Eesti liitumine Nõukogude Liiduga- annektsioon või rahva tahe? Eesti liitumist Nõukogude liiduga saab vaadelda erinevate poliitiliste vaatenurkade alt. Ühelt poolt öeldes, et see oli rahva tahe ja teiselt annektsioon. Kas eesti rahvas oli teadlik võimuloleva valitsuse tegevusest riigi siseselt? 1939. aastal esitati Eesti Vabariigile Nõukõgude Liidu poolt ultimaatum ehk vastastikuse abistamise pakt. Teisel pool Eesti piiri asusid ülekaalukad Punaarmee jõud, mida lubati paktis keeldumisel kasutada. Eesti juhtkond arutas asja kitsas ringis, rahvalt nõu ei küsitud ja sõjalisest vastupanu ei arutatud. 28. septembril 1939 kirjutati alla Eesti-NSV Liidu vastastikuse abistamise paktile
täidesaatva juhi · Parlamentarism - rahvas valib seadusandliku võimuorgani (parlamendi). · Mitmeparteiline süsteem riigivõimu teostamisel osaleb enam kui kaks erakonda · Kaheparteiline süsteem - võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei ja reformimeelne Liberaalne Partei · Okupatsioon - on võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine · Annektsioon - võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne (ilma selle riigi nõusolekuta toimuv) liidendamine oma riigi külge · Dominioon - autonoomne liikmeriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus · Isolatsionism - välispoliitika suund, mis näeb ette hoidumist läbikäimisest teiste maadega või hoidumist sekkumast rahvusvahelistesse küsimustesse
1933 Jaanuar Hitler nimetatakse Saksamaa kantsleriks. Märts Rajatakse Saksamaa esimene koonduslaager Dachau Aprill Algavad juutide vastased aktsioonid. Holocausti käik 1935 September kehtestatakse juutide vastased Nürnbergi seadused: juutidelt võetakse ära nende kodakondsus ja inimõigused,ning neid sunnitakse kandma juudi märke. Holocausti käik 1938 Märts Austria annektsioon ja juudi vastaste seaduste kehtestamine. 9.nov Kristallöö juutidele kuuluvate asutuste purustamine Saksamaal ja Ausrias. 910 nov. 26000 juuti saadeti koonduslaagisse ja nende lapsed eemaldati koolidest. Dets juutidelt sundvõõrandati nende varandus. Holocausti käik 1942 Jaanuar Massiline tapmine Auschwitz Birkenau koonduslaagris. 20 jaan. Natsi liidrid kogunevad Wanessee
Sündmused *Kolmikliit 1882 sõjaline liit Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel *Antant 1907 Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia liit (vastukaaluks kolmikliidule) *Vene-Jaapani sõda 1904 tülist Mandzuuria, Korea pärast,Jaapani võit *Inglise-Buuri sõda 18991901 SB ja Aafrika kolonialistide järglaste buuride vahel peetud sõda(kullavarud), SB võit, loodi buuride omavaitsus, *Bosnia kriis 1908 A-U liidab Bosnia ja Hertsegoviina®kolmikriik. Terav vastasseis Serbiaga. *I Balkani Sõda 1912 kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro nõrgestatud Türgile sõja, Türgi kaotas enamiku valdustest Balkani poolsaarel. *II Balkani Sõda - 1913 ründasid Serbia, Makedoonia, Türgi, Kreeka ja Rumeenia Bulgaaria alasid(A-U, Saksa toetus), mis võitnud Türgilt I BalSõjas *I Maroko kriis (1905-1906) Saksa püüdis pidurdada Pr ekspansiooni Marok *II Maroko kriis (1911) Prantsusmaa okupeeris Fesi, Maroko kriisid teravdasid I maailmasõja eelseid s...
