Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, frantsisklased), naiskloostrid; Reformatsioon 1517 Wittenbergis, Liivimaal 1523(Martin Luther); 1524 pildirüüste; Wanradti ja Koelli luterlik katekismus 1535, Hansa Liidu kõrgaeg Aastaarvud: 1208 jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale Sõjad: Ümera lahing 1210, Madisepäeva lahing 21.sept. 1217, Jüriöö ülestõus 1343 23.aprill (Liivimaa meister Burchard von Dreileben Haldusjaotus: Põhja-Eestis: Eestima Hertsogkond; Saaremaa ja Lääne- Eestis: Saare-Lääne piiskopkond; Kagu-Eestis: Tartu piiskopkond; Kesk-ja edela-Eestis: Saksa ordu Haldusjaotus Vana-Liivimaal pärast 1346: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond Linnad: Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Paide, Vana- Pärnu, Haapsalu Talupojad: üksjalad, maavabad, vabatalupojad, adratalupojad, vabadikud
Joachim Gottlieb Schwabe Autor Andmed · Sündis 11.november 1754.a Kosel · Suri 21.jaanuaril 1800.a Kadrinas · Balti saksa päritolu Eesti kirikuõpetaja ja kirjanik, kalendrikirjanik · Elutööks oli eesti maarahva hariduse parandamine Õpingud / töökohad Õppis 1764 1769 Narva koolis 1769 1773 Tallinna Gümnaasiumis Töötas 1780 1783 Nissi Maarja koguduses 1783 1796 Lihula ja Kirbla koguduses Ta valiti 1798.a Eestimaa konsistooriumi assessoriks, kuid ta ei võtnud seda kohta vastu 1796 1800 Kadrina Katariina koguduses Teosed "EestiMa Rahwa Kalender" Luuletused: "Laul" (1795) "Lapse uinutamisse Laul" (1796) "Kewwade laulda" (1797) Kasutatud kirjandus http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=2 http://www.google.ee/pildiotsing http://et.wikipedia.org/wiki/Joachim_Gottlieb_S chwabe Tänan vaatamast !
1227-1558 Muistse Liivi sõda (-1583) Vabadusvõitluse lõpp Vana-Liivimaa koosnes Eestist ja Liivimaast. Eesti asus põhjas. Killustatud Eesti kuulus Taanile, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne pk, Ordu ( Liivi mõõgavendade 1236). 1238 Stensby leping Järvamaa läks ordule Taanile kuuluvaid alasti nimetati Harju-Viruks (Harjumaa ja Virumaa); Eestima Hertsogkonnaks. Ordu alade kõige kõrgem valitseja oli Liivi ordumeister, maa jaotati komtuur- ja foogtkondadeks. Kontuurkondi juhtisid komtuurid, foogtkondi foogtid. Rüütelvennad. Riia peapiiskop valitses Saare-Lääne ja Tartus, Tallinnas ei valitsenud. Vallutajate suhted põlisrahvaga 1. Milline Eesti piirkond langes kõige suuremasse sõltuvusse? Lõuna-Eesti Sakala ja Ugandi koos naaberväikemaakondadega 2. Kuidas reguleeriti põlisrahva ja vallutajate vahelisi suhteid
Rootsi ja Poola kultuurisaavutused a. Poola 1) Asustati jesuiitide ordu. 2) Taasloodi katoliku piiskopkond. 3) Eesti alal seati sisse jesuiitide residents. 4) Loodi jesuiitide gümnaasium 5) 16 saj. lõpuks elas palju erinevaid rahvusi Eestis b. Rootsi 1) Mõisnikud koondusid Eestima rüütelkonnaks 2) Iga 3 aasta tagant järel kogunes maapäev. 3) Mõisad Rootsi aladel jagunesid riigi mõisadeks. 4) Eesti ala oli jagatud 2-eks kubermanguks. Liivi sõja põhjused 1) Venemaa välispoliitika - allutada Läänemere idarannik 2) Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus 3) Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas Põhjasõja põhjused 1) Soov muuta Läänemeri sisemereks, kaitsta oma valdusi
vaja aidata. Natukene aega mõeldas ma hakkasin kirjutama laulu.See laul rääkis rahust ja armastusest. 1986.aastal sai laul valmis mille nimi oli -Rahu toob õnne-. 1987.aastal olin ma valmis seda laulma,mu sõber Ranold. Ranold filmis seda kuidas ma oma laulu seitan, ma esitasin laulu mahajäetud majas.Kolme päeva pärast see laul hakkas kõlama raadiotes ja telekates.Sõjamehei ja nende tsaare pani see laul mõtlema,milleks on vaja sõda?Poole aasta pärast kirjutasid Venemaa ja Eestima rahulepingu.Minu plakat -esimene noor Eesti Vabariigi looja- oli kõikidel tänavatel. On palju võimalusi kuidas oleks võinud tekkida Eesti Vabariik aga on ainult üks Eesti Vabariigi looja.M arvan ,et inimesed oleks õnnelikud ,kui poleks sõdu.Mis oleks juhtunud kui Eesti Vabariigi loojat ei oleks ja Eesti Vabariiki ei oleks, arvatavasti oleks rohkem sõdu ja see muudaks kõik ära. 3.
