Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30ha. Uusmaasaajate jagatud juurdelõigete tulemusena tekkis hulk ebarentaableid väikemajandeid ning teravnesid sotsiaalsed vastuolud. Sotsialistlikest suurmajanditest said eestlastele esimesena tuttavaks sovhoosid. Üheks eelduseks kolhoseerimisel oli talurahva vaesustamine kohustusliku riikliku kokkuostu naeruväärselt madalate hindade abil. Rahva elatustasemele mõjus halvalt 1940. Aastal tehtud rahareform. Sundindustrialiseerimine · Põlevkivitööstus · Sillamäele salajane sõjatehas · Masina- ja metallitööstus s.h. NSV Liidu sõjatööstuskompleksi kuuluvad tehased · Kergetööstus · Võõrtööjõu sisstetoommine tööstuse ja ehituse tarbeks Kollektiviseerimine · 1944 jätkatakse 1940 aasta maareformi elluviimist (talude maksim. Suurus 30ha) · Uus maasaajatel ca 15ha (talumajapidamised ) · Klassivaen külades
Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ning tema asemele valiti Johannes Käbin. VIII pleenumi tagajärjeks oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutuses ning loominuglistest liitudes. Pleenum oli murrangusündmuseks: Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Sundindustrialiseerimine ja kollektiviseerimine Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli olnud talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke ressursse ja tööjõudu arvestav tööstus. Lõplikult purustati omariikluse ajal väljakujunenud väikeriigi majandusmudel sõjajärgsel perioodil, mis koos nõukogude võimu taastamisega kaasnes stalinliku majanduspoliitika ellurakendamine. Selle tunnusteks olid forsseeritud (kiirendatud) ondustrialiseerimine, sundkollektiviseerimine ning plaanimajanduse juurutamine.
Nad olid muutuste vastu. Näiteks Antropov, Tsernenko. Juunikommunistid N. Karotamme ajastu (repressioonid, metsavennad, kolhooside teke) Vägivallapoliitika ühiskonna allutamine parteile ja selle liidrile, igasuguse vastupanu mahasurumine Suunaja NLKP Elluviijad NLKP ja KGB Metsavendlus 30 000 inimest Taandus 50ndate alguseks tapetud, arreteeritud, Siberisse saadetud Püsiti tänu talupoegadele, aga talupojad küüditati. Sundindustrialiseerimine · Hävitati eraomand · Käsu- ja plaanimajandus · Suurtööstused, rasketööstused · Tööjõud toodi mujalt Kolhoosid (põllumajanduslik ühismajandus) ja sovhoosid (loob riik, kuulub riigile) J. Käbini ajastu (elatustaseme tõus, näidisliiduvabariik, nõukogude lääs) · Laveerimispoliitika · Head suhted Hrustsoviga · Rehabiliteerimine Majandus arenes, põllumajandus arenes · Palk rahas · Tõsteti riiklikke varumishindu
8) Metsavendlus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist toetav ja NSV Liidu vastane relvastatud võitlus. 9) EKP VIII pleenum (üldkoosolek) ENSV juhi Karotamme ametist vabastamine ja tema koha andmine Käbinile. 10) Sovetski Zapad Nõukogude Lääs, Eesti NSV omamoodi staatus Nõukogude Liidus teiste liiduvabariikide jaoks. Eesti oli ühenduskoht Soomega ja seega ka Läänega. 11) Sundindustrialiseerimine sunniviisiline suurtööstuse arendamine. Plaanimajandus. 12) Kolhoseerimine inimeste kolhoosidesse sundimine küüditamiste ja repressioonide abil. Vara ja maa läksid kolhoosile. 13) ENSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 14) Kulak inimene, kes oli kuulutanud end rahvavaenlaseks, sest nad olid rikkamad kui teised ning kasutasid palgatööjõudu. 15) ,,sahtlisse kirjutama" midagi kirjutama, kuid tsensuuri tõttu mitte avaldama. 2
a juunipöörde korraldamise või selles osalemisega EKP VIII PLEENUM 1950. a toimunud E Kommunistliku Partei pleenum(koosolek), kus vabastati ametist Karotamm ja tema asemele pandi Käbin. Pärast pleenumit pidid paljud haritlased oma loomingu ümber hindama ja taluma repressioone SOVETSKI ZAPAD ,,nõukogude lääs", E nimetus NSVLis, kuna E olid läänelikud tarbeesemed ja kultuur rohkem levinud, kui mujal NSVLis ja E asus ka NSVLis geograadiliselt kõige lääne pool SUNDINDUSTRIALISEERIMINE sunniviisiliselt tööstusmaaks muutmine(E põlevkivi, masina ja kergetööstus), toimus Eestis NSVLi teise okupatsiooni ajal. Plaanimajandus, erasektor puudus KOLHOSEERIMINE ehk kollektiviseerimine, talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks, toimus Eestis 19471952 ENSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, E nimetus NSVLi kuulumise aastatel 19401991 KULAK E talupoeg, kes ei tahtnud minna kolhoosi + kes kasutas võõrast palgatööjõudu ja omas
