte tulumaks;; c) sotsiaalmaks ja haigekassamaks; d) aktsiisi-, k ii i käibe- käib ja j kinnisvaramaks; ki i k e)7 kõik maksud on kaudsed. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 13.Kasutatava tulu (sissetuleku) all mõeldakse: a) kulusid, kulusid mida tehakse kapitalikaupade ostuks; b) isiklikku tulu, millest on lahutatud isiklikud netomaksud ja tulusiirded; c) kogu raha, mida ükskõik mis meetodil on õnnestunud hankida; d) isiklikku isiklikku tulu, tulu, millest millest on on lahutatud lahutatud isiklikud isiklikud netomaksud. netomaksud. 14. SKP on: a) riigi poolt teenitud kasum ühe inimese kohta;
Impordi piirkalduvus NNI-rahvamajanduse puhastulu kus M on ringluses oleva raha hulk P-hind V-raha ringluskiirus PPC-tootmisvõimaluste kõver PPP-ostujõu pariteet Q-kogus r-kohustuslik reservinõue R-reservid RKP-Rahvamajanduse koguprodukt S-säästud SAC-lühiperioodi keskmine kulu SKP-sisemajanduse koguprodukt T-maksud TA-tulumaksud TC-kogutulu THI-tarbijahinnaindeks TP-koguprodukt TR-tulusiirded U-töötusemäär V-raha ringluskiirus VC-muutuvkulu VMP-piirprodukti väärtus -palk X-eksport Y-sissetulek Y-kogutulu või toodang Yfe-kogutoodangu täishõivetase Yd-kasu
Omatoodetele kehtestatud piirangutele samaga vastamine. Mis määrab vahetuskursid? Kaupade ja teenuste eksport ja import Raha- ehk monetaarpoliitika Intresside määrade erinevused Ootused Miks on riigi maksebilanss alati tasakaalus? Maksebilanss näitab kaupade ja raha liikumist kodumaa ja välismaa vahel mingi kindla ajaperioodi jooksul. Jooksevkonto-maksebilansi Jooksevkonto konto, kuhu kuulub teenuse import ja eksport, vahetus, rahvusvahelised tulusiirded ja tulud. Kapitali- ja finantskonto-maksebilansi finantskonto osa, mis sisaldab otse- ja portfelliinvesteeringuid ning laene. Tänan tähelepanu eest!
tuluühik võimaldab suurendada tarbimist MPC =C/Yd MPS- säästmise piirkalduvus, näitab kui palju iga lisanduv tuluühik võimaldab suurendada säästmist: MPS = S/Yd APC- keskmine tarbimiskalduvus näitab tarbimiskulutuste osatähtsust kasutatavast tulust ja on C/Yd APS keskmine sööstmiskalduvus näitab säästude osatähtsust kasutatavast tulust ja on S/Yd 30. Maksud ja säästud on väljavoog ning sissevoo moodustavad tulusiirded nagu investeeringud ja avaliku sektori kulud. 31. Väikesed muutused avaliku sektori kuludes võivad tekitada suuri muutusi kogutulus, sest 32. Kulumultiplikaator sõltub tarbimise/säästmise piirkalduvusestja kulumultiplikaator on maksumultiplikaatorist suurem, sest maksude muutmine põhjustab kasutatava tulu (Yd) proportsionaalset muutust, kuid ainult teatav osa tulu muutusest mõjutab tarbimiskulutusi, teine osa mõjutab aga säästmist. Maksumult=(mpc/mps) 33
Ringkäigu mudel: Üldised tasakaalutingimused kulutused = tarbimine + investeering + valitsuse kulud I investeering Isiklikult kasutatav tulu = Y + TR + Td C tarbimine S = ( Y + TR Td) - C S säästud Y = C + S TR - Td Ti, Td maksud Y = C + I + G - Ti TR tulusiirded, raha abivajajatele C + S TR + Td = Y = C + I + G - Ti Y tulu S + Td + Ti = I + G + TR G välislaen X eksport Avatud majanduses: Z import S + (Td + Ti - TR) + Z = I + G + X NX netoeksport, puhaseksport NX = X Z TN välismajandusest saadavad maksud
Ettevõtte tulumaks - < 5% Käibemaks - ~30% Aktsiisimaks - ~16% Muud maksud ja trahvid - ~4% Sotsiaalmaks - >40% Maksutulud kokku ca 80% eelarvest, ülejäänud vara müük ja EL toetused! NB – Iga kuues euro tuleb EL-lt ! Valitsuse kulutused Tegevuskulud ca 90% ja investeeringud ~10% eelarvest Valitsussektori osakaal SKT-st ~35% (EL - ~50%) Toetused ja teised tulusiirded > 2/3 Riigikaitse – 5% (2% SKT-st) Avaliku sektori palgad (~15%) Laenuintressid ~1% (laenukoormus >7% SKT-st) 75% eelarvest on seadustega ette määratud Eelarve defitsiit ja riigvõlg Enamuse riikide eelarved pigem defitsiidis kui ülejäägis Eesti eelarve seaduse järgi raamatupidamuslikult tasakaalus Tulude hulka ka välislaenud, millega kaetakse jooksvaid kulutusi, kulude hulka laenude tagasi maksed
Progressiivne maksusüsteem-väiksema sissetulekuga isikud maksvad proportsionaalset vähem kui suurema sissetulekuga isikud. Avaliku sektori kulutused: 1. Avaliku sektori kulud-tarbimiskulud, mis on seotud kaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektori töötajatele palga maksmisega. 2. Riiklikud investeeringud-infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide ehituseks. 3. Valitsuse tulusiirded erasektorile-valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid. 4. Riigivõla intressid-riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude summa intressid. Riigieelarve koosneb tuludest (millest suurima osa moodustavad maksutulud) ning valitsuse kulutustest. Seega on riigieelarve tulude-kulude plaan. Kui tulud ja kulud on võrdsed, siis on eelarve tasakaalus. T=K