Aasta talvel lõppes saarlaste priiusepõlv ja tugev orduvägi liikus üle jää Saaremaa poole.Algas verine kättemaks ja julmalt tapeti saarlaste juht Vesse. -1346.aastal müüs Taani kuningas Põhja-Eesti Saksa ordule, kuna taanlased mõistsid, et nad ei suuda Eestit valitseda. Tagajärjed -Halvendas järsult eesti rahva reaalset olukorda ja lülitas eestlased mitmeks sajandiks välja maa poliitilisest juhtimisest. -Pärast ülestõus läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestima hertsogkonnas. Miks me kaotasime? -Sakslastel oli koguaeg võimalus juurde tuua vägesid -Eestlastel polnud toetajaid. -Sakslased olid paremini relvastatud. -Eestlaste neli ,,kuningat" hukati. Kasutatud kirjandus ja viited -Mati Kõiv &Priit Raudkivi-,,Keskaeg ll osa" (seitsmendale klassile) -Ain Mäesalu, Tõnis Lukas, Mati Laur & Tõnis Tannberg ,,Eesti ajalugu l" -http://www.slideshare.net/svetgord/8-tund-jri-lestus-29-sept
Esimene Nõukogude okupatsioon toimus aastatel 1918-1919 mis algas 28.novembril Venemaa ja Eesti piirilinna Narva vallutamisega ning see lõppes 30.mail 1919 pärast Venemaa vägede väljatõrjumist Eestima pinnalt Vabadussõja võidu tulemusena. 2 veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahu leping Eesti ja Venemaa vahel. Leping teatas, et Venemaa loobub kõikidest õigustest Eesti territooriumil. Leping lõpetas ühtlasi Vabadussõja ning Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseiseisvust. Teine Nõukogude okupatsioon Eestis toimus aastatel 1940-1941. 24 September 1939 Nõukogude sõjalaevad saadeti Eesti sadamatesse ja Nõukogude pommitajad lendasid ähvardavalt üle Tallinna
Anton Thor Helle ja eestikeelne piibel Anton thor Helle elulugu Tema sünniaega pole paraku teada, kuid tõenäoliselt jääb see 1683. aasta sügisesse. 1683. aasta 28. oktoobril ristiti Tallinna Niguliste kirikus . Õppis Tallinna gümnaasiumis, hiljem läks Saksamaale ennast täiendama. 1713. aastal Hellest sai Jüri kirikuõpetaja ja ta abiellus ja sai tütre. 1725. aastal abiellus teist korda ja sai 5 poega. 1715. aastal sai Jüri kirikuõpetajast Hellest Eestimaa konsistooriumi ehk kirikuvalitsuse erakorraline assessor ehk kaasistuja. 1721. aastal nimetati konsistooriumi korraliseks assessoriks. 1721. aastal andis Helle välja oma esimese olulisema töö eesti keele alal: ,,EestiMa Kele Koddo ning KirkoRamat", mis oli rootsiaegse kirikukäsiraamatu pietistlikus vaimus kohandatud teos ja mida ilmus kuni 1850. aastani 46 kordustrükki. 1742. aastal sai Hellest IdaHarjumaa praost. Sellel kohal ei saanud ta olla aga k...
julguse.Esimeseks seliseks rahva jõutemonstratsiooniks kujunes edukas potestimine Eestisse uue fosforiidikaevanduse rajamise vastu. Järgmiseks,veelgi radikaalsemaks algatuseks kujunes Eesti annekteerimine ja nõukogude liidu kooseisu inkorporeerimise ajendanud Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamine 1987 aastal.1988 aastal kujunes Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamisest juba massiüritus.1988 aasta aprillis perestroika toetuseks loodud Eestima rahvarindest kujunes lühikese ajaga suur rahvaliikumine.1988 aasta apillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi jälle avalikuse ette sinimustvalge rahvalipp.rahulolematu Eesti nõukogude võimu juhtkonnaga sundis partejuhi Karl Vaino välja vahetama.Vaino Väljase uueks parteijuhiks nimetamist tähistas rahvas 17.juunil lauluväljakul massimeeleavaldusega.millest võttis osa umbes 150000 inimest ja mis kujunes surveavalduseks uuele juhtkonnale,seistes Moskvas Eesti huvide eest
Hea spikriks!!! 9 klassi õpiku paragrahv 28 NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE: NSV liit oli kriisis. 1985 Märtsis sai NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatsov (Tal oli 2 kõrgharidust: Moskva Ülikooli õigusteaduskonnas, põllumajanduses). Ta tahtis majanduslikku arengu kiirendamist ja see toimus ümberkorraldamise ehk perestroika teel. 1986 tõusis esile avalikustamine ehk glasnost. Paranesid Nõukogude-Ameerika suhted. Kokkulepe: likvideerida tuumarakettid. Gorbatsov viis Afganistanist väed välja. 1988 valiti Gorbatsov Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks- riigipeaks. 1917 valiti ta presidendiks. Järjest mõjukamaks muutus Vene Föderatsioon- eesotsas Boriss Jeltsin. 1991 korraldati rahvahääletus, kus 3 neljandik hääletanutest pooldas suurriigi säilimist (NB! Eesti, Läti, Leedu... boikoteerisid seda). 19 aug. 1991 püüdis võimule tulla RESK eesotsas Janajev. Gorbatsov suleti koduaresti Krimmis. Riigipööre ehk augustiputs, kuid Jeltsin suru...
Anton Thor Helle 1683 Tallinn 13. aprill 1748 Jüri Elulugu Saksa päritoluga vaimulik, keele ja kirjamees. Helle tundis elavat huvi eesti kirjakeele arendamise vastu. Sellele lisandus soov maarahvast kiriklikult harida ja nende silmaringi laiendada. Õppis esialgu Tallinna gümnaasiumis, hiljem läks Saksamaale end täiendama. 1713. aastast Jüri koguduse õpetaja. Tänu vaimulikule kõrgharidusele Kieli ülikoolist ning oma isale ehk Tallinna kaupmehele. 1740. aastast Kose Püha Nikolause koguduse õpetaja. Esimene eestikeelse Piibli tõlkija. Isiklikku 1713. aastal abiellus Helle Jõhvi kirikuõpetaja tütre Catharine Helene'ga. Neil oli üks tütar. 1724. aastal abiellus Helle teistkordselt, Tartu bürgermeistri tütre Maria Elisabeth Oldecopiga, kellega ta sai viis poega. Helle järglastest pole siiani midagi teada, seega arvatakse, et tema suguvõsa on välja surnud....
