Hormoonid on väga aktiivsed. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg. Hormoone eritavad sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed-näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Ajuripats Tähtsaim sisenõrenääre. Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. Sünteesib kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Käbikeha Suhteliselt vähe arenenud nääre. Hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi. Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre.
Hormoonid-suure aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga juhivad organismi ainevahetust. Sisenõrenäärmed-sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Käbikeha-peaajus olev sisenõrenääre. Hüpofüüs-ajuripats Kõhunääre-mao taga olev sisenõrenääre. Insuliin-kõige tähtsam hormoon. Diabeed-suhkrutõbi Adrenaliin-neerupealsete tuntuim hormoon. Kesknärvisüsteem-juhib kogu organismi tegevust. Suuraju-kõige suurem ja arenenuim peaaju osa. Seljaaju-selgroos paiknev närvirakkude kogumik. Neuriit- Dendriidid- Refleksid-organismi kohanemisreakstioon. Somaatiline närvisüsteem-kehaline närvisüsteem,mis korraldab suhtlust välismaailmaga. Silmamuna-kerajas moodustis,mida katavad mitmed kestad. Pupill-silmaava. Iiris-vikerkest
Hormoone eritavad sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed-need näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Sisenõrenäärmete talitlus on tihedalt seotud närvisüsteemi talitlusega, koos reguleerivad nad kõiki organismi elutähtsaid protsesse. Ajuripats Kõige tähtsam sisenõrenääre. Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. Ajuripats sünteesib kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Käbikeha Suhteliselt vähe arenenud nääre. Hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi. Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi.
õhk surutakse kopsudesse. VÄLJAHINGAMINE lihased lõtvuvad, roided liiguvad sissepoole ja alla, vahelihas lõtvub ja liigub ülespoole, rumala vähemeb ja õhk surutakse välja. SISENÕRENÄÄRMED on elundid mis toodavad hormone. Hormoonid on aktiivsed ained, mis reguleerivad koos närvisüsteemiga ainevahetust. hormoonid kindel toime- mõjutab puuduvad aeg organismis kindlaid juhad elundeid AJURIPATS e hüpofüüs tähtsaim sisenõrenääre,asub peaajus, Ülesanded: Juhib teiste sisenõrenäärmete tegevust, Mõjutab organismi kasvu Mõjutab suguhormoonide sünteesi(rindade kasv, puusade/õlgade laienemine) KILPNÄÄRE suurim sisenõrenääre, 40g, asub kaelal Ülesanded: Mõjutab ainevahetuse kiirust Mõjutab kasvu ja sisemist arengut Mõjutab eritusprotsesside tegevust närvisüsteemis KÕRVALKILPNÄÄRE väikseim tähtsaim sisenõrenääre, asub kaelal Ülesanded:
ÖSTROGEEN Inimese sisesekretsiooninäärmed 4 ENDOKRIINNÄÄRMED nimekiri ajuripats ehk hüpofüüs, käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsed saared, neerupealised, sugunäärmete endokriinne osa. Ajuripats e hüpofüüs Kõige tähtsam sisenõrenääre Juhib teiste endokriinnäärete talitlust Sünteesib kasvuhormooni 5 6 Käbikeha ehk pineaalkeha ehk epifüüs Ööpäevased rütmid nahapigmentide süntees Hormooniks melatoniin 7 8 Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed Kõige suurem sisenõrenääre (40 g) Paikneb kõris Hormooniks türoksiin Mõjutab erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust
punalibled, valgelibled ja vereliistakud 9) Piirdenärvisüsteem Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Piirdenärvisüsteem jaguneb kaheks : somaatiliseks Moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid vegetatiivseks juhib tahtele allumatut siseelundite jne talitlust 10) Neerupealised, käbikeha, kilpnääre, kõhunääre, sugunääre Käbikeha asub peaajus, vähe arenenud nääre Kilpnääre sisenõrenääre (40 g), paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Mõjutavad erutusprotsesse ja ainevahetuse kiirust Neerupealised paiknevad neeru peal, tuntuim hormoon on adrenaliin (eritub verre hirmu, ehmatuse jms korral) Kõhunääre asub mao taga, tähtsam hormoon on insuliin Sugunääre hormoonid mõjutavad sootunnuste vastavalt kas mehe või naise - arengut 11) Hormoonipreparaadid Hormooni vaeguse või puuduse korral aitab sageli hormoonipreparaatide tarvitamine, näiteks suhkrutõve ravimisel