* Palgad * Rendid * Intressid * Kasumid Sisemajanduse puhastulu ehk rahvatulu = palgad + rendid + intressid + kasumid SKP = palgad + rendid + intressid + kasumid + amortisatsioon + kaudsed maksud - subsiidiumid Amortisatsioon kapitali kulumine Kaudsed maksud aktsiisi- ja käibemaks (pole ühegi majanduses osalejate tulud, vaid riigi poolt kehtestatud protsendid) Isiklik tulu = rahvatulu ettevõtete kasumid Kasutatav tulu = isiklik tulu isiklikud maksud + tulusiirded avalikult sektorilt Vt. Joonis 9.1 Kasutatav tulu = tarbimine + säästmine 3.3 Tootmismeetod ehk lisandunud väärtuse meetod Nimetatakse lisandunud väärtuse kompensatsiooniks. Seisneb selles, et iga majandussektori (-haru) puhul vaadatakse, kui palju ta igal aastal juurde annab. Lisandunud väärtus = lõpptoodangu väärtus - vahetoodangu väärtus. Lisandunud väärtuse summa annab SKP väärtuse. 4. Majandusillusioon SKP pidev suurenemine tegeliku heaolu halvenemisega
Riigisisene 20. Reaalne SKP – ) väljendab toodetud kaupade ja teenuste hinda muutumatutes baasperioodi hindades. Reaalse SKP kasvu kasutatakse ka majanduskasvu hinnanguna. 21. Nominaalne SKP- Nominaalne SKP (SKP jooksvates hindades) väljendab toodetud kaupade ja teenuste hinda antud aastal. 22. Sisemajanduse puhastulu – Sisemajanduse puhastulu – on kõikide indiviidide sissetulekute summa, mis leitakse , kui liidetakse kokku palgad, kasumid intressid ja rent 23. Tulusiirded – kujutavad endast tulu ümberjaotust ja rahvamajanduse arvepidamises ei arvestata neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiiretest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustusmaksed. 24. Kogukulutused – Kogukulutused (aggregate expenditures) hõlmavad endas kulutusi kodumaistele toodetele ja teenustele, mida indiviidid igal tulutasemel soovivad teha 25
vahend, on veel ka raha ostujõu bariteet. Elatustaseme kaudseks mõõtjaks on SKP ühe elaniku kohta ehk perkapiita vms?? * Kogutoodangu tasakaalu saavutamise tingimused ja sellega seonduvad ..potensiaalne SKP ja selle võrdlus tegeliku SKP-ga, sellest tulenev ..sisse- ja väljavoog tasakaalu tingimustes-peab teadma mis on rahavamajanduses sissevoog ja väljavoog. Väljavoog on maksud, impordi eest tasumine, säästud. Sissevoog on tulusiirded, mida inimesed saavad, eksport planeeritud investeergingud, avaliku sektori kulutsed. *Tasakaalu saavutamise vahendid- Milla ettevõtted suurendavad tööhõivet ja toodangu mahtu ja millistel juhtudel nad seda vähendavad. kuidas see on seotud varude kui ühe investerrgingu liigu muutumisega..kui varud suurenevad siis nõudlus on vähenenud, tehakse kogutoodangu vähendamist, mis toob endaga kaasa tööhõive vähendamise ehk töötajate koondamise. Kui
19. Sisemajanduse koguprodukt SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust. 20. Reaalne SKP on hinnataseme muutustega kohandatud skp väärrtus. See leitakse kui nominaalne skp jagatakse skp defolaatoriga 21. Nominaalne SKP- 22. Sisemajanduse puhastulu on kõikide indiviidide sissetulekute summa, mis leitakse , kui liidetakse kokku palgad, kasumid intressid ja rent. 23. Tulusiirded kujutavad endast tulu ümberjaotust ning rahvamajanduse arverpidamise ei arvestata neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiirdest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustuse maksed 24. Kogukulutused (E) on SKP komponentide summa (tarbimine, investeeringud, avaliku sektori kulutused ja netoeksport) 25. Investeerimine on uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess (kapitali olemi suurendamist nim investeerimiseks) 26
Ülesanne 2.2.1 Punkte 8 Libertaania rahvamajandusliku arvepidamise näitajad on järgmised. Tarbimisfunktsioon C= 300 + 0.75 Y ,autonoomsed investeeringud Io = 400 ,autonoomsed maksud T0= 50 , avaliku sektori kulutused Go= 300 , tulusiirded kodumajapidamistele T 1) Arvutage kogutulu tasakaalutase Y=AE 2) Kui autonoomsed investeeringud vähenevad 50 võrra, kui suur on uus kog tasakaalutase? Ülesanne 2.2.2 Punkte 6 On antud järgmised andmed: Käsutatav tulu 0 60 120 180 240
(Tehingul on alati kaks poolt. Üks on saanud midagi ja teine on selle eest tasunud. Maksebilansis on jäädvustatud mõlemad pooled ning sellepärast peab see alati tasakaalus olema.Üldine maksebilanss peab olema tasakaalus, aga selle erinevad osad võivad tasakaalust välja minna.) -Jooksevkonto-maksebilansi konto, kuhu kuulub teenuse import ja eksport, vahetus, rahvusvahelised tulusiirded ja tulud. -Kpitali- ja finantskonto-maksebilansi osa, mis sisaldab otse- ja portfelliinvesteeringuid ning laene. (Tavaliselt need tasakaalustavad üksteist. Kui jooksevkonto on puudujääk on suurem kui kapitali- ja finantskonto ülejääk, siis peavad vähenema riigi reservid (varud, tagavarad) keskpangas . Kui on vastupidi, kapitali- ja finantskonto puudujääk on suurem kui jooksevkonto ülejääk, siis reservid suurenevad.)