Erakondade kujunemine tänapäeva poliitikas Aleksander Kohlap 12C Miks on erakondi vaja? Demokraatilist ühiskonda iselouumustavad ideoloogiate paljusus, valimiskonkurents ja kodanikuorganisatsioonide kaasatus poliitikasse. Ajalooliselt kujunesidki parteid ehk erakonnad välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille olulisimaks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas omas ühiskonnaprogrammi. Programm annab olulist teavet erakonna ideoloogiliste orientatsiooni kohta. Tavaliselt vaatavad erakonnad oma programmi üle just enne valmimis, enamik erakondi koostab ka spetsiaalse valimisprogrammi ehk -platvormi, mis on lühem ja löövam, püüdmaks hääletajate tähelepanu. Valimised on tänapäevalgi erakondade tegevuses on väga tähtsalt kohal, kuna erakond pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Samas o...
Rüütlid ja Eestimaa rüütelkond Eestimaa rüütelkond moodustati 1584. aastal Harju, Viru ja Järvamaa kreisi aadelkondadest. Samal aastal võeti Eestimaa rüütelkonda vastu Läänemaa aadelkond ning neile laienesid samad privileegid. Liivi sõja ajal 4. juuni 6. juuni 1561. aastal andis Eestimaa aadelkond ustavusvande Rootsi kuningas Erik XIV-le. Ustavusvande leping on aluseks 1584. aastal Eestimaa rüütelkonna Estländische Ritterschaft moodustamiseks koos sellest tulenevate õiguste ja privileegidega. Rüütelkonna loomise peamiseks initsiaatoriks oli Pontus de la Gardie. Eestimaa rüütelkond teostas Eestimaa kubermangus Maapäeva (Landtag) otsuste kaudu kohalikku võimu, kuni 1917. aastani. Eestima rüütelkonna eelkäijaks võib pidada Taani-aegset Harju ja Viru vasallide ühendust (Universitas vasallorum in Estonia constituta), mille kohta on säilinud dokumendid aastast 1252. Kõige suu...
Rootsi aeg kuldne aeg? 1629. aastal sõlmitud Altmargi vaherahuga läks kogu Eesti mandriosa Rootsi valdusesse. 16-ne aasta pärast, 1645. aastal, sõlmitud Brömsebro rahu kohaselt läks Rootsi alla ka Saaremaa, mis lõpetas Taani aja Saaremaal ja seega algas Eestis Rootsi aeg. Rootsi aeg kestis Eestis kuni 1700. aastani. Rootsi võimu kehtestamisega kogu Eesti mandrialal kujunes uus asehalduskord. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermagu vahel: Eestima kubermang ja Liivimaa kubermang. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega veidi hiljem, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangu, kuid sel oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Asustus Rootsi ajal Eestis oli kasvanud pärast Liivisõda üsnagi kiiresti, jõudes 1695. aastaks ligi 400 000 inimeseni. 1680. aastal hakati teostama Karl XI absolistliku valitsusreformi ajendil reduktsiooni erakätesse antud riigimaad võeti tagasi
· Jaan Tõnisson Tartu Liberaalide eestvedaja · Jaan Raamot Maavalitsuse (otsuste täidesaatev organ) juht. · Johan Laidoner 1.Eesti Diviisi juht, mis asutati 1917a dets. Sõjaväe ülemjuhataja. · Aleksander Tõnisson Esimese Eesti polk´i juht Tallinnas, mis viidi üle Rakverre. · Viktor Kingissepp Eestimaa Sõja-Revolutsiooni komitee juht · Jaan Anvelt Enamlaste esilekerkimine, neid toetas ajaleht Kiir, mille eestvdaja ta oli. Oli ka Eestima Nõukogude Täitvakomitee juht. · Juhan Kukk Koostas ,,Manifset kõigile Eestimaa rahvastele" · Hugo Kuusner Luges Pärnus esmakordselt ette iseseisvus manifesti · Konstantin Konik Üks Päästekomitee liikmeid · Jaan Soots Staabiülem · Julius Kuperjanov Eesti väejuht, kes langes Paju Lahingus. · Rüdiger von der Goltz Landeswehri juht. · Ernst Põdder Eesti väejuht, kelle eestvedamisel vallutatakse Võnnu
1. Leedu, Läti ja Poola 2. Sellega kuulutati välja Eestimaa iseseisvus 3. Omavalitsuse juhid asendati baltisakslastega, keelati poliitiline tegevus, lubati tegeleda ainult kultuuriga. 4. Valgevenelased tahtid oma riigis kukutada kommunistide vöimu ja seepärast söditi koos eestlastega venelaste vastu, kuigi tegelikult ei hoolitud Eesti iseseisvusest 5. Vabatahtlikud Soomest ja Rootsist, relvastus uuenes, UK aitas, soomusrongid ja motivatsioon vöidelda oma riigi eest. 6. Jaan Poska- Eesti riigimees Konstantin Päts- Eesti riigitegelane, elukutseliselt jurist, oli Eesti esimene president. Artur Sirk-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadussöjalaste Liidu üks juhte Andres Larka-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadusösjalaste Liidu üks juhte Kaarel Eenpalu- Eesti poliitik ja jurist, riigivanem Anton Hansen Tammsaare-Eesti kirj...