J. Stalin 1945-1953 N. Karotamm 1945-1950 Rasketööstuse eelisarendamine, repressioonide Nõukoguliku võimustruktuuri loomine, jätkumine, juhikultus, nn teaduslikud territoriaalsed muutused, metsavendlus, diskussioonid keelatakse geneetika; repressioonid, küüditamine 1949, sõkjatööstuskompleks; tuumarelva sundindustrialiseerimine, kolhooside väljatöötamine; raudne eesriie eraldatus moodustamine, migratsiooni algus, EKP Läänemaailmast, nõukoguliku mudeli 8.pleenum rakendamine Idabloki maades ja uutes liiduvabariikides, vene rahva esiletõstmine; välispoliitilised sündmused: Berliini blokaad, Korea sõja algus, VMN loomine N. Hrustsov 1953-1964 J. Käbin 1950-1978
1933. aastal tuli võimule Natsionalitslik Saksa Töölispartei, mida juhtus Adolf Hitler. Itaalia Itaalias kehtestati esimesena diktatuur Lääne-Euroopas. 1922. aastal tulid võimule fasistid, eesotsas Benito Mussoliniga. Majanduskasv madal, agressiivne välispoliitika. NSVL NSVL loodi 1920. aastal. Verised jõudemonstratsioonid, talupoegade koormised, rahulolematus. 1926. aastal tuli võimule Jossif Stalin, kes lõpetas NEP-i. Natsionaliseeriminel, reparatsioonid, sundindustrialiseerimine, sundkollektiviseerimine. Inimkaotused I MS järel hukkus umbes 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit inimest ja kelleks vigaseks jäi 3,5 miljonit inimest. Kadunud põlvkond. Hukkusid peamiselt sõdurid. Rahvusvaheline kohus Nürnbergi protsess II MS tagajärjed demokraatia levik Taastati enamikes Lääne- Euroopa riikides demokraatlik kord. majanduskriis Paljud lääneriigid olid Teises maailmasõjas raskeid kaotusi kandud,
riigistamist. Sellest maafondist jagati osa uusmaasaajatele u.2/3 maast, ülejäänud jäi riiklikku fondi. 1947.a. oli ENSV-s 136 000 talumajapidamist. Suur osa neist ei olnud elujõulised oma väiksuse tõttu. Hakati looma ka riiklikke ettevõtteid maal sovhoose. 1949.aastal hakkas toimuma kolhooside rajamine. See viidi läbi sunniviisiliselt ja hirmutamispoliitika abil (1949 massiküüditamine). Sõjajärgse nõukoguliku majanduspoliitika (sundindustrialiseerimine ja - kollektiviseerimine) tagajärjed: - massiline võõrtööjõu sissetoomine (1945 1950 kasvas elanikkond muulaste arvel 170 000 inimese võrra) - eestlastest elanikkonna osatähtsuse vähenemine - linnaelanike arvu kasv - talupoegade maalt lahkumine - elatustaseme langus - sotsiaalsed ja rahvuslikud pinged Pärast Stalini surma põllumajanduse toibumine, ENSV-st saab näidisliiduvabariik. Toimusid N.Hrustsovi eksperimendid põllumajanduse valdkonnas
sotsialistliksõprusühendus – 11 riiki, mis olid kuulekad Moskvale. Sinna ei kuulunud Jugoslaavia, Albaania, Hiina RV ning Põhja-Korea. mauism - Mao Zedongi idee põhjal tekkinud kommunistliku õpetuse Hiina suund, mis tähendas kiire sotsialismi ehitamist riigis ja isikukultust Hruštšovi sula – nii nimetati aega, mil Hruštšov valitses. – Mindi rohkem Läänepäraseks stagnatsioon – nii nimetati aega, mil Brežnev valitses – Miski ei arenenud. sundindustrialiseerimine - mingis piirkonnas kiirendatud tempos ja keskvalitsuse poolt sundkorras läbi viidud suurtööstuse rajamine kollektiviseerimine – talupoegade koondamine ühismajanditesse (kolhoosid, sovhoosid) kolhoos – Põllumajanduslik ühismajand, mille varad olid kolhoosnikute ühisomand sovhoos – Riiklik põllumajanduslik ühismajand, mille varad kuulusid riigile. kulak – rikas talupoeg „kuldsed kuuekümnendad" – Periood, mil inimesed arvasid ,et nõukogude süsteemi ja