Tarbimine, mis esineb siis, kui tulud võrduvad nulliga, on autonoomne. 29. Tarbimise piirkalduvus (MPC), säästmise piirkalduvus (MPS), keskmine säästmiskalduvus (APC) ja keskmine tarbimiskalduvus (APS). Miks keskmine säästmiskalduvus kasvab tulu kasvuga? MPC = C/ Yd MPS = S/ Yd APC=C/Yd APS=S/Yd 30. Mis moodustab sissevoo ja mis moodustab väljavoo tuluvoost? Miks? Sissevoog-planeeritud investeeringud, avaliku sektori kulutused(tulusiirded: sotsiaalraha(lapsetoetus, pension)), eksport Väljavoog-maksud, säästud, import 31. Miks väiksed muutused avaliku sektori kulutustes võivad põhjustada palju suuremaid muutusi kogutulus? Multiplikaatorefekt seisneb selles, et esialgne investeeringute muutus (1000 võrra), vallandas protsessi, mille tulemusena kogutulu kasvas rohkem kui 1000 võrra. Tegu geomeetrilise progressiooniga. See toimub tänu sellele, et osa kulutusi on üheaegsel nii SKP funktsiooniks kui koostiseks. 32
kaupade tootmisest ja teenuste ostmisest) (Puhastoodang – kaudsed maksud ja siirdemaksed) c. Avaliku sektori kulutused: i. avaliku sektori tarbimiskulud, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele ii. riiklikud investeeringud, mis hõlmavad eelkõige infrastruktuuride rajamist (teedeehitus, koolid ja haiglad jms.) iii. valitsuse tulusiirded erasektorile (töötu abirahad, lastetoetused, pensionid jms.) iv. riigivõla intressid. Riigivõlg on eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud ja tagasi maksmata laenude (nii kodu-kui välismaiste) summa. 14. Kuidas leitakse netoeksport? Eksport – import 15. Mis on inflatsioon- ja languslõhe? a. Inflatsioonilõhe – Nõudlusinflatsioni teooria väidab, et
eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel. Hõlmab endasse investeeringuid tootmisvahenditesse, investeeringuid elamutesse ja investeeringuid tootmissiendeisse. Isiklik tulu on rahvamajanduse arvepidamise kohaselt kogutulu(TR) mida indiviidid tegelikult saavad. Kasutatav tulu Yd- saadakse kui isiklikust tulust lahtatakse netomaksud (T) see mis palgast päriselt endale jääb. (Yd=C+S) või (YD=isiklik tulu-T) või (YD=Y-TA-TR) ehk (kogutoodang-maksud-tulusiirded) Kasum on ettevõtet omanike tulu, mis jääb järele, kui toodetud kaupade ja teenuste koguväärtustest on kõik tulud (palgad, rent ja intresiid) maha arvestatud. Kaudsedmaksud on seotud spetsiifilise majandusliku tegevusega. Eestis on olulisemad kaudsed maksud käibemaks ja aktsiisimaks. Kogukulutused E on SKP komponentide suma, mis leitakse tarbimis, investeerimis ja avaliku sektori kuluuste ja netoekspordi liitmise teel. [SKP=E=C+I+G+(x-m)]
Hõlmab endasse investeeringuid tootmisvahenditesse, investeeringuid elamutesse ja investeeringuid tootmissiendeisse. Kogukulutused E on SKP komponentide suma, mis leitakse tarbimis, investeerimis ja avaliku sektori kuluuste ja netoekspordi liitmise teel. [SKP=E=C+I+G+(x-m)] Kasutatav tulu Yd- saadakse kui isiklikust tulust lahtatakse netomaksud (T) see mis palgast päriselt endale jääb. (Yd=C+S) või (YD=isiklik tulu-T) või (YD=Y-TA-TR) ehk (kogutoodang-maksud- tulusiirded) Isiklik tulu on rahvamajanduse arvepidamise kohaselt kogutulu(TR) mida indiviidid tegelikult saavad. Kasum on ettevõtet omanike tulu, mis jääb järele, kui toodetud kaupade ja teenuste koguväärtustest on kõik tulud (palgad, rent ja intresiid) maha arvestatud. Kaudsed maksud on seotud spetsiifilise majandusliku tegevusega. Eestis on olulisemad kaudsed maksud käibemaks ja aktsiisimaks.
kaubavarudele. Siia kuuluvad ka kodumajapidamiste kulutused uue eluaseme soetamiseks. Investeeringute komponendid: 1. äriinvesteeringud (kulutused tootmisvahendite soetamiseks); 2. elamuinvesteeringud; 3. investeeringud varudesse ehk reservidesse. Varud on ettevõtete omatoodang ja tootmissisendid laos. Avaliku sektori kulutused (G) sisaldavad avaliku sektori kulutusi kaupade ja teenuste ostuks. Tulusiirded on maksed, mida avalik sektor teeb indiviididele, firmadele ja avaliku sektori teistele institutsioonidele. Kuna nad pole otseselt seotud hüviste ostmisega, vaid kujutavad endast tulu ümberjaotamist, siis neid avaliku sektori kulutuste alla EI lülitata. Netoeksport (XM) on välismaalaste kulutused kodumaistele hüvistele (eksport, X), miinus kodumaiste tarbijate, investeerijate ja avaliku sektori poolt ostetud teistes riikides toodetud hüviste väärtus (import, M).
