Atlas- anatoomia foramen- mulk Tuba- tõri, toru Axis- teine kaelalüli fossa- auk, süvend Bucca- põsk Caput- pea fovea- auk Gingiva- ige Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu
Vahelmine rühm Musculus subscapularis o: fossa subscapularis scapulae i: tuberculum minus humeri õlavarre abduktsioon + õlaliigese stabiliseerimine Musculus teres major o: angulus inferior scapulae i: crista tuberkuli minoris f: õlavarre abduktsioon + stabiliseerimine Musculus latissimus dorsi VT seljalihaste alt Eesmine rühm Musculus coracobrachialis Musculus pectoralis major ÕLAVARRE LIHASED Tagumine rühm Musculus triceps brachii o: caput longum – tuberculum infraglenoidale + caput laterale – humeruse tagapind ülalpool sulcus nervi radialist + caput mediale – humeruse tagapind allpool sulcus nervi radialist i: olecranon f: küünarliigeses küünarvarre ekstensioon + õlaliigese vähene retrofleksioon Musculus anconeus o: humeruse epicondylus lateralis + capsula articulares cubiti i: olecranon f: küünarliigese kapsli pingutamine Eesmine rühm Musculus coracobrachialis
Lihased – 2 küsimust ! Lihased a) lihaste abiaparaadid: fastsiad, sünoviaaltuped, sünoviaalpaunad, seesamluud ja seesamkõhrad, rasvkehad, plokid b) m. masseter algus ja kinnituskoht – a. - arcus zygomaticus, k - tuberositas masseterica mandibulae c) foramen trilaterum – ülalt – m. teres minor, alt - m. teres major, lateraalselt – m. triceps brachii caput longum d) M.quadriceps femoris. a. nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le ! Lihased a. Suupõhja lihased – m. geniohyoideus, m. mylohyoideus, m. digastricus, m. stylohyoideus b. m. temporalis algus - ja kinnituskoht – a. - fossa temporalis, k
-alahuule depressioon + viib lateraalsele -vähesel määral mandibula depressioon M.sternocleido- -caput sternale- pr. -kaela fleksioon -lülidevahe- acces mastoideus manubrium sterni mastoideus + -kaela ja pea lat. liigesed sorius -caput linea nuchae fleksioon +A-O clavicularis- -kaela ja pea clavicula kontralat. mediaalselt rotatsioon
cavitas glenoidalis - LIIGESÕÕNIS spina scapulae - ABALUU HARI mida mitmekesisemad liigutused ,seda kõrgem fossa subscapularis ABALUU ALUNE AUK fossa supra et infraspinata HARJA ÜLINE JA ALUMINE AUK tuberculum infra et supraglenoidale LIIGESÕÕNE ALUNEKÖBRUKE JA ÜLEMINE KÖBRUKE clavicula - RANGLUU corpus - KEHA extremitas sternalis et acromialis RINNAKU POOLNE OTS , LAMEOTS(TEISELE POOLE) tuberculum conoideum - KOONUS KÖMBUKE humerus ÕLAVARRELUU caput humeri -ÕLAVARRELUUPEA collum anathomicum et chirurgicum ÕLAVARRELUU ANATOOMILINE, KIRURGILINE KAEL tuberositas deltoidea - DELTA KÖPRUS condylus humeri ÕLAVARRE PÕNT trochlea humeri ÕLAVARRELUU PLOKK tuberculum majus et minus SUUR, VÄIKE KÖBRUKE ettepoole jääb väike köbruke. epicondylus lat. et med. - PÕNDAPEALIS capitulum humeri ÕLAVARRELUU PÄHIK fossa olecrani - KÜÜNARNURKMINE AUK fossa coronoidea NOKKJÄTKMINE AUK fossa radialis - KODARLUU AUK
lõuatsimügar (protuberantia mentalis). Alalõuakeha sisepinnal on lõuatsioga (spina mentalis). Välispinnal on mälurmine körpus (tuberositas masseterica) ning sisepinnal tiiblihasmine körpus (tuberositas pterygoidea). Sisepinnal asub alalõuamulk (foramen mandibulae), mis viib alalõuakanalisse (canalis mandibulae). Eespool paikneb nokkjätke (processus coronoideus) ning tagapool põntjätke (processus condylaris). Põntjätke ülemine pind on alalõuapea (caput mandibulae) ning allpool on alalõuakael (collum mandibulae). SUULAELUU (os palatinum) (peas) Rõhtleste- lamina horizontalis Püstleste- lamina perpendicularis Suur suulaemulk- foramen palatinum majus SARNALUU (vomer) (peas) Otsimikuluumine jätke- processus frontalis Ülalõualuumine jätke- processus maxillae Oimuluumine jätke- processus temporalis Silmakoobasmine pind- facies orbitalis
· KINNITUB o Humerus'e crista tuberucli minoris'ele ÕLAVARRE LIHASED M. DELTOIDEUS · ALGAB o EESMINE OSA- clavicula o KESKMINE OSA- acromion'ilt o TAGUMINE OSA- spina scapulae'lt · KINNITUB o Humerus'e tuberositas deltoidea'le M. CORACOBRACHIALIS · ALGAB o Abaluu pr. Coracoideus'elt · KINNITUB o Corpus humer'i mediaalse pinna keskmisele 1/3-le M. BICEPS BRACHII · ALGUS o Caput longum- tuberculum supraglenoidale'lt o Caput breve- pr. Coracoideus'elt · KINNITUB o Tuberositas radii M. BRACHIALIS · ALGAB o Humerus'e eesmise pinna distaalselt poolelt · ´KINNITUB o Tuberositas ulnae'le o Pr. Coranoideus'ele M. TRICEPS BRACHII · ALGAB o Caput longum- tuberculum infraglenoidale'lt o Caput laterale- humerus'e tagumise pinna proksimaalselt poolelt
