............................................................ Sissejuhatus................................................................................................................................... Lumelaviin...................................................................................................................................... Lumetorm....................................................................................................................................... Lumetorm Monika...................................................................................................................... Tsunami.......................................................................................................................................... Põud............................................................................................................................................... Tulekahju....................................................................
Elulugu William Turner sündis 23. juunil 1775. aastal Londonis ning suri Chelseas 19. detsember 1851 W. Turneri teoseid võs näha alates 1796. aasatast 1804. aastal avas Turner galerii oma maalide eksponeerimiseks 27- aastaselt oli ta Kunstiakadeemia akadeemik ja paar aastat hiljem, 1808. aastal valiti Turner sealseks professoriks 1848. aastal kolis Turner valenime all Chelseasse ja veetis seal oma viimased kolm eluaastat Maalikunst Põhiliselt ajalooteemalised fantastilised ja mugandatud maastikumaalid 1819. aasta osutus pöördeliseks kunstniku loomingus: üha rohkem mängis ta valguse kujutamisega ja heledate toonide, eelkõige kollase, kasutamisega, ka ehitiste piirjooned muutusid märgatavalt hajusamaks Üha vähem huvitus ta esemete detailsest ja realistlikust kujutamisest, vaid keskendus valgusele ja värvidele ...
Suurte ootustega Aison oli nädala aja pärast kuningriigi väravate ees ja ootas oma rohelist muru ja veekogusid. Paraku nägi Aison midagi sellist, mida ta varem näinud polnud. Kaugelt silmapiirilt oli võimalik näha lähenevat lumetormi. Kuningas ei osanud midagi arvata ega teha. Kogu tema kehast käis läbi suur värin, mistõttu ta selili kukkus ja suri. Inimesed ei osanud midagi lähenevast lumetormist arvata ning jäid nõutult seisma. Kahjuks oli lumetorm nii võimas, et hävitas kõik ettejääva ning kattis kogu mandri lumega. Hävitav lumetorm oli jumala Diana poolt, kes arvas, et inimesed peavad olema rahul sellega, mis neile antud on. Diana arust oli Aison liiga egoistlik ning leppimatu oma olukorraga, mistõttu otsustas ta kuningriigi elu lõpetada. Sellest saadik peale, on Maa lõunapoolsust ümbritsevat mandrit teatud Antarktise nime all. Antarktis on 98% kaetud jääga, ning on üks külmemaid paiku maailmas
Oli torm Oh pidin ma täna välja tulema, ohkas Jaak ja tõmbas mütsi sügavamalt üle kõrvade pähe. Kaasavõetud külakost pudel veini ja kreemitort hakkasid juba õhukeses maksimarketi kilekotis jäätuma. Mätrsikuune lumetorm ei tahtnud kuidagi vaibuda, ümberringi vihises ja mõirgas nagu lennujaamas, teravalt lõikav tuul keerutas lund Jaagule näkku ja kraevahele. Õhtune hämarus ja lumekeerised tahtsid vägisi teelt eksitada. Jaani põsed ja nina olid ammu lõikavast tuulest tundetuks muutunud. Põlvini lumes sumpamine oli väsitanud Jaani väga ära. Külmast kohmetanud näpud olid konksu tõmbunud ja suutsid vaevu hoidia tuules lendleva kilekoti sangadest, mis tahtis vägisi lendu tõusta. Üks
maalija MAALIKUNST Ajalooteemalised fantastilised ja mugandatud maastikumaalid 1819 – valguse maalimine STIIL JA LOOMING Kasutas akvarell ja sügavtehnikat Hiljem õlimaal Mõjutajad: Claude Lorraini, hollandi meremaalid, Veneetsia koolkond Tänapäev impressionistide eelkäija KUULSAIMAD MAALID Võitlev Temeraire 1839 Trafalgari lahing 1808 KUULSAIMAD MAALID Odysseus ja Polyphemos 1829 Lumetorm 1842 KUULSAIMAD MAALID Vihm, aur ja kiirus Päikesetõus merekoletisega 1844 1845 AITÄH KUULAMAST
Klassitsism & Romantism { Tallinna Humnaitaargümnaasium 12. A Tamm Maria Klassitsism Klassitsismi ajastul maalijad olid sunnitud imiteerima antiikskulptuuri. Seepärast olid maalid koloriidivaesed ning ei olnud ka valguse ja varju efekte. Samuti pidi tööde temaatika olema antiikne või mütoloogiline, teostus ülev ja suursugune. Tihti kasutati selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega. Ajalooteema kõrval viljeldi ja portreemaali, kuid teiste maaliliikide osatähtsus oli väike. Klassitsisliku kunsti põhijooni on kõlbuse ja moraali rõhutamine. Igas teoses pidi olema mingi õpetuslik moment. "Napoleoni kroonimine" Jacques Louis David, 1803 Louvre, Pariis Klassitsism "Tapetud Marat" Jacques Louis David, 1793 Royal Museums of Arts of Belgium "Suur Odalisk" Jean August Dominique Ingres, 1814 Lo...
Klassitsism & Romantism { Tallinna Humnaitaargümnaasium 12. A Tamm Maria Klassitsism Klassitsismi ajastul maalijad olid sunnitud imiteerima antiikskulptuuri. Seepärast olid maalid koloriidivaesed ning ei olnud ka valguse ja varju efekte. Samuti pidi tööde temaatika olema antiikne või mütoloogiline, teostus ülev ja suursugune. Tihti kasutati selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega. Ajalooteema kõrval viljeldi ja portreemaali, kuid teiste maaliliikide osatähtsus oli väike. Klassitsisliku kunsti põhijooni on kõlbuse ja moraali rõhutamine. Igas teoses pidi olema mingi õpetuslik moment. "Napoleoni kroonimine" Jacques Louis David, 1803 Louvre, Pariis Klassitsism "Tapetud Marat" Jacques Louis David, 1793 Royal Museums of Arts of Belgium "Suur Odalisk" Jean August Dominique Ingres, 1814 Lo...
