ÄGE LÜMFOIDNE LEUKEEMIA Äge lümfoidne leukeemia (ÄLL) on kiirest progresseeruv pahaloomuline kasvajaline haigus (nn. verevähk), mis haarab rakkude arengureas lõpuni arenemata ebaküpseid rakkude noorvorme. Need mitteküpsed rakud e. blastid hakkavad kontrollimatult paljunema ega suuda täita küpsetele rakkudele omast funktsiooni. Enamasti levivad leukeemilised rakud ka mujale organismi. Tegu on harvaesineva haigusega, haigestumus on 1–2 esmasjuhtu 100 000 elaniku kohta aastas. Äge lümfoidne leukeemia tekib sagedamini esimese 10 eluaasta jooksul, kuid haigestumise sagedus suureneb vanuse kasvades üle 50 eluaasta. ÄLL on koos ajukasvajatega üks sagedamini lapseeas esinevaid pahaloomulisi kasvajaid. Meestel ja poisslastel esineb leukeemiat sagedamini. Laste ÄLLi puhul on tervistumise võimalus 75%. Vanus halvendab selgelt prognoosi. Täiskasvanute tervistumise võimalus on mõnevõrra väiksem, kuid seegi on viimastel aastatel paranenud ja on nüüd ligikaudu 40%
Adaptsioon- rakkude kaitse ja kohanemis mehhanismid Regeneratsioon- hävinud kude taastub uuega Arteriaalne hüpereemia- liigveresus Venoosne hüpereemia- paisliigveresus Tsüanoos- naha sinakus Isheemia- paikne väheveresus, elundi verevaegus Spasm- arterite seinte jäigastumine Tromb- verehüüve Embol- topis/ võõraine, mis verevooluga kohale jõudes veresoone sulgeb Hemorraagia- verejooks Alteratsioon- koekahjustus põletiku koldes Eksudaat- koevedelik( vill, vesi põlves) Immuunsüsteem- lümfoidne süsteem Antikeha- AK- spetsiifiline valk vereseerumis Vereseerum- vereplasma ilma fibriinita st. hüübimatu vedelik Atoopia- ülitundlikkus Allergia- immunoloogiliste mehhanismide poolt põhjustatud ülitundlikkus Ödeem- turse Eksikoos- dehüdratsioon Südame isheemia- äge/krooniline südamelihase kahjustus Hematoom- sinikas Süstol- südame kokkutõmme Diastol- südame lõdvestus Akromegaalia- väljaulatuvate kehaosade suurenemine Hüperplaasia- rakkude arvu suurenemine/vohamine
Noorematel tehakse ka luuüdi siirdamist. Leukeemiad on vereloomesüsteemi kasvajad, mida iseloomustab leukotsüütide kontrollimatu areng luuüdis, põrnas, maksas ja lümfisõlmedes. Leukeemiate korral on leukotsüütide hulk tõuseb 50 80 x 10 9 / l. Selline areng võib tekkida luuüdi igas rakuliinis ja igas raku küpsemisstaadiumis. Kasvajarakk küpseb ainult ,,blasti" staadiumini. Leukeemia 3 haiguspilti: · Äge leukeemia: äge lümfoidne ja äge müeloidne leukeemia. · Krooniline müeloidne leukeemia. · Krooniline lümfoidne leukeemia. Leukopeenia all mõistetakse leukotsüütide arvu vähenemist veres (< 1,5 x 10 9/ l). Enamasti on ikka tegemist neutrofiilse leukopeeniaga. Mõjutavad faktorid: · Füüsikalised ioniseeriv kiirgus. · Keemilised benool, insektsitsiidid. · Farmokoloogilised antidepresandid, silfoonamiidid.
