elektriliste impulsside mõõtmine · kümograafia - õhuvoolu analüüs · palatograafia - moodustuskoha määramine · radiograafia - röntgeni abil organite talitluse vaatlus ja analüüs kõva suulagi ninaõõs pehme suulagi suuõõs kõripealis keel keeleluu sõrmuskõhr kilpkõhr häälekurrud hingetoru söögitoru rinnak kopsud diafragma Kõnemoodustus Kõnelejal on mõte midagi öelda. Ajutegevuse tulemusena valminud kõneplaan realiseeritakse kuuldavaks akustiliseks signaaliks kõneorganite abil. Rääkimise ajal aktiveerub umbes 100 lihast. · Respiratoorne · Fonatoorne · Artikulatoorne aparaat
seedeelundkond ül toidu seedimine, (toidu peenestamine, seedeensüümide eritamine, toitainete lõhustamine ja imendumine, jääkide eemaldamine) suuõõs toidu peenestamine hammastega, segamine keele ja süljega, maitsmine, algab toidu seedimine, süsivesikute seedimine / algab suhkrute seedimine. neel tahtele alluv tegevus, kilpkõhr suleb neelamisel hingetoru, toit liigub söögitorru. söögitoru juhib toidu makku. magu toidu lühiajaline säilitamine, mikroobide hävitamine, valkude seedimine, ül toidu segamine, soojendamine, maohape hävitab bakterid. 12 sõrmiksool (soolenõre, seedenääre: kõhunääre, sapp:maks) peensoole algus osa, rasvade seedimine, ülejäänud toidu (rasvad, valgud, süsivesikud) seedimine. peensool seeditakse toit lõplikult, pind hatuline, kurviline, et pindala oleks
on toidu seedimine. I Seedimine suus · toidu purustamine/mälumine => hambad · toidu segamine => keel · maitsmine · suuõõnes algab ühe toitaine(suhkrute) seedimine => on vaja E=amülaas(süljes, alus. kk.) Hambad kinnituvad hambasompudesse, välja ulatub igemest hambakroon. Piimahambad(20) vahetuvad 12. aluaastaks Jäävhambad(32): lõike-, silma- ja purihambad II Neel (10-13 cm pikk, lehtrikujuline) viimane tahtele alluv liigutus · neelu taga kilpkõhr, mis suleb neelamisel hingetoru => toit liigub söögitorru III Söögitoru( 25-30 cm pikk) · juhib toidu makku IV Magu · mao sisemine on kaetud limaskestaga=> lima(kaitse happe eest), maonõre(happeline) pH=1-2 => algab toidus olevate valkude seedimine, on vaja E=pepsiin(lagundab valke, happel. kk, kehato) · toidu segamine/soojendamine · toit on maos 3-4 tundi · maohape hävitab mikroobe · ül: hävitada toidus olevad bakterid
Paikneb kaela eesmises osas 4.- 6. kaelelüli kõrgusel. Kõri on ülalt ühendatud sidemetega, keeleluuga ja alt rinnakuga. Kõri liigub aktiivselt üles-alla ja passiivselt külgsuunas. Koosneb erinevatest kõhredest mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud (esikukurrud ja häälekurdud), mille vahel asub häälepilu, kus õhuvõnkumisel tekib heli. Sissepääsu kõrisse sulgeb kõrikaanekõhr. Kõri kõhred: Paaritud kilpkõhr, sõrmuskõhr, kõripealiskõhr Paaris pilkkõhred, talbkõhred, sarvikkõhred Ülessaned: 1.Takistab võõrkehade, toidu sattumist alumistesse hingamistedesse 2.Klapp, mis takistab õhu ülemäärast pääsu ja väljapääsu kopsudest 3.Heli genereerimine ja resoneerimine, hääle moodustamine 28.Hingetoru ehitus, asend teiste elundite suhtes On kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa. Hingetoru algab kõrist 6.- 7. kaelalüli kõrguselt ja hargneb rinnaõõnes 4.- 5
õhuga. 8. Mis toimub sissehingatava õhuga ninaõõnes? Õhu puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontroll. 9. Millised on ja kus asuvad ninakõrvalurked/koopad (siinused)? Ülalõualuu urge, otsmikuluu urge, sõelluu urked- need soojendavad õhku. 10. Kõri lad. k. larynx Kõri asukoht: asub kaelal 4-6 kaelalüli kõrgusel, kaetud kaelalihastega, külgedel asuvad kilpnääre, taga neel. Nimetage kõri kõhred: Suurim ehk kilpkõhr, elastne kõripealiskõhr epiglottis, sõrmuskõhr. Nimetage kõri osad: kõriesik, kõrivatsake, häälekõrialune õõs. Milles seisneb kõri funktsioon: hääle tekkimine, alumiste hingamisteede hermeetiline sulgemine. Võtab vastu ärritusi. 11. Hingetoru lad. k. Trachea Hingetoru asend Ette jäävad keelealused lihased, kilpnäärmekitsus, rinnakupide. Taga asub söögitoru, külgmiselt paiknevad veresooned närvid. Algab 6
