Vepslased Kus elavad, naabrid? Vepslased elavad Äänisjärve (Oneega) edelarannikul (põhja- ehk äänisvepslased) ning järvest lõunasse jääva Vepsa kõrgustiku piirkonnas (kesk- ja lõunavepslased). Vepslaste asuala on administratiivselt killustatud. Karjala Vabariigis elavatel põhjavepslastel on oma autonoomne territoorium (Soutar´ve ehk Seltozero rahvusvald). Leningradi oblasti ida- ning Vologda oblasti loodepoolsetel ääremaadel elavatel kesk- ja lõunavepslastel pole mingisugust autonoomiat. Vepslaste lähimad soome-ugri naabrid on karjalased ja ingerisoomlased. Rahvaarv, väljasuremisoht 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 8240 vepslast. 1989. aasta andmeil oli neid tollase Vene NFSV territooriumil 12 142. Seega on vepslaste arvukus oluliselt langenud. Põhjuseid on mitmeid, nii kogu postsotsialistlikku Venemaad
Ingerimaa on Narva jõe ja Laadoga järve vahele jääv 15 000 km2 suurune ala. Isurid elavad mõnedes Ingerimaa põhja ja loodeosa külades Luuga jõe alamjooksul, Kurgla, Soikola poolsaarel ja Hevaha (Kovasi) jõgikonnas. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. Arvukus Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2002. aasta loendusele 327 inimest, neist 177 Leningradi oblastis ning 53 Peterburis. 53,1% Leningradi oblasti ja Peterburi isuritest rääkis isuri keelt emakeelena. 1989. aastal elas Venemaal 449 isurit, kellest 41,9% pidas oma emakeeleks isuri keelt Keel Isuri keel kuulub koos soome, karjala ja vepsa keelega läänemeresoome keelte hulka, lähimad keeled on aunusekarjala ja soome keele idamurded. Isuri keel, karjala keele pärsikarjala murre ja soome keele idamurded pärinevad ühisest algkeelest, mida nimetatakse muinaskarjala keeleks.
Valdades loodi esmatasandi võimuorganitena külanõukogud. 1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud muutusid ainukesteks nõukogude režiimi kohalikeks võimuorganiteks. Linnapiirkonnad Maakonnad 1945. a. jagunes Eesti NSV 10 maakonnaks. Hiljem loodi omaette maakondadena juurde veel Hiiumaa (1946), Jõhvi- ja Jõgevamaa (1949). 1950. a. sügisel viidi läbi rajoniseerimine, mille käigus maakonnad kaotati ja nende asemele moodustati 39 maarejooni. Oblastid 1944-1945 Leningradi oblasti külge liideti 3 Narva jõe taga asuvat valda ning vastloodud Pihkva oblasti koosseisu arvati suurem osa Petserimaast koos Petseri linnaga. Senine Petseri maakond kaotati ja sellest järelejäänud alad liideti Võrumaaga. Leningradi ja Pihkva oblasti külge liidetud alad (2330 km2 ehk umbes 5 % Eesti territooriumist) oli Eesti endale saanud Tartu rahuga (1920) ning seal elasid valdavalt venelased (üle 80 %). Lühikest aega (1952- 1953) oli Eesti NSV jagatud kolmeks oblastiks
Vabariigi kontrolli alla ning Nõukogude Venemaa tunnustas seda ametlikult Tartu rahulepingus (1920). Pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 1940 säilis Jaanilinn Eesti osana. Pärast teistkordset okupeerimist 1944 muutis Nõukogude Venemaa ühepoolse otsusega enda piire Eesti NSV-ga. Jaanuaris eraldati Jaanilinn halduslikult ülejäänud Narvast ja viidi see üle Vene NFSV Leningradi oblasti koosseisu. Samal aastal eraldati 75% Petseri maakonnast Eesti NSV-st Vene NFSV-le, millest moodustati Leningradi oblasti Petseri rajoon. 23. augustil 1944 eraldati Leningradi oblastist ligikaudne endise Pihkva kubermangu ala, millest moodustati Pihkva oblast. Viimase koosseisu jäi ka Petseri rajoon. Eesti NSV-sse jäänud osa Petseri maakonnast likvideeriti ning liideti Võrumaaga (hiljem peamiselt Võru ja Põlva rajoonid). Selle tulemusel vähenes Eesti pindala ligi 5%-di võrra.
mis paikneb Uurali mägedest läänepoolsel territootiumil; Siber, mis laiub Uuralist peaaegu kuni Vaikse ookeani rannikuni ja Venemaa Kaug-Ida piirkond. Igal regioonil on omakorda väga iseäralikud füsiograafilised jooned Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Riik piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Venemaa moodustas kunagise sotsialistliku riigi Nõukogude Liidu põhiosa. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Venemaa rahvusvaheline mõjukus vähenenud, kuid on
...............11 3 1. SISSEJUHATUS Moskva linnapea on Sergei Sobjanin. Linna esmamainimese aastaks loetakse aastat 1147. Moskva on Venemaa pealinn, kus elab ligi 12 miljonit elanikku. Moskva on suuruselt teine linn Venemaal ja ääretult ilus linn. 4 2. MOSKVA Moskva on Venemaa pealinn, riigi tähtsaim poliitiline, majanduslik ja kultuuriline keskus, Moskva oblasti keskus (ei kuulu oblasti koosseisu) ja üks maailma suurimaid linnu. Kuulub Keskföderaalringkonda. Ýstanbuli arvestamata on Moskva elanike arvult Euroopa suurim linn, seda nii halduspiirides kui ka linnastus elavate inimeste arvult. 5 2.1 Moskva ajalugu Linna esmamainimese aastaks loetakse aastat 1147, kui Kiievi suurvürst Juri Dolgoruki pärast piirkonna vallutamist Novgorodi vürstiriigilt, kutsus sinna oma venna
Vepsa keel Kaisa Teder 10A Keelesugulus · uurali keeled · soomeugri keeled · soome-saami keeled · läänemeresoome keeled · vepsa keel Kõneluskohad Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas Leningradi oblasti idaosas Vologda oblasti lääneosas. Kõnelejad 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal vepsa keelt 3613 inimest. Vepsa keeles on kokku trükitud üle 70 raamatu. Tänapäeval antakse välja ajalehte Kodima. Murded Vepsa keel jaotub kolmeks murdeks: Põhja- ehk äänisvepsa Keskvepsa Lõunavepsa Erinevused pole kuigi suured. Vene laene on kõikides murretes palju. Vepsa keel Vanimad kirjalikud ülestähendused pärinevad 19. sajandi algusest.
