laenas, võib omakorda minna panka vahepeal välja ei võeta, siis esialgne C,, kes laenab osa sellest välja j jjne. p deposiit loob 5000 krooni uut raha. Tekkiv raha leitakse rahakordistit e. raha multilpikaatori abil. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 16 Rahakordaja e. raha multiplikaator Analoogne kulumultiplikaatoriga. Raha multiplikaator on selle matemaatiline ((mitte majanduslik) j ) ekvivalent. Raha multiplikaatori lihtsaim versioon on "laenuprotsessist väljalangeva" j g raha ((kohustusliku reservi)) p pöördväärtus mm*. Kui Rr on vajaliku reservi määr, siis saame lihtsa rahakordaja kujul: mm* = 1 / Rr
40. inflatsioonilõhe. Vastupidine situatsioon tekib, kui majanduses soovitakse kulutada rohkem, kui majanduse täishõive tasemel toota suudetakse (st üle kogutoodangu täishõive taseme). Kuna reaalne kogutoodang ei saa üle täishõive taseme suureneda, tekib hinnataseme tõus e inflatsioon. Suurust, mille võrra kogukulutused ületavad majanduse võimsust, nimetatakse inflatsioonilõheks 41. Multiplikaatori mõiste ja erinevat liiki multiplikaatorid. Multiplikaator on sisuliselt selle tulemus, et osa kulutusi on üheaegselt nii SKP funktsiooniks kui ka SKP koostisosaks Kulumultiplikaator: kogutulu algne suurenemine on põhjustatud mingite kulutuste suurenemisest. Investeeringute multiplikaator: algne muutus on põhjustatud investeerimiskulutuste muutusest. Maksumultiplikaator: algne muutus on põhjustatud avaliku sektori kulutuste suurenemisest (mis omakorda oli tingitud maksude suurenemisest).
0,4Q = 1200; Q' = 3000 2. Kulumultiplikaator Ksp= 1/ (1-c) = 2,5 3. Languslõhe Esiteks leiame SKP lõhe Q = Q* - Q' = 4200 3000 = 1200 A 13 = I = Q/ Ksp = 1200/2,5 = 480 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 11. Eeldame, et meil on antud võrrandsüsteem: C = 100 + 0,8 Qd I = 180 G = 170 T= 75 Leida: - tasakaalusissetulek, - kulumultiplikaator kulumultiplikaator, - autonoomsete maksude multiplikaator, - kui Q*= 2000, kui palju peaks siis T muutma, et languslõhe kaoks, - kui Q*= 2200, kui palju peaks siis G muutma, et languslõhe kaoks. Q = C0 +0,8Qd + I +G; Qd = Q T; Q = 100 +0,8(Q 75) + 180 +170 0,2Q = 450 60 = 390; Q' = 1950 ksp =1 / (1-c) = 1/ (1-0,8) = 5; kT = -c /(1-c) = -0,8 / (1-0,8) = -4 Q = Q* - Q' = 2000 1950 = 50 Q kT T, siis languslõhe suurus oleks T = Q / kT = 50 / -4 = -12,5 , kuna ainsaks muutuja olid
THI tarbijahinnaindeks rr kohustuslik reservimäär (uuritava perioodi THI-baasperioodi THI) R pangareservid = 10 0 D nõudehoiused baasperioodi THI mp = 1/rr 100 - inflatsioonimäär mp raha lihtne, potentsiaalne multiplikaator e rahakordaja Tööealin rr kohustuslik reservimäär e rahvasti cr + 1 ma = M/B = k M itteaktiiv Mitteaktiiv cr +rr + xr Tööjõud Tööjõud ne
Rahabaas- sularaha+ reservid nominaalne intressimäär võrdub reaalse tegeliku intressimääraga Rahapakkumine- sularaha+ deposiitraha (real rate of return) plus oodatav inflatsioonimäär. M=m*B, kus M on raha pakkumine, m on raha multiplikaator ja B See väidab, et nõrgal valuutal on kõrgem intressimäär, sest on rahabaas intressimäärade vahe võrdub oodatava valuutakursi protsentuaalse Reaalne intressimäär on erinevus nominaalse intressimäära ja i = C +%P muutusega
Defitsiit: Defitsiit = t * P * ( Q G) Q reaalne SKP (antud hetkel riigis) t keskmine tulumäär (kui palju kulutused perioodis võivad muutuda lähtuvalt hinnast) P hinnaindeks G valitsuse kulutused Töötusemäär töötud U = 100 tööjõud Raha multiplikaator 1 + Cr mm = Cr sularaha osatähtsus C r + Rr + X r Xr täiendava reservi määr Rr vajaliku reservi määr, so deposiitide osa, mida hoitakse pankade sularaha reservina Raha pakkumine MS = mm * MB MB rahabaas MS raha pakkumine Eksogeenne rahapakkumine mm multiplikaator
krooni, siis on panga nõudehoiuste suurus: a) 112,5 miljonit j krooni; b) rohkem kui 750, kuid vähem kui 1500 miljonit krooni; c) 1500 miljonit krooni; d) d) 5000 miljonit 5000 miljonit krooni; krooni; e) 2000 miljonit krooni. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 7 18. Lihtne raha võimendi e. multiplikaator mm* arvutatakse valemi abil: a) mm* = 1 / DD; b) mm* =(1 / Rr )*100; b) c) mm* =(XR/ DD)*100; d) mm* = 1/ Ms; e) mm* = 1- Rr. 19 Tegelik rahamultiplikaator mm leitakse valemist: 19. a) mm = (RR / DD)*100; b) mm =(CU (CU / DD) DD)*100; 100; c) mm =(XR / MB)*100; d)) mm = Mss /MB;; d) e) mm = CU + RR + XR. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 8 20
3. Samuti on tasakaal tagatud kui ettekavatsemata varud võrduvad nulliga, Iu=0. Mida suurem on marginaalne tarbimiskalduvus MPC (või mida väiksem on marginaalne säästukalduvus MPS) seda kõrgemal on tasakaalu tase. tase Autonoomsete kulutuste kasv tõstab tasakaalu taset. 33 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Multiplikaatorid Mis asi see multiplikaator on? 34 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Multiplikaator · Eelpool E l l toodud t d d võrrandi õ di Q' = (1/(1-c))*A (1/(1 ))*A llahendid h did näitasid, äit id ett kindlate ki dl t tarbimis-,
Vastupidine situatsioon tekib, kui majanduses soovitakse kulutada rohkem, kui majanduse täishõive tasemel toota suudetakse (st üle kogutoodangu täishõive taseme). Kuna reaalne kogutoodang ei saa üle täishõive taseme suureneda, tekib hinnataseme tõus e inflatsioon. Languslõhe: suurus, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. Inflatsioonilõhe: kogus, mille võrra kogunõudlus ületab täishõive kogutoodangu taset. Multiplikaator: on kordaja, mis näitab mitu korda rahvuslik kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest(sõltumatu) komponentidest. SKP multiplikaator on selle tulemus, et osa kulutusi on üheaegselt nii SKP funktsiooniks kui ka koostiseks. Multiplikaatorite liigid: Kulumultiplikaator: kogutulu algne suurenemine on põhjustatud mingite kulutuste suurenemisest. Investeeringute multiplikaator: algne muutus on põhjustatud investeerimiskulutuste muutusest.