aastate alguseks, kui enamik aktiivset vastupanu osutanud metsavedadest olid kas julgeolekuüksuste poolt tapetud või arreteeritud. Osad metsavennad jäid uskuma võimude poolset amnestiat ja lõpetasid vastupanu, kuid saadeti sellele vaatamata Siberi vangilaagritesse. Metsavendluse allakäigule aitas oluliselt kaasa ka märtsiküüditamine, mille tõttu kaotasid paljud metsades varjavad mehed senise koduse toetuse. 3. Sundindustrialiseerimine Mariia Kurisoo ajaloo konspekt Senine, eraomandil ja eraalgatusel põhinev majandusmudel hävitati Eesti suures osas juba esimese nõukogude okupatsiooniga 19401941 ja järgnevate sõjaaastatega. 1944 aastast tasakaalustati Eestis nõukogude majanduspoliitika ellurakendamist, mille üheks alusalaks oli ka käsu ja plaanimajandusel põhinev sundindustrialiseerimine. 4. Kolhooside loomine Eestis:
1950 viidi läbi rajoniseerimine, mille käigus 13 maakonna asemele moodustati 39 rajooni. Hakkas kujunema aga ka vastupanuliikumine. Aastatel 1944-1953 oli selle põhiliseks vormiks metsavendlus. Loodeti ka Lääne abile, aga seda ei juhtunud. Viimane metsavend tabati 1978a. Repressioonid jätkusid massiliste arreteerimiste, mahalaskmiste ja vaimse vägivallaga, 1949 toimus veel üks küüditamine. Selle maskiks oli võitlus kodanliku natsionalismi vastu. Majanduses viidi nüüd läbi sundindustrialiseerimine laiendati rasketööstust ja kaevandamist. Sellega kaasnes uus võõrtöölise sissevool. Kehtestati käsumajandus. Viidi läbi uus maareform. See tähendas maa sundvõõrandamist ja ümberjagamist. Ümberjaotustest ei kujunenud elujõulisi talusid. 1947 aga loodi nagunii kolhoosid. 70-ndatel alustati venestamist. EKP esimeheks oli moskva-meelne Karl Vaino. Hakati rõhutama vene keele osatähtsust, mis omandas suure ideoloogilis-poliitilise tähtsuse. Vene keelt hakati
3. Riike saab jaotada Lõuna(arengu)- ja Põhjariikideks(arenenudmaad). Need nimed ei ole otseselt seotud riikide asukohaga (nt Austraaliat loetakse Põhjariigiks, kuigi asub lõunas) vaid pigem nende arenguga. Põhjariigid jagunevad veel I maailmaks(Inforiigid: Lä- Euroopa; P- Ameerika, Jaapan) ja II maailmaks(Ida- Euroopa; Aasia; L- Ameerika). Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhius seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad (mis jäid juhuslikult lõunasse) kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine vmm. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaal maad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada
- MTJ-id ja hobulaenutuspunktid - Talu max suurus 30ha, äralõiked uusmaasaajatele (keskmine suurus 15ha). - Taludel müügikohustus riigile 2) Kollektiviseerimine 1947-1951 - 1947.a. ÜK(b)P KK määrus kolhooside loomisest Balti liiduvabariikides - määrus kulakute väljaselgitamisest - 1949.a. ööl vastu 25. märtsi küüditamine - 1949.a. aasta lõpuks 65% 1951 95% taludest kolhoosides Tööstus ekstensiivareng ja tööstuse forsseeritud arendamine, sundindustrialiseerimine. Väiketööstus likvideeritud 1947.aastaks - põlevkivikaevanduste ja elektrijaamade laiendamine NSVL Kaitsekomitee määrusega (40% ENSV kõigist kapitaalmahutustest sinna) - 1948.a. Kohtla-Järve põlevkivigaasitehas, 1952 KJ-Tallinn põlevkivigaasijuhe - Sillamäele salajane sõjatehas uraani tootmine - masina-ja metallitööstus NSVL sõjatööstuskompleksi kuuluvad Tallinna Dvigatel, Narva Baltijets
1.Rahvastik ja poliitiline kaart Põhja ja Lõuna kujunemine: Põhjas domineeris hilisindustriaalne tootmisviis, Lõunas aga sõltuvindustrialiseerimine ja traditsioonilised tootmisviisid. Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhjus seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaalmaad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama
tegevusega kohalikku rahulikku elanikkonda. Metsavendade vastupanu näitas, et Eesti ei alistunud võitluseta. 26.märts.1949 massiküüditamine Algas võitlus nn kodanliku natsionalismiga, mis tipnes EK(b)P VIII pleenumil 1950, mil saadeti partei ladvik Siberisse (peale Karotamme). Pleenumi tagajärjeks oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites. Parteijuhiks saab Johannes Käbin. Algas sundindustrialiseerimine. Suurejooneliselt asuti laiendama põlevkivitööstust pmslt mootorikütuse ja gaasi tootmiseks. Ulatuslikult laiendati masinatööstust. Tulemuseks oli Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine. Enamik rasketööstustehased allusid Moskva ametkondadele ja kohalikul võimul polnud nende üle mingit kontrolli ega ülevaadet. Kiiresti arenes ka kergetööstus. Taastustöödega suurenes loomulikult ka ehitustegevus. Maareformiga maa rigistati ja jagati seejärel ümber
