rahvas mõtleb, et neil läheb elu raskeks. Nii see ka mõnda aega on, aga majanduse elavnedes peaks kõik taas normaliseeruma. Mõõdukas inflatsioon, ei kahjusta majandust nii palju kui deflatsioon. Deflatsioon on halvem kui inflatsioon, sest mõjutab majandust suuremal määral, viib tarbimise madalseisu ning muudab laenuomanike elu palju raskemaks kui see niigi oli. Deflatsiooni tagajärjed majandusele võivad olla palju drastilisemad kui inflatsioonil, kuigi mõlemad on disinflatsiooni kõrval halvad.
9. Millised on majanduspoliitika eesmärgid? 10. Mis on riigieelarve ja mis on selle koostamise aluseks? 11. Põhjendage, miks riigieelarve tasakaal on oluline? 12. Kas teie arvates on Eesti maksukoormus võrreldes lähinaabritega kõrge või madal? Põhjendage oma aravmust. 13. Nimetage kaudse, otsesed, riiklikud ja kohalikud maksud. 14. Selgitage proportsionaalset ja progressiivset e. astmelist maksusüsteemi. 15. Kas Eestis on mõttekas sisse seada astmeline tulumaksumäär? 16. Mis vahe on inflatsioonil ja deflatsioonil. 17. Nimetage inflatsiooni põhjused. 18. Nimetage Maastrichti kriteeriumid. Kordamine. 1. Tootmisressursid · loodusressurssid: maavarad, mets. Veevarud · inimressurssid: tööjõud, oskused, tööjõu kvaliteet · kapital: tööriistad, hooned, investeeringud · ettevõtlikkus: oskus 3 esimest tegurit kasulikult kombineerida 3. Majandussüsteemide iseloomulikud jooned Naturaalmajandus · väike tootlikkus
Mida ma arvan praegusest majandusolukorrast Eestis Referaat majandusõpetusest Kellele lüüakse devalveerimiskella? Danske Panga analüütik. Goldman Sachs. Citibank. Ei mäletagi, mil viimati sellised finantsmaailma vägevad on väikesele Eestile nii palju tähelepanu pööranud. Vahele ka mõni kiibitseja ning must esikaas. Suureneb huvi krooni laenamise ning tuletistehingutega enda kaitsmise vastu. Siis paanika veebis levinud teate peale, mis pani osa inimesi kiirustama valuutavahetusse. Mis toimub? Mis on olnud meie liidrite reaktsioon? Ähvardamine Kapoga! Õnneks on ka kainemaid. Eesti Pank on korranud üle valuutakomitee põhimõtted, kinnitades, et ringluses olevad kroonid on enam kui 100protsendiliselt tagatud ning et seadusega on tehtud krooni väärtuse muutmine nii keeruliseks, et see on praktiliselt võimatu. Tore. See jutt on asjalikum kui poliitikute demagoogia, aga samuti vaid pooltõde. Fakt on see, et krooni kursi muut...
muutmist. Eraldi arvutatakse veel tootjahinnaindeksit ja ehitushinnaindeksit, ekspordi- ja impordihinnaindeksit. Nafta hinna mõju Eestile Eesti jaoks on toorainete hinnaralli saabumas üsna halval ajal - majandus on jahtumas ning see raskendab inflatsiooni allatoomist. Sest kui kohalikud tegurid hakkavad koos majanduse jahtumisega inflatsiooni alandama (palgakasvu, sisemaise tarbimise ja kinnisvaraturu jahtumine), siis globaalsed tegurid suruvad hinnatasemeid ülespoole ning ei lase inflatsioonil vaibuda. Lisaks on nafta kõrge hind rõhumas mitmeid sektoreid - näiteks transpordisektor. Ning kuna bensiini hinnatõus mõjutab kaudselt väga paljusid sektoreid, siis tekib probleeme ka mujal - jahenvas majanduskeskkonnas on päris keeruline hinnatõusu tarbijale edasi anda. Juuli alguses toimunud aktsiisimäärade tõusud rahandusministeeriumi hinnangul aastase inflatsiooni kiirenemist kaasa ei too. Seda eelkõige põhjusel, et alkoholi aktsiisitõusu mõjuga samas
kõrge inflatsioon 1970 aastatel kaasnes koos töötuse kasvuga ... Stagflatsioon Inflatsiooni põhjused: 1 Rahamassi ülemäärane kasv 1. 2. Nõrk ja mitteusaldusväärne raha Island? 3. Vahel ka majanduse kiire areng. Inflatsioonil pole reeglina üht ja ainsat põhjust. Inflatsiooni vastu võitlemiseks soovitatakse tugevat raha ja kavatsuslikku majanduse languse poliitikat. Vähe soovitatakse tulupoliitikat ning pakkumist stimuleerivaid abinõusid. Need ideed pole p p pälvinud p poolehoidu ei teadlaste hulgas g ega g võimukoridorides.