aastail maride enesenimetuse kasuks, ent rahvusvahelises teaduskirjanduses kohtab seda etnonüümi tänini. Asuala Marid elavad põhiliselt Kesk-Volgamaal, Vjatka ja Vetluga jõe vahelisel tasandikualal (niidumarid) , aga ka Volga kõrgel paremkaldal (mäemarid) ja Baskiiria kirdeosas (idamarid) . Maridel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik Mari El, , mille pealinn on Joskar-Ola (mari k 'punane linn', tsaariajal Tsarevokoksaisk).Piirneb Nzni Novgorod oblasti ,Kirov Oblasti , Chuvashia Vabariigiga ja Tatarstan Vabariigiga. Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 604 298 mari. 56 119 neist määratles end niidu- idamaridena ning 18 515 mäemaridena. Ülejäänud olid lihtsalt marid, põhiliselt niidumarid. 1989. aastal elas samal territooriumil ligi 643 698 mari. Maride arvukus on seega märgatavalt langenud, põhjuseks eelkõige postsotsialistlik demograafiline kriis. 2002. aasta andmeil elas 51,7% maridest
Vladimir Putin Teenistus KGB-s Pärast ülikooli lõpetamist asus ta suunamisega tööle KGB-s. Ta vormistati tööle algul KGB Leningradi oblasti peavalitsuse sekretariaati, see järel töötas umbes viis kuud (esimeses osakonnas, st kaadriosakonnas) Teise peavalitsuse (välisluure) süsteemis, Putini sõnul vastuluure allosakonnas. 1976. aastal õppis ta veebruarist juulini Leningradis Ohtas lühiajalistel operatiivkaadri ümberkoolituste kursustel ("401. kool"), kus valmistati ette välisvaatlusega tegelevaid töötajaid. Pärast seda töötas ta 1977. aasta alguseni KGB Leningradi peavalitsuses
Isuritel on endi jaoks korralikud maa-alad ehk see on Ingverimaa. Loode Venemaal on neil tihe asustatus võrreldes ülejäänud Venemaaga. Isurid on koos vadjalastega Ingerimaa põlisasukad. Nad elavad Peterburi ümbruses, mõningates Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades ja need asuvad Luuga jõe alamjooksul, Kurgla, Soikola poolsaarel ja Hevaha jõgikonnas. Ingerimaa on Narva jõe ja Laadoga järve vahele jääv 15 000 km2 suurune ala. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. 4 Arvukus 1926-dal aastal loendati isureid rohkem kui 16000. Juba järgmisel loendusel, mis toimus 1989. aastal, oli tulnud järsk langus ja oli alles jäänud Venemaal 449 isurit, kellest 41,9% pidas oma emakeeleks isuri keelt. Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2002. aasta loendusele 327 inimest,kes neist elas 177 Leningradi oblastis ning sellest 53 Peterburis. 53,1% Leningradi oblasti ja Peterburi
Asuala..................................................5 Vepslaste arvukus...............................6 Keelest enesest...................................7 Tänapäeval..........................................8 Kokkuvõte...........................................9 Kasutatud allikad ja kirjandus...........10 Sissejuhatus: Vepsa keel on Soome-Ugri keelkonda ja Läänemeresoome põhjarühma keeltesse kuuluv keel. Vepsa keelt kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi Oblasti idaosas ning Vologda Oblasti lääneosas. Vepsa keele kuuluvus ja jagunevus: Soome-Ugri keeled jagunevad järgmiselt: · läänemeresoome · lapi · volga · permi · ugri Läänemeresoome keeled, kuhu kuuluvad järgmised keeled: · liivi · vadja · soome · isuri · jarkala · vepsa keel Need keeled on üksteisele nii lähedased,et mõnelgi juhul on tegemist pigem murretega kui iseseisvate keeltega.
parteikomitee sekretäriks. Akadeemia lõpetas ta 1929. aastal.1931. aasta jaanuarist oli Hrustsov ÜK(b)P Moskva linna Baumani rajoonikomitee ja seejärel Krasnopresnenski rajoonikomitee sekretär. 19321934 töötas ÜK(b)P Moskva linnakomitee 2. ja pärast 1. sekretärina, seejärel ÜKP Moskva Linnakomitee 2. sekretärina.ÜKP XVII Kongressil 1934. aastal valiti Hrustsov ÜKP KK liikmeks ja 1935. aastal valiti ta ÜKP Moskva linna ja oblasti parteiorganisatsiooni juhiks 1. sekretäriks.1935 1938 aastatel oli ta ÜK(b)P Moskva linna ja oblasti KK 1. sekretär. Tegevus NLKP kk peasekrätärina 1953. aasta septembris sai Hrustsov parteijuhiks ning mõne aasta jooksul suutis ta võimult tõrjuda ka oma pealmised konkurendid. Hrustsov jätkas valitseva reziimi vägivallapoliitika pehmendamist ja tühistas osaliselt piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades.