*VIII pleenumi tagajärjeks oli suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. Paljud juhtpoliitikud ja ,,juunikommunistid" arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse. *EK(b)P VIII pleenumi tagajärjel ENSVs said võimule Venemaa eestlased, süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, valitsevaks sai stalinlik ideoloogia, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. 25. ENSV sõjajärgsed aastad: sundindustrialiseerimine ja kollektiviseerimine *EV majanduseks oli talumajapidamisele tuginev põllumajandus ja kohalikke ressursse ja tööjõudu arvestav tööstus. Selle majandussüsteemi lammutamine algas nõukogude esimesel aastal ja purustati sõjajärgsel perioodil, kui NSV võimuga kaasnes stalinlik majanduspoliitika. Selle majanduspoliitika tunnusjoonteks olid forsseeritud industrialiseerimine, sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine pea kõikidel elualadel
Päll asendati Jakobsoniga. VIII pleenumi otseseks tagajärjeks oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes jms. Pleenum oli murrangsündmuseks, sest Eesti NSVLis said võimule Venemaa eestlased koos valdava muukeelse parteikaadriga, ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, jagamatult valitsevaks sai stalinlik ideoloogia, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Industrialiseerimine, kollektiviseerimine. Sundindustrialiseerimine. Rasketööstuse eelisarendamine. Põlevkivi-, masina- ja kergetööstus. Metallitööstus, rasketööstus. Laialdane ehitustegevus. Migratsioonipump ehitustegevuse tagajärjel nõudis turg töökäsi juurde. Kadus erasektor tööstuses. Maareform. Maa sundvõõrandamine. 30ha suurim talu. Maareformi lõpuks 136 000 talumajapidamist. Uusmaasaajatest ei kujunenud elujõulisi talusid. Maaregormi läbiviimise ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. Sovhoosid,
maal sotsiaalseid, majanduslikke olusid ega inimestevahelisi suhteid. Talupoegadel riiklikud koormised ja kohustused: põllumajandussaaduste riigile müümise kohustus, talvine metsaraie kohustus, teede korrastamine jne. Suuremailt taludelt nõuti kõrgeid makse, põllumehed, kel üle 20 ha maad, pidid 1947. aastal loovutama ca 40% oma tulust maksudeks, järgneval aastal juba 75%. Moodustati riiklikke põllumajandusettevõtteid – sohvoose ja masinatraktorijaamu, ka hobulaenutuspunkte. Sundindustrialiseerimine. Sõjajärgsetel aastatel Balti riikid NSVLi meelepäraseim piirkond, kus arendada ja moderniseerida tööstust. Siin oli olemas suur hulk oskustöölisi ja hästi välja arenenud infrastruktuur, mis oli sõjas vähem kannatada saaanud. Tööstuse arendamise põhitandriteks Eestis põlevkivi-, masina- ja kergetööstus. Tööstustööliste arv kasvas 1945. aasta 26 000-lt 1950. aastaks 81 000-ni. Hakati kasutama teistest liiduvabariikidest sisseveetavad toorainet
Peale 1949. a märtsiküüditamist inimesed hakkasid vabatahtlikud astuma kolhoosidesse. 1952. aastaks olid kõik talud kollektiviseeritud. Esialgu olid väikekolhoosid, kus olid naabrid ning tavaliselt nende seast valiti kolhoosi juhi, kuid läbiaja hakati ühendama kolhoose üheks ning valitsus määras kolhooside juhiks tundmatud isikud. Olukord oli väga halb põllumajanduse perspektiivist. Põldude viljakus langes (Ei jõutud põldu künda), kariloomade arv ja teraviljasaagid langesid. Sundindustrialiseerimine: ENSVs oli hea tegeleda industrialiseerimisega, kuna sõjaajal infrastruktuur sai kannatada kõige vahem ning siin oli väga palju oskustöölisi. Industrialiseerimine oli väga hea põhjus miks tuua võõrtöölisi sisse ja muuta etnilist koosseisu kirjuks. ENSVs põhilisteks tööstus valdkondadeks sai põlevkivi-, masina- ja kergetööstus. Tööstustööliste arv kasvas 5 aastaga 26 000'lt 81 000'le. Investeeriti tööstusharudesse, mille toodetel oli suur nõudlus välismaal
annaabi.ee 