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Merilyn Ohtla INFLATSIOONI PÕHJUSED, LIIGID, TAGAJÄRJED JA JUHTIMINE Referaat Juhendaja: Nadežda Ivanova Tartu 2015 1 Gh SISUKORD Sd................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 2 1.INFLATSIOON............................................................................................... 4 1.1.Põhjused................................................................................................ 4 1.2.Liigid..................................................................................................... 6 1.3 Tagajärjed...................
Inflatsiooni mõju majandusele ja kogu ühiskonna arengule sõltub eelkõige inflatsioonimäärast. Selle järgi saab eristada kolme inflatsiooni tüüpi : 1) roomav inflatsioon 2) jooksev ehk galopeeriv inflatsioon 3) hüperinflatsioon ROOMAVA INFLATSIOONI näitajaks on kuni 10 % aastas, kuid täpset piiri siin tõmmata ei saa. Arvatakse, et niisugune mõõdukas inflatsioon on ebaoluline, ent see on siiski vaieldav. Samas on mõõdukal inflatsioonil ka teatud positiivne mõju majandusele. Olukorras kus rahaühik odavneb aeglaselt on kasulik raha paigutada investeeringutesse JOOKSEV EHK GALOPEERIV INFLATSIOONI määraks on 10% ja enam. Selle suurenemisele saavad mõju avaldada peamiselt administratiivsed meetodid- näiteks hindade külmutamine teatud perioodiks. Hindade külmutamine on aga suhteliselt ohtlik tegevus, sest see võib majanduse tasakaalust välja viia, tekitades liignõudluse inflatsioonilise surve.
vaid Rumeenias. Inflatsioon, kui majandusarenguid iseloomustav nähtus sõltub väga paljudest teguritest, muuhulgas tööhõivest. Inflatsioon sõltub ka majanduskasvust või selle puudumisest. Hea näide on 2009. aasta, kui kiire majanduslanguse ja töötuse kasvu tagajärjel vähenes ka nõudlus kaupade järele ning kokkuvõttes oli ka tarbijahindade tõus võrreldes 2008. aastaga olematu (vaid 0,2%). Kuna Eestil on väliskaubandusel majanduses suur osa, on imporditud inflatsioonil (s.t teistest riikidest toodud kaubad lähevad kallimaks) üldisele hinnatasemele oluline mõju. Hindade tõus Eestis on olnud viimasel kümnel aastal oluliselt kiirem kui ELis keskmiselt, jäädes vaid 2003. ja 2009. aastal sellele pisut alla. Eriti kiirenes hindade tõus majanduskasvu tipus, kui ka nõudlus kaupade järele kasvas ning ka palgakasv oli kiire. 2008. aastal kasvasid tarbijahinnad Eestis üle 10%.
põhimõtted)? Klientide raha hoiustamine, laenuandmine, maksete teostamine 12. Kuidas saab keskpank rahaturgu mõjutada? Milles seisneb keskpanga rahapoliitika dilemma? Pankadele laenu andmisega, kohustusliku reservi määramine.. Keskpank ei saa üheaegselt kontrollida nii raha hulka kui ka intressimäära. 13. Mille poolest erinevad ootamatu ja äraarvatud inflatsiooni majanduslikud tagajärjed? Ootamatu korral on ressursside ümberjaotumine ühiskonnas keskkihile peamiselt, 14. Kas inflatsioonil on ka häid külgi? Millised võiksid olla inflatsiooni positiivsed mõjud majandusele? Võidavad laenusaajad, noored, keskklass, tööandjad. 9. Tööpuudus ja hõive Täishõive olukord majanduses, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud, tööpuudus töö kui tootmisteguri osaline hõive, töötus töötaolek kui sotsiaal-majanduslik nähtus, ILO tööpuuduse mõõtmine, mille aluseks võetakse rahvusvahelised definitsioonid, ETU, töötaja