Isa Jakob Päts(1841-1909)- ehitusmeister, kaitses talupoegade õigusi Riia kohtus,Jakob Päts kuulus ka sellesse eesti ärkamisaja tegelaste saatkonda, kes läksid St. Peterburgi Vene tsaarile palvekirja viima, milles viidati parunite ja mõisnike ebaõiglustele ja eesti talupoegade allasurutusele. Õed,vennad: Nikolai Päts-oli Räpina õigeusu koguduse preester aastatel 1904-1919. Sündis 1871- 09-05 ja suri 1940. Marianne Pung-sündis1888 ja suri 6. jaanuaril 1947 Kirovi oblasti Oritsi rajooni Gadõ turbarabas Voldemar Päts-sündis1878 ja suri Torontos 27. juulil 1958. Kunstipedagoog Päts töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana, valiti 1907 esimese eesti kunstiorganisatsiooni Eesti Kunstiselts juhatusse. Samuti juhatas 1912-14 Eesti Kunstiseltsi joonistuskursusi. 1914-34 oli ta Riigi Kunsttööstuskooli direktor ja aastast 1938 Riigi Kõrgema kunstikooli auprofessor. Aastatel 1934-40 töötas ta
Nemunas Jõe kohta • Asub Euroopas • Euroopas pikkuselt 14. jõgi(937 km) • Voolab 436 km Valgevenes, 359 km Leedus ja 116 km Leedu ja Vene Kaliningraadi oblasti vahel • Suurimad linad jõe kõrval on Hrodna Valgevenes, Alytus ja Kannas Leedus ja Sovetsk Vene Kaliningraadi obliastis • Jões elab umbes 54 erinevat liiki kalu • Jõgi pole raskelt reostatud • Jõgi on looklev • Jõe kesmine sügavus 1-3m ja sügavaim 5m, laius kuni 500m • Jõgi algab Valgevene kõrgustikult ja suubub Läänemerre Maastik Taimestik Inimtegevus
Isurid on läänemeresoome hõim, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa, mis asub Läänemere kagukaldal Narva ja Peterburi vahel. Isurid on koos vadjalastega Ingerimaa põlisasukad. Ingerimaa on Narva jõe ja Laadoga järve vahele jääv 15 000 km2 suurune ala. Isurid elavad mõnedes Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades Lauga jõe alamjooksul, Kurgola ja Soikkola poolsaartel ning Hevaha (Kovasi) jõgikonnas. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2010. aasta loendusele 266 inimest. 2002. aastal oli isureid 327, vähenemine on 13%. Isuri keele oskajaid on aga selle ajaga vähemaks jäänud 66% 2002. aastal oli isuri keele rääkijaid 362, 2010. aastal 123 Isurite kui rahva murdumine ning pöördumatu hääbumine tuleb kanda Nõukogude võimu arvele. Massirepressioonid 1930. aastatel ja II maailmasõja järel hävitasid füüsiliselt nendest enamiku
Venemaa Lühikokkuvõte aastast 2010 Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias. Venemaa ulatub 11 ajavööndisse ning on maailma suurima pindalaga riik. Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaaviKaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina jaMongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. 1991. aastani oli Venemaa (Vene NFSV) Nõukogude Liidu pindalast suurema osa hõlmanud liiduvabariik. Venemaad loetakse Nõukogude Liidu õigusjärglaseks. Venemaa Föderatsiooni Riigihümn hümn Pealinn Moskva Pindala 17 075 200 km2 ...
Veimer.Lühikeseks ajaks jäi alles oma sõjavägi-Eesti Laskurkorpus. Liiduvabariigi kõrgem seadusandlik võim- Eesti NSV Ülemnõukogu oma Presiidiumiga- ei omanud reaalset võimu.Uus koosseis valiti sisult formaalsetel ühekandidaadilistel valimistel.Johannes Vares-Barbaruse(tegi enesetapu) järglaseks sai Eduard Päll. Territoorium ja haldusjaotus.Moskva korraldusel muudeti Eesti seniseid piire ja traditsioonilist haldusjaotust. Aastatel 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi:Leningradi oblasti külge liideti 3Narva jõe taga asuvat valda ning vastloodud Pihkva oblasti koosseisu arvati veel suurem osa Petserimaast koos Petseri linnaga.Senine Petseri mk kaotati ja sellest järelejäänud alad liideti Võrumaaga.Õgvendati ka Läti piire,mille tagajärjel jäid mõlemad riigid ilma sõjalis-strateegilistest piirialadest.1945a jagunes Eesti NSV 10mk-ks ja 236vallaks. Hiljem loodi omaette mk-dena juurde Hiiumaa,Jõhvi-ja Jõgevamaa.Lisaks
Boriss Jeltsin Greetel Kala ja Maritta Mägi Boriss Jeltsin ● Boriss Nikolajevitš ● 01.02.1931 (Butka) - 23.04.2007 (Moskva) ● Vanaisa küüditatud ● Isa riigivastase propaganda eest vangilaagris 3 a ● Õppis ehitusinseneriks ● 32 aastaselt elamuehituskombinaadi direktor ● 2 tütart ● alkohoolik Partei karjäär ● 1961 astub NLKPsse ● 1976 NLKP Sverdlovski Oblastikommitee esimene sekretär ● 1977 Sverdlovski oblasti parteijuht ● 1985 NLKP keskkomitee ehitussekretär ● 1985 NLKP Moskva parteijuht ● 1987 võetakse ametitest maha Gorbatšovi kritiseerimise eest ● Nõukogude Liidu rahvasaadik ● NSVL Ülemnõukogu liige Jeltsin riigijuhina ● 1990 Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks 535 häälega ● 1990 Vene NFSV suveräänsusdeklaratsioon ● 1990 Konstitutsioonikomisjon ● 1990 500 päeva programm ● 1991 Vene NFSV president ● Rünnatakase Venemaa Valget Maja
Eino Baskin Eino Baskin on sündinud 17.juunil 1929 Tallinas.Tema isa oli proovireisija ja ema oli juuksur. Ta on Eesti näitleja ja lavastaja. Ta on õppinud 19351940 Tallinna prantsuse lütseumis, 19411944 Tseljabinski 1. keskkoolis, 19441945 Tallinna õhtukeskkoolis ning lõpetas 1951 Eesti Riikliku Teatriinstituudi. Ta on olnud Draamateatri, Leningradi Komöödiateatri, Eesti Filharmoonia, Leningradi oblasti filharmoonia ning Leningradi Music Halli näitleja. Teinud kümneid estraadilavastusi, sh Moskvas ja Leningradis, lavastanud Soomes, esinenud estraadikunstnikuna, loonud Eesti Raadio saatesarja «Meelejahutaja», lavastanud teleteatris, mänginud telelavastustes, kuuldemängudes ja filmides. Tema loomingud on mõjutatud kuulsa vene estraadinäitleja Arkadi Raikini loomingust. Ta asutas 1980.aastal ,, Vanalinnasstuudio" ja oli selle pikaaegne kunstiline