Rauavaegusaneemia Hemolüütiline Megaloblastiline Äge leukeemia Krooniline müeloidne Krooniline Hemofiilia aneemia aneemia leukeemia lümfoidne leukeemia Mõiste Kehvveresus Erinevate Tekib peamiselt Vere vähkkasvaja, Lümfotsüütide Kaasasündinud tekkinud kaasasündinud või foolhappe ja mille puhul tekib kontrollimatu haigus, mis tekib
Immuunsüsteem ehk immuunsussüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Võõrvalgud võivad olla pärit: 1)väljaspoolt organismi näiteks mikroobid, viirused 2)organismi seest hukkunud rakkude osised Immuunsüsteem töötab kolmel erineval moel: 1)Humoraalne immuunsus 2)Rakuline immuunsus 3)Lümfokiinide sekretsioon Immuunsus tugineb immuunsüsteemile, mille peamised elundid on tüümus, luuüdi, lümfi sõlmed, põrn, kurgumandlid ja limaskestadega seotud lümfoidne kude Inimese immuunsüsteemi normaalse toimimise eelduseks on adekvaatne toitumine. Esmatähtis on tagada organismi küllaldane varustatus toiduvalkudega, vitamiinidega A, E, B6, B12, C, foolhappe, raua ja tsingiga. Lümfotsüüt on valgete vererakkude tüüp, mis on osa selgroogsete immuunsüsteemist Valguvaegus kahjustab Tlümfotsüütide paljunemisvõimet Kuna Tlümfotsüütide rakkudel on keskne roll organismi imuunvastuse algatamises ja
Süsivesikud 10. Neelu asend Ühendab suuõõnt söögitoruga ja ninaõõnt kõriga, olles ainsaks kohaks, kus õhu ja toiduteed ristuvad 11. 1. osad ninamine osa e. ninaneel suumine osa, ulatub pehmesuulaest kõri juurdekäiguni kõrimine osa, on neelu alumine kõige pikem ja kitsam osa, mis paikneb kõri taga ja kõriga ühendab teda kõri juurdekäik. 12. Mis on ja millest koosneb lümfoidne neelurõngas? Mis on selle funktsioon? Koosneb kurgumandlitest, keelemandlist, tõrvemandlist ja neelumandlist ja funktsiooniks kaitsemehanism haigustekitajate vastu 13. Söögitoru pikkus 2530cm Funktsioon .Toidu juhtimine suust makku. 1. Ehituslik iseärasus Lihaskest ülemises vöötlihas, keskmises segalihas, alumises silelihaskude. Lihaskest koosneb ringkihist ja pikikihist lihaskihist. 14
Müokardiit on südamelihase põletik. Müokardiiti põhjustavad kõige sagedamini viirusnakkused (näiteks parvoviirus B19,mumpsi viirus ), kuid põhjuseid on ka teisi. Müokardiit on sageli autoimmuunreaktsioon. Müokardiidi tagajärjed võivad olla väga erinevad. See võib kulgeda ilma tajutavate sümptomiteta ja laheneda iseenesest, kuid võib põhjustada valu rinnus, südamepuudulikkust või isegi surma. Mis on leukeemia? Äge lümfoidne leukeemia (ALL) Krooniline lümfoidne leukeemia (KLL) Äge müeloidne leukeemia (AML) Krooniline müeloidne leukeemia (KML) Mis on leukeemia? Leukeemia (kreeka keeles "valge veri") on vere ja luuüdi vähk. Rahvasuus tuntakse seda ka verevähi ja valgeveresusena. Inimese organism koosneb paljudest rakkudest (kokku on inimesel 100 000 miljardit rakku). Organismis toimub pidev rakkude uuenemine, mille käigus asendatakse vanad väsinud rakud uutega. Oma elu jooksul toodavad rakud palju teisi omasuguseid rakke. Et
ovaalsete kehakestena paratüreoidiin -suureneb Ca sisaldus veres (luustiku arvel) -4 tk (2 üleval, 2 all) -tõuseb fosfaatide eritumine uriiniga -iga kaal u 0,05g AV! TÜÜMUS ehk harknääre THYMUS - rinnaõõnes sternumi taga TÜMOSIIN -mõju organismi kasvule ja arengule -2 sagarat, lümfoidne kude -vajalikud teiste hormoonide toime -lümfoidne kude, milles arnevad TÜMOPOIETIINID realiseerimiseks lümfotsüüdid, areneb 5.ea-ks -seotud in immuunsüsteemiga -näärme mass suurneb sugu- TÜMULIIN -T-lümfotsüütide “väljaõpe”, stimulatsioon, küpsuseni diferentseerumine -näärmekude asendub rasvkoega