Kilpnääre on suurim sisesekretoorne nääre, mille mass on umbes 40 g. Kilpnääre paikneb kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal hingetoru ees. Kilpnääre jaotub paremaks ja vasakuks sagaraks, mida ühendab kitsas ala, mida nimetatakse kilpnäärme kitsikuseks. Kilpnäärme asetus ja osad on kujutatud joonisel 1.[1] Joonis . Kilpnääre eestvaates. 1. Keeleluu 2. Püramiidsagar 3. Vasak sagar 4. Kilpnäärmekitsus 5. Hingetoru 6. Parem sagar 7. Kilpkõhr 8. Kilpkõhre-keeleluu membraan [1] Nääre on kaetud fibroosse sidekoega, millest lähtuvad vaheseinad jagavad elundi sagarikeks. Sagarike vaheseinad sisaldavad närve ja arvukalt veresooni, mis tagavad elundi rikkalliku verevarustuse. [1] Sagrikud koosnevad põiekujulistest folliikulitest, mille õõned on täidetud joodi sisaldava kolloidiga. Kilpnäärme kude mikroskoopiliselt on esitatud joonisel 2. [1] Joonis . Kilpnäärme kude mikroskoopiliselt. 1. Sidekude 2. Epiteel
KÕRI – LARYNX - hääle tekke ja alumiste hingamisteede kaitseelund Skeletotoopia - kaela eesosas V-VII kaelalüli kõrgusel Süntoopia - ülal: keeleluu - all: jätkub hingetoruna - taga: liitunud neeluga - ees: kaela eesmise rühma lihased koos fastsiaga - küljed: kilpnäärme sagarad ja kaela suurte veresoonte-närvide kimp KÕHRED Sõrmuskõht – cartilago cricoidea - ees- ja külgosa moodustavad kaare – arcus - tagaosa moodustab plaadi – lamina Kilpkõhr – cartilago thyroidea - suurim, koosneb kahest nelinurksest plaadist, mis ees ühinevad - meestel – ühinemisnurk teravam – kõriväljena -> prominenatia laryngea - plaadi tagumistelt nurkadelt lähtuvad sarved – cornu superius et inferius Pilkkõht – cartilago arytenoidea - paariline, “istub” sõrmuskõhre plaadil - meenutab 3-tahulist püramiidi: facies posterior, medialis et anterolateralis
Limaskest on rikkalikult varustatud veresoonte ja närvikiududega. Limaskest võib kergesti tursuda. Ninavaheseina eesmises osas on veresooni eriti rohkelt, seal tekivad sagedamini ka ninaverejooksud. Ninaõõne ülemises osas paiknevad haistmisrakud. Ninaõõnde avaneb nina- pisarakanal. Ülaltoodust on mõistetav, miks suu kaudu hingamisel õhk piisavalt ei soojene ega puhastu. Kõri paikneb IV VI kaelalüli kõrgusel, see on toestatud kõhredega. Suurim neist on kilpkõhr, mis on kehapinnalt kombitav. Veel üks kõhr kõrikaas sulgeb neelamise ajal kõri, et toit ikka söögitorru (mitte hingetorru) satuks. Ka kõri on seestpoolt kaetud virveepiteeliga. Kõriga seondub veel hääle tekitamine, seal paiknevad elastsetest kiududest koosnevad häälepaelad. Häälepaelade vahele jääb häälepilu, see kas laieneb või aheneb kõri lihaste toimel. Häälepaelte pingutamisel paneb väljahingatav õhk nad võnkuma, tekib heli.
Hingetoru ehitus, asend kõri, hingetoru ja bronhid Ninaõõnel ja neelul luud Kopsu asend rindkeres, kopsu Kõril, hingetoru ja bronhide seintes on välisehitus, kopsu värat, kopsu juur kõhred Kõri paiknrb kaela eesmises osas, keeleluu all. Kõri pealis, keeleluu, kilpkõhr, Kopsu sisestruktuur (sagarad, sõrmuskõhr ja hingetoru kõhred segmendid, sagarikud, alveoolid) Häälekurrud jäävad kilpkõhre ja kahe pilkkõhre vahele. Õhu juhtimine ja hääle tekitamine Bronhiaalpuu ehitus Hingetoru ja U-kujulised kõhred kaela sisepinnal, kokku kasvanud
Paikneb kaela eesmises osas 4.- 6. kaelelüli kõrgusel. Kõri on ülalt ühendatud sidemetega, keeleluuga ja alt rinnakuga. Kõri liigub aktiivselt üles-alla ja passiivselt külgsuunas. Koosneb erinevatest kõhredest mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud (esikukurrud ja häälekurdud), mille vahel asub häälepilu, kus õhuvõnkumisel tekib heli. Sissepääsu kõrisse sulgeb kõrikaanekõhr. Kõri kõhred: Paaritud kilpkõhr, sõrmuskõhr, kõripealiskõhr Paaris pilkkõhred, talbkõhred, sarvikkõhred Ülessaned: 1.Takistab võõrkehade, toidu sattumist alumistesse hingamistedesse 2.Klapp, mis takistab õhu ülemäärast pääsu ja väljapääsu kopsudest 3.Heli genereerimine ja resoneerimine, hääle moodustamine 28.Hingetoru ehitus, asend teiste elundite suhtes On kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa. Hingetoru algab kõrist 6.- 7. kaelalüli kõrguselt ja hargneb rinnaõõnes 4.- 5
Ninakõrvalurked Neel Kõri Hingetoru ehk trahhea Bronhid 86. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus Ninaõõs ja neelul toestuseks luud, kõrill, hingetorul ja bronhide seintes on kõhreline toestus. 87. Kõri ehitus Kõri on alumiste hingamisteede algus ja teda toestavad mitmed kõhred. Alumises osas paikned rõngakujuline sõrmuskõhr, selle kohal kilpkõhr, mis on sidekoe abil ühendatud keeleluuga ja ülaservale kinnitub kõripealise kõhr, mis limaskestaga kaetuna moodustab kõripealise. Kõripealis sulgeb kõri neelamise ajal. Sõrmuskõhre ülemisel tagumisel serval asuvad kaks pilkkõhre. Kõris on aga pilk- ja kilpkõhrede vahel ka paarilised häälepaelad. Välja hingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma ja tekibki hääl. Seega rääkida saame vaid välja hingates.
