Luuakse valitsusasutused ja neile kõikidele antakse konkreetne vaalitsusala. 1712 Peterburg venemaa pealinnaks. 1700-1721 Põhja sõda Venemaa vallutas Eesti ja Läti. 1725 Peete I suri ja Tsaar oli nimetamata. Peale Peetri surma hakkas palee pööreteperiood võimul olid Peetri naine, tütred, sugulased. 1762 aastal sai võimule Peeter III Katariina II tõi tsaaririiki valgustatuse, ta kutsus kokku esinuduskogu. Andis välja Armukiri aadlile ja Armukiri linnadele, kus ta seadustas aadli kui ka linnade seadused ja kohustused. Ta raja pealinnna teatri kui ka muuseumi ning toetas kultuuri arengut.
1. Pärisorjuse kujunemine XIV-XVI sajandil: pärisorjuse mõiste ja selle tunnusjooned; kuidas on pärisorjuse süvenemine Vana-Liivimaal seotud majandusliku (eelkõige linnade) arenguga Euroopas. 2. Talupoegade kihid keskajal ja nende iseloomustus: adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad ja maavabad; träälid. 3. Vana-Liivimaa siseolud pärast Jüriöö ülestõusu. Piiskopkondade (katoliku kiriku) ja Liivi ordu konfliktid; Danzigi kongress ja Jungingeni armukiri aastast 1397; millal ja miks hakati Vana-Liivimaal kokku kutsima Maapäevi, kus need reeglina toimusid ja millised poliitilised jõud olid seal esindatud. Dietrich Damerow, vitaalivennad (kes nad olid ja kuidas on seotud Eesti ajalooga). 4. Vana-Liivimaa välispolitiline olukord XIV-XVI sajandil: miks see halvenes, miks oli Vana-Liivimaa naabermaadele kerge saak; Wolter von Plettenberg ja tema koht ajaloos; Ivan III ja tema tegevus Vana- Liivimaa suhtes (1492
1763. aastal kinnitab Katariina II aadliprivileegid. 1765. aastal viiakse läbi maade mõõdistamine ning kinnitatakse aadli sotsiaalsed privileegid. Aadli õiguste suurenemin tähendas nende võimu tugevnemist talupoegade üle. 1775. aastal viib Katariina II läbi kubermangureformi (Maailma ajalugu 2001, lk287). Sellega saab provintsiaadel osalise omavalitsuse. Kõigis kubermangudes luuakse uued politsei- ja kohtuasutused. Keskvõim tugevnes. Haldusreform sai täiendust 1785. aastal, mil ,,Armukiri aadlile" ja ,,Armukiri linnadele", rajasid teed linnade omavalitsusele ja laiendasid aadli omavalitsust kubermangu tasandil (ENE 1989, lk391). 3. Asehaldusreform Eesti- ja Liivimaal Vastupidiselt Venemaal toimunust Baltikubermangus aadli omavalitsust piirati. 1783. aastal kehtestatakse Baltikumis asehalduskord. Antud reform muudab Eesti administratiivset jaotust. Eestimaa kubermangu neljale maakonnale liidetakse Paldiski. Liivimaal lahutati Pärnu
3. Liivimaa sisesuhted Mõõgavendade ordu lakkas eksisteerimast, kui leedukatega võitles. Halvad suhted, ordu ei saanud läbi kirikuga(vaen, Riia piiskopi vastu) Kodusõjad kogu keskajal. Riia piiskop ei suuda vastu panna ordule, hiljem tuleb valitsema Tartu piiskop(Damerow). 1397.a.Danzigi kongress (poola, tol ajal saksa ala) Saksa ordu kõrgmeister Jungingen. Võitjana piiskopid välja(võeti ära mõned kohustused). Ordu hakkas nõrgenema. Jungingeni armukiri annab harju-viru vasallidele igavesest ajast igavese ajani lõpliku maa pärandamise õiguse nii nais-, kui ka meesliinil. Kodusõjad jätkuvad. 4. Liivimaa välissuhted Venemaa 1942 rajab suurvürst Ivangorodi linnuse(Jaanilinn), sõjaline valmisolek Poola-Leedu 14.sajandi lõpus ühtne riik, 1410.-Grünvaldi lahing Skandinaaviamaad Rootsi, Taani, Norra Kalmari unioon(1397). Tugevad naabrid tekivad samal ajal.