1941 algas Eesti rahva küüditamine. Eestist Siberisse anti Moskva korralduste kohaselt küüditada 11102 inimest. Kuid puuduliku organiseerimise tõttu küüditati u 10 000 inimest, kellest ligikaudu 112 inimest olid nimekirjavälised.Perekondadele anti 2 tundi aega asjade kokku panemiseks, hiljem viidi nad raudtee jaamadesse, kus ootas ees küüditamiseks ette nähtud 490 loomavagunit. Mehed eraldati A(arreteeritud)vagunitesse, pereliikmetest eraldatuna ning viidi arreteerituna Sverdlovski oblasti Starobelski ja Babino surmalaagritesse. Neist maha lasti 606 meest 2819'st mehest. Juba esimesel Siberi talvel suri nälga ja kurnatusse 1194 meest. Naised ja lapsed küüditati väheasutatud Siberi küladesse, kus suri iga teine külma, nälja ja raske töö tagajärgedel. Pikkamööda peale sõja lõppu hakkasid küüditatute elutingimused paranema. Võimude poolt lubati 1946-1947.a lapsed tagasi Eestisse saata, kelle oli kodumaal sugulasi.Eestisse tagasi saadetutest otsiti 1949-1951
Erinevatel turniiridel (World Cup, Grand Prix ja Grand Slam) on Aleksei Budõlin saavutanud 9 esikohta. Indrek Pertelson Indrek Pertelson on Eesti judoka (juudomaadleja) ja ettevõtja. Sündis 21. aprillil 1971 Indrek on 193 cm pikk ja kaalub 113 kg. Ta on õigeusuline. Ta on olnud Haabersti Perespordikeskuse (Arigato spordiklubi) juhatuse esimees ja spordiklubi Condor omanik. Pärast Arigato spordiklubi pankrotti lahkus Pertelson Eestist ning tegutses Venemaal Tjumeni oblasti judokeskuses Martin Padar Martin Padar on Eesti dzuudomaadleja. Sündinud 11. aprillil 1979 Tallinnas Martin Padar oli 2008. aasta suveolümpiamängude avatseremoonial Eesti lipukandjaks. 26. aprillil 2009 võitis Martin Padar Thbilisis toimunud Euroopa meistrivõistlustel judos raskekaalus meistritiitli. Ta alistas finaalis hollandlase Grim Vuijtersi. Ta esindas Eestit 2012. aasta suveolümpiamängudel, kus kaotas 1/16-finaalis
Vadjalased 10.klass 2013/2014 Sisukord Ülevaade Kultuur Millega tegeleb Huvitav info Kasutatud materjal Ülevaade Läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluv läänemeresoome hõim Vadjalased on Ingerimaa, praeguse Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti, põlisasukad Traditsiooniline vadjalaste asuala Vadjamaa on olnud Ingeris Lauga jõe ümbruses üsna Eesti idapiiri lähedal Vadjalastega asustatud ala ulatunud varasematel ajajärkudel kaugemale nii lääne-, ida- kui ka lõunasuunas 19. sajandi teisel veerandil toonases Peterburi kubermangus 37 asulat Kultuur Üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli Vadja keele kõige lähemateks sugulasteks peetakse üldiselt eesti keelt ja liivi keelt
Sisepoliitikas oli ta konservatiiv. Välismaailmas kinnistus NSV Liit Breznevi ajastul sõjalise ja poliitilise üliriigina, kes laiendas oma mõjuvõimu Aafrikas ja Aasias. Ta sündis Jekaterinoslavi kubermangus Kamenskojes (praegu Dneprodzerzinsk) Ilja Jakovlevits Breznevi (1874--1930) ja Natalja Denissovna Mazalova (1886--1975) perekonnas. Tema isa ja ema sündisid ning enne Kamenskojesse elama asumist elasid Breznevo külas praeguses Kurski oblasti Kurski rajoonis. Aastal 1915 võeti Leonid vastu klassikalisse gümnaasiumi, hiljem õppis ta töökoolis, mille ta lõpetas 1921. Alates 1921. aastast töötas ta Kurski võitehases. Aastal 1923 astus ta komsomoli. Ta lõpetas Kurski Maamõõtmis-Maaparandustehnikumi (sisseastumise ajal kandis see maakorraldustehnikumi nime), kus ta õppis 1923--1927, ning sai III järgu maamõõtja klassifikatsiooni. Ta töötas maakorraldajana mõne kuu ühes Kurski
Bor iss Jeltsin 1.02.193123.04.2007 Koostas: Tage Kosk Juhendas: Moonika Maran Noorpõlv Boriss Jeltsin sündis Butka külas Sverdlovski oblasti Talitsa rajoonis. Isa mõisteti süüdi nõukogudevastase propaganda eest ja viibis kolm aastat vangilaagris. Jeltsin lõpetas Bereznikis keskkooli ja astus seejärel Uurali Polütehnilisse Instituuti Sverdlovskis. Pärast instituudi lõpetamist ehitusinsenerina töötas Jeltsin ehitusorganisatsioonides. Ta tegi kiiresti karjääri, saades 32aastaselt suure elamuehituskombinaadi direktoriks. Boriss Jeltsini parteikarj äär
Arvo Valton Elulugu Sündinud 14.detsembril 1935 Märjamaal 1943-1949 õppis Märjamaa algkoolis 1949-1951 õppis edasi Novosibirski oblasti Tsanovski 7-klassilises koolis 1951-1953 Tsanõ Keskkoolis 1954 lõpetas Magadani keskkooli, peale mida ta naases Eestisse. Kirjanikutee algus 1965. aastal sai ta Kirjaniku Liidu liikmeks Aastatel 19681975 oli Arvo Valton kutseline kirjanik. Eesti Kinoliidu liige 1979. aastal Tegutsenud Tallinna kirjandusklubi Pegasus esimehena. Valtoni tegevus riigi jaoks 1980. aastal osales 40 kirja aktsioonis Valton oli üks mõttevahetuse algatajaid fosforiidimaardlate üle 1987. aastal 19921995 oli Valton VII Riigikogu koosseisu liige Kuulub 1994. aastast Isamaaliitu (praegu Isamaa ja Res Publica Liit) Looming Iseloomulik on inimese soovide kokkupõrge nende täitmist takistavate asjaoludega ja inimese jäämine argielu rataste vahele. 1960. aastate teisel poolel toimus Valtoni loomingu...