Koronaarvereringe: südame enda verevarustus. FN: varustada verega südame kõiki kudesid, eriti aga südamelihast. Lümfisüsteem on venoosne või arteriaalne? Venoosne Lümfisoonte ehitus on sarnane arterite või veenidega? Veenidega Mitu paari on inmesel süljenäärmeid? 3 paari: kõrvasüljenääre, alalõuaalune süljenääre ja keelealune süljenääre Mida tähendab FAECES? Roe Mida tähendab digestioon? Seedimine Pirogov Waldeyeri rõngas ehk.. ja mis see sisaldab? lümfoidne neelurõngas, koosneb: 2 kurgu, 2 neelu, 2 kuulmetõve, 1 keele. Kokku 7 Mis on tonsillid ja nimeta nende funktsioon? mandlid, kaitsefunktsioon Söögitoru seina ehitus: limaskest, lihaskest(jaguneb kaheks; alguses on vöötlihaskest – allub tahtele ja söögitoru keskosas läheb üle silelihaskestaks – ei allu tahtele) , sidekest Mis toimub lihastega peale treningut? Peale treningut tekib lihasvalu. Lihasvalu tekitab
ja reaktsioon) *Funktsioone aitab mõista teadmine, et ECM loetakse passiivseks osaks ja rakke aktiivseks osaks. Klassifikatsioon I.Klassifikatsioon.Kolm suurt rühma. -Embrüonaalne sidekude -Täiskasvanud sidekude -Spetsiifiline sidekude II.Klassifikatsioon -Harilik sidekude -kohev vormitu sidekude, tihe vormitu sidekude, tihe vormunud sidekude -Eriomadustega sidekude -sültjas sidekude, elastne sidekude,retikulaarne sidekude, rasvkude -Veri ja vereelemente loov sidekude – veri,lümfoidne kude, müeloidne kude -Kõhr- ja luukude Morfoloogiline klassifikatsioon III.Klassifikatsioon - Kiuline sidekude -kohev ja tihe. Viimane jaguneb vormituks ja vormunud sidekoeks. -Eriomadustega sidekoed – retikulaarne sidekude, rasvkude, sütjas sidekude -Sisekeskkonna koed – veri,lümf,skeletisidekoed(kõhr/luu) IV.Klassifikatsioon -Vedelkoed – veri ja lümf - Pärissidekoed – pehmed koed -Kõhrkude -Luukude Klassifikatsioon II *Funktsioonidele põhinev klassifikatsioon:
B- lümfotsüütideks. Sekundaarsed lümfoidsed organid ja koed: põrn, lümfisõlmed ja lümfoidse koe kogumikud (MALT, GALT), IMMUUNVASTUSE GENEREERIMINE. Spetsiifilised, peamiselt lümfoidkoest koosnevad elundid, mis on paigutunud teiste kudede suhtes selliselt, et oleks tagatud maksimaalne tõenäosus patogeenide ja lümfotsüütide kontaktiks. Sekundaarsed lümfoidorganid on seega sageli spetsiifiliste immuunreaktsioonide toimumispaigaks. Tertsiaarne lümfoidne kude: ag poolt sekundaarsetes organites aktiveeritud immuunrakud võivad lümfisõlmedesse jääda või pöörduda lähteorganisse (kops, maks, aju) tagasi efektor- ja mälurakkudena ja moodustada seal organiseeritud lümfoidse koe kogumikke. Luuüdi: Luuüdis asuvatest vereloome tüvirakkudest (HSC) arenevad välja kõik punased ja valged vererakud ning trombotsüüdid. Luuüdis valmivad ka B- rakud. Luuüdi strooma rakud toodavad vereloomeks ja
5. Tuumori supressorgenide funktsioonid kromosoomides, mis aktiveerib jäädavalt c-myc · Takistavad proliferatsiooni, soodustavad onkogeeni, kaasneb pidev rakkude diferentseerumist, stimuleerivad apoptoosi (nt proliferatsioon. p53 ja pRB) 15. Krooniline lümfoidne leukeemia CML (chronic Myeloid 6. Miks tekivad kasvajarakkudes rakkude proliferatsiooni Leukemia )Translokatsoioon ja liitgeeni ning liitvalgu kontrolli häired. ( uudisvalgu) teke. Cleevec kui spetsiifiline liitvalgu bcr- · Proliferatsiooni reguleerivate valkude aktiivsus abl aktiivsuse inhibiitor kaob või on pärsitud. · On põhjustatud translokatsioonist 9-22 7