maksud omadilt maksud sissetulekutelt maksud käibelt Kõik neli kuuluvad avaliku sektori peamiste tuluallikate hulka. Küsimus 9 Avaliku sektori kulude alla kuuluvad: Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: riigivõla intressid riiklikud investeeringud valitsuse tulusiirded erasektorile valitsussektori ostud ja tööjõukulud Avaliku sektori kulude alla kuuluvad kõik nimetatud. Küsimus 10 Kaudsed maksud on oma olemuselt: Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: regressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt väiksema osa kaudseteks maksudeks võrreldes
avaliku sektori ettevõtete kasumid maksud omadilt maksud sissetulekutelt maksud käibelt Kõik neli kuuluvad avaliku sektori peamiste tuluallikate hulka. Küsimus 9 Avaliku sektori kulude alla kuuluvad: Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: riigivõla intressid riiklikud investeeringud valitsuse tulusiirded erasektorile valitsussektori ostud ja tööjõukulud Avaliku sektori kulude alla kuuluvad kõik nimetatud. Küsimus 10 Kaudsed maksud on oma olemuselt: Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: regressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt väiksema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekuga inimestega
eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel.(kõik sellised kaubad on investeermiskaubad). Eristatakse investeeringute kolme liiki :investeeringud tootmisvahenditesse; investeeringud elamutesse ja investeeringud varudesse · Avaliku sektori kulutuesed(G) sisaldavad endas avaliku sektori kaupade ja teenuste oste. Siia kuuluvad näiteks kulutsed haridusele ja tervishoiule, samuti hüvised mis ostetakse erasektorilt. Tulusiirded kujutavad endast tulu ümberjaotust, seetõttu neid SKP arvutamisel eraldi ei arvestata. · Netoeksport(X-M) näitab välismaalaste kulutusi kodumaistele kaupadele ja teenustele (eksporti, X), millest on maha arvestaud kodumaiste tarbijate, investeerijate ja avaliku sektori poolte ostetud nende kaupade ja teenuste väärtust, mis on toodetud teistes riikides (import, M). Kuna SKP mõõdab kodumaist tootmist, siis ei arvestata seal
· Tarbimiskulutused C kõik kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused kaupadele ja teenustele. · Investeerimiskulutused I kulutused püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel (tootmishooned, seadmed, varud). · Avaliku sektori kulutused G avaliku sektori teenuste ja kaupade oste (kulutused haridusele ja tervishoiule, kulutused teenustele ja kaupadele, mida ostetakse erasektorilt, tulusiirded ehk maksed, mida avalik sektor teeb indiviididele, ettevõtetele, ntx. sotsiaalkindlustusmaksed). · Netoeksport (X M) välismaalaste kulutused kodumaistele kaupadele ja teenustele (eksport X) ja kodumaiste tarbijate, investeerijate ja avaliku sektori poolt ostetud kaupade ja teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides (import M). Sissetulekute lähenemisviis: SKP = palgad + rent + intressid + kasum + amortisatsioon + kaudsed maksud
Eristatakse investeeringute kolme põhilist komponenti: investeerunguid tootmisvahenditesse, investeeringud elamutesse ja investeeringud varudesse. Varude all mõistetakse ettevõtete omatoodangu ja tootmissisendite varusid. 3) Avaliku sektori kulutused (G) sisaldavad endas avaliku sektori kaupade ja teenuste oste. Nt kulutused haridusele, tervishoiule, samuti ka teenustele ja kaupadele, mida ostetakse erasektorilt. Tulusiirded on maksed mida avalik sektor teeb indiviididele, ettevõtetele, aga ka avaliku sektori institutsioonidele, mis otseselt ei tooda kaupu ja teenuseid. (sotsiaalkindlustusmaksed) 4) Netoekspert (X-M) näitab välismaalaste kulutusi kodumaistele kaupadele ja teenustele (eksport X), millest on maha arvatud kodumaiste teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides (import M) Kui liidame kõik komponendid kokku saame kogukulutused (E)
o Elementide suhted (tootmis-, vahetus- ja jaotusprotsessid) o Süsteemi kord (antud juhul majanduslik kord, turumajanduse reeglid) 9. Turumajanduse reaaltüübid: Kapitalistlik turumajandus: o Vaba turumajandus -Iseloomulik riigi minimaalne sekkumine. Riigil on vaid üldiste raamtingimuste tagamise funktsioon, millele lisandub võib-olla ka mõne avaliku hüvise tootmine. o Sotsiaalne turumajandus - Iseloomustavad kõrgemad maksud, sagedasemad interventsioonid ja tulusiirded. Teiseks keskseks eesmärgiks on konkurentsivabaduse kindlustamine. o Heaolumajandus - Majandussüsteem, kus poliitilised ja administratiivsed jõud püüavad muuta turujõudude tegevust kolmes suunas: 1.garanteerida indiviididele ja peredele minimaalselt vajalik sissetulek, mis ei sõltuks nende varaturuväärtusest 2.minimeerida sotsiaalset ebakindlust 3
(nt üldise hinnataseme tõus on 6% ja selle põhjal kehtestatakse nominaalne määr) Seost reaalse intressimäära ja investeeringute vahel võime väljendada järgmiselt: I I(r) I - investeeringud r - reaalne intressimäär Nt mida kallimaks läheb reaalne intressimäär, seda vähem laenu võetakse. Pöördseos Avaliku sektori (valitsuse) ostud G on üks osa avaliku sektori kulutustest, mis omakorda võivad jaguneda keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste ostudeks. Ülejäänud on tulusiirded ehk transferdid KMP-tele Meie poolt kasutatavas mudelis võetakse avaliku sektori kulutused ja maksud arvesse kui eksogeensed ehk fikseeritud muutujad (tähiseks ,,katus"). Endogeensed muutujad: tarbimine, investeeringud, intressimäär 2.4. Makroökonoomiline tasakaal hüviste- ja finantsturgudel Intressimääral on tasakaalumudelis otsustav roll nõudluse ja pakkumise tasakaalustamisel. Järgmised võrrandid võtavad kokku hüviste (toodete ja teenuste) nõudluse: Y C I G