1904. 17 okt manifest- peterburi keiser lubas alamatele kodanikuvabadusi ja rahvaesindust. Aulakoosolek- nõuti vene asutava kogu kokkukutsumist, isevalitsuse kukutamist ja vabariigi loomist. Teemanti, martna ja pöögelmanni juhtimisel. Maa kulutati rahva omaniks, mõisad pidid võõrandama ja ühismajanditeks muutma. Mõisate põletamine- "volta" keldris toimunud salakoosolek võttis vastu otsuse ülestõusu alustamisest mail. Tööliste abiga rüüstati ja hävitati eestima kubermangus umb 120 mõisa. Eestikeelsed erakoolid- peale 1905 aasta revolutsiooni lubati asutama hakata eestikeelseid erakoole. See tõi kaasa arvukate haridusseltside asutamise. Tulemus: enne 1 ms suudeti eestikeelsete alama astme koolide võrk taastada. 1906 asutati esimene eesti keelne keskkool-praegune Miina härma. Usuline ärkamine- inimesed pöörasid taas selja oma vanadele pattudele. Lõpetasid kõrtsiskäimise, mõisa tagant varastamise
Eeesti ala jagunemine- Eestima Hertsogkond; Liivi Orduriik; Tartu piiskopkond; Saare-Lääne piiskopkond. ( Taani müüs oma alad orduvõimule) Ordu jagunes : komtuur- ja foogtkondadeks. Võõrvõimude ja eestlaste suhted : Eeesti vallutamise järel sõlmisid vallutajad maakondadega erladi lepingud Eestlaste kohustused : kümnis, hinnus, kirikukümnis, teotöö e mõisategu, vakus-maa jagati küladeks võitaludeks, sõjalised kohustused, linnuste ja kirikute ehitamine, puudus pärisorjus- talupojad olid isiklikult vabad, kirikukihelkonnad loodi. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS - Põhjused Olid, et Harju-Viru otsustati Taanlaste poolt maha müüa saksa ordule. Selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust. Käik - Ülestõus 1343-1345 Algus 23.aprill 1343. Vaenlast rünnati ootamatult ja öösel. Lühikese ajaga oli terve Harjumaa v.a. Tallinn võõrvõimust puhastatud. Pärast esialgset lööki ülestõusnud koondusid ja valisid endale...
Iseseisvumisel oli ka teisi eeldusi: tekkinud oli rahvuslik haritlaskond, eestlaste majanduslik jõukus oli kasvanud, esile tõusis rahvuslikke liidreid, nt K.Päts ja J.Tõnisson, osaleti omavalitsuste juhtimises. Eestis kujunes välja kaksikvõim. Seda teostasid Ajutise Valitsuse poolt ametise määratud kubermangukomissarid ning Tööliste ja Soldatite Saadikute nõukogud. Autonoomia saavutamine Vene riigi koosseisus muutus esmatähtsaks. Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestima kubermangu valitsemise ajutise korra kohta loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar (J.Poska) ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Nüüd kujunes rahvuslike ringkondade esmaseks ülesandeks võimu ülevõtmine. Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamisekeeleks kuulutati eesti keel, valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele. Tekkis esimene konfliktiallikas: tagandatud
mõisnikud, lasid ilma kohtu ja juurdluseta 1906. aastal maha üle 300 inimese, lisaks mõistsid sõjakohtud surma ligi 200 inimest. Ihunuhtlust sai ligi 600 süüdistatavat, sadu pandi vangi ja saadeti Siberisse. Suur osa Eesti poliitilistest juhtidest põgenes ka välismaale. (1905.aasta revolutsioon [WWW]) 2. Olukord pärast revolutsiooni Revolutsioon lõppes kül peale mõisate põletamist, kuid järgnevad aastad olid siiski rahutud. Ainuüksi Eestima kubermangus loetleti aastal 1906 üle 2000 erineva vastuhaku. Alles aastal 1908 söendasid võimud kaotada Baltimaades sõjaseisukorra, asendades selle natuke leebema ,,kõvendatud valvekorraga''. Normaalse poliitilise eluni siiski ei jõutud. Keelatud olid streigid, opositsioonilised meeleavaldused ja poliitilsed koosolekud. Hoolikalt tsenseeriti ka ka ajakirjandust. Keelati revolutsioonipäevil tekkinud ametiühingud ja enamik poliitilisi organisatsioone
ning loomaravitsemise õpetused. Osa Willmanni jutte sai rahva hulgas niivõrd tuntuks, et neid on hiljem rahvajuttudena üles kirjutatud. Suurt populaarsust põhjustas asjaolu, et teos oli huvitav ja rahvalik. Keila praosti Otto Reinhold von Holtzi peeti heaks eesti keele tundjaks ja talle usaldati seaduste eesti keelde tõlkimine. Laiemalt tuntud on O. R. von Holtz aga eelkõige oma 1817. a ilmunud ainsa ilukirjandusliku, enam kui 200-leheküljelise teosega ,,Luggemissed Eestima Tallorahwa Moistusse" ja "Süddame Juhhatamisseks". Juttude tegevus toimub Eestis, palad on üldiselt sentimentaalsepietistliku põhitooniga ja sisaldavad nõuandeid tervishoiu ja talupidamise alalt, tutvustavad maailma ja loodust ning ühtlasi õigustavad feodaalkorda. Jutus on enam manitsust ja moraali kui sündmustikku. Siiski avaldavad raamatus muljet looduskirjeldused, ainulaadsed tolleaegses eesti ilukirjanduses.
