vasakus 9) ja segmendid omakorda sagarikeks. Iga sagar ja ka iga segment on iseseisev kopsuosa, millel on oma bronh, arter ja veen. Kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt sagara- ja segmendibronhideks, moodustades õhkujuhtuva bronhiaalpuu. Bronhioolide seintes ei ole kõhre ja näärmeid, kuid seal on silelihaskiud. Bronhioolid jagunevad sombujuhadeks ja sombukotikesteks, mille seintes on 0,2-0,3 mm suurused poolkerakujulised väljasopistused ehk kopsusombud ehk kopsualveoolid. Kopsuharude hargmenise süsteem: Peabronh Sagarabronh Segmendibronh 2-3 subsegmendibronh -> korduvad hargmenisel Sagarikubronhid 12-18 terminaalbronhiooli (läbimõõt 1mm), millest igaüks jaguneb 2 respiratoorseks bronhiooliks, mis lähevad üle Alveolaar- ja sombujuhaks, mis lõpevad laienditega, mille seintes ongi kopsualveoolid. Kopsu väikseimaks ühikuks ongi kopsualveoolid ehk kopsusombud, mis täidavad gaasivahetuse ülesannet
suureneb ja kopsud täituvad õhuga Väljahingamine - Roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad –> rinnakorv väheneb mõõtmetelt ja kopsud lähevad õhust tühjaks 8. Mis tähtsust omab hingamisel piklik aju? Kui lähed ruumi nt kus on vähe õhku, siis CO2↑ –> impulss piklikusse ajusse –> hingamislihastesse –> toimub sissehingamine 9. Alveooli iseloomustus, ülesanne. Kopsualveoolid on ühekihilise epiteeliga õhumullid. Tagavad efektiivse gaasivahetuse. Verest liigub alveooli õhuruumi süsihappegaas, sissehingatust õhust liigub verre hapnik. 10. Joonis Ninaõõs – puhastab õhku (ripsepiteel ja limaepiteel). Palju veresooni õhu soojendamiseks. Neel – Suunab õhu kopsutorusse ehk trahheasse Kõri – koosneb kõhredest, sealt liigub läbi ainult õhk. Kõris on häälekurrud, mis pannakse võnkuma väljahingatava õhuga.
järjest peenemateks ja peenemateks harudeks kõige peenemad harud lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega Pleuraõõs kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega kopsukelme ja rindkere seesmise pinna vahele jääv kitsas ruum nn pleuraõõs on täidetud üliõhukese vedeliku kihiga (10 20 ml) see kaitseb hõõrdumise eest ja hoiab kopsusisest rõhku Kopsualveoolid Õhuga täidetud mullisarnased pisikesed moodustised (0,1-0,3mm) alveoolid on tillukesed kotikujulised moodustised, mida ümbritsevad kapillaarid alveoolides toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel Rakuhingamine hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega gaasidevahetus kudede ja vere vahel sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes
Kopsupõletikku ravitakse antibiootikumidega. Kõri ülesanne. Takistab võõrkehade sisenemist. Sisaldab häälepaelu, hääle tekitamine Hingetoru algab kõrist 6. - 7. kaelalüli kõrguselt. Kopsu osad on: peabronh, mis jaguneb puuoksataoliselt sagara- ja segmendibronhideks. Parem kops jaguneb kolmeks, vasak kaheks kopsusagaraks. Bronhioolid jagunevad sombujuhadeks ja sombukotikesteks, mille seintes on 0.2 0.3 mm suurused poolkerakujulised väljasopistused ehk kopsusombud ehk kopsualveoolid. Alveoolide ülesanne on tagada efektiivne gaasivahetus . Sissehingatud õhust liigub hapnik kapillaaride kaudu verre, verest liigub alveooli õhuruumi süsihappegaas.