b. Rent (maa) c. Intress (kapital) d. Kasum (ettevõtlikkus) e. Info Tulude-kulude ringkäik Kaubaturg (C) ettevõtted (Y) teguriturg (Y) majapidamised (C) kaubaturg Kõik raha, mis siin ringleb, jääb siia süsteemi alles. Valitsuse kulutused · Valitsuse ostud (G -government) riigiaparaadi ja infrastruktuuride ülalpidamine, palgad, ruumide üürid ja rendid, kaitseväe ülalpidamise kulud, koolide ehitus, jne · Toetused ehk tulusiirded (TR - transfers) Valitsuse tulud · Otsesed maksud (To) · Kaudsed maksud (Tk) Majapidamised (To) valitsus ( Tr) majapidamised Valitsus (G) ettevõtted (Tk) valitsus Finantsturg ringkäigumudelis · Säästusd(S) osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks ja mida hoitakse finantsturul kas väärtpaberite või raha näol (tähtajalised- ja säästuhoidused jms) · Säästud peavad olema kättesaadavad nendele, kelle vajadus on suurem
SKP-sse. Sisemajanduse koguprodukt (SKP), on mingis riigis kindla perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses Valitsuse põhilised kulud võib jagada nelja suurde rühma: ● tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele; ● riiklikud investeeringud (näiteks haiglate ja koolide ehitus jms.); ● subsiidiumid ja muud tulusiirded (töötu abirahad, lastetoetused, pensionid jms.); ● riigivõla intressid (riigivõlg on eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud ja tagasi maksmata laenude summa). Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamise ja rahalise stabiilsuse tagamisega. Inflatsioon on hindade üldine ja püsiv tõus ning raha ostujõu langus, mis on tingitud liigse hulga raha käibeletulekust võrreldes tegelike vajadusega. Maksude ja maksete liigid
o positiivsed: o rahaline toetamine o positiivse suhtumise kujundamine o Eelarvepoliitika valitsuse majanduspoliitika, kus valitsus kasutades valitsuse kulutusi ja maksumäärade muutumist mõjutab majanduses toimuvaid protsesse o Valitsuse kulutused: o avalike hüviste finantseerimine ehk valitsuse ostud o toetused elanikkonnale sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamiseks ehk tulusiirded o Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni: o fiskaalne funktsioon - seisneb majanduse arenguks vajalike resursside kogumises o reguleeriv funktsioon ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine o Tulumaksu määra alandamine jätab inimestel rohkem raha kätte, selle tulemusena suureneb tarbimine ja on oht, et välismajanduslik tasakaal halveneb veelgi (impordi kasv), sama efekt tulumaksuvaba miinimumi tõstmisel
kogu majanduses valmistatud toodangu ja tulu mõõtmiseks. Tarbimiskulutused (C)- on kõik kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused aasta jooksul toodetud hüviste ostmiseks. Investeeringud (I)- on firmade kulutused seadmetele, masinatele, hoonetele e. tootmisvahenditele ning kaubavarudele. Siia kuuluvad ka kodumajapidamiste kulutused uue eluaseme soetamiseks. Avaliku sektori kulutused (G)- sisaldavad avaliku sektori kulutusi kaupade ja teenuste ostuks. Tulusiirded on maksed, mida avalik sektor teeb indiviididele, firmadele ja avaliku sektori teistele institutsioonidele. Netoexport (X-M) Kogukulutused (E)- on tarbimis-, investeerimis- ja avaliku sektori kulutuste ning netoekspordi summa. SKP deflaator- on hinnaindeks, mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust baasperioodi suhtes e. inflatsiooni. SKP nom deflaator = -------------------- * 100% SKP reaalne
valitsussektori hariduskulude taset protsendina SKP-st ja baaskasvutemposid nii Eestis kui ka kogu Euroopa Liidus. Valitsussektor koosneb erinevatest institutsioonidest: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ning mitmesugused avalik-õiguslikud institutsioonid ja asutused – neid kõiki on ühiskonna toimimiseks vaja. Avaliku sektori kulud võib jagada nelja suurde rühma: avaliku sektori tarbimiskulud, riiklikud investeeringud, valitsuse tulusiirded erasektorile, riigivõla intressid. (Ruuspõld) Hariduskulutuste all mõistetakse kõiki kulutusi, mis on tehtud regulaarharidusele, huviharidusele ning täiendkoolitustele. Hariduskulutuste määratlemisel kasutatakse rahvusvahelist klassifikaatorit COFOG (Classification of the Functions of Government) ning hariduse liigitust ISCED (International Standard Classification of Education). Hariduskulu ei ole aga alati lihtne eraldada teistest kululiikidest. Sellest tulenevalt on