"rännanud" mujale, nimetatakse "heterohtoonseteks". Skeletilihaste ehitusest: Lihaseid võib jaotada välisehituse järgi (nagu luidki): pikad (jäsemetel ja kaelal), lühikesed (lülisamba ümber jne.) ja laiad (kõhupiirkonnas jne.). Tüüpiliseks skeletilihaseks loetakse pikka lihast, mille ehitus on aluseks kõigi lihaste ehituse kirjeldamisel. Lihase ladinakeelne nimetus "musculus" tähendab "hiireke" ja sel eristatakse 3 osa: pea - caput (cephalon), kõht - venter (gaster) ja (lõpp)kõõlus - tendo. Sageli on lihasel mitu pead või mitu kõhtu! Lihase pea ja kõht koosnevad peamiselt lihaskoest, kõõlused - sidekoest. NB! Lihase pea alguses on ka kõõlus (see võib olla väga lühike!), sest lihaskiud ei kinnitu kunagi otse luule! Laiu ja suhteliselt õhukesi kõõluseid (ning mitme kõõluse liitumisest tekkinud sidekoelisi plaate) nimetatakse aponeuroosideks. Iga lihast ümbritseb fastsia (lad
· ALGAB o Corpus ossis pubis · KINNITUB o Linea aspera M. ADDUCTOR MAGNUS · EESMINE PEA o ALGAB Os pubis Os ischii o TAGUMINE PEA ALGAB · Os ischii o KINNITUB Linea aspera M. GRACILIS · ALGAB o Os pubis · KINNITUB o Tibia proksimaalne anteromediaalne osa REIE TAGUMISE RÜHMA LIHASED HAMSTRINGLIHASED M. BICEPS FEMORIS · CAPUT LONGUM o ALGAB Tuber ischiadicum · CAPUT BREVE o ALGAB Linea aspera Linea supercondylaris lateraalis femoris · KINNITUB o Caput fibulae o Condylus lateraalis tibiae M. SEMITENDINOSUS · ALGAB o Tuber ischiadicum · KINNITUB o Tibia proksimaalne anteromediaalne osa M. SEMIMEMBRANOSUS · ALGAB o Tuber ischiadicum · KINNITUB o Tibia condylus medialis
Loomaliik Luud Põhiosad Kraniaalne nurk (Angulus cranialis); Kaudaalne nurk Abaluu e. labaluu (Angulus caudalis); Ventraalne nurk (Angulus ventralis); Scapula Kraniaalne serv (Margo cranialis); Kaudaalne serv (Margo caudalis); Dorsaalne serv (Margo dorsalis); Õlavarreluu-pea (Caput humeri); Õlavarreluu-kael (Collum humeri); Õlavarreluu-keha (Corpus humeri); Õlavarreluu Humerus Mediaalne põndapealis (Epicondylus medialis); Lateraalne põndapealis (Epicondylus lateralis); Õlavarreluu-põnt(Trochlea humeri) Kodarluupea (Caput radii); Kodarluukael (Collum radii);
esinevad kõhredevaheliigesed. Liigesekihnuks on kõhreümbris. - Rindkere liikumine toimub roidelüliliigeste, roide-rinnaku liigeste, rinnakupideme ja -keha vahelise kõhrliiduse liikumise ning roidekõhre kuju muutumise (venimise, keerdumine ja sirutumine) tagajärjel. Samaaegselt roiete tagumiste otste vähese liikumisega tõusevad roiete eesmised ja külgmised osad tunduvalt enam. TEMPOROMANDIBULAARNE LIIGES - Temporomandibulaarses liigeses liigestuvad caput mandibulae (condylus mandibulae) ja fossa mandibularis'e eesmine osa ning tuberculum articulare. Vahel on discus articularis, mille servad on kokku kasvanud liigesekapsliga. - Tüüp: modifitseeritud plokkliiges: Ülemine TMJ teljetu (libisemine) Alumine TMJ üheteljeline 5 Liigutused: - Mandibula elevatsioon ja depressioon (frontaaltelg, sagitaaltasapind)
atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus tuum canalis kanal capsula kihn, kapsel os, ossa luu; luud caput pea ostium suistik cartilago kõhr papilla näsa cavitas õõnsus pars, patres osa, osad cavum õõs plexus põimik centrum keskus
atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus tuum canalis kanal capsula kihn, kapsel os, ossa luu; luud caput pea ostium suistik cartilago kõhr cavitas õõnsus papilla näsa cavum õõs pars, patres osa, osad centrum keskus plexus põimik collum kael plica kurd corpus keha processus (proc
täieõiguslikud kodanikud), olge mulle tunnistajateks/pakkuge mulle tõendust. 9. Hominem mortuum, inquit lex, in urbe ne sepelito neve urito. - Surnud inimest ärgu maetagu ega põletagu linnas, ütleb seadus- XII tahvli seadus. 10. Praetor urbanus duo lictores apud se habeto. - (Rooma) linna kohtunik (preetor) peab omama/pidagu enda juures kahte liktorit (auvahti) 11. Agere. Cavere. Respondere. – Hagema. Nõustama. Vastama 12. Caput habere. Caput non habere. – Õigusvõimeline olema/õigusvõimet omama. Õigusvõimeline mitte olema(õigusvõimet mitteomama 13. Legis virtus est imperare, vetare, permittere, punire. – Seaduse võim/täiuslikkus on: käskida, keelata, lubada, karistada./-mine 14. Scire leges non est verba earum tenere, sed vim ac potestatem. – Seaduste tundmine ei tähenda nende sõnade meelespidamist jõu ja võimuga. Seaduse tundmine ei tähenda sõnade teadmist, vaid nende tähenduse ja eesmärgi mõistmist