Permikomid Anna-Liisa 10c Enesenimetused: komi-otir komi-mort permjak Permikomid elavad ASUALA Permikomi ringkonnas Permi krais, Kirovi oblasti loodeosas ning mitmel pool Siberis Tjumeni oblastis. Murdepunkte permikomide ajaloost 1472-1505 - 1930-ndad - permikomid sunnitakse hävitatakse füüsiliselt vene õigeusku ja või suletakse allutatakse Moskva vangilaagritesse suurvürstiriigile. suurem osa emakeelse 18. saj. algus Vene õppekirjanduse suurmaaomanik Grigori autoreid, Stroganov sai Peeter teadustöötajaid ja
VADJALASED Hele Koppel 10t. Klass ARVUKUS 2002. aastal elas neid 73. 2010. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 64 vadjalast. Vadja keele rääkijaid oli sellel aastal 68. 2011. aasta seisuga oskab vadja keelt hästi rääkida 8 vadjalast, keelest arusaajaid on mõnevõrra rohkem. ASUALA Vadjalased on isurite kõrval Ingerimaa. Nad on praeguse Venemaa Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa rajooni põlisasukad. Ajalooallikate, keele- ja arheoloogiaandmete kohaselt on vadjalastega asustatud ala ulatunud varasematel ajajärkudel kaugemale nii lääne-, ida- kui ka lõunasuunas KEEL Vadja keel kuulub koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim sugulaskeel (ka vadjalased on nimetanud oma keelt maakeeleks – maa teeli).
: Kasutatud materjal lk 5 1 Elulugu: Arvo Valton, kodanikunimega Vallikivi, sündis 14-ndal detsembril 1935 aastal Märjamaal. Arvo Valton on tuntud, kui proosa- ja näitekirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ja publitsist. Sündis Märjamaa alevis ettevõtja pojana, õppis 1943-1949 Märjamaa algkoolis. Koos vanematega väljasaadetuna jätkas õpinguid 1949-1951 Novosibirski oblasti Tsanovski sovhoosi 7-klassilises koolis, 1951-1953 Tsanõ Keskkoolis. 1954 lõpetas Magadani oblasti Susumani keskkooli ja tuli tagasi Eestisse. 1954-1959 õppis TPI keemia- ja mäeteaduskonnas, mille lõpetas mäeinsenerina. 1961-1967 õppis üleliidulises kinoinstituudi kaugõppes, lõpetas filmidramaturgina. Töötas 1959-1961 Maardu keemiakombinaadis vahetusülemana karjääris ja rikastusvabriku tehnilise juhatajana,
sajandil 1848. asta andmeiloli vadjalasi 5148, 1926. aasta andmeil 705, 1959. aastal oli häid vadja keele oskajaid Leningradi rajoonis. Nimetused Vadjalaste endanimetus on vadjalain, vad´d´alaizõd, vadjakko, mavätsi. Vanemas vene traditsioonis on vadjalasi ja teisi läänemeresoome vod´. rahvaid nimetatud tsuudideks. Konkreetselt vadjalaste tähistamiseks kasutatakse vene keeles etnonüümi Asuala Vadja keelt räägitakse veel Luuga jõe alamjooksul, Leningradi oblasti Kingissepa rajoonis mõnes külas - Jõgõperä (Krakolje), Liivtsülä (Peski), Luuditsa (Luzitsõ). Osa vadjalasi elab oma kodukülas vaid suviti. Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 73 vadjalast. Vaid 12 neist elas Leningradi oblastis ja 12 Peterburis.1 Tundub, et tegemist on inimestega, kes on viimasel ajal hakanud 4 väärtustama oma vadja juuri ning tunnistanud end vadjalasteks. 1989. aasta rahvaloenduse
riigihoidja(1937-1938), Vabariigi president (1938- NL okupatsioon) Kinniistumised, vangilaagrid Pärast Soomest naasmist 9 kuud, Peterburis Krestõ vanglas (1910-1911), korraldas märgukirjade aktsiooni Pärast bolsevike riigipööret kuu aega Mitmel pool vangilaagrites Lätis ja Poolas (1918) Ufaas vabakäiguvang (1941.a. suvel, küüditati) Baskiiria Autonoomse Vabariigi julgeolekuvanglas Jämejala vaimuhaiglas (1954.a. Detsembris) Kalinini oblasti Burasevo psühhiaatriahaigla, seal ta ka suri (18.01.1956) Konstantin Pätsi eraelu ja järglased Konstantin Päts oma naise Helmaga. Pätsil oli oma naise Helmaga kaks poega, teine sündis siis, kui Päts oli Sveitsis. Pärast naise surma ta enam uuesti ei abiellunud. Pätsi minia tuli lesestunult 1946. aastal Siberist tagasi koos ühe Pätsi lapselapsega, teine suri lastekodus näljasurma. Isiksusena Konstantin Päts
paikkonniti võib värvus varieeruda rubiinpunasest, sinise, rohelise, halli või koguni mustani). Kõvadus 2-2,5, tihedus 1000-1100 kg/m3, rabe, pehmeneb 150 °C ja sulab 350-370 °C juures. Villase riidega hõõrumisel elektriseerub. Merevaik = (elektron) kreeka keeles elektron, elekter. Saamine Looduslik. Leiukohti üle maailma, v.a. Austraalis ja Antarktikas. Läänemeres peamised leiukohad Leedu ja Vene Föderatsiooni Kaliningradi oblasti (Jantarnõi) rannikul. Eestist on merevaiku leitud Saaremaalt Kihelkonna lähedalt ja Pärnust lõunasse jäävalt Häädemeeste rannalt. Maailma kõige rikkalikumad merevaigu leiukohad asuvad Kaliningradi oblastis. Suhteliselt palju on merevaiku ka Leedu rannikul, kuhu ta satub tänu tormilainetele, mis üha uusi merevaigu tükke meresetetest välja toovad. Enamik maailma merevaigust on Läänemere ja Dnepri jõe vahelises ligikaudu 2000 km pikkuses ja 500 km laiuses vööndis