j valitsuse lit kulutuste k l t t vastavat vähenemist põhjustab SKP kasv? Seda nimetatakse automaatsete fiskaalstabilisaatorite toimeks. 38. Kui SKP kasvuga kasvab maksude laekumine ja vähenevad valitsuse kulutused sotsiaalabile siis siis, seda: a) suurem on multiplikaator; b) väiksem on b) väiksem on multiplikaator multiplikaator;Mida madalam on multiplikaator, multiplikaator. multiplikaator seda stabiilsem on majandus. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 39. Kui tulumaks on progressiivne, ceteris paribus, siis SKP tõus põhjustab multiplikaatori väärtuse: a) tõusu; b) languse. languse. Märkus
4. Kui tarbimise piirkalduvus on 0,9, siis tarbijad kulutavad alati 90% oma tuludest tarbimiseks VALE, MPC näitab kui suur osa kasutatava tulu lisaühikust kulutatakse tarbimisele. 5. Netoeksport võrdub kaupade ja teenuste impordi ja ekspordi summaga VALE, netoeksport = eksport - import 6. Mida rohkem valitsus vähendab avaliku sektori kulutusi, seda suurem on kitsendava fiskaalpoliitika mõju majandusele ÕIGE 7. Mida suurem on kohustuslik reservinõue, seda suurem on raha multiplikaator VALE, raha multiplikaator on suurema kohustusliku reservinõude korral hoopis väiksem. 8. Keskpank võib mõjutada kas intressimäära või rahapakkumist, kuid ei saa mõjutada mõlemat üheaegselt VALE, keskpank võib mõjutada, rahapoliitika kaudu, nii intressimäärasid kui ka rahapakkumist. 9. Lühiperioodi Phillipsi kõver näitab seost hinnataseme tõusu ja töötasumäära suurenemise vahel VALE, lühiper
Kogunõudluse komponendid on planeeritud tarbimis-, investeerimis, ja avaliku sektori kulutused ning netoeksport. 31. Kogupakkumine (AS) on reaalne rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudava toota nin müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. 32. Kogutoodangu täishõivetase 33. Languslõhe suurus, mille võrra kogunõudlus on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset 34. Multiplikaator on kordaja, mida näitab mitu korda rahvuslik kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentides. SKP multipikaator on selle tulemus, et osa kulutusi on üheaaegselt nii SKP funktsiooniks kui ka SKP koostiseks. 35. Automaatsed stabilisaatorid on fiskaalpoliitika vahendid, mis automaatselt pidurdavad kulutusi inflatiooni situatsioonis või stimuleerivad kulutusi , kui majanduses on langus. Automaatsete stavilisaatorite näiteks on tulumaks 36
püüab maksimeerida oma kasumit ning seetõttu laenab välja kõik lisareservid (st, et panga lisareservid on alati XR=0). Arvestame ka laenude andmise ja taashoiustamisega kaasnevat võimendust. Aktiva Passiva Kassareserv Nõudehoiused DD 9000 Laenud Kokku 9000 Kokku 9000 Täita tühjad read ja arvutada raha multiplikaator mm=..... 7. Oletame, et meie monopoolsesse panka hoiustati täiendavalt 1000 r.ü . Viige panga bilanss lõplikku tasakaalu, näidates kõikide tehingute koondsumma, st arvestades kõiki võimalikke laenude andmisi ja taashoiustamisi (st asetleidvat multiplikaatorefekti) mis võivad tekkida sellise üksiku monopoolse panga piires. Aktiva Passiva Kassareserv Nõudehoiused DD Laenud
Mida suurem on kasutatav tulu, seda väiksem on APC. Indutseeritud tarbimine kasutatava tulu tasemel (Yd) = MPC x Yd Säästmine Sääst: S = Yd C (kasutatav tulu tarbimiskulu) Keskmine säästmiskalduvus: APS = S / Yd. Säästmise piirkalduvus: MPS = S/ Yd. Kuna sääst kujutab endast tarbimata jäänud kasutatava tulu osa, siis peavad kehtima järgmised seosed: C + S = Yd MPC + MPS = 1 APC + APS = 1 Säästmisfunktsioon: S = -C0 + (1-c)Yd. Multiplikaator Kulumultiplikaator = 1/(1-MPC)=1/MPS Maksumultiplikaator = MPC / 1 MPC Rahamultiplikaator = 1/r, kus r on reservisuhe. Majanduses on tasakaal, kui kogunõudluskõver lõikub 45 kraadi joonega. Raha Kvantitatiivne rahateooria: M x V = P x Q, kus M on ringluses oleva raha hulk, V raha ringluskiirus, P hinnatase, Q kogutoodangu hulk(SKP). Pangad Varade kogusumma peab võrduma kohustuste ja omakapitali summaga ehk bilanssi aktiva pool peab võrduma passiva poolega: D = R + L.