anterior - posterior (eesmine-tagumine medialis lateralis (keskmine -külgmine internus externus ( sisemine-välimine inferior superior (ALT-ÜLEVALT inter - vahel trans risti proximalis - distalis (lähemal-kaugemal angulus - nurk arcus - kaar basis - alus canalis -kanal caput - pea cavitas - õõs collum - kael columna - sammas condylus - põnt (liigese peale, sile osa) corpus - keha crista - hari facia - pind foramen mulk fovea - lohk incisura - sälk linea joon margo - serv processus - jätke spina - oga sulcus - vagu tuber (tuberculum) köber (köbruke) (krobeline luu pind)
Corpus Humanum inimese keha Nominativ Genitiv Tähendus Abdomen Abdominis Kõht Antebrachium Antebrachi Küünarvars Auris Auris Kõrv Brachium Brachi Õlavars Calx Calcis Kand Caput Capitis Pea Carpus Carpi Ranne Collum Colli Kael Coxa Coxae Puus Crus Cruris Säär Digitus pedis Digiti pedis Varvas Digitus Digiti Sõrm Facies Faci Nägu
biceps brachii Abaluu liigeseülene köbruke Kodarluuköprus, küünarluu Küünarliigese painutamine, proksimomediaalne osa õlaliigese sirutamine ning fikseerimine Õlavarre kolmpealihas - m. Pikk pea - caput longum Abaluu kaudaalne serv Küünarnukk Küünarliigese sirutamine ja triceps branchii kaasaaitamine õlaliigese painutamisel
Kõrv – auris Suurvarvas - hallux Kaenal – axilla Kube - inguen Õlavars – brachium Käsi- manus Küünarvars – antebrachium Kuklatagune- nucha Põsk – bucca Kukal-ociput Kand – calx Häbe- vulva Juuksed – capilli Juus – capillus Ülemine-superior Pea – caput Alumine-inferior Ranne – carpus Eesmine-anterior Peopesa-palma Pihkmine-palmaris Tagumine-posterior Saba – cauda Kõhtmine-ventralis Kael – cervix, collum Selgmine-dorsalis Tuhar – clunis Keskmine-medialis Tuharad, istmik- nates Külgmine-lateralis Säär – crus
VI. Pea ja kaela lihased VII. Närvisüsteem (medulla spinalis) VIII. Närvisüsteem (encephalon) IX. Närvisüsteem X. Vastamised XI. Meeli Roosalu Inimese anatoomia XII. Atlas of Human Anatomy Levinumad märksõnad osteoloogias ladina keeles: angulus nurk arcus - kaar Anterior (eesmine) - posterior basis - alus (tagumine) canalis -kanal caput - pea Medialis (keskteljele lähemall) cavitas - õõs lateralis (külgmisem collum - kael internus externus sisemine/ columna - sammas condylus - põnt (luumügar, mille pind on sile) välimine corpus - keha inferior superior crista - hari facia - pind
Müosiin ja aktiin. 9. Kuidas nim keemilist ühendit, mis on organismi põhiline energia ülekandja? ATP - adenosiintrifosfaat 10. Nim vähemalt viis lihast mis aitavad tekitada kõhupressi? Diafragma, kõhusirglihas, välimine kõhupõikilihas, sisemine kõhupõikilihas, nimmeruutlihas, vaagna põhja lihased , (suur nimmelihas, niudelihas). 11. Õlavarrekakspealihas. Ladina k . osad. Kust algavad ja kuhu kinnitub ja millised funk. Küünarliigeses? Musculus biceps brachii. Pikk pea (caput longum) algab abaluu ülalpool liigeseõõnsust ja lühike pea (caput breve) algab abaluu karnajätkelt. Kinnitub kodarluu köprusele ja küünarvarre fastsiale. Funktsioon: õlavarre ettepainutus ja käsivärre painutamine ning väljapööramine/supinatsioon. 12. Reienelipealihas. Nimi ladinak. Osad, algus ja lõpp. Funktsioon tervikuna. Musculus quadriceps femoris. 4 osa – keskmine (m.vastus medialis), vahepealne(m.v.intermedius), külgmine pakslihas (v.lateralis), reie sirglihas (m
linea transversa - Õndraluu 3-5 X (os coccygis, vertebra coccygea ains.) cornu coccygneum või mitm. cornua coccygea - ÕNDRALUU Rinnak (sternum) manubrium sterni - RINNAKUPIDE corpus sterni - RINNAKUKEHA processus xiphoideus - MÕÕKJÄTKED angulus sterni RINNAKU NURK incisura jugularis - KÄGISÄLK incisura clavicularis RANGLUU SÄLK incisura costalis ROIDE SÄLK Roided (costae) caput - PEA cartilago costalis -ROIDEKÕHR collum - KAEL os costale ROIDE OSA corpus - KEHA tuberculum costae ROIDE KÖBRUKE
1 SCELETON. Lexica. LUUKERE. Sõnavara. . . N Lingua latina Lingua Estonia Lingua russica 1. Sceleton, , n. luukere, skelett 2. caput, apitis, n. pea 3. cranium, , n. kolju 4. frns, frntis, f. otsmik, laup 5. cavits, tis, f. õõnsus , , 6. orbitlis, e silmakoopa-, , , -,- silmakoobasmine 7. naslis, e nina- , -,- 8. orbita, ae, f. silmakoobas , 9. oculus, , m
Rooma eraõiguse alused Isikute staatus ning õiguslik seisund ja juriidilised isikud Roomas Juhendaja: Hesi SiimetsGross Koostas: Andres Linnard Õigusi kandvaid isikuid iseloomustavad: 1. Õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi. 2. Teovõime võime teostada oma õigusi ja kohustusi. Õigusvõime Caput võime olla tsiviilõiguse subjektiks (õigusvõime). Status isiku seisund, millest sõltus füüsiliste isikute õigusvõime. Status' ed Täieliku õigusvõime jaoks pidi Rooma kodanik omama kolmesugust status' t: 1. status libertatis puudutab isiku vabaduse seisundit, 2. status civitatis määrab isiku kodakondsuse, 3. status familiae tähendab Rooma kodaniku perekondlikku seisundit