Isasloomad on domineerivad. Segamini võib ajada. Kui teda kellegil näha õnnestub siis vaevalt teda segamini mõne teise loomaga ajada saab. Kuna tähnikhirvi on Eestis äärmiselt vähe, siis võib esimene pähetulev mõte olla punahirv, kuid tähnid räägivad kiiresti tõe välja. Levik ja arvukus Eestis. Tõenäoliselt seda looma Eestis ei ole, kuid vahel võib ta ida-poolt siia sattuda. Kõige tõenäolisemalt võib teda kohata Kirde-Eestis kuhu ta Leningradi oblasti kaudu sattuda võib. Eluiga. Võib elada kuni 15.aastaseks. Pereelu. Tähnikhirved paarituvad augusti lõpust oktoobrini, mille ajal pullid toovad lagedale kõrgeid, tõusva ja langeva heliga häälitsusi, mida nad kordavad 3-4 korda. Innaaja lõpupoole võib kostuda ka rämedaid madalaid möirgeid. Emasloomad aga mökitavad ja urahtavad. Poegimine toimub mais-juunis, kui sünnib ainult üks vasikas (väga harva ka kaksikud), kes kaalub kusagil 3kg
Isuri keel kuulub soomeugri keelte hulka. See on lähedane karjala keelele. Isuri keelel on umbes 300 kõnelejat, enamik neist on vanemaealised. 1932-1937 eksisteeris ladina tähestikul põhinev isuri kirjakeel. Välja jõuti anda grammatika (1936) ja paarkümmend kooliõpikut. Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks: · Soikola (kõneldakse Soikola poolsaarel) · hevaha (Hevaha jõgikond) · alamluuga (Luuga alamjooks ja Kurgola poolsaar) · oredezi murre (Leningradi oblasti lõunaosa) Kõik Soome keeleteadlased ei pea isuri keelt iseseisvaks keeleks, vaid arvavad selle koos Ingeri soome murretega soome idamurrete hulka. Eesti keeleteadlaste P.Ariste, A.Laanesti jt. seisukoht on, et tegemist on siiski iseseisva keelega, sest see on võrsunud otse algkarjala keelest, pealegi on isurid piirkonna põlisasukad, mitte hilised sisserändajad. Päritolu tõttu on isuri keelel lähedasi kokkupuuteid idasoome murretega.
· Rousseau iseloom, väärtushinnangud ja arusaamine elust olid valgustusaja mõtteviisiga vastuolus ELULUGU · Suri Pariisi lähistel 1778 · Aastal 1794, 16 aastat pärast surma viidi Rousseau põrm( matmistalitluseks ettevalmistatud inimese surnukeha või surnukeha jäänused ) Pariisi Panthéoni · Reisis palju, püüdis leida varjupaika Preisimaal(ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel) ja Inglismaal LOOMING · Kuulsaks sai Rousseau teosega "Arutlus teemal: Kas teaduste ja kunstide taassünd on aidanud kaasa kommete puhastamisele,, · Temalt pärineb ka üleskutse: "Tagasi loodusesse!,, · Oma tähtsaimaks teoseks pidas Rousseau romaani "Émile ehk Haridusest", mis kirjeldas inimese terviklikku kasvatamist kodanikuks · Poliitilises filosoofias on tähtis Rousseau teos "Ühiskondlikust lepingust ehk Riigiõiguse põhiprintsiibid
Rahvaarv 141 945 000 (2010) Rahvastiku tihedus 8,5 in/km2 Riigikord presidentaalne vabariik President Dmitri Medvedev Peaminister Vladimir Putin Rahaühik Vene rubla (RUB) Ajavöönd maailmaaeg +2 kuni +12 (dekreediaeg) Vapil on kujutatud punasel taustal kuldset kahepäist kotkast. Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemereäärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus PõhjaKorea ja Jaapaniga ning idas USAga. Kliima Kliima on eripaigus väga erinev riigi väga suure territooriumi tõttu, ehkki suuremal osal aladest on kontinentaalne või mõõdukalt kontinentaalne kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega. Kõrged mäed Venemaa lõunaosas ja KeskAasias takistavad soojad
eestlased. Maa oli laostatud, linnad ja tööstusettevõtted varemeis. Transpordivõrk oli purustatud, ligi pooled põllud söötis. Eesti oli üks Teise maailmasõja kaotajaist. Teise maailmasõja tulemusena langes Eesti pea pooleks sajandiks Nõukogude Liidu ülemvõimu alla. Eestis toimuv otsustati edaspidi Moskvas. 3. ENSV 1944 1991. Piiride muutumine. Aastatel 1944 1945 vähendati Eesti territooriumi: 3 Narva jõe taga asuvat valda liideti Leningradi oblasti külge. Suurem osa Petserimaast koos Petseri linnaga arvati Pihkva oblasti koosseisu. Petseri maakond kaotati ja sellest järelejäänud alad liideti Võrumaaga. Esialgu säilitati olemasolev haldusjaotus: 1945.aastal jagunes ENSV 10 maakonnaks ja 236 vallaks.1950.aastal vallad kaotati, loodi külanõukogud. Maakondade asemel loodi rajoonid. (1949.aastaks oli loodud 13.maakonda, selle asemel loodi 39 rajooni). 1952 1953 oli ENSV jagatud kolmeks oblastiks. Poliitiline juhtimine. VIII pleenum.