· Logopeedia · Lauluõpetus (hääleseade) · Kohtufoneetika · Foniaatria (häälehäireid uuriv arstiteaduse haru) Foneetika rakendusaladkõnetehnoloogias · Kõne automaatne äratundmine · Kõnesüntees · Kõneleja automaatne tuvastus · Abivahendid kõnepuuetega inimestele · Abivahendid pimedatele · Tehismuusika 6. Nimeta inimese kõneorganid, kuulmisorganid. Kõneorganid: Kõnetrakt: kõva suulagi, pehme suulagi, ninaõõs, huuled, suuõõs, kõripealis, keeleluu, keel, Kõri: kilpkõhr, häälekurrud, sõrmuskõhr, Kopsud: hingetoru, rinnak, söögitoru, diafragma Kuulmisorganid: 7. Mis eristab vokaale konsonantidest? Vastupidiselt konsonantidele on vokaal häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja takistuseta pidevalt välja suust või suust ja ninast 8. Kirjelda vokaale kolme artikulatoorse mõõtmega (lähtuvalt keele ja huulte asendist). Vokaale saab kirjeldada kolme artikulatoorse mõõtmega (keele ja huulte asendiga): 1. keele kõrgus 2
hingetoru ning bronhide seintes on kõhred. Seetõttu ei lange hingamisteed kokku ja õhk saab nendes vabalt liikuda. Hingamisteede sisepind on vooderdatud limaskestaga, mis on kogu ulatuses varustatud ripsepiteeliga. 21. Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanne. Kõri toestavad mitmed kõhred, mis on sidemete ja liigeste varal liikuvalt ühendatud. Kõri alumises osas paikneb rõngakujuline sõrmuskõhr. Selle kohal asub kilpkõhr. Kilpkõhr on sidekoe abil ühendatud keeleluuga. Kilpkõhre ülaservale kinnitub kõripealise kõhr, mis limaskestaga kaetuna moodustab kõripealise. Kõripealis sulgeb kõri neelamise ajal. Kõriõõnt vooderdab limaskest, mis modustab selle alguses kaks paari sagitaalsuunalisi kurdusid – esikukurrud ja häälekurrud e häälepaelad. ÜL: hääl + kõri sulgemine söömise ajal ? JOONIS 22. Trahhea ehitus, asend teiste elundite suhtes.
7. Missugused on meie hingamiselundid? Nina, hingetoru, kopsutorud, kopsud, rindkere, vahelihas. 8. Millised on hingamise faasid ja liigid? Sissehingamine, väljahingamine. Jõudehingamine ja kõnehingamine. 9. Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Helide tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine. Hingamisel on tähtis osa kõne rütmi kujunemisel, mõjutab ka kõne tugevust ja toonikõrgust. 10. Missugused on meie fonatsioonielundid? Kõri: sõrmuskõhr, kilpkõhr, pilkkõhred, häälekurrud, häälepilu. 11. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? võnkumine 12. Missugune on häälekurdude asend ja tegevus hingamisel, helitute ja heliliste häälikute hääldamisel, sosistamisel? Hingamisel on üksteisest eemal, heliliste häälikute puhul nagu normaalkõnes: sulguvad-avanevad kiires tempos, helitute puhul nagu hingamisel: samasugune hääletus, sosistamisel pole kunagi
Ta on keskosas sissenöördunud kahe sagitaalsuunalise paariskurru varal (kõrikitsus), milledest ülemised on esikukurrud (vestibulaarkurrud) ja alumised häälekurrud (vokaalkurrud). Nimetatud kurrud jagavad kõriõõne 3-ks korruseks: kõriesik - ülemine laiem osa, kõrivatsake ja hääekõrialune õõs (laienenud osa), mis läheb üle hingetoruks. Kõri toes koosneb mitmest erineva suurusega kõhrest, mis on omavahel ühendatud sidemete ja liigestega. Suurim kõhredest on kilpkõhr, mille varal kõri ühendub ülal keeleluuga ja mille etteulatuv nurk moodustab kõrivälje (nn. Aadama õun, kõrisõlm) ja mille sisepinnale kinnituvad häälepaelad. Keelejuure taga kõri eesseinas asub elastne kõripealis(ekõhr) - epiglottis. Kõri aluse moodustab sõrmuskõhr, mis allpool seostub hingetoruga. KÕRI frontaallõige KÕRI KÕHRED http://www.phon.ox.ac.uk/~jcoleman/larynx_coronal.GIF TartuTervishoiu Kõrgikool 3
63. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: (Joonis 12) ülemised hingamisteed (neel ja üüs) kuni kõrini on luulise toestusega. Alates kõrist kuni bronhioolideni on kõhreline toestus. Peenikestes bronhides ehk bronhioolides toestavad seinu üksikud kõhretükikesed, millede vahel on silelihaskiud. 64. Kõri ehitus, ülesanded, häälepaelad: (Joonis 12) Kõri on alumiste hingamisteede algus ja teda toestavad mitmed kõhred, millest suurim on kilpkõhr. Tema taga on kaks pilkkõhret. Kõri katab kõrikaas, mis neelamisel sulgub. Kõris on aga pilk- ja kilpkõhrede vahel ka paarilised häälepaelad. Välja hingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma ja tekibki hääl. Seega rääkida saame vaid välja hingates. Seega ongi kõri otsesteks ülesanneteks õhu juhtimine ning hääle tekitamine. 65. Trahhea ehitus, asend teiste organite suhtes: (Joonis 12) Trahhea ehk hingetoru asub kaela eespinnal, mis on toestatud 15-20 kõhrelise poolrõngaga
· Kõnehingamine eri pikkusega hingamisfaasid (sisse kiiresti, välja aeglasemalt), vahetatakse 50% kopsumahust, kujundab kõne rütmi, hääle kõrgust ja valjust 9. Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Hingamine on kõne eeltingimus. Hingamiselundid tagavad hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu. Hingamine kujundab kõne rütmi, hääle kõrgust ning hääle valjust. 10. Missugused on meie fonatsioonielundid? Kõri: sõrmuskõhr, kilpkõhr, pilkkõhred, häälekurrud, häälepilu. 11. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? Häälekurdude võnkumine tekitab hääle põhisagedust. Võnked annavad energiat, mille abil neelu, suuõõne ja huulte vahelise ava suurust muutes moodustatakse häälikud. 12. Milline on häälekurdude asend ja tegevus hingamisel, helitute ja heliliste häälikute hääldamisel, sosistamisel? · Hingamine häälekurrud on hingamisel üksteisest eemal ja tõmbuvad kas kokku või lahku.
· Nina kõrvalurked luuline toestus · Neel seintes luud · Kõri seintes on kõhred · Hingetoru seintes kõhred · Bronhid kõhreline toestus 86. Kõri ehitus: nimeta kõri kõhred, nende asend, häälepaelte paiknemine, ehitus, kõri ülesanded. Kõri kõhred: · Sõrmuskõhr rõngakujuline, paikneb kõri alumises osas. · Kilpkõhr asub sõrmuskõhre kohal, on moodustunud kahest nurkjast ühendatud plaadist. On sidekoe abil ühendatud keeleluuga. · 2 pilkkõhre asuvad sõrmuskõhre ülemisel tagumisel serval. · Kõripealise kõhr kinnitub kilpkõhre ülaservale. Kõripealise kõhr, mis limaskestaga kaetuna moodustab kõripealise.