Narva Lahing 19. november 1700. Lahingut alustas Rootsi suurtükivägi ning kell kaks päeval algas rootslaste üldpealetung. Lahingu käigu otsustas paljuski äkitselt alanud lumetorm, mis rootslastele puhus selja tagant, venelastele aga otse vastu, muutes viimaste laskenähtavuse nulliks. Vihases käsivõitluses murti läbi Vene kaitseliin ning algas venelaste paaniline põgenemine üle Narva jõe, kus paljud uppusid. Kartes hirmust segaduses Vene sõdurite kättemaksu, andis ülemjuhataja de Croy end vangi. Kella kaheksa paiku õhtul alustasid venelased rootslastega läbirääkimisi ning peagi pani relvad maha ka viimane veel vastupannud kindral Adam Weide oma jalaväega
Riiale.Samal ajal ründasid taanlased Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal.Kopenhaageni lähedal maabunud Rootsi väed sundisid Taani sõjast välja astuma.Teadmata Taani alistumisest,kuulutas ka Venemaa Rootsile sõja.Septembris 1700 jõudsid esimesed venelaste väesalgad Narva alla.Narva piiramine kujunes Vene vägedele üsna edutuks.30.novembril 1700 asusid Narva alla jõudnud Rootsi väed linna piiravate vene vägedega lahingusse.Neid toetas puhkenud lumetorm,mis puhus venelastele otse vastu.Välismaalastest koosnev Vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle.Kogu venelaste suurtükivägi langes rootlaste sõjasaagiks.Uued Vene vägede rüüsteretked Eesti alale algasid juba 1701. aasta suvel.1704. aasta alustasid Vene väed korraga Tartu ja Narva piiramist.Juulis 1704 vallutati Tartu tormijooksuga.Kuu aega hiljem vallutasid Vene väed ka Narva.Mitu aastat valitses Eestis olukord,kus idapoolsed linnad ja kindlused olid
Lumi Laviinid Laviin on suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjusatud liikumine. Kõige surmatoovama laviini algusele eelneb sügava, summutatud praksatuse taoline heli. See on müra, mille tekitab sadade tuhandete tonnide lume lahtimurdumine mäeküljelt, mis on võrreldav tohutu aknaruudu kildudeks purunemisega. Mõne laviini kiirus võib ületada 500km/h. Tugevas lumetuisus keerutatakse lumehelbed jäiseks tormiks, kuid laviinid on lumise ilma äärmus. Kui lumekiht tormab mürinal, haarab ta kaasa surmavad jääkamakad ja kaljunukid. Laviin võib tekitada ka suure kiirusega tuule, mis murrab puid ja rebib majadelt katuseid. Laviini lõppedes on mõne sekundiga tekkinud rusud, sealhulgas betoonehitiste jäänused, mis teeb inimesele võimatuks ennast ise ilma abita välja kaevata Need, kes on laviini alt elusana pääsenud, on õnneseened,...
ROMANTISM Aeg: 19.saj. algus- keskpaik; Prantsusmaal Nimetus: kirjandusest samanimeliselt voolult Põhjus: pettumine Pr.rev. ideaalides, Bourbonide tagasitulek 1815.a., ranged reeglid kunstis Kirjanduses: Johann Wolfgang Goethe, Victor Hugo, Alexandre Dumas vanem, Aleksandr Puskin, Mihhail Lermontov Muusikas: Franz Schubert, Fenerc Liszt, Fryderic Chopin, Richard Wagner, Johannes Brahms, Modest Mussorgski, Nikolai Rimski-Korsakov, Pjotr Tsaikovski Romantism levis kõige enam maalikunsti, vähem skulptuuris ja arhitektuuris valitses historitsism minevikustiilide taaselustamine (neogooti, neorenessanss, neobarokk). Romantikuid ühendas elulaad mitte maalilaad. Tunnused kunstis: · Rahulolematus kaasaja vastu · Keskaja ja eksootiliste maade imetlus · Idealiseerisid minevikku ja kaugenesid tegelikkusest · Puutumatu looduse imetlus · Tunnete rõhut...
Impressionism Impressioon mulje.1874 toimus grupinäitus Pariisis, kus nägemismulje kujutamine oli esmatähtis. Sageli maaliti sama motiivi korduvalt, kuid erinevas valguses. Varjud muutusid ka värvilisteks. Kokku korraldati 8 rühmanäitust. Claude Monet: ,,Impressioon, tõusev päike" (selle järgi ka rühmituse nimetus), sari Roueni katedraalist jne. Edastas looduse muutumist, erinevaid hetki ühest kindlast motiivist. Auguste Renoir maalis maastikke, akte. Väga heatahtlikud teosed. Edgar Degas' lemmiktehnika oli pastell, liikuvuse kujutamine, balletistseenid. Camille Pissarro maalidel on õhulised ja päikeselised tänavad, põllud, aiad. Impressionismi tähtsus seisneb maalimisviisis, mitte sisu rõhutamises./// Realism- Prantsusmaa kunstnikud, 1830-ndatel loodusesse maalima läinud seltskond, sai koha järgi nimetuseks Barbizoni koolkond. Vahetu tegelikkuse kujutamine, lihtrahva raske elu näitamine olid ideeliselt esmatähtsad. Jean Francois Mil...
Sigismund II August Poola kuningas Gotthard Kettler Liivimaa orduriigi ordumeister Hertsog Magnus Liivimaa kuningas Ivo Schenkenberg Liivimaa hannibal, väesalkadega vallutajast käsitööline Stefan Batory Poola kuningas vol 2 Põhjasõda (1700-1721) Miks? Saada tagasi Rootsi poolt vallutatud alad. Kes? Rootsi vs. Poola-Vene-Taani Narva lahing-tähtsus ja mis toimus? Piirati sisse Narva, ei olnud venelastele edukas (nälg, halvakvaliteediline sõjatehnika jne.) Lumetorm puhus venelastele vastu, rootslased alistasid venelased. Rootsi väed talvitusid Laiusel ja sõjategevus kandus Leedu ja Poola aladele Eesti rahvastiku vähenemine pärast Liivi sõda. Eelkõige põhjuseks katk, nälg ja sõjategevus. Rootsi ja Poola hakkasid enda rahvast oma Liivimaa aladele ümber asutama. Rootsi aeg. Isikud Forselius õpetas talupoegi lugema, lõi seminari, kus koolitati uusi köstreid ja koolmeistreid. Aabits ka tematehtud.