Kapitali akumulatsioon ∆K=sY-δK Tööjõus osalemise määr LFRP=(LF/(tööealine rahvastik)100; LE-tööjõud Tööjõu kapitalivarustatus k=K/L Tööviljakus= Y/L(toodangu hulk Y töötaja kohta 9.Majandustsükli teooria(d):Majandus lühiperioodil Plaanitud kogukulutused PE=C+I+G C=C(Y-T) Y −T =Y d=C +S Tarbimise piirkalduvus MPC=∆C/∆Y Säästmise piirkalduvus MPS=∆S/∆Y MPS+MPC=1 Tasakaalu tingimused Y=PE ∆Y 1 = kulutuste multiplikaator ∆ G 1−MPC ∆ Y −MPC = maksumultiplikaator ∆ T 1−MPC Rahvamajanduse sääst S= Sk + Sg Kodumajapidamiste sääst S k =Y d−C Avaliku sektori sääst S g =T −G IS kõver : Y=C(Y-T)+I(r)+G LM kõver :M/P=L(r,Y) 10,11.Majandustsükli teooria(d):majandus lühiperioodil 1
Tarbimisfunktsioon Consumption function Tarbimise piirkalduvus Marginal propensity to consume, MPC Keskmine Average propensity to consume, tarbimiskalduvus APC Autonoomne tarbimine Autonomous consumption Säästmine Saving Säästmisfunktsioon Saving function Säästmise piirkalduvus Marginal propensity to save, MPS Varud Inventories Multiplikaator, võimendi Multiplier Indutseeritud Induced investment investeeringud Keinsi rist Keynesian –cross diagram Inflatsiooniline(langus) Inflationary (recessionary) gap lõhe Säästmise paradoks Paradox of thrift Raha ja pangandus, rahapoliitika. Money, monetary policy and Banking. Kaup-raha Commodity money laenuraha Credit money veksel bill
peegelpilt, kui ,,peegel" asetseb nn 45 kraadi joonel. Säästmisfunktsiooni üldine kuju tuleneb seega käsitlusest, et kasutatava tulu Y d see osa, mida ei kulutata tarbimiskulutustena, ongi säästmine. Säästmise piirkalduvus MPS on igast täiendava kasutatava tulu ühikust säästetava tulu ühik. Keskmise säästmiskalduvus APS on säästude ja kasutatava tulu vaheline seos kindlal tulutasemel. Sissevoog ja väljavoog tuluringlusest Multiplikaator e võimendi e kordisti näitab, mitu korda muutub rahvamajanduse kogutoodang (sisemajanduse koguprodukt SKP) ja koos sellega kogutulu (kogusissetulek) mistahes sissevoo (kogukulutuste AE autonoomse komponendi) muutudes Lihtne suletud majanduse autonoomsete kulutuste multiplikaator Avatud majanduse autonoomsete kulutuste multiplikaator Inflatsioonilõhe on suurus, mille võrra kogunõudlus AD või kogukulutused AE
6. Säästufunktsiooni algebraline kuju on a. S = S0 + (1+c)Qd b. S = C0 + (1-c)Qd c. C = - C0 + (1- c)Qd d. S = - C0 + (1-c)Qd 7. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: a. liidetakse investeerimiskulud, valitsuskulud ja säästud b. liidetakse tarbimisfunktsioon ja autonoomsed kulutused c. liidetakse autonoomsed ja mitteautonoomsed kulud d. lahutatakse sissetulekutest maksud, parkimistrahvid ja võiduta jäänud loteriipiletite ostmiseks tehtud kulud 8. Multiplikaator näitab: a. kui palju muutuvad varimajanduse sissetulekud maksukoormuse suurenedes b. kui palju muutub kogutoodang mistahes sissevoo muutudes c. mitu korda ületab tarbimine säästmist d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 9. “Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta on võimeline viima majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu. Üldise tasakaalu korral kõikidel turgudel pakkumine võrdub nõudlusega ja pole vaja mingeid muudatusi.”
Qd kasutatav sissetulek, c - marginaalse tarbimiskalduvuse parameeter (MPC). MPC - marginaalne tarbimiskalduvus (tähistatakse ka c) on tarbimise muutus sissetuleku väikese muutuse korral ja graafiliselt iseloomustab tarbimisfunktsiooni tõusu. MPC = DeltaC/ DeltaQd Oletame, et igaüks ühiskonnas otsustaks säästa suurema osa oma sissetulekust. kuna säästud muutuksid investeeringuteks, siis suuremad säästud tähendavad suuremaid investeeringuid ning suuremat SKP taset. Multiplikaator näitab, kui palju muutub kogutoodang mis tahes sisendi muutudes: Multiplikaator = kogutoodangu muutus / sisendi muutus Olgu tarbimisfunktsioon C = 100 +0,8Qd . Kui nüüd keegi kulutab 100 ühikut, siis kellegi sissetulekud Qd suurenevad 100 ühiku võrra. Vaatleme esialgu ainult autonoomseid makse, mida saab väljendada kujul T = T0 . Autonoomsete maksude efekt seisneb tarbimisfunktsiooni vabaliikme vähenemises cT0 võrra Selleks asendame tarbimisfunktsioonis Qd = Q T0 , saame:
17. Raha loomine pankade poolt Raharingluses oleva rahahulga suurust mõjutavad kommertspangad. Nad teevad seda nn. Raha loomise ehk hoiuste mitmekordistamise protsessi kaudu.Iga panga jaoks eraldi ja seetõttu ka kõikide pankade jaoks kokku kehtib nõue, et varade kogusumma peab võrduma kohustuste ja omakapitali summaga ehk bilansi aktiva pool peab võrduma passiva poolega: D=R+L 18. Raha multiplikaator Pankade pidevalt korduv tegevus: hoiuste kogumine ja vaba raha väljalaenamine näitab, et reservide ühikuline kasv suurendab hoiuseid ja rahapakkumist. Kui reservisuhet tähistab r, siis avaldist 1/r nimetatakse raha multiplikaatoriks (võimendiks). . Negatiivne multiplikaator. Esineb siis kui on tegemist impordi osatähtsuse suurenemisega, maksukoormuse suurenemisega