· Kopsutorud harunevad kopsutorukesteks · Kopsud Hingamisteede kaitsemehhanismid: · Ninaõõs Nina limaskesta veresooned soojendavad õhku; Limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe Limaskesta ripsekesed suunavad need ninast välja. · Kõri Kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu · Hingetoru Sisepind kaetud karvakestega, ülesandeks püüda kinni tolmu ja mikroobe · Kopsualveoolid Suurendavad gaasivahetuse pinda ja kiirendavad hapnikuvahetust · Parem poolne kops on suurem kui vasakpoolne. Parem jaguneb kolmeks vasak kaheks kopsusagaraks · Pleuraõõs ehk kopsukelme Ümbritseb kopse ja kaitseb neid hõõrdumise eest Õhuke ja libe sidekoeline Hingamine: · Sissehingamisel rinnakorvimaht suureneb, väljahingamisel väheneb · Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab
Parem kops on mahult veidi suurem ja koosneb 3 sagarast : üla-, kesk- ja alasagar. Vasak kops on väiksema mahuga ja sellel on üla- ja alasagar. Sagarate vahele jäävad lõhed. Kopsusagarad jagunevad (bronhopulmonaal)segmentideks (paremas kopsus on 10 segmenti ja vasakus 9), mis koosnevad sagarikkudest. Iga sagar, aga ka segment on funktsionaalselt iseseisev kopsuosa, omades omaette bronhi, arterit ja veeni. Kopsu kõige väiksemaks anatoomilis-funktsionaalseks ühikuks on kopsualveoolid e. -sombud, mis teostavadki kopsude peamist ülesannet - gaasivahetust. TartuTervishoiu Kõrgikool 5 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Hingamiselundid http://www.aduk.org.uk/gfx/lungs.jpg Kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt peenemateks sagara- ja segmendibronhideks, moodustades õhkujuhtiva nn. bronhiaalpuu. Kõige väiksemaid bronhe kopsusagarikes (alla 1 mm) nim. bronhioolideks
* hingetoru on seest vooderatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid * hingetorus toimub kopsu sattuva õhu soojendamine 5) KOPSUD * kaks hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus * kopsud täidavad ringkere õõnt peaaegu täielikult * parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kaheks kopsusagaraks * kopsudes argvenad kopsutorud järjest peenemateks ja peenemateks harudeks * kõige peenemad harud lõppevad kopsusompute ehk alveoolidega 6) KOPSUALVEOOLID * Tillukesed kotikujulised moodustised, mida ümbrutsevad kapillaarid * Alveoolides toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel 7) RAKUHINGAMINE * Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega * Gaasivahetus kudede ja vere vahel * Rakkudes toimub toitainete lõhustumine hapniku abil ja selle käigus vabaneb energia 8) SISSE JA VÄLJA HINGAMINE * Sissehingamisel vahelihas tõmbub kokku * Väljahingamisel vahelihas lõtvub * Sissehingatav õhk sisaldab hapniku ja süsihappegaasi