1.Põhjasõja eeldused- Siseolukord polnud kiita Näljahäda Suri kuningas Karl 11,võimule tuli 15.a kuningas Karl 12. aadlikud ajasid Rootsi vastast poliitikat paranesid Venemaa ja Poola suhted,lisandub Taani Rootsi vastu looli liit Rootsi liitlased läksid omavahel tülli 2.Sõjas osalenud riigi-Saksa kuurvürst August 2 Tugev,Vene tsaar Peeter 1, Taani kuningas Frederic 4 3.Narva lahing-19.nov.1700.a.Rootsi ja Venemaa vahel.Rootsi 10500 in.Venemaa 30000 in.Rootsi võit, lumetorm ja Peeter 1 lahkus oma väe juurest. 4.Põhjasõja lõpp-1721.a lõppeb Uusikaupunki rahuga,Venemaa sai endale Eesti,Liivi ja Ingerimaa ja osa Kagu Soomt koos Viiburiga.Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 milj. taalrit kahjutasu. 5.Balti erikord- Siinsetele mõisnikele anti suured volitused: Samad seadused ja maksusüsteem Luteri usk Saksakeelne asjaajamine Rootsi aegne tollipiir
KLASSITSISM: ehitised Pr.m-Triumfi kaared, Pariisi Pantheon /Rus- Admiraliteedihoone /Est- Tartu kesklinn, Saku mõis. Maalikunstis eeskujuks skulptuur- värvidele pole rõhku pandud, vorm hästi kujundatud, Vor frue kirik (väljast mõttetu, sees kumer kassettlagi). David: lihtne mees 1)revolutsionäärid- ,,Marati surm" pool pilti pruun, teine pool surnud Marat vannis (veri pruunikas) 2)Napoleon- ,,Napoleoni kroonimine" ajaloolist tõde pole, kroonis ise ennast, kannatamatu; ,,Napoleon Alpe ületamas" hobune pigem nagu skulptuur ja värve polnud. REALISM: maaliti seda, mida nähti; maaliti talupoegi, rasket tööd Millet- ,,Külvaja" talupoeg külvab seemet põllul, lahe valgus; ,,Karjus" keegi oma lammastega; ,,Õhtu palgus" mees ja naine teevad järelnoppimist; jätavad korraks töö pooleli ja tänavad jumalat; ,,Viljapeade korjajad" järelnoppimine jällegi. Courbet- esimene, kes käis vabas looduses maalimas maalikast seljas. ,,Tere päevast hr.Courbet" ma...
William turner , õige nimega joseph mallord william turner (24.04.1775 19.13.1851 ) oli inglise maalija ja graafik. Ta õppis 1789-93 Londoni Kuningliku Kunsti Akadeemias. Ta oli aastast 1808 sealsamas professor. T laad kujunes C.Lorraini, hollandi meremaali ja Veneetsia koolkonna mõjul. Algul viljeles ta peamiselt akvarelli ja sügavtrükitehnikaid, hiljem õlimaali. T romantilistes mere ja maastikuvaadetes (palju sisult ajaloolised või mütoloogilised) valitseb akvarelliliselt voolav efektne värvi ja valgusekäsitlus , mis umbes 1835 muutis vorme ja piirjooni hajutavaks; tehnikalt on T ipressionistide eelkäija. Kuulsaim inglise kunstnik 19 sajandil . T äärmiselt subjektiivne kunst tähistab oma fantastilise looduskäsitlusega romantilise maastikumaali kulminatsiooni; selle tehnikas on juba midagi , mis ennustab tulevast impressionismi . T -d huvitas peamiselt valguse ja atmosfääri kujutamine ; sealjuures taotles ta järske ja haruldasi, ...
11. Crime scene- kuriteopaik 12. Juvenile/youth crime- noorsoo kuriteod 13. Petty crime- väärtegu 14. Serious crime- tõsine kuritegu 15. Street crime- tänaval juhtunud kuritegu 16. Turn to crime- kurjale teele minema 17. Violent crime- vägivaldne kuritegu 18. Au pair- lapsehoidja 19. Bon appetit- head isu 20. Bon voyage- head reisi 21. Critique- kriitik 22. Cuisine- köök 23. En suite- magamistuba koos privaatvannitoaga 24. Faux pas- piinlik apsakas 25. Fiance- kihlatu 26. Blizzard- lumetorm 27. Breeze- tuul 28. Downpour- paduvihm 29. Drizzle- tibutama 30. Flood- üleujutus 31. Heatwave- kuumalaine 32. Hurricane- orkaan 33. Shower- hoovihm 34. Sleet- lörts 35. Snowdrift- lumehang 36. Break up- lahku minema/tegevust lõpetama 37. Drink up- kiiresti ära jooma 38. Hang up- lõpetama 39. Line up- järjekorras seisma 40. Mess up- segadust tekitama 41. Own up- tunnistama 42. Pull up- peatuma 43. Split up- lahutama 44. Turn up- äkitselt kohale ilmuma 45. Beat- kedagi võitma 46
Virumaal lüüakse tema juhtimisel vene väed tagasi. Rootsi pidas Eestit Rootsi riigi osaks, mitte okupeeritud alaks. 1700 - Narva lahing - alguses Piiratakse Narvat. Peeter I lahkub väe juurest enne lahingut, kuuldes, et vaenlased väed on teel. Poola professionaalset väge ei usaldata kuna räägivad teist keelt ja omavad võõraid kombeid. Sügisteede tõttu ei suudeta ka moona juurde tuua ning püssirohi oli venelastel otsakorral. Lahingu ajal on puhkes lumetorm, mis toetas rootslasi puhudes venelastele näkku. Hoolimata sellest, et venelasi oli 2 x rohkem purustatakse venelaste kaitseliin ja sunnitakse nad põgenema. 1700 - päev pärast vastlapidustusi rünnatakse august II(poola) juhtimisel Riiat - ei vallutata koheselt, kui piiratakse edasi. Kui venelastega on arved klaarid liiguvad Rootsi väed Riia alla, vabastades see piiramisrõngast. Rootsi väed talvitusid Tartus. Eestlastele meeldis Rootsi võim - eriti talurahvale.
Hädaolukord erinevate ametkondade valmisolek ühiselt reageerida. Teoorias tõene, kuid praktikas... 2009. aastal vastu võetud hädaolukorra seaduse kohaselt on hädaolukord sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. Seadus sätestab, et hädaolukorra lahendamise korraldamine toimub hädaolukorra lahendamise plaanide alusel. Nimekirja hädaolukordadest, mille kohta tuleb koostada lahendamise plaan, kehtestab Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus määrab oma korraldusega ka selle, milline asutus hädaolukorra lahendamise plaani eest vastutab ning milliseid asutusi see juhtivas rollis olev koostaja plaani koostamisse kaasama peab. Plaani koo...
ANTOINE GROS ,,Bonaparte Arcole sillas" ; oli Davidi lemmikõpilane ANTON STARBOPF ,,Istuv akt" ANTONIO CANOVA ,,Pauline Borghese Venusega" ; itaalia skulptor, ampiir, näitab pere halvast küljest. ARCIMBOLDO ,,Aastaajad" AUGUSTE RENOIR ,,Tantsupidu linnas" ; ,,Tantsupidu maal" ; ,,Pannkoogijahuveski" BERNINI ,,Apollon ja Daphne" ; arhitekt ja skulptor C.D.FRIEDRICH ,,Rändaja udumere kohal" ; maastiku- ja merevaated, romantsimi eelkäija CLAUDE MONET ,,Mulje. Tõusev päike" (impression. Soleil levant) ; ,,Daam aias" ; ,,Moonid" ; ,,Londoni parlamendihoone" ; ,,Sirelid" ; ,,Roueni katedraal" ; ,,Argenteuil" ; ,,Vesiroosid" EDGAR DEGAS ,,Tantsijanna sinises" ; ,,Täht ehk tantsijatar laval" ; ,,Ooperihoone tantsufuajees" ÉDOURD MANET ,,Nana" (Zola romaani prostituut), ,,Olympia" (Urbino Venuse paroodia) ; ,,Eine roheluses" parodeerib Tiziani ,,Kontsert vabas õhus" EDVARD MUNCH ,,Karje" ; ,,Madonna" EUGÈNE DELACROIX ,,Va...