RKP ja RPP on rahvatulu RT näitajad, vastavalt kogu- ja netorahvatulu RPP = RKP D RPP - rahvamajanduse puhasprodukt RKP - rahvamajanduse koguprodukt D - amortisatsioon Yd = C + S = Y (TX TR) Yd - kasutatav (isiklik) tulu C - kodumajapidamiste (era)tarbimiskulutused S - kodumajapidamiste säästud Y - (kodu)majapidamissektori isiklik kogutulu (kogusissetulek) TX - personaalsed maksud (TA üksikisiku tulumaks) TR - avaliku sektori tulusiirded ehk transferdid KMP-le. avaldist TX TR nimetatakse ka netomaksud Y (kodu)majapidamissektori isiklik kogutulu (kogusissetulek) moodustub: Y = töötasu, palk ning lisamaksed (sh sotsiaalmaks) W + renditulud rt + netointressitulud (intressitulu - tulumaks) r + dividendid (aktsionäridele, osanikele) + mittekorporatiivsed kasumid (tulud e omanikutulu) noncorp Isiklik (kogu)tulu sisaldab aga tulusid, mida saavad kodumajapidamised (KMP) ja mittekorporatiivne ettevõtlus. 3
Sepp, 1998) 2 Vabaleturumajanduseleoniseloomulikriigiminimaalnesekkumine. Riigil on vaid üldiste raamtingimuste tagamise funktsioon, millele lisandub võib-olla ka mõne avaliku hüvise tootmine. Sellist turumajandust võib nimetada ka laissez-faire-turumajanduseks. Sotsiaalset turumajandust iseloomustavad kõrgemad maksud, sagedasemad interventsioonid ja tulusiirded. Teiseks keskseks eesmärgiks on konkurentsivabaduse kindlustamine. Sotsiaalne turumajandus püüab ühendada turu produktiivsust maksimaalse sotsiaalse õiglusega. Selle suuna äärmuslikuks näiteks on heaolumajandus. See on majandussüsteem, kus poliitilised ja administratiivsed jõud püüavad muuta turujõudude tegevust kolmes suunas: garanteerida indiviididele ja peredele minimaalselt vajalik sissetulek, mis ei sõltuks nende vara turuväärtusest;
on oluline, et aidatakse inimesi, kes ise endaga toime ei tule, makstes mitmesuguseid toetusi- töötu abiraha, pension, lapsehoolduspuhkus. Valitsussektori ülevalpidamine.Valitsus saab igal tasandil osa oma sissetulekuid otseste maksude näol- ettevõtte ja üksikisiku tulumaks. Eksport ja import. 42. Milline on majapidamiste roll tulude-kulude ringkäigus? 43. Kuidas mõjutab valitsussektor tulude-kulude ringkäiku? Valitsuse kulutused-valitsuse ostud, toetused e tulusiirded. Valitsus ja ettevõtted on seotud valitsuse ostude kaudu. Tulud- otsesed ja kaudsed maksud. Toetuste ehk tulusiirete kaudu on seotud majapidamised ja valitsus. 44. Kuidas leitakse ja kuidas on omavahel seotud SKP väärtus lähtudes (a) tuludest, (b) toodangust ja (c) kuludest? SKP tuludest lähtuvalt saame, kui liidame kõik palgad, rendid, intressid ja kasumid ning lisame veel amortisatsiooni ja kaudsed maksud. Rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide teenitud kogutulu.
Äärmiselt halb demograafiline situatsioon sunnib leidma teid ja vahendeid üha kasvavate sotsiaalsete kulutuste katmiseks. Selline situatsioon võib viia kõrgemate maksudeni ning soovini sisse viia progressiivne Tabel 4 Üldvalitsuse kulutuste struktuur (%-des) 1997 1998 1999 Tulusiirded 38,4 38,7 39,4 Investeeringud 10,5 11,4 10,9 Finantskulud 1,8 1,2 1,0 Tarbimine 49,3 48,6 48,7 Allikas: Riigi rahandus 1997, Rahandusministeeriumi andmed tulumaks, mis tähendab seda, et loobutakse maksu neutraalsusest ja lihtsast maksusüsteemist.
muutumist. 6. Kogukulutused majanduses ja selle komponendid. Tarbimine ning tarbimise piirkalduvus. Säästmine ning säästmise piirkalduvus. Investeerimise mõiste. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) tasakaal. Kogukulutused: on SKP komponentide summa(tarbimine, investeeringud, avaliku sektori kulutused ja NETO ekspert). Tarbimine on kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. 3 Tulusiirded on maksed, mida avalik sektor teeb ilma selle eest ressursse või hüviseid vastu saamata: need lähevad arvesse nende kulutuste hulka, mida teevad neid tulusiirdeid saanud subjektid. Levinuimaks tulusiireteks on sotsiaaltoetused: lähevad arvesse tarbimiskulutustena (C), või investeeringutena (I), olenevalt sellest, mida toetust saanud subjekt selle rahaga teeb. 4 Sel juhul on muidugi oluline, et neid ei arvestataks investeeringute (I) komponendi all, sest muidu arvestataks topelt. 5
välistada ja mis jagatakse ilma turu vahenduseta. · Valitsuse otsuste varjuküljed: Stiimulid: need ressursid, mida valitsus kasutab, ei kuulu neile endale, informatsioon: valitsuse otsuselangetajatel ei pruugi olla infot tarbija soovi kohta ehk lähtuvad oma soovidest, erihuvid: lobitöö kaudu saada eeliseid, tegutsetakse oma huvide nimel. · Valitsuse kulutused: toetused ja teised tulusiirded, riigikaitse, intressid riigivõlalt, toetused kohalikele omavalitsustele, avaliku sektori palgad. · Valitsuse tulud: füüsilise isiku tulumaks, ettevõtte tulumaks, käibemaks, aktsiisimaks, muud maksud ja trahvid. · Eelarve defitsiit riigivõlg ehk eelarve täielik ära kasutamine ja puudujääk. · Eelarvet kontrolli all hoida: koostada mitme aasta ellarve, strateegia, et näha ette pikaajalisi
Vaesus poverty Die Armut Lorenzi kõver Lorenz curve Кривая Лоренца Gini koefitsient Gini coefficient Коэффициент Джини Sissetuleku effekt Income effect Эффект дохода Asendusefekt Subtitution effect Эффект замены Mitterahalised tulusiirded Noncash transfers Не денежные трансферты õiguste turg välisefektide Market for externality rights Рынок прав для регулирования reguleerimseks внешних эффектов Seos võrdsuse ja Tradeoff between equality and Связь между равенством и