Kõne valjus. Väike osa on hingamisel ka häälekõrguse muutmisel. Nt kõrge hääl hinges sisse. 10. Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Vt Kõnehingamine. Häälikuid moodustame väljahingatava õhuga. Ingressiivne kõne hääle tekkimine sissehingatava õhuga. 11. Missugused on meie fonatsioonielundid? Elundid: kõri oma elunditega e. alumina hääleallikas. Ülesanne: hääle tekitamine. Kilpkõhr kaitsev funktsioon, koosneb 2 lestmest. 12. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? Häälekurrud kõnelemise seisukohalt kõri kõige olulisem elund. Rahvakeeles häälepaelad. Kui jõude hingame, on lihased lõdvad, õhk liigub vabalt. Sügavalt sisse hingates häälepilu avaneb. Heliliste häälikute puhul helikurrud võnguvad. See annab häälele tema kõrguse ja helilisuse. Häälekõrguse puhul on oluline võnkumise sagedus
(hingamisfaasid erineva pikkusega, kõne rütmi kujundamine, hääle kõrguse ja valjuse muutmine). 9. Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Hingamiselundid tagavad hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu. Rääkimise ajal aktiveerub umbes 100 erinevat lihast. 10. Missugused on meie fonatsioonielundid? Fonatsioonielundid on hääletekitamise elundid. Kõri (larynx) oma elunditega (sõrmuskõhr, kilpkõhr, pilkkõhred, häälekurrud, häälepilu ehk glotis). 11. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? Pikemad ja paksemad häälekurrud (meestel) võnguvad harvemini kui lühemad ja õhemad häälekurrud (naistel ja lastel).Meeshääle kõrgus on umbes 70-150 Hz ja naishäälel umbes 150-300 Hz. Sügavalt sisse hingates häälepilu avaneb. Heliliste häälikute puhul helikurrud võnguvad (see annab häälele tema kõrguse ja helilisuse)
KAELA VENTRAALSED LIHASED Rinnaku-keeleluu lihas - m. Rinnakupide Keeleluu Tõmbavad neelamisel keeleluud sternohyoideus koos keelega ja kõri tahapoole, Rinnaku-kilpkõhre lihas - m. Kõri kilpkõhr laiendades seejuures neelu ja sternothyroideus söögitoru algusosa Abaluu-keeleluu lihas - m. Abaluualune auk (su, eq), Keeleluu omohyoideus kaelasidekirme (Ru) Car SELJA LIHASED Selja pindmised lihased Trapetslihas - m
Musculus scalenus posterior o: C5 – C7 processus transversus i: 2. roie f: tõstab roided (sissehingamine) + aitab kaela painutada Musculus scalenus medius o: C1 – C7 processus tranversus i: 1. roie Musculus scalenus anterior o: C3 – C6 processus transversus i: I roide tuberculum musculi scaleni anterioris Eesmine rühm Musculus sternothyreoideus o: manbrium sterni i: cartilago throidea (kilpkõhr) f: langetab keeleluud ja kõri Musculus thyreohyoideus o: cartilago thyroidea i: os hyoideum Musculus sternohyoideus o: manbrium sterni i: os hyoideum Musculus omohyoideus o: margo superior scapulae i: os hyoideum f: kaitseb venter jugularis internat musculus sternocleidomastoideuse surve eest (soodustab vere äravoolu ajust) HETEROHTOONSED Musculus sternocleidomastoideus
põhisageduse ehk põhitooni (F0): kõrgem sagedus = kõrgem hääl, madalam sagedus = madalam hääl. Häälekurrud liiguvad nii tervikuna kui osadena. Häälekurdude osade võnkumine tekitab hääle ülemsagedused ehk ülemtoonid. Heliliste häälikute hääldamisel häälekurrud võnguvad (avatud), helitute häälikute hääldamisel ei võngu (kas osaliselt või täielikult suletud). Kõris on kõhred, millest kolme kasutatakse kõnelemisel: kilpkõhr, pilkkõhred ja sõrmuskõhr. Häälepilu ehk glotis. Häälepilu vahelt liigub õhk üles-alla, kui me ei räägi. Häälepilu jagatakse kurru- ja kõhrepiluks. Bernoulli efekt Kõrihäälikud ehk larüngaalid Häälelaad tuleneb häälekurdude tööst. Artikulatsioonielundid – hääle häälikuteks kujundamine Kõrist ülespoole jäävad resonantsiõõned – ülemine hääleallikas. Võimenduvad need võnkumised,
Neid on kaks: parem ja vasak. Häälepaelad on tõmmatud kilpkõhre ja pilkkõhre vahele ning piiravad häälepilu. Nad koosnevad elastsetest kiududest. Häälepaelte pingutamisel paneb väljahingatav õhk nad võnkuma, mille tagajärjel tekivad helid. Meestel on tavaliselt suuremad häälepaelad kui naistel, mis mõjutab hääle kõrgust. Artikuleeritud kõnest võtavad osa veel keel, suuõõs, huuled ja ninaõõs. Kõri kõhred: alumine kõhr sõrmuskõhr ühendab kõri hingetoruga; kilpkõhr (hüaliinkõhr) paikneb kõikide kõhredest eespool, saab hästi kombelda. Meestel kilpkõhre nurk 90º, naistel - 110º; pilkkõhr paariline, kolmnurkse kujuga. Hingetoru ehk trahhea. Hingetoru on torujas moodustis, mida mööda liigub õhk kopsude poole. Umbes 12 cm pikk. Trahhea toeseks on kõhrelised, C-kujulised poolrõngad (umbes 20), mille avatud osa on suunatud selja poole. Nad on omavahel ühendatud sidemete abil.
