toetused, avalikud kaubad avalikud kaubad ja teenused ja teenused Laenud Maksed Milliseid makse keegi maksab? Tulumaks Palgalt ja muult tulult Sotsiaalmaks Palgalt Käibemaks Kulutustelt - ostudelt Aktsiisimaks Kaupadelt, mille tarbimist riik reguleerib Mis on avalikud kaubad ja teenused?
Kellele: Teema: Sotsiaalprobleemid Kellelt: Seoses tänase olukorraga võib nimetada suurimaks sotsiaalseks probleemiks majanduslangust ning sellega kaasnevat tööpuudust. Tänu tänapäevasele arengutasemele on hakatud liiga palju inimtööjõudu asendama masinatega, mistõttu ei olegi inimestel enam tööd. Kui potentsiaalsete töökohtade arv järjest kahaneb siis väheneb ka tarbija ostujõud, mis omakorda sunnib ettevõtteid järjest rohkem kokku hoidma kulutustelt. Mõni võib probleemile lahenduseks pakkuda tarbimise suurendamist, kuid fakt on selles, et lõpmatuseni suurenev tarbimine suurendab ka lõpmatuseni vajaminevate loodusressursside hulka ning meie planeet on kõike peale lõpmatu. Hetkel oleme olukorras, kus on lõppemas puhas joogivesi, kütused, puhas õhk, mida hingame jne. Tööpuuduse tõttu on ühiskonnas palju kodutuid, kes omakorda tekitavad samuti sotsiaalse probleemi. Põhjuseid võib olla väga mitmeid, miks osad inimesed
Küsimus 1 Kas PLC (programmeeritava loogikakontrolleri) Õige kasutuselevõtt aitab: Hinne 10 / 10 Vali üks või enam: Flag question a. hoida kokku kulutustelt pneumaatika ja elektropneumaatika komponentidelt? b. Kiirendada süsteemi ümberprogrammeerimist (seadistamist)? õige vastus. kontroller võimaldab lihtsamini
vähenenud 29 protsenti, laevades ööbimine on vähenenud 10%. ·· Aastal 2006 ööbis Eestis 2,2 miljonit turisti, neist 1,4 miljonit välismaalast. Neist soomlasi oli 749 000. Kokku veedeti Eesti majutusasutustes umbes 4 miljonit ööd, neist 1,5 miljonit olid soomlased. ·· Kahe aasta eest kulutasid soomlased välismaal reisides 2,46 miljardit eurot aastas. Kõige rohkem kulutati Eestis välisreisidel: 340,2 miljonit eurot ehk 13,8% kulutatud rahast. Soomele järgnesid kulutustelt Rootsi (11,7%) ja Hispaania (9,6%). ·· Soome ja Eesti statistikaametite ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse andmed Mikko Savikko, Peatoimetaja ja restoranispetsialist ·· Ajalehe The Baltic Guide soomekeelse osa peatoimetaja. Lehe tiraa 45 00080 000. See on sadadele tuhandetele soomlastele esimeseks ja tähtsamaks Eestit tutvustavaks trükiseks. ·· On elanud Tallinnas 13 aastat, räägib vabalt eesti keelt.
Majandusõpetus Rikkus on vara mida mõõdetakse rahas ja teatud kindlal ajahetkel. Raha ja pangandus Raha 1.Mis on raha? Üldiselt võib raha defineerida, kui hüviste vastu vahetamiseks mõledud korduvkasutatavat üldtunnustatud instrumenti. 2.Mida kasutati vanasti raha asemel ? Nendeks olid erilised teokarbid, trofeed ja ehted. 3.Tänapäeva maksevahendid Sularaha,sendid,pangakaart,krediitkaart,ülekanded,tsekk,mobiilimakse 4.Raha ülesanded raha võimaldab bartertehingutele, kus vahetatakse kaup kauba vastu, läbiviia vahetust universaalse maksevahendi vastu. 5.intress,inflatsioon ja valuuta *Valuuta on hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma. *Intress( näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. *Inflatsioon on seega üldise hinnataseme (H) tõus või sruve selleks , millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 6.Raha omadused (milline peaks ol...