KORDAMISKÜSIMUSED Häälikud 1)Ladina keeles [ä] häälikule vastab diftong ae. 2) Häälikule [j] sõna alguses vastab i ja j 3) [k] häälikut märgistatakse tähega c ja k-tähega sel juhul, kui tegemist on laensõnaga 4) [f] tähistatakse f ja ph 5) Sõnas spatium ti hääldatakse nagu [tsi] 6) Ti peale s, x hääldatakse nagu (ti) 7) [kv] kirjutatakse nagu .qu 8) C nagu [ts] hääldatakse ainult enne i, e, y, ae, oe 9) Sõnaühendis caput costae c tähte loetakse nagu k 10) Ngu hääldame nagu ngv Rõhk 1)Rõhk langeb ainult kahe silbilisel sõnadel alati esimesel, kahel ja enamsilbilistel sõnadel eelviimasel või kolmandal tagant, mitte kunagi viimasel. 2) Kui eelviimasel silbil on diftong, siis see on pikk silp. 3) Silp on pikk, kui selle vokaal on enne kaashäälikute ühendit. 4) B, c, d, g, p, t + l, r ei tee silpi pikaks. 5) Kui vokaal on enne vokaali, siis see on lühike silp
hoburaudsõled, kirves) ja II aastatuhande algusest (ehted, mõõgatupe ots, ammu- ja nooleotsad). Linnust on esmakordselt mainitud 1116. aastal Vene leetopissis, kui Novgorodi vürsti väed selle alla sõjaretke tegid. 13.sajandil oli Otepää nii vene kui ka Henriku Liivimaa kroonika andmetel Lõuna- Eesti üks tähtsamaid keskusi ning muistse Ugandi üks kahest keskusest Tartu (Tarbatru) kõrval. Mõlemad kasutasid koha maakeelest tõlgitud nime: Medvezja golova ja Caput ursi. Linnus ise koosnes tõenäoliselt kõrgemal astangul olevast pealinnusest ning madalamal astangul asuvast eeslinnusest. Linnuse nime algupära ei ole teada; on vaid oletatud, et linnamägi võis olla karu või karupea kujuline või kandis karu-tüvelist nime keegi linnuse või muistse Ugandi vanematest. Sakslased, muide, seda nime hilisematel sajanditel enam ei tõlkinud, kuni 20 sajandini käibis Muinas-Eesti nimekuju transkriptsioon Odenpäh.
Ladina keeles on 19 konsonanti. Ka nendest hääldub enamus nagu vastavad eesti keele kaashäälikud. Mõned täpsustused siinkohal: C = ts või k Klassikalises ladina keeles hääldus c kõikjal k-na. Keskajal hakkas c häälduma ts-na vokaalide e, i, y ja diftongide ae, oe ees, näit. centum, cellula, Cicero, Graecia, cycnus, Caesar, caecus, baccae, coelia. Muudel juhtumitel s.o. vokaalide a, o, u ees, konsonandi ees ja sõna lõpul püsis c hääldus k- na, näit. caput, corpus, oculus, Hippocrates, hic, sic. J=j Täht j võeti ladina keeles tarvitusele keskajal ja seda kasutatakse meditsiinilises terminoloogias, kuid klassikalises ladina keeles see täht puudus. J asemel kasutati ja kasutatakse sageli tänapäevalgi tähte i, mis hääldub j-na sõna algul vokaali ees ja sõna keskel kahe vokaali vahel. Näiteks võib sõnu jejunum, jus, Juniperus kohata ka kujul ieiunum, ius, Iuniperus. K=k K-täht esineb ladina keeles harva
processus palatinus -SUUJÄTKE spina nasalis anterior - os palatinum - SUULAELUUD lamina perpendicularis - lamina horizontalis - HORISONTAALLESTE processus orbitalis - ORBITAALJÄTKE processus pyramidalis - PÜRAMIIDJÄTKE processus sphenoidalis -KIILLUUJÄTKE os zygomaticum -SARNALUU processus temporalis - processus frontalis -OTSMIKUJÄTKE arcus zygomaticus -SARNAKAAR mandibula - ALALÕUALUU corpus -KEHA ramus -HARU processus condylaris -PÕNTJÄTKE processus coronoideus -NOKKJÄTKE caput et collum mandibulae - foramen mentale - LÕUATSIMULK mentum - LÕUATS = protuberantia mentalis - LÕUATSIMÜGAR + 2 tuberculum mentale - VÄIKESEDLÕUATSIMÜGARIKUKESED mandibulae -ALALÕUAMULK spina mentalis - LÕUATSIOGAD linea mylohyoidea - alveoli dentales - dentes - HAMBAD molares, - praemolares, - canines, - incisives - suturae -ÕMBLUS sutura coronaria -PÄRGÕMBLUS sutura squamosa -SOOMUSÕMBLUS sutura sagitalis -NOOLÕMBLUS sutura lamboidea -LAMBDAÕMBLUS cavum cranii - calvaria -
trapetslihas Õlgade tõstmine ja langetamine, Õlgade taha tõmbamine Ülajäseme üle horisont. pinna Kallutab pead küljele. Abaluualune lihas. M. subscapularis. algab abaluualuselt augult Näita joonisel, kus asub margo medialis scapulal (abaluu keskmine serv),mis lihas sellele kinnitub, M. rhomboideus – romblihas Nimeta struktuurid: Õlaliiges Ristatisside(1) Abaluu liigeseüline köbruke Caput longum m. bicipitis brahii Liigeseõõnsus (3) Liigesemokk (4) Rangluu- clavicula Abaluu- scapula Kaarnajätke Nimeta liigese struktuurid Liigesepind Liigesekapsel Liigeseõõs ? Näita joonisel, kus asub tuberositas radii. Mis lihas sinna kinnitub? m. biceps brachii Missugust pildil olevat luustruktuuri ümbritseb lig. anulare? Kodarluu-võruside ümbr. kodarluupead Nimeta lihas, mis möödub künarliigesest eestpoolt m.