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
Seinad tugevast luust või skelett kõhrest, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga 8. Sissehingatav õhk ninaõões Toimub õhu puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontroll 9. Ninakõrvalurked/koopad (siinused) Asend Ninaõõne küljed Millised Ülalõualuu-, otsmikuluu- ja põhiluu-urge, sõelluurakud 10. Kõri lad. k. LARYNX Asend 4.-6. kaelalüli kõrgusel Kõri kõhred Suurim kilpkõhr (kõrisõlm), eesseinas kõripealisekõhr(epiglottis), allpool - sõrmuskõhr Kõri osad Kõriesik, kõrivatsake, häälekõrialune õõs Fuktsioon Avab ja sulgeb söögitoru/hingetoru, kõrist läbi liikuv õhk tekitab häältepaeltest heli 11. Hingetoru lad. k. TRACHEA Asend Püstine, 6.-7. kaelalüli kõrguselt, lõpeb bronhidega. 9-15CM
suured veresooned ning kilpnääre, tagaosas on neel. Kõriõõs sarnaneb liivakellale, see on keskelt sissenööritud kahe paariskurru abil. Ülemised nendest on vestibulaarkurrud, alumised häälekurrud. Kõriõõne on seetõttu jagatud kolmeks korruseks. Kõriesik, kõrivatsake ja häälekõrialune õõs, mis omakorda läheb üle hingetoruks. Kõri koosneb mitmest omavahel sidemete ja liigestega ühenduses olevast kõhrest. Kõige suurem kõhr on kilpkõhr, selle abil ühendub kõri keeleluuga ja mille etteulatuv nurk moodustab kõrivälje. Kilpkõhre sisepinnale kinnituvad häälepaelad. Elastne kõripealise kõhr epiglottis asub kõri eesseinas. Sõrmuskõhr Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks moodustab kõri aluse ja seostub hingetoruga. Kõriesikus piirkonnas suletakse alumised hingamisteed hermeetiliselt kõripealise ja esikukurdude abil
Iga foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna. Foneemivariant e. allofoon on foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast varieeruvate tunnustega. 18. Kõneorganid, kõnetrakt 19. Kõne produktsioon: Kõneorganid: pehme suulagikõva suulagi kõripealis keeleluu sõrmuskõhr söögitoru diafragma rinnak hingetoru häälekurrud kilpkõhr keel kopsud ninaõõs suuõõs 20. Eesti häälikusüsteem, nende kvaliteet ja kvantiteet Eesti häälikusüsteem: Vokaalid: Eesvokaalid Tagavokaalid Kõrged vokaalid i ü u Keskkõrged e ö õ o vokaalid Madalad vokaalid Ä a Eesti häälikusüsteem Konsonandid: · helilised: l, r, m, n, v, j
Sõrmuskõht cartilago cricoidea LIIGESED - ees- ja külgosa moodustavad kaare arcus - Articulatio cricothyroidea - sõrmuskõhre plaadi ja kilpkõhre alumise serva - tagaosa moodustab plaadi lamina vahel -> kombineeritud sarniirliiges -> frontaaltelje ümber Kilpkõhr cartilago thyroidea - articulatio cricoarytenoidea - sõrmuskõhreplaadi ülaserva ja pilkkõhre - suurim, koosneb kahest nelinurksest plaadist, mis ees ühinevad põhimiku vahel - meestel ühinemisnurk teravam kõriväljena -> prominenatia laryngea ratasliiges rotatsioonitelg põiki ülalt alla, ette lateraalselt +
77) Hingamiselundite erinevate osade seina toestus? Hingamiselunditel kõigil on kõva toes: ninaõõnel ja neelul on luuline toestus, kõril, hingetorul ja bronhidel on seintes kõhred. Seetõttu ei lange hingamisteed kokku ja õhk saab neis vabalt liikuda. 44 78) Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanded? Kõri on toestatud paljude kõhredega, suurim nendest on kilpkõhr, mida on näha ka kaela eespinnal. Kilpkõhre taga on 2 pilkkõhre, nende vahele on tõmmatud lihaselised häälepaelad. Peal on kõril kõrikaas, mis sulgeb kõri kui me hingame. Kõri koosneb: kõrikaas, häälepaelad, kilpkõhr on hingetoru ülemine osa. Köri ülesanne: on juhtida õhku ja tekitada häält. HÄÄLEPAELAD: on valged, sirged, siledad, nendest üleval asuvad valehäälepaelad, mis on roosakaspunast värvi. Hingamise ajal häälepaelad eemalduvad teineteisest,
76) Loetle hingamisteed? Ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid 77) Hingamiselundite erinevate osade seina toestus? Hingamiselunditel kõigil on kõva toes: ninaõõnel ja neelul on luuline toestus, kõril, hingetorul ja bronhidel on seintes kõhred. Seetõttu ei lange hingamisteed kokku ja õhk saab neis vabalt liikuda. 78) Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanded? Kõri on toestatud paljude kõhredega, suurim nendest on kilpkõhr, mida on näha ka kaela eespinnal. Kilpkõhre taga on 2 pilkkõhre, nende vahele on tõmmatud lihaselised häälepaelad. Peal on kõril kõrikaas, mis sulgeb kõri kui me hingame. Kõri koosneb: kõrikaas, häälepaelad, kilpkõhr on hingetoru ülemine osa. 44 Köri ülesanne: on juhtida õhku ja tekitada häält. HÄÄLEPAELAD: on valged, sirged, siledad, nendest üleval asuvad valehäälepaelad,
77) Hingamiselundite erinevate osade seina toestus? Hingamiselunditel kõigil on kõva toes: ninaõõnel ja neelul on luuline toestus, kõril, hingetorul ja bronhidel on seintes kõhred. Seetõttu ei lange hingamisteed kokku ja õhk saab neis vabalt liikuda. 44 78) Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanded? Kõri on toestatud paljude kõhredega, suurim nendest on kilpkõhr, mida on näha ka kaela eespinnal. Kilpkõhre taga on 2 pilkkõhre, nende vahele on tõmmatud lihaselised häälepaelad. Peal on kõril kõrikaas, mis sulgeb kõri kui me hingame. Kõri koosneb: kõrikaas, häälepaelad, kilpkõhr on hingetoru ülemine osa. Köri ülesanne: on juhtida õhku ja tekitada häält. HÄÄLEPAELAD: on valged, sirged, siledad, nendest üleval asuvad valehäälepaelad, mis on roosakaspunast värvi. Hingamise ajal häälepaelad eemalduvad teineteisest,