Ehk siis see olukord, kui kulutatakse vähem, kui tegelikult täishõivetasemel on võimalik toota. Inflatsioonilõhe kogukulutuste suurus, mille võrra kogukulutused ületavad majanduse võimsust (vertikaalne lõik GF joonisel). Ehk siis tahetakse kulutada rohkem, kui täishõivetasemel on võimalik toota. Inflatsioon tekib siis, kui kaupa/toodangut on vähem, kui tahetakse kulutada. Tekib surve hinnatõusule. Samamoodi on ka siin. Vt. joonist 12.3 6. Multiplikaator SKP muutus > kulutuse muutus alati on nii. Toimib multiplikatsiooniefekt ning seepärast see ongi nii. Iga järgnev muutus on väiksem kui eelmine. Kulumultiplikaator_1/(1-MPC) Reaalses majanduses mõjutavad ka import ja maksud. Näide: Antud: C=400+0,8Yd I=200 G=300 X-M=15 T=5 Lahendus: C=400+0,8(Y-5) (kasutatav tulu = kogutulu maks) Y=400+0,8Y-5*0,8+200+300+15 0,2Y=911 Y=4555 m=1/(1-MPC)=1/MPS=1/0,2=5 (multiplikaator on see) I=20 SKP=I*m SKP=20*5=100 7
cQd indutseeritud tarbimine Qd kasutatav sissetulek MPC marginaalne tarbimiskalduvus MPC=C/Qd c/Qd=APC keskmine tarbimiskalduvus Kui C0=100 ja c =0,8 , siis 100+0,8 Qd AUTONOOMSED MAKSUD C=(C0-cT0)+cQ tarbimisfunktsiooni vabaliikme vähenemine vähenemine cT0 võrra SÄÄSTUFUNKTSIOON Qd=C+S Kui C=100+0,8 Qd, siis Qd=100+0,8 Qd + S ; S=-C0(1-c) Qd S=-100+0,2 Qd (1-c) on marginaalne säästmiskalduvus MPC+MPS=1 MAJANDUSE MÕJUTAMISE MULTIPLIKAATOREFEKT Mpc+mps=1 Positiivne multiplikaator: Kpos= majanduse stimulatsioon/ (1-mpc) Valitsuskulude Investeeringute suurendamine Ekspordi Näide: valitsuse investeeringud suurenevad 100 miljonit, marginaalne tarbimiskalduvus mpc=0,6 Kpos= 100/(1-0,6)=250 miljonit Kpos= 1/(1-mpc)=2,5 korda Negatiivne multiplikaator: Kneg=-mpc x leke/(1-mpc) Leke: maksukoormuse tõus Impordi suurenemine Säästmiskalduvus tõus Näide: maksukoormus suureneb 80 milj, MPC=0,6 Kneg= -0,6 x 80milj / (1-0,6)= -120 milj
võtab arvesse kaubandustingimusi ehk hinnataseme erinevusi. Tarbimisfunktsioon väljendab MKP-de soovitud tarbimiskulutuste sõltuvust sissetulekutest (tuludest) teiste tegurite samaks jäädes. Keskmine tarbimiskalduvus APC = C/ Y Keskmine säästukalduvus APS = S/ Yd Investeerimine - tootmistarbimine, mida teostavad ettevõtted ja firmad. Investeering on uute kapitalikaupade tootimis- ja akumuleerimisprotsess jooksva perioodi kapitalihõive säilitamiseks ja/või suurendamiseks. Multiplikaator võimendi, näitab mitu korda muutub kogutoodang ja kogutulu mis tahes sissevoo komponendi muutudes. MPS säästmise piirkalduvus, MPC tarbimise piirkalduvus. Raha funktsioonideks on olla vahetus- või maksevahend, väärtusmõõt ja väärtuse akumulatsioonivahend. M0 ringlusesse lastud sularaha + ringlusesse lastud kontoraha. Baasraha M1 (kitsas rahapakkumine) sularaha majanduses + nõudmiseni krooni- ja välisvaluutahoiused ehk arvelduskontod pankades.
32. Kogutoodangu täishõivetasemeks nim. igal ajahetkel olemasoleva ressursside pakkumise juures olev tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks efektiivselt ja täielikult kasutada kõiki oma ressursse. 33. Languslõheks nim. suurust, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. Seda iseloomustab maksude vähendamine peab olema suurem kui avaliku sektori kulutuste kasv, et mõjutada sisemajanduse koguprodukti samas suunas. 34. Multiplikaator ehk võimendi>loetakse kordajaks, mis näitab mitu korda kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. Multiplikaator jaguneb: *Kulumultiplikaatori (V) saame avaldada järgmise valemiga V= 1 / (1 MPC). Maksude muutmine põhjustab kasutatava tulu Yd proportsionaalset muutust, kuid ainult teatav osa Yd muutusest mõjutab kulutusi, teine osa mõjutab aga säästmist; *Maksumultiplikaator = MPC / (1 MPC)
rü ja maksutulud 800 rü, siis kodumajapidamiste KMP sääst (erasääst) võrdub: 500 rü Teema 3 Testid 1. Milline loetelu funktsioonidest või tegevustest ei kuulu raha funktsioonide hulka? Kaitse inflatsiooni vastu, omakapital, kliiring e tasaarveldusrehing, barter 2. Sularahamäära cr (sularaha ja deposiitraha suhte) kasvades suureneb ka raha tegelik multiplikaator VALE 3. Kvaasi- ehk näivraha on finantsvarad, mis täidavad raha kui vahetus vahendi funktsiooni VALE 4. Kui rahapakkumine kasvab 12%, ringluskiirus alaneb 4% ning hinnatase kasvab 5%, siis reaalse SKP muutus peab olema 3% 5. Jäejestage järgnevaid aktivad likviidsuse järgi: 1. Sularaha inimese käes, 2. nõudehoius pangas(jooksev arve), 3. säästuhoius, 4. tähtajaline pangahoius, 5. ettevõte aktsiad 6. Kui raha tuluringluskiirus suureneb siis parameeter k .....