Ajuripats Ajuripats ehk hüpofüüs (hypophysis) on kõige tähtsam sisenõrenääre. Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. Ajuripats asub peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus. Ajuripats toodab kasvuhormooni ja reguleerib suguhormoonide sünteesi sugunäärmetes. Kasvuhormoon mõjutab organismi kasvu. Kasvuhormooni vähesus põhjustab kääbuskasvu, üleküllus aga hiidkasvu ehk gigantismi. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonsüsteem omavahel seotud. Aju närvirakud
Sisenõrenääre Hormoon Hormooni ül 1.Ajuripats e hüpofüüs (Üle 100 hormooni), Juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete talitlust kasvuhormoon 2.käbikeha Melatoniin Regul ööpäevaseid rütme 3.kilpnääre Türoksiin Regul. Ainevahet. Kiirust,kasvamist,arengut 4.kõrvalkilpnääre Parathormoon Regul kaltsiumi ja fosfori ainevahet 5.kõhunääre Insuliin Reg glükoosi imendumist organismi,sünteesib glükogeeni 6.neerupealised Adrenaliin Laiendab veresooni,kiirendab ainevahetust ja südametööd 7. munandid Testosteroon Toota seemnerakke ja meesugu tunnuste teke 8.munasarjad Östrogeen Toodavad munarakke ja naissoo tunnuste teke
Verega kanduvad hormoonid elunditesse, mille arengut nad mõjutavad. Hormoonid on keemilised ained, mida iseloomustab erinev toimeaeg, väga aktiivsed ja spetsiifilised. Sisenõrenäärmete tegevuse suurenemine (hormooni eritub rohkem) ja vähenemine (hormooni eritub vähem) põhjustab häireid kogu organismis. Sisenõrenäärmeid on 7 (harknäärmega 8). Nende kõigi tegevust juhib ajuripats. 3. Täienda. Hormooni mõju organismile Sisenõrenääre 1.Inimese kasvu mõjutamine ajuripats 2.Sootunnuste arenemine sugunäärmed 3.Vererõhu tõstmine neerupealised 4.Suhkrute ainevahetuse regulatsioon kõhunääre 5.Ööäevaste rütmide reguleerimine käbikeha
15.Milliste elundite kaudu väljutatakse Sinu kehast jääkaineid? Kopsud, nahk, pärasool ja neerud. 16.Otsusta, kas väide on õige või väär.Väära väite puhul esita lause õigel kujul eitust kasutamata 16.1. Südames on omavahel ühendatud vasak ja parem koda Õige 16.2. Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse rasvu Vale; Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse valke. 16.3. Ajuripats on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres Vale; Insuliin on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres. 16.4. Sugunäärmed on nii sise-kui välisnõrenäärmed. Vale; Sugunäärmed on nii muna- ja seemnesarjad. 16.5. Pikim seedekulgla osa on kusejuha Vale; Pikim seedekulgla osa on peensool. 16.6 Adrenaliin on hormoon, mille põhitoime on glükoosi muutmine glükogeeniks Vale; Adrenaliin on hormoon, mis valmistab organismi ette suuremaks aktiivsuseks. 16.7
15.Milliste elundite kaudu väljutatakse Sinu kehast jääkaineid? Kopsud, nahk, pärasool ja neerud. 16.Otsusta, kas väide on õige või väär.Väära väite puhul esita lause õigel kujul eitust kasutamata 16.1. Südames on omavahel ühendatud vasak ja parem koda Õige 16.2. Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse rasvu Vale; Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse valke. 16.3. Ajuripats on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres Vale; Insuliin on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres. 16.4. Sugunäärmed on nii sise-kui välisnõrenäärmed. Vale; Sugunäärmed on nii muna- ja seemnesarjad. 16.5. Pikim seedekulgla osa on kusejuha Vale; Pikim seedekulgla osa on peensool. 16.6 Adrenaliin on hormoon, mille põhitoime on glükoosi muutmine glükogeeniks Vale; Adrenaliin on hormoon, mis valmistab organismi ette suuremaks aktiivsuseks. 16.7
Sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. Igal hormoonil on: Oma kindel ülesanne Erinev toimeaeg Nt. adrenaliinihormoon, suguhormoon Tähtsad sisenõrenäärmed: 1) Ajuripats e. hüpofüüs · Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd (Mõjutab luustiku + suguelundite arengut) · Toodab kasvuhormooni, neerupealiste + kilpnäärme tööks vajalikke hormoone. 2) Käbikeha · Reguleerib ööpäevaseid rütme (nt. ärkvelolek ja puhkeaeg) · Nahapigmentide süntees 3) Kilpnääre (mõõtmetelt kõige suurem sisenõrenääre) · Toodab hormooni, mis sisaldab joodi (mõjutab ainevahetust ja kehatemperatuuri) Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust ( luukoe areng). Kilpnäärme ületalitus Veres on liiga palju kilpnäärme hormoone. Inimene ...