Klassitsism pöördub tagasi vana-kreeka ja vana-rooma kultuuride poole(antiik).Klassitsismi periodiseeritakse: 1)varaklassitsism(umbes kuni 1800). 2)kõrgklassitsism(pärast seda). Ampiirstiil kaldus uuesti ka rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole,sest need olid toredamad ja massiivsemad ning sobisid paremini esindusarhitektuuri tellijate-suurriikide valitsejate maitsele. Klassitsismi arhitektuuris pääses maksvusele stiil,mis püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi,niihästi üldlahendustes kui ka üksikasjades.Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism üle kahe korruse ulatavaid samnaid ja sammasportikust.Templitelt laenatud detaile,eriti sambaid,kasutati valitsushoonete,losside ja isegi tavaliste elumajade juures.Klassitsism ei nõudnud otsest antiigi jäljendamist vaid antiikkunstist tuletatud reeglite kasutamist.Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud,vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele.Lihtsus...
mehaaniku kui skulptori amet. Pisut liialdades võiksime öelda, et mõistelisel küsimusel või mõistelisel formuleeringul on grammatiliseks subjektiks tavaliselt abstraktne nimisõna nagu "aeg" või "juhus" või "tõenäosus", samas kui faktiline küsimus lahingu, kohtumise või ilma kohta seostub vastava konkreetse ideega tegusõnade või omadussõnade või määrsõnade abil. Ilmaennustuses, mis teatab meile, et mingis piirkonnas on tõenäoliselt homme lumetorm, on subjektiks ilm mingis kohas ja mitte tõenäosuse mõiste. See idee tuleb sisse vaid määrsõnaliselt, kui ilmaootuste piiritlus. Aga seda öelda oleks liiga vägivaldne. Ilmateade võiks sama hästi olla sõnastatud "On olemas tõenäosus..." või "Lumetorm on väga tõenäoline selles ja selles regioonis". See ilmateade kasutab abstraktset nimisõna "tõenäosus", kuigi selle autor kui seda temalt küsida ütleks, et ta ei rääkinud tõenäosuse mõistest, vaid ainult ilmast
1700. aasta oktoobris maabus Rootsi noor kuningas Karl XII oma peavägedega Pärnus, otsustades esimesena lüüa venelasi 3. Narva lahing: Pärnust liikus Rootsi vägi Tallinna kaudu Rakverre, edasiminekul kohati Seremetjevi ratsaväega ning löödi nad kerge vaevaga põgenema 19. novembril 1700. aastal algas Narva lahing Karl XII 10 500-mehelise väe ning vene 30 000-mehelise väe vahel. Parajasti tõusnud aga lumetorm rootslaste selja tagant ja otse venelastele näkku ning viimased olid sunnitud põgenema Välismaalastest koosnev vene väejuhatus läks Rootsi poole üle Pärast hiilgavat võitu Narva all tegid rootslased mõnesid rüüsteretki Narva jõe taha, kuid meeste vähesuse ja saabunud talve tõttu ei tulnud sõjakäigu jätkamine kõne allagi Rootsi väed koos noore kuningaga jäid talvituma Laiusele 1701
Nad olid väga pettunud leides sealt lehvimas Amundseni Norra lipu. Scott ja tema meeskond olid külmunud, kurnatud, pettunud ja nad kannatasid skorbuudi all, mille nad olid saanud esimeselt reisilt. 17.veebruaril, üks meeskonnaliige, meremees Edgar Evan suri. Teised ekspeditsiooni liikmed olid valmis surema, 11.märtsil 1912. aastal seadsid nad üles oma viimase laagri, mis asus ainult 11 miili kaugusel hoidlast, kus nad oleksid saanud toiduvarusid ja muud vajalikku. Märatsev lumetorm takistas neil jõudmast hoidlasse ja järelejäänud meeskonnaliikmed surid selles laagripaigas. Nende surnukehad leiti päästeoperatsiooni käigus 12.novembril 1912.aastal. James Cook Ta elas aastatel 17281779 ja oli Inglise meresõitja. James Cook juhtis kolme ümbermaailmareisi. Parklaeval "Endeavour"17681771a. saadi teada, et UusMeremaa pole tegelikult manner, ning avastati Suur Vallrahu ja Austraalia idarannik.
rahvusvahelisel tasandil. See on etteaimamatu ja sageli ootamatu sündmus, mis põhjustab suuri kahjustusi, hävitamist ja inimeste kannatusi. Sageli on see põhjustatud loodusest, kuid katastroofid võivad olla ka inimese tekitatud- sõjad ja rahvarahutused, mis hävitavad kodumaid ja asustavad inimesi ümber. Need kuuluvad samuti katastroofide hulka. Muudeks põhjusteks võivad olla: hoone kokkuvarisemine, lumetorm, põud, epideemia, maavärin, plahvatus, tulekahju, üleujutus, ohtlike materjalide transportimine (näiteks keemiliste ühendite leke), orkaan, tornaado või vulkaan. Humanitaarlogistika tarneahel hõlmab endas planeerimist; hindamist; mobilisatsiooni; hankimist; transporti; ladustamist ning jaotust. [2] Anne Leslie Davidson ütleb, et kui katastroof vallandub, siis abiorganisatsioonide tarneahel peab
.......................... 11 Alaska kelgukoerale Baltoole on püstitatud isegi kaks mälestussammast: üks New Yorgis, teine Nome'i linnas. Selles linnas puhkes kord kohutav taud. Oli kiiresti vaja haigusevastast vaktsiini. Lennukeid seal tol ajal ei olnud. Nome'i linna lahutas päästvast arstimist mitmesajakilomeetrine jää ja lume alla mattunud radadeta kõnnumaa. Saadeti teele mees ainsa võimaliku liiklusvahendiga - koerarakendil. Paukus 50° -ne pakane ja möllas lumetorm. Teiste ees jooksis rakendi juhtkoer Baltoo. Teekond kestis peaaegu puhkuseta viis ööpäeva. Joosta oli ränkraske. Nõelteravad jääkristallid tungisid valutavatesse käppadesse, hanged olid väga sügavad. Rakend jättis selja taha verise raja - koerte käppade all polnud enam kübetki nahka. Sellise hinnaga tõid tublid koerad vaktsiini kannatavale linnale. Inimesed olid päästetud...........................................11 KOKKUVÕTE...................................