on akumulatsioonivahend, vahetusvahend ja väärtuse mõõt 86.Bartervahetus nõuab vajaduste kahepoolset kokkulangemist 87. Dekreetraha on raha tüüp, millel puudub sisemine väärtus 88. Rahapakkumine suureneb, kui: kui KP ostab avaturu operatsioonide käigus bonde 89. Kõik alljärgnevad komponendid kuuluvad rahaagregaati M1 välja arvatud säästuhoiused 90.Krediitkaardid: võivad mõjutada rahanõudlust 91. Raha potentsiaalne ehk lihtne multiplikaator m võrdub: (1 I rr) 100 92.Tegelik ehk laiendatud rahamultiplikaator m a võrdub: M I B 93. Raha tehinguringluskiirus (ülekannete käibekiirus) on defineeritav kui: keskmine hind P korrutatud tehingute hulk T jagatud raha hulk M 94. Kui reaalraha kogus (reaalne rahamass) on k·Y, kus k on konstant, siis raha tuluringluskiirus V võrdub: 1 / k 95.Kui kordaja k on suur, siis raha tuluringluskiirus V on ……….. ja raha vahetab omanikku……………… väike; harva 96
hinnatasemel, ceteris paribus. 32. Kogutoodangu täishõivetase – igal ajamomendil olemasolevate ressurside pakkumise korral olev tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kuita suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. 33. Languslõhe – suurus, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. 34. Multiplikaator –loetakse kordajaks, mis näitab mitu korda kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. 35. Automaatsed stabilisaatorid – majandusmehhanismid, mis vähendavad majandustsükli mõju. Nad toovad kriisiperioodidel majandusse raha juurde ja eemaldavad seda inflatsiooniperioodidel. Automaatseteks nim. neid seetõttu, et nad hakkavad tööle ilma täiendava administratiivse sekkumiseta 36
Import on seotud impordikalduvusega, mis tähendab et üks osa impordist on autonoomne import ja teine osa on tuludega seotud impordi suurenemine, mõõdetakse impordi piirkalduvusega. Kindlasti peaks piirkalduvuste kasutamist arvutamistes vaatama! * Multiplikaatorefekt- kuidas kogutoodang suureneb autonoomsete muutujate suurenemisel, kuidas see efekt toimib? peab arvestama kahte lihtsustatud kulude multiplikaatorit- kui kulusid suurendatakse investeeringutele siis kuidas arvutatakse multiplikaator välja? 1/säästmise piirkalduvus ehk 1/1-tarbimise piirkalduvus. täiustatud multiplikaatorefekti arvutamise valem! * Tähtsam majanduse laiendamisel või kitsendamisel on oluline avaliku sektori otseste kulude muutmine. TÖÖHÕIVE JA TÖÖTUS: *tööhõive ja töötusega seotud kolm näitajat, alusel arvutatavad näitajad ja nende arvutamise põhimõtted. Kes kuulub aktiivse elanikkonna hulka ehk tööjõu hulka ja kes sinna ei kuulu?
toimub toodangu ja teenuste turul. LM aga kajastab mõisteid „likviidsus“ ja „raha“ ning LM kõver kajastab raha nõudluse ja pakkumisega seonduvat. IS-LM mudeli loojaks peetakse Nobeli majanduspreemia laureaati John R.Hicks 2. Nn IS-LM mudelis on taskaalutulu tase määratud plaanitud kulutustega PE ja Y tegelike kogukulutuste lõikepunktiga. 3. Vastavalt Keynesi majandusteooriale suureneb kogutulu rohkem kui suurenesid kogukulutused tänu multiplikaator efektile, kusjuures taoline efekt on omane kõigile eksogeensetele muutujatele. Avaliku sektori kulutuste multiplikaator on 1/(1-MPC)=1/MPS pöördväärtus. Maksumultiplikaator on aga arvutatav seosena - (MPC)/(1-MPC)=MPC/MPS 4. IS kõver väljendab intressimäära ja kogutulu vahelist kahanevat võrdelist seost. Intressimäära ja kogutulu vaheline nimetatud seos tuleneb sellest, et kõrged intressimäärad vähendavad investeeringuid ja investeeringute
kreedittehing. õ TÄIDA LÜNGAD 11 - 20. Iga õige vastus annab 2 p., kokku 20 p. 11. Kasutatav tulu võrdub isiklik tulu miinus netomaksud................. tarbimiskulutused pluss sääst.......... 12. Kui kasutatav tulu muutub, siis tarbimiskulutuste muutus on väiksem..................kui kasutatava tulu muutus 13. Oletame, et SKP väärtus on 2 miljonit krooni väiksem täishõive SKP väärtusest ning multiplikaator on 2. Languslõhe suurus on 1 miljon.............................. 14. Kui riigi väljaminekud ületavad sissetulekuid, siis on eelarve defitsiidis........................... 15. Rahanõudluse motiiv, mis on seotud sooviga hoida raha ettenägematuks autoremondiks, on ettevaatuse.................................................................motiiv 16. Diskontomäär..........on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest 17
0,4Q = 1200; Q' = 3000 2. Kulumultiplikaator Ksp= 1/ (1-c) = 2,5 3. Languslõhe Esiteks leiame SKP lõhe Q = Q* - Q' = 4200 3000 = 1200 A 13 = I = Q/ Ksp = 1200/2,5 = 480 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 11. Eeldame, et meil on antud võrrandsüsteem: C = 100 + 0,8 Qd I = 180 G = 170 T= 75 Leida: - tasakaalusissetulek, - kulumultiplikaator kulumultiplikaator, - autonoomsete maksude multiplikaator, - kui Q*= 2000, kui palju peaks siis T muutma, et languslõhe kaoks, - kui Q*= 2200, kui palju peaks siis G muutma, et languslõhe kaoks. Q = C0 +0,8Qd + I +G; Qd = Q T; Q = 100 +0,8(Q 75) + 180 +170 0,2Q = 450 60 = 390; Q' = 1950 ksp =1 / (1-c) = 1/ (1-0,8) = 5; kT = -c /(1-c) = -0,8 / (1-0,8) = -4 Q = Q* - Q' = 2000 1950 = 50 Q kT T, siis languslõhe suurus oleks T = Q / kT = 50 / -4 = -12,5 , kuna ainsaks muutuja olid
Kogutoodangu täishõivetase igal ajamomendil olemasolevate ressurside pakkumise korral olev tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. Languslõhe suurus, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. Inflatsioonilõhe suurus, mille võrra kogukulutused ületavad lühiajaliselt kogutoodangu täishõive taset, tulemuseks inflatsioon ( hinnataseme tõus). Multiplikaator kordaja, mis näitab mitu korda kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. Kogunõudlus rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandus subjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Kogupakkumine rahvamajanduse reaalse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. 12. Fiskaalpoliitika