gild-tsunftide ühendus, tsunft-käsitööliste ühendus, bürgermeister-rae juhatuse liikme nimetus, linnafoogt-esindas maahärrat rae juures, skraa-tsunfti põhikiri, missa-jumalateenistus, visitatsioon-kirikukatsumine/piiskoplik ül, pildirüüste-katoliku kirikute rüüstamine ning pühapiltide hävitamine, sündik-jurist, kes tundis seadusi hästi, agul-eeslinn, kus elas vaesem rahvas, liturgia-muusikalis-sõnaline osa missal, jungingeni armukiri-vasall andis õiguse pärandada oma valdused kuni 5nda põlveni, k.a naisliinis. M. Wilhelm- paavsti legaat, kes moodustasViru-, Järve- ja Läänemaast otse Rooma paavtile allutatud vaheriigi. W. von Plettenberg- Liivi ordumeister, kes suutis ajutiselt Vana-Liivimaa sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Nii õnnestus tal kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaa piiridel. M. Hoffmann- pop. jutustaja, kes oli Saksast pärit kasuksepp, tema juhtulisel
· Haritud ja valgustusmeelne valitseja jätkas Peeter I algatatud Venemaa moderniseerimist · Katariina II koostas valgustusideedel rajaneva seadusliku projekti, ning kutsus 1767 Moskvasse kokku esinduskogu, seda arutama. Saadikute madala haridustaseme tõttu aga ei suudetud esilekerkinud pingeid lahendada ja seadustik jäi vastu võtmata · 1775. Aastal loodi kõikides kubermangudes varem puudunud kohtu- ja politseiasutused · 1785. Aastal avaldatud ,,Armukiri aadlile" ja ,,Armukiri linnadele" pani aluse linnade omavalitsusele ja laiendasid aadli omavalitsust kubermangu tasandile · Katariina II valitsemise ajal kasvas üles kaks põlvkonda inimesi, kes olid harjunud sõnavabaduse, poliitilise stabiilsuse ja välispoliitiliste võitudega ja asusid kujundama Venemaa uut palet. Valgustatud absloutism Austrias Karl V valitsemisest - hiigelvalduste jagamine oma vennaga, sellest said alguse Habsburgide
esindajad. Ordumeister- ordu kõrge ametnik; 1435-st Valgas maapäevad regulaarsed. Otsused pidid olema üksmeelsed. Kokkuleppeöe tavaliselt ei jõutud. Jõuti üksmeelele venema sõjakäigu suhtes ja mida teha talupoegadega. Arutati: tülid, kohalikud probleemid, välispoliitika Danzigi lepingu ajalooline taust ja tähtsus. - Saksa ordu kõrgmeister K.V Jungingner 1) piiskop on ordu liige, aga sõjakäikudel ei pea osalema 2)Jungingeni armukiri vasall võis oma lääni pojale pärandada. 1410- Grünwaldi lahing 3 kõige arvukamat talupoegade kihti. - adratalupojad, (~10 ha maad), üksjalg (1 jalamehe päev), vabatalupoeg(maksud rahas), maavaba Kuidas õnnestus osal talupoegadel säilitada vabatalupoegade seisus? - Sest nad olid ülikute järeltulijad, sõlmiti vasallileping, maksid maksud rahas, võisid olla kõrtsi või veskipidajad. 3 olulisemat keskaja rahvastikuprotsesse mõjutanud tegurid. - Sõjad, katk, nälg
ga. Sai Venemaa valitsejaks, kõrvaldanud 1762 kaardiväeohvitseride abiga Peeter III troonilt. Ajas aadli huvidele vastavat poliitikat, tugevdas nende maavaldust ja õigusi pärisoriste ja talupoegade üle. Tgei 1764 ringsõidu Liivimaale nõudis Balti kub-de agraarsuhete reguleerimist. 1773-75 Pugatsovi juhtimisel toimunud talurahvasõja mahasurunemisega kaasnes avalik reaktsioon: keskvõimu tugevdati, vormistati aadli seisuslikud eesõigused (1775 kub- ureform, 1785 aadliarmukiri ja linnade armukiri) Balti kub-des kehtestati 1783 asehalduskord. Poola jagamiste ( 1772,1793 ja 1795) tagajärjel ühendati Venemaaga Paremkalda-Ukraina, Valgevene ja suurem osa Leedut; 1795 liidentati ka Kuramaa. Vene-Türgi sõdade(1768-74 ja 1787-91) tulemusena liiteti Venemaaga Krimm ja Musta mere põhjarannik ning rajati Musta mere laevastik. Neile aladele asutati Sevastoopol, Herson, Odessa, Jekaterinoslavl( nüüd Dnepropetrovsk9. K. Valitsemis ajal oli tähtis osa
aluseks 1710 aasta kapitulatsiooniaktid väejuht ütleb, et venemaa tuleb appi lõpetama rootsi türanniat ja tahab laiendada aadlike õigusi vene võim tunnistab aadlike õigusi venemaa lubab aadlike privileegid taastada põhimõtted fikseeritud 1721 uusikaupunki rahuga lepinguga rootsi tunnustab, et mingid alad lähevad vene koosseisu suure eristaatuse allikaks need alad rootsi ja venemaa vastastikune ülepakkumine ulrika eleanora armukiri rootsi kuningavõim oli nõus aadlikele kehtestatud piirangud tühistama ulrika oli nõus tühistama ja loodeti eesti ja liivimaa aadlikud endale võita rootsi tahab sõda väga enda poole, enda kasuks kallutada, aga peale Poltava lahingut kõik selge (rootsi kehvas seisus) soome saab rootsi see hetk veel tagasi rootsib loodab veel venemaad lüüa, kaotab soome territooriumit Kuramaa püsib veel üsna vähe aega baltisaksa aadlike varasemad privileegid taastatakse
Wolter von Plettenberg-liiivima ordumeister, ühendas vana liivimaa sõjajõude Adratalupoeg pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormist. Kõige arvukam kiht. Vabatalupoeg ei pidanud teotööd tegema, vaid maksis oma koormised rahas Bürgermeister rae vanema liikme või linnapea ametinimetus Raad linna võimuorgan Linnaõigus-juriidiline dokument keskajal, mis fikseeris linna olemasolu. Linnafoogt maahärra esindus rae juures Jungingeni armukiri-1397. aastal Saksa Ordu kõrgmeistri Konrad von Jungingeni poolt välja antud akt, mille järgi said Harju-Viru vasallid oma mõisaid pärandada viienda põlveni, ka naisliini pidi. Danzigi kongress-1397 24. juuni-15. juuli toimus Danzigis kongress Saksa ordu ja Liivimaa opositsiooni vaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. Võeti vastu otsus, et Riia peapiiskop peab edaspidi olema ordu liige. Ordu omalt poolt loobus õigusest nõuda piiskopkondade ja nende
III-ga. Sai Venemaa valitsejaks, kõrvaldanud 1762 kaardiväeohvitseri abiga Peeter III troonilt. Ajas aadli huvidele vastavat poliitikat, tugevdas nende maavaldust ja õigusi pärisoriste talupoegade üle. Tegi 1764 ringsõidu Liivimaal, nõudis Balti kub-de agraarsuhete reguleerimist. 1773-75 Pugatsovi juhtimisel toimunud talurahvasõja mahasurumisega kaasnes avalik reaktsioon: keskvõimu tugevdati, vormistati aadli seisuslikud eesõigused ( 1775 kub- ureform,1785 aadliarmukiri ja linnade armukiri) Balti kub-des kehtestati 1783 asehalduskord. Poola jagamiste (1772, 1793, 1795) tagajärjel ühendati Venemaaga Paremkalda-Ukraina, Valgevene ja suurem osa Leedut; 1795 liidendati ka Kuramaa. Vene-Türgi sõdade(1768-74 ja 1787-91) tulemusena liideti Venemaaga Krimm ja Musta mere põhjarannik ning rajati Musta mere laevastik. Neile aladele asutati Sevstoopol, Herson, Odessa ja Jekaterinoslavl ( nüüd Dnepropetrovsk)- K
kiht. Varasem must ja valge vaimulikkond saab aluseks vaimulikule seisusele. Kõigi muutuste puhul on märkimisväärne see, et Peeter rõhutas uute seisuste ja sotsiaalsete kihtide kohustust riiki teenida. Kõik pidid üldise heaolu nimel oma panuse andma. Vaatamata sellele, etPeetri ajal muudeti sotsiaalset struktuuri, ei vormistatud seda tervikuks seda tehakse alles Katariina II ajal, kui võetaks vastu ühiskonna vaatepunktist palju olulisi seadusi (armukiri aadlile ja armukiri linnadele?). Katariina II muudatused olid tehtud läänelikul baasil ehk seisusliku korra juriidiline vormistamine Venemaal tugines lääne eeskujul. Seaduste modifitseerimise käigus toimub seisusliku korra teine juriidiline vormistamine. 1832. aastal valmis seaduste kogu, mis rakendus ellu kolme aasta pärast. Selle seaduste kogu 9. köide oli tervikuna pühendatud seisuste seadusandlusele.