alasagar. Vasak kops on väiksema mahuga ja sellel on üla ja alasagar. Sagarate vahele jäävad lõhed. Kopsusagarad jagunevad (bronhopulmonaal)segmentideks (paremas kopsus on 10 segmenti ja vasakus 9), mis koosnevad sagarikkudest. Iga sagar, aga ka segment on funktsionaalselt iseseisev kopsuosa, omades omaette bronhi, arterit ja veeni. Kopsu kõige väiksemaks anatoomilisfunktsionaalseks ühikuks on kopsualveoolid e. sombud, mis teostavadki kopsude peamist ülesannet gaasivahetust. Funktsioon Gaasivahetus 7. Kopsude vereringesüsteemid, nende funktsioon Esimene veresoonte süsteem teostab kopsudele spetsiifilist hingamisfunktsiooni (s.o. väike vereringe), mis koosneb kopsuarteritest ja kopsuveenidest ning nende harudest. Kopsuarterite kaudu tuleb kopsudesse venoosne veri, mis ringleb kopsualveoolide ümber andes ära
Kopsud-ulatuvad üle rangluu. Kopsu sisestruktuur-kopsusagarad jag segmentideks. Segmendid koosnevad sagarikest. Kopsu väiksemad üksused alveoolid e sombud, toimub gaasivahetus. Peabronhi ehitus-jag sagaratele paremal kolmeks, vasakul kaheks sagarakihiks, mis jag segmendibronhideks. Sagarikubronhid hargnevad bronhioolideks. Seintes asuvad alveoolid, lähevad üle alveolaarjuhakesteks, lõpevad alveolaarkotikestena, mille seintes on sopistused(kopsualveoolid). Rinnakelme e pleura-sile, niiskne serooskelme, eristatakse kopsupleurat ja seismist pleurat. Kopsupleura-kopsuga tihedalt kokku kasvanud. Seismine pleura-katab rindkere siseseinu. Pleuraõõs-mõlema pleura vahele jääv suletud puhmjas ruum. Seedekanal-suuõõs, neel, söögitoru, magu, peen-ja jämesool. Seedekanali seina ehitus-suupõhja mood suupõhja lihased. Suulagi mood suuõõne ülemise seina. Pehmesuulagi tagaumine osa laskub alla ja mood suulaepurje, lõppeb kurgunibuga
Kopsud - 2 hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus. · Kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult. · Parem kops jaguneb 3ks ja vasak kops 2ks kopsusagaraks. Kopsutorus hargnevad peenemateks harudeks. Pleuraõõs - Kaitseb hõõrdumise eest ja hoiab kopsudes rõhku. · Kopsud on kaetud sidekoelise kopsukelmega. · Kopsukelme ja rindkere seesmise pinna vahele jääv kitsas ruum nn pleuraõõs on täidetud üliõhukese vedelikukihiga. Kopsualveoolid - Õhuga täidetud mullisarnased pisikesed moodustised. · Tillukesed kotikujulised moodustised, mida ümbritsevad kapillaarid. · Alveoolides toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel ( difusioon ) glükoos+õhk energia+CO2lendabära+vesi · Difusioon aine liigub kõrgema kontsentratsiooniga alalt madalama kontsentratsiooniga alale. Rakuhingamine · Hapniku ja CO2 transport verega. Gaasidevahetus kudede ja vere vahel. · Sisemine e kudede hingamine toimub rakkudes
trummiõõnt neeluga, mis on lühike ja lai. Kõri valendik on kitsas (lämbumisoht), samuti kitsad trahhea ja bronhid. Kopsukude on hea verevarustusega, ventilatsioon tagasihoidlikum kui täiskasvanuil. Funktsionaalsed 11.lootenädalal ilmnevad pausidega esimesed hingamisliigutused, 9. looteKUUL on need juba regulaarsed. Asfüksia – lämbus, kopsudesse satub lootevesi. Sünniteedest väljumisel rindkere laieneb, kopsudesse satub vee asemele pisut õhku. Kopsualveoolid avanevad esimese hingetõmmega ja algab iseseisev hingamine. Hüpoksia – hapniku sisaldus veres oluliselt langeb, hüperkapnia – CO2 sisaldus tõuseb. Hingamissagedus vastsündinul 40 korda minutis, esimestel nädalatel võib esineda hingamispause(apnoe) une ajal. Vanemaks saamisel hingamissagedus väheneb. 14-15 aastaselt juba u 20 korda minutis. (Meestel sagedus puhkeolekus 10-15, naistel 15-20 korda minutis) Düspnoe – hingeldus