15 * 1500 = 225 4. Kui kasutatav tulu Qd = 1500, kui suur on siis kogusäästmine? Sind = s * Qd = 0.15 * 500 = 75 (Alates 1000 on säästmine alles positiivne) 18. Koosta kuluvõrrand ja tasakaalutingimustest lähtudes leia: 1. Tasakaalusissetulek Q' Kuluvõrrand E = C + I + G Tasakaalutingimus E = Q Q=C0 + 0,8Qd + I + G Qd =QT Q = 60 + 0.8 ( Q - 50 ) + 100 + 80 Q = 0,8 Q - 40 + 240 0.2Q = 200 Q' = 1000 2. Kulumultiplikaator KSP = 1/(1-c) = 1/(1-0,8) = 5 3. Autonoomsete maksude multiplikaator KT = -c/(1-c) = -0,8 / ( 1 - 0,8 ) = -4 4. Kui palju tuleks muuta autonoomseid investeeringuid I0 , selleks, et kaoks SKP lõhe. Potentsiaalse SKP väärtus on 1025. Languslõhe: Q = Q* - Q' = 1025 - 1000 = 25 Q = Ksp * I I = Q / Ksp = 25 / 5 = 5 5. Kui palju tuleks muuta autonoomseid makse T0, selleks, et kaoks SKP lõhe. Potentsiaalse SKP väärtus on 1016. Languslõhe: Q = Q* - Q' = 1016 - 1000 = 16 Q = KT * T T = Q/KT = 16/-4 = -4 19."Likviidsuslõks" Keynesi käsitluses tähendab: 1
c. kui firmad müüvad just nii palju kui toodavad ning varud jäävad soovitud tasemele Antud on võrrandsüsteem C = 120 + 0,75*Qd c = 0,75 Io = 90 Go = 60 To = 40 Potentsiaalse SKP väärtus on 972 (Q*). Arvuta toodud võrrandsüsteemi baasil: 1. Tasakaalusissetulek Q', 960 Q’ = A/(1-C) A = C0 + I0 + G0 – T0*c = 240 => 240/(1-0,75) = 240/0,25 2. Kulumultiplikaator ksp, 4 ksp = 1/(1-C) 3. Autonoomsete maksude multiplikaator kT , -3 kT = - c/(1-C) = - 0,75/0,25 4. Kui palju peaks muutma autonoomseid kulutusi, et SKP lõhe kaoks, 3 SKP lõhe = ∆Q = Q* - Q’ = 972 – 960 ∆I = SKP lõhe / ksp = 12 / 4 5. Kui palju peaks muutma autonoomseid makse, et SKP lõhe kaoks. -4 ∆I = SKP lõhe / kT = 12 / -3 Autonoomsed muutujad: a. sõltuvad sissetulekute suurusest b. sõltuvad väljaminekute suurusest c. ei sõltu sissetulekute suurusest
b. säästmise muutust tarbimise väikese muutuse korral c. tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 16. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: a. liidetakse investeerimiskulud, valitsuskulud ja säästud b. liidetakse tarbimisfunktsioon ja autonoomsed kulutused c. autonoomsed ja mitteautonoomsed kulud d. lahutatakse sissetulekutest maksud, parkimistrahvid ja võiduta jäänud loteriipiletite ostmiseks tehtud kulud 17. Multiplikaator näitab: a. kui palju muutuvad varimajanduse sissetulekud maksukoormuse suurenedes b. kui palju muutub kogutoodang mistahes sissevoo muutudes c. mitu korda ületab tarbimine säästmist d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 18. Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks? a. kinnisvara b. võlakirjad c. jooksvad deposiidid d. veoautod 19. Milline on 1000 kroonise kupongvõlakirja müügihind täna, kui realiseerimiseni jääb kolm aastat
.............................................usaldusväärne nõunik 22. A wide assortment of tools ..............................lai valik vahendeid 23. Account - .............................................................konto 24. Accounting - .......................................................raamatupidamine 25. Acquire ............................................................omandama 26. Actual money multiplier ..................................tegeliku raha multiplikaator 27. Add-on loan rate method .................................summeerimismeetod 28. Adjustment .......................................................kohandamine, kohandumine 29. Advertaisment - ..................................................kuulutus, reklaam 30. Advertising hype ..............................................jõuline reklaamimine 31. Advertising's public nature ..............................reklaami avalik loomus 32. Affliction .................................
d. keskpank pakkus raha välispankadesse hoiule 34. Osalise reserviga pangasüsteemi korral peab kohustuslik reservimäär Rr olema: a. võrdne 0-ga; b. suurem kui 0 ja väiksem kui 100% c. võrdne panga lisareserviga XR d. võrdne sularahamääraga Cr e. võrdne 100% 35. Raha pakkumine suureneb, kui: a. pangad kehtestavad omal soovil lisaks kohustuslikule reservmäärale ka täiendava reservmäära b. kohustuslik reservimäär suureneb c. raha baas suureneb d. raha multiplikaator väheneb 36. On antud järgmised andmed: 1) Valuutahoiused 2000 2) Sularaha ringluses 100000 3) Riigi võlakirjad 5000 4) Nõudmiseni hoiused 4000 5) Tähtajalised hoiused 8000 6) Aktsiad 3000 Arvuta rahaagregaat M1. a. 100000 b. 102000 c. 104000
Suurust, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset, nimetatakse langulõheks. Languslõhe on vertikaalne kaugus 45 kraadi joone ja kogukulutuste kõvera vahel. Kui aga kogukultused on suuremad kui kogutoodang E>Y, siis on tulemuseks inflatsioon (hinnataseme tõus), kuna reaalne kogutoodang ei saa suurenda üle taseme, mis on ette antud. Seeon kogus, mille võrra kogukulutused ületavad majanduse võimsust. Multiplikaator Autonoomste kulutuste muutus muudab rahvamajanduse kogutulu(üks suureneb suureneb teine). Kui kogus mulle võrra SKP suureneb (väheneb) on tegelikkuses suurem kui esialgne muutus kogukulutustes. Selline suurenemine (vähenemine) toimub multiplikaatori tõttu. Kulu multiplikaator on sisuliselt selle tulemus, et osa kulutusi on üheaegselt nii SKP funktsiooniks kui ka SKP koostisosaks. SKP esialgne suurenemine põhjustab
c. * tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 7. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: a. *? liidetakse investeerimiskulud, valitsuskulud ja säästud b. * liidetakse tarbimisfunktsioon ja autonoomsed kulutused c. liidetakse autonoomsed ja mitteautonoomsed kulud d. lahutatakse sissetulekutest maksud, parkimistrahvid ja võiduta jäänud loteriipiletite ostmiseks tehtud kulud 8. Multiplikaator näitab: a. kui palju muutuvad varimajanduse sissetulekud maksukoormuse suurenedes b. * kui palju muutub kogutoodang mistahes sissevoo muutudes c. mitu korda ületab tarbimine säästmist d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 9. "Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta on võimeline viima majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu. Üldise tasakaalu korral kõikidel turgudel pakkumine võrdub nõudlusega ja pole vaja mingeid muudatusi."