1719 liideti Eestimaa kubermang Peterburi kubermangu provintsiks. Rootsi loovutas Eestimaa alad ametlikult Uusikaupunki rahuga 1721. aastal. Peale rahulepingu sõlmimist 1721. aastal moodustas vene võim restitutsioonikomisjonid, mis asusid 1722 tööle. 1722. aastal eraldati Narva maakond Peterburi kubermangust, kuid Narva linn jäi Peterburi kubermangu, kus oli aastatel 1775-1802 maakonnalinnaks. Tartu maakond liideti Liivimaa kubermanguga ning Eestima kubermang eraldati uuesti Peterburi kubermangust eraldiseisvaks 1. järgu haldusüksuseks. Alates Põhjasõjast kehtis Eestimaa kubermangus niinimetatud Balti Erikord, millega säilitati juba keskajast pärinevad aadlike privileegid, saksa keel asjaajamiskeelena ning luteri usk. Seda üritati tsaaririigi poolt korduvalt muuta, kuid ei soovitud konfliti kohaliku aadelkonnaga. Eestimaa kubermangu halduskorraldust muutis ka tsaarinna Katariina II oma ukaasiga
kool nimi Eesti pinnamood Referaat aasta Sisukord 1) Sissejuhatuseks 2)Kõrgemad pinnavormid 3)Madalamad pinnavormid ja aluspõhi 4)Pangad rändrahnud ja muud 5) Kokkuvõte ning kasutatud kirjandus Sissejuhatuseks Eesti on Ida-Euroopa lauskma madal ja tasane osa. Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad orgude, madalike ja nõgudega, need pinnavormid Põhja-Eesti (Balti klint) ja Lääne-Eesti paekaldaga kuuluvadki reljeefi suurvormide hulka. Eesti kõrgeim punkt on Suur Munamägi: 317 m (Haanja kõrgustiku kesosas). Umbes 12000 aastat tagasi oli enamus Eestist kaetud mandrijääpaisejärvedega. Tolleaegne läänemeri kattis veel nüüdseid rannalähedasi alasi. Pandivere kõrgustikku ja Haanja, Sakala ja Otepää kõrgustikud vabanesid jääst juba algselt maismaana. Ülejäänud eestimaa kannatas mandrijääst tekkinud aborasioonile ( Kivimite pinna me...
mujal Euroopas inimesed olid. Kulude katmiseks suurendati mõisapõlde ja talupoegade koormisi, kuid see tõi kaasa hoopis surnud ringi. Mõisapõllu töid tehti halvasti ning enda omi ei suudetud õigeaegselt ära teha, talupojad olid liigselt koormatud ja väsinud. Selline majandus aga ei arene. Üha enam said aadlikud sellist haridust, kus üheks põhitõeks oli see, et inimene ei saa olla kellegi omand ning kõik on võrdsed. See põhjustaks mõisnikele aga häbi. 1802. aastal võeti Eestima kubermangus vastu regulatiiv ,,Iggaüks", millega kehtestati pärandamisõigus-talude kasutamisõigust võib pärandada, see aga eeldas, et talupojal oli tasutud kõik maksud. See tähendas eestlastele palju, kuna varem tunti suurt muret, mis saab perest siis, kui talupoegade peremees peaks surema. Hakati harima paremini põlde, sest tekkis stiimul parema tuleviku jaoks. Taheti, et tulevastel põlvedel oleks kergem, selleks hakati põllukive kokku tassima ning kraave kuivendama. 1804
Liidetakse oma resursse, et tegevust paremini jätkata ja oma poliitikat ellu viia. 5. Nimetage erakonnad, mille liikmete arv on vahemikus jaanuar 2012 august 2013: 1) Kasvanud: Keskerakond, Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond, Eesti Iseseisvuspartei. 2) Kahanenud: Isamaa ja Res Publica Liit, Eestimaa Rohelised, Eesti Vabaduspartei Põllumeeste Kogu, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Eestima Ühendatud Vasakpartei, Eesti Kristlikud Demokraadid. 6. Mis võib olla SDE liikmeskonna hüppelise kasvu põhjuseks (jaanuaris 2011 oli liikmete arv 3781)? Ilmselt on kasvu põhjuseks see, et SDE liitus 2012. aastal Vene Erakonnaga Eestis ning see meelitas juurde ka vene rahvusest liikmeid. 7. Tooge näiteid (ajakirjandusest, partei programmist vm) kinnitamaks, et Konservatiivne Rahvaerakond on konservatiivsete vaadetega.
Garlieb Merkel kirjeldas Liivimaa talupoegade majanduslikku ja õiguslikku seisundit 1796 Saksamaal ilmunud raamatus "Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul", mille otsekohene ja avameelne käsitlus avaldas Euroopa lugejale sügavat mõju. Samasuguse teravusega kritiseeris Eestimaa pärisorjust Petri raamatus " Eestimaa ja eestlased". 1801 võimule tulnud keiser Aleksander I oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma. Aleksander I andis Eestima rüütlekonna peamehele Bergile mõista, et laenu saamine sõltub nendest sammudest, mid rüütelkond talurahva kaitseks astub. TALURAHVA OMAVALITSUS Kuni 19 sajandini etendas talurahva igapäevaelu korraldamisel keskset osa mõis. 19 saj alguses hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus vallakogukond. Loodi ka vallakohtud, mis lahendasid tp omavahelisi riiu-varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi ning karistasid väiksemate ülesastumist eest. 1820 hakati
on kaardil põhjamaahertsogkond ja lõunaeesis on vojevoodkonnad siis on kindlalt kolmekuninga aeg. Seal oli rootsivõimu käes 1/5 maast. Kui alguses oli rohkem siis annetas, kinkis rootsivõim neid maid. 4/5 eramõisad. Need olid sakslaste käes. Nende majanduslik olukord oli seeläbi tunduvalt parem. Neil läks paremini ka seeläbi et ka varem, kui oli tegemist harju viru ja järva vasallidega siis ka nemad olid hakanud omavahelist koostööd tegema ja aadlimavalitsust ja seal oli tegeimist Eestima rüütelkonnada. Selle moodustasid põhja eesti mõisnikud ja ka nemad said enamasti kord kolme aasta jooksul kokku maapäevadel. Ja kuna need toimusid üle mitme aasta siis nende vaheaegadel tegutses maanõunike kolleegium, kes abistas eestimaa kuberneri, eestimaa hertsogkonna valitsemises ja kelle nõuandeid võeti päris hästi kuulda. Kuna eestimaa rüütelkonna esindus oli rohkeliikmelisem siis maanõunike kolleegium oli 12 liikmeline. Ka rootsi oli see riik, kus oli