Lühiajalised hormoonid ehmatus, hirm Pikaajalised hormoonid kasvamine, vananemine Joonis Hormoonid Hormoonid mõjutavad kudede ja elundite talitlust ja ainevahetust Iga hormoon täidab kindlat ülessannet ja mõjutab ühte või mitut kindlat kude, mis tunneb hormooni ära Iga hormooni toimeaeg on erinev Ajuripats Ajuripats ehk hüpofüüs Juhib teiste hormooni sünteesivate näärmete talitlus Sünteesib kasvuhormooni Ajuripats Kilpnääre Kõige suurem sisenõrenääre inimese organismis Toodab kilpnäärmehormoone, mis reguleerivad ainevahetuse kiirust ja organismi kasvamise arengut Kui lapseeas on kilpnäärmehormoonide tootmine ebapiisav, siis on inimene vaimselt alaarenenud ja kääbuskasvu Rohke kilpnäärmehormooni tootmine mõjutab kasvamiskiirust ja ainevahetust Kilpnäärme probleem Neerupealised Paiknevad neerude peal Toodab adrenaliini hormooni Adrenaliin reguleerib südame tegevus Neerupealised Kõhunääre Toodab insuliini
Rakk Rakk on organismi kõige väiksem üksus, millel on elu tunnused Kude on moodustund samadele ülesannetele spetsileerinud rakkudest Elund kudedest moodustunud , kindlaid funktsioone täitev talitlusüksus nt süda, maks Elundkond ühesuguse elundkonnaga elundid moodustavad elundkonna nt. seede ja hingamiselundkond Lihaskude kokkutõmbemisvõimeline liigutuste genereerimisele spetsialiseerunud kude. Eristatakse 3 tüüpi lihaskudet:vöötlihas, südamelihas, ja silelihaskude. Epiteelkude tihedalt kõrvuti paiknevatest rakkudest moodustunud kude. Eristatakse katte ja näärmeepiteeli. Närvikude närvirakkudest ja tugirakkudest koosnev kude. Sidekude Rohke rakuvaheainega kude. Homöostaas organismi sisesekonna püsivus Hormoon sisenõrenäärmete eritavad keemilised signaalained, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organismi talitlust Kasvufaktor rakkude tsütoplastmast erituvad signaalained, mis kiirendava või pidurdavad rakkude jagune...
ainevahetust. Hormoonid on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organimsmi ainevahetust. Neid transporditakse vere kaudu ja lagundataks Sisenõrenäärmed - näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Kõik sisenõrenäärmed eritavad hormoonid otse verre, kuna neil puuduvad juhad. Veri kannab hormoonid erinevate kudede ja elunditeni, mille talitlust ad mõjutavad. Ajuripats e. Hüpofüüs Kõige tähtsam sisenõrenääre, mis juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust. Kilpnääre inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust. Kõrvakilpnäärmed inimese kõige väiksemad näärmed, nende hormoonid reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevhetust. Neerupealised toodavad adrenaliini, viimased erituvad verre nt. Hirmu, viha, ehmatuse või
2. Organismi vastureaktsioon ärritusele ? 3. Organismi kaitseb süsteem, mis hävitab organismi tunginud haigustekitajaid ? 4. Luustunud spiraal, mis on sisekõrvade kuulmiselund ? 5. Millega on täidetud alveoolid ? 6. Elundkond, mis tagab organismi paljunemise ? 7. Kus kasvab inimese loode ? 8. Mis on luu sees ? 9. Kuulmise täielikku puudumist tähistava sõna ? 10. Erituselundid, kus moodustub uriin ? 11. Hormoon, mis eritub verre ehmatuse, hirmu, viha korral ? 12. Inimese kõige suurem sisenõrenääre (40 g), mis paikneb kaelal ? 13. Luustiku osa millesse kuuluvad nii aju kui näokuju ? 14. Kus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed ? 15. Suhkrutõve meditsiiniline nimetus ?
Tsakra diagnostika Tsakrate meetod on väga vana moodus oma füüsilise, emotsionaalse, mentaalse ja vaimse energia äratamiseks ja tasakaalu viimiseks. Mida vabamalt energiavool meie sees liigub, seda parem on me tervis ja edukam elu. Tsakrate meetodi järgi on lihtne teha nn. isiklikku diagnostikat, s.t. leida probleemi allikas üles iseenese seest, oma hingest, oma teadvusest. ESIMENE TSAKRA Ehk juurtsakra. Selle keskuseks on õndraluu, näärmeks neerupealised. Emotsionaalne tasand: Turvatunne ja ellujäämine. Raha ja materiaalsed väärtused, omamise tunne. Esimene tsakra on olemise algallikas ja seob meie keha Maaga. Inimese keha vajab suhtlemist loodusega, et esimene tsakra oleks korras. See tsakra on vastutav ellujäämise eest. See on instinktide tsakra. Esimese tsakra peamine tung on ellujäämine. Kui esimese tsakra vajadused ei ole rahuldatud, vaadatakse maailma läbi hirmu prisma. Et vabaneda hirmust, ...
IMMUUNSÜSTEEM *LÜMFIRINGE Lümf- Lümfisoontes liikuv vedelik Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvusetu, läbipaistev keha vedelik,mis sisaldab lümfotsüüte,koevedelikust päritolevaid aineid ja rasva osakesi. *LÜMFISÕLMED Lümfisoonte koondumis kohtades Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohale kandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on : kaelas,lõua all , kõhuõõne keskosas , vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubeme piirkonnas. *PÕRN asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas. Kuulub keha lümfi-süsteemi. Puhastab organismi mürk ainetest,hävitab haigus tekitajaid. Suureneb mõnede nakkushaiguste ajal. *ANTIKEHAD - Lümfotsüüdid toodavad antikehasid,mis võitlevad haigus tekitajatega. Iga haigustekitaja vastu on oma antikeha. *IMMUUNSUS - Organismi võime tõrjuda mitmesugus...