lausete eristamiseks. Foneem- häälikuklassi abstraktsion e invariantne etalon; fonoloogia põhiüksus. Allofon e foneemivariant- foneemi püsitunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate üksustega. 28. Kõneorganid, kõnetrakt Kõne produktsioon: Kõneorganid: pehme suulagikõva suulagi kõripealis keeleluu sõrmuskõhr söögitoru diafragma rinnak hingetoru häälekurrud kilpkõhr keel kopsud ninaõõs suuõõs http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf Ka kõnetrakt!!!! 29. Eesti häälikusüsteem, häälikute kvaliteet ja kvantiteet; kategooriline taju; koartikulatsioon; prosoodia Eesti keele vokaalid eesvokaalid tagavokaalid kõrged vokaalid i ü u keskkõrged vokaalid e ö õ o madalad vokaalid ä a Eesti keele konsonandid
kaelalüli kõrgusel. Lastel paikneb kõri kõrgemal kui täiskasvantuel, naistl kõrgemal kui meestel. Kõri on ülalt ühendatud sidemetega keeleluuga ja alt rinnakuga, kõri liigub aktiivselt üles alla ja passivselt külgsuunas (elastne ühendus neeluga). Alates 20. aastast hakkavad kõri kõhred luustuma ja nende elastsus väheneb. Kõri koosneb 4 anatoomiliselst osast: 1) kõhreline skelett(9) 2) seesmised lihased 3) välimised lihased 4) kattev limaskest. Kõri kõhred- kilpkõhr, sõrmuskõhr, kõripealiskõhr.(paaritud) Pilkkõhred, talbkõhred, sarvikkõhred (paaris) Seesmised lihased- funktsiooniks häälepaelte kuju, pinge ja asetuse muutmine Välimised lihased e kaelalihased- fikseerivad, tõstavad ja langetavad kõri. Kõrgete helide korral ja neelamisel kõri tõuseb, madalate helide korral kõri langeb. Epiglottis e kõripealis- peamine ül. on aspiratsiooni vältimine neelamisel.
lausete eristamiseks. Foneem- häälikuklassi abstraktsion e invariantne etalon; fonoloogia põhiüksus. Allofon e foneemivariant- foneemi püsitunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate üksustega. 28. Kõneorganid, kõnetrakt Kõne produktsioon: Kõneorganid: pehme suulagikõva suulagi kõripealis keeleluu sõrmuskõhr söögitoru diafragma rinnak hingetoru häälekurrud kilpkõhr keel kopsud ninaõõs suuõõs http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf Ka kõnetrakt!!!! 29. Eesti häälikusüsteem, häälikute kvaliteet ja kvantiteet; kategooriline taju; koartikulatsioon; prosoodia Eesti keele vokaalid eesvokaalid tagavokaalid kõrged vokaalid i ü u keskkõrged vokaalid e ö õ o madalad vokaalid ä a Eesti keele konsonandid
6. kaelalüli processus transversus; i. I roide tuberculum musculi scaleni anterioris; f. a) tõstab roideid (sissehingamine!); b) aitab kaela painutada M. scalenus medius: o. 1. 7. kaelalüli processus transversus; i. I roie (tagapool sulcus a. subclaviae`t); f. vt. eelmine lihas! M. scalenus posterior: o. 5. 7. kaelalüli processus transversus; i. II roie; f. vt. eelmised! Eesmine rühm. M. sternothyroideus: o. manubrium sterni; i. cartilago thyroidea (kilpkõhr); f. langetab keeleluud ja kõri M. thyreohyoideus: o. cartilago thyroidea; i. os hyoideum; f. vt. eelmine lihas! M. sternohyoideus: o. manubrium sterni; i. os hyoideum; f. vt. eelmised! M. omohyoideus: o. margo superior scapulae; i. os hyoideum (venter anterior`i ja venter posterior`i vahel olev intersectio tendinea kinnitub kaela veresoonte ja närvide tupele); f. kaitseb v. jugularis interna`t m. sternocleidomastoideuse surve eest (seega soodustab vere
lausete eristamiseks. Foneem- häälikuklassi abstraktsion e invariantne etalon; fonoloogia põhiüksus. Allofon e foneemivariant- foneemi püsitunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate üksustega. 28. Kõneorganid, kõnetrakt Kõne produktsioon: Kõneorganid: pehme suulagikõva suulagi kõripealis keeleluu sõrmuskõhr söögitoru diafragma rinnak hingetoru häälekurrud kilpkõhr keel kopsud ninaõõs suuõõs http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf Ka kõnetrakt!!!! 29. Eesti häälikusüsteem, häälikute kvaliteet ja kvantiteet; kategooriline taju; koartikulatsioon; prosoodia Eesti keele vokaalid eesvokaalid tagavokaalid kõrged vokaalid i ü u keskkõrged vokaalid e ö õ o madalad vokaalid ä a Eesti keele konsonandid
kaelalüli kõrgusel. Lastel paikneb kõri kõrgemal kui täiskasvantuel, naistl kõrgemal kui meestel. Kõri on ülalt ühendatud sidemetega keeleluuga ja alt rinnakuga, kõri liigub aktiivselt üles alla ja passivselt külgsuunas (elastne ühendus neeluga). Alates 20. aastast hakkavad kõri kõhred luustuma ja nende elastsus väheneb. Kõri koosneb 4 anatoomiliselt osast: 1) kõhreline skelett, 2) seesmised lihased, 3) välimised lihased, 4) kattev limaskest. Kõri kõhred- kilpkõhr, sõrmuskõhr, kõripealiskõhr.(paaritud) Pilkkõhred, talbkõhred, sarvikkõhred (paaris) Seesmised lihased- funktsiooniks häälepaelte kuju, pinge ja asetuse muutmine Välimised lihased e kaelalihased- fikseerivad, tõstavad ja langetavad kõri. Kõrgete helide korral ja neelamisel kõri tõuseb, madalate helide korral kõri langeb. Epiglottis e kõripealis- peamine ül. on aspiratsiooni vältimine neelamisel.