TUNNIKONTROLLI MATERJALID Sõnade tõlkimine eesti keelest ladina keelde, koos põhivormidega 1 actio, onis f. - hagi, kaebus; tegevus, toiming; kohtupidamine, protsess 2 actor, oris m. - hageja, kaebaja 3 bonus, a, um (melior, ius; optimus, a, um) - hea, tubli 4 caput, pitis n. - pea; õigusvõime 5 casus, us m. - juhus, juhtum 6 causa, ae f. - põhjus; alus; (kohtu)asi, protsess 7 civilis, e - kodaniku-, tsiviil- 8 civis, is mf. - kodanik 9 civitas, atis f. - kodanikuõigus, kodakondsus; kodanikkond; riik 10 consensus, us m. - nõusolek, üksmeel 11 contractus, us m. - leping 12 corpus, poris n. - keha; isik; kogu, kogumik 13 creditor, oris m. - võlausaldaja 14 crimen, minis n. - kuritegu, roim 15 culpa, ae f
Interdictum /-a/ - keeld Minor aetas – kannatanu alaealisus Dolus – pettus Metus – sundus, ähvardus Error - eksimus Cognitio extraordinaria – administratiivse asja arutamise protsess Iudex datus – imperaatori poolt määratud ametnik, kes vaatas kohtuasju üle Procuratores – esindaja kohtus Praetor urbanus – lahendas rooma kodanike omavahelisi tüliküsimusi Aedilis – kõrgem ametnik Roomas Persona /-e/ - õigusvõimeline subjekt Caput – õigusvõime Caput habere – õigusvõime omamine Status - seisund Status libertatis – vabaduse seisund Status civitatis – kodakondsuse seisund Status familiae – perekondlik seisund Capitis deminutio – staatuse muutus Capitis deminutio maxima – täielik õigusvõime kaotus Capitis deminutio media – osaline õigusvõime kaotus Capitis deminutio minima – isiku perekondlik seisund muutus Cives Romani – Rooma kodanik
Memento mori Ära unusta surma Memento vivere Ära unusta elada Mens sana in corpore sano Tereves kehas terve vaim memento quad es homo Ära unusta ka sina oled inimene mirabile dictu 65Imelik öelda mirable visu imelik näha Nec caput, nec pedes Ei pead, ei jalgu (algust, lõppu) Ne viam, si scio Ma ei tea, löö või maha Omnia vincit amor Armastus võidab kõik Pecunia non olet 70Raha ei haise O tempora, o mores O ajad, o kombed Qualis rex, talis grex Missugune kuningas, niisugune on ka kari
placere-meeldima(2) pugnare-võitlema(1) scire-teadma,tundma(4)+ACC scribere-kirjutama(3)+ACC spectare-vaatama(1)+ACC studere-õppima(2)+ACC venire-tulema(4) videre-nägema(2)+ACC habitare-elama meil on-habemus mulle meeldib-mihi placet Omadus:bonus-hea altus-kõrge,pikk magnus-suur malus-halb multus-palju novus-uus Küsis:ubi-kus quem-keda quid-mis,mida quis-kes quomodo-kuidas quot-mitu Nimisõnad: amica-sõbranna amicus-sõber annus-aasta aqua-vesi bellum-sõda canis-koer caput-pea discipulus-õpilane felis-kass filia-tütar filius-poeg flumen-fõgi frater-vend forum-väljak hodie-täna homo-inimene imperium-riik insula-saar liberi-lapsed licet-tohib,on lubatud lingua-keel mare-meri mater-ema miles-sõdur navis-laev non-ei nunc-nüüd omnes-kõik oppidum-linn parentes-vanemad pater-isa pensum-ülesanne pons-sild praemium-tasu primus-esimene puella-tüdruk puer-poiss rex-kuningas Romanus-roomlane secundus-teine sorror-õde templum-tempel tempus-aeg terra-maa
I KONTROLLTÖÖ MATERJALID SÕNAD: 1. actio, onis f.- hagi, kaebus 2. actor, oris m.- hageja, kaebaja 3. adoptatio=adoptio, onis f.- lapsendamine 4. aedilis, is m.- ediil (kõrgem ametnik Roomas; tema ülesandeks oli üldise korra, ehitustegevuse ja turuolude järele valvamine, samuti mängude korraldamine) 5. aequitas, atis f.- võrdsus, õiglus 6. alienus, a, um- võõras, teisele kuuluv; sõltuv 7. bona, orum n.- vara, varandus 8. bonus, a, um (melior,ius; optimus, a, um)- hea, tubli 9. caput, pitis n.- pea, õigusvõime 10. causa, ae f.- põhjus; kohtuasi, protsess 11. civilis, e- kodaniku-, tsiviil- 12. civs, is m,f.- kodanik 13. civitas, atis f.- kodakondsus; kodanikkond; riik 14. codex, dicis m.- raamat, kogumik 15. constitutio, onis f.- korraldus; määrus 16. corpus, poris n- keha; isik; kogu, kogumik 17. crimen, minis n.- kuritegu, roim 18. criminalis,e- kriminaal-, krimnaalne, kuritegelik 19. cum+ abl- koos, -ga 20. cura, ae f