Feromoonid- on loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem füsioloogilised, muutused. Allomoonid- on näiteks puukide kaitseeritis sipelgate vastu. 2. Iseloomustage hormoone ning täitke tabel inimese hormoonide toime kohta. Hormoon Hormooni tootev Toime Ületalitluse Alatalitluse sisenõrenääre tunnused tunnused 1. Kasvuhormoon Hüpofüüs Stimuleerib Üleküllus põhjustab Kasvuhormooni neerupealise hiidkasvu ehk vähesus koore tegevust, gigantismi. põhjustab kilpnäärme kääbuskasvu.
Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem Organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad nii närvisüsteem kui ka hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmed. Igal hormoonil on oma ülesanne. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust: hormoon algatab, lõpetab kiirendab või aeglustab ainevahetusreaktsioone vastavas koes või organis. Hormoonid on väga aktiivsed. Hormoonidel on erinev toimeaeg. Hormoon kannab infot edasi aeglasemalt kui närv ja mõju on pikaajalisem, sest nad jäävad mõneks ajaks verre. Inimese sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Kaks viimast on segatüüpi näärmed, täidavad teisi ülesandeid ka. Ajuripats e. Hüpofüüs on kõige tähtsam SNN. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonsüsteem omavahel seotud. Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste SNN talitlust. Aju närvirakud aktiveerivad ajuripatsit, mis hakkab ...
e)Erutuse analüüs keskärvisüsteemis - ...................................................................................... 6)Nimeta hormooni 2 omadust. neid eritavad rakud või näärmed, paiknevad keha ühes osas avaldavad toimet rakkudele, mis paiknevad org. teistes osades a)................................................................................ b) .................................................................... 7)Nimeta sisenõrenääre, mille toodetud hormooni mõju on iseloomustatud. käbikeha a)Ööpäevaste rütmide reguleerimine ...................................................................................................... ajuripats b)Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd ......................................................................................................
Sisenõrenäärmed Kõiki neid näärmeid, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad, nimetatakse sisenõrenäärmeteks e. sisesekretsiooninäärmeteks e. endokriinnäärmeteks Endokriin organite ülesanded Ajuripats ehk hüpofüüs on herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Lisaks toodab ta kasvuhormooni ja endorfiine ehk heaoluhormoone ning reguleerib suguelundite ja luustiku arengut. Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Asuvad kõri piirkonnas ning toodavad hormoone mis reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Kaltsiumit ja fosforit on vaja luukoe normaalseks arenguks.
4) juhib hingamist ja südametegevust E-piklikaju 5) asuvad sigimist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused C-vaheaju IV Järjesta järgmised refleksikaare osad vastavalt erutuse liikumisele. 4. Eferentsed närvikiud, 5. reageeriv lihas; 2. aferentsed närvikiud, 1. erutust vastuvõtvad närvirakud nahas; 3. seljaaju piirkond, kus toimub erutuse analüüs. V Täida lüngad: Sisenõrenäärmed eritavad keemilisi aineid , mida nimetatakse 1)hormoonideks. Kõige tähtsam sisenõrenääre on 2)ajuripats , ta asub 3) peaajus. Kui kõhunääre toodab vähe insuliini, tekib haigus, mida nimetatakse 4) suhrutõveks ehk diabeediks. Mehe või naise arengut mõjutavad 5) sugunäärmete hormoonid. Kesknärvisüsteem jaotub kaheks osaks 6) kesknärvisüsteemiks ja 7) piirdenärvisüsteemiks. Valgeaine on moodustunud 8) seljaajus, peaajus asub valgeaine 9)sisemise osas. Parem ajupool juhib 10) vasaku kehapoole tööd. 11)kesknärvisüsteem juhib
atmosfäärirõhk liigub kopsudesse. · Väljahingamisel - roided langetuvad; diafragma kumerdub; rindkere maht väheneb; kopsusisene rõhk tõuseb; osa kopsudes olevast õhust surutakse välja. 6) Millised tegurid mõjutavad südame tööd? Hingamisgaaside sisaldus veres; jäsemete liigutamine; vererõhk (kõrge vererõhu puhul südame löögisagedus väheneb); adrenaliini hulk veres, noradrenaliini hulk veres. 7) Milline sisenõrenääre ja millised hormoonid ja kuidas reguleerivad veresuhkru taset? Kõhunääre ehk pankreas (sisenõrenääre, mis reguleerib veresuhkru taset) eritab: · Insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur. · Glükagooni, mis aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. (Insuliin ja glükagoon reguleerivad vere glükoosi sisaldust). 8) Millised on maksa ülesanded organismis?
Ensüümid 1.on biokatalüsaatorid -reaktsiooni kiirendajad elusas organismis (2100-2150 erinevat ensüümi organismis) 4% org 2.koostis: kõik ensüümid on valgud 1)lihtvalgud e lihtensüümid *aminohappejäägid 2)liitvalgud e liitensüümid *aminohappejäägid+muu aine (nt vitamiin) 3.toime: Organismis on temperatuurid madalad, konsentratsioonid tühised, aga reaktsioonid toimuvad suure kiirusega. *subtraat on aine, mida ensüüm mõjutab. Ensüüm kui valgu molekul on hiigelsuur võrreldes subtraadi molekuliga, seetõttu on ensüümist aktiivne ainult üks osa, aktiivtsenter, mille suurus on võrreldav subtraadi molekuli suursuega. Ens aktiivtsentri ja subtraadi vahel on struktuuri sobivus. 4.haigused: *piimasuhkru talumatus(laktoos) *pigmentatsioonihäired *verehüübimatus vitamiinid: 1.mõiste madal molekulaarsed, bioaktiivsed, orgaanilised ühendi, mis kuuluvad liitensüümide koostisesse ja reguleerivad ainevahetust 2.liigitus *rasvlahustuvad A,D,E,F,K (varud...