okupatsiooni algus 6.august 1940 - Eesti inkorporeerimine NL-I koosseisu 14.juuni 1941 massiküüditamine. Saksa okupatsioon 1941-1944. Teise Maailmasõja tagajärjed eestile: Sõdurid pidid sõdima võõra lipu all, eesti rahvastik hävines tohutult, maa oli laostunu, linnad ja ettevõtted varemeis, ligi pooled põllud söötis.,eesti langes NSV liidu võiu alla. agressioon - relvastatud kallaletung teisele riigile selle territoorumi hõivamiseks ja poliitilise korra muutmiseks annektsioon - riik liidab (tavaliselt ebaseaduslikult) enda külge territooriumi, mis varem kuulus teisele riigile autoritaarne valitsemisviis - valitsemisviis, mille puhul kodanikuõigused (N: ühingute-, koosolekute-, sõnavabadus) on piiratud ja ja kogu võimu teostab ükiskisik või grupp (puudub võimude lahusus nagu parlamentarismis) inkorporeerimine - endasse liitmine, N: territooriumi
EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945 Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tsehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL- iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NL välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov Nõukogude-Saksa mittekallaletungipakti ja selle salajase lisapro...
1. Milles väljendus progress 20. sajandi alguse Euroopas? Kõikjal oli demokraatia ja seda peeti ka ainuõigeks valitsemise vormiks, Võidutses liberaalne kord ja valgusajastu põhimõtted. Majandus arenes, materiaalne heaolu kasvas, ühiskondlik tootmine, aurulaevad, raudteed, elekter, telegraaf, telefon- kõik see oli progress, seda käsitleti katkematu ja lõpmatu edasiliikumisena lihtsate asjade juurest, raskete juurde. 2. Kas võib rääkida progressist 20. sajandi alguse Aasias ja Aafrikas? Võib küll, arenes majandus, ehitati raudteid ja sadamaid, riigid võtsid osa maailmakaubandusest. Progress toimus ka nii, et paljudes riikides, eelkõige Hiinas ja Indias rikuti endised ühiskonnasüsteemid ja mindi üle euroopalikule eluviisile. See küll tõi kaasa palju probleeme, aga progress on muutused ja areng. Hiinas kuulutati välja ka Vabariik ja Türgi lagunes koost. Aafrikas progress oli peaaegu olematu, arenesid küll majanduslik ja kaubanduslik pool, a...
EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945 Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust (lk182-184) 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tšehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL-iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja ...
EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945 Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust (lk182-184) 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tsehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL-iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja ...
· Lubati kindlustada rahva õigusi · Suurendada ainelist heaolu · Rahvuskultuuri edendamine · Normaalsed suhted kõigi riikidega o Puhastus riigiparaadis ministeeriumite kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhtkond, maavanemad ja linnapead asendati järk-järgult kommunistidega. o Annektsioon: EKP Eesti Kommunistlik Partei ainuke lubatud poliitiline organisatsioon Elustati Eesti Töötava Rahva Liit propagandakampaania Eesti ümbernimetamine ENSVL tagandati K. Päts o 25.08.1940 - ENSV konstitutsioon Eesti seadused asendati Vene omadega Seadusandlik võim Ülemnõukogule (J. Vares) Täidesaatev võim Rahvakomissaride Nõukogule (J
Ajalugu, 2. maailmasõda (118-159) 1.Mõisted 1) lepituspoliitika- sõda püüti vältida läbirääkimiste teel 2) komiterni-vastane pakt- 1936 Saksamaa ja Jaapani vaheline leping, mis oli suunatud NSV Liidu vastu. 1937 ühines Itaalia, hiljem veel teisigi riike 3) MRP- mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel 4) Müncheni kokkulepe- kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse 5) Hispaania kodusõda- juulist 1936 kuni aprill 1939 toimunud konflikt natsionalistide ja vasakpoolsete rühmituste vahel 6) Kummaline sõda- 1939-40 sõjategevus Pr-Saksa piiril soikus- kumbki pool ei näidanud mingit erilist aktiivsust, kuid rahu siiski ei sõlmitud 7) Barbarossa plaan- 1940 lõpul Hitleri poolt kinnitatud sõjaplaan NSV Liidu vastu: Saksa väed piiravad Punaarmee sisse, purustavad nad, laskmata taanduda Venemaa sügavustesse 8) välksõda- sõda ei kuulutatud välja, vaid rünnati kohe ja ootamatult, vap...