I KONTROLLTÖÖ MATERJALID SÕNAD: 1. actio, onis f.- kaebus 2. actor, oris m.- kaebaja 3. adoptatio=adoptio, onis f.- lapsendamine 4. aedilis, is m.- ediil (kõrgem ametnik Roomas; tema ülesandeks oli üldise korra, ehitustegevuse ja turuolude järele valvamine, samuti mängude korraldamine) 5. aequitas, atis f.- võrdsus, õiglus 6. alienus, a, um- võõras, teisele kuuluv; sõltuv 7. bona, orum n.- vara, varandus 8. bonus, a, um (melior,ius; optimus, a, um)- hea, tubli 9. caput, pitis n.- pea, õigusvõime 10. causa, ae f.- põhjus; kohtuasi, protsess 11. civilis, e- kodaniku-, tsiviil- 12. civis, is m,f.- kodanik 13. civitas, atis f.- kodakondsus; kodanikkond; riik 14. codex, dicis m.- raamat, kogumik 15. constitutio, onis f.- korraldus; määrus 16. corpus, poris n- keha; isik; kogu, kogumik 17. crimen, minis n.- kuritegu, roim 18. criminalis,e- kriminaal-, kriminaalne, kuritegelik 20. cura, ae f.- hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järelvalve 21
ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: reis FEMUR KAEL COLLUM säär CRUS päriskael COLLUM jalg PES kuklatagune NUCHA kand TARSUS
ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS vaagnavööde KAEL COLLUM vaba alajäse: päriskael COLLUM reis FEMUR kuklatagune NUCHA säär CRUS
Reegel ei kehti kreeka päritolu sõnade ja häälikuühendite sti, xti puhul, kus ti hääldatakse, nagu kirjutatakse: aetiologia, mixtio, ostium. Hääldamine 1. Reeglina hääldatakse, nagu kirjutatakse 2. Pikad vokaalid kirjutatakse ühekordselt () 3. AE Ä: aeger ,haige', diaeta ,dieet'; paediater 4. OE Ö: oesophagus ,söögitoru', poena ,karistus'; 5. C TS i, e, y, ae, oe ees: cellula ,rakk', cycnus ,luik'; 6. C K a, o, u, konsonandi ees ja sõna lõpus: caput ,pea', corpus ,keha', oculus ,silm', lac ,piim'; 7. NGU NGV (kui järgneb vokaal): lingua ,keel', unguentum ,salv', sanguis ,veri'; 8. QU KV: aqua ,vesi', equus ,hobune', aquila ,kotkas'; 9. SUE, SUA SVE, SVA: suavis ,meeldiv'; Rõhk: 1. Rõhk ei ole kunagi viimasel silbil 2. Kahesilbilistes sõnades on rõhk alati esimesel silbil 3. Kolme- ja enamasilbilistes sõnades tavaliselt eelviimasel silbil natúra, medicína 4
Lx f. s. lgis, pl. lgum seadus, -eelnõu, reegel, korraldus, kohustus Familia f. s. familiae, pl. familirum pere, kodakondsed (k.a orjad) Idex m. s. idicis, pl. idicum kohtunik, otsustaja, hindaja Servus m. s. serv, pl. servrum teenija, ori Cvits f. s. cvittis, pl. cvittum kodanikuõigus, kodakondsus, kodanikkond dictum n. s. dict, pl. dictrum edikt, käsk, korraldus, ettekirjutus Caput n. s. capitis, pl. capitum pea, elu, õigusvõime, juht Officium n. s. offici, pl. officirum kohustus, kohus, teenistus, amet Status m. s. stats, pl. statuum seisukord, seisund, olukord Ms m. s. mris, pl. mrum komme, tava, harjumus, seadus Culpa f. s. culpae, pl. culprum (süü)tegu, hooletus, kõlvatus Animal n. s. animlis, pl. animlium (elus)olend, loom Obligti f. s. obligtinis, pl
Siseehitus - seesmine osa – hallaine – substantia grisea - välimine osa – valgeaine – substantia alba HALLAINE - seljaaju ristlõikel H-tähe või liblika kujuline - canalis centralis (A1) – hallaine keskel neuraaltoruõõne jäänus võib vanemas eas kohati umbuda - ventriculus terminalis (C1) – väike laiend conus medullaris’e piirkonnas Osad 1. Cornu dorsale (A2) basis (A3) cervix (A4) caput (A5) apex (A6+7) substantia galatinosea (A6) – sültja konsistentsiga poolkuukujuline tipupiirkond zona spongiosa (A7) – käsnjas tipuosa zona terminalis (A8) – valgeaine, mis eraldab zona spongiosa’t välispinnast 2. Cornu ventrale (A9) 3. Substantia intermedia (A10+11) vahepealne hallaine Substantia intermedia lateralis (A10) – dorsaal- ja ventraalsarve vahel ja
lucrum, i n. kasu, tulu mandatum, i n. käsund, käsundusleping mutuum, i n. muutlaen pactum, i n. pakt, leping, kokkulepe responsum, i n. vastus; arvamus senatusconsultum, i n. senati otsus testamentum, i n. testament bona, orum n. (plur.) vara, varandus caput, pitis n pea; õigusvõime crimen, minis n. kuritegu, roim vectigal, alis n. rent corpus, poris n. keha; isik; kogu, kogumik ius, iuris n. õigus onus, oneris n koorem, koormis opus, operis n. töö, tegevus