peamiselt toiduaineid. Tõnn oli taluhaldjas, keda iga pere omaette kummardas. 13. Dietrich Damerow ja tema roll Eesti ajaloos Oli Tartu peapiiskop aastatel 1379-1400. Nõudis ordult ise läänivannet ja lõi laialdase orduvastase koalitisiooni, kuhu kuulusid Mecklenburgi hertsog Albrecht (kes oli samaaegselt ka Rootsi kuningas), Leedu suurvürst Vytautas ja Inglise kuningas. 14. Jungingeni armukiri - Jungingeni armukiri oli 13. juulil 1397. aastal Saksa Ordu kõrgmeistri Konrad von Jungingeni poolt välja antud akt, mille järgi said Harju-Viru vasallid (Harju-Viru rüütelkond) oma mõisaid pärandada viienda põlveni, ka naisliini pidi. 15. Vana Liivimaa maapäevad - 1421.aastast alates hakati neid pidama iga aasta. Neil arutati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi ning lahendati omavahelisi tülisid, määrati maksud, lahendati talurahva pagemise küsimusi jne. 1435.a jagunesid maapäeval
Riia peapiiskopkond seoti tihedalt Saksa orduga. Vastutasuks tegi ordu piiskoppidele ja vasallidele suuri järelandmisi.Ordumeister loobus õigusest nõuda piiskoppide vasallide osalemist ordu sõjakäikudel ja maa kaitsel. See otsus nõrgendas ordu ja Liivimaa sõjalist jõudu. Mille poolest erines Harju-Viru vasallide õiguslik seisund ülejäänud Liivimaa aadlike omast? Harju-Virus oli vasallide osakaal suurem ja nende sõna maksis kõige rohkem. Danzigi kongressi otsused, Jungingeni armukiri Danzigi kongressil pandi paika võimusuhted. Ordu võim vähenes . Liivimaa poliitilised jõud tunnustasid ordule Roomast antud privileegid, mille alusel Riia peapiiskopkond seoti tihedalt Saksa orduga. Vastutasuks tegi ordu piiskoppidele ja vasallidele suuri järelandmisi.Ordumeister loobus õigusest nõuda piiskoppide vasallide osalemist ordu sõjakäikudel ja maa kaitsel. Jungingeni armukiri- akt, mille järgi said Harju-Viru vasallid (Harju-Viru rüütelkond) oma mõisaid pärandada
Austria Maria Theresia Schönbrunni loss,manufaktuurid,tulumaks,Sõjaväereform- sõjaväekohustus,Piirati teotööd,Joseph II- kõige valgustatum,Kaotati pärisorjus, üleminek raharendile,Rahvakoolid, 7 kl koolikohustus,Usuvabadus,Saksa keel riigikeeleks- rahulolematus. Venemaal Katariina II Võimule Peeter III kukutamisega,Pugatsovi ülestõus,Ülevenemaaline seadustik,Esinduskogu ei võtnud vastu,Haldusseadus- kohtuasutused, politseiasutused,Aadli armukiri- aadli privileegid, omavalitsus,pärisorjus,Linnade omavalitsus,Vallutused- Krimm, Ukraina, Poola jagamised. Inglise kodusõda 1642 1660 Sõja puhkemise põhjused>Kuninga ja parlamendi tüli maksude pärastKuninga soosiv suhtumine katoliiklastesse,keda Inglismaal ei sallitud>Puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt. Kuningas Charles I Stuart valitses 1625-1649. Sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni>1640–1653“pikk
saj iseseisvuma. 2) Riia peapiiskopkond 3) Tartu piiskopkond 4) Saare-Lääne piiskopkond valdused killustatud 5) Kuramaa piiskopkond inkorporeeritud Maaisandad ja läänimehed Talupoegade haritud maa > maaisanda domeen ja läänivaldused. Vasallide õiguslik seisund muutus kindlamaks. 1315 Taani kuninga vasallid Valdemar-Eeriku linnaõigus > lääni pärandamine isalt pojale 1329 ka tütrele 1397 Jungingeni armukiri > Harju-Virus päritavus mõlemale soole ja kõrvalsugulusastmetele 5. põlveni 1450 Tartus Jungingeni armukirja soodustused 1524 Saare-Lääne piiskopkond Ordu alal keskaja lõpuni mittepäritavus 14. saj kohtuvõim läks üle vasallidele. Rüütlid ja junkrud (vasallid) oma seisus. Palgasõjaväe tähtsuse kasv > läänistati majanduslikel kaalutlusetel (tasuti teenete eest, renditi, müüdi ja panditi) Läänistamata maade haldamine ja majandamine > ametkonnad (suured
ülestõusnud otsustavas lahingus Tsaritsõni alla luau.Rikkad Kaskad reetsid Pugatsovi.tTa võeti kinni ning hukati 1775 a.Ülestõus suruti maha. Katariin II valitsemisajal ,eriti pärast Pugatsovi ülestõusu,tugevnes riik bürokraatliku aparaadina.Likvideeriti Kaskade omavalitsus.Pärisorjus laienes kõikidele Venemaaga liidetud aladele. Katariina II velitsemisaja tähttsaimaks admistratiivseks dokumendils oli 1785 a. väljakuulutatud "Aadli armukiri",mis seadustas aadliõigused omada maad ja pärisoriseid talupolegi.Aadel vabastati teenistus kohustustest,maksudest ning ihunuhtlusest.Kohut võis nende üle mõista vaid aadlikohus,nad said õiguse valida oma kubermangu aadlikogusid ning oma aadlipeamehi ,kes pidid nende huve esindama.Niiviisi vormistati seadusandliku aktiga lõplikult aadli kui erilise privilegeeritud seisuse õigused Vene Keisririigis. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest,