valgusekujutamine ekstaatilise kuju. · Maalides kaovad igasugused piirjooned, valgus ja vari esinevad neis mingis kosmilises võitluses teineteisega. · Valguse muutlikkuse ja varjundirohkuse edasiandjana sai temast impressionistide eelkäija. Impressionistid suhtusid temasse austusega, kuigi mõningase mööndusega. Suurt vastukaja on ta leidnud 20. sajandi lõpu abstraktses maalikunstis. W. Turner. Temeraire´i viimane sõit W.Turner. Matus merel William Turner. Lumetorm Prantsuse romantism. T. Gericault · Prantsuse romantismi esikteoseks on Gericault´ "Meduse´i parv". Teose loomiseks andis kunstnikule tõuke 1816 a Aafrika läänerannikul hukkunud laev "Medusa". · Oma teostes rõhutab Gericault emotsionaalsust ja dramatismi. · Teoste ülesehituses kasutas valguse ja varju kontraste. · Tema meelisaineteks olid hobused ja ratsanikud. ("Hobuste võidusõit Epsomis"; "Lõvi ründab hobust")
kupee uksest välja, läheb koridori ja koputab kõrvalkupee uksele ja küsib kas kõik on korras. Mees kupees vastab, et jah, on küll. Poirot otsustab sellepeale naasta oma voodisse, kuid teda häirib mõte, et rong on seisma jäänud ja tema suu kuivab. Kui ta lebab unetult enda voodis, kuuleb ta väga ärevalt kella tiristavat Mrs. Hubbardit, kes lähemalt uurimisel tunnistab, et ta arvab, et keegi on tema kupees käinud. Siis saab Poirot teada ka seda, miks rong seisab on lumetorm. Poirot üritab seejärel uuesti magama jääda, kuid just kui ta tunneb ennast uinuvat kuuleb ta ebamäärast heli oma kupee uksel. Kui Poirot seekord vahekäiku vaatab on see täiesti surmvaikne ja ta näeb vaid naise varju vahekäigus edasi liikuvat. Hommikul leitakse Poiroti kõrvalkupeest seestpoolt lukustatud uksega tosina noalöögiga tapetud reisija. Ning loomulikult on krimiromaanide südamlikem eradetektiiv Hercule Poirot see, kes peab tuvastama rongiliste seast mõrvari, enne
Kristiina Ehini luulekogu Noorkuuhommik Teose autor on luuletaja ja proosakirjanik Kristina Ehin, on sündinud 18. Juulil 1977 Raplas. 2004.aastal omandas ta Tartu Ülikoolis eesti ja võrdleva rahvaluule erialal magistrikraadi. Tänaseks on ta avaldanud kuus luulekogu ja neli proosakogu. Luulekogu "Noorkuuhommik" sisaldab luuletusi autori erinevatest elujärkudest. Teosel "Noorkuuhommik" on pealkiri seotud samanimelise luuletusega, mis paneb lugeja mõtlema uute alguste ja võimaluste üle. Autor kirjutas teosed ajavahemikus 2002-2007. Luulekogus ,,noorkuuhommik" (2007) on enamus luuletusi ilmunud varem ilmunud kogudes "Simunapäev" (2003), "Luigeluulinn" (2004), "Kaitseala" (2005). Tema luulekogu "Kaitseala" on kirjutatud Mohni saarel ning võitis 2006. a. Eesti kultuurkapitali luulepreemia. Uued luuletused teoses "Noorkuuhommik" ilmusid esimest k...
kupee uksest välja, läheb koridori ja koputab kõrvalkupee uksele ja küsib kas kõik on korras. Mees kupees vastab, et jah, on küll. Poirot otsustab sellepeale naasta oma voodisse, kuid teda häirib mõte, et rong on seisma jäänud ja tema suu kuivab. Kui ta lebab unetult enda voodis, kuuleb ta väga ärevalt kella tiristavat Mrs. Hubbardit, kes lähemalt uurimisel tunnistab, et ta arvab, et keegi on tema kupees käinud. Siis saab Poirot teada ka seda, miks rong seisab on lumetorm. Poirot üritab seejärel uuesti magama jääda, kuid just kui ta tunneb ennast uinuvat kuuleb ta ebamäärast heli oma kupee uksel. Kui Poirot seekord vahekäiku vaatab on see täiesti surmvaikne ja ta näeb vaid naise varju vahekäigus edasi liikuvat. Hommikul leitakse Poiroti kõrvalkupeest seestpoolt lukustatud uksega tosina noalöögiga tapetud reisija. Ning loomulikult on krimiromaanide südamlikem eradetektiiv Hercule Poirot see, kes peab tuvastama rongiliste seast mõrvari, enne
Lõpu võidukas algus- Rootsi võitis lahingu, ent kaotas Põhjasõja. Karl otsustas venekad välja ajada ja siis Riiat päästa. Kuna saadi teada, et poolakad viisid oma väed ära talve tõttu, siirdutigi peavägedega Narva alla. Mindi läbi Tallinna- polnud läbitavaid otseteid Pärnust Narvasse, Tallinnast sinna aga oli. see maa käidi... 10 500 rootslast u 24 000 venelase vastu. Vene vägedele oli kõik negatiivne. Kui tulid rootslaste väed, siis oli lumetorm otse neile vastu. Ja pmst taganesid, osad läksid Rootsi poolele üle. Aeti välja Eestist ja siia jäid vaid väiksed valvelsalgad. Edasi Poola ja Leedu aladel. Kindlalt aitasid võidule kaasa lumetorm venekate vastu + Peeter I lahkumine. Rootsi riigi keskpunktiks jäi talvel Laiuse, sest seal olid nende väed + kuningas. Liivimaa majandusreglement- ja Laiuse on seotud- kui Rootsi kunn oli Eesti aladel, kasutati reaalselt võimalust ja mindi kaebama. Oma muresid????!!??