MÜELOPEROKSIDAAS- sünteesitakse sellest HÜPOKLORITit, VESINIKPEROKSIIDIST JA KLORIIDI IOONIST NITRIK OKSIIDI SÜNTETAAS-ARGINIINIST NO(gaas) JA TSITRULLIIN (kõrvalprodukt) HAPNIKUST SÕLTUMATU TAPMINE Erinevad ensüümid: LÜSOTSÜÜM, HÜDROLÜÜTILISI ENSÜÜME DEFENSIINID - CYS RIKKAD KATIOONSED PEPTIIDID, suhtelised lühikesed TNF – tugev tsütokiin Osa lagundatud tükkidest pannakse MHCga raku pinnale, et lümfotsüütidele näidata mida võõrast on kätte saadud. Lümfoidne rida: B – lüfotsüüdid BURSA OF FABRICIUS AINULT LINDUDEL, nime saanud siit, B-lümfotsüütide küpsemine lindudel ühes kindlas organis, inimestel sellist kindalt paika ei ole. ÜHEL B RAKUL 1.5x105 Ig MOLEKULI – spetsiifiliste retseptorite hulk B 220 (CD45 VARIANT – kas naiivne või küpsenud lümfotsüüt selle järgi) – Claster of differentiation. Praegu teada üle 300 eri markeri. Mõnu valguline mõnu sahharidne. Saab
Süljenäärmed: · Kõrvasüljenäärmed- glandula parotis avaneb suhu suuesikusse · Lõualuualune nääre- glandula submandibularis- avaneb suupõhjas keelealusel lihakesel · Keelealune nääre- galndula sublingualis- suupõhja keelealusel kurrul Sülge toodetakse 1-1.5L ja tema toimel hakatakse lõhustama toidutärklist (SV) Neel- pharynx Olemas on ninamine osa, suumine osa ja kõrimine osa. Asend püsine, 12cm pikk õõneselund. Lümfoidne neelurõngas koosneb kurgumandlitest, keelemandlist, tõrvemandlist ja neelumandlist. Eesmärk on kaitsefunktsioon haigustekitajate eest. Söögitoru oesophagus- umbes 25-30 cm pikk, tema funktsioon on toidu juhtimine makku ning tema iseärasuseks on see, et ta on lihaseline ja olemas on kitsused. Tühjana kokkulangenud olekus Olema ska 3 osa. Kaelaosa, rinnaosa ja kõhuosa. Lisaks on söögitorus olemas kõverus. Kõhuõõs- cavum abdomininis- , selle topgraafilised osad on:
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
9. Sülje toimel algab süsivesikute lõhustumine 10. Neel lad. k. PHARYNX Asend Ühendab suuõõnt söögitoruga ja ninaõõnt kõriga Osad Ninamine osa ulatub koljupõhimikust pehmesuulaeni ja ühendav ninaõõnt tagasõõrmete kaudu suuõõnega Suumine osa Ulatub pehmesuulaest kõri juurdekäiguni Kõrimine osa On neelu alumine kõige pikem ja kitsem osa 11. Lümfoidne neelurõngas Funktsioon Kaitsefunktsioon haigustekitajate eest Koosneb 2 kurgumandlist, 1 keelemandlist, 2 tõrvemandlist ja 1 neelumandlist 12. Söögitoru lad. k. OESOPHAGUS Pikkus 25-30 cm Funktsioon Toidupala liigutamine peristaltilise laine abil mao suunas Ehituslik iseärasus Ülemine pool on vöötlihas ja alumine on silelihas 13. Kõhuõõs lad. k. CAVUM ABDOMINIS
testosteroon, mida valmistavad peamiselt munandite vaherakud. Testosteroon mõjutab seemnerakkude moodustamist munandites ja sekundaarsete sootunnuste ilmnemist. Tüümus e. harkeelund Asetseb rinnaõõnes rinnakupideme taga. Tal eristatakse 2 sagarat, mis on ühendatud sidekoe varal. Sagarad koosnevad sagarikest, milles leidub rohkesti lümfoidset kude ja epitelioidseid saarekesi. Lümfoidne kude, milles valmivad lümfotsüüdid, areneb lõplikult välja 5.eluaastaks. Näärme absoluutne mass suureneb suguküpsusperioodini (kaaludes sel ajal u. 35 g). Hiljem asendub näärmekude pikkamööda rasvkoega, täiskasvanuil säilivad üksikud väikesed näärmekoe alad. Viimase aja uuringud on näidanud harkelundi olulist osa organismi immuunsüsteemis ja mitmesugustes immuunreaktsioonides. Käbinääre e