Peab olema 5 aastat enne pensionile minekut Eestis elanud. · Toitjakaotus ja töövõimetus pension II sammas-on kohustuslik alates 1983 sündinutele. Maksad iga kuu 2% brutopalgalt ja riik lisab 4% (sotsiaalmaksust). Seoses majanduskriisiga on süsteem ajutiselt peatatud. III sammas-täiendav kogumis pension-on vabatahtlik. Maksed algavad 300.- kuus. Maksepuhkuse võimalus. Maksetelt saab tulumaksu soodustust. MÕISTED: Tulumaksu soodustus- saad tehtud kulutustelt hetkel kehtiva tulumaksu % võrra raha tagasi. Koolituskuludelt, lasteaia maksult, pensioni III sambalt. Maksukoormus-riiklike maksude suhe SKP-sse. Maksumäär-tulu osa, mille üks maksu maksja oma tuludest ära maksab. Mikroökonoomika-uurib väikeste majandusüksuste majanduskäitumist.(kodumajapidamine, firma, tootmisharu) Makroökonoomika- uurib majandussüsteemi kui tervikut. Majanduspoliitika: 1. Tavamajandus-maailma kõige vaesemates ja vähem arenenud piirkondades. Inimesed
raha. Valitsuse kulutused: 1.valitsuse poolt ostetud kaubad ja teenused: riigikaitse,maanteed,haridus,kultuur,tervishoid jne. 2.toetused ja abirahad:pension,lapsetoetus,töötu abiraha jne. 3.avaliku sektori palgad 4.intressid riigivõlalt 5.toetused kohalikele omavalitsustele Valitsuse tulud: 1.peamiselt erinevad maksud 2.mittetululised maksud: tulud varadelt,laenud,trahvid,riigilõiv. Maksud. Maksud sissetulekutelt e. tulumaksud(sotsiaalmaks) Maksud kulutustelt e. tarbimismaksud(käibemaks,aktsiisimaks) Omandimaksud(maamaks) Välismõjud ja ühishüved. Välismõju-on tootmisel või tarbimisel tekkiv kõrvalmõju firmadele või inimestele,kes ei ole otseselt antud hüviste tootmise või tarbimisega seotud. Neg.välismõju(saastatus) Reguleerida.1.otsene maksustamine 2.moraalne mõjutamine 3.maksude kehtestamine Pos.välismõjud e välistulu.(sillad,pargid,erateed) Toetus. 1
Fiskaalpoliitika Valitsuse rollid majanduses: 1. ressursside paigutamine 2. ümberjaotav roll 3. regulatiivne roll 4. stabiliseeriv roll-makroökonoomiline roll Majandusliku stabiilsuse tagamiseks mõjutab valitsus makroökonoomilist keskkonda maksude ja avaliku sektori kulutuste kaudu. Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks,et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Maksud: maksud sissetulekutelt-tulumaks maksud kulutustelt-käibemaks maksud omandilt-maamaks Maksud: 1. otsesed maksud-isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid. 2. kaudsed maksud-kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist. Maksusüsteemid: Regressiivne maksusüsteem-kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimes...
, riigivõla intressid. Üle poole riigieelarve kuludest tehakse sotsiaalsfääris, tervishoius ja hariduses. Valitsuse tulude peamiseks allikaks on maksud. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): •maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks, sotsiaalmaks) •maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks) •maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks) Riigi eelarve- ja majanduspoliitika eesmärk on luua tingimused kestvaks majanduskasvuks, mis toob kaasa inimeste heaolu suurenemise ja elatustaseme paranemise. Eesti keskendub eelkõige kolmele valdkonnale: stabiilse majanduskeskkonna kindlustamine, eelarvevahendite suunamine majanduskasvu ja hõive parandamisele ning pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine.