· Hormoonidel on erinev toimeaeg · Kannavad edasi infot aeglasemalt kui närvid ja nende mõju on pikaealisem Sisenõrenäärmetesüsteem: · Ajuripats Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust Sünteesib kasvuhormoone · Käbikeha Ööpäevase rütmi kontroll · Kilpnääre Türoksiin mõjutab erutusprotsesside tugevust ning ainevahetuse kiirust Kõige suurem sisenõrenääre Hormoonid sisaldavad joodi · Kõrvalkilpnäärned Kõige väiksemad sisenõrenäärmed Hormoonid reguleerivad meie organismis Ca ja P ainevahetust · Neerupealised Kõige tuntum hormoon on adrenaliin, mis ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku, soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes · Kõhunääre Insuliin
ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks. kõhunääre- toodab insuliini mis reguleerib meie veresuhkru taset. Samuti toodab kõhunääre glükagooni. ajuripats- herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Lisaks toodab ta kasvuhormooni ja endorfiine ehk heaoluhormoone ning reguleerib suguelundite ja luustiku arengut. kilpnääre- on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust. Närvisüsteemi ülesanded: vastu võtta ning töödelda väliskeskkonnast kui ka organismi enesest saadud informatsiooni ning selle põhjal juhtida ning kooskõlastada kõikide elundite talitlust. Kesknärvisüsteem, selle osad ja ülesanded(õp.lk.84): juhib kogu organismi talitust. Koosneb pea- ja seljaajust
hüpofüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Ajuripats e. hüpofüüs: Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust. Ta sünteesib ka kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonisüsteem omavahel seotud. Aju närvirakud aktiveerivad ajuripatsit, mis hakkab hormoone valmistama. Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi ning asub kaelal kõri ees ja külgedel. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tegevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust. Neerupealised paiknevad neerude peal. Nad toodavad adrenaliini, mis ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Need muutused annavad organismile lisaenergiat, valmistavad organismi ette pingutusteks. Käbikeha asub samuti peaajus
Hüpofüüsi ehitus ja talitlus Mis on hüpofüüs? Hüpofüüs (ka ajuripats, lad. Hypophysis) on selgroogsetele organismidele omane suuraju all paiknev ovaalne sisenõrenääre, mis on tihedalt seotud hüpotalamusega, reguleerides koos temaga endokriinsüsteemi korrastatud talitlust. Joonis 1. pathology.jhu.edu Joonis 2. thesaurus.plus Joonis 3. medical-dictionary.thefreedictionary.com Hüpofüüsi ehitus ja talitlus Hüpofüüs on endokriinsüsteemi peamiseks funktsionaalseks üksuseks, mille ülesandeks on teiste
talitlust. Näiteks reguleerib ta suguhormoonide sünteesi sugunäärmetes. Ajuripats sünteesib ka kasvuhormooni Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonsüsteem omavahel seotudKäbikeha Asub samuti peaajusTema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi. Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuste kiirustKõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Ka need näärmed on kõri piirkonnas ning nende hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised Neerupealisedpaiknevad neerude peal
Endokriinnäärmed e. Sisenõrenäärmed Taisi Hiie Pedl-13 2014 Hormoonid I Kõrge bioloogilise aktiivsusega ühendid (toimespetsiifilisus) Biosüntees toimub endokriinnäärmetes Humoraalsel teel (kehavedelike kaudu) transporditavad Reguleerivad organismi funktsioone (ainevahetus) Eritatakse rakuvahelisse vedelikku (veri, lümf) Sisefaktorid- sünteesitakse organismis Erinev toimeaeg Hormoonid II Sünteesitud hormoone ei deponeerita (erandid: türeoglobuliin kilpnäärmes) Muudavad rakkude või rakuosade permeaablust (läbitavust) Reguleerivad ensüümide hulka ja kulgu Stimuleerivad/pidurdavad närvisüsteemide talitlust Mõjustavad rakkude jagunemist, koensüümide ja ensüümide aktiivsust Mõjutavad ainult kindlat kude või elundit Endokriinnäärmete klassifikatsioon ajuripats ehk hüpofüüs, käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, Click to edit Mas...