Mis põhjustab elamuehituse suurema tundlikkuse intressimäärade muutumisele võrreldes sõiduautodega? a. autodega juhtub õnnetusi sagedamini kui majadega b. elamuid tuleb pidevalt remontida; c. * elamute madal amortisatsiooninorm(pikem kasutamisaeg) Question 70 (1 point) Raha pakkumine suureneb, kui: a. pangad kehtestavad omal soovil lisaks kohustuslikule reservmäärale ka täiendava reservmäära b. kohustuslik reservimäär suureneb c. * raha baas suureneb d. raha multiplikaator väheneb Question 71 (1 point) Neoklassikute arvates toob liigne tööjõu pakkumine kaasa: a. palkade tõusu b. palkade külmutamise c. * palkade languse d. inflatsiooni Question 72 (1 point) Koduperenaine, kes kasvatab kahte alaealist last, kuulub: a. tööjõu koosseisu b. töötute hulka c. heidutatud töötajate kategooriasse d. * väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka e. põrandaaluste töötajate hulka Question 73 (1 point) Mida kujutab endast efektiivne palgateooria? a
8. RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE (IX nädal) 8.1.Sisemajanduse koguprodukt (SKP) 8.2.SKP mõõtmine 9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE (XI, XII nädal) 9.1.Tarbimine ja säästmine 9.2.Investeerimine 9.3.Tasakaal lihtsas majandusmudelis 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE (XII, XIII nädal) 10.1. Avaliku sektori kulutused, netoeksport 10.2. Rahvamajanduse kogutulu tasakaalutase 10.3. Multiplikaator 11. FISKAALPOLIITIKA (XIV nädal) 11.1. Fiskaalpoliitika olemus 11.2. Automaatne ja situatsioonikohane fiskaalpoliitika 12. TÖÖTUS JA INFLATSIOON (XV nädal) 12.1.Töötuse olemus ja mõõtmine 12.2.Töötuse liigid 12.3.Inflatsioon ja selle mõõtmine 13. MAJANDUSPOLIITIKA AVATUD MAJANDUSE TINGIMUSTES (XVI nädal) 13.1.Maksebilanss 13.2.Valuutakursi kujunemine 13.3.Euroopa Liidu majanduspoliitika
suudavad totoa ning müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Kogupakkumine AS on rahvamajanduse reaalne kogutoodang mida firmad tahavad ja suudavad toota ning müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel(ceteris paribus) Kogutodoangu täishõivetase Yfe - on tootmismaht milleni ühiskond võiks jõuda, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja effektiivselt kasutada. Languslõhe on suurus mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. Multiplikaator on kordaja, mis näitab mitu korda kogutulu muutub kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. Kulumultiplikaator = 1/(1-MPC) või 1/MPS Rahvamajandse kogutulu tasakaalutase on kogutulu tase mille korral on kogunõudlus (plaanitud kulutused) = kogupakkumine - AD(tegelik kogutoodang) Kogukulutused neljasektorilises majanduses (E=C+Id+G) ja turu tasakaal on siis, kui Y=E=C+Id+G harjutused Tasakaalu alternatiivne määramine: kuna Y=C+S+T ja et E=C+Id+G+(X-M) ning tasakaalu
Kettülekanne max 4000 kW; ülekande arv 10; kasutegur 0,94 ... 0,98; suhteline levik 12%. Lamerihmülekanne max 5000 kW; ülekande arv 5(erijuhul kuni 20); kasutegur 0,92 ... 0,97; suhteline levik 2%. Kiilrihmülekanne max 2000 kW; ülekande arv 8 (erijuhul kuni 15); kt 0,92 ... 0,97; levik 4% Hammasrigmülekanne max 1000 kW Hõõrdülekanne max 300 kW Sõltuvalt ülekandest võib hammasratastest koosnev ülekandemehhanism olla aeglustuv (reduktor) või kiirenev (multiplikaator). Materjal terasest, malmist või plastikust. Liited Liited detailidevahelised liikumatud ühendused. Liited: lahtivõetavad; mittelahtivõetavad. Lahtivõetavad: keermesliited, liistliited, hammasliited, tihvtliited, profiilliited, klemmliited. Mittelahtivõetavad: neetliited, keevisliited, jooteliited, liimliited, press- ja valtsliited. Keermisliited Auto juures olevad liitmed ongi just enamused keermisliidetega.