Näiteks saab firma arvestada riiklike pühadega ja palgata juurde rohkem tööjõudu, et olla valmis ja tulla toime nõudlusega, mida kliendid nõuavad firmalt. Samuti on Agora eesmärkideks tagada kliendi rahulolu ja pidev suhtlemine klientidega, see tagab ka selle, et ettevõte saab ennast parandada ja täiustada vastavalt klientide vajadustele. Olles kursis väljaspool ettevõtet toimuvaga tagab see vajaliku info ligipääsu. Kui on teada, et tulemas on lumetorm saab ettevõte teha vastavaid korrektuure logistikas, et vedu toimuks ja kliendid oleksid muudatustest teavitatud. 5.4 Agora DC OÜ ja humanism Esimeseks koolkonnaks, mis lähtus organisatsiooni juhtimisse ka inimeste poole pealt oli humanism. Võrreldes Weberi bürokraatiaga, kus usuti et õige on see, kui võrdse astme töötajaid tasustatakse tehtud töö eest täiesti võrdselt. Humanistid aga jõudsid selleni, et igal
uksest välja, läheb koridori ja koputab kõrvalkupee uksele ja küsib kas kõik on korras. Mees kupees vastab, et jah, on küll. Poirot otsustab sellepeale naasta oma voodisse, kuid teda häirib mõte, et rong on seisma jäänud ja tema suu kuivab. Kui ta lebab unetult enda voodis, kuuleb ta väga ärevalt kella tiristavat Mrs. Hubbardit, kes lähemalt uurimisel tunnistab, et ta arvab, et keegi on tema kupees käinud. Siis saab Poirot teada ka seda, miks rong seisab on lumetorm. Poirot üritab seejärel uuesti magama jääda, kuid just kui ta tunneb ennast uinuvat kuuleb ta ebamäärast heli oma kupee uksel. Kui Poirot seekord vahekäiku vaatab on see täiesti surmvaikne ja ta näeb vaid naise varju vahekäigus edasi liikuvat. Hommikul leitakse Poiroti kõrvalkupeest seestpoolt lukustatud uksega tosina noalöögiga tapetud reisija. Ning loomulikult on krimiromaanide südamlikem eradetektiiv
Liivi sõjast Põhjasõjani I Liivi sõda 1. Põhjused ja eeldused. Vihik Liivi sõja põhjuseks sai võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Rootsi, Taani, Poola, Leedu ja Venemaa ahel Sõja eeldusteks said: · Liivimaa killustatus · Läänemerel ülemvõimu taotlevate riikide muutumine tugeva keskvõimuga riikideks · Liivimaa soodne asend, mis tegi ta tänu kaubandusele rikkaks piirkonnaks 2. Lahingud. Õpik lk. 84-86, vihik 1558. aasta jaanuaris toimus vene vägede luure ja rüüsteretk Liivimaale, mille käigus laastati Ugandi , Järva ja Viru maakonnad. Ordumeistri sõjavägi võitlusesse ei sekku, kuna kõik aadlikud olid Tallinnas pulmas. Liivimaa riikide saatus sõja alguses .. · Tartu piiskopkond vallutati venelaste poolt 1558. aastal ja ta lakkas eksisteerimast. · Liivi orduriik andis end 1559. aastal Poola kaitse alla, valiti uues ordumeister G. Kettler. · Saare-Lääne piiskop müüs 1559. aastal oma valdu...
nõrga koha vene vägede paigutuses.Ta otsustas vene vägede liiga pikad kaitseliinid koondatud rünnakuga ühte punkti läbi murda. Pärast seda pidi Rootsi vägi jaotuma põhja ja lõunasse, et vene vägede liine seestpoolt rünnata.Kella kahe paiku algas pärast kahe signaalraketi märguannet rootsi väeüksuste tormijooks vene vägede liinidele: 10 500 rootslast ründasid rohkem kui 40 000 kindlustunud venelast (lahingus osales 24 000 venelast).Rünnaku alguses algas ka tihe lörtsine lumetorm. See puhus venelastele näkku, tehes nende nähtavuse praktiliselt olematuks (mitte üle 20 sammu), ning andis rootslastele taganttuule. Rootslaste rünnak oli venelastele ootamatu, sest vene väed olid sõdurite arvu poolest rootslastest kaugelt üle. Tänu lumesajule õnnestus rootslastel märkamatult läheneda vene positsioonidele ning vallutada kindlustused koos suurtükkidega. Rootslaste
neid eristada. Mille poolest stress ja kriis erinevad? Stress on vahetu loomulik reaktsioon ebameeldivale olukorrale, millega inimene tavaliselt ise toime tuleb. Kriis on loomulik reaktsioon ebameeldivale, soovimatule ja ootamatule olukorale, millega toimetulemine võtab aega, ning inimene võib vajada selleks teiste toetust ja abi. Kriisid võivad tekkida mitmetes olkukordades: · Keskkonnaga seotult nt. Lumetorm, üleujutus, tulekahju; · Inimesega seotult nt. Haigus, vägivalt, õnnetusjuhtum; · Suhetega seotult nt. Lahutus, lähedase kaotus, eraldatus. Kriisi võib esile tuua ka mõni oodatud suur muudatus elus: kooli lõpetamine, armumine, omaette elama kolimine, lemmiklooma võtmine. Tähtis on teada, et kriisireaktsiooni võib käivitada ka teiste õnnetuse või kriisi pealtnägemine. Kriis inimese sees on loomulik ja vajalik protsess, et järk-järgult toime tulla äkitselt
valitsenud traditsioonid. Tema kõne oli kiire ja kärsitu. Peetril oli ka palju negatiivseid iseloomujooni: oma eesmärkide saavutamiseks ei valinud ta vahendeid ja inimelul pudus temajaoks väärtus. Sageli käitus ta mõtlematult ja meeletult, tegutses esimese emotsiooni mõjul. Varasest noorusest peale armastas ta meeletuid lõbustusi, ta võis prassida ja juua mitu päeva järjest. Narva lahing Narva lahingus oli Peeter I tubliks vastaseks Karl XII. Rünnakut saatis lumetorm, mis puhus rootslastele seljatagant, venelastele aga vastu. Pealetung oli hoogne ja Vene kaitseliinid murti peagi läbi. Karl XII võitles vapralt oma armee esiridades, ta oli eeskujuks seal, kus häda kõige suurem. Vene vägi paisati laiali mehed püüdsid põgeneda üle Narva jõe, kuid sild murdus suure raskuse tõttu ja paljud sõdurid uppusid. Sõjategevus Eestimaal Pärast seda kui Peetril oli selge, et Narva all saab tema armee lüüa, otsustas ta
5)1697 suri Karl XI, troonile sai 15a.Karl XII 6)1699 sõlmisid Poola, Taani ja Vene liidu Rootsi vastu 2)*sõja algus-12.02.1700 ründasid AugustII väed Riiat. Suvel ründasid taanlased rootsi valdusi Põhja-Saksamaal, sunniti Taanit sõjast lahkuma. Sept ründasid vene väesalgad Rootsis Narvat. Otstutstati esmalt purustada venelased ja siis Riia Sakslaste väed. 3)Narva lahing-19 nov 1700, venelased said Rootsilt lüüa. 30 nov asusid Rootsi väed lahingusse, neid tabas lumetorm. Vene väejuht läks Rootsi poolele üle. Rootsil u 10500 meest, venel 30000. 4)Eesti alade vallutamine- Rootslased lahkusid oma põlluvägedega Poola aladele. 1701 tungisid B.Seremetjevi väed Eestisse. 1704langes venelaste kätte Narva ja Tartu.Tartu hävitati. 1709 toimus Poltaavi lahing, Rootsi väed purustati. Kohtusid Karl XVI ja PeeterI. 1710 alistusid Venemaale Riia, Kuressaatre, Pärnu ja Tln. 1720 purustati Rootsi laevastik. 5)Uusikaupunki rahuleping-1721. Lõppes Rootsi aeg Eestis
Klassitsism (1750 1850, kunstistiil) mõjutused antiigist ja antiikkunsti eeskujude järgimine, mõistuspärasus samastati selguse ja korraga, kindel vormitunnetus, mõistus pärasuse harmoonilisus, õpetlik ja ülistas voorusi, ranged reeglid, loomingus kujutati kaasaja elu, tõde oli kõige tähtsam, tõmmati piir madala ja kõrge kunsti vahele; arhitektuur eeskuju antiigist ja renessaansist, kolossaalorderite ja sammasportikuse kasutamine (A. Palladio mõju), ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, eeskujuks antiikehitised, pidulikud ansamblid, ümarkaared, kuppelehitised, lihtsam ja rangem direktooriumistiil ja rikkalik ja raske ampiirstiil, Inglismaa W. Kent inglise pargistiili rajaja, Palladio stiilis Holkham Hall, Usa T. Jefferson Virginia Ülikool ja esinduskogu hooned, Valge Maja, Kapitooliumi hoone, Prantsusmaa J.G. Soufflot Pariisi Pantheon, J. A. Gabriel ...