Sisenõrenääre Klass Hormoon Toime organismile Hüpofüüsi -mitte- eessagar glando- troopsed Kasvuhormoon -Kasvuhormooni sekretsioon on hüpotalamuse kontrolli all: 1) kasvuhormooni riliisihormoon 2) kasvuhormooni inhibiitorhormoon -Glükoosi madal kontsentratsioon veres stimuleerib kasvuhormooni vabanemist verre, glükoosi kõrge tase aga pidurdab seda - Kasvuhormooni vabanemine verre on puhanguline: ...
ainevahetust. Hormoonid on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organimsmi ainevahetust. Neid transporditakse vere kaudu ja lagundataks Sisenõrenäärmed - näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Kõik sisenõrenäärmed eritavad hormoonid otse verre, kuna neil puuduvad juhad. Veri kannab hormoonid erinevate kudede ja elunditeni, mille talitlust ad mõjutavad. Ajuripats e. Hüpofüüs Kõige tähtsam sisenõrenääre, mis juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust. Kilpnääre inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust. Kõrvakilpnäärmed inimese kõige väiksemad näärmed, nende hormoonid reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevhetust. Neerupealised toodavad adrenaliini, viimased erituvad verre nt. Hirmu, viha, ehmatuse või
Kiire tõus mägedesse tekitab inimesel mägihaiguse. Selle põhjuseks on organismi aeglane kohanemine hapnikuvaegusega. Millised on hapnikuvaeguse esmased sümptomid? Unehäired, isutus, tugev peavalu Milline on nikotiini, süsinikoksiidi ja tõrva toime organismile? Põhjustavad kopsukoe kahjustusi ja kopsude kärbumist ning kopsude tumenemist. Millised tegurid mõjutavad südame tööd? *Hingamisgaaside sisaldus veres, *jäsemete liigutamine, *vererõhk, *adrenaliin, *noradrenaliin. Milline sisenõrenääre ja millised hormoonid ja kuidas reguleerivad veresuhkru taset? Kõhunääre ehk pankreas eritab: *INSULIINI annab maksale korralduse eraldada verest suhkur. *GLÜKAGOONI aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Selgita joonise abil veresuhkrusisalduse regulatsiooni organismis. MADAL VERESUHKRUSISALDUS: 1) madala veresuhkrusisalduse korral algab pankrease rakkudes glükagooni süntees. 2) glükagoon jõuab vere kaudu maksa ning aktiveerib seal ensüüme, mis hakkavad
Sissehingamisel kontraheeruvad lihased tõstavad üles roided, diafragma kuppel laieneb ja rindkere suureneb, atmosfääriõhk liigub kopsudesse. Väljahingamisel roided langetuvad, diafragma kumerdub, rindkere maht väheneb, kopsusisene rõhk tõuseb, osa kopsudes olevast õhust surutakse välja. 6. Millised tegurid mõjutavad südame tööd? Hingamisgaaside sisaldus veres, jäsemete liigutamine, vererõhk, adrenaliin, noradrenaliin. 7. Milline sisenõrenääre ja millised hormoonid ja kuidas reguleerivad veresuhkru taset? Kõhunääre ehk pankreas eritab insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur ja glükagooni, mis aktiviseerivad hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Koos reguleerivad vere glükoosi sisaldust. 8. Millised on maksa ülesanded organismis? Toodab sappi, toodab verevalke, talletab varuaineid, lagundab kahjulikke aineid, lagundab üleliigseid aminohappeid ja hormoone. 9
õhukanalid sulguvad limaga. Suitsetajatel on suur tõenäosus haigestuda kopsuvähki. 23. Millised tegurid mõjutavad südame tööd? - hingamisgaaside sisaldus veres - jäsemete liigutamine (üleüldse liikumine) - vererõhk (kõrge vererõhu puhul südame löögisagedus väheneb) - adrenaliin (stressiseisundis olles suureneb neerupealiste poolt toodetava adrenaliini hulk) - noradrenaliin (tekitab viha) 24. Milline sisenõrenääre ja millised hormoonid ja kuidas reguleerivad veresuhkru taset? Kõhunääre e. pankreas Eritab insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur (veresuhkru sisalduse langetamine). Eritab glükagooni hormooni, mis aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama (veresuhkru sisalduse tõstmine). *Koos nad reguleerivad vereglükoosi sisaldust. 25. Veresuhkrusisalduse regulatsioon organismis.
Bioloogia- inimene 1) Mille poolest erineb inimene loomadest? Inimesele omased tunnused Suhteliselt suur aju, püstine- kahejalgne liikumine, osavad käed, teadvuslik ajutalitlus, sotsiaalne mälu jne. 2) Mille poolest sarnaneb inimene imetajaga? Püsisoojasus, 4-kambriline süda, suur aju- hästi arenenud meeled, imetab järglasi pikka aega. 3) Mis on neuteenia? Pidurdunud areng, inimese aeglasem areng võrreldes teiste imetajatega, simpansi küpsus 3- aastaselt vastavuses inimesega 8-10 aastaselt 4) Kudede jaotus ja nende ülesanded. Epiteelkude- Katab väliskeskkonna või kehaõõnega üheduses olevaid pindu. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Selle kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja keskkonna vahel. Epiteelrakud võtavad vastu ärritusi, eritavad higi, toodavad piima, rasu, lima. Sidekude- Ühendab teisi kudesid. Kohev kude- siduv roll, hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, toetab elastseid kehaosi....
neid otse verre. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad organismile edasi vajalikku infot. 2. Joonistelt leida kõik sisenõrenäärmed, nimetada nende hormoonid ja toime organismis. Ajuripats ehk hüpofüüs on herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Lisaks toodab ta kasvuhormooni ja endorfiine ehk heaoluhormoone ning reguleerib suguelundite ja luustiku arengut. Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Asuvad kõri piirkonnas ning toodavad hormoone mis reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Kaltsiumit ja fosforit on vaja luukoe normaalseks arenguks.