randmeluu, neljas randmeluu 20. Randme luude iseärasused karnivooridel. Randme proksimaalses reas on kodarmine ja vahelmine randmeluu kokku kasvanud(os carpi intermedioradiale) 21. Randme luude iseärasused mäletsejalistel. Distaalses reas on teine ja kolmas randmeluu kokku kasvanud, esimene randmeluu puudub(samuti hobusel) 22. Kämblaluupõhimiku põhiosad. Põhimik, keha, pea (basis ossis metacarpalis, corpus ossis metacarpalis, caput ossis metacarpalis) 23. Kämblaluu iseärasused kiskjalistel. Viis kämblaluud, millest pikimad on kolmas ja neljas. 24. Kämblaluu iseärasused mäletsejalistel. Välja arenenud kaks kämblaluud, kolmas ja neljas, mis on omavahel liitunud. Esimene kämblaluu on hääbunud, viiendast kämblaluust on alles vaid rudiment 25. Kämblaluu iseärasused hobusel. Teine ja neljas kämblaluu on rudimendid, arenenud vaid kolmas kämblaluu. Esimene ja viies kämblaluu puuduvad. 26
(on veel S.gratus ja S.hispidus). b) Strophanthi semen c) Strofantiin 33. Mis on uusgalleeniliste preparaatide eelised võrreldes galeeniliste preparaatidega? - - - - 34. Glautsiin a) mis aineterühma see taimne aine kuulub b) milles seisneb tema toime c) missugusest taimest seda saadakse (eesti ja ladina keeles)? a) alkaloid b) köhavaigistav toime c) kollane sarvmagun - Glaucium flavum (herba) *Kodeiin a) alkaloid b) köhavaigistava toimega c)Papaver somniferum papaveris caput oopium on varaküpsuses kuparde kuivanud piimmahl. Kodeiin mõjub otseselt köhakeskust Glautsiin toimib läbi KNSi köhakeskusse Spasmolüütiline, VR alandav ja põletikuvastane. Aktiivsem ja ohutum kui kodeiin. 35. Tungaltera a) nimetus ladina keeles b) kus tekkib ja mis seda põhjustab c) tähtsamad TA e) milleks kasutatakse? a) Secale cornutum b) parasiteeriv seen 36. Missugune oopiumi alkloid on effektiivne spasmolüütik? Papaveriin (pürolisidiinalkaloidide hulka kuulub) 37
käe osad, märgi kuidas nim. seal olevaid luid ja mitu neid on. Randmeluud (8) ossa carpi seonduvad ühelt poolt küünar- ja kodarluuga, teiselt poolt kämblaluuga Lodiluu os scaphoideum, Kuuluu os lunatum, Kolmkantluu os triquetum, Hernesluu os pisiforme,Trapetsluu os trapezium, Trapetsoidluu os trapezoideum, Päitluu os capitatum, Kontsluu os hamatum Kämblaluud (5) ossa metacarpi -kolm osa: basis, corpus, caput Sõrmelülid (14) ossa digitorum phalanges -kolm osa: basis, corpus, caput 33. Puusaliiges: mis luud, mis osad liigestuvad, mis tüüpi need on, milliste telgede ümber, millised liikumised on võimalikud. a) Reieluupea, puusanapp, puusaluu. b) Need on keraliigesed c) 3 telge: frontaal (flexio ja extensio), sagitaal (abduktsioon ja adduktsioon), vertikaal (pronatsioon ja supinatsioon). KOONUSLIIKUMINE 34
1 kuklaluu Fonticulus posterior – tagumine lõge. 9. Kodarluu ja küünarluu: Näita, kus asub tuberositas radii ning mis lihas talle kinnitub? kinnitub m.biceps brachii Missugust pildil olevat struktuuri ümbritseb ligamentum anulare – joonista võruside, kus asub. Caput radii. Ligamentum anulare on küünarluu külge kodarluu fikseeriv võruside. Nimeta lihas, mis asub küünarliigese: Eespool ning teostab painutust – m.biceps brachii Tagapool ning teostab sirutust - m.triceps brachii Näita, kus asub processos styroideus, mida teeb? Piirab eemaldamist. Piirab adduktsiooni ja abduktsiooni. Näita joonisel, kus asub incisura trochiearis. Missiguses liigeses ta asub
1 kuklaluu Fonticulus posterior – tagumine lõge. 9. Kodarluu ja küünarluu: Näita, kus asub tuberositas radii ning mis lihas talle kinnitub? kinnitub m.biceps brachii Missugust pildil olevat struktuuri ümbritseb ligamentum anulare – joonista võruside, kus asub. Caput radii. Ligamentum anulare on küünarluu külge kodarluu fikseeriv võruside. Nimeta lihas, mis asub küünarliigese: Eespool ning teostab painutust – m.biceps brachii Tagapool ning teostab sirutust - m.triceps brachii Näita, kus asub processos styroideus, mida teeb? Piirab eemaldamist. Piirab adduktsiooni ja abduktsiooni. Näita joonisel, kus asub incisura trochiearis. Missiguses liigeses ta asub