Rakuhingamine Hapnik + glükoos veri transpordib rakkudesse rakkudes glükoos hapniku toimel lõhustub moodustub energia, vabanevad vesi ja süsihappegaas, mis transporditakse verega välja Hingamisteed Ninaõõs (õhk soojeneb ja puhastub) neel (lahknevad toidu ja õhu teed) kõri (väljahingatav õhk paneb häälekurrud vibreerima ning tekkib hääl) hingetoru ehk trahhea (õhk soojeneb ja puhastub veel) kaks bronhi juhivad õhu kopsu kopsualveoolid (mullitaolised moodustised, kust toimub hapniku liikumine veresoontesse) Sissehingamisel Tõmbub vahelihas kokku Roietevahelised sisemised lihased tõmbuvad kokku Roided kerkivad üles ja võlvuvad ette Rinnaõõs laieneb 6 Õhurõhk kopsus väheneb Õhk imetakse kopsu
jagunevad segmendibronhideks. Nende korduval jagunemisel tekivad sagarikubronhid. Viimased omakorda hargnevad bronhioolideks. Bronhioolideks nim bronhide harusid, mille läbimõõt on kuni 1 mm. Bronhioole, mille seintes esinevad alveoolid, nim hingamis- ehk respiratoorseteks bronhioolideks. Need lähevad üle alveolaarjuhakesteks ja lõpevad laienitena alveolaarkotikestena, mille seintes on poolkerakujulised sopistused kopsualveoolid. Väljaspool ümbritsevad alveoole verekapillaarid. · Joonis lk 120 + tv joonis13 91. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs), nende tähtsus hingamisel. Rinnakelme ehk pleura on sile niiske serooskelme, millel eristatakse kahte lestet: · Kopsupleura ehk vistseraalne pleura. See on kopsuga tihedalt kokku kasvanud.kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks. · Seinmine ehk parietaalne pleura
mitmekihiline lameepiteel. Strooma Sidekoeline, palju Tugevad sidekoelised Sidekoeline. rasvkude. septid. 40. Alveooli ehitus Alveoolid väljuvad bronhiooli ühest seinast, mis asetseb bronhiooli saatva veresoone vastas. Respiratoorsed bronhioolid hargnevad edasi alveolaarjuhadeks (ductus alveolares), mille seintes kahele poole väljuvad kopsualveoolid (alveoli pulmones). Alveolaarjuhadel intaktne sein puudub; sein esineb ainult kitsaste aladena alveoolide väljumiskohtade vahel. Alveolaarjuhad lähevad hargnedes üle alveolaarkotikesteks (sacculi alveolares), millel iseseisev sein puudub, neid ümbritsevad alveoolida 41. Mao funduse limaskesta ehitus Pärisnäärmed - Kitsus- malohukeste all, koosneb vähediferentseerunud rakkudest. - Kaelaosa- koosneb lima tootvatest mukotsütidest (lima apikaalses osas, rakutuum basaalse