2.1 Inimese üldiseloomustus Riik loomad Hõimkond keelikloomad (selgroogsed) Klass imetajad Selts primaadid (esikloomalised) Sugukond inimlased Perekond inimene Look tark inimene Inimene on sarnane loomadega, aga eriti just simpansitega. Nad samuti valmistavad ja kasutavad mitmesuguseid tööriistu. Nad on võimelised õppima viipekeelt. Inimorgani anatoomiline ehitus ja füsioloogiline talitlus ning sigimisviis on sarnased kõigi teiste imetajatega. Inimese geenida ja valkude struktuur erineb simpansite ja gorilla omast vähem kui 2%. Erinevused: 1. suur aju 2. kahel jalal liikumine 3. aeglane areng; mittesessoone sigimine 4. kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist. 5. keerukas kultuuriline käitumine 6. sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetel 7. oskus valmistada töörii...
Väljahingamisel: roided langetuvad, diafragma kumerdub, rindkere maht väheneb, kopsusisene rõhk tõuseb, osa kopsudes olevast õhust surutakse välja. 6. Millised tegurid mõjutavad südame tööd? Hingamisgaaside sisaldus veres, jäsemete liigutamine, vererõhk (kui on kõrge vererõhk, siis südame löögisagedus väheneb), adrenaliin (stressiseisundis olles suureneb neerupealiste poolt toodetava adrenaliini hulk), noradrenaliin (tekitab viha). 7. Milline sisenõrenääre ja millised hormoonid ja kuidas reguleerivad veresuhkru taset? Kui veres on glükoosi vähe oleme väsinud ja võime minestada. Kõhunääre ehk pankreas eritab: insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur; glükagooni, mis aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükageeni lagundama. Koos reguleerivad need vere glükoosi sisaldust. 8. Millised on maksa ülesanded organismis? Toodab sappi, mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide. Toodab
Hoiab organismi parameetreid teatud piiratud vahemikus, reguleerib puberteeti. Käbikeha - käbikehas toodetav hormoon melotoniin reguleerib ärkvelolekut ja und ning mõjutab ka naha pigmentide sünteesi. Käbikeha on kõige aktiivsem enne puberteedi algust, sest käbikeha toodab hormoone, mis pidurdavad sugulist küpsemist ja liiga varajase puberteedi teket Serotoniin leevendab negatiivset stressi. Õnnehormoon. Käbikeha ei tooda, kuid reguleerib. Kilpnääre kõige suurem sisenõrenääre. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust. Kõhunääre ehk pankreas toodab insuliini mis reguleerib veresuhkru taset. Toodab ka glükagooni, mis tõstab veresuhkrut. Neerupealised toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, ohule reageerimine. MAGEDIABEET Tekib liigne kuseeritus. On tugev janu. Antidiureetilise (kuseerituse vastase) hormooni puudusest tekkinud seisnud. Meestel.
Eritavad parathormooni , mis reguleerib Ca++ liikumist läbi rakumembraani lisades vere ja langetades luukoe Ca++ sisaldust. Samuti soodustab PTH Ca++ imendumist peensoolest D-vitamiini (NB!hormoon) aktiveerides. D-vitamiin tekib nahas UV kiirguse toimel. 18. Käbinääre, harknääre ning nende hormoonid Käbinääre ehk pineaalkeha ehk epifüüs (glandula pinealis ehk corpus pineale ehk epiphysis cerebri) on selgroogsetel peaajus asuv sisenõrenääre. Tüümus (Thymus) ehk harkelund (varasem nimetus harknääre) on kapsliga ümbritsetud sagarikulise ehitusega lümfoidorgan. Tüümus paikneb rinnaku (Sternum) taga eesmises keskseinandis (Mediastinum). Hormoonid: harknääre produtseerib hormoone, tümosiini ja tümopoetiini. Käbikeha tähtsamaiks sekretatsiooniprodutiks on hormoon melatoniin, mille toimet veel ei teata. Teatakse vaid, et melatoniini sünteesi pidurdab valgus ja stimuleerib pimedus. Ta on pimeduse hormoon
Neid nimetatakse ka tuhudeks. ageli öeldakse siinkohal ka "valu", sest kontraktsiooni tajub sünnitaja sageli rohkem või vähem valulikuna. Väljutusperioodis lisanduvad tuhudele väitused e. pressid, mil emakalihase kokkutõmmetele lisanduvad diafragma ja kõhulihaste kokkutõmbed. Loote pea survest sünnituskanalile tekib väljutusperioodis vastupandamatu soov pressida. Platsenta on ajutine rasedusaegne organ emakas, mille ülesandeks on olla raseduse ajal loote ainevahetuse keskus ja sisenõrenääre. Platsentat katavad lootekestad ja keskele kinnitub nabaväät, milles asuvad veresooned: üks viib verd lapseni ja kaks toovad selle lapselt platsentasse tagasi. 3 Lootevesi on vedelik veepõies emakaõõne sees, seda toodab lootekestade sisemine kiht. Vesi uueneb raseduse ajal pidevalt. Lootevesi on suurelt osalt loote uriin, seal leidub lootevõide helbeid ja loote rakke. Lootevee ülesandeks on hoida emaka
harknääre, pankreasesaared, neerupealised ja sugunäärmed (testised, munasarjad) ning platsenta. Hormoonide erinevad ülesanded organismis. - Ajuripats ehk hüpofüüs on herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Lisaks toodab ta kasvuhormooni ja endorfiine ehk heaoluhormoone ning reguleerib suguelundite ja luustiku arengut. 21 - Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust. - Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Asuvad kõri piirkonnas ning toodavad hormoone mis reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Kaltsiumit ja fosforit on vaja luukoe normaalseks arenguks.