testosteroon, mida valmistavad peamiselt munandite vaherakud. Testosteroon mõjutab seemnerakkude moodustamist munandites ja sekundaarsete sootunnuste ilmnemist. Tüümus e. harkeelund- Asetseb rinnaõõnes rinnakupideme taga. Tal eristatakse 2 sagarat, mis on ühendatud sidekoe varal. Sagarad koosnevad sagarikest, milles leidub 1 rohkesti lümfoidset kude ja epitelioidseid saarekesi. Lümfoidne kude, milles valmivad lümfotsüüdid, areneb lõplikult välja 5.eluaastaks. Näärme absoluutne mass suureneb suguküpsusperioodini (kaaludes sel ajal u. 35 g). Hiljem asendub näärmekude pikkamööda rasvkoega, täiskasvanuil säilivad üksikud väikesed näärmekoe alad. Viimase aja uuringud on näidanud harkelundi olulist osa organismi immuunsüsteemis ja mitmesugustes immuunreaktsioonides. Käbinääre- e. epifüüs on kujult kuusekäbi meenutav väikese odraterasuurune
pahaloomulisi kasvajaid. Immuunpuudulikkuse vormid:kaasasündinud e primaarne immuunpuudulikkus; omandatud e sekundaarne immuunpuudulikkus (nakkused, AV häired, traumad, põletused, immuunsüst kasvajad).Immuunsupressioon on immuunsüsteemi pärssimine, mis vähendab organismi kaitsevõimet haiguste vastu.Immuunsüsteemi organid: tsentraalsed e primaarsed elundid (luuüdi, tüümus),perifeersed e sekundaarsed elundid (lümfisõlmed, põrn, kurgumandlid, lümfoidne kude). Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom AIDS. AIDS on inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptomite ja infektsioonide kogum, mille põhjustajaks HIV-i viirus. Ehk teisisõnu on AIDS HIV-i viimane aste. Siis on inimese immuunsüsteem kaotanud vastupanuvõime ja kui AIDS-is olev inimene nakatub mingisse haigusesse, näiteks tuberkuloosi, siis ta võib enam mitte 4 paraneda
2 kuulmetõrve ava, 1 suuava, 2 kõriosas s.o. õhutee ja toidutee ristumisel). Suuõõne limaskest jätkub neelu limaskestana ja edasi söögitoru limaskestana. Neelu limaskestas on rohkelt lümfoidset kude, mis osades kohtades on koondunud lümfoidse koe kogumikeks mandliteks e. tonsillideks. Normaalselt on tonsillid kaitsefunktsiooniga, sisaldades lümfifolliikuleid (lümfotsüütide produtseerimine). Haigestumisel võivad olla fokaalinfektsioonide allikaks. Lümfoidne neelurõngast nimetatakse ka Pirogov-Waldeyeri rõngaks, mis koosneb 1. kurgumandel tonsilla palatina (2) kurgukitsuse külgseinas 2. keelemandel tonsilla lingualis (1) keelejuure piirkonnas 3. tõrvemandel tonsilla tubarina (2) kuulmetõrve suudme ümber 4. neelumandel tonsilla pharyngea (1)neeluvõlvi piirkonnas Neelumandel on kõige paremini arenenud 5-7 aastastel lastel, mil võib takistada ninahingamist
kogumikeks mandliteks e tonsillideksTONSILLAE Mandlid e tonsillid TONSILLAE - neelu ülaosas paikneb nelja mandli (tonsilla) moodustatud mittetäielik võru. - koosnevad valdavalt lümfoidkoest, epiteelis on palju lümfotsüüte, ümbritsevast eraldab tugev sidekoekiht. - normaalselt kaitsefunktsiooniga, sisaldades lümfifolliikuleid (lümfotsüütide produtseerimine) - haigestumisel fokaalinfektsioonide allikaks Lümfoidne neelurõngas e Pirogov-Waldeyeri rõngaskoosneb: - paarilistest kurgumandlitest TONSILLA PALATINA (kurgukitsuse külgseinas) - keelemandel TONSILLA LINGUALIS (keele juure piirkonnas) - paarilistest tõrvemandlitest TONSILLA TUBARINA ning - neelumandlist TONSILLA PHARYNGEA e ADENOID (kuulmetõrve suudme ümber); kõige paremini arenenud 5-7a lastel, võib takistada nina-hingamist, hiljem taandareneb.