Rahva arvamus mõjutab riigi otsuseid- valimised. Süsteemi tase: sõjad- osalemine konfliktis tähendab osalust tagajärgedes (Külm sõda- Nato). Majanduslik- kapitalism, kaubandussuhted, eelarve piirangud (suur depressioon viis isolatsioonini). Identiteet- USA erandlikkus. USA välispoliitika 1776-1865 Laienemine: 1783a leping- USA võtab üle rahvusliku Ameerika territooriumi. *1803 Prantsusmaalt Louisiana ära ostmine *1819 Florida leping *1848 Texase annektsioon *1848 Mehhikooo territooriumi hõivamine. *“Saatuse manifest”- eesmärk laiendeda rannikult rannikule. *”Monroe Doktriin”- hoiatus eurooplastele mitte sekkuda Ladina- Ameerikasse, Ameerika tagahoovi. Sõjad ja sõjalised sekkumised: 1801-1805 Tripolys(piraatlus). 1817 sissetung Floridasse. 1845-1849 Mehhiko-Ameerika sõda. *1861-1865 Kodusõda. 1865-1913: Majandus kasv ja ekspordi buum: Laienemine Alaska, Hawai, Panama kanal. 1913-1933: Esimene globalisatsiooni ajastu. Isolatsioon (RLst
TEISE MAAILMASÕJA EELLUGU Euroopa 1938-39 Hitleri üheks eesmärgiks oli Versailles' süsteemi nõrgendamine. Suurendas Saksamaa sõjalist tugevust (suurendas sõjaväge, lõi väeosad, mis olid keelatud). 1938.algas Saksamaa territooriumi laiendamine nn Suur-Saksamaa loomine (ühendada kõik need alad, kus elasid sakslased). Esiteks plaan allutada Austria plaan ,,Otto". 1938.aastal esitas Hitler Austria kantslerile nõudmise, et vangistatud austria natsid lastaks vangist välja ja nende juht nimetataks valitsuse juhiks (kantsleriks), paluti ka seda, et Austria annaks oma armee Saksa alluvusse. Otsene sekkumine teise riigi siseasjadesse. Tegelikkuses oli Austria president kõikide nõudmistega nõus, aga nõudmised olid aga esitatud kantslerile (Schuschnigg), kes aga arvas, et Austrias tuleks iseseisvuse küsimuse osas küsitlus korraldada. Schuschnigg kõrvaldati valitsusest, kantsleriks pandi natside juht. 12.märtsil 1938.marssisid sakslased Aust...
Muistne vabadusvõitlus. I periood 1208-1212. 1184. augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard tuli ristima. Liivimaa piiskop. Pärast Meinhardi surma tuli 1198 Berthold ristima sõdijate väe saatel. Seejärel Albert, kes rajas 1201. aastal Riia linna. Maarjamaa Neitsi Maarja. 1202. vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad Mõõgavendade ordu. Eestlasi ähvardas oht ka Venemaalt. 1208. hakkas võitlus. Ugandi nõuti saksa kaupmeestelt röövitud kaupu tagasi. 1210. Võnnu piiramine eestlaste vasturünnak. Seal oli mõõgavendade tugipunkt. Eestlased lasid jalga. Ümera lahing eestlaste võit. Viljandi piiramine 1211. Kiviheitemasin, kuuendal päeval läbirääkimised. Samuti levis katk. 1212. aastal sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. II periood 1215-1221. Esimene rünnak Ridalasse rikkus lepingut. Siis Sakalasse. Lembitu võeti kinni. Eestlased koostasid laialdase vastupealetungi kava, eesmärgiks saksa koloonia täielik hävitamine. ...