Tüli tõi kaasa Danzigi kongressi 1397 aastal. See määras ja muutis palju.Oli oluline, sest pandi paika võimusuhted. Ordu võim vähenes.(Oli üleüldine Saksa ordu, mis jagunes harudeks. Siinne ordu oli Saksa ordu Liivimaa haru.) Saksa ordut juhtis sellel ajal kõrgmeister, kes Danzigi kongressi ajal oli Konrad von Jungingen. Sisusliselt ka meie Liivi ordu tähtsaim liige, ordumeister allus temale. Saksa ordu ja Jungingen ise vähendasid Liivi ordu võimu. ''Jungingeni armukiri''- Harju Viru vasallid, ekkele Taani aladel oli maad läänistatud ja neil olid suhteliselt suured privileegid Taani aladel, sest Taani kuningas oli kaugel ja seadustest vaadati mööda. Ordu ajal ei olnud see enam võimalik. Selliste privileegide kärpimise vastu olid vasallid ja Danzigi kongressil võtsid nad sõna ja armukirja näol andis Jungingen neile privileegid. Vasallidel oli pärandamisõigus, senjöör võis vasalli surma korral maa edasi anda, ei pidanud minema järeltulijate kätte
Jungingen. Kongressi otsused: · Riia peapiiskop peab olema Liivi ordu liige. Sellega taheti ära hoida ordu vastaseid liite. Tülide võimalus väheneb. · Kohalikud piiskopid ja nende vasallid ei pea osalema ordu sõjakäikudel. · Vasallide pärandamisõigus laienes. Vasallid said pärandada oma maavaldust viienda sugulusastmeni välja nii mees- kui ka naisliinis Jungingeni armukiri. Vasallide olukord paranes, sest armukirjaga kadus ära võimalus, et nad peavad selle maatüki tagasi andma. Maa hakkas muutuma perekondlikult pärandatavaks. 1421 hakkas koos käima Maapäev selleks, et arutada - omavahelisi probleeme, - arutada maksude määramist - välispoliitiliste küsimuste arutelu - arutati ka talupoegadesse puutuvat Maapäevas olid esindatud: 1. Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulike esindajad
Liivi sõda. 1558-1583 Eesti-ja Liivimaa pinnal. Soome pinnal lõppes 1595. Vana Liivimaa olukord enne sõda. Killustatus ordu ja 2 piiskopkonda. Erimeelsused ning 16. sajandiks ordu võim vähenenud- Jungingeni armukiri (vasallid võtsid õigusi), 16. sajandiks ordude aeg möödas, polnud tugevad ega vajalikud- ordu kaotas Euroopas enda liitlased. Tugevnesid Venemaa ja Poola-Leedu Otsitud põhjused sõjaks: 1030 Jaroslav Tark vallutas Tartu ja selle ümbruse ning 1061 vallutasid eestlased tagasi. Venelased nn "lubasid" neil tagasi asuda oma maale ning hiljem nõudsid selle eest renti. Tartu maks- maks iga meeskodaniku pealt Tartu piiskopkonnas (iga aasta 1 hõbemark vähemalt 3 aasta jooksul)
Sealt võtsid osa: Liivi Ordu, Saare-lääne piiskopkonna esindaja, Riia peapiiskopkonna esindaja, Kuramaa piiskopkonna esindajad, vasallide esindaja. Otsustati, et : Riia peapiiskopiks saab valida ainult Liivi Ordu liikme. Piiskopid ja nende vasallid ei pea osalema Ordu sõjakäikudel. Vasallide pärandamisõigus laienes - maaisandal puudus võimalus vasalli käes seda maad tagasi küsida. See, et vasallide pärandamisõigus laienes, kannab nimetust Jungingeni armukiri 15. sajandil üritati kohapeal omavahelist koostööd teha. Selle jaoks hakati pidama maapäevi. Esimest korda käis maapäev koos 1421. aastal. Maapäeval oli esindatud 4 kihti: 1) Riia peapiiskop + vaimulike esindajad 2) Liivi Ordu ordumeister+ esindajad 3) Vasallide esindajad 4) Kolme suurema linna kodanikud (Tartu, tallinn, Riia) Mida arutati?: Omavahelisi tüliküsimusi, makse, talupoegade pagemist, välispoliitika
Sellegi poolest 1396.a. rüüstati ordu poolt Tartu piiskopkonna maa , vallutati kõik linnused, v.a. piiskopilinnus Toomemäel. 1397. kutsus Saksa ordu kõrgmeister Konrad von Jungingen Danzigis kokku kongressi. Otsustati, et Riia peapiiskop peab edaspidi olema Liivi ordu liige, samas ei tohtinud ordu nõuda enam piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu ordu sõjategevusest. Sellega vähendati ordu mõju tugevasti. Harju-Viru vasallidele annetati Jungingeni armukiri, millega laiendati vasallide pärimisõigust 5 põlveni. Vasallid said võimu juurde. Saksa ordut nõrgendas 1410 toimunud Grünwaldi (Tannenbergi) lahing Poola ja Leedu vägedega, milles ordu lüüa sai. Sellega halvenes ka Liivi ordu olukord. Vana Liivimaa seisused hakkasid koos käima et oma tegevus kooskõlastada. Kasvas vasallide mõju, kes käisid koos nn. meespäevadel, kus lahendati sisemisi küsimusi (peam. Harju-Virus). Linnad käisid koos linnadepäevadel. 1421
Toomemäel. Danzigi kongress: kokkukutsumise põhjuseks Saksa ordu kõrgmeistri soov tülid lõpetada. · Toimus 1397. aastal Danzigis, kohal olid kõik Vana-Liivimaal poliitilised jõud, ordu kõrgmeister Konrad von Juningen jt. · Otsustati, et: - Riia peapiiskop pidi olema Liivi ordu liige, samas ei tohtinud enam ordu nõuda piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu sõjategevusest. - Juningeni (kõrgmeistri nimest) armukiri laiendati oluliselt Harju-Viru vasallide pärandamisõigust läänidele ja tugevdati nende seisundit. Sisevõitlus kestab: · 1410 Grünwaldi lahing Saksa ordu jäi alla Poola ja Leedu ühendatud vägedel, sellega halvenes ka Liivi ordu olukord. · Riia peapiiskop vabanes ordu eestkoste alt, tõusis vasallide osatähtsus. · Meespäevad kogunemised, kus prooviti lahendada sisemisi küsimusi.