Venemaa Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Riik piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja- Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Venemaa moodustas kunagise sotsialistliku riigi Nõukogude Liidu põhiosa. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Venemaa rahvusvaheline mõjukus vähenenud, kuid on
krooniku sõnutsi olid sood, järved ja jõed täidetud maride luudega, maakamar immutatud nende verega. Marid asusid hulgakaupa ümber ida poole, käivitus Vene kolonisatsioon 18. saj - maride ümberasumine jätkus venelaste ideoloogilise surve tugevnedes (massiline õigeusustamine). Maride asuala jagatakse Kaasani, Vjatka ja Nini-Novgorodi kubermangu vahel 1905-1907 - maride rahvuslik ärkamine 1920 Mari autonoomse oblasti moodustamine 1930-ndad - kollektiviseerimine ja massirepressioonid, enamik mari intelligentsist hävitatakse 1950-ndad - industrialiseerimise ja vene kolonisatsiooni uus tõusulaine 1960-ndad - mari keele ühiskondliku kasutussfääri järsk ahenemine, mari keele taandumine "oma küla keeleks" 1992 - Mari Vabariik (Marij El) senise Mari ANSV (1936) asemel Kultuur Huvitavaks aspektiks maride kultuuris on nende muistne animistlik usk, milles on säilinud sajanditepikkused traditsioonid
Venemaa vapp: Venemaa lipp: Turismi- ja huviobjektid on põhiliselt Peterburg ja Moskva, sest seal on palju vaatamisväärsusi ja muuseume. Venemaa suurus on üüratu, sest Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Riik piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Venemaa kliima on eripaigus väga erinev riigi territooriumi suuremõõtmelisuse tõttu, ehkki suuremal osal aladest on kontinentaalne või mõõdukalt kontinentaalne kliima pika külma
Nende peamine asuala on Võtšegda ja Petšora jõgikond, Euroopa kirdenurgas. Asuala Komid asustavad hõredalt üsna suurt maa-ala Euroopa kirdenurgas. Peamiselt elavad nad Võtšegda ja Petšora jõgikonnas, aga ka Vaška ülemjooksul ning Kaama ülemjooksul. Petšora keskjooksul ning selle lisajõgede Ussa ja eelkõige Ižma kallastel elavad ižmakomid. Sürjakomidel on Venemaa Föderatsiooni koosseisus oma vabariik, mille pealinn on Sõktõvkar. Permikomidel on Permi oblasti loodenurgas autonoomne ringkond, mille keskuseks on Kudõmkar. Autonoomsest ringkonnast on on järel vaid nimetus, see liideti 2005. aastal Permi oblastiga. Uue administratiivüksuse nimetuseks on Permi krai. Arvukus Komid jaotuvad sürja- ja permikomideks. Sürjakomisid minetatakse ka lihtsalt komideks. Nii sürja- kui permikomide enesenimetus on komi. Algselt tähendas “komi” ilmselt inimest. 1989. aastal oli Venemaal 336 309 sürja- ja 147 269 permikomi. 2002. aasta rahvaloenduse
Prantsusmaa ja Navarra kuninganna 17701790, Louis XVI abikaasa. · Francisco Goya , "Carlos IV perekond" : Carlos IV perekond" - palju lapsi, naine keskel, lapsehoidjad ka. · Jean Auguste Dominique Ingres, Napoleon keisritroonil: Valitsuskepp on paremas käes, käsi on välja sirutatud, teine oda toetub käele, jalge vahelt. · Antoine-Jean Gros,Napoleon Eylau lahinguväljal 9.veebruaril 1807. Raske lahing venelastega toimus 8. veebruaril 1807 praeguse Kaliningradi oblasti territooriumil, tänapäeval on koha nimi Bragrationovsk. · "Minerva võitlus Marsi vastu" 1771.a. sai ta II preemia maaliga "Minerva võitlus Marsi vastu". Minerva (kreeka Athena) oli rooma tarkuse- ja kunstide jumalanna. Mars oli vanarooma sõjajumal. Maalil on kujutatud sõjajumala ja tarkusejumalanna võitlust. Teose teravas koloriidis on nähtud sarnasust Davidi kunagise õpetaja Boucher'i töödele. · "Diana ja Apollo tapavad nooltega Niobe lapsed" 1772
ristiusu jõudmist Eestimaale on meile peamiselt teada läbi rahvaluule. Üks jumalus, keda kummardasid nii eestlased kui soomlased on Peko, kelle kultus oli ja on suure au sees Setumaal. Ka Pekost on meieni säilinud väga vähe informatsiooni, kuid erinevate allikate kaudu saame piisava pildi mõistmaks Peko usu põhiolemust. ,,Setumaa hõlmab Põlvamaast Mikitamäe ja Värska valda, Võrumaast Meremäe valda, osa Misso vallast ning nendega piirnevatest Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblasti Petseri rajooni küladest."[1] Ristiusk jõudis Eestisse katoliiklikul kujul, kuid Setumaal võeti ristiusk vastu õigeusu kujul. Kuna Setumaa piirkond on muust Eestist rohkem eraldatud, siis sealses piirkonnas jäi ristiusu kõrvale püsima ka palju paganlusaegseid jooni, mida nüüd hoiti rohkem salajas. Setumaal austati viljaedendajana Pekot, keda mujal Eestis ei tunta. Pekol oli palju erinevaid rolle, peamiseks vilja- ja karjaedendamine, aga teiste hulgas kaitses ta ka vilja ilma
riigis. 20. jan. 1919 kui Punarmme löödi välja Eesti piiridest ja veel kaugemalegi, ülendati Laidoner kindralmajoriks. Vabadussõja kangelaste veri ja ja saavutatud võit tõid meile vabaduse tunnustamise. Maid aidati ja tunnustatti just sellepärast et me olime ise endale vabaduse kätte võidelnud ja Laidoner oli täitnud oma ülesande. Peale eesti okupeerimist 1940 aastal toimetas enkavd laidoneri moskvasse koos naise Mariaga.28 juuni 1941 Laidoner arreteeriti ja viidi Pensa Oblasti vanglassse. Kohus määras talle aktiivse vastupanu osalemise ja vägede juhatamise eest 25 aastat vangistust koos kogu vara konfiskeerimisega. 13. märtsil 1953 päästis surm Laidoneri vanglapiinadest ja ta maeti Vladimiri linna kalmistule. Tema haud on siiani leidmata. Tänapäevalgi võiks rohkem olla selliseid nagu Johan Laidoner