1. Sissejuhatus: Ülevaade looduslikest oludest- Leedu pindala on 65 200 km² ja ta paikneb Ida- Euroopa lauskmaa lääneosas Läänemere ärees. Naabriteks on Läti, Valgevene, Poola ja Vene FV Kalingradi oblast. Leedu mererand on pea kogu pikkuses kaetud liivaluidetega. Zemaidi kõrgustik (120-180 m, 234 m). Kesk-Leedu on madalik. Ida- ja lõunaosa on metsane järvederohke. Leedu kõrgeim tipp on 294 m - Juozapinési mägi. Kliima: Ilmastik võrreldes Eesti omaga on pehmem ja suved on pikemad. Niiske kliima, talv on pehme ja suvi jahe. Aasta keskmine temperatuur on +6° C. Jaanuari keskmine temperatuur on -2,8° C, juuli oma +16,2° C. Sademeid on aastas 540-930 mm (Kirde- ja Lõuna Leedu viljaaed). Jõed ja järved: Leedus on 8000 jõge, millest vaid 20 on pikemad kui 100 km. Nemunas suurim veesoon (936 km), voolab üle Leedu 500 km, rahvuslik sümbol. Jõgi Neris (510 km), voolab läbi Vilniuse linna. Jõed on laevasõidukõlblikud. Leedus järvi, mille...
okupatsiooniteooriat tunnustanud. Vm seda järjepidevust ei tunnusta. Väga selgelt nõudis Vm konuiteeti seoses Vm tahtega saada ÜRO julgeolekunõukogu alaline liige. Vm on ise väitnud nii ühte kui teist. Kuid pigem kasutatakse mõistet: õigusjärglus. See annab riigile suuremad vabadused teatud varasematest õigustest ja kohustustest vabaneda kontuiteedi puhul tulevad kaasa õigused ja kohustused. Okupatsioon on teise riigi territoorimi ajutine haaramine sõjalisel teel. Annektsioon on okupeeritud riigi või territoorimumi ametlik liitmine teise riigi külge. Tekib küsimus, kas okupatsioon võib olla ka õiguspärane? Kas Eesti Nõukogude Liidu koosseisus oli õiguspärane või mitte? Briand-Kelloggi paktiga tõotati loobuda sõjast. Lisaks oli NL piiririikide (k.a Balti riigid) ja NL vahel sõlmitud lepped, mis pidid välistama kallaletungi neile riikidele. Sellest tulenevalt ei aksepteeritud Eesti Vabariigi kadumist. Kuigi reaalselt aksepteeriti võõrvõimu
a Leedu,Läti ja Eesti sõpruse-ja koostööleping, millega tekkis Balti Antant. Jäeti välja Vilniuse ja Klaipeda ,,erijuhtumid". - NSVL ja Leedu sõlmivad vastastikkuse abistamise lepingu, Leedu uskus, et Moskva saab aidata. - 30ndate teine pool, Balti riikide seisu halvenemine. Poola ultimaatum Leedule. Saksamaa ultimaatum Leedule. - Mittekallaletungi leping NSVL- Leedu (1926), Eesti ja Läti (1932) XI PEATÜKK: Alasi ja haamri vahel (1939-1953) Nõukogude annektsioon 23.08.39 MRP + salaprotokoll = NL: Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola, Rumeenia Bessaraabia (Moldova), Sks: Lääne-&Kesk-Poola, (Leedu) 01.09.39 Sks ründab Poola. 28.09 NL baasideleping Eestiga, siis Läti ja Leeduga (pakuti Vilniust). Soome Talvesõda. 18.10 saabus Eestisse punaarmee ja lahkus esimene baltisaksa laev: kokku 14 000 Est, 52 000 Lät. 07.39 Stalini ultimaatum: sõbralike valitsuste moodustamine. Smetona põgenes (jättis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