va piiskpilinnus Toomemäel. Danzigi kongress: kokkukutsumise põhjuseks Saksa ordu kõrgmeistri soov tülid lõpetada. · Toimus 1397. aastal Danzigis, kohal olid kõik VanaLiivimaal poliitilised jõud, ordu kõrgmeister Konrad von Juningen jt. · Otsustati, et: Riia peapiiskop pidi olema Liivi ordu liige, samas ei tohtinud enam ordu nõuda piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu sõjategevusest. Juningeni (kõrgmeistri nimest) armukiri laiendati oluliselt HarjuViru vasallide pärandamisõigust läänidele ja tugevdati nende seisundit. Sisevõitlus kestab: · 1410 Grünwaldi lahing Saksa ordu jäi alla Poola ja Leedu ühendatud vägedel, sellega halvenes ka Liivi ordu olukord. · Riia peapiiskop vabanes ordu eestkoste alt, tõusis vasallide osatähtsus. · Meespäevad kogunemised, kus prooviti lahendada sisemisi küsimusi.
linnused va. piiskopilinnus Toomemäel. Danzigi kongress toimus nende sündmuste tõttu. Kune need olid rahvusvahelise tasakaaluga. Peale kõigi Vana-Liivimaa poliitiliste jõudude esindajate oli kohal ka ordu kõrgmeister Konrad von Jungigen ja mitmeid ilmalikke ja vaimulikke võimukandjaid. Otsustati, et edaspidi pidi Riia piiskop olema Liivi ordu liiga, ning Liivi ordu ei võinud piiskopkondade ja nend vasalle sundida ordu sõjategevuste osavõtus. Konrad von Jungingeni armukiri - laiendati oluliselt vasallide pärandamisõigust läänidele ja tugevdati veelgi nende seisundit. Vasallid kujutasid nüüd endast silmapaistvat poliitilist jõudu. XV sajandil vabanes Riia peapiiskop ordu eestoste alt. meespäevad- kogunemised, kus arutati sisemisi küsimusi. Linnapäevad- esindajate koosolekud, kus linnad kooskõlastasid oma huvisi 1421 aastast hakati pidama ana-Liivimaa üldisi maapäevi. Neil arutati ja otsustati
*Maavabad- kõrgeim kiht vabatalupoegase ja üldse talurahva hulgas. Neid oli vaid üksikuid, üldiselt muistsete ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Maavabad ei kandnud tavalisi talupojakoormini, aga sõna korral tuli neil teenida feodaali ratsaväes. 17. Jüriöö ülestõusust reformatsioonini Lk. 71-73 (Eestimaa müümine Saksa ordule 1346, 1347 Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu alla, Danzigi kongress, Konrad von Jungingeni armukiri, meespäevad, linnadepäevad, maapäevad 1421, 1435) *Eesimaa müümine Saksa ordule 1346- Taani ei olnud enam suutelise enda käes hoidma riigi kauget provintsi- Eestimaad ning müüs selle 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule. *Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu all 1347- Kõrgmeister andis Harju-Viru valitseda Liivi ordumeistrile. Ordu oli tunduvalt kindlakäelisem maahärra kui kaugel asunud Taani
Saksa ordule. 1347 Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu alla: Kõrgmeister andis Harju-Viru valitseda Liivi ordumeistrile. Ordu oli tuntavalt kindlakäelisem maahärra kui kaugel asunud Taani kuningas ning see sundis Harju-Viru vasalle oma privileegide kaitseks tihedamalt koonduma. Danzigi kongress- kuna rõivastustüli sündmused olid rahvusvahelise kaaluga, lahendati tüli suuremal nõupidamisel, mis toimus 1397. aastal Danzigis. Konrad von Jungigeni armukiri- laiendati oluliselt vasallide pärandamisõigust läänidele ja tugevdati veelgi nende seisundit. Meespäevad- kogunemine Harju-Viru siseküsimuste lahendamiseks. Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekutel-linnadepäevadel. Maapäevad 1421- hakati pidama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid pea igal aastal. Alates 1435 aastast oli maapäevadel esindatud 4 seisust:Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud,
Saksa ordule. 1347 Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu alla: Kõrgmeister andis Harju-Viru valitseda Liivi ordumeistrile. Ordu oli tuntavalt kindlakäelisem maahärra kui kaugel asunud Taani kuningas ning see sundis Harju-Viru vasalle oma privileegide kaitseks tihedamalt koonduma. Danzigi kongress- kuna rõivastustüli sündmused olid rahvusvahelise kaaluga, lahendati tüli suuremal nõupidamisel, mis toimus 1397. aastal Danzigis. Konrad von Jungigeni armukiri- laiendati oluliselt vasallide pärandamisõigust läänidele ja tugevdati veelgi nende seisundit. Meespäevad- kogunemine Harju-Viru siseküsimuste lahendamiseks. Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekutel-linnadepäevadel. Maapäevad 1421- hakati pidama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid pea igal aastal. Alates 1435 aastast oli maapäevadel esindatud 4 seisust:Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud,