endoteeli rakkudeks. Neist algab nii primitiivne kui ka lõplik hemotopoees ning arenevad välja veresooned. Vereloome e. hematopoeesi käigus arenevad potentsetest vereloome tüvirakkudest eri diferentseerumise radasid kasutades küpsed vererakud. Iga vererakkude diferentseerumise rada reguleeritakse individuaalselt. Täiskasvanud organismis toimub vereloome luuuüdis ja põrnas, harvemini ka maksas, neerudes, neerupealistes ja rasvkoes. Vereloomel on kaks põhilist teed: · Lümfoidne B, T ja NK-rakud, mõned dendriitrakud. · Müeloidne - erütrotsüüdid, granulotsüüdid (monotsüüdid) megakarüotsüüdid (vereliistakud), basofiilid, eosenofiilid, neutrofiilid, nuumrakud, dendriitrakud. PRIMAARSED LÜMFOIDORGANID toimub algselt lümfotsüütide teke vereloome tüvirakkudest ja nende funktsioonale küpsemine ning diferentseerumine B ja T lümfotsüütideks. · Luuüdiks nimetatakse luu õõnsuses paiknevat kude
Epiteliaalsed = kartsinoomid; Nimetus = elund + epiteeli tüüp (adeno- või skvamoosne e. lamerakuline) + kartsinoom; N.: jämesoole adenokartsinoom; kopsu lamerakuline kartsinoom Vanus ja maliigsete kasvajate esinemissagedus Lastel: neuroblastoom, nefroblastoom (Wilms ´i tuumor), retinoblastoom, medulloblastoom; Noorukitel: pehmete kudede sarkoomid, testisevähk, lümfoblastsed lümfoomid; Vanemas eas: kartsinoomid, krooniline lümfoidne leukeemia Sugu ja maliigsete kasvajate esinemissagedus Meestel enam: kopsuvähki, söögitoruvähki; Naistel enam: rinnavähki, suguelundite vähke, sapipõievähki; Elukutse kasvajate esinemissagedus: Asbestiga kokkupuude: mesotelioom; Radooni sisaldavad tolmud: bronhiaalkartsinoom; Puutolmud: nina- ja ninakõrvalkoobaste adenokartsinoom; Perekondlik maliigsete kasvajate eelsoodumus - (predispositsioon) · enamus vähke areneb aga keharakkudes toimunud kahjustuse tulemusena ega ole
arenevad välja veresooned (vasculogenesis) Vereloome e. hematopoeesi käigus arenevad potentsetest vereloome tüvirakkudest eri diferentseerumise radasid kasutades küpsed vererakud. Iga vererakkude diferentseerumise rada reguleeritakse individuaalselt. Täiskasvanud organismis toimub vereloome luuuüdis ja põrnas, harvemini (peamiselt patoloogiliste seisundite korral) ka maksas, neerudes, neerupealistes ja rasvkoes. Vereloomel on kaks põhilist teed: Lümfoidne B, T ja NK-rakud, mõned dendriitrakud. Müeloidne - erütrotsüüdid, granulotsüüdid (monotsüüdid) megakarüotsüüdid (vereliistakud), basofiilid, eosenofiilid, neutrofiilid, nuumrakud, dendriitrakud. Tüvirakud seejärel rakk- eelased (on kaotanud iseuuenemise võime (self-renewing) edasi rakud prolifereeruvad ja differentseeruvad vastavateks raku tüüpideks (näit. erütrotsüüdiks) sõltuvalt protsessis osalevatest kasvufaktoritest ja tsütokiinidest