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
Neid nimetatakse ka tuhudeks. ageli öeldakse siinkohal ka "valu", sest kontraktsiooni tajub sünnitaja sageli rohkem või vähem valulikuna. Väljutusperioodis lisanduvad tuhudele väitused e. pressid, mil emakalihase kokkutõmmetele lisanduvad diafragma ja kõhulihaste kokkutõmbed. Loote pea survest sünnituskanalile tekib väljutusperioodis vastupandamatu soov pressida. Platsenta on ajutine rasedusaegne organ emakas, mille ülesandeks on olla raseduse ajal loote ainevahetuse keskus ja sisenõrenääre. Platsentat katavad lootekestad ja keskele kinnitub nabaväät, milles asuvad veresooned: üks viib verd lapseni ja kaks toovad selle lapselt platsentasse tagasi. Lootevesi on vedelik veepõies emakaõõne sees, seda toodab lootekestade sisemine kiht. Vesi uueneb raseduse ajal pidevalt. Lootevesi on suurelt osalt loote uriin, seal leidub lootevõide helbeid ja loote rakke. Lootevee ülesandeks on hoida emaka sisekeskkond stabiilsena ja vähendada väliskeskkonna mõju lootele
*Tsükliline adenosiinmonofosfaat (cAMP) on rakusisene ülekandeaine, st sekundaarne virgatsaine. *Ajuripatsi eessagara glandotroopsed hormoonid stimuleerivad teiste sisenõrenäärmete tööd., *Kasvuhormoon ja prolaktiin on mitteglandotroopsed hormoonid. *Antidiureetiline hormoon on ajuripatsi tagasagara hormoon, mis osaleb neerude talitluse ning vee ja soolade vahetuse regulatsioonis. 151.Mis on inimese suurim sisenõrenääre? Kilpnääre 152.Millised sisenõrenäärmed toodavad alltoodud hormoone? a) Melatoniin ja serotoniin → Käbikeha, b) Türoksiin, trijoodtüroniin ja kaltsitoniin → Kilpnääre, c) Parathormoon → Kõrvalkilpnäärmed, d) Glükagoon, insuliin ja somatostatiin → Kõhunäärme sisesekretoorsed saared 153.Milliseid alltoodud hormoone toodab neerupealise koor, milliseid säsi? a) Adrenaliin → Neerupealise säsi, b) Aldosteroon → Neerupealise koor, c) Kortisool →
ainet mõjutab elundite talitlust. Igal hormoonil on oma ülesanne, mõjutab kindlat kude või elundit. Hormoon toimib ainult sellele rakule, millega ta sobib. Tähtsamad sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, kõrvalkilpnäärmed, kilpnääre, kõhunääre, neerupealised, munasarjad, munadid. Hüpofüüs ehk ajuripats on kõige tähtsam sisenõrenääre. Peaajus asuv ajuripats juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete tööd. Kasvuhormooni ja suguhormoonide tootmist. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja http://miksike.com/docs/referaadid2005/sisenorenaarmed_janika
BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi kontrollimine > tulemuste analüüs > järelduste tegemine > uute teaduslike faktide saamine > teadusliku teooria kujunemine. II ORGANISMIDE KOOSTIS KEEMILISTE ELEMENTIDE TÄHTSUS ORGANISMIS. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, on tugev ...
Neid nimetatakse ka tuhudeks. sageli öeldakse siinkohal ka "valu", sest kontraktsiooni tajub sünnitaja sageli rohkem või vähem valulikuna. Väljutusperioodis lisanduvad tuhudele väitused e. pressid, mil emakalihase kokkutõmmetele lisanduvad diafragma ja kõhulihaste kokkutõmbed. Loote pea survest sünnituskanalile tekib väljutusperioodis vastupandamatu soov pressida. Platsenta on ajutine rasedusaegne organ emakas, mille ülesandeks on olla raseduse ajal loote ainevahetuse keskus ja sisenõrenääre. Platsentat katavad lootekestad ja keskele kinnitub nabaväät, milles asuvad veresooned: üks viib verd lapseni ja kaks toovad selle lapselt platsentasse tagasi. Lootevesi on vedelik veepõies emakaõõne sees, seda toodab lootekestade sisemine kiht. Vesi uueneb raseduse ajal pidevalt. Lootevesi on suurelt osalt loote uriin, seal leidub lootevõide helbeid ja loote rakke. Lootevee ülesandeks on hoida emaka sisekeskkond stabiilsena ja vähendada väliskeskkonna mõju lootele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