-6. kaelalüli kõrgusel. Häälepilu asetseb 5. kaelalüli kõrgusel Kõri on ülalt ühendatud sidemetega keeleluuga ja alt rinnakuga Kõri liigub aktiivselt üles alla ja passiivselt külgsuunas ( elastne ühendus neeluga) Alates 20.aastast hakkavad kõri kõhred luustuma ja nende elastsus väheneb Kõri koosneb 4 anatoomilisest osast: Kõhreline skelett, Seesmised lihased , Välimised lihased, Kattev limaskest Kõri kõhred : Paaritud - kilpkõhr, sõrmuskõhr, kõripealiskõhr . Paaris - pilkkõhred, talbkõhred, sarvikkõhred Seesmised lihased: - Funktsiooniks häälepaelte kuju, pinge ja asetuse muutmine. Välimised lihased e.kaelalihased: - Fikseerivad, tõstavad ja langetavad kõri. Kõrgete helide korral ja neelamisel kõri tõuseb, madalate helide korral kõri langeb
Fonatsioon on hääle tekitamine kõris häälekurdude võnkumisega, mis tekitab põhisageduse (F0). Fonatsioonist sõltub, kas häälikud on helilised või helitud. Helilised häälikud: häälekurrud vibreerivad (vokaalid ja helilised konsonandid). Helitud häälikud: häälekurrud ei vibreeri (nt klusiilid). 10. Missugused on meie fonatsioonielundid? Ülesandeks hääle tekitamine. Kõri (larynx ) e alumine hääleallikas oma elunditega sõrmuskõhr (cartilago cricoidea ) kilpkõhr (cartilago thyroidea ) pilkkõhred (cartilagines arytaenoideae ) häälekurrud (plicae vocalis ) häälepilu ehk glotis (glottis ) kurrupilu ja kõhrepilu 11. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? Mis moodi hääl tekib? Loetakse, mitu võnget ajaühikus tekib põhisagedus. Fonatsioon. Võngete normaalsageduse määravad häälekurdude pikkus ja paksus. Pikemad ja paksemad häälekurrud (meestel) võnguvad
väikerasvik- maksa ja mao kaksteistsõrmiku vahel asetsev duplikatuur suurrasvik- koosneb neljast kokkukasvanud kõhukelme lestmest kõhuseina ja soolte vahel 84. hingamisteed- ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid 85. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus- Ninaõõnel ja neelul-luud Kõril,hingetoru ja bronhide seintes- kõhred 86. kõri Kõri kõhred: Sõrmuskõhr- kõri alumises osas Kilpkõhr- ühendatud keeleluuga, sõrmuskõhre kohal Pilkkõhred(2)- sõrmuskõhre ülemisel tagumisel serval Kõripealise kõhr- kilpkõhre ülaserval(limaskestana kaetuna mood. kõripealise) Häälepaelte painknemine-kõriõõne alguses(sagitaalsuunalised kurrud) Ehitus- piiravad häälepilu Sees paiknevad hääleside ja häälelihas Ülesanne- hääle tekitamine Õhu juhtimine/hingamine 87. hingetoru e trahhea ehitus
väikerasvik- maksa ja mao kaksteistsõrmiku vahel asetsev duplikatuur suurrasvik- koosneb neljast kokkukasvanud kõhukelme lestmest kõhuseina ja soolte vahel 84. hingamisteed- ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid 85. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus- Ninaõõnel ja neelul-luud Kõril,hingetoru ja bronhide seintes- kõhred 86. kõri Kõri kõhred: Sõrmuskõhr- kõri alumises osas Kilpkõhr- ühendatud keeleluuga, sõrmuskõhre kohal Pilkkõhred(2)- sõrmuskõhre ülemisel tagumisel serval Kõripealise kõhr- kilpkõhre ülaserval(limaskestana kaetuna mood. kõripealise) Häälepaelte painknemine-kõriõõne alguses(sagitaalsuunalised kurrud) Ehitus- piiravad häälepilu Sees paiknevad hääleside ja häälelihas Ülesanne- hääle tekitamine Õhu juhtimine/hingamine 87. hingetoru e trahhea ehitus
Happe-aluse tasakaal-Arteriaalne pH=7.4 pH kõikumine väljapoole 7-7,8 on eluohtlik. AV tekib rohkem happelisi jääke, kui aluselisi. Reguleeritakse CO2 eraldamisega kopsude kaudu ja neerudes H+ sekretatsiooniga uriini. Kuseteede ehituse iseärasused- 73.Hingamisteed Funktsioonid-Gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel Kohastumused nendeks-Hingamiselundid, kardiovaskulaarne süsteem ja veri Nähtavad ja kombatavad kõriosad-Keelluu, kilpkõhr ja sõrmuskõhr Suuremad organid keskseinandis-süda, harkeelund, söögitoru, hingetoru, suuremad bronhid, õõnesveenid, lümfisüsteemi rinnajuha Õhu teekond kõrist alveoolideni-Gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine, mille käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust. Gaaside difusioon alveoolide ja vere vahel. Hapniku ja CO2 transport verega. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel
hääldatavaid) invariantseid üksusi, mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Foneem - on fonoloogia põhiüksus. Foneemivariant e. Allofoon - on foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate tunnustega. 23. Kõneorganid, kõnetrakt Kõneorganid: kõva suulagi, nina-, suuõõs, keel, kilpkõhr, häälekurrud, hingetoru, rinnak, kopsud, pehme suulagi, kõripealis, keeleluu, sõrmuskõhr, söögitoru. Neelu-, suu- ja ninaõõs moodustavad kõnetrakti. Aktiivsed artikulatoorsed organid: hääldamisel liigutatakse keelt, huuli ja pehmet suulage. Ülejäänud passiivsed. Kõnetrakti osad: huuled (labia), hambad (dentes), hambasombud (alveoli), kõva suulagi ja selle osad
Rakkudes toimuval sisemisel e. kudede hingamisel kasutatakse hapnikku kõrgmolekulaarsete toitainere bioloogilisel oksüdatsioonil organismi elutegevuseks vajalik energia transformeeritakse fosfaatühendite maktoergilistesse sidemetesse, ainevahetuse lõpp-produktidena tekivad süsinikdioksiid ja vesi. Hingamisteed: · Ninaõõs (ninakarbikud, hingamisepiteel, ninakarvad). Fn: õhu soojendamine ja puhastamine · Neel (toit ja õhk ristuvad selles) · Kõri (kilpkõhr, häälekurrud ja selles hääleside) · Hingetoru (10 cm pikk ja 2,5 diameeter) Mitmerealine ripsepiteel e hingamisepiteel: · Ninaõõnes, trahheas, bronhides · Ripsmed · Lima · Bronhioolides on kuupepiteel Täiskasvanu kopsudes on umbes 300 miljonit alveooli, läbimõõduga ca 0,2 mm. Nende üldpindala on 70-100 m2. Alveoolide seinu katvates kapillaarides d=8µm erütrotsüüdid peavad seetõttu liikuma üksteise järel
Häälikuklassi abstraktsioon e. invariantne etalon on foneem. Foneem on fonoloogia põhiüksus. Foneemil endal ei ole tähendust. Allofoon on foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate tunnustega. Foneem realiseerub allofoonina. 28. Kõneorganid, kõnetrakt Kõneorganid, kõnetrakt- kõneorganiteks on: kõva suulagi, pehme suulagi, ninaõõs, suuõõs, kõripealis, keeleluu, keel, kilpkõhr, sõrmuskõhr, häälekurrud, hingetoru, söögitoru, rinnak, kopsud, diafragma- mõjutab nt kõnekvaliteeti. Kõnetrakt- artikulaatorid (liikuva kõnetrakti osad): huuled, keel, pehme suulagi, kõri, alalõug ja resonaatorid: suuõõs, ninaõõs, neeluõõs 29. Eesti häälikusüsteem, nende kvaliteet ja kvantiteet Vokaalid ja konsonandid on kõne segmendid ehk häälikuüksused. Kvantiteedi akustiline vaste on ajaline kestvus, kõne vastuvõtul vastab sellele tajutud pikkus.