AJALUGU 24.-25. Vaimuelu Rootsi ajal Luteri kirik Eestis. Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse. Talupojad võstid taaskasutusse muinasusu kombed. Loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatustest. Rootsi valitsusaja tegusamaks piiskopiks sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Nagu Eestimaalgi, loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus-konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Nimekaimaks Liivimaa kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer. Rootsi võimu kehtestamine Eesti alal langes kokku Kolmekümneaastase sõjaga (katolikud ja protestandid). Rootsist sai protestantismi peamine tugijõud. Siinne luterli kirik püüdis riigivõimu toetusel vastu seista Saksamaalt Baltikumi jõudvate uute usuvoolude levikule. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuk...
lõunanabale 16. jaanuaril, avastades eest Amundseni jäetud telgi ja kirjad. Tagasitee Tagasitee oli kergem kui minek lõunapoolusele, ühegi märkimisväärse sündmuseta. 8.+ märtsil sõidab Fram Tasmaanias Hobarti sadamasse ning Amundsen saab kogu maailmale sõnumi saata: tema käis esimese inimesena lõunanabal. Scotti ja ta meeste tagasipöördumine lõppes katastroofiga. Tagasiteel ei pidanud vastu esmalt üks kaaslane, siis teine. Viimased kolm meest sunnib lumetorm varjuma telki, kus nad hinge heidavad. Scotti päeviku viimane sissekanne on 29. märtsist. Tema ja ta kaaslaste surnukehad leiab päästeoperatsioon kaheksa kuud hiljem. Scott ja veel kaks meest jäid tormi tõttu laagrist 17 kilomeetri kaugusele. Antarktikas suutis Amundsen Arktikas õpitut edukalt kasutada. Amundseni mehed liikusid suuskadel, neil oli vahepeatustesse varutud rohkem ja paremini skorbuuti ära hoidvat toitu. Koerad liikusid üle jää- ja lumeväljade
See oli veel ülevam kui enne, improvisatsiooniline, kus tunnete üle võimutses mõistlik alge. IX sümfooniat d- moll (1822-1824) peetakse Beethoveni loomingu tipuks. Ludwig oli suutnud üle olla oma rängast saatusest ja kannatus-test, säilitada vääramatu usu inimkonda ja selle helgesse tulevikku ning kanda seda usku endas kogu elu. 1826. aasta detsembris helilooja külmetus ja jäi haigevoodisse, nii pani ta vastu veel kolm kuud. 20. märtsil, kui Viinis möllas lumetorm ja lõi välku, ajas surija end istukile ning raputas raevukalt rusikat taeva poole. Selline oli Beethoveni viimane protest armetu saatuse vastu. Allikad 1. Raamat "21 maailmakuulsat heliloojat" 2. Õpetaja antud leht 3. www.google.ee
MAAL 2013 MESOPOTAAMIA MAALIKUNST 4000 - 539 e.Kr. Sissejuhatus • 4000-539 e.Kr. • Sumerid • Kiilkiri • Jumalaid kujutati inimestena Iseloomulikud jooned • Kujutav kunst seotud arhitektuuriga (maali/reljeefi kasutati hoonete kaunistamisel) • Paleede seinad kaetud reljeefidega, mis kujutasid võidetud lahinguid ja õukonnaelu • Valitsejad kujutatud suurematena ja külgvaates • Detailidest hoolimata tunduvad inimesed reljeefidel kohmakad • Elutruult on kujutatud loomi jahitseenides Ištari värav EGIPTUSE MAALIKUNST 4000 - 332 e.Kr. Iseloomulikud jooned • 4000-332 e.Kr. • Kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid (tunduvalt suurematena kui lihtrahva esindajaid) • Omapäraseks kujutusvõtteks Vana-Egiptuse seinamaalidel on nn egiptuse poos • Värvikirevad ja realistlikud • Ei tundnud perspektiivi – kaugemad asjad asetati esimeste kohtadele • Sageli on sündmusi kujutatud üksteise all Egiptuse poos • Inimesi on kujutatud...