Tunnistan ausalt, et mulle ei meeldi sõna propaganda, sest see kõlab väga kurjakuulutavalt ja halvaendeliselt. Kui kõrvutada kohe algavaid kohalike omavalitsuste volikogude valimisi hiljuti toimunud Euroopa Parlamendi või varasemate Riigikogu valimistega, siis neil valimistel on poliitilist reklaami palju vähem. See on seletatav praeguse majandussurutisega, mis sunnib ka kõiki erakondasid tõmbama püksirihma koomale ja hoidma kokku reklaamiga seonduvailt kulutustelt. Eestis eksisteerib vabaturmajandus, igal kaupmehel on õigus ja vabadus reklaamida omi tooteid ja teenuseid. Erakonnad turustavad reklaami vahendusel mõtteid ja ideesid - nägemust. Liberaalse maailmavaatega inimesena suhtun poliitilisse reklaami mõistvalt. 2. Kuidas on Sinu hinnangul muutunud poliitikute ja parteide poliitpropaganda viimase kümne aasta jooksul ? Viimase kümnendiga on muutunud professionaalsemaks kõik Eesti suuremad erakonnad
a. 0,2 b. 0,3 c. 0,4 d. 0,5 74. Kas joonisel märgitud piirkond a LM kõveral on: a. klassikaline piirkond b. reaalne piirkond c. Keynesi piirkond d. endogeenne piirkond 75. Milline on lihtsa rahakordaja arvväärtus, kui keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv on 12,5%? a. *? 1,25 b. 5 c. * 8 d. 12,5 76. Avaliku sektori peamised tuluallikad on: a. eraettevõtete kasumid b. ainult kõikvõimalikud annetused c. avaliku sektori ettevõtete kasumid d. * maksud kulutustelt 77. Kaudne maks on: a. tulumaks; b. sotsiaalmaks c. haigekassa maks d. * tollimaks 78. Riigieelarve on: a. dokument, mille alusel tehakse riigile välislaene b. * dokument, milles bilansi põhimõttel kajastuvad avaliku sektori planeeritud kulutused ja eelarve tulud allikate kaupa c. näitab riigi poolt toodetud lõpptoodangu suurust d. dokument, mille alusel saavad erafirmad planeerida oma tegevust e. dokument, mille alusel prognoositakse kaubavahetust 79
tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi vajadused ja prioriteedid ning rahalised võimalused ehk fiskaalraamistiku. Eelarvestrateegia
11. b Question 11 Riiklike maksude hulka ei kuulu: Vali üks vastus. a. Tulumaks Väär b. Töötuskindlustusmakse Õige c. Raskeveokimaks Väär d. Käibemaks Väär Maksude kehtestamine ja kogumine on vajalik riigi majanduse reguleerimiseks. Maksud tagavad vajalikud ressursid ühiste hüvede pakkumiseks ning nende kaudu saab mõjutada ka majanduspoliitikat. Makse makstakse tuludelt (nt tulumaks), kulutustelt (nt käibemaks) ja omandilt (nt maamaks). Maksud jagunevad riiklikeks ja kohalikeks maksudeks ning aktsiisideks. Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid: alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu.
– kui laenu maksmine toimus abikaasade ühisvarast, siis tal võib tekkida õigus küsida 2500 euro suurust hüvitist olenevalt sellest, mille arvelt ta seda maksis. See et vara väärtus on vähenenud ei mängi rolli, mängib rolli mis kulutused olid. Äkki see oli terve pere suhtes kasutuses siis see on ühisvaraks üle läinud? Või võimalik millegagi midagi tasaarvestada? Üleüldiselt võib tekkida olukord, kus kuigi neil on ühisvara režiim siis lahusvara tarbeks tehtud kulutustelt on võimalik seda hoida Variant: Heldur ostis abielu vältel uue auto, mille väärtuseks on 10 000 eurot. Analüüsi õiguslikku olukorda! Kuna ta ostis selle abielu jooksul läheb ühisvara hulka ning vastavalt PKS § 37 tuleb see kaheks jagada. 7. teema – Kaasused Perekonnaõigus, TÜ 2016