(MPM) Kogunõudlus AD on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad totoa ning müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Kogupakkumine AS on rahvamajanduse reaalne kogutoodang mida firmad tahavad ja suudavad toota ning müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel(ceteris paribus) Kogutodoangu täishõivetase Yfe - on tootmismaht milleni ühiskond võiks jõuda, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja effektiivselt kasutada. Multiplikaator on kordaja, mis näitab mitu korda kogutulu muutub kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. Kulumultiplikaator = 1/(1-MPC) või 1/MPS Rahvamajandse kogutulu tasakaalutase on kogutulu tase mille korral on kogunõudlus (plaanitud kulutused) = kogupakkumine - AD(tegelik kogutoodang) Kogukulutused neljasektorilises majanduses (E=C+Id+G) ja turu tasakaal on siis, kui Y=E=C+Id+G Tasakaalu alternatiivne määramine: kuna Y=C+S+T ja et E=C+Id+G+(X-M) ning tasakaalu korral
pdf4free.com © Indrek Saar 2010 Multiplikaatori tugevus sõltub sellest, kui suur on tarbimise piirkalduvus. Kui autonoomsete kulutuste muutuse poolt esile kutsutud SKP muutus toob kaasa suured tarbimiskulutuste muutused (ehk kui MPC on kõrge), siis on ka multiplikaatori efekt tugevam. Joonisel 5 tähendaks see järsemat AE kõverat. Multiplikaatoriefekti mõõdetakse: Multiplikaator = muutus tasakaalulistes kulutustes / muutus autonoomsetes kulutustes (11) Kui on teada MPC väärtus, siis saab multiplikaatori efekti tugevust arvutada järgmise valemiga: 1 Multiplikaator = (12) (1 − MPC ) 2.4. AD-AS mudeli olemus Multiplikaatori mudeli puuduseks on hinnataseme fikseeritus
tasemest · Mida suurem on tarbimise piirkalduvus, seda suurem on kulumultiplikaator. Õ · Täida lüngad! · Riigis toodetud hüviste eksport suurendab selle riigi kogutulu. · Majandusteoorias eeldatakse, et majandus on tasakaalus kui kogukulutused ja kogutulu on võrdsed. · Kulumultiplikaatori väärtus võrdub üks jagatud MPS-iga või 1-MPC-ga · Oletame, et tegelik SKP on 2 miljonit krooni väiksem kui SKP täishõivetase ja multiplikaator on 2. Languslõhe võrdub 1 miljoni krooni. (languslõhe=kogutululõhe/kulumultiplikaator=2 000 000/2= 1 miljon) · Tee õige valik! · Kui kogutulu suureneb (cetris paribus) o Toimub liikumine piki kogukulutuste joont ülespoole o Toimub liikumine piki kogukulutuste joont allapoole o Kogukulutuste joon nihkub allapoole o Kogukulutuste joon nihkub ülespoole · Maksude suurenemine (cetris paribus)
finantseeritakse ainult omakapitaliga, siis investeeringute puhasrentaablus on võrdne omakapitali rentaablusega. Omakapitali rentaablust saab arvutada ka Du Ponti meetodil järgmiselt omakapitali rentaablus = puhaskasum / kasum enne makse x kasum enne makse / kasum enne intresse ja makse x kasum enne intresse ja makse / netokäive x netokäive / varad x varad / omakapital Valemis on omavahel korrutatud maksude tase, intresside tase, kulude tase, varade käibekordaja ja omakapitali multiplikaator. Ettevõtte ROEd on võimalik tõsta mitmel viisil, näiteks efektiivsema aktivate kasutamisega, mis võiks seisneda kiiremas käibes, ka võiks kasutada suuremat finantsvõimendust ja suurendada kasumimarginaali. Lihtaktsiate omakapitali tulutase = ( kasum - eelisaktsia dividendid ) / ( omakapital - eelisaktsiakapital ) Tavaliselt on lihtaktsiate omakapitali tulutase finantsvõimenduse tõttu suurem kui koguvara tulutase
ühepoolsed ja tehniliselt vahendatud sõnumid on suunatud hajutatud auditooriumile. Meedia meedium kommunikatsiooniteoorias on vahend, millega sõnumeid siiratakse saatjalt vastuvõtjale ehk see on kanal, mille kaudu sõnum liigub (primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaalsed). Meedia on inimese meelte ehk tunnetusaparaadi pikendus. Meedia pakub inimestele infot sündmustest ja asjadest, millega tal isiklik kontakt puudub. Meedia on teabe paljundaja (multiplikaator) ja selle leviku kiirendaja. Meeida on institutsioon, mis tagab ühiskonna säilimiseks ja arenguks vajaliku infovahetuse. Meedia tekitab avaliku arvamuse (vaata joonis 7) Avalik arvamus Konseptsioonid: · Müstilised · Poliitilised · Funktsionaalsed · Demoskoopilised Poliitiline kultuur Sellega hakati tegelema 1960ndatel. Klassikaline raamat: Gabriel A.Almond ja Sidney Verba 'The Civil culture'.
Sis sev ood Välj avo od Kogutoodangu täishõivetase Igal ajamomendil olemasolevate ressursside pakkumise korral on kogutoodangu täishõivetasemeks see tootmismaht, mida oleks võimalik toota, kui ühiskond suudaks rakendada kõiki oma ressursse. Langus ja inflatsioonilõhe Languslõhe on suurus, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool täishõivetaset. Inflatsioonilõhe on suurus, mille võrra kogukulutused ületavad lühiajaliselt majanduse võimsust. Multiplikaator on kordaja, mis näitab, mitu korda kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. Kui esialgne muutus kogukulutustes on põhjustatud investeeringute muutusest, siis käivitub järgmine ahel: I. samm Id kasvab 1000 2. samm C kasvab 800 3. samm C kasvab 640 4. samm C kasvab ca 510 jne.
Laenusumma kasvab 2362 euroni Väljalaenatud 410 eurot tuleb uute hoiustena panka tagasi Nüüd võib pank välja laenata 80 % ehk 328 eurot. Laenusumma kasvab 2690 euroni Väljalaenatud 328 eurot tuleb uute hoiustena panka tagasi Nüüd võib pank välja laenata 80 % ehk 262 eurot. Laenusumma kasvab 2952 euroni. Kui protsess jätkub ning sularaha vahepeal välja ei võeta, siis on pangad loonud uut raha 5000 1000 (esialgne deposiit) = 4000 eurot. Raha multiplikaator Reservide kasv suurendab deposiite ja seega ka rahapakkumist koguse võrra, mis on võrdne raha multiplikaatoriga 1/r, kus r on reservisuhe. Raha multiplikaator on deposiitide laienemine jagatud sularaha reserviga Kui reservinõue on 20 %, võib pankade laenutegevuse tulemusena raha pakkumine majanduses suureneda kuni 5 korda. 1/ 20% = 1/ 0,2 = 5 Raha tasakaal Rahaturu tasakaalu määrab nõudluse ja pakkumisevahekord.
annaabi.ee 