Elust mõisnike ajal: 1503 – 1919. Luunja, 1999 6. Konks, Jaan. Eestimaa feodaal – pärisorjuslik põllumajandus ja talurahva olukord XVIII saj lõpul ning XIX saj 1. aastakümnel. Tartu, 1960 7. Kruus, Hans. Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. I, Eesti rahvusliku ärkamiseni. Tartu, 1927 8. Laur, Mati; Lust, Kersti; Pirsko, Priit; Tarkiainen, Ülle. Talude päriseksostmine: Pärnumaa andmestiku põhjal. Tartu. 2014 9. Noor – Eesti. Vaba sõna. Tartu, 1914 – 1916 10. Eestima Tallorahwa Kässo-Ramat. Tallinn, 1816. Kättesaadav: http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=100256 11. Eestimaa Tallorahva Seädmissed. Tallinn, 1816. Kättesaadav: http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/72875 17
kartuses tööstusettevõtete evakueerimist Eestist, mis tähendas tuhandete tööliste tööta jäämist ning ainsaks võimaluseks jäi sõja kohene lõpetamine. Enamlased avaldasid survet ka teistele sotsialistlikele parteidele, väites, et nende liidrid ei olevat huvitatudki rahu peatsest saabumisest. See väide leidis uskujaid ning paljud mõõdukad sotsialistid läksid ple enamluse toetajate ridadesse, mida oktoobri lõpuks oli ligi 20 000. Enamlaste kätte läks ka Eestima Nõukogude Täitevkomitee juhtimine ning alustati ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks. (Laur 1997: 39, 40) 1917. a . oktoobris moodustasid enamlased võimu võtmiseks Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee (Eestimaa SRK). 23. okt. õhtul saatis SRK oma komissarid Tallinna sõjaväeosadesse, raudteejaamadesse ja ametiasutustesse. Linnatänavail hakkasid patrullima Punakaardi salgad. 26. okt. alustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist ning 27. okt. ilmusid
valminud vanasadama D-terminal. Koos terminaliga ehitati Viktooria/Baikovi kaldale 7. ja 8. kai vahele uus ramp, mis koos tulevaste galeriidega võimaldas võtta kasutusse ka seni kaubalaevade kasutuses olnud 7.kai. 1997.aastal lammutati Vanasadamas viimane reisiterminali alla jääv vana hoone. 9 Kokkuvõte Eesti sadamad on üle elanud, palju kahjustusi nii tormidelt kui ma sõjakäigus. Meile on rajatud kaunid sadamad Eestima kiviaedadest, mis on ka tänapäevani osati säilinud. Raudtee areng on soodustanud Tallinna sadamate ja linna arengut tänapäeval selleni, et Muuga sadamast on saanud omaette sadamalinnak, kus kasutatakse kõrgtasemel tehnoloogiat. Eesti sadamad on peale sõda läbinud kiire arengu, kuna kaubavahetus on pidev ja sõjas maatasa tehtud sadam vajas ülesehitamist nullist. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti sadamad arenevad
Ajaloo arvestus 15.okt.2015 Muistne vabaduvõitlus – 1208-1227 Tagajärjed: 1) eestlased kaotasid oma maa ja vabaduse 2) eestlased ristiusustati 3) eestlastel tekkisid koormised (loomusrent, künnis, kirikukünnis, hinnus) ja kohustused 4) kultuuridevaheline konflikt tekkis Keskaegse Liivimaa poliitiline jaotus: Liivimaa suurim riik oli Saksa ordu valdus. 1346. Aastal see veel suurenes, kui Saksa ordu ostis Taani kuningalt Eesti hertsogkonna. Ordu valdustele järgnesid Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare- Lääne Piiskopkond, Kuramaa Piiskopkond. Liivimaa orduriik oli osa Saksa ordu valduses. Enamik siinseid piiskoppe oli seotus Saksa- Rooma keisririigiga. Piiskop on piiskopkonna ehk diötseesi kiriklik juht. Regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi, mille eesotsas seisis piiskop. Piiskopi valis ametisse toomkapiitel või paavst. Keskaegne Liivimaa jagunes kiriklikult kaheks: Riia kirikuprovints (Riia, Saa...
tervishoiualaseid õpetuslugusid ning kannab pealkirja „Ramma Josepi Hädda- ja Abbi- Ramat” (1790), mis on mugandatud saksakeelsest talupoegadele mõeldud abiraamatust. ● F. W. von Willmann - Juttud ja teggud” sisaldas valikut rahvusvaheliselt levinud valmidest ja õpetlikest mõistujuttudest, millest osa siirdus sealt ka rahva suulisesse jutuvarasse. ● , O. R. von Holtz - Avaldas raamatus "Luggemissed Eestima Tallorahwa Moistusse ja Süddame Juhhatamisseks" (1817) peale tõlkejuttude ja -luuletuste eestiainelisi palu. Ilmutas teiste tolle aja õpetlike juturaamatute autoritega võrreldes suuremat stiilivõimet. Eestindas esimesena Friedrich von Schilleri ja Ludwig Christoph Heinrich Hölty luulet. ● J. W. L von Luce - 1788. aastal ilmus temalt „Juhhataja Piibli ramato sisse” ning 1807
Rüütelkonnad: koondasid aadlike, kaitsesid neid Rootsi võimude eest ja lahendasid erinevaid kohalike küsimusi. Rüütelkonnad käisid koos Maapäevadel (iga 3a tagant). Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine oli rüütelkonna pealiku ül. 5) Kohtukorraldus Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike seast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ül oli: uurida/analüüsida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid (neid karistada) a) Eestima Ülemkohu Tallinnas b) Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas 1681, sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv (sõjaretked kulukad ja sissetuleku allikad
kus asutas 1944 . aastal Ee sti NSV Riikliku Filharm o o ni a m e e s k o o ri (hilje m Eesti NSV Riiklik Akad e e m iline Mee sk o or, prae g u Eesti Rahvus m e e s k o o r ehk RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidud e liikumis e üks pe a mi si e e stv e d aj aid, teda on nim etatud "vaikivate ae g a d e " rahvajuhiks ning ühek s 20. sajandi Eestima a juhtfiguuriks. Aastast 1945 töötas Erne s ak s Tallinna Kons e rv atooriu mi s koorijuhtimisprofe s s o rina. Te m a õpilaste hulga s olid Jüri Variste , Harald Uibo , Kuno Areng , Olev Oja , Eri Klas ja paljud teis e d . Gustav Erne s ak s a looming on väga ulatuslik. Põhio s a selle st mo o d u stav a d koorilaulud , neist "Mu isa m a a on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud oma ette rahvusliku säilivus e sü m b oliks