Ka suhtelise vaesuse süvik (suhtelises vaesuses olevate isikute mediaansissetuleku kaugus vaesuse piirist protsentides) on meeste puhul suurem meestel 30,2%, naistel 17,7%. Suuremas vaesuses on üksikvanemad ja üksi elavad inimesed Olulist rolli vaesusesse sattumisel mängib leibkonna koosseis. Mida rohkem on leibkonnas sissetulekutoojaid ja mida vähem ülalpeetavaid, seda kergem on leibkonnal majanduslikult hakkama saada. Suuremas leibkonnas on võimalik ka teatud kulutustelt kokku hoida. Nii on näiteks kahel töötaval või vanaduspensioni saaval inimesel kasulikum elada ühise leibkonnana kui mõlemal eraldi, sest paljud väljaminekud ei sõltu leibkonnaliikmete arvust, vaid tehakse kogu leibkonna peale. Seega on üksi elavate või üksi lapsi kasvatavate inimeste vaesuse määr võrreldes teistega kõrgem üksiku vanemaealisega üheliikmelistest leibkondadest elas suhtelises vaesuses kaks kolmandikku, samas ei olnud nende vaesus nii sügav, et
: võimalus väikeste gabariitide ja massi juures üle kanda suuri pöördemomente ja jõude , võimalus astmeteta reguleerida liikumiskiirusi väga suures diapasoonis , ajamid on isemäärivad 4 : 10 10 Kas PLC (programmeeritava loogikakontrolleri) kasutuselevõtt aitab: : a. Kiirendada süsteemi ümberprogrammeerimist (seadistamist)? õige vastus. kontroller võimaldab lihtsamini süsteemi ümber programmeerida. b. hoida kokku kulutustelt pneumaatika ja elektropneumaatika komponentidelt? c. Kiirendada süsteemi koostamist? õige vastus. ühenduste tegemine erinevate komponentide vahel kiireneb. : Kiirendada süsteemi koostamist? , Kiirendada süsteemi ümberprogrammeerimist (seadistamist)? 5 : 10 10 Õhu saamisel kasutatakse kompressoreid. Millised on keskmise võimsusega kompressori tehnilised karakteristikud (tootlikkus, võimsus)? : a. tootlikkus 40 l/s, võimsus alla 15 kW b
vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majanduslikku ülesannet: 1) fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse; 2) 2) reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine. MAKSUDE LIIGID Maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud: 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks, sotsiaalmaks); 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks); 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks). Väga levinud on ka maksude jaotamine otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud on need, mida arvestatakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks käibemaks ja aktsiisimaks.
Vastuolud erinevate põhimõtete vahel: • Mõni maks võib vähendada isiku töömotivatsiooni (füüs isiku tm) • Maksude kehtestamine või suurendamine toob kaasa ühiskonna heaolukadu • Korraga pole võimalik saavutada efektiivsust ja võrdsust. 27. Kuidas liigitatakse maksusid maksuobjekti alusel? Maksuobjekti omaduste alusel jaotuvad maksud: • Tulumaksud – maksud sissetulekutelt (jur ja füüs isiku tm, sotsiaalmaks) • Tarbimismaksud – maksud kulutustelt (km, aktsiisimaks, tollimaks) • Omandimaksud – maamaks, pärandimaks 28. Otsesed ja kaudsed maksud. Maksukoormuse ülekandumise mõiste. Otsesed maksud – maksukohuslane on ühtlasi ka maksumaksja. (Tm, sotsmaks) Kaudsed maksud – seotud kaupade/teenustega hindadega ning nende puhul ei pruugi maksumaksja (maksustatavat kaupa müüv ettevõte) ning maksu tegelik maksja (kauba lõpptarbija) kokku langeda. (aktsiis)
1. Loeng Avaliku sektori määratlemine Üldiselt: avalik sektor on valitsuse tegevus ja selle tagajärjed. Juriidiliselt: hõlmab valitsusasutusi ja kõiki avalik-õiguslikke organisatsioone (eelkõige poliitilised institutsioonid). Rahanduslik: lisaks eelnevale ka need organisatsioonid, mida suures osas rahastatakse riiklikest vahenditest nt haridus- ja tervisehoiu teenust osutavad SA (poliitiline eelarve kujundamine). Funktsionaalne: avalik sektor hõlmab kõiki organisatsioone avaliku halduse, sotsiaalkindlustuse, avaliku korra tagamise, haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- ja kultuuriteenuste valdkonnas olenemata nende rahastamisallikast ja teenuse osutaja õiguslikust vormist. Avaliku sektori ökonoomika mõiste: ökonoomika on õpetus nappusest, ehk kuidas teha piiratud ressursside tingimustes valikuid. Avaliku sektori ökonoomika- avalikus sektoris tehtud otsused (valitsuse roll, kuidas valitsuse tegevus mõjutab otsuseid, mida tehakse erasektoris) ...