põhimõtted)? Klientide raha hoiustamine, laenuandmine, maksete teostamine 12. Kuidas saab keskpank rahaturgu mõjutada? Milles seisneb keskpanga rahapoliitika dilemma? Pankadele laenu andmisega, kohustusliku reservi määramine.. Keskpank ei saa üheaegselt kontrollida nii raha hulka kui ka intressimäära. 13. Mille poolest erinevad ootamatu ja äraarvatud inflatsiooni majanduslikud tagajärjed? Ootamatu korral on ressursside ümberjaotumine ühiskonnas – keskkihile peamiselt, 14. Kas inflatsioonil on ka häid külgi? Millised võiksid olla inflatsiooni positiivsed mõjud majandusele? Võidavad laenusaajad, noored, keskklass, tööandjad. 9. Tööpuudus ja hõive Täishõive – olukord majanduses, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud, tööpuudus – töö kui tootmisteguri osaline hõive, töötus – töötaolek kui sotsiaal-majanduslik nähtus, ILO – tööpuuduse mõõtmine, mille aluseks võetakse rahvusvahelised definitsioonid, ETU, töötaja –
ringlusse laskmist. Seega võib inflatsioon olla majanduspoliitiliselt tekitatud ehk inflatsiooni põhjuseks võib olla ekspansiivne rahapoliitika, mille eesmärgiks on finantseerida eelarvedefitsiiti. Ajaloost on tuntud klassikalise hüperinflatsiooni näide 1920 aastatel Austrias ja Saksamaal, mille põhjustas just raha juurdetrükkimine valitsuskulude katteks. Inflatsioon Tänapäeval on majandusteadlased jõudnud arusaamale, et inflatsioonil on mitmeid põhjuseid: Pakkumisinflatsioon Nõudlusinflatsioon Pakkumisinflatsioon põhjuseks on tootmiskulude tõus, mis on seotud pakkumisepoolse survega toodangu või tootmistegurite turgudelt. Pakkumis-(kulu-) inflatsioon võib kutsuda esile olukorra, kus palgad ja hinnad spiraalina tõusevad, kõrgemad hinnad viivad kõrgemate palkade nõudmiseni, mis põhjustab hindade tõusu jne. Pakkumisinflatsioon võib toimuda isegi suure tööpuuduse ja tootmissisendite väikese hõive korral
marka välja, u poole panid ettevõtjad ise juurde. Kaubandusettevõtete arv kasvas neil aastatel väga kiiresti. Kaubanduse arengust tuleb rõhutada ka mittepositiivseid momente - tekkis hulgaliselt nn ahelkauplemise firmasid. Kõik need vahepealsed võtsid märkimisväärset vahetkasu - lõpphind kasvas tarbija jaoks üleliigselt suureks. Selle peatamiseks loodi riigi tasandil tribunalid. Need paljastasid mitmed ahelkauplemise juhud. Paljud kaupmehed kauplesid ka inflatsioonil. Vaatamat ebakohtadele, pm 1920. aastate algus oli Eesti Vabariigi jaoks ülimalt soodne majandusliku ajaga. Paraku sai see mull 1923. aastal otsa ja vallandas I tõsise majanduskriisi. 1923. aasta majanduskriis puudutas ainult Eestit. Liigne innustamine vabaturumajandusest. Liigne orienteeritus Vene turule, tööstuse arendamisele ja liialt liberaalne laenuandmine. Majanduskriis sai alguse rahandussektorist. Eesti pank, mis täitis ka komertspanga funktsioone - oli kokku välja laenanud 7 mld
Inflatsiooni mõju majandusele ja kogu ühiskonna arengule sõltub eelkõige inflatsioonimäärast. Selle järgi saab eristada kolme inflatsiooni tüüpi : 1.49.2.1 Roomava inflatsiooni näitajaks on kuni 10 % aastas, kuid täpset piiri siin tõmmata ei saa. Arvatakse, et niisugune mõõdukas inflatsioon on ebaoluline, ent see on siiski vaieldav. Isegi 3-% inflatsioonimäära korral on üks kroon 20 aasta pärast kaotanud umbes poole oma väärtusest. Samas on mõõdukal inflatsioonil ka teatud positiivne mõju majandusele. Olukorras kus rahaühik odavneb aeglaselt on kasulik raha paigutada investeeringutesse 1.49.2.2 Jooksev ehk galopeeriv inflatsiooni määraks on 10% ja enam. Selle suurenemisele saavad mõju avaldada peamiselt administratiivsed meetodid- näiteks hindade külmutamine teatud perioodiks.. Hindade külmutamine on aga suhteliselt ohtlik tegevus, sest see võib majanduse tasakaalust välja viia, tekitades liignõudluse inflatsioonilise surve. 1.49.2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