Nii kaua kuni me loome lendoravale sobilikke ja soodustame pesitus . ja elupaikud, on veel lootust liigi arvukust tõsta. Eestima Looduse Fond on üks peamine organisatsioon, mis aitab kaasa lendorava pesapaikade päästmisele. Nad on ka eraldi fondi selleks loonud, kuhu inimesed saavad annetusi teha. Juba see, et on loodud eraldi annetuskast selle jaoks, suudab pöörata inimestele tähelepanud antud probleemile. Samuti on lendorav Eestima Looduse Fondi vapiloomaks, mis samuti aitab pöörata tähelepanu probleemidele seoses lendorava ja tema avukusele. Riigieelraves ei ole eraldatud eraldi raha spetsiaalselt ainult lendorava tarbeks. Muidugi on arusaadav, et lisaks lendoravale, on Eesti veel liike, kes vajaksid kaitset ja hoidmist, kuid lendoravaga on asi juba vägagi kriitiline, teadlane lausa usub, et aastaks 2020 on lendorav 23
Nii kaua kuni me loome lendoravale sobilikke ja soodustame pesitus . ja elupaikud, on veel lootust liigi arvukust tõsta. Eestima Looduse Fond on üks peamine organisatsioon, mis aitab kaasa lendorava pesapaikade päästmisele. Nad on ka eraldi fondi selleks loonud, kuhu inimesed saavad annetusi teha. Juba see, et on loodud eraldi annetuskast selle jaoks, suudab pöörata inimestele tähelepanud antud probleemile. Samuti on lendorav Eestima Looduse Fondi vapiloomaks, mis samuti aitab pöörata tähelepanu probleemidele seoses lendorava ja tema avukusele. Riigieelraves ei ole eraldatud eraldi raha spetsiaalselt ainult lendorava tarbeks. Muidugi on arusaadav, et lisaks lendoravale, on Eesti veel liike, kes vajaksid kaitset ja hoidmist, kuid lendoravaga on asi juba vägagi kriitiline, teadlane lausa usub, et aastaks 2020 on lendorav 23
Palun kirjeldage eesti kirjanduse kaanoni problemaatikat. (Kirjanduslugude maiskondlik vs keelepõhine printsiip; ilukirjanduslikud vs tarbetekstid jne.) Keel Cornelius Hasselblatt -: RAHVUSKIRJANDUS. Maiskondlik Jaan Undusk, Liina Lukas. 90ndatel algas vaidlus kaanoni üle 1996 traditsioon ja pluralism 1997 Tiit Hennoste 98/00 Epp Annus 1999 muutuste mehhanismid 2007 Linda Kaljundi 2008 Rahvuskultuur ja tema teised Kirjanduslugu kirjanduse ajaloost kirjutatud, teatud autoreid käsitlev, kindlaid rõhuasetusi ja hinnanguid sisaldav narratiiv. Kirjandusajalugu tähistab kirjanduse ajaloo virtuaalset arhiivi või ideaalset ruumi, mis sisaldab endas kõike. Rahvaluule roll või osalus kirjandusloos? Estofiilid. Gustav Suits ja Friedeberg Tuglas andsid uue essentsi kultuuriloo mõistmiseks. Iga kirjandusteos on vaadeldav kanooniliseks tõstetud teoste, autorite ja voolude seisukohast, teiseks kasutatud lähenemisnurga kaudu. Kirjanduslugu k...
Kehtima jäid ka senised seadused ja maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Roseni deklaratsioon - Liivimaa maanõniku parun Otto blabla seletuskiri 1739. aastast. See räägib sellest, kuidas siinne talupoeg on pärisori. Katariina II. Sai võimule 1762. aastal ja siis hakkas kohe likvideerima Baltimaade eriõiguseid, nõudis, et kõik impeeriumi osad oleksid ühesugused ja võrdsed. 1783. aastal kehtestti Baltikumis uus halduskorraldus. Asehalduskord: Eestima kubermangule(Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa) lisandus Paldiski. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnas lõunapoolne osa, mis sai nimeks Võrumaa. Koos Saaremaaga oli seega Liivimaa kubermangu osas 5 maakonda. George Browne Riia kindralkuberner. Ue Balti poliitika elluviija. Püüdis sõjaväelise pedantsusega reglementeerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. Püüd
15. EKSPRESS ( http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/vene-nunnakloostrid- saavad-oma-juhid-kuremaelt?id=69048959 ) 16. Histrodamus ( http://histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2070&layer=84&lang=est# 2070 ) 17.Eesti Õigeusu Kirik Moskvas. Эстонская Православная Церковь Московского ( http://www.orthodox.ee/epc/ee/convent-est ) 18. Kuremäe küla. Prosüür 19. Estonian Mainor Houses ( http://estonianmanorhouses.blogspot.com/ ) 20. Eestima looduslikud paigad ( http://maatundmine.estinst.ee/kohad/kuremae/71-kuremae/ ) 42 RESÜMEE Pühtitsa kloostri nime kujunemislugu läbi Inimeste arusaamise ja uskumuse Aire Valdur Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium 11.klass Juhendaja:õpetaja Alla Sviridova
Taani ja Venemaaga ning kuna siin käis regulaarselt nende maade kaupmehi, siis pole võimatu, et siin isegi mõni kirik oleks olnud. Alates 11. sajandi teisest poolest tundis katoliku kirik juba huvi Eesti ristiusustamise vastu. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070.aasta paiku Läänemere maade rahvaste piiskopiks munk Hiltinuse, kes kahe aasta jooksul siiski misjonitöös tulemusi ei saavutanud. 1167.a paiku pühitseti Eestima piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco. Ida-Eestisse võis mõningaid ristiusu elemente levida Venemaalt. Ristitutesse ja uude usku ei suhtutud esialgu vaenulikult. Äge ja kompromissitu võitlus ristiusu vastu 13.sajandi algul oli pigem eelkõige võitlus oma vabaduse eest, sest mõlemad pooled käsitasid ristiusu vastuvõtmist alistumise märgina. PILET 15 Ateena polis Polise mõiste. Ateena ühiskonna korraldus ja valitsemine. Perikles. Ateena linn. Kodanike
G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis p...