LÜMF · immuunsüsteemi elund · valmistab lümfotsüüte (kaitserakk) · lümfotsüüdid sünteesivad antikehi 5. KOPSUD JA HINGAMINE · toitainete lõhkumiseks vaja hapnikku · hingamiselundkond tagab õhu liikumise kopsudesse · kopsudes toimub gaasivahetus · kopse ümbritseb kopsukelme · kopsud jagunevad sagarateks ÕHU TEEKOND: Ninaõõs neel kõri hingetoru bronhid kopsualveoolid ALVEOOLID · õhukesed seinad; üks rakukiht · täidetud õhuga · ümbritseb verekapillaaride võrk · efektiivse gaasivahetuse tagamine HINGAMINE · juhib peaajus asuv närvikeskus hingamiskeskus · sissehingamisel rinnaõõne ruumala suureneb, õhk liigub kopsudesse · väljahingamisel rinnaõõne ruumala väheneb, õhk surutakse kopsudest välja 6. NÄRVISÜSTEEM. NEURON NÄRVISÜSTEEM
5. KOPS ld.k.- PULMO KOPSUD ld.ke- PULMONES 17 PAREM KOPS KOOSNEB (mitmest?) 3 SAGARAST, VASAK KOPS KOOSNEB (mitmest?) 2 SAGARAST, MIS OMAKORDA JAGUNEVAD (millistest osadeks?) SEGMENTIDEKS. 6. SELGITAGE MÕISTED: KOPSUALVEOOL – KOPSU KÕIGE VÄIKSEMAKS ANATOOMILIS.- FUNKTSIONAALSEKS ÜHIKUKS ON KOPSUALVEOOLID ehk SOMBUD, MIS TEOSTAVADKI KOPSUDE PEAMIST ÜLESANNET – GAASIVAHETUST. PLEURA ehk – KOPSUKELME, MILLEGA ON KOPS KAETUD. KOPSUVÄRAT, lad.k. – HILUS PULMONIS. ON KOPSU MEDIAALSE PINNA KESKOSA SÜVEND, MIDA LÄBIVAD PEABRONH, KOPSUARTER, NÄRVID, BRONHIAALSED ARTERID (NEED KÕIK SISENEVAD), 2 KOPSUVEENI, LÜMFISOONED, BRONHIAALVEENID (NEED VÄLJUVAD). BRONHIAALPUU – KOPSUS JAGUNEB PEABRONH SAGARA –JA
114.Millises sooles toimub soolesisaldise bakteriaalne lagundamine ning vee- ja mineraalsoolade imendumine? Jämesool 115.Kus muudetakse glükoos ja teised monosahhariidid süsivesikute varuaineks glükogeeniks? Maksas 116.Mis kujul on veres kõige suurem osa süsinikdioksiidi? Vesinikkarbonaadina 117.Millised alltoodud väidetest hingamiselundite anatoomia kohta on tõesed? *Koaanid ühendavad ninaõõnt neelu ninamise osaga. *Kopsualveoolides toimub gaasivahetus. *Kopsualveoolid paiknevad bronhioolide seintes. 118.Millised alltoodud väidetest hingamise kohta on tõesed? *Füüsilise töö ajal suureneb kopsude ventilatsioon hingamissageduse ja -mahu arvel. *Kui hapniku osarõhk ei ole piisav hemoglobiini küllastamiseks hapnikuga, siis tekib hüpoksia., *Kessoontõbi o n haiguslik seisund, mis tekib kiirel siirdumisel kõrgema õhurõhuga keskkonnast madalama õhurõhuga keskkonda. 119.Millised alltoodud väidetest gaasivahetuse kohta on tõesed
seinas paiknev trahhea ristilihas. Bronhi – bronchus - sein on kolmekestaline: 1. limaskest - tunica mucosa 2. kondrofibrooskest - tunica chondrofibrosa 3. adventiitsiaalkest - tunica adventitia (moodustab sidekude) Limaskest – katab mitmerealine ripsepiteel. Proopia on sidekoeline. Lihaskiht. Submukoosa sisaldab sidekudet, veresooni ja bronhiaalnäärmete lõpposi Kondrofibrooskest – asuvad eri suurusega hüaliinse kõhrkoe plaadikesed, mida ühendab sidekude. 59. Alveolaarpuu ja kopsualveoolid. Bronhiaalpuu (arbor bronchialis) lõpeb terminaalsete bronhioolidega, edasi jätkuvad hingamisteed alveolaarpuuna – arbor alveolaris, mis on kohanenud gaasivahetuseks. Bronhioolid (bronchiolus) > terminaalsed bronhioolid (bronchiolus teminalis) > alveolaarpuu > hingamisbronhioolid (bronchiolus respiratorius) > alveolaarjuhakesed - (ductuli alveolares) > alveolaarkotikesed (sacculi alveolares). Hingamisbronhioolidest saavad alguse alveolaarjuhakesed.