selle omanikus. Oli näiteks Abielu tekkimise vorm, kus naine pidi olema elanud mehe juures terve aasta (usus) 10.Isiku mõiste Rooma õiguses Õigust ja kohustusi kandvat isikut iseloomustavad kaks võimet: õiguvõime ja teovõime. Teiseks jagatakse õigussubjektid füüsilisteks ja juriidilisteks. Õpetus isikust persona on Rooma õiguses esikohal. Võimet olla tsiviilõiguse subjektiks märkisid rooma juristid sõnaga caput. Õigusvõimelist subjekti nimetati persona. Füüsiliste isikute puhul sõltus õigusvõime caput vastava isiku seisundist status. Et õigusvõime oleks täielik, pidi Rooma kodanikul olema kolmesugune staatus.1.vabaduse seisundi staatus, kodakondsuse seisundi staatus, perekondliku seisundi staatus. Kui isik kaotab vabaduse seisundi siis kaovad ka ülejäänud seisundid. 11.Rooma kodaniku staatuse mõiste. Õigusvõime
75% kõigist loomaliikidest. 1. Väliskate Skleriidid on tugevamad seal kus vajatakse kaitset vigastuste vastu. Nad kaitsevad siseorganeid ja moodustavad jäsemete mehhaanilise toe. Putukate skleriidid ja lihased moodustavad lahutamatu terviku; kõikide liigutuste aluseks on skleriitide ja lihaste koostöö. Mitmekesisus putukate väliskujus põhineb välisskeleti erinevustel (oluline määramisel). 2. Putuka keha üldine välisehitus Putuka keha koosneb kolmest põhiosast: pea (caput), rindmik (thorax) ja tagakeha (abdomen). Pea (caput) külge kinnituvad putuka suuorganid e suised (trophi) ja tundlad (antennae), pea külgedel asetsevad liitsilmad (oculi) ning nende vahel võib olla kuni kolm lihtsilma (ocelli). Tugevasti sklerotiseerunud, täiskasvanud putukal ei ole segmentide piire. Kukal – occiput; kiirmik – vertex; laup – frons; näokilp – clypeus; ülahuul – labrum; põsk –
Inimene on ladina keeles HOMO- lhendina. Inimene kellel on mistus on HOMOSAPIANS. Pea on ladina keele CAPUT. Ineme kuulub imetajate hulka. Himkond on hominiidid. Aju asetseb kolju nes. Aju kaalub umes 1400g. Gorilla aju moodustab tea keha kaalust ainul 0,2 %. Mesilase aju moodustab 0,5% tema keha kaalust. Inimene kuuleb kuni 18-20000Hz. Korad kuulevad kuni 100000Hz. Nahkhiired kuni 175000Hz. Keha temp. mida ei loeta haiguseks on 37,3. Kui langeb alla 36 siis loetakse seda alajahtumiseks. Sdame lgisagedus hes minutis 60-80 lki. Inimese eluiga 64-54 aastat(mehed). 74-75(naised).
MÕSITED: 1. Õigussuhe-õigussuhetl peavad olema 3 elementi 2. Õigussubjekt-kes osaleb selles 3. Õigused ja kohsutused 4. Õigusushte objekt-mille üle arutame 5. Õigusvõime-kodanikul on kohustused ja õigused 6. Teovõime-on võime vastutada tehtud toimingute eest ja olla subjektiks. See algab inimese sünniga. 7. Juriidilised isikud- organisatsioonid 8. Füüsilised isikud-isikud 9. Persona-isik, õigusvõimeline subjekt 10. Caput-õigusvõime 11. Vabal kodanikul pidi olema kolmesugune staatus: a. Vabaduse staatus-Status libertatis [Inimesed jagunevad vabadeks ja orjadeks,staatuse kaottamisel kaotab kodanik oma õigusvõime täielikult näiteks orjusse müümisel väljaspool Roomat v vangilangemisega.] b. Perekonan staatus- Status familiae[isikud on kas perekonna pead- patres familias või perelapsed-filii familias. Teiseks, kas isikud, kes ei ole teise
nii ma määran, nii ma pärandan ja nii teie, kviriidid, olge mu tunnistajateks. 9. Hominem mortuum, inquit lex, in urbe ne sepelito neve urito. - Seadus ütleb: surnud inimest linnas ärge maha matke ja ärge põletage. 10. Praetor urbanus duo lictores apud se habeto – Linna preetor peab omama enda juured kahte autahvlit. Liktorid -turvamehed 11. Agere. Cavere. Respondere. - Hagema. Nõustama. Vastama. 12. Caput hebere – õigusvõimet omama, Caput non habere – ei oma õigusvõimet 13. Legis virtus est imperare, vetare, permittere, punire. - Seaduse voorus on käskida, keelata, lubada, karistada 14. Scire leges non est verba earum tenere, sed vim ac potestatem – Seaduste teadmine ei ole sõnade meeles pidamine, vaid selle võimu ja jõu. 15. Neminem laedere – Mitte kedagi vigastada 16. Aliud est vendere, aliud emere; aliud est merx, aliud pretium – Teine on müümine, teine ostmine; teine on kaup, teine on hind. 17
annaabi.ee 