Seminar 11 Fiskaal- ja monetaarpoliitika Fiskaal Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 1.Miks on struktuurne defitsiit fiskaalpoliitika parem näitaja kui tegelik defitsiit? Iseloomustab eelarve defitsiiti täieliku tööhõive korral. Struktuurse defitsiidi põhjuste hulgast on kõrvaldatud automaatsete stabilisaatorite toime ning saab hinnata, ata, kas as fiskaalpoliitika s aa po t a o on to toiminud ud majandusele aja duse e pos positiivselt t vse t võ või mitte. tte. 2. Selgitage, g g , miks p ...
4. riigieelarve tuluallikate laiendamine 5. struktuurimuutuste soodustamine Makroökonoomika keskpunktis on SKP, inflatsiooni ja tööhõive näitajad Et tagada majanduslik stabiilsus, on valitsusel kasutada kaks võimalust, millega ta saab makroökonoomilist keskkonda mõjutada: · maksud · avaliku sektori kulutused Valitsustulude peamiseks allikaks on maksud. Maksud võib jaotada kolme rühma: · maksud sissetulekutelt tulumaks · maksud kulutustelt käibemaks 12 · maksud omandilt maamaks Olemuselt jaotuvad maksud kahte gruppi: · otsesed maksud isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid · kaudsed maksud kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist, maksumaksja ja maksukandja on erinevad majandussubjektid
Majandussubjekt/ objekt Kuidas on kaubandustegevusega Milline on eesmärk? seotud? Inimene kui tarbija (majapidamised) Inimene kui töötaja Riik Ettevõtted Turg Konkurents 1.5.1 Maksuregulatsioon - tarbimismaksud Riigis üldiselt liigitatakse maksud (maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud): 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks *, sotsiaalmaks) 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks) 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks) Lisaks on väga levinud ka maksude jaotamine otsesteks- ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud on need, mida võetakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks käibemaks ja aktsiisimaks. Ülesanne 22
registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja. Sotsiaalmaksu ei maksta ja tulumaksu kinni ei peeta järgmistelt väljamaksetelt: hüvitiselt, mida makstakse töölähetuse kulude katteks ja seadusega ettenähtud päevarahadelt (FIE saab lähetusse saata ainult oma töötajat, mitte aga iseennast); hüvitiselt, mida makstakse töötaja isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise eest; tööandja kulutustelt töötaja töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks; töötajale tööõnnetuse või kutsehaigusega seoses makstavatelt hüvitistelt, mis ei ületa 64 eurot kuus (768 eurot aastas). NB! Kui punktides 1 ja 2 nimetatud hüvitised ja päevarahad ületavad tulumaksuseaduse § 13 lõikes 3 punktides 1 ja 2 kehtestatud piirmäärasid, siis maksustatakse need tulu- ja sotsiaalmaksuga nagu erisoodustust.
Diferentseeruv hinnaeesmärk on siis kui ei soovita võistelda hinnas vaid suunata oma tegevus mõnele muule valdkonnale nt tõsta tootesarja tuntust, võita klientide lojaalsust. · Hinnakujundusmeetodid · Kulupõhine hinnakujundus puuduseks on turunõudlus ja konkurentsi arvesse võtmata jätmine. Seega võib hind kujuneda väga kõrgeks · Alushinna meetod on lihtne arvutus minimaalse müügihinna määramiseks et saada soovitud kasumiprotsenti või kulutustelt tagasi teenida. · · Juurdehindlusmeetodiga lisatakse omahinnale kindel juurdehindlusprotsent või summa. Tarbijale kujuneb seega hind toomise ning jaotuskanalite juurdehindluse summana. Nt t- särgi alghind 10 eurot , hulgimüüja jaehindlus 40 %, seega hulgihind 14. Jaemüüja lisab 75% mis teeb hinnaks 24,5 eurot. · Kasumiläve meetod aitab leida tooteühiku hinda mis vastaks etteantud müügimahu juures soovitud kasumile. · Konkurentsipõhine hinnakujundus
Valitsuse roll majanduses ressursside paigutamine ümberjaotav roll regulatiivne roll Fiskaalpoliitika Maksud, avaliku sektori kulutused Valitsuse fiskaalpoliitilised otsused kajastuvad riigieelarves Valitsuse tulude peamiseks allikaks on maksud! Maksud Kõige levinumad maksustamise viisid on: maksud palgafondilt - sotsiaalmaks maksud üksikisikute sissetulekutelt tulumaks maksud ettevõtete sissetulekutelt - tulumaks maksud kulutustelt käibemaks maksud omandilt maamaks (väikseim) Efektiivne maks ei mõjuta eraisiku käitumist! Maksud Eestis Maksususüsteem on soodsam nendele, kes omavad kapitali ja võrreldes oma sissetulekuga tarbivad proportsionaalselt väiksema osa sissetulekust Kõige madalama sissetulekuga isikud maksavad maksudena proportsionaalselt väga suure osa sisstulekust Maksude olemus otsesed maksud isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute
Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majanduslikku ülesannet: 16 1) fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse 2) reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine Maksude liigid Maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud: 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks, sotsiaalmaks) 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks) 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks) Väga levinud on ka maksude jaotamine otsesteks- ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud on need, mida võetakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks käibemaks ja aktsiisimaks. Joonis . Maksud, maksumäärad ja maksed Eestis 2006. aastal.