Nad otsustasid venelaste liiga pikad kaitseliinid koondatud rünnakuga ühte punkti läbi murda. Pärast seda pidi Rootsi vägi jaotuma põhja ja lõunasse, et venelaste liine seestpoolt rünnata. Kella kahe paiku algas pärast kahe signaalraketi märguannet rootslaste tormijooks vene liinidele: 10 500 rootslast ründasid rohkem 40 000 kindlustunud venelast (lahingus osales 24 000 venelast). Rünnaku alguses algas ka tihe lörtsine lumetorm. See puhus venelastele näkku, tehes nende nähtavuse praktiliselt olematuks (mitte üle 20 sammu), ning andis rootslastele taganttuule. Rootslaste rünnak oli venelastele ootamatu, sest venelased olid sõdurite arvu poolest rootslastest kaugelt üle. Tänu lumesajule õnnestus rootslastel märkamatult läheneda Vene positsioonidele ning vallutada kindlustused koos suurtükkidega. Rootslaste kogupaugud niitsid venelasi kraavides maha
kivimass Yungay linnas rohkem kui 18 000 inimese surma. Mäelihe algas 900 m laiusest ja 1,6 km pikkusest liustikujää- ja rusukeelest, mis mööda mäenõlva 14,4 km allapoole liikus ja lõpuks kiirusega 160 km/h Yungay linna sööstis. 3 Suurim jäitekahju. Kõige suuremat jäitekahju tekitanud torm mällas 1998. a jaanuari esimesel nädalal Ida-Kanadas ja selle naabruses USA-s. 6. jaanuaril alanud lumetorm blokeeris lennujaamad, raudteemagistraalid ja maanteed ning jättis ligi 3 miljonit inimest ligi 40% Quebeci elanikkonnast elektrita. Viie päeva jooksul kattis külmunud vihm elektritraadid 10 cm paksuse jääkihiga, mida liinid ei suutnud kanda. Kümned tuhanded postid kukkusid pikali. Kahjude kogusumma oli miljard Kanada dollarit (650 miljonit USD). Ohvriterohkeim vulkaanipurse. 1815. a hukkus Indoneesias (tookordses Hollandi Ida-
Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583, Vana-Liivimaa langemine 1559, andis Liivimaa orduriik, enda Poola kaitse alla. Uueks ordumeistriks valiti, Gotthard Kettler. 1559 andis ka Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile. 1560 vallutas Venemaa Viljandi ordulinnuse. Sama aasta sügisel puhkes Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus. 1561 anti Tallinn Rootsi hoole alla. 1561 andis ka viimane Riia peapiiskopkond ennast Poola võimu alla. Ivan IV Moskva tsaar, kes asus 1572.a ise Liivimaal vägesid juhatama Hertsog Magnus Taani hertsog, Moskva pakkus talle Liivimaa kuninga tiitlit. Ta alustas 1570.a Tallinna I piiramist. Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööline, kutsuti '' Liivimaa hannibaliks'', tema väesalga retked ulatusid Tartuni välja. Stefan Batory 1576.a valiti Poola kuningaks. Alustas 1578.a ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. Jam Zapolski koht Pihkvamaal, kus sõlmiti Venemaa ja Poola vahel vaherahu, ...
edu. Narva alla jõudes seisis Karl XII oma 10 500 mehega 30 000lise Vene väe vastu. Päev enne lahingut lahkus Peeter I teadmata põhjustel oma sõjameeste juurest, jättes väe juhatamise Austriast pärit hertsog de Croy ülesandeks. Udu katte all liikus Rootsi vägi otse Vene kindlustusliinide ette. 19.nov andis Karl rünnakukäsu. Parajasti tõusnud lumetorm oli rootslastele selja tagant, venelastele aga otse vastu. Vene väed põgenesid lahinguväljalt, sildade purunemise tõttu uppusid paljud külmades jõevoogudes. Välismaalastest koosnev Vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle. Suur osa Vene vägede lahinguvarustusest, sh kõik suurtükid, langesid võitja sõjasaagiks. Rootsi väed koos kuningaga jäid talvituma Laiusele. 1701. lahkusid Rootsi kuningaväed Eestist
ROMANTISM Väljaspool Prantsusmaad ei olnud klassitsism 18. ja 19. sajandi vahetusel sugugi ainuvalitsev kunstivool. Klassitsismiga kõrvuti levisid mitmesugused kunstinähtused, mida enamasti ühendatakse ROMANTISMI mõiste alla. Romantismi on võrreldes klassitsismiga raskem määratleda ja iseloomustada. Üldiste reeglite asemel on romantikud toonitanud iga kunstniku kordumatut isikupära. Nii kunstiloomingus kui ka kunsti tajumises on romantikule esmatähtis üksikisiku sisetunne. Seetõttu on romantismil palju tunnuseid, kuid enamasti on ainult mõni nendest vajalik, et mõnda kunstiteost romantiliseks nimetada. Romantismi piir ja mõiste päritolu on samuti keerulised ja ebaselged. On mitmeid seletusi, mis üksteist täiendavad: keskaegne Lõuna-Euroopa sõna ,,romanss" romaanikeelsete rahvalaulude ja muinasjuttude kohta; huvi kasvamine keskaegse rahvaluule vastu; Saksamaal kirjanduslik ,,torm...
külge. Peeter pani aluse suurtele muudatustele Venemaal. Tall oli ka palju negatiivseid iseloomujooni: oma eesmärkide saavutamiseks ei valinud ta vahendeid ja inimelul puudus temajaoks väärtus. Varasest noorusest peale armastas ta meeletuid lõbustusi, ta võis prassida ja juua mitu päeva järjest. Sõjategevus Eestimaa territooriumil ja selle mõju eestlastele. Kui 19 november 1700 aastal kell kaks päeval andis Karl VII oma vägedele rünnakukäsu. Rünnakut saatis lumetorm, mis puhus rootslastele seljatagant, venelastele vastu. Peetril oli selge, et Narva all saab tema armee lüüa, otsustas ta kiiremas korras sõita Novgorodi, et hakata ettevalmistama uut sõjaväge. Selleks, et luua uut armeed oli vaja vägapalju raha ja vahendeid. Peeter käskis raha võtta kloostrite kassadest, üleliigsed kirikukellad käskis ta ümber valada. Peeter võttis raha veel endiste tsaaride varakambritest, tagavaradest, mis oli ettenähtud kasutamiseks äärmise vajaduse korral
Norra, Barentsi ja Valge merega. Lahtedest on kõige suurem Hudsoni laht. Suurim sügavus on 5449 meetrit. Poolusepiirkonnas on sügavus 4300 meetri ümber. Need paigad on talviti karmid. Talvel on ookean mähkunud ööhõlma. Päike on loojunud. Ainult virmalised valgustavad jääkõrbe. Jääväljad liiguvad. Tuul ja hoovused lükkavad neid Gröönimaa poole. Jääpangad tõukuvad üksteise vastu, tõusevad, kasvavad jääküngasteks - rüsijääks. Rüsijää kohal huilgab kord lumetorm, kord sähvivad taevas virmaliste sinakad lindid. Ja nii kestab see kevadeni. Kevadel hakkab silmapiir helendama. Jääkõrbe kohale tõuseb päike. Nüüd ringleb ta jäävälja kohal, selle serva puutumata. Tiirleb nagu lind, kes pika talve jooksul on lendamise unustanud. Suviti eemalduvad jääväljad mandrist. Ainult üksikud jääkeeled jooksevad üle rannalähedase laevatee, ähvardades seda sulgeda. Arktika suvi on lühike ja tuuletu. Mööda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