7. Riiklikud dokumendid Õigusaktid 13 saj (alguses) alistumisleping: sellega lõppeb eestlaste muistne vabadussõda, kui Saaremaa jagati lõplikult kristlaste vahel. Sõda toimus Saksa, Taani, Rootsi ristisõdijate vahel. Allikas Liivimaa kroonika. 1279 Haapsalu linnaõigused, 1282 Lübecki õigus, Tallinna linnale. Lübeck- Hansaliidu pealinn, hansaliit koosnes pealinnadest (Läänemere äärsed kaubanduslinnad). Lübecki õigus kui linna põhiseadus. 1397 Konrad von Jungingeni armukiri: akt, mille järgi said Harju-Viru vasallid (Harju-Viru rüütelkond) oma mõisaid pärandada viienda põlveni, ka naisliini pidi. 14saj Liivimaa peegel: nö kohtu peegel, õigusaktide kogum-koodeks, kuhu olid koondatud kõik seadusega antud privileegid (nn asutamisürikud Haapsalu asutamiskiri). 1632 Tartu Ülikooli asutamiskiri Gustav Adolfi poolt välja antud. Plakatid: andis välja kuninga esindaja, kuberner. Kuberneri
Järgmisel aastal anti Harju-Viru Liivi ordumeistrile üle. Danzigi kongress: Tartu piiskopkond oli isepäine. Orduväed vallutasid selle, v.a linnus Toomemäel. Sündmused olid rahvusvahelise kaaluga. Korraldati suur nõupidamine Danzigis. Otsustati, et edaspidi pidi Riia peapiiskop olema Ordu liige. Ordu ei tohtinud enam nõuda piiskopkondade ja nende vasallide osavõtmist ordu sõjategevusest. Liivi ordu poliitiline mõju kahanes. Konrad von Jungingeni armukiri: Harju-Viru vasallid nõudsid endale uue privileegi. Selles laiendati oluliselt vasallide pärandamisõigust läänidele ja tugevdati veelgi nende seisundit. Vasallid kujutasid endast nüüd silmapaistvat poliitilist jõudu. Meespäevad: Vasallide osatähtsus kasvas. Sisemisi küsimusi püüti lahendada kogunemistel- meespäevadel. Linnapäevad: Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekul: linnapäeval. Maapäevad 1421: Toimusid enam-vähem iga aasta
Rünnak oligi ootamatu. Appi tulid Rootsi väed, kes olid taaniga sõjajalal sel ajal. Eestlased said kotti. Seejärel kasvas Liivi ordu mõjuvõim. Eestimaa läks ikkagi Saksa ordule. Danzigi kongress. Lõpetati mingi sõjakäik vms.. 1397. aastal. Otsustati, et edaspidi peab Riia peapiiskop olema Liivi ordu liige. Samas ei tohtinud ordu nõuda enam piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu ord sõjategevusest. Kahanes Liivi ordu poliitiline mõju. Juningeni armukiri vasallide pärandamisõigust läänidele laiendati ja tugevdati nende seisundit. Eesti halduslik jaotumus 16. sajandi keskpaigani: Ordu alad kõige suuremad, asuvad eesti keskel, natuke Saaremaal ja ka Hiiumaal, Narva jms. Tartu piiskopkond tartu juures, ümber.. Saare-Lääne piiskopkond - Saaremaal pool, Läänemaa, Hiiumaal üle poole. Aleveid oli orduaja lõpul 14. Kaubandus. Suurgild kaupmeeste ühenduseks jõukatele, Mustpeade vennaskond
Riias ja SPb-s, Senati registraator 14. Tiibadjutant Laevakomissar, Fiskaalid õuekohtu juures ja kindralleitnandi või konstaabel kubermangudes, kameriir brigadiri juures provintsis, arhivaarid ja aktuaarid, kolleegiumiregistraator, postmeister Reformid: 18.02.1762 Armukiri aadlile (PSZ I nr 11444) riigiteenistus ei olnud enam kohustuslik 31.01.1764 ukaas teenistuslehtede koostamise kohta (PSZ I nr 12030) 05.09.1765 keisri kinnitatud Senati ettekanne "alamate ametnike teenistusastmete määramise korrast ja alaealiste aadlike teenistuse võtmisest. Kolleegiumisekretär, kes ei olnud aadlik, pidi teenima vähemalt 12 aastat, enne kui võis saada järgmise astme. Kord ühest astmest teise liikumiseks ja selleks vajalik aeg kinnistati ukaasiga 16.12.1790
Ignoreeriti vist. 1390. aastail saavutas Ordu kuurias edu. Uus peapiiskop ordu liige Johann von Wallenrode ja Riia toomkapiitel inkorporeeriti ordusse. Opositsioon aga oli endiselt olemas. Damerow tegi opositsiooni Magdeburgi, Inglismaa, Leedu jms sellistega. Ordu suutis osaliselt koalitsiooni lõhkuda ja vallutas 1396 Tartu piiskopkonna. 1396 Uued läbirääkimised Danzigis. Ordu võit, tunnistati Riia kapiitli inkorporeerimist. Ordu sai ka pärimisõiguse läänidele – Jungingeni armukiri, mis laiendas Harju-Virus pärimist (pärusvalduseks muutus maa). See laienemine sai eeskujuks ka teistes vasalkondades. 1385 – Krewo unioon. Leedu suurvürst Jogaila võttis ristiusu (katoliku) ja abiellus Poola kuningannaga. Loodi poliitiline liit Poola ja Leedu vahel. Leedu alad ristiti täielikult. Poolas võimule Jogalovide dünastia (Vladislav II). Ordu taotles pidevalt Žemaitijat (Leedu osa) ja tüli Poolaga Pommeri osas.
