I EESTI AJALUGU konspekt (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

18

doc

Eesti ajalugu

korraldanud. Taanaste võit. Lahingu ajal taevast langes alla punast värvi valge ristiga lipp ­ Dannebrog. Ristimine. 1220. aastal omamoodi võiduristimine sakslaste ja taanlaste poolt. 1220. roostlaste vägi Läänemaal. Nende vägi lüüakse puruks. III periood 1222-1227. Hakati ahvima kiviheitemasinaid. Taanlased. Ambide kasutamine. Tartu all pikk lahing, sakslased lõpetasid selle tormijooksuga kindluse peale, palju tapmisi. Tartu langemisega oli peaaegu kogu Eesti sakslaste võimu all. Viimasena vallutati, ristiti Saaremaa. Sellega, muistse vabadusvõitluse lõpuga, sai otsa ka muinasaeg ehk muistne iseseisvusaeg. Vastastel oli sõjaline ülekaal(paremad vahendid,elukutselised sõjamehed, eestlastel vaja võielda ka teistega); vallutajad olid hea diplomaadid ja oskasid pingeid tekitada eestlaste, liivlaste ja latgalite vahel; eestlastel ei olnud välja kujunenud veel oma riiki. Jüriöö ülestõus

Ajalugu

10

pdf

Eesti ajalugu

Saare-Lääne Piiskopkond 1242 ­ Jäälahing Tartu Piiskopkond 1248 ­ Tallinn saab linnaõigused Liivi Ordu alad | Stensby 1238 leppega läks Järvamaa Taanilt Ordu alla 23/04/1343 ­ puhkeb Jüriöö ülestõus 1346 ­ Taani kuningas müüb Põhja Eesti Saksa ordule. 1242 ­ Jäälahing Ordu ja venelaste vahel. Pannakse paika piir ida ja lääne 1421 ­ Peetakse esimene Liivimaa maapäev 1492 ­ Venelased rajavad Jaanilinna kindluse vahel. 1502 ­ Plettenberg võidab venelasi Smolino lahingus ja 1297 ­ esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Ordu vs piiskopkonnad ja Riia

Ajalugu

27

docx

EESTI AJALUGU

EESTI AJALUGU Sissejuhatus: Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Eesti ajaloo alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Periodiseerimine: · Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Poliitilise ajaloo seisukohalt lähtudes on lõpptärminiks enamasti peetud 1227. aastat, ent viimasel ajal pole seda tavaliselt niivõrd konkreetselt fikseeritud. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt

Ajalugu

18

odt

Eesti ajalugu.

Soodes leidub soorauamaaki. Metallist tööriistadega edenes tegevus igal elualal. Kasutusele võeti alepõllundus. Raiuti mets maja ja tuhk oli hea väetis. Aladel kus mulla kiht oli õhuke, kasvas mets aeglaselt, seda aga lasti sööti. Sinna peale lasti loomad, kelle sõnnik oli hea väetis. Põldude rajamine muutis elanikud paiksemaks. Vanemat rauaaega nimetati teise nimega ka rooma rauaajaks, sest Rooma impeerium avaldas mõju kogu Euroopale. See periood oli Eesti aladel tõusuperiood. Ikka tegeleti karjakasvatuse ja põlluharimisega. See tõi kaasa jõukuse ja rahva arvukuse kasvu. Eestis arenes ka jõudsalt käsitöö. Kaubandushuvid suundusid Rooma suunas. Roomlased tahtsid siitkandist merevaiku ja karusnahkasid. Need olid hinnas. Tekkisid uued matmiskombed. Nüüd tehti ristkülikukujulisi tarandkalmeid. Seal põletati inimesi ja keskmiselt oli ühes kalmes10-20 inimest. Eestlasi mainitakse esimest korda aastalt 98 pKr

Ajalugu

30

doc

Eesti ajalugu

................................................................................................................................3 1. KIVIAEG EESTIS..................................................................................................................4 2. METALLIAEG EESTIS.........................................................................................................5 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS.....................................................................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 ­ 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. ­ 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS......................................................................................12 8. REFORMATSIOON EESTIS.............

Ajalugu

24

doc

Eesti ajalugu

vanem praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. *Kunda asula- enne Pulli asula avastamist tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge, kuhu oli elama asutud 7000a keskel enne Kristust. Lammasmägi oli sel ajal väike saareke madalaveelises Kunda järves. Arheoloogilistel kaevamistel on on asulast ja eriti omaaegse järve põhjast leitud väga palju esemeid. *Kunda kultuur- kõik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn kunda kultuuri. See on levinud kõigis Läänemere idaranniku maades, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Kunda kultuuri elanikud rajasid asula veekogude lähedusse, kus oli võimalik käia kala püüdmas ja küttida vee äärde jooma tulnud loomi. Elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle,mille kohal  valmistati toitu ja mis andis valgust ja soojust

Ajalugu

8

docx

Eesti ajalugu

a. suvel Liivimaale tagasi. Ta langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus, milles võidu saavutasid siiski sakslased. Järgmiseks piiskopiks sai Albert. Temast sai vallutussõja peamine juht ja organiseerija. 1201. a. rajas ta liivlaste asula kohale Riia linna. Riiast sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt. Kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale, mille järgi hakati Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks. 1202. a. asutas ta rüütliordu ,,Kristuse Sõjateenistuse Vennad". Liikmed olid elukutselised sõjamehed, kellel oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati ordut kutsuma Mõõgavendade orduks. Juhiks oli ordumeister. Orduvennad jagunesid rüütelvendadeks (ül. oli sõdida), preestervendadeks (ül. oli vaimulikke talitusi pidada) ning teenijate vendadeks (kannupoisid, relvasepad, kokad jt

Ajalugu

30

odt

10-klassi ajalugu: eesti-ajalugu

•irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused). •On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad. •Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid vallutada püüdnud Taani, Saksa, Rootsi ristisõdijate ja Vene vürstiriikide vahel. •Peamine allikas selle kohta- Läti Henriku kroonika. Keskaeg – jõuab Eestisse 13. Saj algul ristisõdijatega, kuid meie ajaloolased pole kronoloogilistes piirides ühel meelel. Lõpuks loetakse 15.-16. sajandi vahetust

Ajalugu

Kommentaarid (0)