• Viirused: CMV, dissemineerunud või püsiv HSV, progresseeruv multifokaalne leukoentsefalopaatia, EBV karvane leukoplaakia • Bakterid: dissemineerunud MAC, atüüpilised mükobakterioosid, kopsuväline tuberkuloos, korduv Salmonella septitseemia, korduvad või arvukad mädased bakteriaalsed infektsioonid • Oportunistlikud neoplaasiad: Kaposi sarkoom, aju primaarne lümfoom, teised mitte–Hodgkini lümfoomid • HIV wasting syndrome, HIV entsefalopaatia, lümfoidne interstitsiaalne pneumoonia Diagnostika. • Genoomsed meetodid: HIVi kulu hingamiseks, ARV efektiivsuse hindamiseks (viiruse hulga määramine veres) – real–time PCR, branched–chain DNA amplifikatsion. Viiruse määramiseks veres RNA RT–PCR. • Seroloogia. Rutiinseks skriinimiseks ELISA ja aglutinatsioon. ELISA annab vale+ ja ei tuvasta hiljutist infektsiooni. Esialgsed positiivsed kinnitatakse Western blotiga (määrab p24 või p31 ja gp41, gp120/160 vastast antikeha)
Epstein - Barr viirus, onkovalk LMP1 seostub rakuvalk TRAF1 - ga. Translokatsioon (8 - 14/8 - 22) viib c - myc onkogeeni immunoglobuliinide raske ahela geenide lähedale ja selle ekspressioon tõuseb. Normaalses rakus toodetakse c - myc veidi rakutsükli algatamiseks aga IgH läheduses ekspesseerub see vastavalt IgH tootmisele. Üheks põhjuseks on Epstein - Barr virus . Viiruse tõttu hakatakse LMP1 tootma ja edasi läheb c - myc üleproduktsioon. 15. Krooniline lümfoidne leukeemia CML (chronic Myeloid Leukemia), Translokatsioon ja liitgeeni ning liitvalgu (uudisvalgu) teke. Cleevec kui spetsiifiline liitvalgu bcr - abl aktiivsuse inhibitor . Onkogeenide seos kasvajate tekkega. Näited onkogeenidest kasvajates. Translokatsioon 9nda ja 22se kromosoomi vahel. Tekib liitgeen BCR - ABL, ning rakk hakkab tootma samanimelist liitvalku. Hübriidse valgu produktsiooni ei saa kontrollida. Gleevec on edukas ravim, mis on sünteetiline inhibitor .
Peensoole algusosas on lümfisõlmi vähe, niudesooles suureneb nende arv märgatavalt. Paiguti moodustavad nad seal suuri kogumeid – Peyeri naaste. Limaskesta hattudes on päriskiht rikkalikult varustatud verekapillaaride ja keskse lümfisoonega. Jämesoole epiteeli päriskihis on rohkesti lümfoidse koe kogumeid, eriti rohkesti on neid umbsoole ussripikus, mis on otsekui mingi lümfaatiline elund, mistõttu nimetatakse teda mõnikord “soolemandliks”. 3. Limaskestadega assotseeruv lümfoidne süsteem ja selle roll immuunsüsteemis. IgA-l mingi keskne osa Limaskestadega assotsieeruv immuunsüsteem kuulub adaptiivse immuunsuse hulka. Ta tagab lokaalset kaitset kogu keha ulatuses, paiknedes peamistes antigeenide sissetungimise väratites ning moodutab 50% kogu lümfoidsest koest. Teda võib vaadelda kahe omavahel interakteeruva osana: a) organiseerunud koed, kus antigeene seotakse e MALT- mucosa associated lymphoid tissues (saab
annaabi.ee 