ning kutsus ta lõpuks endaga Moskvasse. 1931. a. asus ta parteitööle Moskvas, juhtides moskva metroo ehitust. Selle eest sai ta 1935. a. Lenini ordeni. Aastatel 1932 1934 töötas, ÜK(b)P Moskva linnakomitee 2. ja pärast 1. sekretärina, seejärel ÜK(b)P MOskva Linnakomitee 2. sekretärina. ÜK(b)P XVII Kongressil 1934. aastal valiti Hrustsov ÜK(b)P KK liikmeks ja 1935. aastal valiti ta ÜK(b)P Moskva linna ja oblasti parteiorganisatsiooni juhiks 1. sekretäriks. 19351938 aastatel oli ta ÜK(b)P Moskva linna ja oblasti KK 1. sekretär. 1938. aastal valiti Hrustsov Ukraina K(b)P 1. sekretäriks ning UK(b)P KK Poliitbüroo kandidaadiks, 1939. aastal UK(b)P KK Poliitbüroo liikmeks. Teises maailmasõja oli Hrustsov Kagurinde suuna, Kagurinde, Stalingradi rinde, Lõunarinde, Voronezi rinde 1. Ukraina rinde Sõjanõukogu liige. Teise maailmasõja lõpetas, kogu sõja poliittöötajana
Aastatel 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi: Leningradi oblasti külge liideti 3 Narva jõe taga asuvat valda ning vastloodud Pihkva
1924. aastal Kohtla-Järvele. Põlevkivitööstuse peamisteks toodeteks oli kütteõli, immutusõli ja madalamargiline autobensiin, kõrvalproduktina toodeti ka gaasi. Põlevkivi kaevandamine Pavandu karjääris 1920. aastate alguses. Alates 1924. aastast hakati põlevkivi kasutama ka elektrijaamade kütteks. Eesti põlevkivimaardlate paiknemine ja hõivatus 2002. aastal. Põlevkivi moodustab pidevaid kihte Kirde-Eesti ja naabruses asuva Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti aluspõhja Kukruse lademes, mis kuulub Ülem- Ordoviitsiumisse. Ordoviitsiumi kivimite stratigraafiline liigestus. Kukruse lademe liigestus. Eesti põlevkivimaardla tootsa kihindi moodustavad Kukruse lademe Kiviõli kihistiku alumise osa 7 kukersiidikihti (A-F1) ja nende vahel olevad 6 pae vahekihti. Tootsa kihindi paksus on maardla põhja- ja idaosas 2,7 - 2,9 m ning väheneb lõuna ja lääne suunas.
Maidla Põhikool Vepsalased ja vepsa keel Referaat Koostas: Klass: 9.klass Maidla 2011 Sissejuhatus Vepsalased on eksisteerinud juba väga pikka aega, kuid nende rahvus hakkab tänapäeval välja surema. Vepsa keel on segunenud läbi aegade mitme eri keelega ja saanud sealt mõjutusi. Samuti on vepsalased vahetanud oma asualasid olude sunnil ja rännanud ühest kohast teise. Ajalugu Esma kordselt mainiti vepsalasi 6. sajandil, neid mainis idagooti ajaloolane Jordanis, nimetades neid Vasiks või Vasinaks. Vene kroonikates on mainitud vepsalasi teadaolevalt esimest korda 9. sajandil. Peale 13. sajandit vepsalasi enam ajalooallikates ei ...
24.2.1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine märts-nov 1918Saksa okupatsioon 1918.1920 Eesti Vabadussõda. Tartu rahuga liidetakse Eesti aladele Narva jõe tagused vallad ja Petserimaa. 1918.1940 Eesti Vabariik 1940.1941 Nõukogude okupatsioon 1941-1944 Saksa okupatsioon 1944-1991 Nõukogude okupatsioon 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi: Leningradi oblastile liideti 3 Narva jõe taga asuvat valda ning Pihkva oblasti koosseisu määrati Petserimaa koos Petseri linnaga 1945 Eesti NSV jagunes 10 maakonnaks ja 236 vallaks. 1946.a loodi eraldi maakonnana Hiiumaa, 1949.a Jõhvi- ja Jõgevamaa. Loodi külanõukogud. 1950 vallad kaotati, maakondade asemele (13) loodi 39 maarajooni 1952-1953 ENSV on jagatud 3 oblastiks: Tallinna, Tartu ja Pärnu 1959 rajoonid reorganiseeriti 1961, 1962 uued reorganiseerimised
Suur osa Venemaa eestlasi elab riigis hajutatult, kompaktseid kogukondi vib liigitada tinglikult: Kogukonna tekkimise aja ja koosseisu jrgi (eelmiste migratsioonilainete esindajad ja nende jreltulijad, uusemigrandid). Niteks Moskva Eesti kogukond koosneb peaaegu ainult uusemigrantidest (1950-2000. aastate vljarnne ja nende jreltulijad), Peterburi eestlaskonna moodustavad 19. sajandi lpu ja 20. sajandi alguse vljarnde jreltulijad ja osaliselt ka uusemigrandid. Krasnojarski krai, Tveri ja Tomski oblasti klades elavate eestlaste ja setude hulgas puuduvad uusemigrandid peaaegu tielikult. Eraldi kogukonna moodustavad Pihkva oblastis elavad eestlased; Kogukondade sotsiaalse ja haridusliku koosseisu jrgi. Moskva eestlaste hulgas ulatub filosoofia ja teaduste doktorite osakaal 10% eestlaste koguarvust, Peterburist on eestlastest teadlasi 3-4 korda vhem kui Moskvas. Samas on Krasnojarski krai, Tveri, Tomski ja teiste oblastite klade eesti kogukondades krgharidusega inimeste osakaal thine.
............8 Sissejuhatus Ma valisin oma referaadi teemaks Vadja keele, sest mulle meeldib uurida väga väikese rahvaarvuga keeli rohkem, kui suure rääkijate arvuga keeli. Samuti tahtsin ma rohkem teada saada selle väikese rahva kultuurist ja ajaloost. Vadja keel meeldis mulle ka sellepärast, et see on eesti keele väga sarnane. Üldandmed Nimetused Vadjalased on Ingerimaa, praeguse Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti, põlisasukad, kelle eellased eristusid muudest läänemresoome hõimudest arvatavalt I aastatuhandel e.Kr. Vadja keel on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, mille lähimad sugulaskeeled on eesti ja liivi keel. Vadjalastega seostatakse alates 9. sajandi lõpust vene kroonikates ja dokumentides esinevaid ,,tsud" ja ,,vod" etnonüüme. Vadjalaste enesenimetuseks on olnud vad'd'alaizõd, vai rahvas, vadjakko ja maavätsi. Asuala
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