tihedamalt koonduma. Danzigi kongress - 1397 Saksa ordu ja Liivimaa opositsiooni vaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. Rahvusvahelise kaalu tõttu lahendati tüli Poolas, Danzigis. Otsustati, et edaspidi peab Riia peapiiskop olema ordu liige. Ordu ei tohtinud nõuda enam piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu ordu sõjategevusest. Sellega kahanes Liivi ordu poliitiline mõju tugevasti. Konrad von Jungingeni armukiri - Harju-Viru vasallide uus privi-leeg. Selles laiendati oluliselt vasallide pärandamisõigusi läänidele ja tugevdati veelgi nende seisundit. Nüüd silmapaistev poliitiline jõud. Meespäevad - Järjest tõusis vasallide osatähtsus, eriti Harju-Virus. Liivi ordu sisemisi küsimusi püüti lahendada kogunemistel meespäevadel. Linnadepäevad - Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid koosolekutel linnapäevadel. Maapäevad - Alates 1421. a hakati pidama Vana-
Kuremaa piiskopkond. Sellel kohtumisel otsustati, et Riia peapiiskop peab olema ühtlasi ka Liivi ordu liige. Piiskopid ja nende vasallid ei pea osalema Liivi ordu sõjakäikudel. Ning lisaks laienes ka vasallide pärandamis õigus ehk oma maad võis pärandada nii mees kui ka nais liinis kuni viienda sugulusastmeni, mis tähendas, et maaisandal puudus võimalus maad tagasi küsida see kandis nime Jungingeni armukiri. -) Hakati ka pidama maapäevi, et edendada omavahelist koostööd. Esmakordselt käis maapäev koos 1421 aastal ning seal olid esindatud neli kihti ehk Riia peapiiskop koos vaimulike esindajatega; Liivi ordu meister ja esindajad; vasallide esindajad ja ka Riia, Tallinna ja Tartu esindajad. Seal arutati omavahelisi tülisid, makse, talupegade küsimused, välispoliitilisi küsimusi. * Teravnesid ka välispoliitilised suhted, sest ümberringi hakkasid tekkima suured riigid,
nägid laienemisvõimalusi Vana-Liivimaa suunal - vendade rivaliteet ja omavaheline tüli (1563-68) - Johani visioon oli tegutseda koostöös Poolaga (Johan oli abielus Poola printsess Katarinaga) - Johanil isiklik tüli ka Ivan IV-ga I Liivi sõda (1558-1583) · 2. Tallinn ja Harju-Viru ja Järvamaa vasallid andsid truudusevande Rootsile (loobusid Liivi Ordust) juunis 1561 - Erik XIV kinnitas nende vanad privileegid (mh Jungingeni armukiri 1397, mis laiendas maavalduste pärismisõigust) · 3. Ordumeister Kettler ja vasallid alistusid Poola-Leedu Sisgismund II Augustile Vilniuses novembris 1561 ja piirkond jagati kaheks: A. Lõunas Kuramaa hertsogiriik: Kettleri isiklik vürstiriik Poola vasallina B. Pühjas Üleväina-Liivimaa (uusaja Liivimaa) inkorporeeriti esialgu Leedu koosseisu - Privilegium Sigismundi Augusti - Vana-Liivimaa likvideerumine
+ 1397 Danzigi kongress Damerov kutsub kokku Kohal on keisri esindaja, Saksa ordu kõrgmeister jnejne Lepitakse kokku, et Riia peapiiskop peab edasi kuuluma Ordusse Piiskopi vasallid on vabastatud ordu sõjaretkedest Ordule ei meeldinud Ordu valitsetav ala suureneb Ordule meeldis Harju-Viru vasallid säilitasid oma senised õigused - Jungingeni armukiri 1421 maapäev + 1435 said oma lõpliku kuju Riia peapiiskop Vaimulikud Ordumeister Ametnikud Vasalkonnad mõisnike esindajad Linnade esindajad Välissuhted hiljem 1478 Moskva liidab endaga Novgorodi + Laieneb Moskva suurvürstiriik kuni Vana-Liivimaa piirideni
aastal toimus maskiball ja selle käigus kuningas tapeti. Giuseppe Verdi ooper “Maskiball” on inspireeritud Gustav III tapmisest. Seisuslik omavalitsus Asehalduskorra käigus rüütelkondade mõju oluliselt piirati. Kõigepealt asehalduskorra käigus kaotati erinevused immatrikuleeritud ja miteimmatrikuleeritud aadli vahel. Aadlimatriklid kaotasid oma tähtsuse, ei olnud vahet, kes on sinna kantud või ei ole. 1785.aastal Katariina II andis välja korralduse “Armukiri aadlile”, mis korraldas põhjalikult aadli omavalitsuskorra ümber. Kaotati rüütelkonnad senisel kujul. Saadeti laiali Maanõunike kolleegiumid, Maapäev senisel kujul kaotati. Loodi kahel tasandil omavalitsused, maakonna tasandil ja kubermangu tasandil. Iga 3 aasta taga kutsuti kokku maakonna aadli kogu ja kubermangu aadli kogu, mis oli kõrgeim otsustusorgan. Aadlikogudes hääleõigus oli ainult riigiteenistuses osalevatel aadlikel. Aadlike isiklikud õigused kasvasid