Rakkudes toimuval sisemisel e. kudede hingamisel kasutatakse hapnikku kõrgmolekulaarsete toitainere bioloogilisel oksüdatsioonil organismi elutegevuseks vajalik energia transformeeritakse fosfaatühendite maktoergilistesse sidemetesse, ainevahetuse lõpp-produktidena tekivad süsinikdioksiid ja vesi. Hingamisteed: · Ninaõõs (ninakarbikud, hingamisepiteel, ninakarvad). Fn: õhu soojendamine ja puhastamine · Neel (toit ja õhk ristuvad selles) · Kõri (kilpkõhr, häälekurrud ja selles hääleside) · Hingetoru (10 cm pikk ja 2,5 diameeter) Mitmerealine ripsepiteel e hingamisepiteel: · Ninaõõnes, trahheas, bronhides · Ripsmed · Lima · Bronhioolides on kuupepiteel Täiskasvanu kopsudes on umbes 300 miljonit alveooli, läbimõõduga ca 0,2 mm. Nende üldpindala on 70-100 m2. Alveoolide seinu katvates kapillaarides d=8µm erütrotsüüdid peavad seetõttu liikuma üksteise järel
Kõri: Kõri asetseb kaela eesmises osas 4 5 kaelalüli kõrgusel. Ta kujutab endast õõnsat elundit, mis on ühest küljest kõri sissekäigu kaudu ühenduses neeluga, teisest küljest läheb üle hingetoruks. Kaela keskjoonel asub kõri vahetult naha all. Meestel ulatub ta tunduval määral esile, moodustades järsult esile tungiva välja. Kõri skelett moodustub mitmest kõhrest, mis on omavahel ühendatud liigeste, sidemete ja lihaste abil. Kõige suurem on kilpkõhr: koosneb kahest nelinurksest plaadist, mis ühenduvad ees nurga all. See ala on kaelal nähtav väljena, mida nimetatakse kõrisõlmeks. Kilpkõhre ülaservale kinnitub sadulakujuline kõripealis ehk epiglottis. Koos kõhredega ja kõrilihastega toimib kõripealis omalaadse klapina, mis neelamisel sulgeb sissepääsu trahheasse. Kilpkõhre all asub ümar sõrmuskõhr. Seestpoolt on kõri vooderdatud limaskestaga.
86) Loetle hingamisteed Ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid 87) Hingamiselundite erinevate osade seina toestus Hingamiselunditel kõigil on kõva toes: ninaõõnel ja neelul on luuline toestus; kõril, hingetorul ja bronhidel on seintes kõhred. Seetõttu ei lange hingamisteed kokku ja õhk saab neis vabalt liikuda. 88) Kõri ehitus: kõri kõhred, nende asend: 1) rõngakujuline sõrmuskõhr – kõri alumises osas 2) kilpkõhr – sõrmuskõhre kohal, moodustunud kahest nurkjalt ühendatud plaadist 3) 2 pilkkõhre – sõrmuskõhre ülemisel tagumisel serval 4) kõripealse kõhr – kilpkõhre ülaserval häälekurdude paiknemine, asetus: Limaskest moodustab kõriõõne alguses kaks paari kurdusid: ülemised on esikukurrud ja alumised häälekurrud. Häälekurrud piiravad häälepilu. Nende sees paiknevad hääleside ja häälelihas
KUDEDE HINGAMINE Rakkudes toimuval sisemisele kudede hingamisel kasutatakse hapnikku kõrgmolekulaarsete toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil, organismi elutegevuseks vajalik energia transformeeritakse fosfaatühendite makroergilistesse sidemetesse, ainevahetuse lõpp-produktidena tekivad süsinikdioksiid ja vesi. HINGAMISTEED · Ninaõõs( ninakarbikud, haisteepiteel, ninakarvad. Fnd: õhu soojendamine ja puhastamine. · Neel (toit ja õhk ristuvad selles) · Kõri( kilpkõhr, häälekurrud ja selles hääleside) · Hingetoru ( 10 cm pikka ja 2,5 diameeter) MITMEREALININE RIPSEPITEEL E HINGAMISEPITEEL · Ninaõõnes, trahheas, bronhides · Ripsmed · Lima · Bronhidoolides on kuupepiteel. KOPSUD Täiskasvanu kopsudes on umbes 300 miljonit alveooli, läbimõõduga ca 0,2 mm. Nende üldpindala on 70- 100 ruutmeetrit. Alveoolide seinu katvate kapillaride diameer on 8 mikromeetrit, seetõttu peavad erütrotsüüdid neis liikuma üksteise järel
annaabi.ee 