kasumiks. Kõikide indiviidide sissetulekute summa, kui on liidetud palgad, rendid, intressid ja kasumid - moodustavad sisemajanduse puhastulu (NDI) ehk rahvatulu. Rahvuslik puhastulu (NNI) on antud riigi residentide ja ettevõtete tulu. Selle saamiseks tuleb NDI-d kohandada residentide ja mitteresidentide tulude vahega. Isiklik tulu (PI) on see, mida indiviidid saavad. Kasutatav tulu (Yd) saadakse kui isiklikust tulust lahutatakse isiklikud maksud (üksikisiku tulumaks) ja liidetakse tulusiirded avalikult sektorilt. Kasutatavat tulu Yd saab tarbida või/ja säästa. Vaadates SKP arvutamist sissetulekute meetodil, võib selgitada olukorda ka järgnevalt: SKP = palgad + rendid + intressid + kasumid + amortisatsioon + kaudsed maksed Amortisatsioon on teatud osa kaupade tootmiskulust, see on rahasumma, mille võrra tootmisvahendid vananedes oma väärtust kaotavad. Kogust, mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, nimetatakse kapitali
prognoosida. Ülevaatlikkuse tagamiseks tuleb ühelaadsed majandusüksused agregeerida sektoriteks ja ühelaadsed transaktsioonid agregaatideks. Ainult makroökonoomiliste kontseptsioonide loomisel. Agregeerimine on seotud suure infokaoga. Majapidamine majandussubjekt, mis koosneb üksikust või ühise eelarvega perest Teguritulu Y tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmistegurite eest. Tootmisteguriteks on töö, kapital ja maa. Tulusiirded TR toetused, rahalised vahendid, mis tekivad tulude ümberjaotamisel riigielarve kaudu Valitsuse kulutused G hõlmavad kulutusi kaupade ja teenuste ostmiseks valitsusasutuste tarbeks, maanteede ning teiste infrastruktuuride ülalpidamiseks, ministeeriumite, politsei jne ülalpidamiseks Otsesed maksud Td - tulumaks Kaudsed maksud Ti aktsiisimaks, kajastuvad toote hinnas Säästud S raha kogumine, sissetuleku kõrvale panemine. Osa sissetulekust, mida ei kulutata
19. Reaalne SKP on hinnataseme muutustega kohandatud SKP väärtus. See leitakse, kui nominaalne SKP jagatakse SKP deflaatoriga. SKP deflaator on kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks. 20. Nominaalne SKP- on toodangu väärtus arvestades hetke turuhindasi. 21. Sisemajanduse puhastulu on kõikide indiviidide sissetulekute summa, mis leitakse, kui liidetakse kokku palgad, kasumid, intressid ja rent, mida väljendatakse tootmishindades. 22. Tulusiirded kujutavad endast tulu ümberjaotust ja rahvamajanduse arvepidamises ei arvestata neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiiretest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustusmaksed. 23. Kogukulutused on SKP komponentide summa, mis leitakse tarbimus-, investeerimis-, ja avaliku sektori kulutuste ning netoekspordi liitmise teel. 24. Investeerimine Investeerimiskulutused sisaldavad kulutusi nii kapitalikaupade osmiseks või tarbimisekski ka varude soetamiseks
palgafondilt- sotsiaalmaks; üksikisikute sissetulek- tulumaks; ettevõtte sissetuleks- tulumaks; kulutustelt- käibemaks; omandilt- maamaks; tasud ressursside kasutamisest- saastetasu. Avaliku sektori kulutused: Avaliku sektori kulud – tarbimiskulud, mis on seotud kaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektori töötajatele palga maksmisega. Riiklikud investeeringud – infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide ehituseks. Valitsuse tulusiirded erasektorile – valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid. Riigivõla intressid – riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude summa intressid. Fiskaalpoliitika: Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks.
d) kulutused äratarbitud kapitalikaupade asendamiseks; e) kasum, mida ei jaotata dividendideks. 12. Kaudsed ärimaksud on: a) maksud, mis võetakse tarbija taskust nii, et see ise ka ei saa aru; b) ettevõtte tulumaks; c) sotsiaalmaks ja haigekassamaks; d) aktsiisi-, käibe- ja kinnisvaramaks; e) kõik maksud on kaudsed. 13.Kasutatava tulu (sissetuleku) all mõeldakse: a) kulusid, mida tehakse kapitalikaupade ostuks; b) isiklikku tulu, millest on lahutatud isiklikud netomaksud ja tulusiirded; c) kogu raha, mida ükskõik mis meetodil on õnnestunud hankida; d) isiklikku tulu, millest on lahutatud isiklikud netomaksud. 14. SKP on: a) riigi poolt teenitud kasum ühe inimese kohta; b) on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil residentide ja mitteresidentide valmistatud lõpptoodangu väärtus turuhindades; c) riigi poolt toodetud vara, millele lisandub sõjasaagina saadud vara (v.a. sõralised ja sarvilised); d) on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil valmistatud (v
Netoinvesteeringud leitakse, kui koguinvesteeringutest lahutatakse amortisatsiooni. SPP = C + (I D) +G + (X M), kus D on amortisatsioon · Teised tähtsad SKP komponendid: o Isiklik tulu (ehk bruto tulu) on rahvamajanduse arvepidamise kohaselt tulu, mida indiviidid tegelikult saavad. o Kui isiklikust tulust lahutada isiklikud netomaksud (üksikisiku tulumaks miinus tulusiirded avalikult sektorilt), saame kasutatava tulu Yd. o Kasutatavat tulu kasutatakse kas tarbimiseks ja (või) säästmiseks. · Nominaalne SKP ( SKP jooksevhindades) - on jooksva aasta hindades mõõdetud SKP. o Erinevate aastate majandustegevuse võrdlemiseks ei sobi kasutada jooksvates hindades arvutatud SKPd, sest hinnad ei ole püsiva väärtusega mõõdupuu. · Seetõttu kasutatakse aastate võrdlemiseks reaalset SKPd.
katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla l. Toimetulekutoetus abiraha, mida riik kasutab inimese toimetuleku parandamiseks vähemalt vaesuspiiri tasemel m. Absoluutne vaesus olukord, kui inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks n. Toimetulekuressursid · Rahaline tulu (töötasu, rendi- ja müügitulu, intressid ja dividendid, tulusiirded) · Füüsiline vara ehk kinnisvara ja vallasvara (maa, eluase ja kestvuskaubad) · Vaimne vara (teadmised, oskused, sotsiaalsed kontaktid) 92) Mis on peamised riigi poolt vaesuse leevendamise meetmed? 93) Toimetulekutoetust saavate perede struktuur Eestis a. Tööotsijate ning töötute pered b. Lastega pered c. Üliõpilaspered d. Pensionäripered e. Puudega inimeste pered 94) Nõusta järgmisi inimesi, kuidas pääseda toimetulekuraskustest a
Riigi minimaalne sekkumine. Riigil on vaid üldiste raamtingimuste tagamise funktsioon, millele võib lisanduda mõne avaliku hüve tootmine. Mitmed autorid nimetavad seda „öövahiriigiks“, mis ei tegele hariduse, tervishoiu ja sotsiaalküsimustega. Puhast „öövahiriiki“ tänapäeval ei leidu. Sotsiaalne turumajandus. Kõrgemad maksud, sagedasemad interventsioonid ja tulusiirded. Konkurentsivabaduse kindlustamine. Selline turumajandus püüab ühendada turu produktiivsust sotsiaalse õiglusega. Heaolumajandus. See on sotsiaalse turumajanduse äärmuslik näide. Poliitilised ja administratiivsed jõud püüavad muuta turujõudude tegevust kolmes suunas: 1) garanteerida indiviididele ja peredele minimaalselt vajalik sissetulek, mis ei sõltuks nende vara
SKT arvestuses võetakse arvesse vaid erasektoris toodetud kaubad ja teenused. Vale. SKT arvestusest ei jäeta välja a. Riiklikke toetusi lastega peredele b. Kasutatud asjade müüki c. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaupade väärtust d. Pankade laenuandmist erainvestoritele SKP arvestus tarbimismeetodil on tavaliselt suurem kui sissetulekumeetodil. - Vale SKP arvestuses elaniku kohta ei arvestata a. renditulud, mis on deklareeritud b. pension pensionid on tulusiirded ja seega SKP arvestusse ei kuulu c. tulud ettevõttete poolt maksud dividendidelt d. töötasu Mida suurem on SKP tase inimese kohta, seda ebavõrdsem on ka tulude jaotus ühiskonnas. - Vale Uue elumaja valmimist käsitletakse SKP arvestuses kui a. Eratarbimist b. Investeeringut c. Renti d. Omanikutulu SKP arvestuse puhul on vahetoote kogusumma suurem kui loodud lisandväärtuse summa. SKP arvestuse puhul a. mida väiksem on valitsussektori osakaal, seda suurem SKP tase per capita b
vähem kui suurema sissetulekuga isikud Avaliku sektori kulud võib jaotada nelja rühma: · Avaliku sektori kulutused tarbimiskulud, mis on seotud kaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektori töötajatele palga maksmisega · Riiklikud investeeringud infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide ehituseks · Valitsuse tulusiirded erasektorile valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid · Riigivõla intressid riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude summa intressid Riigieelarve - riigi tulude ja kulude plaani mingil perioodil, mis tavaliselt on eelarveaasta Riigieelarve on tasakaalus - kui tulud võrduvad avaliku sektori kuludega.
Riigieelarve on oma olemuselt bilanss. Tulud = kulud. Kui on tasakaalus on Ok. Puudujäägi e. defitsiidi saab katta laenuga( kas välisvõlg, siseriiklikelt pankadelt laenata või lasta välja riigi obligatsioonid). Peamised tulud- maksutulu, riigivara müük, riiklike ettevõtete kasum. Peamised kulud- töötasud, töötasu maksud, riiklikud investeeringud, turusiirded erasektorile(sots toetused, emapalk, lastetoetus), riigivõla intress. Tulusiirded erasektorile (eestis alla 15%, heaolu riigis võiks olla 45%) väljaantud raha eest ei saa midagi vastu (sotsiaalvaldkond) Riiklikud investeeringud struktuuri loomiseks. Kitsendav ja laiendav rahapoliitika. Laiendavaga pumbatakse raha juurde alandatakse makse, kitsendavaga kulud tõmmatakse kokku ja suurendatakse makse 18.Raha ja raha funktsioonid Raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend
ettevõtetelt tootmistegurite eest. Tootmisteguriteks on kolmese jaotuse alusel töö, maa ja kapital. Valitsus sekkub majandusse suuremal või vähemal määral kõigis riikides. Sotsiaalse õigluse seisukohast on oluline, et aidatakse inimesi, kes ise endaga toime ei tule, makstes mitmesuguseid toetusi. Töötud saavad töötu abiraha, pensionärid pensioni, naised lapsehoolduspuhkuse tasu, invaliidid invaliidsuspensioni jne. Kirjeldatud toetused ehk tulusiirded (TR) on rahalised vahendid, mis tekivad tulude ümberjaotamisel riigieelarve kaudu. Teisalt on vaja ka valitsussektorit üleval pidada, tehes selleks mitmesuguseid kulutusi. Valitsuse kulutused (G) hõlmavad kulutusi kaupade ja teenuste ostmiseks valitsusasutuste tarbeks, maanteede ning teiste infrastruktuuride ülalpidamiseks, ministeeriumite, politsei, sõjaväe, tuletõrje jne ülalpidamiseks. Nii tulusiirete kui teiste kulutuste katmiseks kogub valitsus mitmesuguseid makse.
annaabi.ee 