Fabian von Rosen. Ehk siis härrade võimekust talupoegade ja nende vara üle pole kunagi piiratud, siis ei tohiks seda teha ka nüüd. Samuti, et "andamite ja orjuste määrad" on alati rüütelkondade endite tahte järgi käinud. Ihunuhtlusest niipalju, et kui surmanuhtlus just pole ( see oli kohtuasutustele), siis võib härra pmst kõike teha talupojale. Sellele selgitusele andis oma nõusolekule Liivimaa õuekohus, Eestima maakohus andis sarnase väljaande selle järelpärimise kohta. Roseni deklaratsioon ei olnud mingi seaduslik akt, lihtsalt olukorra kirjeldus Liviimaa rüütelkonna silmade läbi. Deklaratsiooni peamine mõte oli kaitsta Balti erikorda ja mitte lasta riigil sekkuda rüütelkondade siseasjadesse. Sunnismaisuse küsimus- 18. saj vältel talupoegade pagemine muudesse kohtadesse oli suur probleem valitsejate jaoks. Sellega tegeles nii riigi kui ka seisuslik võim.
isegi 1838. aastal asutatud Õpetatud Eesti Seltsi üheks eeskujuks.Luce oli kümmekonna kodu- ja välismaise teadusseltsi liige. Otto Reinhold von Holtz (2. mai 1757 Keila 10. mai 1828 Keila) oli rootsi-saksa päritolu eesti vaimulik ja kirjamees. Õppis 17741778 Greifszwaldi ja Tübingeni ülikoolis teoloogiat. Seejärel oli Keila pastor ja aastast 1806 Lääne-Harju praost. Tõlkis 1816. aasta talurahvaseadused ja arstiteaduslikke broüüre. Looming :Avaldas raamatus "Luggemissed Eestima Tallorahwa Moistusse ja Süddame Juhhatamisseks" (1817) peale tõlkejuttude ja -luuletuste eestiainelisi palu. Ilmutas teiste tolle aja õpetlike juturaamatute autoritega võrreldes suuremat stiilivõimet. Eestindas esimesena Friedrich von Schilleri ja Hölty luulet. Peter August Friedrich Mannteuffel (30. jaanuar 1768 Tallinn 8. mai 1842 Ravila) oli krahv ja baltisaksa kirjamees. Oli Ravila mõisa (Harjumaal), Saksi mõisa (Virumaal) jm mõisa omanik ning tuntud
1584 a kutsus toonane eestimaa asehaldur Pontus de la gardie tln maapäeval kokku kõik rootsi alal olevad rüütelkonnad ( harju viru, järvamaa, lääne). Tegi ettepankeu, et nad kõik ühineksid. 20 märtsil 1584 a. Kuningas kinnitas selle 25 augustil 1584. Sellega juhtus see, et sündis eestimaa tähtsaim seisulik kogu- eestimaa rüütelkond. 1584 a sünnib ka Eestimaa hertsogkond. Eestimaa jaot 4 kreisi vahel ( mk), 4 kreisi ka eestimaa rüütelkonna alusel. Sama ala on ka eestima asehalduala, valitsemiskeskusega tln.Asehaldusala eesotsas tln asehaldur, kindlat nimetust tal ei ole, sageli aga ka eestimaa asehaldur. Kuna tln omaette asehaldusüksus, tehakse vahet pea ja kindralasehalduri vahel. Struktuur on paljuski aadli omavalitsust silmas pidades. Selle kõrval ka riiklik administratuur, mis on palju keerulisem. Eesti asehaldusala jaguneb linnuse läänideks ( tln linnuselään, haapsalu, lihula ja koluvere, Paide, Rakvere ja Narva linnuslääni).
esindajad, kus nad olid enamuses (Tallinna, Tartu, Narva, Rakvere, Viljandi), 34 kohale tulnud saadikust 24 olid enamlased - polnud probleemi täitevkomitee allutada oma tahtmisele, täitevkomitee juhiks valiti Jaan Anvelt, aseesimeheks Kingissepp ja Erast Meister. Hakkasid ilmuma taas enamlaste ajalehed ilmuma. Organiseeriti ka Eesti suuremates linnades Punakaardisalku ja saavutati kokkulepped enamlastega. 22. oktoobril moodustati Tallinnas nn Eestima Sõjarevolutsiooni Komitee, mis oligi mõeldud ettevalmistustööde tegemiseks ja riigipöörde otseseks juhtimiseks, kokku 40 liiget, esimeheks enamlane Ivan Rabtsinski. ESRK komissarid saadeti Tallinna garnisonidesse, raudteedesse ja sidekeskustesse - jälgisid tegevust ja kandsid ERSK-le ette, 23. oktoobri õhtul saadeti ka patrullima ja valvesse Punakaardi liikmeid. 25
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi r...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