Sotsiaalsed klassid mõjutavad tarbijakäitumise väga erinevaid tahke: riietumise stiili ja kvaliteeti, kodu asukohta ja interjööri, puhkuse veetmise kohti, loetava kirjanduse ja kuulatava muusika valdkonda, säästmis- ja kulutamisviise, ostmiskohta ja -tavasid jne. Seejuures on huvitav märkida, et tarbimise struktuurile avaldab klass suuremat mõju kui sissetuleku suurus. Näiteks keskklassi leibkond võib teenida kõrgklassi leibkonnast isegi rohkem, kuid kulutustelt jäävad nad ikkagi erinevaks. Keskklassi esindajaid huvitavad sagedamini estraadikontserdid ja autode võidusõidud, kõrgklass kulutab sama raha pigem sümfooniakontsertide ja traavivõistluste külastamisele. Võrdlusrühm on reaalne või kujuteldav isikute rühm, aga ka üksikisik, kelle norme ja väärtuskriteeriume kasutatakse lähteseisukohana oma käitumisviisi valikul ja hindamisel. Suhe võrdlusrühmaga võib avalduda kolmel viisil:
ta saabmakroökonoomilist keskkonda mõjutada: maksud avaliku sektori kulutused Valitsuse fiskaalpoliitilised otsused kajastuvadriigieelarves. Valitsuse tulud Oma ülesannete täitmiseks vajavad valitsusedtulusid. Valitsuse tulude peamiseks allikaks onmaksud MAKSUD Kõige levinumad maksustamise viisid on: maksud palgafondilt - sotsiaalmaks maksud üksikisikute sissetulekutelt tulumaks maksud ettevõtete sissetulekutelt - tulumaks maksud kulutustelt käibemaks maksud omandilt maamaks loodusressursside kasutamise tasud MAKSUD EESTIS Maksukiil ehk summa, mida peab tasuma tööjõukuludena tööandja ja töövõtja poolt netopalgana saadavate summade vahe on ca 39 %, mis on suurem EL keskmisest ca 35 % Suur kulutuste maksustamise ehk tarbimismaksude osakaal (ca 14 % SKP st) Keskmisest suurem tööjõu maksustamise osakaal (ca 51 % moodustavad tööjõumaksud kogu maksude summast)
gumises eelarvesse; 2) reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine. 114 SPORDI ÜLDAINED I TASE MAKSUDE LIIGID NB! Maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud: 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks, sotsiaalmaks); 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tolli- maks); 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks). Väga levinud on ka maksude jaotamine otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud on need, mida arvestatakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tu- lumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks käibemaks ja aktsiisimaks. Joonis 1
Tulud: - funktsioonide täitmiseks vajab valitsus rahalisi ressursse. Valitsustulude peamiseks allikaks: maksud, täiendavaid ressursse on võimalik saada ka riigiettevõtete kasumite ja riigivara müügi teel. Maksude jaotus: a) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud b) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks); c) omandimaksud (maamaks, pärandimaks). 2 Tänapäeval on juba traditsiooniliseks saanud, et enamikus arenenud riikides ületavad eelarve kulud tulusid. Sellist olukorda, kus valitsuse kulud ületavad tulusid nimetatakse eelarve puudujäägiks ehk defitsiidiks Eelarve defitsiit= valitsuse kulud-valitsuse tulud 3 Eelarve defitsiidi ületamiseks võetakse peamiselt laenu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