poliitilised jõud: Saksa ordu kõrgmeister von Jungingeniga ja Hansa liidu esindajad tulemused: ordu saavutas selle, et Riia peapiiskop peab olema määratud orduvendade hulgast, aga selleks pidi tegema rea järelandmisi, sh loobus õigusest sõja korral nõuda piiskopkondade vasallidelt sõjateenistust HarjuViru vasallid said Saksa ordu kõrgmeistrilt privileegi, mis laiendas läänide pärimisõigust Jungingeni armukiri vasallide mõjukuse ja iseseisvuse kasv ja ordu mõju langus Seisuslike esinduste kujunemine: 1410. a sai Saksa ordu lüüa Grünwaldi lahingus PoolaLeedu ühisvägedelt, jätkus Saksa ordu allakäik, mis lõppes Poolast läänisõltuvuse tunnistamisega ja teised siinsed jõud hakkasid ajama iseseisvat poliitikat vasallid hakkasid korraldama meespäevi ja linnad linnade päevi 1421. a hakati VanaLiivimaal kokku kutsuma igaaastaseid maapäevi (seisuste esinduskogu), kus olid
parasjagu Türgiga sõjas olevad väed. Pugatsov vangistati ja hukati. Pugatsovi ülestõus kinnitas veel kord reformide vajadust. Kõige pakilisemaks ülesandeks sai kohaliku halduse ümberkorraldamine, rangelt tsentraliseeritud ja unifitseeritud valitsemissüsteemi loomine, kus tohutu riigi iga maatükk olnuks valitsuse kindla kontrolli all. 1775. aasta haldusseadusega asutati kõikides kubermangudes uued kohtu- ja politseiasutused. Haldusreformi täiendasid 1785 avaldatud ,,Armukiri aadlile" ja ,,Armukiri linnadele", mis panid aluse linnade omavalitsusele ning laiendasid aadli omavalitsust kubermangu tasandini. Katariina II valitsemise ajal kasvas üles kaks põlvkonda inimesi, kes olid harjunud sõnavabaduse, poliitilise stabiilsuse ja välispoliitiliste võitudega ning asusid kujundama Venemaa uut palet. Kui Peeter I raius Venemaale akna Euroopasse, siis Katariina II avas Venemaale Euroopa ukse. 13. EUROOPA KOLONIAALVALLUTUSED
Veel palus abi Põhaj-Saksa Mecklenburgi hertsogilt ja veel mõningatel Saksa kõrgaadlikelt, Leedu suurvürstilt Vitautaselt ja Riia peapiiskoppilt. Appi tulid ka veel 500 vitaalivenda. 1396 - Ordu rüüstas Tartu piiskopkonna maid ja vallutas kõik linnused peale Toomemäe. Rõivastus tüli lahendati 1397 Danzigi (praegune GDANSK) kongressil. Seal otsustati, et Riia peapiikop on Liivi ordu liige ja ordu ei tohtinud nõuda piiskopkondade vasallidelt osavõttu ordu sõdadest. Jungingeni armukiri - Harju ja Viru vasallide uute privileegide nõudmise kiri. Laiendati vasallide pärimis õigusi selle tulemusena. 1410 Grünvaldi lahing - Saksa ordu Poola-Leedu ühendatud vägede vastu. Sakslased jäid alla. 1421 Maapäev - Arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi jne. Esindatud oli neli seisust: Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikkond; Ordumeister orduametnikega; vasallkondade esindajad (enamasti Harju- ja Virumaalt); Linnade esindajad (Riia, Tallinn, Tartu).
sajandisse. Kõige varasem, järjepidevalt tegutsenud, kogu aeg valitsemise juures osalenud. Eestimaa rüütelkonna ühinemine esimest korda kokkuleppeliselt 1259. aastal, kui vasallid pöörduvad oma käskija poole ja kasutavad mõistet communitas. Järgnevatel sajanditel hakkab kogunema Maanõukogu. Eestimaa rüütelkond oma diplomaatilistes võitlustes saavutas mitmeid olulisi dokumente (võite). Üks olulisematest 1397. aastast pärit Konrad von Jungingeni armukiri (Saksa ordu kõrgmeister). Annab Harju-Viru rüütelkonnale õiguse viies sugulusastmes pärida oma kinnisvara. Varem oli õigus pärida ainult meesliinis, nüüd ka naisliinis kuni viienda astme sugulasteni. Eestimaa rüütelkond hakkab läbi aegade sellele tuginema, väga tähtis osa kuni 20. sajandi alguseni (pärast Vabadussõda toimub maareform). Tähtsaks dokumendiks ka 1584.(?) aasta otsus, kus Harju-Viru rüütelkond laienes (haaras enda alla ka Läänemaa ja Järvamaa)
Alustatakse läbirääkimisi. Lossis varjul olnud meeskond mõistab, et neil pole piisavalt toidumoona ja materjali, millega ennast kaitsta ning ollakse alistumisega nõus.Põhiline tingimus see, et nad tohivad vabalt lahkuda. Ketler oli selleks ajaks juba laagri maha jätnud. Need kes narvast tulid võisid lakuda. Ka linlased, kes soovisid lahkuda, võisid seda teha. 12 ma paiku jõuavad Narva tagasi Krumhusen ja Dederin. Kaasas oli neil ka armukiri, mis oli dateeritud 1.maile. Tsaari armukirjas oli ples loetud 16 tähtsama narvalase nimed, kes olid andnud lubaduse tulla suurvürsti võimu alla. Lubati, et Narva raad säilitab võimu linna üle. Linn säilitab oma maj tegevuse. Suurvürst oli lubanud et ei tema, ega tema käsmikud ei tohi tema igapäevaellu sekkuda. Linn akaitse läheb suurvürstile üle. Linn pidi säilitama usuvabaduse ning evangeelse usu. Piiramatau kaubandusõigus Venemaal
annaabi.ee 