Inimesel säilib vaid ventraalne pankrease juha, mis viib seedeensüüme soolestikku. Kopsude areng Hingamiselundkond areneb ürgsoolest vastusena südamest tulenevale FGF signaalile. Neelus tekib larüngotrahheaalne vagu, mis pikeneb ventraalselt. Vagu jaguneb kaheks haruks, millest arenevad bronhid ja kopsud. Oluline on endodermaalse epiteeli ja mesenhüümi vastastikune signalisatsioon. Endoderm vooderdab hingetoru, bronhid ja kopsualveoolid. Kopsud on embrüonaalses arengus viimasena diferentseeruvad organid. 8. Jäseme areng Jäsemeväli kui morfogeenne väli Jäsemeväli on piirkond, kuhu on koondunud rakud, mis on võimelised jäset moodustama. Sabakonnalistel on jäseme morfogeneetiline väli somiitide naabruses pronefrose kohal. Vaba jäseme esmaseks allikaks on jäseme morfogeneetilise välja tsentraalne osa, aga selle eemaldamisel on ikkagi võimalik jäseme taastumine väljaga
Õhu paneb kopsude ja atmosfääri vahel liikuma rõhugradient, mis luuakse rindkere mahu muutmisega. Kopsud iseseisvalt avarduma ei ole võimelised, see toimub tänu hingamislihaste kontraktsioonile. Hingamislihaste lõõgastumisel saavutab kops esialgse mahu. Õhk liigub nagu veri vereringes, suurema rõhuga piirkonnast väiksema rõhuga piirkonda; õhuvool väheneb takistuse suurenemisel. Respiratoorne süsteem: Koosneb: hingamislihastest, hingamisteedest, gaasivahetuspinnast (kopsualveoolid). funktsioonid: gaasivahetud atmosfääri ja vere vahel, vere pH reguleerimine, kaitse sissehingatud patogeenide eest, vokalisatsioon. Õhku juhtivad hingamisteed: soojendavad õhku, niisutavad õhku, puhastavad õhu tolmust ja bakteritest. Hingamise etapid: 1. Gaasivahetus atmosfääri ja kopsualveoolide vahel 2. Hingamisgaaside vahetus alveolaargaasi ja vere vahel 3. Hingamisgaaside transport
stimuleerib glükolüüsi ja glükogeeni sünteesi HINGAMISORGANITE ÜLDINE ISELOOMUSTUS Hingamisaparaadi moodustavad hingamisteed ja kopsudesse koondunud respiratoorne kude Hingamisorganid on ninaõõs, ninaneel, kõri, trahhea, kops Ninaõõnest, neelust, kõrist, trahheast ja bronhidest moodustunud hingamisteed on sisse- ja väljahingatava õhu juhtijateks, kopsualveoolid aga kohaks, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel Põhifunktsioon on vere varustamine hapnikuga ja süsihapegaasi eemaldamine organismist Teistest funktsioonidest on olulisemad termoregulatsioon, sissehingatava õhu niisutamine ja puhastamine Kopsusisesed hingamisteed jagunevad bronhiaalpuuks ja alveolaarpuuks TRAHHEA SEINA EHITUS Tüüpiline torujas organ, paikneb kõri ja kopsude vahel
mikroobide kogumikke. Nina ja kõri residentmikrofloorasse kuuluvad stafülokokid ja streptokokid, seened. Trahheas, bronhides ja bronhioolides on harva mikroobe. Kui mikroobid siiski jõuavad trahheasse, asub tööle mukotsiliaarne süsteem. Mikroobid kinnituvad hingamisteid katvale limakihile ning lima transporditakse pidevalt hingamisepiteeli ripsmete rütmiliste liigutustega epiglotise suunas ning neelatakse lõpuks alla ja maos surmab enamiku neist soolhape. Kopsualveoolid on steriilsed. Transiitmikrofloora sõltub sissehingatava õhu koostisest. d. Seedetrakt süljes leiduval lüsosüümil on mikroobide paljunemist takistav toime. Suuõõnes ja ninaneelus on rikkalik normaalne mikrofloora, mis oma antagonistliku toime tõttu ei lase võõrmikroobidel, sh haigustekitajatel, sinna koloniseerida. Kuid suuõõnes püsiv temperatuur, niiskus, toitainete küllus, sülje leeliseline reaktsioon,
annaabi.ee 
